Levnibiot – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Näidustus: Levofloksatsiini infusioonilahus on näidustatud järgnevate infektsioonide raviks täiskasvanutel: - äge püelonefriit ja kuseteede tüsistunud infektsioonid; - krooniline bakteriaalne prostatiit; - Siberi katku tekitajate sissehingamine: kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi. Ravimit tohib kasutada alltoodud infektsioonide korral ainult siis, kui nende infektsioonide raviks tavaliselt kasutatavad antibakteriaalsed ravimid on sobimatud. - Olmetekkene pneumoonia. - Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid. Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Levnibiot ja milleks seda kasutatakse

Teie ravimi nimi on Levnibiot infusioonilahus. Levnibiot infusioonilahus sisaldab ravimit, mida nimetatakse levofloksatsiiniks. See kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse antibiootikumideks. Levofloksatsiin on kinoloon-tüüpi antibiootikum. See hävitab baktereid, mis põhjustavad infektsioone teie organismis.

Levnibiot infusioonilahust võib kasutada järgmiste infektsioonide raviks:

• kopsuinfektsioonid, kopsupõletikuga patsientidel;
• kuseteede infektsioonid, sh neerudes või kusepõies;
• eesnäärmeinfektsioonid, kui on tegemist pikaajalise infektsiooniga;
• naha ja nahaaluskoe infektsioonid, sh lihastes. Neid nimetatakse mõnikord pehmeteks kudedeks.

Teatud eriolukordades võib Levnibiot infusioonilahust kasutada eesmärgil vähendada nakatumisvõimalust siberi katku nimelisse kopsuhaigusesse või vältida haiguse süvenemist pärast kokkupuudet siberi katku põhjustavate bakteritega.

2. Mida on vaja teada enne Levnibiot’i kasutamist

Levnibiot’i ei tohi kasutada ja teatage oma arstile

• kui olete levofloksatsiini, mõne teise kinoloonantibiootikumi, nt moksifloksatsiini, tsiprofloksatsiini või ofloksatsiini, või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline. Allergilise reaktsiooni nähud on nahalööve, neelamis- või hingamisraskused, huulte, näo, kõri või keele turse;
• kui teil on kunagi olnud epilepsia;
• kui teil on kunagi olnud kõõlustega seotud probleeme, nagu kõõlusepõletik seoses raviga kinoloontüüpi antibiootikumidega. Kõõlus on väät, mis ühendab lihast luuga;
• kui te olete laps või kasvueas nooruk;
• kui te olete rase, võite rasestuda või kahtlustate rasedust;
• kui te imetate last.

Ärge kasutage seda ravimit, kui mis tahes eelnimetatu kehtib teie kohta. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti, meditsiiniõe või apteekriga enne Levnibiot’i infusioonilahuse kasutamist.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Levnibiot’i infusioonilahuse manustamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega:

• kui te olete 60-aastane või vanem;
• kui te kasutate kortikosteroide, mida mõnikord nimetatakse steroidideks (vt lõik „Muud ravimid ja Levnibiot“);
• teile on siirdatud organ;
• kui teil on kunagi olnud tõmblusi (krambihood);
• kui teil on olnud ajukahjustus insuldi või muu ajuvigastuse tõttu;
• kui teil on probleeme neerudega;
• kui teil on glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkus. See ravim võib teil tõenäoliselt põhjustada tõsiseid probleeme veres;
• kui teil on kunagi olnud vaimse tervise häireid;
• kui teil on kunagi olnud südameprobleeme: sellist tüüpi ravimeid tuleb kasutada ettevaatusega, kui teil on kaasasündinud või suguvõsas esinev QT-intervalli pikenemine (nähtav EKG-s, südametegevuse elektriline salvestamine), soolade tasakaaluhäire veres (eriti kaaliumi või magneesiumi madal tase veres), väga aeglane südame löögisagedus (nimetatakse bradükardiaks), südamenõrkus (südamepuudulikkus), varasem südameatakk (müokardiinfarkt), olete naine või eakas või võtate EKG-d mõjutavaid ravimeid (vt lõik „Muud ravimid ja Levnibiot“);
• kui teil on probleeme närvidega (perifeerne neuropaatia);
• kui teil on diagnoositud suure veresoone laienemine või väljavõlvumus (aordianeurüsm või suure veresoone perifeerne aneurüsm);
• kui teil on varem esinenud aordidissektsioon (aordiseina rebend);
• kui teil on diagnoositud vere tagasivool läbi südameklappide (südameklapi regurgitatsioon);
• kui teie perekonnas on esinenud aordianeurüsmi või dissektsiooni või kaasasündinud südameklapi häiret või esineb teil muid aordianeurüsmi või dissektsiooni riskitegureid või eelsoodumusseisundeid (nt sidekoehaigused, nagu Marfani sündroom või Ehlersi-Danlosi sündroom, Turneri sündroom, Sjögreni sündroom (põletikuline autoimmuunhaigus) või veresoonte häired, nagu Takayasu arteriit, hiidrakuline arteriit, Behceti tõbi, kõrge vererõhk või teadaolev ateroskleroos, reumatoidartriit (liigeste haigus) või endokardiit (südame infektsioon);
• kui teil on diabeet;
• kui teil on kunagi esinenud maksatalitluse häireid;
• kui teil on Myasthenia gravis;
• kui teil on kunagi tekkinud raskekujuline nahalööve või naha koorumine, villistumine ja/või haavandid suus pärast levofloksatsiini kasutamist.

Enne ravimi kasutamist Te ei tohi kasutada fluorokinolooni/kinolooni sisaldavaid antibakteriaalseid ravimeid, sh Levnibiot´i, kui teil on varem tekkinud fluorokinolooni või kinolooni võtmisel mis tahes tõsiseid kõrvaltoimeid. Sellisel juhul teavitage oma arsti esimesel võimalusel.

Ravimi kasutamise ajal Kui teil tekib äkki tugev valu kõhu, rinna või seljapiirkonnas, mis võivad olla aordianeurüsmi ja dissektsiooni sümptomiteks, pöörduge kohe erakorralise meditsiini osakonda. Teil võib olla suurem risk, kui teid ravitakse süsteemsete kortikosteroididega.

Kui teil tekib äkki õhupuudus, eriti kui te lamate voodis pikali, või kui te märkate turset oma pahkluul, labajalgadel või kõhupiirkonnas, või teil tekib uuesti südamepekslemine (kiire või ebaregulaarse südametegevuse tunne), siis teavitage sellest viivitamatult oma arsti.

Kui teil tekivad äkilised tahtmatud liigutused, lihastõmblused või lihaste kokkutõmbed – pöörduge kohe arsti poole, sest need võivad olla müokloonuse nähud. Teie arst võib vajadusel lõpetada ravi levofloksatsiiniga ja alustada sobivat ravi.

Kui teil esineb iiveldus, üldine halb enesetunne, tugev ebamugavustunne või pidev valu või valu süvenemine kõhupiirkonnas või oksendamine – pöörduge kohe arsti poole, sest need võivad olla kõhunäärmepõletiku (äge pankreatiit) nähud.

Kui teil on väsimus, kahvatu nahk, verevalumid, kontrollimatu verejooks, palavik, kurguvalu ja üldise seisundi tõsine halvenemine või tunne, et teie vastupanuvõime infektsioonidele võib olla vähenenud – pöörduge kohe arsti poole, sest need võivad olla vere häirete nähud. Teie arst peab jälgima teie verepilti. Normivälise verepildi korral võib arst vajadusel ravi katkestada.

Harva võivad tekkida liigeste valu ja turse ning kõõluste põletik või rebend. Kui olete eakas (üle 60-aastane), teile on tehtud elundi siirdamine, teil on neeruprobleemid või kui te saate kortikosteroidravi, siis teie risk suureneb. Kõõluste põletik ja rebendid võivad tekkida ravi esimese 48 tunni jooksul ja isegi kuni mitu kuud pärast ravi lõpetamist Levnibiot’iga. Kõõluse (nt hüppeliiges, ranne, küünarliiges, õlg või põlv) valu või põletiku esimeste nähtude ilmnemisel lõpetage Levnibiot'i kasutamine, konsulteerige oma arstiga ja andke valulikule piirkonnale rahu. Vältige mis tahes mittevajalikke liigutusi, kuna see võib suurendada kõõluserebendi tekkeriski.

Teil võivad harva tekkida närvikahjustuse (neuropaatia) sümptomid, nt valu, põletustunne, surin, tuimus ja/või nõrkus, eriti jalgades ja labajalgades või labakätes ja käsivartes. Potentsiaalselt pöördumatu kahjustuse vältimiseks, lõpetage sellisel juhul Levnibiot'i kasutamine ja teavitage kohe oma arsti.

Pikaajalised, puuet põhjustavad ja potentsiaalselt pöördumatud tõsised kõrvaltoimed Fluorokinolooni/kinolooni sisaldavaid antibakteriaalseid ravimeid, sh Levnibiot, on seostatud väga harva esinevate, kuid tõsiste kõrvaltoimetega, millest mõned on pikaajalised (kuid või aastaid kestvad), puuet põhjustavad või potentsiaalselt pöördumatud. Nendeks on muuhulgas kõõluse-, lihase- ja liigesevalu kätes ja jalgades; kõndimisraskused; ebamugavustunne, nt torkimistunne, surin, kõditunne, tuimus või põletustunne (paresteesia); meeleelundite häired, nt nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kuulmishäired; depressioon; mäluhäired; suur väsimus ja rasked unehäired. Kui teil esineb pärast Levnibiot'i kasutamist mõni nendest kõrvaltoimetest, konsulteerige kohe oma arstiga enne ravi jätkamist. Arst otsustab koos teiega ravi jätkamise üle, kaaludes ka mõne muu ravimiklassi antibiootikumi kasutamist.

Tõsised nahareaktsioonid Levofloksatsiini kasutamisega seoses on teatatud tõsistest nahareaktsioonidest, sh Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) ning eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimilööve (DRESS).

• SJS/TEN võib algselt avalduda lööbena kehatüvel, nagu punakad märklaualaadsed maakulid või ringjad laigud, mille keskel on tihti vill. Samuti võivad tekkida haavandid suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja silmades (silmad on punased ja paistes). Neile tõsistele nahalöövetele eelnevad tihti palavik ja/või gripilaadsed sümptomid. Need lööbed võivad areneda laiaulatuslikuks naha koorumiseks ja põhjustada eluohtlikke tüsistusi või isegi surma.
• DRESS avaldub algselt gripilaadsete sümptomitena ja lööbena näol, seejärel levib lööve edasi ning esinevad kõrge kehatemperatuur, maksaensüümide aktiivsuse suurenemine vereanalüüsides, teatud valgete vereliblede arvu suurenemine (eosinofiilia) ja lümfisõlmede suurenemine.

Kui teil tekib tõsine nahalööve või mõned neist nahasümptomitest, lõpetage levofloksatsiini kasutamine ja pöörduge oma arsti poole või otsige kohe arstiabi.

Kui te ei ole kindel, kas midagi eelnimetatust kehtib teie kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega enne Levnibiot’i infusioonilahuse kasutamist.

Lapsed ja noorukid Seda ravimit ei tohi manustada lastele või noorukitele.

Muud ravimid ja Levnibiot Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. See on sellepärast, et Levnibiot võib mõjutada mõnede teiste ravimite toimet. Samuti võivad mõned teised ravimid mõjutada Levnibiot'i toimet.

Eriti oluline on teatada oma arstile, kui te võtate mõnda järgnevatest ravimitest. Seda seetõttu, et need võivad koos Levnibiot’iga kasutamisel suurendada kõrvaltoimete tekkimise võimalust:

• kortikosteroidid, mõnikord nimetatakse steroidid, mida kasutatakse põletiku korral. Teil võib suurema tõenäosusega tekkida kõõlusepõletik ja/või -rebend;
• varfariin, mida kasutatakse verehüübivuse vähendamiseks. Teil võib suurema tõenäosusega tekkida verejooks. Teie arst võib vajadusel määrata teile korduvad vereproovid, et kontrollida teie vere hüübivust;
• teofülliin, mida kasutatakse hingamisraskuse korral. Teil võivad suurema tõenäosusega tekkida tõmblused (krambihood), kui kasutate samal ajal Levnibiot’i;
• mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA), mida kasutatakse valu ja põletiku korral, nt aspiriin, ibuprofeen, fenbufeen, ketoprofeen, indometatsiin. Teil võivad suurema tõenäosusega tekkida tõmblused (krambihood), kui kasutate samal ajal Levnibiot’i;
• tsüklosporiin, mida kasutatakse elundi siirdamise järgselt. Teil võivad suurema tõenäosusega tekkida tsüklosporiini kõrvaltoimed;
• südametööd mõjutavad ravimid. Siia kuuluvad südame rütmihäirete ravimid (antiarütmikumid, nagu kinidiin, hüdrokinidiin, disopüramiid, sotalool, dofetiliid, ibutiliid ja amiodaroon), depressiooniravimid (tritsüklilised antidepressandid, nagu amitriptülliin ja imipramiin), psühhiaatriliste häirete ravimid (antipsühhootikumid) ja bakteriaalsete infektsioonide korral kasutatavad ravimid (makroliidantibiootikumid, nagu erütromütsiin, asitromütsiin ja klaritromütsiin);
• probenetsiid, mida kasutatakse podagra korral, ja tsimetidiin, mida kasutatakse haavandite ja kõrvetiste korral. Erilist tähelepanu tuleb pöörata, kui kumbagi ravimit kasutatakse samaaegselt koos Levnibiot’iga. Kui teil on neeruprobleemid, võib arst vähendada teie annust;

Opiaatide määramine uriinis Levnibiot’iga ravitavatel isikutel võib uriinianalüüs anda valepositiivse tulemuse opiaatideks nimetatavate tugevatoimeliste valuvaigistite suhtes. Kui arst määrab teile uriinianalüüsi, teatage talle, et saate ravi Levnibiot’iga.

Tuberkuloosiproov See ravim võib põhjustada valenegatiivse tulemuse mõnes laboratoorses uuringus, mida kasutatakse tuberkuloositekitajate määramiseks.

Rasedus ja imetamine Ärge kasutage seda ravimit:

• kui olete rase, võite rasestuda või kahtlustate rasedust
• kui imetate või kavatsete imetada.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Pärast selle ravimi manustamist võivad tekkida kõrvaltoimed, nagu pearinglus, unisus, peapööritus või nägemishäired. Mõned nendest kõrvaltoimetest võivad halvendada teie keskendumis- ja reageerimisvõimet. Sel juhul ärge juhtige autot ega tegelege tähelepanu nõudvate tegevustega.

Levnibiot sisaldab naatriumi Ravim sisaldab 354,20 mg naatriumi (söögisoola peamine koostisosa) 100 ml lahuses. See on võrdne 17,7%-ga naatriumi maksimaalsest soovitatud ööpäevasest toiduga saadavast kogusest täiskasvanutel.

3. Kuidas Levnibiot’i kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski

kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kuidas Levnibiot'i infusioonilahust manustatakse

• Levnibiot infusioonilahus on haiglas kasutatav ravim.
• Seda süstib teile arst või meditsiiniõde. Ravimit süstitakse veeni teatud aja jooksul (nimetatakse veenisiseseks infusiooniks).
• Levnibiot infusioonilahuse infusiooniaeg 250 mg annuse manustamiseks on 30 minutit või rohkem.
• Levnibiot infusioonilahuse infusiooniaeg 500 mg annuse manustamiseks on 60 minutit või rohkem.
• Teie südame löögisagedust ja vererõhku jälgitakse hoolikalt, sest samasuguste antibiootikumide infusiooni ajal on täheldatud kõrvaltoimetena südame ebatavaliselt kiiret löögisagedust ja mööduvat vererõhu langust. Kui infusiooni ajal teie vererõhk märgatavalt langeb, katkestatakse infusioon koheselt.

Kui palju Levnibiot'i infusioonilahust manustatakse Kui te ei ole kindel, miks teile manustatakse Levnibiot’i infusioonilahust või teil on küsimusi Levnibiot’i infusioonilahuse annuse kohta, pidage nõu oma arsti, meditsiiniõe või apteekriga.

• Teie arst otsustab, kui palju Levnibiot’i teile manustatakse.
• Annus sõltub teie infektsioonitüübist ja infektsiooni asukohast teie kehas.
• Ravi kestus sõltub sellest, kui tõsine teie infektsioon on.

Täiskasvanud ja eakad Infektsioon Annustamisskeem ööpäevas Kopsupõletik 500 mg üks või kaks korda ööpäevas Kuseteede infektsioon, sh neerude või 500 mg üks kord ööpäevas kusepõie infektsioon Eesnäärme infektsioon 500 mg üks kord ööpäevas Naha ja nahaaluskoe infektsioon, sh 500 mg üks või kaks korda ööpäevas lihaste infektsioon

Neeruprobleemidega täiskasvanud ja eakad Arst vähendab vajadusel ravimi annust. Lapsed ja noorukid Seda ravimit ei tohi manustada lastele või noorukitele.

Kaitske oma nahka päikesevalguse eest Selle ravimi kasutamise ajal ja 2 päeva pärast ravi lõpetamist vältige viibimist otsese päikesevalguse käes. Teie nahk võib muutuda väga tundlikuks päikese suhtes ja võivad tekkida põletus, torkiv tunne või raskekujulised villid, kui te ei kasuta järgnevaid ohutusmeetmeid:

• kasutage kindlasti kõrge kaitsefaktoriga päikesekreemi;
• kandke alati mütsi ja käsi ning jalgu katvaid riideid;
• vältige päevitamist.

Kui te saate Levnibiot’i rohkem, kui ette nähtud See ei ole tõenäoline, et arst või meditsiiniõde manustavad teile liiga palju ravimit. Teie arst ja meditsiiniõde jälgivad teie seisundit ning kontrollivad teile manustatavat ravimit. Kui te ei ole kindel ravimi manustatavas annuses, pidage nõu oma arstiga. Levnibiot’i üleannustamisel võivad tekkida järgnevad kõrvaltoimed: tõmblused (krambihood), segasusseisund, pearinglus, teadvusehäired, värin ja südameprobleemid, mis põhjustavad rütmihäireid, samuti iiveldus.

Kui Levnibiot’i annus jääb manustamata Teie arst või meditsiiniõde manustavad teile ravimit vastavalt juhistele. See on ebatõenäoline, et teile ei manustata ravimit nii nagu määratud. Kui te siiski arvate, et annus on vahele jäänud, öelge oma

arstile või meditsiiniõele.

Kui te lõpetate Levnibiot’i kasutamise Teie arst või meditsiiniõde jätkavad Levnibiot’i teile manustamist, isegi kui tunnete ennast paremini. Kui ravi lõpetatakse liiga vara, võib teie seisund halveneda või bakterid võivad muutuda resistentseks ravimi suhtes. Pärast mõnepäevast ravi infusioonilahusega võib arst otsustada jätkata teie ravikuuri sama ravimi tablettidega.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Need kõrvaltoimed on harilikult kerged või mõõdukad ja sageli kaovad lühikese aja möödudes.

Lõpetage Levnibiot’i kasutamine ja teatage kohe oma arstile või meditsiiniõele, kui teil tekivad järgnevad kõrvaltoimed:

Väga harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st

• Teil on allergiline reaktsioon. Nähud võivad olla nahalööve, neelamis- või hingamisprobleemid, huulte, näo, kõri või keele turse.

Lõpetage Levnibiot’i kasutamine ja teatage kohe oma arstile või meditsiiniõele, kui teil tekivad järgnevad tõsised kõrvaltoimed, sest võite vajada erakorralist meditsiiniabi:

Harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st

• Vesine kõhulahtisus, mis võib sisaldada verd, kaasneda võivad kõhukrambid ja kõrge palavik. Need võivad olla raskekujulise sooleprobleemi nähud.
• Kõõluste või sidemete valu ja põletik, mis võib põhjustada rebendi. Kõige sagedamini on kahjustatud Achilleuse (kanna-) kõõlus.
• Tõmblused (krambid).
• Asjade nägemine või kuulmine, mida ei ole olemas (hallutsinatsioonid, paranoia).
• Depressiivsus, vaimsed probleemid, rahutus (erutus), ebatavalised unenäod või õudusunenäod.
• Laialt levinud nahalööve, kõrge kehatemperatuur, maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, kõrvalekalded veres (eosinofiilia), suurenenud lümfisõlmed ja teiste kehaorganite haaratus (eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimilööve, teiste nimedega DRESS või ravimi ülitundlikkussündroom). Vt ka lõik 2.
• Vee eritumise häirete ja organismi vähenenud naatriumisisaldusega seotud sündroom (SIADH).
• Veresuhkru taseme langus (hüpoglükeemia) või veresuhkru taseme langus, mis viib kooma tekkeni (hüpoglükeemiline kooma). See on oluline diabeediga inimeste puhul.

Väga harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st

• Põletav, torkiv tunne, valu või tundetus. Need võivad olla neuropaatia nimelise seisundi nähud.

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• Tõsised nahalööbed, sh Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs. Need võivad avalduda lööbena kehatüvel, nagu punakad märklaualaadsed maakulid või ringjad laigud, mille keskel on tihti vill, naha koorumisena, haavanditena suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja silmades, millele võivad eelneda palavik ja gripilaadsed sümptomid. Vt ka lõik 2.
• Söögiisu kaotus, naha ja silma limaskestade kollaseks muutumine, uriini tume värvus, sügelemine või kõhuvalu. Need võivad olla maksaprobleemide nähud, võimalik on surmaga lõppev maksapuudulikkus.
• Oma arvamuse ja mõtete muutused (psühhootilised reaktsioonid) enesetapumõtete või -

käitumuse tekkeriskiga.

• Iiveldus, üldine halb enesetunne, ebamugavustunne või valu kõhu piirkonnas või oksendamine. Need võivad olla kõhunäärmepõletiku (äge pankreatiidi) tunnused. Vt lõik 2.

Kui ravi ajal Levnibiot’iga teie nägemine kahjustub või tekivad mis tahes muud häired silmades, peate otsekohe pöörduma silmaarstile.

Väga harvadel juhtudel on kinolooni ja fluorokinolooni sisaldavate antibiootikumide manustamisega seostatud pikaajaliste (kuni kuid või aastaid kestvad) või püsivate kõrvaltoimete teket, nt kõõlusepõletikud; kõõluserebend; liigesevalu; valu kätes või jalgades; kõndimisraskused; ebamugavustunne, nt torkimistunne, surin, kõditunne, põletustunne, tuimus või valu (neuropaatia); väsimus; mälu ja keskendumisvõime häired, psühhiaatrilised sümptomid (sh unehäired, ärevus, paanikahood, depressioon ja enesetapumõtted), ning kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmishäired, mõnedel juhtudel ei sõltu need olemasolevate riskifaktorite esinemisest.

Fluorokinoloone saavate patsientide puhul on teatatud aordiseina laienemise ja nõrgenemise või aordiseina rebendi (aneurüsmid ja dissektsioonid), mis võivad lõhkeda ja surmaga lõppeda, ning läbi südameklappide vere tagasivoolu juhtudest. Vt ka lõik 2.

Teavitage oma arsti, kui mõni järgnevatest kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kestab kauem kui paar päeva:

Sage: võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st

• Unehäired.
• Peavalu, pearinglus.
• Iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus.
• Teatud maksaensüümide aktiivsuse tõus veres.
• Infusioonikoha reaktsioonid.
• Veenipõletik.

Aeg-ajalt: võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st

• Teiste bakterite või seente arvukuse muutused, Candida nimeline seeninfektsioon, mis võib vajada ravi.
• Valgete vererakkude arvu muutused teatud vereproovis (leukopeenia, eosinofiilia).
• Stress (ärevus), segasus, närvilisus, unisus, värisemine, pööritustunne (vertiigo).
• Hingeldus (düspnoe).
• Maitsetundlikkuse muutused, söögiisu kaotus, maoärritus või seedehäired (düspepsia), valu mao piirkonnas, kõhupuhitus või kõhukinnisus.
• Sügelus ja nahalööve, tugev sügelus või nõgestõbi (urtikaaria), ülemäärane higistamine (hüperhidroos).
• Liigesvalu või lihasvalu.
• Kõrvalekalded vereproovi tulemustes, mis on tingitud probleemidest maksaga (kõrgenenud bilirubiin) või neerudega (kõrgenenud kreatiniin).
• Üldine nõrkus.

Harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st

• Kergesti tekkivad verevalumid ja veritsemine vereliistakute arvu vähenemisest (trombotsütopeenia).
• Valgete vererakkude arvu vähenemine (neutropeenia).
• Võimendatud immuunvastus (ülitundlikkus).
• Torkiv tunne kätes ja jalgades (paresteesia).
• Probleemid kuulmisega (tinnitus) või nägemisega (hägune nägemine).
• Ebatavaliselt kiire südame löögisagedus (tahhükardia) või madal vererõhk (hüpotensioon).
• Lihasnõrkus. See on oluline Myasthenia gravis’ega (harvaesinev närvihaigus) inimeste puhul.
• Muutused neerude töös ja üksikjuhtudel neerupuudulikkus, mis võib olla tingitud allergilisest neerureaktsioonist, mida nimetatakse interstitsiaalne nefriit.

• Palavik.
• Järsult piiritletud punetavad laigud koos villidega või ilma, mis arenevad tundide jooksul pärast levofloksatsiini manustamist ja mille paranemise järel jääb püsima põletikujärgne jääkhüperpigmentatsioon; tavaliselt tekib see uuesti samades kohtades nahal või limaskestadel pärast järgnevaid kokkupuuteid levofloksatsiiniga.
• Mäluhäired.

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• Punaste vererakkude arvu vähenemine (aneemia); punaste vererakkude kahjustuse tõttu võib nahk olla kahvatu või kollane; kõikide vererakkude arvu vähenemine (pantsütopeenia).
• Luuüdi lõpetab uute vererakkude tootmise, mis võib põhjustada väsimust, nõrgenenud võimet võidelda infektsioonidega ja kontrollimatut verejooksu (luuüdi puudulikkus).
• Palavik, kurguvalu ja üldine halb enesetunne, mis ei möödu. See võib olla tingitud valgete vererakkude arvu vähenemisest (agranulotsütoos).
• Vereringe seiskumine (anafülaksiasarnane šokk).
• Veresuhkru taseme tõus (hüperglükeemia) või veresuhkru taseme langus, mis põhjustab koomat (hüpoglükeemiline kooma). See on oluline diabeediga inimeste puhul.
• Lõhnataju muutused, lõhna- või maitsetundlikkuse kadu (parosmia, anosmia, ageusia).
• Väga elevil, ülendatud, erutatud või entusiastlik tunne (maania).
• Liikumis- ja kõndimisprobleemid (düskineesia, ekstrapüramidaalsed häired).
• Mööduv teadvusekaotus või minestus (sünkoop).
• Mööduv nägemiskaotus, silmapõletik.
• Kuulmiskahjustus või kurtus.
• Ebatavaliselt kiire südamerütm, eluohtlik ebaregulaarne südamerütm, k.a südameseiskus, südame rütmihäire (nimetatakse QT-intervalli pikenemine EKG-s ehk südame elektrilise aktiivsuse salvestisel).
• Hingamisraskused või vilistav hingamine (bronhospasm).
• Allergilised kopsureaktsioonid.
• Kõhunäärmepõletik (pankreatiit).
• Maksapõletik (hepatiit).
• Nahatundlikkuse suurenemine päikese ja ultraviolettkiirguse suhtes (fotosensibilisatsioon). tumedamad nahapiirkonnad (hüperpigmentatsioon).
• Allergilisest reaktsioonist tingitud veresoonte põletik (vaskuliit).
• Suu limaskesta põletik (stomatiit).
• Lihasrebend ja lihase kahjustus (rabdomüolüüs).
• Liigeste punetus ja turse (artriit).
• Valu, sh seljavalu, valu rindkeres ja kätes-jalgades.
• Äkilised tahtmatud liigutused, lihastõmblused või lihaste kokkutõmbed (müokloonus).
• Porfüüria haigushood porfüüriaga (harvaesinev ainevahetushaigus) patsientidel.
• Kestev peavalu koos häguse nägemisega või ilma (healoomuline koljusisese rõhu tõus).

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Levnibiot’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast „EXP”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Kõlblikkusaeg pärast kummikorgi augustamist: kohene kasutamine (3 tunni jooksul).

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult. See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Levnibiot sisaldab

• Toimeaine on levofloksatsiin. 1 ml infusioonilahust sisaldab 5 mg levofloksatsiini levofloksatsiinhemihüdraadina. 100 ml infusioonilahust sisaldab 500 mg levofloksatsiini levofloksatsiinhemihüdraadina.
• Teised koostisosad (abiained) on: naatriumkloriid, kontsentreeritud soolhape (pH kohandamiseks) ja süstevesi. Vt lõik 2 „Levnibiot sisaldab naatriumi”.

Kuidas Levnibiot välja näeb ja pakendi sisu Läbipaistev, rohekas-kollane lahus, milles ei ole tahkeid osakesi. pH: 4,5…5,1 Osmolaalsus: 282 mOsmol/kg – 322 mOsmol/kg

Ühes viaalis on 100 ml infusioonilahust. Karbis on 1, 5 või 10 viaali. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

Tootja KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

KRKA, d.d., Novo mesto Eesti filiaal Pärnu mnt 141 11314 Tallinn Tel. +372 6671658

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2025.

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:

Manustamisviis Levnibiot’i infusioonilahust manustatakse aeglase intravenoosse infusioonina üks või kaks korda

ööpäevas. Levnibiot’i infusioonilahuse infusiooniaeg peab 250 mg manustamisel olema vähemalt 30 minutit ja 500 mg puhul 60 minutit. Ravimi annus sõltub infektsiooni tüübist ja raskusastmest ning eeldatava infektsioonitekitaja tundlikkusest. Pärast algset intravenoosset manustamist, võib ravi Levnibiot’iga jätkata suu kaudu õhukese polümeerikattega tablettidega, vastavuses nende ravimi omaduse kokkuvõttega, kui seda peetakse konkreetse patsiendi jaoks kohaseks. Parenteraalne ja suukaudne ravimvorm on bioekvivalentsed, mistõttu annustamine on sarnane.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks Levnibiot infusioonilahus tuleb ära kasutada kohe (3 tunni jooksul) pärast kummikorgi augustamist, et vältida bakteriaalset saastumist. Infusiooni ajal ei ole valguse eest kaitsmine vajalik.

See ravimpreparaat on ainult ühekordseks kasutamiseks.

Enne kasutamist tuleb lahust visuaalselt kontrollida. Kasutada tohib ainult läbipaistvat, rohekas- kollast, osakestevaba lahust.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Sobimatus Seda ravimpreparaati ei tohi segada hepariini ega leeliseliste lahustega (nt naatriumbikarbonaat). Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud allpool. Segamine teiste infusioonilahustega Levnibiot infusioonilahust võib koos manustada järgnevate infusioonilahustega:

• 0,9 % naatriumkloriidi lahus
• 5 % glükoosilahus
• 2,5 % glükoos Ringer’i lahuses
• Kombineeritud parenteraalsed toitelahused (aminohapped, glükoos, elektrolüüdid).

Levnibiot’i infusioonilahuse füüsikalist ja keemilist kokkusobivust ülalmainitud lahustega on demonstreeritud 4 tunni jooksul toatemperatuuri tingimustes.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Levnibiot 5 mg/ml infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml infusioonilahust sisaldab 5 mg levofloksatsiini levofloksatsiinhemihüdraadina. 100 ml infusioonilahust sisaldab 500 mg levofloksatsiini levofloksatsiinhemihüdraadina.

INN. Levofloxacinum

Teadaolevat toimet omavad abiained 1 ml infusioonilahust sisaldab 0,15 mmol (3,54 mg) naatriumi. 100 ml infusioonilahust sisaldab 15,40 mmol (354,20 mg) naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Infusioonilahus.

Selge, rohekas-kollane lahus, ilma nähtavate osakesteta.

pH: 4,5…5,1 Osmolaalsus: 282 mOsmol/kg – 322 mOsmol/kg

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Levofloksatsiini infusioonilahus on näidustatud järgnevate infektsioonide raviks täiskasvanutel (vt lõigud 4.4 ja 5.1):

• äge püelonefriit ja kuseteede tüsistunud infektsioonid (vt lõik 4.4);
• krooniline bakteriaalne prostatiit;
• Siberi katku tekitajate sissehingamine: kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi (vt lõik 4.4).

Ravimit tohib kasutada alltoodud infektsioonide korral ainult siis, kui nende infektsioonide raviks tavaliselt kasutatavad antibakteriaalsed ravimid on sobimatud.

• Olmetekkene pneumoonia.
• Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Levnibiot’i infusioonilahust manustatakse aeglase intravenoosse infusioonina üks või kaks korda ööpäevas. Ravimi annus sõltub infektsiooni tüübist ja raskusastmest ning eeldatava infektsioonitekitaja tundlikkusest. Pärast algset intravenoosset manustamist, võib ravi Levnibiot’iga jätkata suu kaudu õhukese polümeerikattega tablettidega, vastavuses nende ravimi omaduse kokkuvõttega, kui seda peetakse konkreetse patsiendi jaoks kohaseks. Parenteraalne ja suukaudne ravimvorm on bioekvivalentsed, mistõttu annustamine on sarnane.

Annustamine Levnibiot’i annustamissoovitused on järgmised:

Annustamine normaalse neerufunktsiooniga patsientidel (kreatiniini kliirens > 50 ml/min)

Näidustus Annustamisskeem ööpäevas Ravi kestus1 (sõltuvalt Olmetekkene pneumoonia 500 mg 1 või 2 korda ööpäevas 7…14 päeva

Äge püelonefriit 500 mg 1 kord ööpäevas 7…10 päeva Kuseteede tüsistunud infektsioonid 500 mg 1 kord ööpäevas 7…14 päeva

Krooniline bakteriaalne prostatiit 500 mg 1 kord ööpäevas 28 päeva Naha ja pehmete kudede tüsistunud 500 mg 1 või 2 korda ööpäevas 7…14 päeva infektsioonid

Siberi katku tekitajate inhaleerimine 500 mg 1 kord ööpäevas 8 nädalat 1Ravi kestuse hulka arvatakse veenisisese ja suukaudse ravi kestus. Veenisiseselt ravilt suukaudsele ravile ülemineku aeg sõltub kliinilisest seisundist, tavaliselt on see 2...4 päeva.

Eripopulatsioonid

Neerukahjustusega patsiendid (kreatiniini kliirens ≤ 50 ml/min)

Kreatiniini kliirens esimene annus: 250 mg esimene annus: 500 mg esimene annus: 500 mg 50...20 ml/min seejärel: 125 mg/24 h seejärel: 250 mg/24 h seejärel: 250 mg/12 h 19...10 ml/min seejärel: 125 mg/48 h seejärel: 125 mg/24 h seejärel: 125 mg/12 h

< 10 ml/min (k.a seejärel: 125 mg/48 h seejärel: 125 mg/24 h seejärel: 125 mg/24 h hemodialüüs ja PAPD)1 1Pärast hemodialüüsi või pidevat ambulatoorset peritoneaaldialüüsi (PAPD) ei ole täiendavate annuste manustamine vajalik.

Maksafunktsiooni kahjustus Annuse kohandamine ei ole vajalik, sest levofloksatsiin ei metaboliseeru maksas olulisel määral ning eritub põhiliselt neerude kaudu. Eakad Eakatel patsientidel on annuste kohandamine vajalik ainult neerufunktsiooni häirete korral (vt lõik 4.4, „Tendiniit ja kõõluse rebend“ ja „QT-intervalli pikenemine“).

Lapsed Levofloksatsiin on vastunäidustatud lastele ja kasvueas noorukitele (vt lõik 4.3).

Manustamisviis Levnibiot’i infusioonilahus on ette nähtud ainult aeglaseks intravenoosseks infusiooniks; seda manustatakse üks või kaks korda ööpäevas. Levnibiot’i infusioonilahuse infusiooniaeg peab 250 mg manustamisel olema vähemalt 30 minutit ja 500 mg puhul 60 minutit (vt lõik 4.4).

Sobimatus vt lõik 6.2 ja sobimatus teiste infusioonilahustega vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Levofloksatsiini infusioonilahust ei tohi kasutada:

• patsientidel, kellel on ülitundlikkus levofloksatsiini, teiste kinoloonide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes,
• epilepsiaga patsientidel,
• patsientidel, kellel on anamneesis kõõluskahjustus seoses fluorokinoloonide manustamisega,
• lastel ja kasvueas noorukitel,
• raseduse ajal,
• imetavatel emadel.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Levofloksatsiini kasutamist tuleb vältida patsientidel, kellel on varem esinenud kinolooni ja fluorokinolooni sisaldavate ravimite kasutamisel tõsiseid kõrvaltoimeid (vt lõik 4.8). Nendel patsientidel tohib alustada ravi levofloksatsiiniga ainult alternatiivsete ravivõimaluste puudumisel ning pärast hoolikat kasu/riski hindamist (vt ka lõik 4.3).

Metitsilliin-resistentne S. aureus on tõenäoliselt resistentne fluorokinoloonide, k.a levofloksatsiini suhtes. Seetõttu ei soovitata levofloksatsiini teadaoleva MRSA-infektsiooni või selle kahtluse korral, välja arvatud siis, kui laboratoorsed analüüsid on kinnitanud tekitaja tundlikkust levofloksatsiinile (ja MRSA-infektsiooni raviks tavapäraselt soovitatavad antibakteriaalsed ravimid ei ole sobivad).

Kuseteede infektsioonide kõige sagedasema tekitaja, E. coli, resistentsus fluorokinoloonide suhtes varieerub Euroopa Liidu piires. Ravimit määrates tuleb arvestada E. coli piirkondliku resistentsusega fluorokinoloonide suhtes.

Siberi katku tekitajate sissehingamine: kasutamine inimeste raviks põhineb Bacillus anthracis’e tundlikkusandmetel in vitro ning loomkatsetel ja inimuuringute piiratud andmetel. Raviarst peab lähtuma kohalikust ja/või rahvusvahelisest konsensusdokumendist siberi katku ravi kohta.

Infusiooniaeg Tuleb järgida levofloksatsiini infusioonilahuse soovituslikku infusiooniaega, mis 250 mg manustamisel on vähemalt 30 minutit ja 500 mg puhul vähemalt 60 minutit. Ofloksatsiini kohta on teada, et infusiooni ajal võib tekkida tahhükardia ja ajutine vererõhu langus. Harva võib väljendunud vererõhu languse tõttu tekkida tsirkulaarne kollaps. Kui levofloksatsiini (ofloksatsiini L-isomeer) infusioonilahuse manustamise ajal tekib märgatav vererõhu langus, tuleb infusioon kohe katkestada. Pikaajalised, puuet põhjustavad ja potentsiaalselt pöördumatud tõsised kõrvaltoimed Kinoloone ja fluorokinoloone saavatel patsientidel (nende east ja olemasolevatest riskiteguritest olenemata) on väga harva teatatud pikaajalistest (kuid või aastaid kestvad), puuet põhjustavatest ja potentsiaalselt pöördumatutest tõsistest kõrvaltoimetest, mis kahjustavad erinevaid ja vahel mitmeid organsüsteeme (lihased, luustik, närvisüsteem, psüühika ja meeleelundid). Mis tahes tõsise kõrvaltoime esimeste nähtude või sümptomite ilmnemisel tuleb levofloksatsiini manustamine kohe lõpetada ja patsiendile tuleb soovitada konsulteerida ravimi määranud arstiga nõu saamiseks.

Tendiniit ja kõõluserebend Kõõlusepõletik ja kõõluserebend (peamiselt Achilleuse kõõlus, kuid mitte ainult), mõnikord mõlemapoolne, võib tekkida juba 48 tunni jooksul pärast ravi alustamist kinoloonide ja fluorokinoloonidega ja seda on täheldatud isegi kuni mitme kuu möödumisel ravi lõpetamisest. Tendiniidi ja kõõluserebendi oht on suurem eakatel, neerukahjustusega patsientidel, siirdatud elundiga patsientidel, ööpäevast annust 1000 mg saavatel ja samaaegselt kortikosteroididega ravitavatel patsientidel. Seetõttu tuleb vältida kortikosteroidide samaaegset kasutamist. Kõõlusepõletiku esimeste nähtude (nt valulik turse, põletik) ilmnemisel tuleb ravi levofloksatsiiniga lõpetada ja kaaluda alternatiivset ravimeetodit. Kahjustatud jäset (jäsemeid) tuleb nõuetekohaselt ravida (nt hoida liikumatuna). Tendinopaatia nähtude ilmnemisel ei tohi kortikosteroide kasutada.

Müokloonus

Levofloksatsiini saavatel patsientidel on teatatud müokloonuse juhtudest (vt lõik 4.8). Müokloonuse risk suureneb vanematel patsientidel ja neerukahjustusega patsientidel, kui levofloksatsiini annust ei kohandata vastavalt kreatiniini kliirensile. Levofloksatsiini manustamine tuleb koheselt katkestada müokloonuse esmasel tekkimisel ja alustada sobivat ravi.

Aordianeurüsm ja dissektsioon ning südameklapi regurgitatsioon/puudulikkus Epidemioloogilised uuringud näitavad fluorokinoloonide manustamise järgset suurenenud aordianeurüsmi ja dissektsiooni riski, eriti eakatel patsientidel, ning suurenenud aordi-ja mitraalklapi regurgitatsiooni riski. Fluorokinoloone kasutanud patsientidel on teatatud aordianeurüsmi ja dissektsiooni juhtudest, mõnikord koos aordirebendi komplikatsioonidega (sh letaalse lõppega juhud), ja mis tahes südameklappide regurgitatsiooni/puudulikkuse juhtudest (vt lõik 4.8). Seepärast tohib fluorokinoloone kasutada ainult pärast hoolikat kasu ja riski suhte hindamist ning pärast muude ravivõimaluste kaalumist patsientidel, kellel on aneurüsm perekonnaanamneesis, kaasasündinud südameklapi häire või kellel on juba diagnoositud olemasolev aordianeurüsm ja/või dissektsioon või südameklapi häire või kellel on teiste riskitegurite või –seisundite esinemise tõttu eelsoodumus

• nii aordianeurüsmiks ja dissektsiooniks kui ka südameklapi regurgitatsiooniks/puudulikkuseks (nt sidekoehaigused, nagu Marfani sündroom või Ehlersi-Danlosi sündroom, Turneri sündroom, Becheti tõbi, hüpertensioon, reumatoidartriit) või lisaks
• aordianeurüsmiks ja dissektsiooniks (nt vaskulaarsed häired, nagu Takayasu arteriit või hiidrakuline arteriit või teadaolev ateroskleroos või Sjögreni sündroom) või lisaks
• südameklapi regurgitatsiooniks/puudulikkuseks (nt infektsioosne endokardiit).

Samuti võib samaaegsete süsteemsete kortikosteroidide kasutamine suurendada aordianeurüsmi ja dissektsiooni ning ka aordirebendi riski. Patsiente peab juhendama äkki tekkinud kõhu-, rindkere- või seljavalu korral kohe erakorralise meditsiini osakonna arsti poole pöörduma. Patsientidele tuleb soovitada viivitamatult arsti poole pöörduda, kui neil tekib äge hingeldus, varasemalt mitte esinenud südamepekslemine või turse kõhu- või alajäsemete piirkonnas.

Clostridium difficile’st põhjustatud haigus Ravi ajal levofloksatsiiniga või pärast seda (sh mitu nädalat pärast ravi lõpetamist) tekkinud kõhulahtisuse põhjustajaks, eriti kui see on raske, püsiv ja/või verine, võib olla Clostridium difficile. Clostridium difficile põhjustatud haiguse raskusaste võib varieeruda kergest kuni eluohtlikuni; kõige raskem vorm on pseudomembranoosne koliit (vt lõik 4.8). Seetõttu on tähtis arvestada selle diagnoosi võimalusega patsientidel, kellel ravi ajal levofloksatsiiniga või pärast seda tekib tõsine kõhulahtisus. Clostridium difficile põhjustatud haiguse või selle kahtluse korral tuleb levofloksatsiini manustamine otsekohe peatada ja alustada viivitamatult asjakohast ravi. Sooleperistaltikat pärssivad ravimid on selles kliinilises olukorras vastunäidustatud.

Krambivalmidusega patsiendid Kinoloonid võivad alandada krambiläve ja esile kutsuda krambihoogusid. Levofloksatsiin on vastunäidustatud patsientidele, kelle anamneesis on epilepsia (vt lõik 4.3), ning sarnaselt teistele kinoloonidele tuleb seda äärmise ettevaatlikkusega manustada krambivalmidusega patsientidele või kaasuva ravi korral toimeainetega, mis alandavad krambiläve, nt teofülliin (vt lõik 4.5). Konvulsiivsete krambihoogude korral (vt lõik 4.8) tuleb ravi levofloksatsiiniga katkestada. Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkusega patsiendid Patsientidel, kellel on latentsed või avaldunud defektid glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi aktiivsuses, võivad ravi ajal antibakteriaalsete kinoloonidega tekkida hemolüütilised reaktsioonid. Nende patsientide ravimisel levofloksatsiiniga peab regulaarselt kontrollima hemolüüsi võimalikku teket.

Neerukahjustusega patsiendid Levofloksatsiin eritub põhiliselt neerude kaudu, mistõttu tuleb neerukahjustusega patsientidel levofloksatsiini annust kohandada (vt lõik 4.2).

Ülitundlikkusreaktsioonid Levofloksatsiin võib põhjustada tõsiseid, potentsiaalselt fataalseid ülitundlikkusreaktsioone (nt

angioödeemist kuni anafülaktilise šokini), üksikjuhtudel pärast esimest annust (vt lõik 4.8). Patsiendid peavad kohe ravi katkestama ja võtma ühendust oma arsti või erakorralise meditsiiniabi osakonna arstiga, kes alustab asjakohase erakorralise raviga.

Rasked naha kõrvaltoimed Seoses levofloksatsiiniga on teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest (severe cutaneous adverse reactions, SCARs), sh toksiline epidermise nekrolüüs (TEN, teise nimega Lyell’i sündroom), Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS) ning eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimilööve (drug reaction with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga (vt lõik 4.8). Ravimi määramisel tuleb patsiente teavitada raskete nahareaktsioonide nähtudest ja sümptomitest ning patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Kui tekivad nendele reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, peab kohe lõpetama levofloksatsiini kasutamise ning kaaluma alternatiivset ravi. Kui patsiendil on levofloksatsiini kasutamisel arenenud tõsine reaktsioon, nagu SJS, TEN või DRESS, ei tohi ravi levofloksatsiiniga sellel patsiendil enam kunagi uuesti alustada.

Düsglükeemia Sarnaselt teiste kinoloonidega, on täheldatud vereglükoosi kõikumisi, k.a hüpoglükeemiat ja hüperglükeemiat, mis tekivad sagedamini eakatel, tavaliselt diabeediga patsientidel, kes saavad samaaegset ravi suukaudsete suhkurtõve ravimitega (nt glibenklamiid) või insuliiniga. Teatatud on hüpoglükeemilise kooma juhtudest. Diabeediga patsientidel on soovitatav hoolikalt jälgida vere glükoositaset (vt lõik 4.8). Ravi levofloksatsiiniga tuleb koheselt lõpetada, kui patsient teatab vere glükoositaseme kõikumisest ja kaaluda tuleb alternatiivset antibakteriaalset ravi mitte-fluorokinoloonidega.

Fotosensibilisatsiooni ennetamine Levofloksatsiiniga on täheldatud fotosensibilisatsiooni (vt lõik 4.8). Patsientidel on soovitatav vältida põhjendamatut viibimist tugeva päikesevalguse või kunstliku UV-kiirguse käes (nt kvartslambid, solaarium) ravi ajal ja 48 tundi pärast ravi lõppu, et vältida fotosensibilisatsiooni teket.

K-vitamiini antagonistidega ravitavad patsiendid Patsientidel, kes saavad samaaegset ravi levofloksatsiini ja K-vitamiini antagonistidega (nt varfariin), peab hüübivusnäitajate (PT/INR) võimaliku pikenemise ja/või veritsusohu tõttu jälgima protrombiini aega (vt lõik 4.5).

Psühhootilised reaktsioonid Kinoloonidega, k.a levofloksatsiiniga ravitavatel patsientidel on täheldatud psühhootilisi reaktsioone. Väga harvadel juhtudel on need arenenud suitsidaalseteks mõteteks ja ennastohustavaks käitumiseks – mõnikord isegi pärast levofloksatsiini üksikannuse manustamist (vt lõik 4.8). Kui patsiendil täheldatakse nimetatud sümptomeid, tuleb levofloksatsiini manustamine nende reaktsioonide esmaste nähtude või sümptomite ilmnemisel koheselt katkestada ning patsientidele tuleb soovitada pöörduda nõu saamiseks ravimi väljakirjutaja poole. Kaaluda tuleb alternatiivset antibakteriaalset ravi mitte- fluorokinoloonidega ning kasutusele võtta asjakohased meetmed. Psühhoosiga patsientide või varasemalt psühhiaatrilist haigust põdenud patsientide ravimisel levofloksatsiiniga peab olema ettevaatlik. QT-intervalli pikenemine Fluorokinoloone, sh levofloksatsiini, tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on teadaolevad QT-intervalli pikenemise ohutegurid, nt:

• kaasasündinud pikk QT-intervall;
• kaasuvate ravimite kasutamine, millel on QT-intervalli pikendav toime (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid);
• elektrolüütide sisalduse korrigeerimata kõrvalekalle (nt hüpokaleemia, hüpomagneseemia);
• südamehaigused (nt südamepuudulikkus, müokardiinfarkt, bradükardia).

Eakad patsiendid ja naised võivad olla tundlikumad QT-intervalli pikendavate ravimite suhtes. Seetõttu peab olema ettevaatlik fluorokinoloonide, k.a levofloksatsiini kasutamisel selles populatsioonis (vt lõigud 4.2 Eakad, 4.5, 4.8 ja 4.9).

Perifeerne neuropaatia Kinoloone ja fluorokinoloone saanud patsientidel on teatatud sensoorse või sensomotoorse polüneuropaatia juhtudest, mis avaldusid paresteesia, hüpesteesia, düsesteesia või nõrkusena. Vältimaks pöördumatute seisundite teket, tuleb patsiente, kes saavad ravi levofloksatsiiniga juhendada, et kui neil tekivad neuropaatia sümptomid nt valu, põletustunne, surin, tuimus või nõrkus, siis nad teavitaksid sellest oma arsti enne ravi jätkamist (vt lõik 4.8).

Maksa ja sapiteede häired Levofloksatsiiniga on täheldatud maksanekroosi kuni fataalse maksapuudulikkuseni, peamiselt kaasuva raske haigusega (nt sepsis) patsientidel(vt lõik 4.8). Patsiente tuleb teavitada vajadusest ravi katkestada ja võtta ühendust oma arstiga, kui ilmnevad maksahaiguse nähud ja sümptomid, nagu anoreksia, kollatõbi, uriini tume värvus, sügelus või kõhu valulikkus.

Myasthenia gravis’e ägenemine Fluorokinoloonid, sh levofloksatsiin, pärsivad neuromuskulaarset aktiivsust ja võivad süvendada lihasnõrkust Myasthenia gravis’ega patsientidel. Turuletulekujärgseid tõsiseid kõrvaltoimeid Myasthenia gravis’ega patsientidel, sh surm ja toetava ventilatsiooni vajadus, on seostatud fluorokinoloonide kasutamisega. Teadaoleva Myasthenia gravis’ega patsientidele ei soovitata levofloksatsiini.

Nägemishäired Nägemishäire või mis tahes silmakahjustuse tekkides tuleb kohe nõu pidada silmaarstiga (vt lõigud 4.7 ja 4.8).

Superinfektsioon Levofloksatsiini kasutamine, eriti pikaajaline, võib põhjustada mittetundlike mikroorganismide vohamist. Kui ravi ajal tekib superinfektsioon, tuleb kasutusele võtta asjakohased meetmed.

Mõju laboratoorsetele analüüsidele Levofloksatsiiniga ravitavatel patsientidel võib opiaatide määramine uriinis anda valepositiivse tulemuse. Positiivne sõeluuringu tulemus opiaadile vajab kinnitamist spetsiifilisema meetodiga.

Levofloksatsiin võib pidurdada Mycobacterium tuberculosis’e kasvu ja võib seetõttu anda valenegatiivse tulemuse tuberkuloosi bakterioloogilises diagnostikas.

Äge pankreatiit Levofloksatsiini kasutavatel patsientidel võib tekkida äge pankreatiit. Patsiente tuleb teavitada ägeda pankreatiidi iseloomulikest sümptomitest. Patsiendid, kellel esineb iiveldus, halb enesetunne, ebamugavustunne kõhus, äge kõhuvalu või oksendamine, peavad viivitamatult läbima arstliku läbivaatuse. Ägeda pankreatiidi kahtluse korral tuleb levofloksatsiini kasutamine katkestada; diagnoosi kinnitumisel ei tohi ravi levofloksatsiiniga uuesti alustada. Ettevaatlik tuleb olla patsientide puhul, kellel on anamneesis pankreatiit (vt lõik 4.8). Vere häired Levofloksatsiiniga ravi ajal võib tekkida luuüdi puudulikkus, sealhulgas leukopeenia, neutropeenia, pantsütopeenia, hemolüütiline aneemia, trombotsütopeenia, aplastiline aneemia või agranulotsütoos (vt lõik 4.8). Kui kahtlustatakse mõnda neist verehäiretest, tuleb jälgida verepilti. Normiväliste tulemuste korral tuleb kaaluda levofloksatsiiniga ravi katkestamist.

Naatrium Ravim sisaldab 354,20 mg naatriumi 100 ml lahuses, mis on võrdne 17,7 %-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teiste ravimite toime levofloksatsiinile

Teofülliin, fenbufeen või samalaadsed mittesteroidsed põletikuvastased ained Kliinilistes uuringutes ei ole leitud farmakokineetilisi koostoimeid levofloksatsiini ja teofülliini vahel. Kinoloonide ning teofülliini, mittesteroidsete põletikuvastaste ainete ning teiste krambiläve alandavate ravimite koosmanustamine võib siiski märkimisväärselt suurendada krambivalmidust.

Fenbufeeni mõjul suurenes levofloksatsiini kontsentratsioon ligikaudu 13%, võrreldes kontsentratsiooniga monoteraapia korral.

Probenetsiid ja tsimetidiin Probenetsiid ja tsimetidiin mõjutavad statistiliselt oluliselt levofloksatsiini eritumist. Tsimetidiin vähendas levofloksatsiini eritumist neerude kaudu 24% ja probenetsiid 34%. See on tingitud sellest, et mõlemad ravimid on võimelised blokeerima levofloksatsiini eritumist neerutorukestes. Uuringuannuste puhul leitud statistiliselt olulised kineetilised erinevused ei oma tõenäoliselt kliinilist tähtsust.

Ettevaatlik tuleb olla levofloksatsiini manustamisel koos ravimitega, mis mõjutavad tubulaarset sekretsiooni neerudes, nt probenetsiid või tsimetidiin, eriti neerukahjustusega patsientidel.

Muu oluline teave Kliinilise farmakoloogia uuringutes on tuvastatud, et koosmanustamine järgnevate ravimitega ei mõjutanud levofloksatsiini farmakokineetikat kliiniliselt olulisel määral: kaltsiumkarbonaat, digoksiin, glibenklamiid, ranitidiin.

Levofloksatsiini toime teistele ravimitele

Tsüklosporiin Tsüklosporiini poolväärtusaeg pikenes levofloksatsiiniga koosmanustamisel 33%.

K-vitamiini antagonistid Levofloksatsiini ja K-vitamiini antagonistidega (nt varfariin) samaaegselt ravitud patsientidel on täheldatud hüübivusparameetrite (PT/INR) pikenemist ja/või veritsust, mis võib olla raske. Seetõttu tuleb samaaegsel ravil levofloksatsiini ja K-vitamiini antagonistidega jälgida patsientide hüübivusnäitajaid (vt lõik 4.4).

Ravimid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli Levofloksatsiini, nagu ka teisi fluorokinoloone, tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kes tarvitavad ravimeid, millel on teadaolev QT-intervalli pikendav toime (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid) (vt lõik 4.4, QT- intervalli pikenemine). Muu oluline teave Farmakokineetilise koostoime uuringus ei mõjutanud levofloksatsiin teofülliini (so CYP1A2 substraat) farmakokineetikat, mis viitab sellele, et levofloksatsiin ei ole CYP1A2 inhibiitor.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Andmed levofloksatsiini kasutamise kohta rasedatel on piiratud. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Inimuuringu andmete puudumisel ning arvestades kasvava organismi koormustkandvate kõhrede kahjustuse tekkeohtu fluorokinoloonide toimel, ei tohi levofloksatsiini rasedatel kasutada (vt lõigud 4.3 ja 5.3).

Imetamine Levofloksatsiin on vastunäidustatud imetavatele naistele. Levofloksatsiini eritumise kohta rinnapiima on andmed ebapiisavad; kuid teised fluorokinoloonid erituvad rinnapiima. Inimuuringu andmete puudumisel ning arvestades kasvava organismi koormustkandvate kõhrede kahjustuse tekkeohtu

fluorokinoloonide toimel, ei tohi levofloksatsiini imetavatel naistel kasutada (vt lõigud 4.3 ja 5.3).

Fertiilsus Levofloksatsiin ei kahjustanud rottide fertiilsust või reproduktsioonivõimet.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Levofloksatsiin mõjutab kergelt kuni mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Mõned kõrvaltoimed (nt pearinglus/vertiigo, unisus, nägemishäired) võivad vähendada patsiendi kontsentreerumisvõimet ja reaktsioonikiirust ning seetõttu põhjustada ohtu olukordades, kus need võimed on eriti olulised (nt autojuhtimine või masinatega töötamine).

4.8 Kõrvaltoimed

Järgnev informatsioon põhineb kliinilistel uuringutel, milles osales üle 8300 patsiendi, ning ulatuslikul turuletulekujärgsel kogemusel.

• Väga sage ( 1/10)
• Sage ( 1/100 kuni <1/10)
• Aeg-ajalt ( 1/1000 kuni <1/100)
• Harv ( 1/10 000 kuni <1/1000)
• Väga harv (<1/10 000)
• Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud raskusastme vähenemise järjekorras.

Infektsioonid ja Seeninfektsioon, infestatsioonid sh Candida Vere ja Leukopeenia Trombotsüto- Luuüdi puudulikkus, lümfisüsteemi Eosinofiilia peenia sealhulgas aplastiline häired Neutropeenia aneemia, Immuunsüsteemi Angioödeem Anafülaktiline šokka häired Ülitundlikkus (vt Anafülaktoidne šokka Endokriinsüsteemi Antidiureetilise häired hormooni Ainevahetus- ja Anoreksia Hüpoglükeemia, Hüperglükeemia (vt toitumishäired eriti diabeediga lõik 4.4) Psühhiaatrilised Insomnia Ärevus Psühhootilised Psühhootilised häired häired* Segasusseisund reaktsioonid koos iseendale ohtliku

Närvisüsteemi Peavalu Unisus Krambihood (vt Perifeerne sensoorne häired* Pearinglus Treemor lõigud 4.3 ja 4.4) neuropaatia (vt lõik Silma Nägemishäired, Mööduv nägemiskadu kahjustused* nagu ähmane (vt lõik 4.4), uvetiit Kõrva ja labürindi Vertiigo Tinnitus Kurtus kahjustused* Kuulmiskahjustus Südame häired** Tahhükardia Ventrikulaarne Vaskulaarsed Ainult Hüpotensioon häired** intravenoosse Respiratoorsed, Düspnoe Bronhospasm, rindkere ja allergiline pneumoniit mediastiinumi häired Seedetrakti häired Diarröa Kõhuvalu Hemorraagiline

Maksa ja sapiteede Maksa- Bilirubiini- Ikterus ja raske häired ensüümide sisalduse tõus maksakahjustus, sh Naha ja Lööve Eosinofiilia ja Toksiline nahaaluskoe Sügelus süsteemsete epidermaalne kahjustusedb Urtikaaria sümptomitega nekrolüüs Lihaste, luustiku ja Artralgia Kõõluste Rabdomüolüüs sidekoe Müalgia kahjustused (vt Kõõluserebend (nt kahjustused* lõigud 4.3 ja Achilleuse kõõlus) (vt Neerude ja Kreatiniini- Äge neeru- kuseteede häired sisalduse tõus puudulikkus (nt Üldised häired ja Ainult Asteenia Püreksia Valu (sh selja, manustamiskoha intravenoosse rindkere ja käte- reaktsioonid* manustamise jalgade valu) a Anafülaktilised ja anafülaktoidsed reaktsioonid võivad tekkida isegi pärast esimest annust. b Limaskesta-nahareaktsioonid võivad mõnikord tekkida isegi pärast esimest annust. Muud kõrvaltoimed, mida on seostatud fluorokinoloonide manustamisega:

• porfüüria ägenemine porfüüriaga patsientidel.

* Kinoloonide ja fluorokinoloonide kasutamisega seoses on väga harvadel juhtudel teatatud pikaajalistest (kuni kuid või aastaid kestvad), puuet põhjustavatest ja potentsiaalselt pöördumatutest tõsistest kõrvaltoimetest, mis kahjustavad erinevaid ja vahel mitmeid organsüsteeme ja meeleelundeid

(sh sellised kõrvaltoimed, nagu kõõlusepõletik, kõõluserebend, artralgia, valu jäsemetes, kõnnakuhäired, paresteesia ja neuralgiaga seotud neuropaatiad, väsimus, psühhiaatrilised sümptomid (sh unehäired, ärevus, paanikahood, depressioon ja enesetapumõtted), mälu ja keskendumisvõime häired ning kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmishäired), mõnel juhul olemasolevatest riskiteguritest olenemata (vt lõik 4.4).

** Fluorokinoloone kasutanud patsientidel on teatatud aordianeurüsmi ja dissektsiooni juhtudest, mõnikord koos aordirebendi komplikatsioonidega (sh letaalse lõppega juhud), ja mis tahes südameklappide regurgitatsiooni/puudulikkuse juhtudest (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Toksilisuse loomkatsete või terapeutilisi annuseid ületavate annustega tehtud kliinilise farmakoloogia uuringute põhjal võib levofloksatsiini infusioonilahuse üleannustamise olulisemate ilmingutena eeldada kesknärvisüsteemi sümptomeid, nagu segasus, pearinglus, teadvusehäired ja krambid, QT- intervalli pikenemine.

Turuletulekujärgselt on täheldatud toimeid kesknärvisüsteemile, sh segasusseisund, krambihood, müokloonus, hallutsinatsioonid ja treemor.

Ravi Üleannustamise korral on ravi sümptomaatiline. Tuleb jälgida QT-intervalli võimalikku pikenemist EKG-s. Hemodialüüs, sh peritoneaaldialüüs ja PAPD ei ole efektiivsed levofloksatsiini organismist eemaldamisel. Spetsiifiline antidoot puudub.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kinoloonid, fluorokinoloonid, ATC-kood: J01MA12. Levofloksatsiin on sünteetiline fluorokinoloonrühma antibiootikum, ratseemilise toimeaine, ofloksatsiini S (-) enantiomeer.

Toimemehhanism Fluorokinoloonrühma bakteritsiidse antibiootikumina mõjutab levofloksatsiin DNA–DNA-güraasi kompleksi ning IV topoisomeraasi.

Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed Levofloksatsiini bakteritsiidse toime tugevus sõltub maksimaalse seerumkontsentratsiooni (C ) või kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) suhtest minimaalsesse inhibeerivasse kontsentratsiooni (MIK). Resistentsuse tekkemehhanism Resistentsus levofloksatsiinile tekib toime sihtmärgi järk-järgulise mutatsiooniprotsessina mõlemat tüüpi II topoisomeraasis, DNA güraasis ja IV topoisomeraasis. Tundlikkust levofloksatsiinile võivad mõjutada ka teised resistentsusmehhanismid, nagu läbivusbarjäärid (sage Pseudomonas aeruginosa korral) ja väljavoolumehhanismid.

Levofloksatsiini ja teiste fluorokinoloonide vahel on täheldatud ristresistentsust. Tulenevalt

toimemehhanismist ei ole üldiselt ristresistentsust levofloksatsiini ja teiste antibakteriaalsete ainete klasside vahel.

Murdepunktid EUCAST soovitatud levofloksatsiini MIK murdepunktid, mis eristavad tundlikku mikroorganismi suuremale ekspositsioonile tundlikust ja suuremale ekspositsioonile tundlikku resistentsest mikroorganismist, on esitatud alloleva MIK määramistulemuste (mg/l) tabelis.

EUCAST kliinilised MIK murdepunktid levofloksatsiinile (versioon 10.0, 2020-01-01):

Patogeen Tundlikkus Resistentsus Enterobacterales ≤ 0,5 mg/l > 1 mg/l

Pseudomonas spp. ≤ 0,001 mg/l >1 mg/l Acinetobacter spp. ≤ 0,5 mg/l > 1 mg/l

Staphylococcus aureus ≤ 0,001 mg/l > 1 mg/l Koagulaas-negatiivsed stafülokokid Enterococcus spp.1 ≤ 4 mg/l > 4 mg/ml

Streptococcus pneumoniae ≤ 0,001 mg/l > 2 mg/l A, B, C ja G rühma streptokokid ≤ 0,001 mg/l > 2 mg/l

Haemophilus influenzae ≤ 0,06 mg/l > 0,06 mg/l Moraxella catarrhalis ≤ 0,125 mg/l > 0,125 mg/l

Helicobacter pylori ≤ 1 mg/l > 1 mg/l

Aerococcus sanguinicola ja urinae2 ≤ 2 mg/l > 2 mg/l Aeromonas spp. ≤ 0,5 mg/l > 1 mg/l

FK-FD (liigiga mitteseotud) murdepunktid ≤ 0,5 mg/l > 1 mg/l 1 Ainult tüsistumata kuseteede infektsioonid 2 Tundlikkuse saab tuletada tsiprofloksatsiini tundlikkuse alusel

Teatud liikide resistentsuse levimus võib varieeruda geograafiliselt ja ajaliselt, mistõttu on soovitav kohalik teave resistentsuse kohta, eriti raskete infektsioonide ravimisel. Vajadusel tuleb konsulteerida eksperdiga, kui kohalik resistentsuse levimus on selline, et ravimi kasulikkus vähemalt mõnede infektsioonitüüpide puhul on küsitav.

Tavapärased tundlikud liigid Aeroobsed grampositiivsed bakterid Bacillus anthracis Staphylococcus aureus metitsilliin-tundlik Staphylococcus saprophyticus Streptococci, grupp C ja G Streptococcus agalactiae Streptococcus pneumoniae Streptococcus pyogenes

Aeroobsed gramnegatiivsed bakterid Eikenella corrodens Haemophilus influenzae Haemophilus para-influenzae

Klebsiella oxytoca Moraxella catarrhalis Pasteurella multocida Proteus vulgaris Providencia rettgeri Anaeroobsed bakterid Peptostreptococcus Muud Chlamydophila pneumoniae Chlamydophila psittaci Chlamydia trachomatis Legionella pneumophila Mycoplasma pneumoniae Mycoplasma hominis Ureaplasma urealyticum Liigid, mille puhul omandatud resistentsus võib osutuda probleemiks Aeroobsed grampositiivsed bakterid Enterococcus faecalis Staphylococcus aureus metitsilliin-tundlik# Koagulaasnegatiivne Staphylococcus spp Aeroobsed gramnegatiivsed bakterid Acinetobacter baumannii Citrobacter freundii Enterobacter aerogenes Enterobacter cloacae Escherichia coli Klebsiella pneumoniae Morganella morganii Proteus mirabilis Providencia stuartii Pseudomonas aeruginosa Serratia marcescens Anaeroobsed bakterid Bacteroides fragilis Algselt resistentsed tüved Aeroobsed grampositiivsed bakterid Enterococcus faecium # Metitsilliin-resistentne S. aureus on tõenäoliselt resistentne fluorokinoloonidele, k.a levofloksatsiinile.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Suukaudselt manustatud levofloksatsiin imendub kiiresti ja peaaegu täielikult ning saavutab maksimaalse plasmakontsentratsiooni 1...2 tunni jooksul. Absoluutne biosaadavus on 99%...100%. Toidul on vähene mõju levofloksatsiini imendumisele. Püsitasakaalu kontsentratsioon saavutatakse 48 tunni jooksul pärast 500 mg manustamist üks või kaks korda ööpäevas. Jaotumine Ligikaudu 30%...40% levofloksatsiinist seondub plasmavalkudega. Levofloksatsiini keskmine jaotusruumala pärast 500 mg ühekordset ja korduvat manustamist on ligikaudu 100 l, mis viitab ulatuslikule jaotumisele kudedes.

Penetratsioon kudedesse ja kehavedelikesse: Levofloksatsiin tungib bronhide limaskesta, epiteeliga piirnevatesse vedelikesse,

alveolaarmakrofaagidesse, kopsukoesse, nahka (vedelik villides), eesnäärmekoesse ja uriini. Levofloksatsiin tungib halvasti tserebrospinaalvedelikku.

Biotransformatsioon Levofloksatsiin metaboliseerub väga vähesel määral, peamisteks metaboliitideks on desmetüül- levofloksatsiin ja levofloksatsiini N-oksiid. Need metaboliidid moodustavad <5% annusest ja erituvad uriiniga. Levofloksatsiin on stereokeemiliselt stabiilne ega allu kimeerilisele inversioonile.

Eritumine Pärast levofloksatsiini suukaudset ja intravenoosset manustamist puhastub vereplasma sellest suhteliselt aeglaselt (t : 6...8 h). Põhiosa manustatud annusest (>85%) eritub neerude kaudu. Levofloksatsiini keskmine üldkliirens 500 mg ühekordse manustamise järgselt on 175+/- 29,2 ml/min. Levofloksatsiini farmakokineetika pärast suukaudset ja intravenoosset manustamist oluliselt ei erine, mistõttu on suukaudne ja intravenoosne manustamisviis vahetatavad. Lineaarsus Levofloksatsiini farmakokineetika on lineaarne annusvahemikus 50...1000 mg.

Eripopulatsioonid Neerupuudulikkusega patsiendid Neerukahjustus mõjutab levofloksatsiini farmakokineetikat. Neerufunktsiooni langusega väheneb eliminatsioon ja kliirens neerude kaudu ning suureneb eliminatsiooni poolväärtusaeg.

Farmakokineetika neerupuudulikkuse korral pärast ühekordset suukaudset annust 500 mg

Cl [ml/min] < 20 20… 49 50… 80 cr Cl [ml/min] 13 26 57 R t [t] 35 27 9 1/2 Eakad patsiendid Levofloksatsiini farmakokineetika noortel ja eakatel patsientidel oluliselt ei erine, välja arvatud kreatiniini kliirensiga seotud erinevused. Soolised erinevused Mees- ja naissoost patsientide eraldi analüüs näitas marginaalseid soolisi erinevusi levofloksatsiini farmakokineetikas. Nende sooliste erinevuste kliinilise olulisuse kohta ei ole tõendeid.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ühekordse toksilise annuse, korduvtoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Levofloksatsiin ei põhjustanud rottidel fertiilsuse või reproduktsioonivõime kahjustust ja ainus toime lootele oli arengu hilinemine, mis oli tingitud ema toksikoosist.

Levofloksatsiin ei põhjustanud geenmutatsioone bakteritel ja imetajate rakkudel, kuid põhjustas kromosoomimutatsioone in vitro Hiina hamstri kopsu rakkudes. Need toimed võivad olla tingitud topoisomeraas II inhibeerimisest. In vivo uuringutes (mikrotuum, kromatiidi vahetus, mitteplaanipärane DNA süntees, dominantne letaalsustest) genotoksilised toimed puudusid.

Uuringud hiirtel näitasid, et levofloksatsiini fototoksiline toime ilmneb ainult väga suurte annuste korral. Levofloksatsiinil puudusid genotoksilised toimed fotomutageensetes uuringutes ja fotokantserogeensetes uuringutes kasvaja areng pidurdus.

Sarnaselt teistele fluorokinoloonidele, põhjustas levofloksatsiin kõhrekahjustusi (villid ja õõnsused)

rottidel ja koertel. Enam ilmnesid nimetatud muutused noortel loomadel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumkloriid Kontsentreeritud soolhape (pH kohandamiseks) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada hepariini ega leeliseliste lahustega (nt naatriumbikarbonaat). Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

Kõlblikkusaeg pärast kummikorgi augustamist: kohene kasutamine (vt lõik 6.6). Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb infusioonilahus kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja-tingimuste eest kasutaja.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult. See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

I tüüpi läbipaistvast klaasist 100 ml viaal, suletud bromobutüülkummikorgi ja alumiiniumkattega. Üks viaal sisaldab 100 ml infusioonilahust. Pakendis on 1, 5 või 10 viaali.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Levnibiot infusioonilahus tuleb ära kasutada kohe (3 tunni jooksul) pärast kummikorgi augustamist, et vältida bakteriaalset saastumist. Infusiooni ajal ei ole valguse eest kaitsmine vajalik.

See ravimpreparaat on ainult ühekordseks kasutamiseks.

Enne kasutamist tuleb lahust visuaalselt kontrollida. Kasutada tohib ainult läbipaistvat, rohekas- kollast, osakestevaba lahust.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Segamine teiste infusioonilahustega: Levnibiot infusioonilahust võib koos manustada järgnevate infusioonilahustega:

• 0,9 % naatriumkloriidi lahus
• 5 % glükoosilahus
• 2,5 % glükoos Ringer’i lahuses
• Kombineeritud parenteraalse toitumise lahused (aminohapped, glükoos, elektrolüüdid).

Sobimatus vt lõik 6.2.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBER

867515

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 31.03.2015 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 08.10.2019

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2025

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Levnibiot ja milleks seda kasutatakse

Teie ravimi nimi on Levnibiot tabletid. Levnibiot tabletid sisaldavad ravimit, mida nimetatakse levofloksatsiiniks. See kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse antibiootikumideks. Levofloksatsiin on kinoloon-tüüpi antibiootikum. See hävitab baktereid, mis põhjustavad infektsioone teie organismis.

Levnibiot tablette võib kasutada järgmiste infektsioonide raviks:

• ninakõrvalkoobaste infektsioonid;
• kopsuinfektsioonid, pikaajaliste hingamishäirete või kopsupõletikuga inimestel;
• kuseteede infektsioonid, sh neerudes või kusepõies;
• eesnäärmeinfektsioonid, kui tegu on pikaajalise infektsiooniga;
• naha ja nahaaluskoe infektsioonid, sh lihastes. Neid nimetatakse mõnikord pehmeteks kudedeks.

Teatud eriolukordades võib Levnibiot tablette kasutada eesmärgil vähendada nakatumisvõimalust siberi katku nimelisse kopsuhaigusesse või vältida haiguse süvenemist pärast kokkupuudet siberi katku põhjustavate bakteritega.

2. Mida on vaja teada enne Levnibiot’i kasutamist

Levnibiot’i ei tohi kasutada ja teatage oma arstile

• kui olete levofloksatsiini, mõne teise kinoloonantibiootikumi, nt moksifloksatsiini, tsiprofloksatsiini või ofloksatsiini, või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline. Allergilise reaktsiooni nähud on nahalööve, neelamis- või hingamisraskused, huulte, näo, kõri või keele turse;
• kui teil on kunagi olnud epilepsia;
• kui teil on kunagi olnud kõõlustega seotud probleeme, nagu kõõlusepõletik, seoses raviga kinoloon-tüüpi antibiootikumidega. Kõõlus on väät, mis ühendab lihast luuga;
• kui te olete laps või kasvueas nooruk;
• kui te olete rase, võite rasestuda või kahtlustate rasedust;
• kui te imetate last.

Ärge kasutage seda ravimit, kui mis tahes eelnimetatu kehtib teie kohta. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga enne Levnibiot’i kasutamist.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Levnibiot’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

• kui te olete 60-aastane või vanem;
• kui te kasutate kortikosteroide, mida mõnikord nimetatakse steroidideks (vt lõik „Muud ravimid ja Levnibiot“);
• teile on siirdatud organ;
• kui teil on kunagi olnud tõmblusi (krambihood);
• kui teil on olnud ajukahjustus insuldi või muu ajuvigastuse tõttu;
• kui teil on probleeme neerudega;
• kui teil on glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkus. See ravim võib teil tõenäoliselt põhjustada tõsiseid probleeme veres;
• kui teil on kunagi olnud vaimse tervise häireid;
• kui teil on kunagi olnud südameprobleeme: sellist tüüpi ravimeid tuleb kasutada ettevaatusega, kui teil on kaasasündinud või suguvõsas esinev QT-intervalli pikenemine (nähtav EKG-s, südametegevuse elektriline salvestamine), soolade tasakaaluhäire veres (eriti kaaliumi või magneesiumi madal tase veres), väga aeglane südame löögisagedus (nimetatakse bradükardiaks), südamenõrkus (südamepuudulikkus), varasem südameatakk (müokardiinfarkt), olete naine või eakas või võtate EKG-d mõjutavaid ravimeid (vt lõik „Muud ravimid ja Levnibiot“);
• kui teil on probleeme närvidega (perifeerne neuropaatia);
• kui teil on diagnoositud suure veresoone laienemine või väljavõlvumus (aordianeurüsm või suure veresoone perifeerne aneurüsm);
• kui teil on varem esinenud aordidissektsioon (aordiseina rebend);
• kui teil on diagnoositud vere tagasivool läbi südameklappide (südameklapi regurgitatsioon);
• kui teie perekonnas on esinenud aordianeurüsmi või dissektsiooni või kaasasündinud südameklapi häiret või esineb teil muid aordianeurüsmi või dissektsiooni riskitegureid või eelsoodumusseisundeid (nt sidekoehaigused, nagu Marfani sündroom või Ehlersi-Danlosi sündroom, Turneri sündroom, Sjögreni sündroom (põletikuline autoimmuunhaigus) või veresoonte häired, nagu Takayasu arteriit, hiidrakuline arteriit, Behceti tõbi, kõrge vererõhk või teadaolev ateroskleroos, reumatoidartriit (liigeste haigus) või endokardiit (südame infektsioon);
• kui teil on diabeet;
• kui teil on kunagi esinenud maksatalitluse häireid;
• kui teil on Myasthenia gravis;
• kui teil on kunagi tekkinud raskekujuline nahalööve või naha koorumine, villistumine ja/või haavandid suus pärast levofloksatsiini kasutamist.

Enne ravimi võtmist Te ei tohi võtta fluorokinolooni/kinolooni sisaldavaid antibakteriaalseid ravimeid, sh Levnibiot’i, kui teil on varem tekkinud fluorokinolooni või kinolooni võtmisel mis tahes tõsiseid kõrvaltoimeid. Sellisel juhul teavitage oma arsti esimesel võimalusel.

Ravimi võtmise ajal Kui teil tekib äkki tugev valu kõhu, rinna või selja piirkonnas, mis võivad olla aordianeurüsmi ja dissektsiooni sümptomiteks, pöörduge kohe erakorralise meditsiini osakonda. Teil võib olla suurem risk, kui teid ravitakse süsteemsete kortikosteroididega.

Kui teil tekib äkki õhupuudus, eriti kui te lamate voodis pikali, või kui te märkate turset oma pahkluul, labajalgadel või kõhupiirkonnas, või teil tekib uuesti südamepekslemine (kiire või ebaregulaarse südametegevuse tunne), siis teavitage sellest viivitamatult oma arsti.

Kui teil tekivad äkilised tahtmatud liigutused, lihastõmblused või lihaste kokkutõmbed – pöörduge kohe arsti poole, sest need võivad olla müokloonuse nähud. Teie arst võib vajadusel lõpetada ravi levofloksatsiiniga ja alustada sobivat ravi.

Kui teil esineb iiveldus, üldine halb enesetunne, tugev ebamugavustunne või pidev valu või valu süvenemine kõhupiirkonnas või oksendamine – pöörduge kohe arsti poole, sest need võivad olla kõhunäärmepõletiku (äge pankreatiit) nähud.

Kui teil on väsimus, kahvatu nahk, verevalumid, kontrollimatu verejooks, palavik, kurguvalu ja üldise seisundi tõsine halvenemine või tunne, et teie vastupanuvõime infektsioonidele võib olla vähenenud – pöörduge kohe arsti poole, sest need võivad olla vere häirete nähud. Teie arst peab jälgima teie verepilti. Normivälise verepildi korral võib arst vajadusel ravi katkestada.

Harva võivad tekkida liigeste valu ja turse ning kõõluste põletik või rebend. Kui olete eakas (üle 60- aastane), teile on tehtud elundi siirdamine, teil on neeruprobleemid või kui te saate kortikosteroidravi, siis teie risk suureneb. Kõõluste põletik ja rebendid võivad tekkida ravi esimese 48 tunni jooksul ja isegi kuni mitu kuud pärast ravi lõpetamist Levnibiot’iga. Kõõluse (nt hüppeliiges, ranne, küünarliiges, õlg või põlv) valu või põletiku esimeste nähtude ilmnemisel lõpetage Levnibiot’i võtmine, konsulteerige oma arstiga ja andke valulikule piirkonnale rahu. Vältige mis tahes mittevajalikke liigutusi, kuna see võib suurendada kõõluserebendi tekkeriski.

Teil võivad harva tekkida närvikahjustuse (neuropaatia) sümptomid, nt valu, põletustunne, surin, tuimus ja/või nõrkus, eriti jalgades ja labajalgades või labakätes ja käsivartes. Potentsiaalselt pöördumatu kahjustuse vältimiseks lõpetage sellisel juhul Levnibiot’i võtmine ja teavitage kohe oma arsti.

Pikaajalised, puuet põhjustavad ja potentsiaalselt pöördumatud tõsised kõrvaltoimed Fluorokinolooni/kinolooni sisaldavaid antibakteriaalseid ravimeid, sh Levnibiot, on seostatud väga harva esinevate, kuid tõsiste kõrvaltoimetega, millest mõned on pikaajalised (kuid või aastaid kestvad), puuet põhjustavad või potentsiaalselt pöördumatud. Nendeks on muuhulgas kõõluse-, lihase- ja liigesevalu kätes ja jalgades; kõndimisraskused; ebamugavustunne, nt torkimistunne, surin, kõditunne, tuimus või põletustunne (paresteesia); meeleelundite häired, nt nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kuulmishäired; depressioon; mäluhäired; suur väsimus ja rasked unehäired.

Kui teil esineb pärast Levnibiot’i võtmist mõni nendest kõrvaltoimetest, konsulteerige kohe oma arstiga enne ravi jätkamist. Arst otsustab koos teiega ravi jätkamise üle, kaaludes ka mõne muu ravimiklassi antibiootikumi kasutamist.

Tõsised nahareaktsioonid Levofloksatsiini kasutamisega seoses on teatatud tõsistest nahareaktsioonidest, sh Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) ning eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimilööve (DRESS).

• SJS/TEN võib algselt avalduda lööbena kehatüvel, nagu punakad märklaualaadsed maakulid või ringjad laigud, mille keskel on tihti vill. Samuti võivad tekkida haavandid suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja silmades (silmad on punased ja paistes). Neile tõsistele nahalöövetele eelnevad tihti palavik ja/või gripilaadsed sümptomid. Need lööbed võivad areneda laiaulatuslikuks naha koorumiseks ja põhjustada eluohtlikke tüsistusi või isegi surma.
• DRESS avaldub algselt gripilaadsete sümptomitena ja lööbena näol, seejärel levib lööve edasi ning esinevad kõrge kehatemperatuur, maksaensüümide aktiivsuse suurenemine vereanalüüsides, teatud valgete vereliblede arvu suurenemine (eosinofiilia) ja lümfisõlmede suurenemine.

Kui teil tekib tõsine nahalööve või mõned neist nahasümptomitest, lõpetage levofloksatsiini kasutamine ja pöörduge oma arsti poole või otsige kohe arstiabi. Kui te ei ole kindel, kas midagi eelnimetatust kehtib teie kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga enne Levnibiot’i kasutamist.

Lapsed ja noorukid Seda ravimit ei tohi anda lastele või noorukitele.

Muud ravimid ja Levnibiot

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. See on sellepärast, et Levnibiot võib mõjutada mõnede teiste ravimite toimet. Samuti võivad mõned teised ravimid mõjutada Levnibiot’i toimet.

Eriti oluline on teatada oma arstile, kui te võtate mõnda järgnevatest ravimitest. Seda seetõttu, et need võivad koos Levnibiot’iga võtmisel suurendada kõrvaltoimete tekkimise võimalust:

• kortikosteroidid, mõnikord nimetatakse steroidid, mida kasutatakse põletiku korral. Teil võib suurema tõenäosusega tekkida kõõlusepõletik ja/või -rebend;
• varfariin, mida kasutatakse vere hüübivuse vähendamiseks. Teil võib suurema tõenäosusega tekkida verejooks. Teie arst võib vajadusel määrata teile korduvad vereproovid, et kontrollida teie vere hüübivust;
• teofülliin, mida kasutatakse hingamisraskuse korral. Teil võivad suurema tõenäosusega tekkida tõmblused (krambihood), kui kasutate samal ajal Levnibiot’i;
• mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d), mida kasutatakse valu ja põletiku korral, nt aspiriin, ibuprofeen, fenbufeen, ketoprofeen, indometatsiin. Teil võivad suurema tõenäosusega tekkida tõmblused (krambihood), kui kasutate samal ajal Levnibiot’i;
• tsüklosporiin, mida kasutatakse elundi siirdamise järgselt. Teil võivad suurema tõenäosusega tekkida tsüklosporiini kõrvaltoimed;
• südametööd mõjutavad ravimid. Siia kuuluvad südame rütmihäirete ravimid (antiarütmikumid, nagu kinidiin, hüdrokinidiin, disopüramiid, sotalool, dofetiliid, ibutiliid ja amiodaroon), depressiooniravimid (tritsüklilised antidepressandid, nagu amitriptülliin ja imipramiin), psühhiaatriliste häirete ravimid (antipsühhootikumid) ja bakteriaalsete infektsioonide korral kasutatavad ravimid (makroliidantibiootikumid, nagu erütromütsiin, asitromütsiin ja klaritromütsiin);
• probenetsiid, mida kasutatakse podagra korral, ja tsimetidiin, mida kasutatakse haavandite ja kõrvetiste korral. Erilist tähelepanu tuleb pöörata, kui kumbagi ravimit kasutatakse samaaegselt koos Levnibiot’iga. Kui teil on neeruprobleemid, võib arst vähendada teie annust;

Ärge võtke Levnibiot’i tablette samaaegselt järgnevate ravimitega, kuna need võivad mõjutada Levnibiot’i tablettide toimet:

• rauatabletid (aneemia korral), tsingilisandid, magneesiumi või alumiiniumi sisaldavad antatsiidid (mao ülihappesuse või kõrvetiste korral), didanosiin või sukralfaat (maohaavandite korral). Vt allpool lõik 3 „Kui te juba võtate rauatablette, tsingilisandeid, antatsiide, didanosiini või sukralfaati“.

Opiaatide määramine uriinis Levnibiot’iga ravitavatel isikutel võib uriinianalüüs anda valepositiivse tulemuse opiaatideks nimetatavate tugevatoimeliste valuvaigistite suhtes. Kui arst määrab teile uriinianalüüsi, teatage talle, et saate ravi Levnibiot’iga. Tuberkuloosiproov See ravim võib põhjustada valenegatiivse tulemuse mõnes laboratoorses uuringus, mida kasutatakse tuberkuloositekitajate määramiseks.

Rasedus ja imetamine Ärge võtke seda ravimit:

• kui olete rase, võite rasestuda või kahtlustate rasedust
• kui imetate või kavatsete imetada.

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Pärast selle ravimi võtmist võivad tekkida kõrvaltoimed, nagu pearinglus, unisus, peapööritus või nägemishäired. Mõned nendest kõrvaltoimetest võivad halvendada teie keskendumis- ja reageerimisvõimet. Sel juhul ärge juhtige autot ega tegelege tähelepanu nõudvate tegevustega.

Levnibiot sisaldab päikeseloojangukollast FCF Võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

3. Kuidas Levnibiot’i kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ravimi võtmine

• Võtke seda ravimit suu kaudu.
• Neelake tabletid alla tervelt koos joogiveega.
• Tablette võib võtta söögi ajal või söögikordade vahel.
• Tablette saab jagada võrdseteks osadeks.

Kaitske oma nahka päikesevalguse eest Selle ravimi kasutamise ajal ja 2 päeva pärast ravi lõpetamist vältige viibimist otsese päikesevalguse käes. Teie nahk võib muutuda väga tundlikuks päikese suhtes ja võivad tekkida põletus, torkiv tunne või raskekujulised villid, kui te ei kasuta järgnevaid ohutusmeetmeid:

• kasutage kindlasti kõrge kaitsefaktoriga päikesekreemi;
• kandke alati mütsi ja käsi ning jalgu katvaid riideid;
• vältige päevitamist.

Kui te juba võtate rauatablette, tsingilisandeid, antatsiide, didanosiini või sukralfaati

• Ärge võtke neid ravimeid samaaegselt Levnibiot’iga. Võtke neid ravimeid vähemalt 2 tundi enne või pärast Levnibiot’i tablette.

Kui palju võtta

• Teie arst otsustab, kui palju Levnibiot’i tablette peate võtma.
• Annus sõltub teie infektsioonitüübist ja infektsiooni asukohast teie kehas.
• Ravi kestus sõltub sellest, kui tõsine teie infektsioon on.
• Kui te tunnete, et teie ravimi toime on liiga nõrk või tugev, ärge muutke annust iseseisvalt, vaid pidage nõu oma arstiga.

Täiskasvanud ja eakad Ninakõrvalkoobaste infektsioon

• kaks Levnibiot 250 mg tabletti üks kord ööpäevas
• või üks Levnibiot 500 mg tablett üks kord ööpäevas

Kopsuinfektsioon pikaajaliste hingamishäiretega inimestel

• kaks Levnibiot 250 mg tabletti üks kord ööpäevas
• või üks Levnibiot 500 mg tablett üks kord ööpäevas

Kopsupõletik

• kaks Levnibiot 250 mg tabletti üks või kaks korda ööpäevas
• või üks Levnibiot 500 mg tablett üks või kaks korda ööpäevas

Kuseteede infektsioon, sh neerudes või põies

• üks või kaks Levnibiot 250 mg tabletti üks kord ööpäevas
• või 1/2 või üks Levnibiot 500 mg tablett üks kord ööpäevas

Eesnäärme infektsioon

• kaks Levnibiot 250 mg tabletti üks kord ööpäevas
• või üks Levnibiot 500 mg tablett üks kord ööpäevas

Naha ja nahaaluskoe, sh lihaste infektsioon

• kaks Levnibiot 250 mg tabletti üks või kaks korda ööpäevas

• või üks Levnibiot 500 mg tablett üks või kaks korda ööpäevas.

Neeruprobleemidega täiskasvanud ja eakad Arst vähendab vajadusel ravimi annust.

Kasutamine lastel ja noorukitel Seda ravimit ei tohi anda lastele või noorukitele.

Kui te võtate Levnibiot’i rohkem, kui ette nähtud Kui te juhuslikult võtate tablette rohkem, kui ette nähtud, teavitage kohe oma arsti või pöörduge esmaabisse. Võtke ravimikarp endaga kaasa. Sel juhul saab arst teada, mida olete võtnud. Võivad tekkida järgnevad kõrvaltoimed: tõmblused (krambihood), segasusseisund, pearinglus, teadvusehäired, värin ja südameprobleemid, mis põhjustavad rütmihäireid, samuti iiveldus või kõrvetised.

Kui te unustate Levnibiot’i võtta Kui te unustate annuse võtta, võtke see esimesel võimalusel, välja arvatud järgmise annuse võtmise aja läheduses. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Levnibiot’i võtmise Ärge lõpetage Levnibiot’i võtmist kui tunnete ennast paremini. Oluline on tablettide ravikuur läbi teha vastavalt arsti ettekirjutusele. Kui te lõpetate ravi liiga vara, võib infektsioon taastekkida, teie seisund halveneda või bakterid võivad muutuda resistentseks ravimi suhtes.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Need kõrvaltoimed on harilikult kerged või mõõdukad ja sageli kaovad lühikese aja möödudes.

Lõpetage Levnibiot’i kasutamine ja teatage kohe oma arstile või pöörduge haiglasse, kui teil tekivad järgnevad kõrvaltoimed:

Väga harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st

• Teil on allergiline reaktsioon. Nähud võivad olla nahalööve, neelamis- või hingamisprobleemid, huulte, näo, kõri või keele turse.

Lõpetage Levnibiot’i kasutamine ja teatage kohe oma arstile, kui teil tekivad järgnevad tõsised kõrvaltoimed, sest võite vajada erakorralist meditsiiniabi:

Harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st

• Vesine kõhulahtisus, mis võib sisaldada verd, kaasneda võivad kõhukrambid ja kõrge palavik. Need võivad olla raskekujulise sooleprobleemi nähud.
• Kõõluste või sidemete valu ja põletik, mis võib põhjustada rebendi. Kõige sagedamini on kahjustatud Achilleuse (kanna-) kõõlus.
• Tõmblused (krambid).
• Asjade nägemine või kuulmine, mida ei ole olemas (hallutsinatsioonid, paranoia).
• Depressiivsus, vaimsed probleemid, rahutus (erutus), ebatavalised unenäod või õudusunenäod.
• Laialt levinud nahalööve, kõrge kehatemperatuur, maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, kõrvalekalded veres (eosinofiilia), suurenenud lümfisõlmed ja teiste kehaorganite haaratus (eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimilööve, teiste nimedega DRESS või ravimi ülitundlikkussündroom). Vt ka lõik 2.
• Vee eritumise häirete ja organismi vähenenud naatriumisisaldusega seotud sündroom (SIADH).
• Veresuhkru taseme langus (hüpoglükeemia) või veresuhkru taseme langus, mis viib kooma tekkeni (hüpoglükeemiline kooma). See on oluline diabeediga inimeste puhul.

Väga harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st

• Põletav, torkiv tunne, valu või tundetus. Need võivad olla neuropaatia-nimelise seisundi nähud.

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• Tõsised nahalööbed, sh Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs. Need võivad avalduda lööbena kehatüvel, nagu punakad märklaualaadsed maakulid või ringjad laigud, mille keskel on tihti vill, naha koorumisena, haavanditena suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja silmades, millele võivad eelneda palavik ja gripilaadsed sümptomid. Vt ka lõik 2.
• Söögiisu kaotus, naha ja silma limaskestade kollaseks muutumine, uriini tume värvus, sügelemine või kõhuvalu. Need võivad olla maksaprobleemide nähud, võimalik on surmaga lõppev maksapuudulikkus.
• Oma arvamuse ja mõtete muutused (psühhootilised reaktsioonid) enesetapumõtete või
• -käitumuse tekkeriskiga.
• Iiveldus, üldine halb enesetunne, ebamugavustunne või valu kõhu piirkonnas või oksendamine. Need võivad olla kõhunäärmepõletiku (äge pankreatiidi) tunnused. Vt lõik 2.

Kui ravi ajal Levnibiot’iga teie nägemine kahjustub või tekivad mistahes muud häired silmades, peate otsekohe pöörduma silmaarstile.

Väga harvadel juhtudel on kinolooni ja fluorokinolooni sisaldavate antibiootikumide manustamisega seostatud pikaajaliste (kuni kuid või aastaid kestvad) või püsivate kõrvaltoimete teket, nt kõõlusepõletikud; kõõluserebend; liigesevalu; valu kätes või jalgades; kõndimisraskused; ebamugavustunne, nt torkimistunne, surin, kõditunne, põletustunne, tuimus või valu (neuropaatia); väsimus; mälu ja keskendumisvõime häired, psühhiaatrilised sümptomid (sh unehäired, ärevus, paanikahood, depressioon ja enesetapumõtted), ning kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmishäired, mõnedel juhtudel ei sõltu need olemasolevate riskifaktorite esinemisest.

Fluorokinoloone saavate patsientide puhul on teatatud aordiseina laienemise ja nõrgenemise või aordiseina rebendi juhtudest (aneurüsmid ja dissektsioonid), mis võivad lõhkeda ja surmaga lõppeda, ning läbi südameklappide vere tagasivoolu juhtudest. Vt ka lõik 2.

Teavitage oma arsti, kui mõni järgnevatest kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kestab kauem kui paar päeva:

Sage: võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st

• Unehäired.
• Peavalu, pearinglus.
• Iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus.
• Teatud maksaensüümide aktiivsuse tõus veres.

Aeg-ajalt: võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st

• Teiste bakterite või seente arvukuse muutused, Candida-nimeline seeninfektsioon, mis võib vajada ravi.
• Valgete vererakkude arvu muutused teatud vereproovis (leukopeenia, eosinofiilia).
• Stress (ärevus), segasus, närvilisus, unisus, värisemine, pööritustunne (vertiigo).
• Hingeldus (düspnoe).
• Maitsetundlikkuse muutused, söögiisu kaotus, maoärritus või seedehäired (düspepsia), valu mao piirkonnas, kõhupuhitus või kõhukinnisus.
• Sügelus ja nahalööve, tugev sügelus või nõgestõbi (urtikaaria), ülemäärane higistamine (hüperhidroos).
• Liigesevalu või lihasevalu.
• Kõrvalekalded vereproovi tulemustes, mis on tingitud probleemidest maksaga (kõrgenenud bilirubiin) või neerudega (kõrgenenud kreatiniin).
• Üldine nõrkus.

Harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st

• Kergesti tekkivad verevalumid ja veritsemine vereliistakute arvu vähenemisest (trombotsütopeenia).
• Valgete vererakkude arvu vähenemine (neutropeenia).
• Võimendatud immuunvastus (ülitundlikkus).
• Torkiv tunne kätes ja jalgades (paresteesia).
• Probleemid kuulmisega (tinnitus) või nägemisega (hägune nägemine).
• Ebatavaliselt kiire südame löögisagedus (tahhükardia) või madal vererõhk (hüpotensioon).
• Lihasnõrkus. See on oluline Myasthenia gravis’ega (harvaesinev närvihaigus) inimeste puhul.
• Mäluhäired.
• Muutused neerude töös ja üksikjuhtudel neerupuudulikkus, mis võib olla tingitud allergilisest neerureaktsioonist, mida nimetatakse interstitsiaalne nefriit.
• Palavik.
• Järsult piiritletud punetavad laigud koos villidega või ilma, mis arenevad tundide jooksul pärast levofloksatsiini manustamist ja mille paranemise järel jääb püsima põletikujärgne jääkhüperpigmentatsioon; tavaliselt tekib see uuesti samades kohtades nahal või limaskestadel pärast järgnevaid kokkupuuteid levofloksatsiiniga.

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• Punaste vererakkude arvu vähenemine (aneemia); punaste vererakkude kahjustuse tõttu võib nahk olla kahvatu või kollane; kõikide vererakkude arvu vähenemine (pantsütopeenia).
• Luuüdi lõpetab uute vererakkude tootmise, mis võib põhjustada väsimust, nõrgenenud võimet võidelda infektsioonidega ja kontrollimatut verejooksu (luuüdi puudulikkus).
• Palavik, kurguvalu ja üldine halb enesetunne, mis ei möödu. See võib olla tingitud valgete vererakkude arvu vähenemisest (agranulotsütoos).
• Vereringe seiskumine (anafülaksiasarnane šokk).
• Veresuhkru taseme tõus (hüperglükeemia) või veresuhkru taseme langus, mis põhjustab koomat (hüpoglükeemiline kooma). See on oluline diabeediga inimeste puhul.
• Lõhnataju muutused, lõhna- või maitsetundlikkuse kadu (parosmia, anosmia, ageusia).
• Väga elevil, ülendatud, erutatud või entusiastlik tunne (mania).
• Liikumis- ja kõndimisprobleemid (düskineesia, ekstrapüramidaalsed häired).
• Mööduv teadvusekaotus või minestus (sünkoop).
• Mööduv nägemiskaotus, silmapõletik.
• Kuulmiskahjustus või kurtus.
• Ebatavaliselt kiire südamerütm, eluohtlik ebaregulaarne südamerütm, k.a südameseiskus, südame rütmihäire (nimetatakse QT-intervalli pikenemine EKG-s ehk südame elektrilise aktiivsuse salvestisel).
• Hingamisraskused või vilistav hingamine (bronhospasm).
• Allergilised kopsureaktsioonid.
• Kõhunäärmepõletik (pankreatiit).
• Maksapõletik (hepatiit).
• Nahatundlikkuse suurenemine päikese ja ultraviolettkiirguse suhtes (fotosensibilisatsioon), tumedamad nahapiirkonnad (hüperpigmentatsioon).
• Allergilisest reaktsioonist tingitud veresoonte põletik (vaskuliit).
• Suu limaskesta põletik (stomatiit).
• Lihaserebend ja lihase kahjustus (rabdomüolüüs).
• Liigeste punetus ja turse (artriit).
• Valu, sh seljavalu, valu rindkeres ja kätes-jalgades.
• Äkilised tahtmatud liigutused, lihastõmblused või lihaste kokkutõmbed (müokloonus).
• Porfüüria haigushood porfüüriaga (harvaesinev ainevahetushaigus) patsientidel.
• Kestev peavalu koos häguse nägemisega või ilma (healoomuline koljusisese rõhu tõus).

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Levnibiot’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast „EXP”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Levnibiot sisaldab

• Toimeaine on levofloksatsiin. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg levofloksatsiini (levofloksatsiinhemihüdraadina).
• Teised koostisosad (abiained) on: mikrokristalliline tselluloos, hüdroksüpropüültselluloos, krospovidoon (tüüp A) ja magneesiumstearaat tableti sisus ja hüpromelloos, indigokarmiin (E132), päikeseloojangukollane FCF (E110), makrogool 4000, titaandioksiid (E171), punane raudoksiid (E172) ja kollane raudoksiid (E172) tableti kattes.

Kuidas Levnibiot välja näeb ja pakendi sisu 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid on oranžid, piklikud, kaksikkumerad, poolitusjoonega tabletid mõõtudega 19,3 mm x 7,8 mm ja paksusega 5,0 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

500 mg õhukese polümeerikattega tabletid on saadaval karbis, kus on 10 tabletti blistrites.

Müügiloa hoidja ja tootja Teisese müügiloa hoidja UAB „Lex ano“, Naugarduko g. 3, LT-03231 Vilnius, Leedu

Tootja KRKA, d.d., Novo mesto, Šmarješka cesta 6, 8501 Novo mesto, Sloveenia Ümberpakendaja Lietuvos ir Norvegijos UAB „Norfachema“, Vytauto g. 6, LT-55175 Jonava, Leedu

UAB „ENTAFARMA“, Klonėnų vs. 1, LT-19156 Širvintų r. sav., Leedu

Medezin Sp. z o.o., Ul. Księdza Kazimierza Janika 14, 95-050 Konstantynów Łódzki, Poola

Infoleht on viimati uuendatud augustis 2026.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Levnibiot 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg levofloksatsiini (levofloksatsiinhemihüdraadina).

INN. Levofloxacinum

Teadaolevat toimet omav abiaine: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 0,038 mg päikeseloojangukollast FCF (E110).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Oranžid, piklikud, kaksikkumerad, poolitusjoonega tabletid mõõtudega 19,3 mm x 7,8 mm ja paksusega 5,0 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Levofloksatsiin on näidustatud järgnevate infektsioonide raviks täiskasvanutel (vt lõigud 4.4 ja 5.1):

• äge püelonefriit ja kuseteede tüsistunud infektsioonid (vt lõik 4.4);
• krooniline bakteriaalne prostatiit;
• Siberi katku tekitajate sissehingamine: kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi (vt lõik 4.4).

Ravimit tohib kasutada alltoodud infektsioonide korral ainult siis, kui nende infektsioonide raviks tavaliselt kasutatavad antibakteriaalsed ravimid on sobimatud.

• Äge bakteriaalne sinusiit.
• Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse, sh bronhiidi ägenemised.
• Olmetekkene pneumoonia.
• Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid.
• Tüsistumata tsüstiit (vt lõik 4.4).

Levofloksatsiini tablette võib kasutada ravikuuri lõpetamiseks patsientidel, kelle seisund paranes algse ravi ajal intravenoosselt manustatava levofloksatsiiniga.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Levnibiot’i tablette manustatakse üks või kaks korda ööpäevas. Ravimi annus sõltub infektsiooni tüübist ja raskusastmest ning eeldatava infektsioonitekitaja tundlikkusest.

Levnibiot’i tablette võib kasutada ravikuuri lõpetamiseks patsientidel, kelle seisund paranes algse ravi ajal intravenoosselt manustava levofloksatsiiniga; parenteraalne ja suukaudne ravimvorm on bioekvivalentsed, mistõttu annustamine on sarnane.

Annustamine Levofloksatsiini annustamissoovitused on järgmised:

Annustamine normaalse neerufunktsiooniga patsientidel (kreatiniini kliirens > 50 ml/min)

Näidustus Annustamisskeem ööpäevas Ravi kestus

Äge bakteriaalne sinusiit 500 mg 1 kord ööpäevas 10…14 päeva Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse, 500 mg 1 kord ööpäevas 7…10 päeva sh bronhiidi ägenemised

Olmetekkene pneumoonia 500 mg 1 või 2 korda ööpäevas 7…14 päeva Äge püelonefriit 500 mg 1 kord ööpäevas 7…10 päeva

Kuseteede tüsistunud infektsioonid 500 mg 1 kord ööpäevas 7…14 päeva Tüsistumata tsüstiit 250 mg 1 kord ööpäevas 3 päeva Krooniline bakteriaalne prostatiit 500 mg 1 kord ööpäevas 28 päeva

Naha ja pehmete kudede tüsistunud 500 mg 1 või 2 korda ööpäevas 7…14 päeva infektsioonid Siberi katku tekitajate inhaleerimine 500 mg 1 kord ööpäevas 8 nädalat

Eripopulatsioonid

Neerukahjustusega patsiendid (kreatiniini kliirens ≤ 50 ml/min)

Kreatiniini kliirens esimene annus: 250 mg esimene annus: 500 mg esimene annus: 500 mg

50...20 ml/min seejärel: 125 mg/24 h seejärel: 250 mg/24 h seejärel: 250 mg/12 h 19...10 ml/min seejärel: 125 mg/48 h seejärel: 125 mg/24 h seejärel: 125 mg/12 h < 10 ml/min (k.a seejärel: 125 mg/48 h seejärel: 125 mg/24 h seejärel: 125 mg/24 h hemodialüüs ja PAPD)1 1 Pärast hemodialüüsi või pidevat ambulatoorset peritoneaaldialüüsi (PAPD) ei ole täiendavate annuste manustamine vajalik.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid Annuse kohandamine ei ole vajalik, sest levofloksatsiin ei metaboliseeru maksas olulisel määral ning eritub põhiliselt neerude kaudu.

Eakad

Eakatel patsientidel on annuste kohandamine vajalik ainult neerufunktsiooni häirete korral (vt lõik 4.4, „Tendiniit ja kõõluse rebend“ ja „QT-intervalli pikenemine“).

Lapsed Levofloksatsiin on vastunäidustatud lastele ja kasvueas noorukitele (vt lõik 4.3).

Manustamisviis

Levnibiot’i tabletid tuleb koos piisava koguse vedelikuga katki närimata alla neelata. Vajaliku annuse saamiseks võib neid poolitusjoonelt poolitada. Tablette võib võtta söögi ajal või söögikordade vaheajal. Levnibiot’i tablette tuleb võtta vähemalt kaks tundi enne või pärast rauasoolade, tsingisoolade, magneesiumi või alumiiniumi sisaldavate antatsiidide või didanosiini (ainult need didanosiini ravimvormid, mis sisaldavad alumiiniumi või magneesiumi puhveraineid) ja sukralfaadi manustamist, sest muidu võib ravimi imendumine väheneda (vt lõik 4.5).

4.3 Vastunäidustused

Levofloksatsiini tablette ei tohi kasutada:

• patsientidel, kellel on ülitundlikkus levofloksatsiini, teiste kinoloonide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes,
• epilepsiaga patsientidel,
• patsientidel, kellel on anamneesis kõõlusekahjustus seoses fluorokinoloonide manustamisega,
• lastel ja kasvueas noorukitel,
• raseduse ajal,
• imetavatel emadel.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Levofloksatsiini kasutamist tuleb vältida patsientidel, kellel on varem esinenud kinolooni ja fluorokinolooni sisaldavate ravimite kasutamisel tõsiseid kõrvaltoimeid (vt lõik 4.8). Nendel patsientidel tohib alustada ravi levofloksatsiiniga ainult alternatiivsete ravivõimaluste puudumisel ning pärast hoolikat kasu/riski hindamist (vt lõik 4.3).

Metitsilliin-resistentne S. aureus on tõenäoliselt resistentne fluorokinoloonide, k.a levofloksatsiini suhtes. Seetõttu ei soovitata levofloksatsiini teadaoleva MRSA-infektsiooni või selle kahtluse korral, välja arvatud siis, kui laboratoorsed analüüsid on kinnitanud tekitaja tundlikkust levofloksatsiinile (ja MRSA-infektsiooni raviks tavapäraselt soovitatavad antibakteriaalsed ravimid ei ole sobivad).

Levofloksatsiini võib kasutada ägeda bakteriaalse sinusiidi ja kroonilise bronhiidi ägenemise raviks asjakohase diagnoosi korral.

Kuseteede infektsioonide kõige sagedasema tekitaja, E. coli resistentsus fluorokinoloonide suhtes varieerub Euroopa Liidu piires. Ravimit määrates tuleb arvestada E. coli piirkondliku resistentsusega fluorokinoloonide suhtes. Siberi katku tekitajate sissehingamine: kasutamine inimeste raviks põhineb Bacillus anthracis’e tundlikkusandmetel in vitro ning loomkatsetel ja inimuuringute piiratud andmetel. Raviarst peab lähtuma kohalikust ja/või rahvusvahelisest konsensusdokumendist siberi katku ravi kohta.

Pikaajalised, puuet põhjustavad ja potentsiaalselt pöördumatud tõsised kõrvaltoimed Kinoloone ja fluorokinoloone saavatel patsientidel (nende east ja olemasolevatest riskiteguritest olenemata) on väga harva teatatud pikaajalistest (kuid või aastaid kestvad), puuet põhjustavatest ja potentsiaalselt pöördumatutest tõsistest kõrvaltoimetest, mis kahjustavad erinevaid ja vahel mitmeid organsüsteeme (lihased, luustik, närvisüsteem, psüühika ja meeleelundid). Mis tahes tõsise kõrvaltoime esimeste nähtude või sümptomite ilmnemisel tuleb levofloksatsiini manustamine kohe lõpetada ja patsiendile tuleb soovitada konsulteerida ravimi määranud arstiga nõu saamiseks.

Tendiniit ja kõõluserebend Kõõlusepõletik ja kõõluserebend (peamiselt Achilleuse kõõlus, kuid mitte ainult), mõnikord mõlemapoolne, võib tekkida juba 48 tunni jooksul pärast ravi alustamist kinoloonide ja fluorokinoloonidega ja seda on täheldatud isegi kuni mitme kuu möödumisel ravi lõpetamisest. Tendiniidi ja kõõluserebendi oht on suurem eakatel, neerukahjustusega patsientidel, siiratud elundiga patsientidel, ööpäevast annust 1000 mg saavatel ja samaaegselt kortikosteroididega ravitavatel patsientidel. Seetõttu tuleb vältida kortikosteroidide samaaegset kasutamist.

Kõõlusepõletiku esimeste nähtude (nt valulik turse, põletik) ilmnemisel tuleb ravi levofloksatsiiniga lõpetada ja kaaluda alternatiivset ravimeetodit. Kahjustatud jäset (jäsemeid) tuleb nõuetekohaselt ravida (nt hoida liikumatuna). Tendinopaatia nähtude ilmnemisel ei tohi kortikosteroide kasutada.

Müokloonus Levofloksatsiini saavatel patsientidel on teatatud müokloonuse juhtudest (vt lõik 4.8). Müokloonuse risk suureneb vanematel patsientidel ja neerukahjustusega patsientidel, kui levofloksatsiini annust ei kohandata vastavalt kreatiniini kliirensile. Müokloonuse esmasel tekkimisel tuleb levofloksatsiini manustamine kohe katkestada ja alustada sobivat ravi.

Aordianeurüsm ja dissektsioon ning südameklapi regurgitatsioon/puudulikkus Epidemioloogilised uuringud näitavad fluorokinoloonide manustamise järgset suurenenud aordianeurüsmi ja dissektsiooni riski, eriti eakatel patsientidel, ning suurenenud aordi- ja mitraalklapi regurgitatsiooni riski. Fluorokinoloone kasutanud patsientidel on teatatud aordianeurüsmi ja dissektsiooni juhtudest, mõnikord koos aordirebendi komplikatsioonidega (sh letaalse lõppega juhud), ja mistahes südameklappide regurgitatsiooni/puudulikkuse juhtudest (vt lõik 4.8). Seepärast tohib fluorokinoloone kasutada ainult pärast hoolikat kasu ja riski suhte hindamist ning pärast muude ravivõimaluste kaalumist patsientidel, kellel on aneurüsm perekonnaanamneesis, kaasasündinud südameklapi häire või kellel on juba diagnoositud olemasolev aordianeurüsm ja/või dissektsioon või südameklapi häire või kellel on teiste riskitegurite või -seisundite esinemise tõttu eelsoodumus

• nii aordianeurüsmiks ja dissektsiooniks kui ka südameklapi regurgitatsiooniks/puudulikkuseks (nt sidekoehaigused, nagu Marfani sündroom või Ehlersi-Danlosi sündroom, Turneri sündroom, Becheti tõbi, hüpertensioon, reumatoidartriit) või lisaks
• aordianeurüsmiks ja dissektsiooniks (nt vaskulaarsed häired, nagu Takayasu arteriit või hiidrakuline arteriit või teadaolev ateroskleroos või Sjögreni sündroom) või lisaks
• südameklapi regurgitatsiooniks/puudulikkuseks (nt infektsioosne endokardiit).

Samuti võib samaaegsete süsteemsete kortikosteroidide kasutamine suurendada aordianeurüsmi ja dissektsiooni ning ka aordirebendi riski. Patsiente peab juhendama äkki tekkinud kõhu-, rindkere- või seljavalu korral kohe erakorralise meditsiini osakonna arsti poole pöörduma. Patsientidele tuleb soovitada viivitamatult arsti poole pöörduda, kui neil tekib äge hingeldus, varasemalt mitte esinenud südamepekslemine või turse kõhu- või alajäsemete piirkonnas.

Clostridium difficile’st põhjustatud haigus Ravi ajal levofloksatsiiniga või pärast seda (sh mitu nädalat pärast ravi lõpetamist) tekkinud kõhulahtisuse põhjustajaks, eriti kui see on raske, püsiv ja/või verine, võib olla Clostridium difficile. Clostridium difficile põhjustatud haiguse raskusaste võib varieeruda kergest kuni eluohtlikuni; kõige raskem vorm on pseudomembranoosne koliit (vt lõik 4.8). Seetõttu on tähtis arvestada selle diagnoosi võimalusega patsientidel, kellel ravi ajal levofloksatsiiniga või pärast seda tekib tõsine kõhulahtisus. Clostridium difficile põhjustatud haiguse või selle kahtluse korral tuleb levofloksatsiini manustamine otsekohe peatada ja alustada viivitamatult asjakohast ravi. Sooleperistaltikat pärssivad ravimid on selles kliinilises olukorras vastunäidustatud. Krambivalmidusega patsiendid Kinoloonid võivad alandada krambiläve ja kutsuda esile krambihoogusid. Levofloksatsiin on vastunäidustatud patsientidele, kelle anamneesis on epilepsia (vt lõik 4.3), ning sarnaselt teiste kinoloonidega tuleb seda äärmise ettevaatlikkusega manustada krambivalmidusega patsientidele või kaasuva ravi korral toimeainetega, mis alandavad krambiläve, nt teofülliin (vt lõik 4.5). Konvulsiivsete krambihoogude korral (vt lõik 4.8) tuleb ravi levofloksatsiiniga katkestada.

Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkusega patsiendid Patsientidel, kellel on latentsed või avaldunud defektid glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi aktiivsuses, võivad ravi ajal antibakteriaalsete kinoloonidega tekkida hemolüütilised reaktsioonid. Nende patsientide ravimisel levofloksatsiiniga peab regulaarselt kontrollima hemolüüsi võimalikku teket.

Neerukahjustusega patsiendid

Levofloksatsiin eritub põhiliselt neerude kaudu, mistõttu tuleb neerukahjustusega patsientidel levofloksatsiini annust kohandada (vt lõik 4.2).

Ülitundlikkusreaktsioonid Levofloksatsiin võib põhjustada tõsiseid, potentsiaalselt fataalseid ülitundlikkusreaktsioone (nt angioödeemist kuni anafülaktilise šokini), üksikjuhtudel pärast esimest annust (vt lõik 4.8). Patsiendid peavad kohe ravi katkestama ja võtma ühendust oma arsti või erakorralise meditsiiniabi osakonna arstiga, kes alustab asjakohase erakorralise raviga.

Rasked naha kõrvaltoimed Seoses levofloksatsiiniga on teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest (severe cutaneous adverse reactions, SCARs), sh toksiline epidermise nekrolüüs (TEN, teise nimega Lyelli sündroom), Stevensi- Johnsoni sündroom (SJS) ning eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimilööve (drug reaction with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga (vt lõik 4.8). Ravimi määramisel tuleb patsiente teavitada raskete nahareaktsioonide nähtudest ja sümptomitest ning patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Kui tekivad nendele reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, peab kohe lõpetama levofloksatsiini kasutamise ning kaaluma alternatiivset ravi. Kui patsiendil on levofloksatsiini kasutamisel arenenud tõsine reaktsioon, nagu SJS, TEN või DRESS, ei tohi ravi levofloksatsiiniga sellel patsiendil enam kunagi uuesti alustada.

Düsglükeemia Sarnaselt teiste kinoloonidega on täheldatud vereglükoosi kõikumisi, k.a hüpoglükeemiat ja hüperglükeemiat, mis tekivad sagedamini eakatel, tavaliselt diabeediga patsientidel, kes saavad samaaegset ravi suukaudsete suhkurtõve ravimitega (nt glibenklamiid) või insuliiniga. Teatatud on hüpoglükeemilise kooma juhtudest. Diabeediga patsientidel on soovitatav hoolikalt jälgida vere glükoositaset (vt lõik 4.8). Ravi levofloksatsiiniga tuleb kohe lõpetada, kui patsient teatab vere glükoositaseme kõikumisest ja kaaluda tuleb alternatiivset antibakteriaalset ravi mitte-fluorokinoloonidega.

Fotosensibilisatsiooni ennetamine Levofloksatsiiniga on täheldatud fotosensibilisatsiooni (vt lõik 4.8). Patsientidel on soovitatav vältida põhjendamatut viibimist tugeva päikesevalguse või kunstliku UV-kiirguse käes (nt kvartslambid, solaarium) ravi ajal ja 48 tundi pärast ravi lõppu, et vältida fotosensibilisatsiooni teket.

K-vitamiini antagonistidega ravitavad patsiendid Patsientidel, kes saavad samaaegset ravi levofloksatsiini ja K-vitamiini antagonistidega (nt varfariin), peab hüübivusnäitajate (PT/INR) võimaliku pikenemise ja/või veritsusohu tõttu jälgima protrombiiniaega (vt lõik 4.5). Psühhootilised reaktsioonid Kinoloonidega, k.a levofloksatsiiniga ravitavatel patsientidel on täheldatud psühhootilisi reaktsioone. Väga harvadel juhtudel on need arenenud suitsidaalseteks mõteteks ja ennastohustavaks käitumiseks – mõnikord isegi pärast levofloksatsiini üksikannuse manustamist (vt lõik 4.8). Kui patsiendil täheldatakse nimetatud sümptomeid, tuleb levofloksatsiini manustamine nende reaktsioonide esmaste nähtude või sümptomite ilmnemisel kohe katkestada ning patsientidele tuleb soovitada pöörduda nõu saamiseks ravimi väljakirjutaja poole. Kaaluda tuleb alternatiivset antibakteriaalset ravi mitte- fluorokinoloonidega ning kasutusele võtta asjakohased meetmed. Psühhoosiga patsientide või varasemalt psühhiaatrilist haigust põdenud patsientide ravimisel levofloksatsiiniga peab olema ettevaatlik.

QT-intervalli pikenemine Fluorokinoloone, sh levofloksatsiini tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on teadaolevad QT-intervalli pikenemise ohutegurid, nt:

• kaasasündinud pikk QT-intervall;
• kaasuvate ravimite kasutamine, millel on QT-intervalli pikendav toime (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid);
• elektrolüütide sisalduse korrigeerimata kõrvalekalle (nt hüpokaleemia, hüpomagneseemia);

• südamehaigused (nt südamepuudulikkus, müokardiinfarkt, bradükardia).

Eakad patsiendid ja naised võivad olla tundlikumad QT-intervalli pikendavate ravimite suhtes. Seetõttu peab olema ettevaatlik fluorokinoloonide, k.a levofloksatsiini kasutamisel selles populatsioonis (vt lõigud 4.2 Eakad, 4.5, 4.8 ja 4.9).

Perifeerne neuropaatia Kinoloone ja fluorokinoloone saanud patsientidel on teatatud sensoorse või sensomotoorse polüneuropaatia juhtudest, mis avaldusid paresteesia, hüpesteesia, düsesteesia või nõrkusena. Vältimaks pöördumatute seisundite teket, tuleb patsiente, kes saavad ravi levofloksatsiiniga juhendada, et kui neil tekivad neuropaatia sümptomid, nt valu, põletustunne, surin, tuimus või nõrkus, siis nad teavitaksid sellest oma arsti enne ravi jätkamist (vt lõik 4.8).

Maksa ja sapiteede häired Levofloksatsiiniga on täheldatud maksanekroosi kuni fataalse maksapuudulikkuseni, peamiselt kaasuva raske haigusega (nt sepsis) patsientidel (vt lõik 4.8). Patsiente tuleb teavitada vajadusest ravi katkestada ja võtta ühendust oma arstiga, kui ilmnevad maksahaiguse nähud ja sümptomid, nagu anoreksia, kollatõbi, uriini tume värvus, sügelus või kõhu valulikkus.

Myasthenia gravis’e ägenemine Fluorokinoloonid, sh levofloksatsiin, pärsivad neuromuskulaarset aktiivsust ja võivad süvendada lihasnõrkust Myasthenia gravis’ega patsientidel. Turuletulekujärgseid tõsiseid kõrvaltoimeid Myasthenia gravis’ega patsientidel, sh surm ja toetava ventilatsiooni vajadus, on seostatud fluorokinoloonide kasutamisega. Teadaoleva Myasthenia gravis’ega patsientidele ei soovitata levofloksatsiini.

Nägemishäired Nägemishäire või mis tahes silmakahjustuse tekkides tuleb kohe nõu pidada silmaarstiga (vt lõigud 4.7 ja 4.8).

Superinfektsioon Levofloksatsiini kasutamine, eriti pikaajaline, võib põhjustada mittetundlike mikroorganismide vohamist. Kui ravi ajal tekib superinfektsioon, tuleb kasutusele võtta asjakohased meetmed.

Mõju laboratoorsetele analüüsidele Levofloksatsiiniga ravitavatel patsientidel võib opiaatide määramine uriinis anda valepositiivse tulemuse. Positiivne sõeluuringu tulemus opiaadile vajab kinnitamist spetsiifilisema meetodiga. Levofloksatsiin võib pidurdada Mycobacterium tuberculosis’e kasvu ja võib seetõttu anda valenegatiivse tulemuse tuberkuloosi bakterioloogilises diagnostikas.

Äge pankreatiit Levofloksatsiini kasutavatel patsientidel võib tekkida äge pankreatiit. Patsiente tuleb teavitada ägeda pankreatiidi iseloomulikest sümptomitest. Patsiendid, kellel esineb iiveldus, halb enesetunne, ebamugavustunne kõhus, äge kõhuvalu või oksendamine, peavad viivitamatult läbima arstliku läbivaatuse. Ägeda pankreatiidi kahtluse korral tuleb levofloksatsiini kasutamine katkestada; diagnoosi kinnitumisel ei tohi ravi levofloksatsiiniga uuesti alustada. Ettevaatlik tuleb olla patsientide puhul, kellel on anamneesis pankreatiit (vt lõik 4.8).

Vere häired Levofloksatsiiniga ravi ajal võib tekkida luuüdi puudulikkus, sealhulgas leukopeenia, neutropeenia, pantsütopeenia, hemolüütiline aneemia, trombotsütopeenia, aplastiline aneemia või agranulotsütoos (vt lõik 4.8). Kui kahtlustatakse mõnda neist verehäiretest, tuleb jälgida verepilti. Normiväliste tulemuste korral tuleb kaaluda levofloksatsiiniga ravi katkestamist.

See ravim sisaldab värvainet päikeseloojangukollane FCF (E110), mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teiste ravimite toime levofloksatsiinile

Rauasoolad, tsingisoolad, magneesiumi või alumiiniumi sisaldavad antatsiidid, didanosiin Samaaegselt levofloksatsiini tablettidega manustatud rauasoolad või magneesiumi või alumiiniumi sisaldavad antatsiidid või didanosiin (ainult need didanosiini ravimvormid, mis sisaldavad alumiiniumi või magneesiumi puhveraineid) vähendavad oluliselt levofloksatsiini imendumist. Flurokinoloonide manustamine samaaegselt koos tsinki sisaldavate multivitamiinidega vähendab nende suukaudset imendumist. 2 tunni jooksul enne või pärast levofloksatsiini tablettide manustamist soovitatakse mitte võtta preparaate, mis sisaldavad kahe- või kolmevalentseid katioone, nagu näiteks rauasoolad, tsingisoolad või magneesiumi või alumiiniumi sisaldavad antatsiidid või didanosiin (ainult need didanosiini ravimvormid, mis sisaldavad alumiiniumi või magneesiumi puhveraineid) (vt lõik 4.2). Kaltsiumisooladel on minimaalne toime levofloksatsiini suukaudsele imendumisele.

Sukralfaat Levofloksatsiini tablettide biosaadavus langeb oluliselt sukralfaadi samaaegse manustamise korral. Kui osutub vajalikuks samaaegne ravi sukralfaadi ja levofloksatsiiniga, on kõige parem manustada sukralfaati 2 tundi pärast levofloksatsiini tableti manustamist (vt lõik 4.2).

Teofülliin, fenbufeen või samalaadsed mittesteroidsed põletikuvastased ained Kliinilistes uuringutes ei ole leitud farmakokineetilisi koostoimeid levofloksatsiini ja teofülliini vahel. Kinoloonide ning teofülliini, mittesteroidsete põletikuvastaste ainete ning teiste krambiläve alandavate ravimite koosmanustamine võib siiski märkimisväärselt suurendada krambivalmidust.

Fenbufeeni mõjul suurenes levofloksatsiini kontsentratsioon ligikaudu 13% võrreldes kontsentratsiooniga monoteraapia korral.

Probenetsiid ja tsimetidiin Probenetsiid ja tsimetidiin mõjutavad statistiliselt oluliselt levofloksatsiini eritumist. Tsimetidiin vähendas levofloksatsiini eritumist neerude kaudu 24% ja probenetsiid 34%. See on tingitud sellest, et mõlemad ravimid on võimelised blokeerima levofloksatsiini eritumist neerutorukestes. Uuringuannuste puhul leitud statistiliselt olulised kineetilised erinevused ei oma tõenäoliselt kliinilist tähtsust.

Ettevaatlik tuleb olla levofloksatsiini manustamisel koos ravimitega, mis mõjutavad tubulaarset sekretsiooni neerudes, nt probenetsiid või tsimetidiin, eriti neerukahjustusega patsientidel. Muu oluline teave Kliinilise farmakoloogia uuringutes on tuvastatud, et koosmanustamine järgnevate ravimitega ei mõjutanud levofloksatsiini farmakokineetikat kliiniliselt olulisel määral: kaltsiumkarbonaat, digoksiin, glibenklamiid, ranitidiin.

Levofloksatsiini toime teistele ravimitele

Tsüklosporiin Tsüklosporiini poolväärtusaeg pikenes levofloksatsiiniga koosmanustamisel 33%.

K-vitamiini antagonistid Levofloksatsiini ja K-vitamiini antagonistidega (nt varfariin) samaaegselt ravitud patsientidel on täheldatud hüübivusparameetrite (PT/INR) pikenemist ja/või veritsust, mis võib olla raske. Seetõttu tuleb samaaegsel ravil levofloksatsiini ja K-vitamiini antagonistidega jälgida patsientide hüübivusnäitajaid (vt lõik 4.4).

Ravimid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli

Levofloksatsiini, nagu ka teisi fluorokinoloone tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kes tarvitavad ravimeid, millel on teadaolev QT-intervalli pikendav toime (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid) (vt lõik 4.4, QT- intervalli pikenemine).

Muu oluline teave Farmakokineetilise koostoime uuringus ei mõjutanud levofloksatsiin teofülliini (s.o CYP1A2 substraat) farmakokineetikat, mis viitab sellele, et levofloksatsiin ei ole CYP1A2 inhibiitor.

Muud koostoime vormid

Toit Kliiniliselt oluline koosmõju toiduga puudub. Seetõttu võib levofloksatsiini tablette manustada sõltumatult söögikordadest.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Andmed levofloksatsiini kasutamise kohta rasedatel on piiratud. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Inimuuringu andmete puudumisel ning arvestades kasvava organismi koormustkandvate kõhrede kahjustuse tekkeohtu fluorokinoloonide toimel, ei tohi levofloksatsiini rasedatel kasutada (vt lõigud 4.3 ja 5.3).

Imetamine Levofloksatsiin on vastunäidustatud imetavatele naistele. Levofloksatsiini eritumise kohta rinnapiima on andmed ebapiisavad; kuid teised fluorokinoloonid erituvad rinnapiima. Inimuuringu andmete puudumisel ning arvestades kasvava organismi koormustkandvate kõhrede kahjustuse tekkeohtu fluorokinoloonide toimel, ei tohi levofloksatsiini imetavatel naistel kasutada (vt lõigud 4.3 ja 5.3).

Fertiilsus Levofloksatsiin ei kahjustanud rottide fertiilsust või reproduktsioonivõimet.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Levofloksatsiin mõjutab kergelt kuni mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Mõned kõrvaltoimed (nt pearinglus/vertiigo, unisus, nägemishäired) võivad vähendada patsiendi kontsentreerumisvõimet ja reaktsioonikiirust ning seetõttu põhjustada ohtu olukordades, kus need võimed on eriti olulised (nt autojuhtimine või masinatega töötamine).

4.8 Kõrvaltoimed

Järgnev informatsioon põhineb kliinilistel uuringutel, milles osales üle 8300 patsiendi, ning ulatuslikul turuletulekujärgsel kogemusel.

• Väga sage (≥ 1/10)
• Sage (≥ 1/100 kuni <1/10)
• Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni <1/100)
• Harv (≥ 1/10 000 kuni <1/1000)
• Väga harv (<1/10 000)
• Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud raskusastme vähenemise järjekorras.

Infektsioonid ja Seeninfektsioon, infestatsioonid sh Candida

Vere ja Leukopeenia Trombotsüto- Luuüdi puudulikkus, lümfisüsteemi Eosinofiilia peenia sealhulgas aplastiline häired Neutropeenia aneemia, Immuunsüsteemi Angioödeem Anafülaktiline šokka häired Ülitundlikkus (vt Anafülaktoidne šokka Endokriinsüsteemi Antidiureetilise häired hormooni Ainevahetus- ja Anoreksia Hüpoglükeemia, Hüperglükeemia (vt toitumishäired eriti diabeediga lõik 4.4) Psühhiaatrilised Insomnia Ärevus Psühhootilised Psühhootilised häired häired* Segasusseisund reaktsioonid koos iseendale ohtliku Närvisüsteemi Peavalu Unisus Krambihood (vt Perifeerne sensoorne häired* Pearinglus Treemor lõigud 4.3 ja 4.4) neuropaatia (vt lõik Silma Nägemishäired, Mööduv nägemiskadu kahjustused* nagu ähmane (vt lõik 4.4), uveiit Kõrva ja labürindi Vertiigo Tinnitus Kurtus kahjustused* Kuulmiskahjustus

Südame häired** Tahhükardia Ventrikulaarne Vaskulaarsed Ainult Hüpotensioon häired** intravenoosse Respiratoorsed, Düspnoe Bronhospasm, rindkere ja allergiline pneumoniit mediastiinumi häired Seedetrakti häired Diarröa Kõhuvalu Hemorraagiline Maksa ja sapiteede Maksa- Bilirubiini- Ikterus ja raske häired ensüümide sisalduse tõus maksakahjustus, sh Naha ja Lööve Eosinofiilia ja Toksiline nahaaluskoe Sügelus süsteemsete epidermaalne kahjustusedb Urtikaaria sümptomitega nekrolüüs Lihaste, luustiku ja Artralgia Kõõluste Rabdomüolüüs sidekoe Müalgia kahjustused (vt Kõõluserebend (nt kahjustused* lõigud 4.3 ja 4.4), Achilleuse kõõlus) (vt

Neerude ja Kreatiniini- Äge neeru- kuseteede häired sisalduse tõus puudulikkus (nt Üldised häired ja Ainult Asteenia Püreksia Valu (sh selja, manustamiskoha intravenoosse rindkere ja käte- reaktsioonid* manustamise jalgade valu) a Anafülaktilised ja anafülaktoidsed reaktsioonid võivad tekkida isegi pärast esimest annust. b Limaskesta-nahareaktsioonid võivad mõnikord tekkida isegi pärast esimest annust. * Kinoloonide ja fluorokinoloonide kasutamisega seoses on väga harvadel juhtudel teatatud pikaajalistest (kuni kuid või aastaid kestvad), puuet põhjustavatest ja potentsiaalselt pöördumatutest tõsistest kõrvaltoimetest, mis kahjustavad erinevaid ja vahel mitmeid organsüsteeme ja meeleelundeid (sh sellised kõrvaltoimed nagu kõõlusepõletik, kõõluserebend, artralgia, valu jäsemetes, kõnnakuhäired, paresteesia ja neuralgiaga seotud neuropaatiad, väsimus, psühhiaatrilised sümptomid (sh unehäired, ärevus, paanikahood, depressioon ja enesetapumõtted), mälu- ja keskendumisvõime häired ning kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmishäired), mõnel juhul olemasolevatest riskiteguritest olenemata (vt lõik 4.4).

** Fluorokinoloone kasutanud patsientidel on teatatud aordianeurüsmi ja dissektsiooni juhtudest, mõnikord koos aordirebendi komplikatsioonidega (sh letaalse lõppega juhud), ja mis tahes südameklappide regurgitatsiooni/puudulikkuse juhtudest (vt lõik 4.4).

Muud kõrvaltoimed, mida on seostatud fluorokinoloonide manustamisega:

• porfüüria ägenemine porfüüriaga patsientidel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Toksilisuse loomkatsete või terapeutilisi annuseid ületavate annustega tehtud kliinilise farmakoloogia uuringute põhjal võib levofloksatsiini tablettidega üleannustamise olulisemate ilmingutena eeldada kesknärvisüsteemi sümptomeid, nagu segasus, pearinglus, teadvusehäired ja krambid, QT-intervalli pikenemist, samuti seedetrakti reaktsioone, nagu iiveldus ja limaskesta erosioonid.

Turuletulekujärgselt on täheldatud toimeid kesknärvisüsteemile, sh segasusseisund, krambihood, müokloonus, hallutsinatsioonid ja treemor.

Üleannustamise korral on ravi sümptomaatiline. Tuleb jälgida QT-intervalli võimalikku pikenemist EKG-s. Mao limaskesta kaitseks võib kasutada antatsiide. Hemodialüüs, sh peritoneaaldialüüs ja PAPD ei ole efektiivsed levofloksatsiini organismist eemaldamisel. Spetsiifiline antidoot puudub.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kinoloonid, fluorokinoloonid, ATC-kood: J01MA12.

Levofloksatsiin on sünteetiline fluorokinoloonrühma antibiootikum, ratseemilise toimeaine, ofloksatsiini (S)-enantiomeer.

Toimemehhanism Fluorokinoloonrühma bakteritsiidse antibiootikumina mõjutab levofloksatsiin DNA-DNA-güraasi kompleksi ning IV topoisomeraasi.

Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed Levofloksatsiini bakteritsiidse toime tugevus sõltub maksimaalse seerumkontsentratsiooni (C ) või kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) suhtest minimaalsesse inhibeerivasse kontsentratsiooni (MIK). Resistentsuse tekkemehhanism Resistentsus levofloksatsiinile tekib toime sihtmärgi järkjärgulise mutatsiooniprotsessina mõlemat tüüpi II topoisomeraasis, DNA-güraasis ja IV topoisomeraasis. Tundlikkust levofloksatsiinile võivad mõjutada ka teised resistentsusmehhanismid, nagu läbivusbarjäärid (sage Pseudomonas aeruginosa korral) ja väljavoolumehhanismid.

Levofloksatsiini ja teiste fluorokinoloonide vahel on täheldatud ristresistentsust. Tulenevalt toimemehhanismist ei ole üldiselt ristresistentsust levofloksatsiini ja teiste antibakteriaalsete ainete klasside vahel.

Murdepunktid EUCAST soovitatud levofloksatsiini MIK murdepunktid, mis eristavad tundlikku mikroorganismi suuremale ekspositsioonile tundlikust ja suuremale ekspositsioonile tundlikku resistentsest mikroorganismist, on esitatud alloleva MIK määramistulemuste (mg/l) tabelis. EUCAST kliinilised MIK murdepunktid levofloksatsiinile (versioon 10.0, 2020-01-01):

Patogeen Tundlikkus Resistentsus

Enterobacterales ≤ 0,5 mg/l > 1 mg/l Pseudomonas spp. ≤ 0,001 mg/l > 1 mg/l

Acinetobacter spp. ≤ 0,5 mg/l > 1 mg/l Staphylococcus aureus ≤ 0,001 mg/l > 1 mg/l Koagulaas-negatiivsed stafülokokid

Enterococcus spp.1 ≤ 4 mg/l > 4 mg/ml Streptococcus pneumoniae ≤ 0,001 mg/l > 2 mg/l

A, B, C ja G rühma streptokokid ≤ 0,001 mg/l > 2 mg/l Haemophilus influenzae ≤ 0,06 mg/l > 0,06 mg/l

Moraxella catarrhalis ≤ 0,125 mg/l > 0,125 mg/l Helicobacter pylori ≤ 1 mg/l > 1 mg/l

Aerococcus sanguinicola ja urinae2 ≤ 2 mg/l > 2 mg/l Aeromonas spp. ≤ 0,5 mg/l > 1 mg/l FK-FD (liigiga mitteseotud) murdepunktid ≤ 0,5 mg/l > 1 mg/l

1 Ainult tüsistumata kuseteede infektsioonid 2 Tundlikkuse saab tuletada tsiprofloksatsiini tundlikkuse alusel

Teatud liikide resistentsuse levimus võib varieeruda geograafiliselt ja ajaliselt, mistõttu on soovitav kohalik teave resistentsuse kohta, eriti raskete infektsioonide ravimisel. Vajadusel tuleb konsulteerida eksperdiga, kui kohalik resistentsuse levimus on selline, et ravimi kasulikkus vähemalt mõnede infektsioonitüüpide puhul on küsitav.

Tavapärased tundlikud liigid Aeroobsed grampositiivsed bakterid

Bacillus anthracis Staphylococcus aureus metitsilliin-tundlik Staphylococcus saprophyticus Streptococci, grupp C ja G Streptococcus agalactiae Streptococcus pneumoniae Streptococcus pyogenes Aeroobsed gramnegatiivsed bakterid Eikenella corrodens Haemophilus influenzae Haemophilus para-influenzae Klebsiella oxytoca Moraxella catarrhalis Pasteurella multocida Proteus vulgaris Providencia rettgeri Anaeroobsed bakterid Peptostreptococcus Muud Chlamydophila pneumoniae Chlamydophila psittaci Chlamydia trachomatis Legionella pneumophila Mycoplasma pneumoniae Mycoplasma hominis Ureaplasma urealyticum Liigid, mille puhul omandatud resistentsus võib osutuda probleemiks Aeroobsed grampositiivsed bakterid Enterococcus faecalis Staphylococcus aureus metitsilliin-tundlik# Koagulaasnegatiivne Staphylococcus spp. Aeroobsed gramnegatiivsed bakterid Acinetobacter baumannii Citrobacter freundii Enterobacter aerogenes Enterobacter cloacae Escherichia coli Klebsiella pneumoniae

Morganella morganii Proteus mirabilis Providencia stuartii Pseudomonas aeruginosa Serratia marcescens Anaeroobsed bakterid Bacteroides fragilis Algselt resistentsed tüved Aeroobsed grampositiivsed bakterid Enterococcus faecium # Metitsilliin-resistentne S. aureus on tõenäoliselt resistentne fluorokinoloonidele, k.a levofloksatsiinile.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Suukaudselt manustatud levofloksatsiin imendub kiiresti ja peaaegu täielikult ning saavutab maksimaalse plasmakontsentratsiooni 1...2 tunni jooksul. Absoluutne biosaadavus on 99%...100%. Toidul on vähene mõju levofloksatsiini imendumisele. Püsitasakaalu kontsentratsioon saavutatakse 48 tunni jooksul pärast 500 mg manustamist üks või kaks korda ööpäevas. Jaotumine Ligikaudu 30%...40% levofloksatsiinist seondub plasmavalkudega. Levofloksatsiini keskmine jaotusruumala pärast 500 mg ühekordset ja korduvat manustamist on ligikaudu 100 l, mis viitab ulatuslikule jaotumisele kudedes.

Penetratsioon kudedesse ja kehavedelikesse: Levofloksatsiin tungib bronhide limaskesta, epiteeliga piirnevatesse vedelikesse, alveolaarmakrofaagidesse, kopsukoesse, nahka (vedelik villides), eesnäärmekoesse ja uriini. Levofloksatsiin tungib halvasti tserebrospinaalvedelikku.

Biotransformatsioon Levofloksatsiin metaboliseerub väga vähesel määral, peamisteks metaboliitideks on desmetüül- levofloksatsiin ja levofloksatsiini N-oksiid. Need metaboliidid moodustavad <5% annusest ja erituvad uriiniga. Levofloksatsiin on stereokeemiliselt stabiilne ega allu kimeerilisele inversioonile.

Eritumine Pärast levofloksatsiini suukaudset ja intravenoosset manustamist puhastub vereplasma sellest suhteliselt aeglaselt (t : 6...8 h). Põhiosa manustatud annusest (>85%) eritub neerude kaudu. Levofloksatsiini keskmine üldkliirens 500 mg ühekordse manustamise järgselt on 175+/˗29,2 ml/min. Levofloksatsiini farmakokineetika pärast suukaudset ja intravenoosset manustamist oluliselt ei erine, mistõttu on suukaudne ja intravenoosne manustamisviis vahetatavad. Lineaarsus Levofloksatsiini farmakokineetika on lineaarne annusvahemikus 50...1000 mg.

Eripopulatsioonid

Neerupuudulikkusega patsiendid Neerukahjustus mõjutab levofloksatsiini farmakokineetikat. Neerufunktsiooni langusega väheneb eliminatsioon ja kliirens neerude kaudu ning suureneb eliminatsiooni poolväärtusaeg.

Farmakokineetika neerupuudulikkuse korral pärast ühekordset suukaudset annust 500 mg

Clcr [ml/min] < 20 20… 49 50… 80

Cl [ml/min] 13 26 57 R t [t] 35 27 9 1/2 Eakad patsiendid Levofloksatsiini farmakokineetika noortel ja eakatel patsientidel oluliselt ei erine, välja arvatud kreatiniini kliirensiga seotud erinevused. Soolised erinevused Mees- ja naissoost patsientide eraldi analüüs näitas marginaalseid soolisi erinevusi levofloksatsiini farmakokineetikas. Nende sooliste erinevuste kliinilise olulisuse kohta ei ole tõendeid.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ühekordse toksilise annuse, korduvtoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Levofloksatsiin ei põhjustanud rottidel fertiilsuse või reproduktsioonivõime kahjustust ja ainus toime lootele oli arengu hilinemine, mis oli tingitud ema toksikoosist.

Levofloksatsiin ei põhjustanud geenmutatsioone bakteritel ja imetajate rakkudel, kuid põhjustas kromosoomimutatsioone in vitro Hiina hamstri kopsu rakkudes. Need toimed võivad olla tingitud topoisomeraas II inhibeerimisest. In vivo uuringutes (mikrotuum, kromatiidi vahetus, mitteplaanipärane DNA süntees, dominantne letaalsustest) genotoksilised toimed puudusid.

Uuringud hiirtel näitasid, et levofloksatsiini fototoksiline toime ilmneb ainult väga suurte annuste korral. Levofloksatsiinil puudusid genotoksilised toimed fotomutageensetes uuringutes ja fotokantserogeensetes uuringutes kasvaja areng pidurdus.

Sarnaselt teiste fluorokinoloonidega põhjustas levofloksatsiin kõhrekahjustusi (villid ja õõnsused) rottidel ja koertel. Enam ilmnesid nimetatud muutused noortel loomadel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Mikrokristalliline tselluloos Hüdroksüpropüültselluloos Krospovidoon (tüüp A) Magneesiumstearaat

Tableti kate Hüpromelloos Makrogool 4000 Indigokarmiin (E132) Päikeseloojangukollane FCF (E110) Titaandioksiid (E171) Punane raudoksiid (E172) Kollane raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Blister (PVC/PE/PVDC/Al): 10 õhukese polümeerikattega tabletti karbis.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

UAB „Lex ano“ Naugarduko g. 3 LT-03231 Vilnius Leedu

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

1266426

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

31.08.2026

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

august 2026

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Levnibiot ja milleks seda kasutatakse

Teie ravimi nimi on Levnibiot infusioonilahus. Levnibiot infusioonilahus sisaldab ravimit, mida nimetatakse levofloksatsiiniks. See kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse antibiootikumideks. Levofloksatsiin on kinoloon-tüüpi antibiootikum. See hävitab baktereid, mis põhjustavad infektsioone teie organismis.

Levnibiot infusioonilahust võib kasutada järgmiste infektsioonide raviks:

• kopsuinfektsioonid, kopsupõletikuga patsientidel;
• kuseteede infektsioonid, sh neerudes või kusepõies;
• eesnäärmeinfektsioonid, kui on tegemist pikaajalise infektsiooniga;
• naha ja nahaaluskoe infektsioonid, sh lihastes. Neid nimetatakse mõnikord pehmeteks kudedeks.

Teatud eriolukordades võib Levnibiot infusioonilahust kasutada eesmärgil vähendada nakatumisvõimalust siberi katku nimelisse kopsuhaigusesse või vältida haiguse süvenemist pärast kokkupuudet siberi katku põhjustavate bakteritega.

2. Mida on vaja teada enne Levnibiot’i kasutamist

Levnibiot’i ei tohi kasutada ja teatage oma arstile

• kui olete levofloksatsiini, mõne teise kinoloonantibiootikumi, nt moksifloksatsiini, tsiprofloksatsiini või ofloksatsiini, või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline. Allergilise reaktsiooni nähud on nahalööve, neelamis- või hingamisraskused, huulte, näo, kõri või keele turse;
• kui teil on kunagi olnud epilepsia;
• kui teil on kunagi olnud kõõlustega seotud probleeme, nagu kõõlusepõletik seoses raviga kinoloon-tüüpi antibiootikumidega. Kõõlus on väät, mis ühendab lihast luuga;
• kui te olete laps või kasvueas nooruk;

• kui te olete rase, võite rasestuda või kahtlustate rasedust;

• kui te imetate last.

Ärge kasutage seda ravimit, kui mis tahes eelnimetatu kehtib teie kohta. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti, meditsiiniõe või apteekriga enne Levnibiot’i infusioonilahuse kasutamist.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Levnibiot’i infusioonilahuse manustamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega:

• kui te olete 60-aastane või vanem;
• kui te kasutate kortikosteroide, mida mõnikord nimetatakse steroidideks (vt lõik „Muud ravimid ja Levnibiot“);
• kui teile on siiratud organ;
• kui teil on kunagi olnud tõmblusi (krambihood);
• kui teil on olnud ajukahjustus insuldi või muu ajuvigastuse tõttu;
• kui teil on probleeme neerudega;
• kui teil on glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkus. See ravim võib teil tõenäoliselt põhjustada tõsiseid probleeme veres;
• kui teil on kunagi olnud vaimse tervise häireid;
• kui teil on kunagi olnud südameprobleeme: sellist tüüpi ravimeid tuleb kasutada ettevaatusega, kui teil on kaasasündinud või suguvõsas esinev QT-intervalli pikenemine (nähtav EKG-s, südametegevuse elektriline salvestamine), soolade tasakaaluhäire veres (eriti kaaliumi või magneesiumi madal tase veres), väga aeglane südame löögisagedus (nimetatakse bradükardiaks), südamenõrkus (südamepuudulikkus), varasem südameatakk (müokardiinfarkt), olete naine või eakas või võtate EKG-d mõjutavaid ravimeid (vt lõik „Muud ravimid ja Levnibiot“);
• kui teil on probleeme närvidega (perifeerne neuropaatia);
• kui teil on diagnoositud suure veresoone laienemine või väljavõlvumus (aordianeurüsm või suure veresoone perifeerne aneurüsm);
• kui teil on varem esinenud aordidissektsioon (aordiseina rebend);

• kui teil on diagnoositud vere tagasivool läbi südameklappide (südameklapi regurgitatsioon);
• kui teie perekonnas on esinenud aordianeurüsmi või dissektsiooni või kaasasündinud südameklapi häiret või esineb teil muid aordianeurüsmi või dissektsiooni riskitegureid või eelsoodumusseisundeid (nt sidekoehaigused, nagu Marfani sündroom või Ehlersi-Danlosi sündroom, Turneri sündroom, Sjögreni sündroom (põletikuline autoimmuunhaigus) või veresoonte häired, nagu Takayasu arteriit, hiidrakuline arteriit, Behceti tõbi, kõrge vererõhk või teadaolev ateroskleroos, reumatoidartriit (liigeste haigus) või endokardiit (südame infektsioon);
• kui teil on diabeet;
• kui teil on kunagi esinenud maksatalitluse häireid;
• kui teil on Myasthenia gravis;
• kui teil on kunagi tekkinud raskekujuline nahalööve või naha koorumine, villistumine ja/või haavandid suus pärast levofloksatsiini kasutamist.

Enne ravimi kasutamist Te ei tohi kasutada fluorokinolooni/kinolooni sisaldavaid antibakteriaalseid ravimeid, sh Levnibiot´i, kui teil on varem tekkinud fluorokinolooni või kinolooni võtmisel mis tahes tõsiseid kõrvaltoimeid. Sellisel juhul teavitage oma arsti esimesel võimalusel.

Ravimi kasutamise ajal Kui teil tekib äkki tugev valu kõhu, rinna või seljapiirkonnas, mis võivad olla aordianeurüsmi ja dissektsiooni sümptomiteks, pöörduge kohe erakorralise meditsiini osakonda. Teil võib olla suurem risk, kui teid ravitakse süsteemsete kortikosteroididega.

Kui teil tekib äkki õhupuudus, eriti kui te lamate voodis pikali, või kui te märkate turset oma pahkluul, labajalgadel või kõhupiirkonnas, või teil tekib uuesti südamepekslemine (kiire või ebaregulaarse südametegevuse tunne), siis teavitage sellest viivitamatult oma arsti.

Kui teil esineb iiveldus, üldine halb enesetunne, tugev ebamugavustunne või pidev valu või valu süvenemine kõhupiirkonnas või oksendamine – pöörduge kohe arsti poole, sest need võivad olla kõhunäärmepõletiku (äge pankreatiit) nähud.

Harva võivad tekkida liigeste valu ja turse ning kõõluste põletik või rebend. Kui olete eakas (üle 60- aastane), teile on tehtud elundi siirdamine, teil on neeruprobleemid või kui te saate kortikosteroidravi, siis teie risk suureneb. Kõõluste põletik ja rebendid võivad tekkida ravi esimese 48 tunni jooksul ja isegi kuni mitu kuud pärast ravi lõpetamist Levnibiot’iga. Kõõluse (nt hüppeliiges, ranne, küünarliiges, õlg või põlv) valu või põletiku esimeste nähtude ilmnemisel lõpetage Levnibiot'i kasutamine, konsulteerige oma arstiga ja andke valulikule piirkonnale rahu. Vältige mis tahes mittevajalikke liigutusi, kuna see võib suurendada kõõluserebendi tekkeriski.

Teil võivad harva tekkida närvikahjustuse (neuropaatia) sümptomid, nt valu, põletustunne, surin, tuimus ja/või nõrkus, eriti jalgades ja labajalgades või labakätes ja käsivartes. Potentsiaalselt pöördumatu kahjustuse vältimiseks lõpetage sellisel juhul Levnibiot'i kasutamine ja teavitage kohe oma arsti.

Pikaajalised, puuet põhjustavad ja potentsiaalselt pöördumatud tõsised kõrvaltoimed Fluorokinolooni/kinolooni sisaldavaid antibakteriaalseid ravimeid, sh Levnibiot, on seostatud väga harva esinevate, kuid tõsiste kõrvaltoimetega, millest mõned on pikaajalised (kuid või aastaid kestvad), puuet põhjustavad või potentsiaalselt pöördumatud. Nendeks on muuhulgas kõõluse-, lihase- ja liigesevalu kätes ja jalgades; kõndimisraskused; ebamugavustunne, nt torkimistunne, surin, kõditunne, tuimus või põletustunne (paresteesia); meeleelundite häired, nt nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kuulmishäired; depressioon; mäluhäired; suur väsimus ja rasked unehäired.

Kui teil esineb pärast Levnibiot'i kasutamist mõni nendest kõrvaltoimetest, konsulteerige kohe oma arstiga enne ravi jätkamist. Arst otsustab koos teiega ravi jätkamise üle, kaaludes ka mõne muu ravimiklassi antibiootikumi kasutamist.

Tõsised nahareaktsioonid Levofloksatsiini kasutamisega seoses on teatatud tõsistest nahareaktsioonidest, sh Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) ning eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimilööve (DRESS).

• SJS/TEN võib algselt avalduda lööbena kehatüvel, nagu punakad märklaualaadsed maakulid või ringjad laigud, mille keskel on tihti vill. Samuti võivad tekkida haavandid suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja silmades (silmad on punased ja paistes). Neile tõsistele nahalöövetele eelnevad tihti palavik ja/või gripilaadsed sümptomid. Need lööbed võivad areneda laiaulatuslikuks naha koorumiseks ja põhjustada eluohtlikke tüsistusi või isegi surma.
• DRESS avaldub algselt gripilaadsete sümptomitena ja lööbena näol, seejärel levib lööve edasi ning esinevad kõrge kehatemperatuur, maksaensüümide aktiivsuse suurenemine

vereanalüüsides, teatud valgete vereliblede arvu suurenemine (eosinofiilia) ja lümfisõlmede suurenemine. Kui teil tekib tõsine nahalööve või mõned neist nahasümptomitest, lõpetage levofloksatsiini kasutamine ja pöörduge oma arsti poole või otsige kohe arstiabi.

Kui te ei ole kindel, kas midagi eelnimetatust kehtib teie kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega enne Levnibiot’i infusioonilahuse kasutamist.

Lapsed ja noorukid Seda ravimit ei tohi manustada lastele või noorukitele.

Muud ravimid ja Levnibiot Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. See on sellepärast, et Levnibiot võib mõjutada mõnede teiste ravimite toimet. Samuti võivad mõned teised ravimid mõjutada Levnibiot'i toimet.

Eriti oluline on teatada oma arstile, kui te võtate mõnda järgnevatest ravimitest. Seda seetõttu, et need võivad koos Levnibiot’iga kasutamisel suurendada kõrvaltoimete tekkimise võimalust:

• kortikosteroidid, mõnikord nimetatakse steroidid, mida kasutatakse põletiku korral. Teil võib suurema tõenäosusega tekkida kõõlusepõletik ja/või -rebend;
• varfariin, mida kasutatakse verehüübivuse vähendamiseks. Teil võib suurema tõenäosusega tekkida verejooks. Teie arst võib vajadusel määrata teile korduvad vereproovid, et kontrollida teie vere hüübivust;
• teofülliin, mida kasutatakse hingamisraskuse korral. Teil võivad suurema tõenäosusega tekkida tõmblused (krambihood), kui kasutate samal ajal Levnibiot’i;
• mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA), mida kasutatakse valu ja põletiku korral, nt aspiriin, ibuprofeen, fenbufeen, ketoprofeen, indometatsiin. Teil võivad suurema tõenäosusega tekkida tõmblused (krambihood), kui kasutate samal ajal Levnibiot’i;
• tsüklosporiin, mida kasutatakse elundi siirdamise järgselt. Teil võivad suurema tõenäosusega tekkida tsüklosporiini kõrvaltoimed;
• südametööd mõjutavad ravimid. Siia kuuluvad südame rütmihäirete ravimid (antiarütmikumid, nagu kinidiin, hüdrokinidiin, disopüramiid, sotalool, dofetiliid, ibutiliid ja amiodaroon), depressiooniravimid (tritsüklilised antidepressandid, nagu amitriptülliin ja imipramiin), psühhiaatriliste häirete ravimid (antipsühhootikumid) ja bakteriaalsete infektsioonide korral kasutatavad ravimid (makroliidantibiootikumid, nagu erütromütsiin, asitromütsiin ja klaritromütsiin);
• probenetsiid, mida kasutatakse podagra korral, ja tsimetidiin, mida kasutatakse haavandite ja kõrvetiste korral. Erilist tähelepanu tuleb pöörata, kui kumbagi ravimit kasutatakse samaaegselt koos Levnibiot’iga. Kui teil on neeruprobleemid, võib arst vähendada teie annust.

Opiaatide määramine uriinis Levnibiot’iga ravitavatel isikutel võib uriinianalüüs anda valepositiivse tulemuse opiaatideks nimetatavate tugevatoimeliste valuvaigistite suhtes. Kui arst määrab teile uriinianalüüsi, teatage talle, et saate ravi Levnibiot’iga.

Tuberkuloosiproov See ravim võib põhjustada valenegatiivse tulemuse mõnes laboratoorses uuringus, mida kasutatakse tuberkuloositekitajate määramiseks.

Rasedus ja imetamine Ärge kasutage seda ravimit:

• kui olete rase, võite rasestuda või kahtlustate rasedust
• kui imetate või kavatsete imetada.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Pärast selle ravimi manustamist võivad tekkida kõrvaltoimed, nagu pearinglus, unisus, peapööritus või nägemishäired. Mõned nendest kõrvaltoimetest võivad halvendada teie keskendumis- ja reageerimisvõimet. Sel juhul ärge juhtige autot ega tegelege tähelepanu nõudvate tegevustega.

Levnibiot sisaldab naatriumi Ravim sisaldab 354,20 mg naatriumi (söögisoola peamine koostisosa) 100 ml lahuses. See on võrdne 17,7%-ga naatriumi maksimaalsest soovitatud ööpäevasest toiduga saadavast kogusest täiskasvanutel.

3. Kuidas Levnibiot’i kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kuidas Levnibiot'i infusioonilahust manustatakse

• Levnibiot infusioonilahus on haiglas kasutatav ravim.
• Seda süstib teile arst või meditsiiniõde. Ravimit süstitakse veeni teatud aja jooksul (nimetatakse veenisiseseks infusiooniks).
• Levnibiot infusioonilahuse infusiooniaeg 250 mg annuse manustamiseks on 30 minutit või rohkem.
• Levnibiot infusioonilahuse infusiooniaeg 500 mg annuse manustamiseks on 60 minutit või rohkem.
• Teie südame löögisagedust ja vererõhku jälgitakse hoolikalt, sest samasuguste antibiootikumide infusiooni ajal on täheldatud kõrvaltoimetena südame ebatavaliselt kiiret löögisagedust ja mööduvat vererõhu langust. Kui infusiooni ajal teie vererõhk märgatavalt langeb, katkestatakse infusioon kohe.

Kui palju Levnibiot'i infusioonilahust manustatakse Kui te ei ole kindel, miks teile manustatakse Levnibiot’i infusioonilahust või teil on küsimusi Levnibiot’i infusioonilahuse annuse kohta, pidage nõu oma arsti, meditsiiniõe või apteekriga.

• Teie arst otsustab, kui palju Levnibiot’i teile manustatakse.
• Annus sõltub teie infektsioonitüübist ja infektsiooni asukohast teie kehas.
• Ravi kestus sõltub sellest, kui tõsine teie infektsioon on.

Täiskasvanud ja eakad Infektsioon Annustamisskeem ööpäevas Kopsupõletik 500 mg üks või kaks korda ööpäevas Kuseteede infektsioon, sh neerude või 500 mg üks kord ööpäevas kusepõie infektsioon Eesnäärme infektsioon 500 mg üks kord ööpäevas Naha ja nahaaluskoe infektsioon, sh 500 mg üks või kaks korda ööpäevas lihaste infektsioon

Neeruprobleemidega täiskasvanud ja eakad Arst vähendab vajadusel ravimi annust.

Lapsed ja noorukid Seda ravimit ei tohi manustada lastele või noorukitele.

Kaitske oma nahka päikesevalguse eest Selle ravimi kasutamise ajal ja 2 päeva pärast ravi lõpetamist vältige viibimist otsese päikesevalguse käes. Teie nahk võib muutuda väga tundlikuks päikese suhtes ja võivad tekkida põletus, torkiv tunne või raskekujulised villid, kui te ei kasuta järgnevaid ohutusmeetmeid:

• kasutage kindlasti kõrge kaitsefaktoriga päikesekreemi;
• kandke alati mütsi ja käsi ning jalgu katvaid riideid;
• vältige päevitamist.

Kui te saate Levnibiot’i rohkem, kui ette nähtud See ei ole tõenäoline, et arst või meditsiiniõde manustavad teile liiga palju ravimit. Teie arst ja meditsiiniõde jälgivad teie seisundit ning kontrollivad teile manustatavat ravimit. Kui te ei ole kindel ravimi manustatavas annuses, pidage nõu oma arstiga.

Levnibiot’i üleannustamisel võivad tekkida järgnevad kõrvaltoimed: tõmblused (krambihood), segasusseisund, pearinglus, teadvusehäired, värin ja südameprobleemid, mis põhjustavad rütmihäireid, samuti iiveldus.

Kui Levnibiot’i annus jääb manustamata Teie arst või meditsiiniõde manustavad teile ravimit vastavalt juhistele. See on ebatõenäoline, et teile ei manustata ravimit nii nagu määratud. Kui te siiski arvate, et annus on vahele jäänud, öelge oma arstile või meditsiiniõele.

Kui te lõpetate Levnibiot’i kasutamise Teie arst või meditsiiniõde jätkavad Levnibiot’i teile manustamist, isegi kui tunnete ennast paremini. Kui ravi lõpetatakse liiga vara, võib teie seisund halveneda või bakterid võivad muutuda resistentseks ravimi suhtes. Pärast mõnepäevast ravi infusioonilahusega võib arst otsustada jätkata teie ravikuuri sama ravimi tablettidega.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Need kõrvaltoimed on harilikult kerged või mõõdukad ja sageli kaovad lühikese aja möödudes.

Lõpetage Levnibiot’i kasutamine ja teatage kohe oma arstile või meditsiiniõele, kui teil tekivad järgnevad kõrvaltoimed:

Väga harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st

• Teil on allergiline reaktsioon. Nähud võivad olla nahalööve, neelamis- või hingamisprobleemid, huulte, näo, kõri või keele turse.

Lõpetage Levnibiot’i kasutamine ja teatage kohe oma arstile või meditsiiniõele, kui teil tekivad järgnevad tõsised kõrvaltoimed, sest võite vajada erakorralist meditsiiniabi:

Harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st

• Vesine kõhulahtisus, mis võib sisaldada verd, kaasneda võivad kõhukrambid ja kõrge palavik. Need võivad olla raskekujulise sooleprobleemi nähud.
• Kõõluste või sidemete valu ja põletik, mis võib põhjustada rebendi. Kõige sagedamini on kahjustatud Achilleuse (kanna-) kõõlus.
• Tõmblused (krambid).
• Asjade nägemine või kuulmine, mida ei ole olemas (hallutsinatsioonid, paranoia).
• Depressiivsus, vaimsed probleemid, rahutus (erutus), ebatavalised unenäod või õudusunenäod.
• Laialt levinud nahalööve, kõrge kehatemperatuur, maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, kõrvalekalded veres (eosinofiilia), suurenenud lümfisõlmed ja teiste kehaorganite haaratus (eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimilööve, teiste nimedega DRESS või ravimi ülitundlikkussündroom). Vt ka lõik 2.
• Vee eritumise häirete ja organismi vähenenud naatriumisisaldusega seotud sündroom (SIADH).
• Veresuhkru taseme langus (hüpoglükeemia) või veresuhkru taseme langus, mis viib kooma tekkeni (hüpoglükeemiline kooma). See on oluline diabeediga inimeste puhul.

Väga harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st

• Põletav, torkiv tunne, valu või tundetus. Need võivad olla neuropaatia nimelise seisundi nähud.

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• Tõsised nahalööbed, sh Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs. Need võivad avalduda lööbena kehatüvel, nagu punakad märklaualaadsed maakulid või ringjad laigud, mille keskel on tihti vill, naha koorumisena, haavanditena suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja silmades, millele võivad eelneda palavik ja gripilaadsed sümptomid. Vt ka lõik 2.
• Söögiisu kaotus, naha ja silma limaskestade kollaseks muutumine, uriini tume värvus, sügelemine või kõhuvalu. Need võivad olla maksaprobleemide nähud, võimalik on surmaga lõppev maksapuudulikkus.
• Oma arvamuse ja mõtete muutused (psühhootilised reaktsioonid) enesetapumõtete või -käitumuse tekkeriskiga.
• Iiveldus, üldine halb enesetunne, ebamugavustunne või valu kõhu piirkonnas või oksendamine. Need võivad olla kõhunäärmepõletiku (äge pankreatiit) tunnused. Vt lõik 2.

Kui ravi ajal Levnibiot’iga teie nägemine kahjustub või tekivad mis tahes muud häired silmades, peate otsekohe pöörduma silmaarstile.

Väga harvadel juhtudel on kinolooni ja fluorokinolooni sisaldavate antibiootikumide manustamisega seostatud pikaajaliste (kuni kuid või aastaid kestvad) või püsivate kõrvaltoimete teket, nt kõõlusepõletikud; kõõluserebend; liigesevalu; valu kätes või jalgades; kõndimisraskused; ebamugavustunne, nt torkimistunne, surin, kõditunne, põletustunne, tuimus või valu (neuropaatia); depressioon; väsimus; unehäired; mäluhäired ning kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmishäired, mõnedel juhtudel ei sõltu need olemasolevate riskifaktorite esinemisest.

Fluorokinoloone saavate patsientide puhul on teatatud aordiseina laienemise ja nõrgenemise või aordiseina rebendi (aneurüsmid ja dissektsioonid), mis võivad lõhkeda ja surmaga lõppeda, ning läbi südameklappide vere tagasivoolu juhtudest. Vt ka lõik 2.

Teavitage oma arsti, kui mõni järgnevatest kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kestab kauem kui paar päeva:

Sage: võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st

• Unehäired.
• Peavalu, pearinglus.
• Iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus.
• Teatud maksaensüümide aktiivsuse tõus veres.
• Infusioonikoha reaktsioonid.
• Veenipõletik.

Aeg-ajalt: võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st

• Teiste bakterite või seente arvukuse muutused, Candida-nimeline seeninfektsioon, mis võib vajada ravi.
• Valgete vererakkude arvu muutused teatud vereproovis (leukopeenia, eosinofiilia).
• Stress (ärevus), segasus, närvilisus, unisus, värisemine, pööritustunne (vertiigo).
• Hingeldus (düspnoe).
• Maitsetundlikkuse muutused, söögiisu kaotus, maoärritus või seedehäired (düspepsia), valu mao piirkonnas, kõhupuhitus või kõhukinnisus.
• Sügelus ja nahalööve, tugev sügelus või nõgestõbi (urtikaaria), ülemäärane higistamine (hüperhidroos).
• Liigesvalu või lihasevalu.

• Kõrvalekalded vereproovi tulemustes, mis on tingitud probleemidest maksaga (kõrgenenud bilirubiin) või neerudega (kõrgenenud kreatiniin).

• Üldine nõrkus.

Harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st

• Kergesti tekkivad verevalumid ja veritsemine vereliistakute arvu vähenemisest (trombotsütopeenia).
• Valgete vererakkude arvu vähenemine (neutropeenia).
• Võimendatud immuunvastus (ülitundlikkus).
• Torkiv tunne kätes ja jalgades (paresteesia).
• Probleemid kuulmisega (tinnitus) või nägemisega (hägune nägemine).
• Ebatavaliselt kiire südame löögisagedus (tahhükardia) või madal vererõhk (hüpotensioon).
• Lihasnõrkus. See on oluline Myasthenia gravis’ega (harvaesinev närvihaigus) inimeste puhul.
• Muutused neerude töös ja üksikjuhtudel neerupuudulikkus, mis võib olla tingitud allergilisest neerureaktsioonist, mida nimetatakse interstitsiaalne nefriit.
• Palavik.
• Järsult piiritletud punetavad laigud koos villidega või ilma, mis arenevad tundide jooksul pärast levofloksatsiini manustamist ja mille paranemise järel jääb püsima põletikujärgne jääkhüperpigmentatsioon; tavaliselt tekib see uuesti samades kohtades nahal või limaskestadel pärast järgnevaid kokkupuuteid levofloksatsiiniga.
• Mäluhäired.

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• Punaste vererakkude arvu vähenemine (aneemia); punaste vererakkude kahjustuse tõttu võib nahk olla kahvatu või kollane; kõikide vererakkude arvu vähenemine (pantsütopeenia).

• Palavik, kurguvalu ja üldine halb enesetunne, mis ei möödu. See võib olla tingitud valgete vererakkude arvu vähenemisest (agranulotsütoos).
• Vereringe seiskumine (anafülaksiasarnane šokk).
• Veresuhkru taseme tõus (hüperglükeemia) või veresuhkru taseme langus, mis põhjustab koomat (hüpoglükeemiline kooma). See on oluline diabeediga inimeste puhul.
• Lõhnataju muutused, lõhna- või maitsetundlikkuse kadu (parosmia, anosmia, ageusia).
• Liikumis- ja kõndimisprobleemid (düskineesia, ekstrapüramidaalsed häired).
• Mööduv teadvusekaotus või minestus (sünkoop).
• Mööduv nägemiskaotus, silmapõletik.
• Kuulmiskahjustus või kurtus.
• Ebatavaliselt kiire südamerütm, eluohtlik ebaregulaarne südamerütm, k.a südameseiskus, südame rütmihäire (nimetatakse QT-intervalli pikenemine EKG-s ehk südame elektrilise aktiivsuse salvestisel).
• Hingamisraskused või vilistav hingamine (bronhospasm).
• Allergilised kopsureaktsioonid.
• Kõhunäärmepõletik (pankreatiit).
• Maksapõletik (hepatiit).
• Nahatundlikkuse suurenemine päikese ja ultraviolettkiirguse suhtes (fotosensibilisatsioon).
• Allergilisest reaktsioonist tingitud veresoonte põletik (vaskuliit).
• Suu limaskesta põletik (stomatiit).
• Lihasrebend ja lihase kahjustus (rabdomüolüüs).
• Liigeste punetus ja turse (artriit).

• Valu, sh seljavalu, valu rindkeres ja kätes-jalgades.
• Porfüüria haigushood porfüüriaga (harvaesinev ainevahetushaigus) patsientidel.
• Kestev peavalu koos häguse nägemisega või ilma (healoomuline koljusisese rõhu tõus).

Kõrvaltoimetest teatamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada http://www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Levnibiot’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast „EXP”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Kõlblikkusaeg pärast kummikorgi augustamist: kohene kasutamine (3 tunni jooksul).

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult. See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Levnibiot sisaldab

• Toimeaine on levofloksatsiin. 1 ml infusioonilahust sisaldab 5 mg levofloksatsiini levofloksatsiinhemihüdraadina. 100 ml infusioonilahust sisaldab 500 mg levofloksatsiini levofloksatsiinhemihüdraadina.
• Teised koostisosad (abiained) on: naatriumkloriid, kontsentreeritud soolhape (pH kohandamiseks) ja süstevesi. Vt lõik 2 „Levnibiot sisaldab naatriumi”.

Kuidas Levnibiot välja näeb ja pakendi sisu Läbipaistev, rohekaskollane lahus, milles ei ole tahkeid osakesi. pH: 4,5…5,1 Osmolaalsus: 282 mOsmol/kg – 322 mOsmol/kg

Ühes viaalis on 100 ml infusioonilahust. Karbis on 1 viaal.

Müügiloa hoidja ja tootja Teisese müügiloa hoidja: UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu tel: +37065796198

Tootja: KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

Ümberpakendaja: UAB Entafarma

Klonėnų vs. 1 LT-19156 Širvintų r. sav. Leedu

Medezin Sp. z o.o. Ul. Księdza Kazimierza Janika 14 Konstantynów Łódzki 95-050 Łódzkie Poola

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun teisese müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Apteegikaubanduse Hulgimüük OÜ Lelle tn 24, Kesklinna linnaosa Tallinn, Harju maakond, 11318 Eesti

Infoleht on viimati uuendatud septembris 2024.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:

Manustamisviis Levnibiot’i infusioonilahust manustatakse aeglase intravenoosse infusioonina üks või kaks korda ööpäevas. Levnibiot’i infusioonilahuse infusiooniaeg peab 250 mg manustamisel olema vähemalt 30

minutit ja 500 mg puhul 60 minutit. Ravimi annus sõltub infektsiooni tüübist ja raskusastmest ning eeldatava infektsioonitekitaja tundlikkusest. Pärast algset intravenoosset manustamist, võib ravi Levnibiot’iga jätkata suu kaudu õhukese polümeerikattega tablettidega, vastavuses nende ravimi omaduse kokkuvõttega, kui seda peetakse konkreetse patsiendi jaoks kohaseks. Parenteraalne ja suukaudne ravimvorm on bioekvivalentsed, mistõttu annustamine on sarnane.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks Levnibiot infusioonilahus tuleb ära kasutada kohe (3 tunni jooksul) pärast kummikorgi augustamist, et vältida bakteriaalset saastumist. Infusiooni ajal ei ole valguse eest kaitsmine vajalik.

See ravimpreparaat on ainult ühekordseks kasutamiseks.

Enne kasutamist tuleb lahust visuaalselt kontrollida. Kasutada tohib ainult läbipaistvat, rohekaskollast, osakestevaba lahust.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Sobimatus Seda ravimpreparaati ei tohi segada hepariini ega leeliseliste lahustega (nt naatriumbikarbonaat). Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud allpool.

Segamine teiste infusioonilahustega

Levnibiot infusioonilahust võib koos manustada järgnevate infusioonilahustega:

• 0,9% naatriumkloriidi lahus
• 5% glükoosilahus
• 2,5% glükoos Ringer’i lahuses
• Kombineeritud parenteraalsed toitelahused (aminohapped, glükoos, elektrolüüdid).

Levnibiot’i infusioonilahuse füüsikalist ja keemilist kokkusobivust ülalmainitud lahustega on demonstreeritud 4 tunni jooksul toatemperatuuri tingimustes.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Levnibiot 5 mg/ml infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml infusioonilahust sisaldab 5 mg levofloksatsiini levofloksatsiinhemihüdraadina. 100 ml infusioonilahust sisaldab 500 mg levofloksatsiini levofloksatsiinhemihüdraadina.

INN. Levofloxacinum

Teadaolevat toimet omav abiaine 1 ml infusioonilahust sisaldab 0,15 mmol (3,54 mg) naatriumi. 100 ml infusioonilahust sisaldab 15,40 mmol (354,20 mg) naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Infusioonilahus.

Selge, rohekaskollane lahus, ilma nähtavate osakesteta.

pH: 4,5…5,1 Osmolaalsus: 282 mOsmol/kg – 322 mOsmol/kg

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Levofloksatsiini infusioonilahus on näidustatud järgnevate infektsioonide raviks täiskasvanutel (vt lõigud 4.4 ja 5.1):

• äge püelonefriit ja kuseteede tüsistunud infektsioonid (vt lõik 4.4);
• krooniline bakteriaalne prostatiit;
• Siberi katku tekitajate sissehingamine: kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi (vt lõik 4.4).

Ravimit tohib kasutada alltoodud infektsioonide korral ainult siis, kui nende infektsioonide raviks tavaliselt kasutatavad antibakteriaalsed ravimid on sobimatud.

• Olmetekkene pneumoonia.
• Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Levnibiot’i infusioonilahust manustatakse aeglase intravenoosse infusioonina üks või kaks korda ööpäevas. Ravimi annus sõltub infektsiooni tüübist ja raskusastmest ning eeldatava

infektsioonitekitaja tundlikkusest. Pärast algset intravenoosset manustamist võib ravi Levnibiot’iga jätkata suu kaudu õhukese polümeerikattega tablettidega, vastavuses nende ravimi omaduse kokkuvõttega, kui seda peetakse konkreetse patsiendi jaoks kohaseks. Parenteraalne ja suukaudne ravimvorm on bioekvivalentsed, mistõttu annustamine on sarnane.

Annustamine Levnibiot’i annustamissoovitused on järgmised:

Annustamine normaalse neerufunktsiooniga patsientidel (kreatiniini kliirens > 50 ml/min)

Näidustus Annustamisskeem ööpäevas Ravi kestus1 (sõltuvalt

Olmetekkene pneumoonia 500 mg 1 või 2 korda ööpäevas 7…14 päeva

Äge püelonefriit 500 mg 1 kord ööpäevas 7…10 päeva

Kuseteede tüsistunud infektsioonid 500 mg 1 kord ööpäevas 7…14 päeva

Krooniline bakteriaalne prostatiit 500 mg 1 kord ööpäevas 28 päeva

Naha ja pehmete kudede tüsistunud 500 mg 1 või 2 korda ööpäevas 7…14 päeva infektsioonid

Siberi katku tekitajate inhaleerimine 500 mg 1 kord ööpäevas 8 nädalat 1Ravi kestuse hulka arvatakse veenisisese ja suukaudse ravi kestus. Veenisiseselt ravilt suukaudsele ravile ülemineku aeg sõltub kliinilisest seisundist, tavaliselt on see 2...4 päeva.

Eripopulatsioonid

Neerukahjustusega patsiendid (kreatiniini kliirens ≤ 50 ml/min)

Kreatiniini kliirens esimene annus: 250 mg esimene annus: 500 mg esimene annus: 500 mg

50...20 ml/min seejärel: 125 mg/24 h seejärel: 250 mg/24 h seejärel: 250 mg/12 h 19...10 ml/min seejärel: 125 mg/48 h seejärel: 125 mg/24 h seejärel: 125 mg/12 h

< 10 ml/min (k.a seejärel: 125 mg/48 h seejärel: 125 mg/24 h seejärel: 125 mg/24 h hemodialüüs ja PAPD)1 1Pärast hemodialüüsi või pidevat ambulatoorset peritoneaaldialüüsi (PAPD) ei ole täiendavate annuste manustamine vajalik.

Maksafunktsiooni kahjustus Annuse kohandamine ei ole vajalik, sest levofloksatsiin ei metaboliseeru maksas olulisel määral ning eritub põhiliselt neerude kaudu.

Eakad Eakatel patsientidel on annuste kohandamine vajalik ainult neerufunktsiooni häirete korral (vt lõik 4.4, „Tendiniit ja kõõluse rebend“ ja „QT-intervalli pikenemine“).

Lapsed

Levofloksatsiin on vastunäidustatud lastele ja kasvueas noorukitele (vt lõik 4.3).

Manustamisviis Levnibiot’i infusioonilahus on ette nähtud ainult aeglaseks intravenoosseks infusiooniks; seda manustatakse üks või kaks korda ööpäevas. Levnibiot’i infusioonilahuse infusiooniaeg peab 250 mg manustamisel olema vähemalt 30 minutit ja 500 mg puhul 60 minutit (vt lõik 4.4).

Sobimatus vt lõik 6.2 ja sobimatus teiste infusioonilahustega vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Levofloksatsiini infusioonilahust ei tohi kasutada:

• patsientidel, kellel on ülitundlikkus levofloksatsiini, teiste kinoloonide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
• epilepsiaga patsientidel;
• patsientidel, kellel on anamneesis kõõluskahjustus seoses fluorokinoloonide manustamisega;
• lastel ja kasvueas noorukitel;
• raseduse ajal;
• imetavatel emadel.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Levofloksatsiini kasutamist tuleb vältida patsientidel, kellel on varem esinenud kinolooni ja fluorokinolooni sisaldavate ravimite kasutamisel tõsiseid kõrvaltoimeid (vt lõik 4.8). Nendel patsientidel tohib alustada ravi levofloksatsiiniga ainult alternatiivsete ravivõimaluste puudumisel ning pärast hoolikat kasu/riski hindamist (vt ka lõik 4.3).

Metitsilliin-resistentne S. aureus on tõenäoliselt resistentne fluorokinoloonide, k.a levofloksatsiini suhtes. Seetõttu ei soovitata levofloksatsiini teadaoleva MRSA-infektsiooni või selle kahtluse korral, välja arvatud siis, kui laboratoorsed analüüsid on kinnitanud tekitaja tundlikkust levofloksatsiinile (ja MRSA-infektsiooni raviks tavapäraselt soovitatavad antibakteriaalsed ravimid ei ole sobivad).

Kuseteede infektsioonide kõige sagedasema tekitaja, E. coli, resistentsus fluorokinoloonide suhtes varieerub Euroopa Liidu piires. Ravimit määrates tuleb arvestada E. coli piirkondliku resistentsusega fluorokinoloonide suhtes.

Siberi katku tekitajate sissehingamine: kasutamine inimeste raviks põhineb Bacillus anthracis’e tundlikkusandmetel in vitro ning loomkatsetel ja inimuuringute piiratud andmetel. Raviarst peab lähtuma kohalikust ja/või rahvusvahelisest konsensusdokumendist siberi katku ravi kohta.

Infusiooniaeg Tuleb järgida levofloksatsiini infusioonilahuse soovituslikku infusiooniaega, mis 250 mg manustamisel on vähemalt 30 minutit ja 500 mg puhul vähemalt 60 minutit. Ofloksatsiini kohta on teada, et infusiooni ajal võib tekkida tahhükardia ja ajutine vererõhu langus. Harva võib väljendunud vererõhu languse tõttu tekkida tsirkulaarne kollaps. Kui levofloksatsiini (ofloksatsiini L-isomeer) infusioonilahuse manustamise ajal tekib märgatav vererõhu langus, tuleb infusioon kohe katkestada.

Pikaajalised, puuet põhjustavad ja potentsiaalselt pöördumatud tõsised kõrvaltoimed Kinoloone ja fluorokinoloone saavatel patsientidel (nende east ja olemasolevatest riskiteguritest olenemata) on väga harva teatatud pikaajalistest (kuid või aastaid kestvad), puuet põhjustavatest ja potentsiaalselt pöördumatutest tõsistest kõrvaltoimetest, mis kahjustavad erinevaid ja vahel mitmeid organsüsteeme (lihased, luustik, närvisüsteem, psüühika ja meeleelundid). Mis tahes tõsise kõrvaltoime esimeste nähtude või sümptomite ilmnemisel tuleb levofloksatsiini manustamine kohe lõpetada ja patsiendile tuleb soovitada konsulteerida ravimi määranud arstiga nõu saamiseks.

Tendiniit ja kõõluserebend Kõõlusepõletik ja kõõluserebend (peamiselt Achilleuse kõõlus, kuid mitte ainult), mõnikord mõlemapoolne, võib tekkida juba 48 tunni jooksul pärast ravi alustamist kinoloonide ja fluorokinoloonidega ja seda on täheldatud isegi kuni mitme kuu möödumisel ravi lõpetamisest. Tendiniidi ja kõõluserebendi oht on suurem eakatel, neerukahjustusega patsientidel, siiratud elundiga patsientidel, ööpäevast annust 1000 mg saavatel ja samaaegselt kortikosteroididega ravitavatel patsientidel. Seetõttu tuleb vältida kortikosteroidide samaaegset kasutamist. Kõõlusepõletiku esimeste nähtude (nt valulik turse, põletik) ilmnemisel tuleb ravi levofloksatsiiniga lõpetada ja kaaluda alternatiivset ravimeetodit. Kahjustatud jäset (jäsemeid) tuleb nõuetekohaselt ravida (nt hoida liikumatuna). Tendinopaatia nähtude ilmnemisel ei tohi kortikosteroide kasutada.

Aordianeurüsm ja dissektsioon ning südameklapi regurgitatsioon/puudulikkus Epidemioloogilised uuringud näitavad fluorokinoloonide manustamise järgset suurenenud aordianeurüsmi ja dissektsiooni riski, eriti eakatel patsientidel, ning suurenenud aordi- ja mitraalklapi regurgitatsiooni riski. Fluorokinoloone kasutanud patsientidel on teatatud aordianeurüsmi ja dissektsiooni juhtudest, mõnikord koos aordirebendi komplikatsioonidega (sh letaalse lõppega juhud), ja mis tahes südameklappide regurgitatsiooni/puudulikkuse juhtudest (vt lõik 4.8). Seepärast tohib fluorokinoloone kasutada ainult pärast hoolikat kasu ja riski suhte hindamist ning pärast muude ravivõimaluste kaalumist patsientidel, kellel on aneurüsm perekonnaanamneesis, kaasasündinud südameklapi häire või kellel on juba diagnoositud olemasolev aordianeurüsm ja/või dissektsioon või südameklapi häire või kellel on teiste riskitegurite või -seisundite esinemise tõttu eelsoodumus

• nii aordianeurüsmiks ja dissektsiooniks kui ka südameklapi regurgitatsiooniks/puudulikkuseks (nt sidekoehaigused, nagu Marfani sündroom või Ehlersi-Danlosi sündroom, Turneri sündroom, Becheti tõbi, hüpertensioon, reumatoidartriit) või lisaks
• aordianeurüsmiks ja dissektsiooniks (nt vaskulaarsed häired, nagu Takayasu arteriit või hiidrakuline arteriit või teadaolev ateroskleroos või Sjögreni sündroom) või lisaks
• südameklapi regurgitatsiooniks/puudulikkuseks (nt infektsioosne endokardiit).

Samuti võib samaaegsete süsteemsete kortikosteroidide kasutamine suurendada aordianeurüsmi ja dissektsiooni ning ka aordirebendi riski. Patsiente peab juhendama äkki tekkinud kõhu-, rindkere- või seljavalu korral kohe erakorralise meditsiini osakonna arsti poole pöörduma. Patsientidele tuleb soovitada viivitamatult arsti poole pöörduda, kui neil tekib äge hingeldus, varasemalt mitte esinenud südamepekslemine või turse kõhu- või alajäsemete piirkonnas.

Clostridium difficile’st põhjustatud haigus Ravi ajal levofloksatsiiniga või pärast seda (sh mitu nädalat pärast ravi lõpetamist) tekkinud kõhulahtisuse põhjustajaks, eriti kui see on raske, püsiv ja/või verine, võib olla Clostridium difficile. Clostridium difficile põhjustatud haiguse raskusaste võib varieeruda kergest kuni eluohtlikuni; kõige raskem vorm on pseudomembranoosne koliit (vt lõik 4.8). Seetõttu on tähtis arvestada selle diagnoosi võimalusega patsientidel, kellel ravi ajal levofloksatsiiniga või pärast seda tekib tõsine kõhulahtisus. Clostridium difficile põhjustatud haiguse või selle kahtluse korral tuleb levofloksatsiini manustamine otsekohe peatada ja alustada viivitamatult asjakohast ravi. Sooleperistaltikat pärssivad ravimid on selles kliinilises olukorras vastunäidustatud.

Krambivalmidusega patsiendid Kinoloonid võivad alandada krambiläve ja esile kutsuda krampe. Levofloksatsiin on vastunäidustatud patsientidele, kelle anamneesis on epilepsia (vt lõik 4.3), ning sarnaselt teiste kinoloonidega tuleb seda äärmise ettevaatlikkusega manustada krambivalmidusega patsientidele või kaasuva ravi korral toimeainetega, mis alandavad krambiläve, nt teofülliin (vt lõik 4.5). Konvulsiivsete krampide korral (vt lõik 4.8) tuleb ravi levofloksatsiiniga katkestada.

Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkusega patsiendid

Patsientidel, kellel on latentsed või avaldunud defektid glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi aktiivsuses, võivad ravi ajal antibakteriaalsete kinoloonidega tekkida hemolüütilised reaktsioonid. Nende patsientide ravimisel levofloksatsiiniga peab regulaarselt kontrollima hemolüüsi võimalikku teket.

Neerukahjustusega patsiendid Levofloksatsiin eritub põhiliselt neerude kaudu, mistõttu tuleb neerukahjustusega patsientidel levofloksatsiini annust kohandada (vt lõik 4.2).

Ülitundlikkusreaktsioonid Levofloksatsiin võib põhjustada tõsiseid, potentsiaalselt fataalseid ülitundlikkusreaktsioone (nt angioödeemist kuni anafülaktilise šokini), üksikjuhtudel pärast esimest annust (vt lõik 4.8). Patsiendid peavad kohe ravi katkestama ja võtma ühendust oma arsti või erakorralise meditsiiniabi osakonna arstiga, kes alustab asjakohase erakorralise raviga.

Rasked naha kõrvaltoimed Seoses levofloksatsiiniga on teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest (severe cutaneous adverse reactions, SCARs), sh toksiline epidermise nekrolüüs (TEN, teise nimega Lyell’i sündroom), Stevensi- Johnsoni sündroom (SJS) ning eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimilööve (drug reaction with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga (vt lõik 4.8). Ravimi määramisel tuleb patsiente teavitada raskete nahareaktsioonide nähtudest ja sümptomitest ning patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Kui tekivad nendele reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, peab kohe lõpetama levofloksatsiini kasutamise ning kaaluma alternatiivset ravi. Kui patsiendil on levofloksatsiini kasutamisel arenenud tõsine reaktsioon, nagu SJS, TEN või DRESS, ei tohi ravi levofloksatsiiniga sellel patsiendil enam kunagi uuesti alustada.

Düsglükeemia Sarnaselt teiste kinoloonidega, on täheldatud vereglükoosi kõikumisi, k.a hüpoglükeemiat ja hüperglükeemiat, mis tekivad sagedamini eakatel, tavaliselt diabeediga patsientidel, kes saavad samaaegset ravi suukaudsete suhkurtõve ravimitega (nt glibenklamiid) või insuliiniga. Teatatud on hüpoglükeemilise kooma juhtudest. Diabeediga patsientidel on soovitatav hoolikalt jälgida vere glükoositaset (vt lõik 4.8). Ravi levofloksatsiiniga tuleb kohe lõpetada, kui patsient teatab vere glükoositaseme kõikumisest, ja kaaluda tuleb alternatiivset antibakteriaalset ravi mitte-fluorokinoloonidega.

Fotosensibilisatsiooni ennetamine Levofloksatsiiniga on täheldatud fotosensibilisatsiooni (vt lõik 4.8). Patsientidel on soovitatav vältida põhjendamatut viibimist tugeva päikesevalguse või kunstliku UV-kiirguse käes (nt kvartslambid, solaarium) ravi ajal ja 48 tundi pärast ravi lõppu, et vältida fotosensibilisatsiooni teket.

K-vitamiini antagonistidega ravitavad patsiendid Patsientidel, kes saavad samaaegset ravi levofloksatsiini ja K-vitamiini antagonistidega (nt varfariin), peab hüübivusnäitajate (PT/INR) võimaliku pikenemise ja/või veritsusohu tõttu jälgima protrombiini aega (vt lõik 4.5).

Psühhootilised reaktsioonid Kinoloonidega, k.a levofloksatsiiniga ravitavatel patsientidel on täheldatud psühhootilisi reaktsioone. Väga harvadel juhtudel on need arenenud suitsidaalseteks mõteteks ja ennastohustavaks käitumiseks – mõnikord isegi pärast levofloksatsiini üksikannuse manustamist (vt lõik 4.8). Kui patsiendil täheldatakse nimetatud sümptomeid, tuleb levofloksatsiini manustamine nende reaktsioonide esmaste nähtude või sümptomite ilmnemisel kohe katkestada ning patsientidele tuleb soovitada pöörduda nõu saamiseks ravimi väljakirjutaja poole. Kaaluda tuleb alternatiivset antibakteriaalset ravi mitte- fluorokinoloonidega ning kasutusele võtta asjakohased meetmed. Psühhoosiga patsientide või varasemalt psühhiaatrilist haigust põdenud patsientide ravimisel levofloksatsiiniga peab olema ettevaatlik.

QT-intervalli pikenemine Fluorokinoloone, sh levofloksatsiini tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on teadaolevad QT-intervalli pikenemise ohutegurid, nt:

• kaasasündinud pikk QT-intervall;
• kaasuvate ravimite kasutamine, millel on QT-intervalli pikendav toime (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid);
• elektrolüütide sisalduse korrigeerimata kõrvalekalle (nt hüpokaleemia, hüpomagneseemia);
• südamehaigused (nt südamepuudulikkus, müokardiinfarkt, bradükardia).

Eakad patsiendid ja naised võivad olla tundlikumad QT-intervalli pikendavate ravimite suhtes. Seetõttu peab olema ettevaatlik fluorokinoloonide, k.a levofloksatsiini kasutamisel selles populatsioonis (vt lõigud 4.2 Eakad, 4.5, 4.8 ja 4.9).

Perifeerne neuropaatia Kinoloone ja fluorokinoloone saanud patsientidel on teatatud sensoorse või sensomotoorse polüneuropaatia juhtudest, mis avaldusid paresteesia, hüpesteesia, düsesteesia või nõrkusena. Vältimaks pöördumatute seisundite teket, tuleb patsiente, kes saavad ravi levofloksatsiiniga juhendada, et kui neil tekivad neuropaatia sümptomid nt valu, põletustunne, surin, tuimus või nõrkus, siis nad teavitaksid sellest oma arsti enne ravi jätkamist (vt lõik 4.8).

Maksa ja sapiteede häired Levofloksatsiiniga on täheldatud maksanekroosi kuni fataalse maksapuudulikkuseni, peamiselt kaasuva raske haigusega (nt sepsis) patsientidel (vt lõik 4.8). Patsiente tuleb teavitada vajadusest ravi katkestada ja võtta ühendust oma arstiga, kui ilmnevad maksahaiguse nähud ja sümptomid, nagu anoreksia, kollatõbi, uriini tume värvus, sügelus või kõhu valulikkus.

Myasthenia gravis’e ägenemine Fluorokinoloonid, sh levofloksatsiin, pärsivad neuromuskulaarset aktiivsust ja võivad süvendada lihasnõrkust Myasthenia gravis’ega patsientidel. Turuletulekujärgseid tõsiseid kõrvaltoimeid Myasthenia gravis’ega patsientidel, sh surm ja toetava ventilatsiooni vajadus, on seostatud fluorokinoloonide kasutamisega. Teadaoleva Myasthenia gravis’ega patsientidele ei soovitata levofloksatsiini.

Nägemishäired Nägemishäire või mis tahes silmakahjustuse tekkides tuleb kohe nõu pidada silmaarstiga (vt lõigud 4.7 ja 4.8).

Superinfektsioon Levofloksatsiini kasutamine, eriti pikaajaline, võib põhjustada mittetundlike mikroorganismide vohamist. Kui ravi ajal tekib superinfektsioon, tuleb kasutusele võtta asjakohased meetmed.

Mõju laboratoorsetele analüüsidele Levofloksatsiiniga ravitavatel patsientidel võib opiaatide määramine uriinis anda valepositiivse tulemuse. Positiivne sõeluuringu tulemus opiaadile vajab kinnitamist spetsiifilisema meetodiga.

Levofloksatsiin võib pidurdada Mycobacterium tuberculosis’e kasvu ja võib seetõttu anda valenegatiivse tulemuse tuberkuloosi bakterioloogilises diagnostikas.

Äge pankreatiit Levofloksatsiini kasutavatel patsientidel võib tekkida äge pankreatiit. Patsiente tuleb teavitada ägeda pankreatiidi iseloomulikest sümptomitest. Patsiendid, kellel esineb iiveldus, halb enesetunne, ebamugavustunne kõhus, äge kõhuvalu või oksendamine, peavad viivitamatult läbima arstliku läbivaatuse. Ägeda pankreatiidi kahtluse korral tuleb levofloksatsiini kasutamine katkestada;

diagnoosi kinnitumisel ei tohi ravi levofloksatsiiniga uuesti alustada. Ettevaatlik tuleb olla patsientide puhul, kellel on anamneesis pankreatiit (vt lõik 4.8).

Naatrium Ravim sisaldab 354,20 mg naatriumi 100 ml lahuses, mis on võrdne 17,7%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teiste ravimite toime levofloksatsiinile

Teofülliin, fenbufeen või samalaadsed mittesteroidsed põletikuvastased ained Kliinilistes uuringutes ei ole leitud farmakokineetilisi koostoimeid levofloksatsiini ja teofülliini vahel. Kinoloonide ning teofülliini, mittesteroidsete põletikuvastaste ainete ning teiste krambiläve alandavate ravimite koosmanustamine võib siiski märkimisväärselt suurendada krambivalmidust.

Fenbufeeni mõjul suurenes levofloksatsiini kontsentratsioon ligikaudu 13% võrreldes kontsentratsiooniga monoteraapia korral.

Probenetsiid ja tsimetidiin Probenetsiid ja tsimetidiin mõjutavad statistiliselt oluliselt levofloksatsiini eritumist. Tsimetidiin vähendas levofloksatsiini eritumist neerude kaudu 24% ja probenetsiid 34%. See on tingitud sellest, et mõlemad ravimid on võimelised blokeerima levofloksatsiini eritumist neerutorukestes. Uuringuannuste puhul leitud statistiliselt olulised kineetilised erinevused ei oma tõenäoliselt kliinilist tähtsust.

Ettevaatlik tuleb olla levofloksatsiini manustamisel koos ravimitega, mis mõjutavad tubulaarset sekretsiooni neerudes, nt probenetsiid või tsimetidiin, eriti neerukahjustusega patsientidel.

Muu oluline teave Kliinilise farmakoloogia uuringutes on tuvastatud, et koosmanustamine järgnevate ravimitega ei mõjutanud levofloksatsiini farmakokineetikat kliiniliselt olulisel määral: kaltsiumkarbonaat, digoksiin, glibenklamiid, ranitidiin.

Levofloksatsiini toime teistele ravimitele

Tsüklosporiin Tsüklosporiini poolväärtusaeg pikenes levofloksatsiiniga koosmanustamisel 33%.

K-vitamiini antagonistid Levofloksatsiini ja K-vitamiini antagonistidega (nt varfariin) samaaegselt ravitud patsientidel on täheldatud hüübivusparameetrite (PT/INR) pikenemist ja/või veritsust, mis võib olla raske. Seetõttu tuleb samaaegsel ravil levofloksatsiini ja K-vitamiini antagonistidega jälgida patsientide hüübivusnäitajaid (vt lõik 4.4).

Ravimid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli Levofloksatsiini, nagu ka teisi fluorokinoloone, tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kes tarvitavad ravimeid, millel on teadaolev QT-intervalli pikendav toime (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid) (vt lõik 4.4, QT- intervalli pikenemine).

Muu oluline teave Farmakokineetilise koostoime uuringus ei mõjutanud levofloksatsiin teofülliini (s.o CYP1A2 substraat) farmakokineetikat, mis viitab sellele, et levofloksatsiin ei ole CYP1A2 inhibiitor.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Andmed levofloksatsiini kasutamise kohta rasedatel on piiratud. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Inimuuringu andmete puudumisel ning arvestades kasvava organismi koormustkandvate kõhrede kahjustuse tekkeohtu fluorokinoloonide toimel, ei tohi levofloksatsiini rasedatel kasutada (vt lõigud 4.3 ja 5.3).

Imetamine Levofloksatsiin on vastunäidustatud imetavatele naistele. Levofloksatsiini eritumise kohta rinnapiima on andmed ebapiisavad; kuid teised fluorokinoloonid erituvad rinnapiima. Inimuuringu andmete puudumisel ning arvestades kasvava organismi koormustkandvate kõhrede kahjustuse tekkeohtu fluorokinoloonide toimel, ei tohi levofloksatsiini imetavatel naistel kasutada (vt lõigud 4.3 ja 5.3).

Fertiilsus Levofloksatsiin ei kahjustanud rottide fertiilsust või reproduktsioonivõimet.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Levofloksatsiin mõjutab kergelt kuni mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Mõned kõrvaltoimed (nt pearinglus/vertiigo, unisus, nägemishäired) võivad vähendada patsiendi kontsentreerumisvõimet ja reaktsioonikiirust ning seetõttu põhjustada ohtu olukordades, kus need võimed on eriti olulised (nt autojuhtimine või masinatega töötamine).

4.8 Kõrvaltoimed

Järgnev informatsioon põhineb kliinilistel uuringutel, milles osales üle 8300 patsiendi, ning ulatuslikul turuletulekujärgsel kogemusel. Väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aegajalt (≥1/1 000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud raskusastme vähenemise järjekorras.

Infektsioonid ja Seeninfektsioon, infestatsioonid sh Candida Vere ja Leukopeenia Trombotsütopeenia Pantsütopeenia lümfisüsteemi Eosinofiilia Neutropeenia Agranulotsütoos häired Hemolüütiline aneemia

Immuunsüsteemi Angioödeem Anafülaktiline šokka häired Ülitundlikkus (vt lõik Anafülaktoidne šokka (vt Endokriinsüsteemi Antidiureetilise häired hormooni

Ainevahetus- ja Anoreksia Hüpoglükeemia, eriti Hüperglükeemia (vt lõik toitumishäired diabeediga 4.4)

Psühhiaatrilised Insomnia Ärevus Psühhootilised Psühhootilised häired häired* Segasusseisund reaktsioonid (koos nt koos iseendale ohtliku

Närvisüsteemi Peavalu Unisus Krambid (vt lõigud Perifeerne sensoorne

häired* Pearinglus Treemor 4.3 ja 4.4) neuropaatia (vt lõik 4.4) Silma Nägemishäired, nagu Mööduv nägemiskadu (vt kahjustused* ähmane nägemine (vt lõik 4.4), uvetiit Kõrva ja labürindi Vertiigo Tinnitus Kurtus

kahjustused* Kuulmiskahjustus Südame häired** Tahhükardia Ventrikulaarne Vaskulaarsed Ainult Hüpotensioon häired** intravenoosse

Respiratoorsed, Düspnoe Bronhospasm, allergiline rindkere ja pneumoniit mediastiinumi häired Seedetrakti häired Diarröa Kõhuvalu Hemorraagiline diarröa, Maksa ja Maksaensüümide Bilirubiini- Ikterus ja raske sapiteede häired aktiivsuse tõus sisalduse tõus maksakahjustus, sh

Naha ja Lööve Eosinofiilia ja Toksiline epidermaalne nahaaluskoe Sügelus süsteemsete nekrolüüs kahjustusedb Urtikaaria sümptomitega Stevensi-Johnsoni Lihaste, luustiku Artralgia Kõõluste kahjustused Rabdomüolüüs ja sidekoe Müalgia (vt lõigud 4.3 ja 4.4), Kõõluserebend (nt kahjustused* sh tendiniit (nt Achilleuse kõõlus) (vt Neerude ja Kreatiniini- Äge kuseteede häired sisalduse tõus neerupuudulikkus (nt Üldised häired ja Ainult Asteenia Püreksia Valu (sh selja, rindkere ja manustamiskoha intravenoosse käte-jalgade valu) reaktsioonid* manustamise

a Anafülaktilised ja anafülaktoidsed reaktsioonid võivad tekkida isegi pärast esimest annust. b Limaskesta-nahareaktsioonid võivad mõnikord tekkida isegi pärast esimest annust.

Muud kõrvaltoimed, mida on seostatud fluorokinoloonide manustamisega:

• porfüüria ägenemine porfüüriaga patsientidel.

* Kinoloonide ja fluorokinoloonide kasutamisega seoses on väga harvadel juhtudel teatatud pikaajalistest (kuni kuid või aastaid kestvad), puuet põhjustavatest ja potentsiaalselt pöördumatutest tõsistest kõrvaltoimetest, mis kahjustavad erinevaid ja vahel mitmeid organsüsteeme ja meeleelundeid (sh sellised kõrvaltoimed, nagu kõõlusepõletik, kõõluserebend, artralgia, valu jäsemetes, kõnnakuhäired, paresteesiaga seotud neuropaatiad, depressioon, väsimus, mäluhäired, unehäired ning kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmishäired), mõnel juhul olemasolevatest riskiteguritest olenemata (vt lõik 4.4).

** Fluorokinoloone kasutanud patsientidel on teatatud aordianeurüsmi ja dissektsiooni juhtudest, mõnikord koos aordirebendi komplikatsioonidega (sh letaalse lõppega juhud), ja mis tahes südameklappide regurgitatsiooni/puudulikkuse juhtudest (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Toksilisuse loomkatsete või terapeutilisi annuseid ületavate annustega tehtud kliinilise farmakoloogia uuringute põhjal võib levofloksatsiini infusioonilahuse üleannustamise olulisemate ilmingutena eeldada kesknärvisüsteemi sümptomeid, nagu segasus, pearinglus, teadvusehäired ja krambid, QT- intervalli pikenemine.

Turuletulekujärgselt on täheldatud toimeid kesknärvisüsteemile, sh segasusseisund, krambid, hallutsinatsioonid ja treemor.

Ravi Üleannustamise korral on ravi sümptomaatiline. Tuleb jälgida QT-intervalli võimalikku pikenemist EKG-s. Hemodialüüs, sh peritoneaaldialüüs ja PAPD ei ole efektiivsed levofloksatsiini organismist eemaldamisel. Spetsiifiline antidoot puudub.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kinoloonid, fluorokinoloonid, ATC-kood: J01MA12.

Levofloksatsiin on sünteetiline fluorokinoloonrühma antibiootikum, ratseemilise toimeaine, ofloksatsiini S(-)enantiomeer.

Toimemehhanism Fluorokinoloonrühma bakteritsiidse antibiootikumina mõjutab levofloksatsiin DNA–DNA-güraasi kompleksi ning IV topoisomeraasi.

Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed

Levofloksatsiini bakteritsiidse toime tugevus sõltub maksimaalse seerumkontsentratsiooni (C ) või kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) suhtest minimaalsesse inhibeerivasse kontsentratsiooni (MIK). Resistentsuse tekkemehhanism Resistentsus levofloksatsiinile tekib toime sihtmärgi järkjärgulise mutatsiooniprotsessina mõlemat tüüpi II topoisomeraasis, DNA güraasis ja IV topoisomeraasis. Tundlikkust levofloksatsiinile võivad mõjutada ka teised resistentsusmehhanismid, nagu läbivusbarjäärid (sage Pseudomonas aeruginosa korral) ja väljavoolumehhanismid.

Levofloksatsiini ja teiste fluorokinoloonide vahel on täheldatud ristresistentsust. Tulenevalt toimemehhanismist ei ole üldiselt ristresistentsust levofloksatsiini ja teiste antibakteriaalsete ainete klasside vahel.

Murdepunktid EUCAST soovitatud levofloksatsiini MIK murdepunktid, mis eristavad tundlikku mikroorganismi suuremale ekspositsioonile tundlikust ja suuremale ekspositsioonile tundlikku resistentsest mikroorganismist, on esitatud alloleva MIK määramistulemuste (mg/l) tabelis.

EUCAST kliinilised MIK murdepunktid levofloksatsiinile (versioon 10.0, 2020-01-01):

Patogeen Tundlikkus Resistentsus

Enterobacterales ≤ 0,5 mg/l > 1 mg/l

Pseudomonas spp. ≤ 0,001 mg/l >1 mg/l

Acinetobacter spp. ≤ 0,5 mg/l > 1 mg/l

Staphylococcus aureus ≤ 0,001 mg/l > 1 mg/l Koagulaas-negatiivsed stafülokokid

Enterococcus spp.1 ≤ 4 mg/l > 4 mg/ml

Streptococcus pneumoniae ≤ 0,001 mg/l > 2 mg/l

A, B, C ja G rühma streptokokid ≤ 0,001 mg/l > 2 mg/l

Haemophilus influenzae ≤ 0,06 mg/l > 0,06 mg/l Moraxella catarrhalis ≤ 0,125 mg/l > 0,125 mg/l

Helicobacter pylori ≤ 1 mg/l > 1 mg/l

Aerococcus sanguinicola ja urinae2 ≤ 2 mg/l > 2 mg/l

Aeromonas spp. ≤ 0,5 mg/l > 1 mg/l

FK-FD (liigiga mitteseotud) murdepunktid ≤ 0,5 mg/l > 1 mg/l

1 Ainult kuseteede tüsistumata infektsioonid 2 Tundlikkuse saab tuletada tsiprofloksatsiini tundlikkuse alusel

Teatud liikide resistentsuse levimus võib varieeruda geograafiliselt ja ajaliselt, mistõttu on soovitav kohalik teave resistentsuse kohta, eriti raskete infektsioonide ravimisel. Vajadusel tuleb konsulteerida eksperdiga, kui kohalik resistentsuse levimus on selline, et ravimi kasulikkus vähemalt mõnede infektsioonitüüpide puhul on küsitav.

Tavapärased tundlikud liigid Aeroobsed grampositiivsed bakterid

Bacillus anthracis Staphylococcus aureus metitsilliin-tundlik Staphylococcus saprophyticus Streptococci, grupp C ja G Streptococcus agalactiae Streptococcus pneumoniae Streptococcus pyogenes

Aeroobsed gramnegatiivsed bakterid Eikenella corrodens Haemophilus influenzae Haemophilus para-influenzae Klebsiella oxytoca Moraxella catarrhalis Pasteurella multocida Proteus vulgaris Providencia rettgeri Anaeroobsed bakterid Peptostreptococcus Muud Chlamydophila pneumoniae Chlamydophila psittaci Chlamydia trachomatis Legionella pneumophila Mycoplasma pneumoniae Mycoplasma hominis Ureaplasma urealyticum

Liigid, mille puhul omandatud resistentsus võib osutuda probleemiks Aeroobsed grampositiivsed bakterid Enterococcus faecalis Staphylococcus aureus metitsilliin-tundlik# Koagulaasnegatiivne Staphylococcus spp Aeroobsed gramnegatiivsed bakterid Acinetobacter baumannii Citrobacter freundii Enterobacter aerogenes Enterobacter cloacae Escherichia coli Klebsiella pneumoniae Morganella morganii Proteus mirabilis Providencia stuartii Pseudomonas aeruginosa Serratia marcescens Anaeroobsed bakterid

Bacteroides fragilis Algselt resistentsed tüved Aeroobsed grampositiivsed bakterid Enterococcus faecium Morganella morganii Proteus mirabilis Providencia stuartii Pseudomonas aeruginosa

Serratia marcescens Anaeroobsed bakterid Bacteroides fragilis Algselt resistentsed tüved Aeroobsed grampositiivsed bakterid Enterococcus faecium # Metitsilliin-resistentne S. aureus on tõenäoliselt resistentne fluorokinoloonidele, k.a levofloksatsiinile.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Suukaudselt manustatud levofloksatsiin imendub kiiresti ja peaaegu täielikult ning saavutab maksimaalse plasmakontsentratsiooni 1...2 tunni jooksul. Absoluutne biosaadavus on 99%...100%. Toidul on vähene mõju levofloksatsiini imendumisele. Püsitasakaalu kontsentratsioon saavutatakse 48 tunni jooksul pärast 500 mg manustamist üks või kaks korda ööpäevas.

Jaotumine

Ligikaudu 30%...40% levofloksatsiinist seondub plasmavalkudega. Levofloksatsiini keskmine jaotusruumala pärast 500 mg ühekordset ja korduvat manustamist on ligikaudu 100 l, mis viitab ulatuslikule jaotumisele kudedes.

Penetratsioon kudedesse ja kehavedelikesse Levofloksatsiin tungib bronhide limaskesta, epiteeliga piirnevatesse vedelikesse, alveolaarmakrofaagidesse, kopsukoesse, nahka (vedelik villides), eesnäärmekoesse ja uriini. Levofloksatsiin tungib halvasti tserebrospinaalvedelikku.

Biotransformatsioon Levofloksatsiin metaboliseerub väga vähesel määral, peamisteks metaboliitideks on desmetüül- levofloksatsiin ja levofloksatsiini N-oksiid. Need metaboliidid moodustavad <5% annusest ja erituvad uriiniga. Levofloksatsiin on stereokeemiliselt stabiilne ega allu kimeerilisele inversioonile.

Eritumine Pärast levofloksatsiini suukaudset ja intravenoosset manustamist puhastub vereplasma sellest suhteliselt aeglaselt (t : 6...8 h). Põhiosa manustatud annusest (>85%) eritub neerude kaudu. Levofloksatsiini keskmine üldkliirens 500 mg ühekordse manustamise järgselt on 175+/- 29,2 ml/min. Levofloksatsiini farmakokineetika pärast suukaudset ja intravenoosset manustamist oluliselt ei erine, mistõttu on suukaudne ja intravenoosne manustamisviis vahetatavad. Lineaarsus Levofloksatsiini farmakokineetika on lineaarne annusvahemikus 50...1000 mg.

Eripopulatsioonid

Neerupuudulikkusega patsiendid Neerukahjustus mõjutab levofloksatsiini farmakokineetikat. Neerufunktsiooni langusega väheneb eliminatsioon ja kliirens neerude kaudu ning suureneb eliminatsiooni poolväärtusaeg.

Farmakokineetika neerupuudulikkuse korral pärast ühekordset suukaudset annust 500 mg

Cl [ml/min] < 20 20… 49 50… 80 cr Cl [ml/min] 13 26 57 R t [t] 35 27 9 1/2

Eakad patsiendid Levofloksatsiini farmakokineetika noortel ja eakatel patsientidel oluliselt ei erine, välja arvatud kreatiniini kliirensiga seotud erinevused.

Soolised erinevused Mees- ja naissoost patsientide eraldi analüüs näitas marginaalseid soolisi erinevusi levofloksatsiini farmakokineetikas. Nende sooliste erinevuste kliinilise olulisuse kohta ei ole tõendeid.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ühekordse toksilise annuse, korduvtoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Levofloksatsiin ei põhjustanud rottidel fertiilsuse või reproduktsioonivõime kahjustust ja ainus toime lootele oli arengu hilinemine, mis oli tingitud ema toksikoosist.

Levofloksatsiin ei põhjustanud geenmutatsioone bakteritel ja imetajate rakkudel, kuid põhjustas kromosoomimutatsioone in vitro Hiina hamstri kopsu rakkudes. Need toimed võivad olla tingitud topoisomeraas II inhibeerimisest. In vivo uuringutes (mikrotuum, kromatiidi vahetus, mitteplaanipärane DNA süntees, dominantne letaalsustest) genotoksilised toimed puudusid.

Uuringud hiirtel näitasid, et levofloksatsiini fototoksiline toime ilmneb ainult väga suurte annuste korral. Levofloksatsiinil puudusid genotoksilised toimed fotomutageensetes uuringutes ja fotokantserogeensetes uuringutes kasvaja areng pidurdus.

Sarnaselt teiste fluorokinoloonidega põhjustas levofloksatsiin kõhrekahjustusi (villid ja õõnsused) rottidel ja koertel. Enam ilmnesid nimetatud muutused noortel loomadel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumkloriid Kontsentreeritud soolhape (pH kohandamiseks) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada hepariini ega leeliseliste lahustega (nt naatriumbikarbonaat).

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

Kõlblikkusaeg pärast kummikorgi augustamist: kohene kasutamine (vt lõik 6.6). Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb infusioonilahus kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult. See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

I tüüpi läbipaistvast klaasist 100 ml viaal, suletud bromobutüülkummikorgi ja alumiiniumkattega. Üks viaal sisaldab 100 ml infusioonilahust. Pakendis on 1 viaal.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Levnibiot infusioonilahus tuleb ära kasutada kohe (3 tunni jooksul) pärast kummikorgi augustamist, et vältida bakteriaalset saastumist. Infusiooni ajal ei ole valguse eest kaitsmine vajalik.

See ravimpreparaat on ainult ühekordseks kasutamiseks.

Enne kasutamist tuleb lahust visuaalselt kontrollida. Kasutada tohib ainult läbipaistvat, rohekaskollast, osakestevaba lahust.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Segamine teiste infusioonilahustega: Levnibiot infusioonilahust võib koos manustada järgnevate infusioonilahustega:

• 0,9% naatriumkloriidi lahus
• 5% glükoosilahus
• 2,5% glükoos Ringer’i lahuses
• Kombineeritud parenteraalsed toitelahused (aminohapped, glükoos, elektrolüüdid).

Sobimatus vt lõik 6.2.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

1166624

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

03.09.2024

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

september 2024

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Levnibiot ja milleks seda kasutatakse

Teie ravimi nimi on Levnibiot tabletid. Levnibiot tabletid sisaldavad ravimit, mida nimetatakse levofloksatsiiniks. See kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse antibiootikumideks. Levofloksatsiin on kinoloon-tüüpi antibiootikum. See hävitab baktereid, mis põhjustavad infektsioone teie organismis.

Levnibiot tablette võib kasutada järgmiste infektsioonide raviks:

• ninakõrvalkoobaste infektsioonid;
• kopsuinfektsioonid, pikaajaliste hingamishäirete või kopsupõletikuga inimestel;
• kuseteede infektsioonid, sh neerudes või kusepõies;
• eesnäärmeinfektsioonid, kui tegu on pikaajalise infektsiooniga;
• naha ja nahaaluskoe infektsioonid, sh lihastes. Neid nimetatakse mõnikord pehmeteks kudedeks.

Teatud eriolukordades võib Levnibiot tablette kasutada eesmärgil vähendada nakatumisvõimalust siberi katku nimelisse kopsuhaigusesse või vältida haiguse süvenemist pärast kokkupuudet siberi katku põhjustavate bakteritega.

2. Mida on vaja teada enne Levnibiot’i kasutamist

Levnibiot’i ei tohi kasutada ja teatage oma arstile

• kui olete levofloksatsiini, mõne teise kinoloonantibiootikumi, nt moksifloksatsiini, tsiprofloksatsiini või ofloksatsiini, või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline. Allergilise reaktsiooni nähud on nahalööve, neelamis- või hingamisraskused, huulte, näo, kõri või keele turse;
• kui teil on kunagi olnud epilepsia;
• kui teil on kunagi olnud kõõlustega seotud probleeme, nagu kõõlusepõletik, seoses raviga kinoloontüüpi antibiootikumidega. Kõõlus on väät, mis ühendab lihast luuga;
• kui te olete laps või kasvueas nooruk;
• kui te olete rase, võite rasestuda või kahtlustate rasedust;
• kui te imetate last.

Ärge kasutage seda ravimit, kui mis tahes eelnimetatu kehtib teie kohta. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga enne Levnibiot’i kasutamist.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Levnibiot’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

• kui te olete 60-aastane või vanem;
• kui te kasutate kortikosteroide, mida mõnikord nimetatakse steroidideks (vt lõik „Muud ravimid ja Levnibiot“);
• teile on siirdatud organ;
• kui teil on kunagi olnud tõmblusi (krambihood);
• kui teil on olnud ajukahjustus insuldi või muu ajuvigastuse tõttu;
• kui teil on probleeme neerudega;
• kui teil on glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkus. See ravim võib teil tõenäoliselt põhjustada tõsiseid probleeme veres;
• kui teil on kunagi olnud vaimse tervise häireid;
• kui teil on kunagi olnud südameprobleeme: sellist tüüpi ravimeid tuleb kasutada ettevaatusega, kui teil on kaasasündinud või suguvõsas esinev QT-intervalli pikenemine (nähtav EKG-s, südametegevuse elektriline salvestamine), soolade tasakaaluhäire veres (eriti kaaliumi või magneesiumi madal tase veres), väga aeglane südame löögisagedus (nimetatakse bradükardiaks), südamenõrkus (südamepuudulikkus), varasem südameatakk (müokardiinfarkt), olete naine või eakas või võtate EKG-d mõjutavaid ravimeid (vt lõik „Muud ravimid ja Levnibiot“);
• kui teil on probleeme närvidega (perifeerne neuropaatia);
• kui teil on diagnoositud suure veresoone laienemine või väljavõlvumus (aordianeurüsm või suure veresoone perifeerne aneurüsm);
• kui teil on varem esinenud aordidissektsioon (aordiseina rebend);
• kui teil on diagnoositud vere tagasivool läbi südameklappide (südameklapi regurgitatsioon);
• kui teie perekonnas on esinenud aordianeurüsmi või dissektsiooni või kaasasündinud südameklapi häiret või esineb teil muid aordianeurüsmi või dissektsiooni riskitegureid või eelsoodumusseisundeid (nt sidekoehaigused, nagu Marfani sündroom või Ehlersi-Danlosi sündroom, Turneri sündroom, Sjögreni sündroom (põletikuline autoimmuunhaigus) või veresoonte häired, nagu Takayasu arteriit, hiidrakuline arteriit, Behceti tõbi, kõrge vererõhk või teadaolev ateroskleroos, reumatoidartriit (liigeste haigus) või endokardiit (südame infektsioon);
• kui teil on diabeet;
• kui teil on kunagi esinenud maksatalitluse häireid;
• kui teil on Myasthenia gravis;
• kui teil on kunagi tekkinud raskekujuline nahalööve või naha koorumine, villistumine ja/või haavandid suus pärast levofloksatsiini kasutamist.

Enne ravimi võtmist Te ei tohi võtta fluorokinolooni/kinolooni sisaldavaid antibakteriaalseid ravimeid, sh Levnibiot´i, kui teil on varem tekkinud fluorokinolooni või kinolooni võtmisel mis tahes tõsiseid kõrvaltoimeid. Sellisel juhul teavitage oma arsti esimesel võimalusel.

Ravimi võtmise ajal Kui teil tekib äkki tugev valu kõhu, rinna või seljapiirkonnas, mis võivad olla aordianeurüsmi ja dissektsiooni sümptomiteks, pöörduge kohe erakorralise meditsiini osakonda. Teil võib olla suurem risk, kui teid ravitakse süsteemsete kortikosteroididega.

Kui teil tekib äkki õhupuudus, eriti kui te lamate voodis pikali, või kui te märkate turset oma pahkluul, labajalgadel või kõhupiirkonnas, või teil tekib uuesti südamepekslemine (kiire või ebaregulaarse südametegevuse tunne), siis teavitage sellest viivitamatult oma arsti.

Kui teil tekivad äkilised tahtmatud liigutused, lihastõmblused või lihaste kokkutõmbed – pöörduge kohe arsti poole, sest need võivad olla müokloonuse nähud. Teie arst võib vajadusel lõpetada ravi levofloksatsiiniga ja alustada sobivat ravi.

Kui teil esineb iiveldus, üldine halb enesetunne, tugev ebamugavustunne või pidev valu või valu süvenemine kõhupiirkonnas või oksendamine – pöörduge kohe arsti poole, sest need võivad olla kõhunäärmepõletiku (äge pankreatiit) nähud.

Kui teil on väsimus, kahvatu nahk, verevalumid, kontrollimatu verejooks, palavik, kurguvalu ja üldise seisundi tõsine halvenemine või tunne, et teie vastupanuvõime infektsioonidele võib olla vähenenud – pöörduge kohe arsti poole, sest need võivad olla vere häirete nähud. Teie arst peab jälgima teie verepilti. Normivälise verepildi korral võib arst vajadusel ravi katkestada.

Harva võivad tekkida liigeste valu ja turse ning kõõluste põletik või rebend. Kui olete eakas (üle 60-aastane), teile on tehtud elundi siirdamine, teil on neeruprobleemid või kui te saate kortikosteroidravi, siis teie risk suureneb. Kõõluste põletik ja rebendid võivad tekkida ravi esimese 48 tunni jooksul ja isegi kuni mitu kuud pärast ravi lõpetamist Levnibiot’iga. Kõõluse (nt hüppeliiges, ranne, küünarliiges, õlg või põlv) valu või põletiku esimeste nähtude ilmnemisel lõpetage Levnibiot'i võtmine, konsulteerige oma arstiga ja andke valulikule piirkonnale rahu. Vältige mis tahes mittevajalikke liigutusi, kuna see võib suurendada kõõluserebendi tekkeriski.

Teil võivad harva tekkida närvikahjustuse (neuropaatia) sümptomid, nt valu, põletustunne, surin, tuimus ja/või nõrkus, eriti jalgades ja labajalgades või labakätes ja käsivartes. Potentsiaalselt pöördumatu kahjustuse vältimiseks, lõpetage sellisel juhul Levnibiot'i võtmine ja teavitage kohe oma arsti. Pikaajalised, puuet põhjustavad ja potentsiaalselt pöördumatud tõsised kõrvaltoimed Fluorokinolooni/kinolooni sisaldavaid antibakteriaalseid ravimeid, sh Levnibiot, on seostatud väga harva esinevate, kuid tõsiste kõrvaltoimetega, millest mõned on pikaajalised (kuid või aastaid kestvad), puuet põhjustavad või potentsiaalselt pöördumatud. Nendeks on muuhulgas kõõluse-, lihase- ja liigesevalu kätes ja jalgades; kõndimisraskused; ebamugavustunne, nt torkimistunne, surin, kõditunne, tuimus või põletustunne (paresteesia); meeleelundite häired, nt nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kuulmishäired; depressioon; mäluhäired; suur väsimus ja rasked unehäired.

Kui teil esineb pärast Levnibiot'i võtmist mõni nendest kõrvaltoimetest, konsulteerige kohe oma arstiga enne ravi jätkamist. Arst otsustab koos teiega ravi jätkamise üle, kaaludes ka mõne muu ravimiklassi antibiootikumi kasutamist.

Tõsised nahareaktsioonid Levofloksatsiini kasutamisega seoses on teatatud tõsistest nahareaktsioonidest, sh Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) ning eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimilööve (DRESS).

• SJS/TEN võib algselt avalduda lööbena kehatüvel, nagu punakad märklaualaadsed maakulid või ringjad laigud, mille keskel on tihti vill. Samuti võivad tekkida haavandid suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja silmades (silmad on punased ja paistes). Neile tõsistele nahalöövetele eelnevad tihti palavik ja/või gripilaadsed sümptomid. Need lööbed võivad areneda laiaulatuslikuks naha koorumiseks ja põhjustada eluohtlikke tüsistusi või isegi surma.
• DRESS avaldub algselt gripilaadsete sümptomitena ja lööbena näol, seejärel levib lööve edasi ning esinevad kõrge kehatemperatuur, maksaensüümide aktiivsuse suurenemine vereanalüüsides, teatud valgete vereliblede arvu suurenemine (eosinofiilia) ja lümfisõlmede suurenemine.

Kui teil tekib tõsine nahalööve või mõned neist nahasümptomitest, lõpetage levofloksatsiini kasutamine ja pöörduge oma arsti poole või otsige kohe arstiabi.

Kui te ei ole kindel, kas midagi eelnimetatust kehtib teie kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga enne Levnibiot’i kasutamist.

Lapsed ja noorukid Seda ravimit ei tohi anda lastele või noorukitele.

Muud ravimid ja Levnibiot Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. See on sellepärast, et Levnibiot võib mõjutada mõnede teiste ravimite toimet. Samuti võivad mõned teised ravimid mõjutada Levnibiot'i toimet.

Eriti oluline on teatada oma arstile, kui te võtate mõnda järgnevatest ravimitest. Seda seetõttu, et need võivad koos Levnibiot’iga võtmisel suurendada kõrvaltoimete tekkimise võimalust:

• kortikosteroidid, mõnikord nimetatakse steroidid, mida kasutatakse põletiku korral. Teil võib suurema tõenäosusega tekkida kõõlusepõletik ja/või -rebend;
• varfariin, mida kasutatakse vere hüübivuse vähendamiseks. Teil võib suurema tõenäosusega tekkida verejooks. Teie arst võib vajadusel määrata teile korduvad vereproovid, et kontrollida teie vere hüübivust;
• teofülliin, mida kasutatakse hingamisraskuse korral. Teil võivad suurema tõenäosusega tekkida tõmblused (krambihood), kui kasutate samal ajal Levnibiot’i;
• mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA), mida kasutatakse valu ja põletiku korral, nt aspiriin, ibuprofeen, fenbufeen, ketoprofeen, indometatsiin. Teil võivad suurema tõenäosusega tekkida tõmblused (krambihood), kui kasutate samal ajal Levnibiot’i;
• tsüklosporiin, mida kasutatakse elundi siirdamise järgselt. Teil võivad suurema tõenäosusega tekkida tsüklosporiini kõrvaltoimed;
• südametööd mõjutavad ravimid. Siia kuuluvad südame rütmihäirete ravimid (antiarütmikumid, nagu kinidiin, hüdrokinidiin, disopüramiid, sotalool, dofetiliid, ibutiliid ja amiodaroon), depressiooniravimid (tritsüklilised antidepressandid, nagu amitriptülliin ja imipramiin), psühhiaatriliste häirete ravimid (antipsühhootikumid) ja bakteriaalsete infektsioonide korral kasutatavad ravimid (makroliidantibiootikumid, nagu erütromütsiin, asitromütsiin ja klaritromütsiin);
• probenetsiid, mida kasutatakse podagra korral, ja tsimetidiin, mida kasutatakse haavandite ja kõrvetiste korral. Erilist tähelepanu tuleb pöörata, kui kumbagi ravimit kasutatakse samaaegselt koos Levnibiot’iga. Kui teil on neeruprobleemid, võib arst vähendada teie annust;

Ärge võtke Levnibiot’i tablette samaaegselt järgnevate ravimitega, kuna need võivad mõjutada Levnibiot’i tablettide toimet:

• rauatabletid (aneemia korral), tsingilisandid, magneesiumi või alumiiniumi sisaldavad antatsiidid (mao ülihappesuse või kõrvetiste korral), didanosiin või sukralfaat (maohaavandite korral). Vt allpool lõik 3 „Kui te juba võtate rauatablette, tsingilisandeid, antatsiide, didanosiini või sukralfaati“.

Opiaatide määramine uriinis Levnibiot’iga ravitavatel isikutel võib uriinianalüüs anda valepositiivse tulemuse opiaatideks nimetatavate tugevatoimeliste valuvaigistite suhtes. Kui arst määrab teile uriinianalüüsi, teatage talle, et saate ravi Levnibiot’iga.

Tuberkuloosiproov See ravim võib põhjustada valenegatiivse tulemuse mõnes laboratoorses uuringus, mida kasutatakse tuberkuloositekitajate määramiseks.

Rasedus ja imetamine Ärge võtke seda ravimit:

• kui olete rase, võite rasestuda või kahtlustate rasedust
• kui imetate või kavatsete imetada.

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Pärast selle ravimi võtmist võivad tekkida kõrvaltoimed, nagu pearinglus, unisus, peapööritus või nägemishäired. Mõned nendest kõrvaltoimetest võivad halvendada teie keskendumis- ja reageerimisvõimet. Sel juhul ärge juhtige autot ega tegelege tähelepanu nõudvate tegevustega.

Levnibiot sisaldab päikeseloojangukollast FCF Võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

3. Kuidas Levnibiot’i kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ravimi võtmine

• Võtke seda ravimit suu kaudu.
• Neelake tabletid alla tervelt koos joogiveega.
• Tablette võib võtta söögi ajal või söögikordade vahel.
• Tablette saab jagada võrdseteks osadeks.

Kaitske oma nahka päikesevalguse eest Selle ravimi kasutamise ajal ja 2 päeva pärast ravi lõpetamist vältige viibimist otsese päikesevalguse käes. Teie nahk võib muutuda väga tundlikuks päikese suhtes ja võivad tekkida põletus, torkiv tunne või raskekujulised villid, kui te ei kasuta järgnevaid ohutusmeetmeid:

• kasutage kindlasti kõrge kaitsefaktoriga päikesekreemi;
• kandke alati mütsi ja käsi ning jalgu katvaid riideid;
• vältige päevitamist.

Kui te juba võtate rauatablette, tsingilisandeid, antatsiide, didanosiini või sukralfaati

• Ärge võtke neid ravimeid samaaegselt Levnibioti’ga. Võtke neid ravimeid vähemalt 2 tundi enne või pärast Levnibiot’i tablette.

Kui palju võtta

• Teie arst otsustab, kui palju Levnibiot’i tablette peate võtma.
• Annus sõltub teie infektsioonitüübist ja infektsiooni asukohast teie kehas.
• Ravi kestus sõltub sellest, kui tõsine teie infektsioon on.
• Kui te tunnete, et teie ravimi toime on liiga nõrk või tugev, ärge muutke annust iseseisvalt, vaid pidage nõu oma arstiga.

Täiskasvanud ja eakad Ninakõrvalkoobaste infektsioon

• kaks Levnibiot 250 mg tabletti üks kord ööpäevas
• või üks Levnibiot 500 mg tablett üks kord ööpäevas

Kopsuinfektsioon pikaajaliste hingamishäiretega inimestel

• kaks Levnibiot 250 mg tabletti üks kord ööpäevas
• või üks Levnibiot 500 mg tablett üks kord ööpäevas

Kopsupõletik

• kaks Levnibiot 250 mg tabletti üks või kaks korda ööpäevas
• või üks Levnibiot 500 mg tablett üks või kaks korda ööpäevas

Kuseteede infektsioon, sh neerudes või põies

• üks või kaks Levnibiot 250 mg tabletti üks kord ööpäevas
• või 1/2 või üks Levnibiot 500 mg tablett üks kord ööpäevas

Eesnäärme infektsioon

• kaks Levnibiot 250 mg tabletti üks kord ööpäevas
• või üks Levnibiot 500 mg tablett üks kord ööpäevas

Naha ja nahaaluskoe, sh lihaste infektsioon

• kaks Levnibiot 250 mg tabletti üks või kaks korda ööpäevas
• või üks Levnibiot 500 mg tablett üks või kaks korda ööpäevas.

Neeruprobleemidega täiskasvanud ja eakad Arst vähendab vajadusel ravimi annust.

Kasutamine lastel ja noorukitel Seda ravimit ei tohi anda lastele või noorukitele.

Kui te võtate Levnibiot’i rohkem, kui ette nähtud Kui te juhuslikult võtate tablette rohkem, kui ette nähtud, teavitage kohe oma arsti või pöörduge esmaabisse. Võtke ravimikarp endaga kaasa. Sel juhul saab arst teada, mida olete võtnud. Võivad tekkida järgnevad kõrvaltoimed: tõmblused (krambihood), segasusseisund, pearinglus, teadvusehäired, värin ja südameprobleemid, mis põhjustavad rütmihäireid, samuti iiveldus või kõrvetised.

Kui te unustate Levnibiot’i võtta Kui te unustate annuse võtta, võtke see esimesel võimalusel, välja arvatud järgmise annuse võtmise aja läheduses. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Kui te lõpetate Levnibiot’i võtmise Ärge lõpetage Levnibiot’i võtmist kui tunnete ennast paremini. Oluline on tablettide ravikuur läbi teha vastavalt arsti ettekirjutusele. Kui te lõpetate ravi liiga vara, võib infektsioon taastekkida, teie seisund halveneda või bakterid võivad muutuda resistentseks ravimi suhtes.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Need kõrvaltoimed on harilikult kerged või mõõdukad ja sageli kaovad lühikese aja möödudes.

Lõpetage Levnibiot’i kasutamine ja teatage kohe oma arstile või pöörduge haiglasse, kui teil tekivad järgnevad kõrvaltoimed:

Väga harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st

• Teil on allergiline reaktsioon. Nähud võivad olla nahalööve, neelamis- või hingamisprobleemid, huulte, näo, kõri või keele turse.

Lõpetage Levnibiot’i kasutamine ja teatage kohe oma arstile, kui teil tekivad järgnevad tõsised kõrvaltoimed, sest võite vajada erakorralist meditsiiniabi:

Harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st

• Vesine kõhulahtisus, mis võib sisaldada verd, kaasneda võivad kõhukrambid ja kõrge palavik. Need võivad olla raskekujulise sooleprobleemi nähud.
• Kõõluste või sidemete valu ja põletik, mis võib põhjustada rebendi. Kõige sagedamini on kahjustatud Achilleuse (kanna-) kõõlus.
• Tõmblused (krambid).
• Asjade nägemine või kuulmine, mida ei ole olemas (hallutsinatsioonid, paranoia).
• Depressiivsus, vaimsed probleemid, rahutus (erutus), ebatavalised unenäod või õudusunenäod.
• Laialt levinud nahalööve, kõrge kehatemperatuur, maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, kõrvalekalded veres (eosinofiilia), suurenenud lümfisõlmed ja teiste kehaorganite haaratus

(eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimilööve, teiste nimedega DRESS või ravimi ülitundlikkussündroom). Vt ka lõik 2.

• Vee eritumise häirete ja organismi vähenenud naatriumisisaldusega seotud sündroom (SIADH).
• Veresuhkru taseme langus (hüpoglükeemia) või veresuhkru taseme langus, mis viib kooma tekkeni (hüpoglükeemiline kooma). See on oluline diabeediga inimeste puhul.

Väga harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st

• Põletav, torkiv tunne, valu või tundetus. Need võivad olla neuropaatia nimelise seisundi nähud.

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• Tõsised nahalööbed, sh Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs. Need võivad avalduda lööbena kehatüvel, nagu punakad märklaualaadsed maakulid või ringjad laigud, mille keskel on tihti vill, naha koorumisena, haavanditena suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja silmades, millele võivad eelneda palavik ja gripilaadsed sümptomid. Vt ka lõik 2.
• Söögiisu kaotus, naha ja silma limaskestade kollaseks muutumine, uriini tume värvus, sügelemine või kõhuvalu. Need võivad olla maksaprobleemide nähud, võimalik on surmaga lõppev maksapuudulikkus.
• Oma arvamuse ja mõtete muutused (psühhootilised reaktsioonid) enesetapumõtete või - käitumuse tekkeriskiga.
• Iiveldus, üldine halb enesetunne, ebamugavustunne või valu kõhu piirkonnas või oksendamine. Need võivad olla kõhunäärmepõletiku (äge pankreatiidi) tunnused. Vt lõik 2.

Kui ravi ajal Levnibiot’iga teie nägemine kahjustub või tekivad mistahes muud häired silmades, peate otsekohe pöörduma silmaarstile.

Väga harvadel juhtudel on kinolooni ja fluorokinolooni sisaldavate antibiootikumide manustamisega seostatud pikaajaliste (kuni kuid või aastaid kestvad) või püsivate kõrvaltoimete teket, nt kõõlusepõletikud; kõõluserebend; liigesevalu; valu kätes või jalgades; kõndimisraskused; ebamugavustunne, nt torkimistunne, surin, kõditunne, põletustunne, tuimus või valu (neuropaatia); väsimus; mälu ja keskendumisvõime häired, psühhiaatrilised sümptomid (sh unehäired, ärevus, paanikahood, depressioon ja enesetapumõtted), ning kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmishäired, mõnedel juhtudel ei sõltu need olemasolevate riskifaktorite esinemisest.

Fluorokinoloone saavate patsientide puhul on teatatud aordiseina laienemise ja nõrgenemise või aordiseina rebendi (aneurüsmid ja dissektsioonid), mis võivad lõhkeda ja surmaga lõppeda, ning läbi südameklappide vere tagasivoolu juhtudest. Vt ka lõik 2.

Teavitage oma arsti, kui mõni järgnevatest kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kestab kauem kui paar päeva:

Sage: võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st

• Unehäired.
• Peavalu, pearinglus.
• Iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus.
• Teatud maksaensüümide aktiivsuse tõus veres.

Aeg-ajalt: võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st

• Teiste bakterite või seente arvukuse muutused, Candida nimeline seeninfektsioon, mis võib vajada ravi.
• Valgete vererakkude arvu muutused teatud vereproovis (leukopeenia, eosinofiilia).
• Stress (ärevus), segasus, närvilisus, unisus, värisemine, pööritustunne (vertiigo).
• Hingeldus (düspnoe).
• Maitsetundlikkuse muutused, söögiisu kaotus, maoärritus või seedehäired (düspepsia), valu mao piirkonnas, kõhupuhitus või kõhukinnisus.

• Sügelus ja nahalööve, tugev sügelus või nõgestõbi (urtikaaria), ülemäärane higistamine (hüperhidroos).
• Liigesvalu või lihasvalu.
• Kõrvalekalded vereproovi tulemustes, mis on tingitud probleemidest maksaga (kõrgenenud bilirubiin) või neerudega (kõrgenenud kreatiniin).
• Üldine nõrkus.

Harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st

• Kergesti tekkivad verevalumid ja veritsemine vereliistakute arvu vähenemisest (trombotsütopeenia).
• Valgete vererakkude arvu vähenemine (neutropeenia).
• Võimendatud immuunvastus (ülitundlikkus).
• Torkiv tunne kätes ja jalgades (paresteesia).
• Probleemid kuulmisega (tinnitus) või nägemisega (hägune nägemine).
• Ebatavaliselt kiire südame löögisagedus (tahhükardia) või madal vererõhk (hüpotensioon).
• Lihasnõrkus. See on oluline Myasthenia gravis’ega (harvaesinev närvihaigus) inimeste puhul.
• Mäluhäired.
• Muutused neerude töös ja üksikjuhtudel neerupuudulikkus, mis võib olla tingitud allergilisest neerureaktsioonist, mida nimetatakse interstitsiaalne nefriit.
• Palavik.
• Järsult piiritletud punetavad laigud koos villidega või ilma, mis arenevad tundide jooksul pärast levofloksatsiini manustamist ja mille paranemise järel jääb püsima põletikujärgne jääkhüperpigmentatsioon; tavaliselt tekib see uuesti samades kohtades nahal või limaskestadel pärast järgnevaid kokkupuuteid levofloksatsiiniga.

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• Punaste vererakkude arvu vähenemine (aneemia); punaste vererakkude kahjustuse tõttu võib nahk olla kahvatu või kollane; kõikide vererakkude arvu vähenemine (pantsütopeenia).
• Luuüdi lõpetab uute vererakkude tootmise, mis võib põhjustada väsimust, nõrgenenud võimet võidelda infektsioonidega ja kontrollimatut verejooksu (luuüdi puudulikkus).
• Palavik, kurguvalu ja üldine halb enesetunne, mis ei möödu. See võib olla tingitud valgete vererakkude arvu vähenemisest (agranulotsütoos).
• Vereringe seiskumine (anafülaksiasarnane šokk).
• Veresuhkru taseme tõus (hüperglükeemia) või veresuhkru taseme langus, mis põhjustab koomat (hüpoglükeemiline kooma). See on oluline diabeediga inimeste puhul.
• Lõhnataju muutused, lõhna- või maitsetundlikkuse kadu (parosmia, anosmia, ageusia).
• Väga elevil, ülendatud, erutatud või entusiastlik tunne (maania).
• Liikumis- ja kõndimisprobleemid (düskineesia, ekstrapüramidaalsed häired).
• Mööduv teadvusekaotus või minestus (sünkoop).
• Mööduv nägemiskaotus, silmapõletik.
• Kuulmiskahjustus või kurtus.
• Ebatavaliselt kiire südamerütm, eluohtlik ebaregulaarne südamerütm, k.a südameseiskus, südame rütmihäire (nimetatakse QT-intervalli pikenemine EKG-s ehk südame elektrilise aktiivsuse salvestisel).
• Hingamisraskused või vilistav hingamine (bronhospasm).
• Allergilised kopsureaktsioonid.
• Kõhunäärmepõletik (pankreatiit).
• Maksapõletik (hepatiit).
• Nahatundlikkuse suurenemine päikese ja ultraviolettkiirguse suhtes (fotosensibilisatsioon), tumedamad nahapiirkonnad (hüperpigmentatsioon).
• Allergilisest reaktsioonist tingitud veresoonte põletik (vaskuliit).
• Suu limaskesta põletik (stomatiit).
• Lihasrebend ja lihase kahjustus (rabdomüolüüs).
• Liigeste punetus ja turse (artriit).
• Valu, sh seljavalu, valu rindkeres ja kätes-jalgades.
• Äkilised tahtmatud liigutused, lihastõmblused või lihaste kokkutõmbed (müokloonus).

• Porfüüria haigushood porfüüriaga (harvaesinev ainevahetushaigus) patsientidel.
• Kestev peavalu koos häguse nägemisega või ilma (healoomuline koljusisese rõhu tõus).

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Levnibiot’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast „EXP”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Levnibiot sisaldab

• Toimeaine on levofloksatsiin. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 250 mg või 500 mg levofloksatsiini levofloksatsiinhemihüdraadina.
• Teised koostisosad (abiained) on: mikrokristalliline tselluloos, hüdroksüpropüültselluloos, krospovidoon (tüüp A) ja magneesiumstearaat tableti sisus ja hüpromelloos, indigokarmiin (E132), päikeseloojangukollane FCF (E110), makrogool 4000, titaandioksiid (E171), punane raudoksiid (E172) ja kollane raudoksiid (E172) (ainult 500 mg tablettides) tableti kattes.

Kuidas Levnibiot välja näeb ja pakendi sisu 250 mg õhukese polümeerikattega tabletid on roosad, piklikud, kaksikkumerad, poolitusjoonega tabletid mõõtudega 13,7 mm x 6,7 mm ja paksusega 3,8 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

500 mg õhukese polümeerikattega tabletid on oranžid, piklikud, kaksikkumerad, poolitusjoonega tabletid mõõtudega 19,3 mm x 7,8 mm ja paksusega 5,0 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

250 mg ja 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid on saadaval karbis, kus on 1, 5, 7, 10 või 14 tabletti blistrites.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

Tootja KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6

8501 Novo mesto Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

KRKA, d.d., Novo mesto Eesti filiaal Pärnu mnt 141 11314 Tallinn Tel. +372 6671658

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2025.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Levnibiot ja milleks seda kasutatakse

Teie ravimi nimi on Levnibiot tabletid. Levnibiot tabletid sisaldavad ravimit, mida nimetatakse levofloksatsiiniks. See kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse antibiootikumideks. Levofloksatsiin on kinoloon-tüüpi antibiootikum. See hävitab baktereid, mis põhjustavad infektsioone teie organismis.

Levnibiot tablette võib kasutada järgmiste infektsioonide raviks:

• ninakõrvalkoobaste infektsioonid;
• kopsuinfektsioonid, pikaajaliste hingamishäirete või kopsupõletikuga inimestel;
• kuseteede infektsioonid, sh neerudes või kusepõies;
• eesnäärmeinfektsioonid, kui tegu on pikaajalise infektsiooniga;
• naha ja nahaaluskoe infektsioonid, sh lihastes. Neid nimetatakse mõnikord pehmeteks kudedeks.

Teatud eriolukordades võib Levnibiot tablette kasutada eesmärgil vähendada nakatumisvõimalust siberi katku nimelisse kopsuhaigusesse või vältida haiguse süvenemist pärast kokkupuudet siberi katku põhjustavate bakteritega.

2. Mida on vaja teada enne Levnibiot’i kasutamist

Levnibiot’i ei tohi kasutada ja teatage oma arstile

• kui olete levofloksatsiini, mõne teise kinoloonantibiootikumi, nt moksifloksatsiini, tsiprofloksatsiini või ofloksatsiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline. Allergilise reaktsiooni nähud on nahalööve, neelamis- või hingamisraskused, huulte, näo, kõri või keele turse;
• kui teil on kunagi olnud epilepsia;
• kui teil on kunagi olnud kõõlustega seotud probleeme, nagu kõõlusepõletik, seoses raviga kinoloon-tüüpi antibiootikumidega. Kõõlus on väät, mis ühendab lihast luuga;
• kui te olete laps või kasvueas nooruk;
• kui te olete rase, võite rasestuda või kahtlustate rasedust;
• kui te imetate last.

Ärge kasutage seda ravimit, kui mistahes eelnimetatu kehtib teie kohta. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga enne Levnibiot’i kasutamist.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Levnibiot’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

• kui te olete 60-aastane või vanem;
• kui te kasutate kortikosteroide, mida mõnikord nimetatakse steroidideks (vt lõik „Muud ravimid ja Levnibiot“);
• teile on siirdatud organ;
• kui teil on kunagi olnud tõmblusi (krambihood);
• kui teil on olnud ajukahjustus insuldi või muu ajuvigastuse tõttu;
• kui teil on probleeme neerudega;
• kui teil on glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkus. See ravim võib teil tõenäoliselt põhjustada tõsiseid probleeme veres;
• kui teil on kunagi olnud vaimse tervise häireid;
• kui teil on kunagi olnud südameprobleeme: sellist tüüpi ravimeid tuleb kasutada ettevaatusega, kui teil on kaasasündinud või suguvõsas esinev QT-intervalli pikenemine (nähtav EKG-s, südametegevuse elektriline salvestamine), soolade tasakaaluhäire veres (eriti kaaliumi või magneesiumi madal tase veres), väga aeglane südame löögisagedus (nimetatakse bradükardiaks), südamenõrkus (südamepuudulikkus), varasem südameatakk (müokardiinfarkt), olete naine või eakas või võtate EKG-d mõjutavaid ravimeid (vt lõik „Muud ravimid ja Levnibiot“);
• kui teil on probleeme närvidega (perifeerne neuropaatia);
• kui teil on diagnoositud suure veresoone laienemine või väljavõlvumus (aordianeurüsm või suure veresoone perifeerne aneurüsm);
• kui teil on varem esinenud aordidissektsioon (aordiseina rebend);
• kui teil on diagnoositud vere tagasivool läbi südameklappide (südameklapi regurgitatsioon);
• kui teie perekonnas on esinenud aordianeurüsmi või dissektsiooni või kaasasündinud südameklapi häiret või esineb teil muid aordianeurüsmi või dissektsiooni riskitegureid või eelsoodumusseisundeid (nt sidekoehaigused nagu Marfani sündroom või Ehlersi-Danlosi sündroom, Turneri sündroom, Sjögreni sündroom (põletikuline autoimmuunhaigus) või veresoonte häired, nagu Takayasu arteriit, hiidrakuline arteriit, Behceti tõbi, kõrge vererõhk või teadaolev ateroskleroos, reumatoidartriit (liigeste haigus) või endokardiit (südame infektsioon);
• kui teil on diabeet;
• kui teil on kunagi esinenud maksatalitluse häireid;
• kui teil on Myasthenia gravis;
• kui teil on kunagi tekkinud raskekujuline nahalööve või naha koorumine, villistumine ja/või haavandid suus pärast levofloksatsiini kasutamist.

Enne ravimi võtmist Te ei tohi võtta fluorokinolooni/kinolooni sisaldavaid antibakteriaalseid ravimeid, sh Levnibiot´i, kui teil on varem tekkinud fluorokinolooni või kinolooni võtmisel mis tahes tõsiseid kõrvaltoimeid. Sellisel juhul teavitage oma arsti esimesel võimalusel.

Ravimi võtmise ajal Kui teil tekib äkki tugev valu kõhu, rinna või seljapiirkonnas, mis võivad olla aordianeurüsmi ja dissektsiooni sümptomiteks, pöörduge kohe erakorralise meditsiini osakonda. Teil võib olla suurem risk, kui teid ravitakse süsteemsete kortikosteroididega.

Kui teil tekib äkki õhupuudus, eriti kui te lamate voodis pikali, või kui te märkate turset oma pahkluul, labajalgadel või kõhupiirkonnas, või teil tekib uuesti südamepekslemine (kiire või ebaregulaarse südametegevuse tunne), siis teavitage sellest viivitamatult oma arsti.

Kui teil tekivad äkilised tahtmatud liigutused, lihastõmblused või lihaste kokkutõmbed – pöörduge kohe arsti poole, sest need võivad olla müokloonuse nähud. Teie arst võib vajadusel lõpetada ravi levofloksatsiiniga ja alustada sobivat ravi.

Kui teil esineb iiveldus, üldine halb enesetunne, tugev ebamugavustunne või pidev valu või valu süvenemine kõhupiirkonnas või oksendamine – pöörduge kohe arsti poole, sest need võivad olla kõhunäärmepõletiku (äge pankreatiit) nähud.

Kui teil on väsimus, kahvatu nahk, verevalumid, kontrollimatu verejooks, palavik, kurguvalu ja üldise seisundi tõsine halvenemine või tunne, et teie vastupanuvõime infektsioonidele võib olla vähenenud – pöörduge kohe arsti poole, sest need võivad olla vere häirete nähud. Teie arst peab jälgima teie verepilti. Normivälise verepildi korral võib arst vajadusel ravi katkestada.

Harva võivad tekkida liigeste valu ja turse ning kõõluste põletik või rebend. Kui olete eakas (üle 60- aastane), teile on tehtud elundi siirdamine, teil on neeruprobleemid või kui te saate kortikosteroidravi, siis teie risk suureneb. Kõõluste põletik ja rebendid võivad tekkida ravi esimese 48 tunni jooksul ja isegi kuni mitu kuud pärast ravi lõpetamist Levnibiot’iga. Kõõluse (nt hüppeliiges, ranne, küünarliiges, õlg või põlv) valu või põletiku esimeste nähtude ilmnemisel lõpetage Levnibiot'i võtmine, konsulteerige oma arstiga ja andke valulikule piirkonnale rahu. Vältige mistahes mittevajalikke liigutusi, kuna see võib suurendada kõõluserebendi tekkeriski.

Teil võivad harva tekkida närvikahjustuse (neuropaatia) sümptomid, nt valu, põletustunne, surin, tuimus ja/või nõrkus, eriti jalgades ja labajalgades või labakätes ja käsivartes. Potentsiaalselt pöördumatu kahjustuse vältimiseks lõpetage sellisel juhul Levnibiot'i võtmine ja teavitage kohe oma arsti.

Pikaajalised, puuet põhjustavad ja potentsiaalselt pöördumatud tõsised kõrvaltoimed Fluorokinolooni/kinolooni sisaldavaid antibakteriaalseid ravimeid, sh Levnibiot, on seostatud väga harva esinevate, kuid tõsiste kõrvaltoimetega, millest mõned on pikaajalised (kuid või aastaid kestvad), puuet põhjustavad või potentsiaalselt pöördumatud. Nendeks on muuhulgas kõõluse-, lihase- ja liigesevalu kätes ja jalgades; kõndimisraskused; ebamugavustunne, nt torkimistunne, surin, kõditunne, tuimus või põletustunne (paresteesia); meeleelundite häired, nt nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kuulmishäired; depressioon; mäluhäired; suur väsimus ja rasked unehäired.

Kui teil esineb pärast Levnibiot'i võtmist mõni nendest kõrvaltoimetest, konsulteerige kohe oma arstiga enne ravi jätkamist. Arst otsustab koos teiega ravi jätkamise üle, kaaludes ka mõne muu ravimiklassi antibiootikumi kasutamist.

Tõsised nahareaktsioonid Levofloksatsiini kasutamisega seoses on teatatud tõsistest nahareaktsioonidest, sh Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) ning eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimilööve (DRESS).

• SJS/TEN võib algselt avalduda lööbena kehatüvel, nagu punakad märklaualaadsed maakulid või ringjad laigud, mille keskel on tihti vill. Samuti võivad tekkida haavandid suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja silmades (silmad on punased ja paistes). Neile tõsistele nahalöövetele eelnevad tihti palavik ja/või gripilaadsed sümptomid. Need lööbed võivad areneda laiaulatuslikuks naha koorumiseks ja põhjustada eluohtlikke tüsistusi või isegi surma.
• DRESS avaldub algselt gripilaadsete sümptomitena ja lööbena näol, seejärel levib lööve edasi ning esinevad kõrge kehatemperatuur, maksaensüümide aktiivsuse suurenemine vereanalüüsides, teatud valgete vereliblede arvu suurenemine (eosinofiilia) ja lümfisõlmede suurenemine.

Kui teil tekib tõsine nahalööve või mõned neist nahasümptomitest, lõpetage levofloksatsiini kasutamine ja pöörduge oma arsti poole või otsige kohe arstiabi. Kui te ei ole kindel, kas midagi eelnimetatust kehtib teie kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga enne Levnibiot’i kasutamist.

Lapsed ja noorukid Seda ravimit ei tohi anda lastele või noorukitele.

Muud ravimid ja Levnibiot Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. See on sellepärast, et Levnibiot võib mõjutada mõnede teiste ravimite toimet. Samuti võivad mõned teised ravimid mõjutada Levnibiot'i toimet.

Eriti oluline on teatada oma arstile, kui te võtate mõnda järgnevatest ravimitest. Seda seetõttu, et need võivad koos Levnibiot’iga võtmisel suurendada kõrvaltoimete tekkimise võimalust:

• kortikosteroidid, mõnikord nimetatakse steroidid, mida kasutatakse põletiku korral. Teil võib suurema tõenäosusega tekkida kõõlusepõletik ja/või -rebend;
• varfariin, mida kasutatakse vere hüübivuse vähendamiseks. Teil võib suurema tõenäosusega tekkida verejooks. Teie arst võib vajadusel määrata teile korduvad vereproovid, et kontrollida teie vere hüübivust;
• teofülliin, mida kasutatakse hingamisraskuse korral. Teil võivad suurema tõenäosusega tekkida tõmblused (krambihood), kui kasutate samal ajal Levnibiot’i;
• mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA), mida kasutatakse valu ja põletiku korral, nt aspiriin, ibuprofeen, fenbufeen, ketoprofeen, indometatsiin. Teil võivad suurema tõenäosusega tekkida tõmblused (krambihood), kui kasutate samal ajal Levnibiot’i;
• tsüklosporiin, mida kasutatakse elundi siirdamise järgselt. Teil võivad suurema tõenäosusega tekkida tsüklosporiini kõrvaltoimed;
• südametööd mõjutavad ravimid. Siia kuuluvad südame rütmihäirete ravimid (antiarütmikumid, nagu kinidiin, hüdrokinidiin, disopüramiid, sotalool, dofetiliid, ibutiliid ja amiodaroon), depressiooniravimid (tritsüklilised antidepressandid, nagu amitriptülliin ja imipramiin), psühhiaatriliste häirete ravimid (antipsühhootikumid) ja bakteriaalsete infektsioonide korral kasutatavad ravimid (makroliidantibiootikumid, nagu erütromütsiin, asitromütsiin ja klaritromütsiin);
• probenetsiid, mida kasutatakse podagra korral, ja tsimetidiin, mida kasutatakse haavandite ja kõrvetiste korral. Erilist tähelepanu tuleb pöörata, kui kumbagi ravimit kasutatakse samaaegselt koos Levnibiot’iga. Kui teil on neeruprobleemid, võib arst vähendada teie annust;

Ärge võtke Levnibiot’i tablette samaaegselt järgnevate ravimitega, kuna need võivad mõjutada Levnibiot’i tablettide toimet:

• rauatabletid (aneemia korral), tsingilisandid, magneesiumi või alumiiniumi sisaldavad antatsiidid (mao ülihappesuse või kõrvetiste korral), didanosiin või sukralfaat (maohaavandite korral). Vt allpool lõik 3 „Kui te juba võtate rauatablette, tsingilisandeid, antatsiide, didanosiini või sukralfaati“.

Opiaatide määramine uriinis Levnibiot’iga ravitavatel isikutel võib uriinianalüüs anda valepositiivse tulemuse opiaatideks nimetatavate tugevatoimeliste valuvaigistite suhtes. Kui arst määrab teile uriinianalüüsi, teatage talle, et saate ravi Levnibiot’iga.

Tuberkuloosiproov See ravim võib põhjustada valenegatiivse tulemuse mõnes laboratoorses uuringus, mida kasutatakse tuberkuloositekitajate määramiseks.

Rasedus ja imetamine Ärge võtke seda ravimit:

• kui olete rase, võite rasestuda või kahtlustate rasedust;
• kui imetate või kavatsete imetada.

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Autojuhtimine ja masinatega töötamine Pärast selle ravimi võtmist võivad tekkida kõrvaltoimed, nagu pearinglus, unisus, peapööritus või nägemishäired. Mõned nendest kõrvaltoimetest võivad halvendada teie keskendumis- ja reageerimisvõimet. Sel juhul ärge juhtige autot ega tegelege tähelepanu nõudvate tegevustega.

Levnibiot sisaldab päikeseloojangukollast FCF Võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

3. Kuidas Levnibiot’i kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ravimi võtmine

• Võtke seda ravimit suu kaudu.
• Neelake tabletid alla tervelt koos joogiveega.
• Tablette võib võtta söögi ajal või söögikordade vahel.
• Tablette saab jagada võrdseteks osadeks.

Kaitske oma nahka päikesevalguse eest Selle ravimi kasutamise ajal ja 2 päeva pärast ravi lõpetamist vältige viibimist otsese päikesevalguse käes. Teie nahk võib muutuda väga tundlikuks päikese suhtes ja võivad tekkida põletus, torkiv tunne või raskekujulised villid, kui te ei kasuta järgnevaid ohutusmeetmeid:

• kasutage kindlasti kõrge kaitsefaktoriga päikesekreemi;
• kandke alati mütsi ja käsi ning jalgu katvaid riideid;
• vältige päevitamist.

Kui te juba võtate rauatablette, tsingilisandeid, antatsiide, didanosiini või sukralfaati

• Ärge võtke neid ravimeid samaaegselt Levnibioti’ga. Võtke neid ravimeid vähemalt 2 tundi enne või pärast Levnibiot’i tablette.

Kui palju võtta

• Teie arst otsustab, kui palju Levnibiot’i tablette peate võtma.
• Annus sõltub teie infektsioonitüübist ja infektsiooni asukohast teie kehas.
• Ravi kestus sõltub sellest, kui tõsine teie infektsioon on.
• Kui te tunnete, et teie ravimi toime on liiga nõrk või tugev, ärge muutke annust iseseisvalt, vaid pidage nõu oma arstiga.

Täiskasvanud ja eakad Ninakõrvalkoobaste infektsioon

• kaks Levnibiot 250 mg tabletti üks kord ööpäevas;
• või üks Levnibiot 500 mg tablett üks kord ööpäevas.

Kopsuinfektsioon pikaajaliste hingamishäiretega inimestel

• kaks Levnibiot 250 mg tabletti üks kord ööpäevas;
• või üks Levnibiot 500 mg tablett üks kord ööpäevas.

Kopsupõletik

• kaks Levnibiot 250 mg tabletti üks või kaks korda ööpäevas;
• või üks Levnibiot 500 mg tablett üks või kaks korda ööpäevas.

Kuseteede infektsioon, sh neerudes või põies

• üks või kaks Levnibiot 250 mg tabletti üks kord ööpäevas;
• või 1/2 või üks Levnibiot 500 mg tablett üks kord ööpäevas.

Eesnäärme infektsioon

• kaks Levnibiot 250 mg tabletti üks kord ööpäevas;
• või üks Levnibiot 500 mg tablett üks kord ööpäevas.

Naha ja nahaaluskoe, sh lihaste infektsioon

• kaks Levnibiot 250 mg tabletti üks või kaks korda ööpäevas;
• või üks Levnibiot 500 mg tablett üks või kaks korda ööpäevas.

Neeruprobleemidega täiskasvanud ja eakad Arst vähendab vajadusel ravimi annust.

Kasutamine lastel ja noorukitel Seda ravimit ei tohi anda lastele või noorukitele.

Kui te võtate Levnibiot’i rohkem, kui ette nähtud Kui te juhuslikult võtate tablette rohkem, kui ette nähtud, teavitage kohe oma arsti või pöörduge esmaabisse. Võtke ravimikarp endaga kaasa. Sel juhul saab arst teada, mida olete võtnud. Võivad tekkida järgnevad kõrvaltoimed: tõmblused (krambihood), segasusseisund, pearinglus, teadvusehäired, värin ja südameprobleemid, mis põhjustavad rütmihäireid, samuti iiveldus või kõrvetised.

Kui te unustate Levnibiot’i võtta Kui te unustate annuse võtta, võtke see esimesel võimalusel, välja arvatud järgmise annuse võtmise aja läheduses. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Levnibiot’i võtmise Ärge lõpetage Levnibiot’i võtmist kui tunnete ennast paremini. Oluline on tablettide ravikuur läbi teha vastavalt arsti ettekirjutusele. Kui te lõpetate ravi liiga vara, võib infektsioon taastekkida, teie seisund halveneda või bakterid võivad muutuda resistentseks ravimi suhtes.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Need kõrvaltoimed on harilikult kerged või mõõdukad ja sageli kaovad lühikese aja möödudes.

Lõpetage Levnibiot’i kasutamine ja teatage kohe oma arstile või pöörduge haiglasse, kui teil tekivad järgnevad kõrvaltoimed:

Väga harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st)

• Teil on allergiline reaktsioon. Nähud võivad olla nahalööve, neelamis- või hingamisprobleemid, huulte, näo, kõri või keele turse.

Lõpetage Levnibiot’i kasutamine ja teatage kohe oma arstile, kui teil tekivad järgnevad tõsised kõrvaltoimed, sest võite vajada erakorralist meditsiiniabi:

Harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st)

• Vesine kõhulahtisus, mis võib sisaldada verd, kaasneda võivad kõhukrambid ja kõrge palavik. Need võivad olla raskekujulise sooleprobleemi nähud.
• Kõõluste või sidemete valu ja põletik, mis võib põhjustada rebendi. Kõige sagedamini on kahjustatud Achilleuse (kanna-) kõõlus.
• Tõmblused (krambid).
• Asjade nägemine või kuulmine, mida ei ole olemas (hallutsinatsioonid, paranoia).
• Depressiivsus, vaimsed probleemid, rahutus (erutus), ebatavalised unenäod või õudusunenäod.
• Laialt levinud nahalööve, kõrge kehatemperatuur, maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, kõrvalekalded veres (eosinofiilia), suurenenud lümfisõlmed ja teiste kehaorganite haaratus (eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimilööve, teiste nimedega DRESS või ravimi ülitundlikkussündroom). Vt ka lõik 2.
• Vee eritumise häirete ja organismi vähenenud naatriumisisaldusega seotud sündroom (SIADH).

• Veresuhkru taseme langus (hüpoglükeemia) või veresuhkru taseme langus, mis viib kooma tekkeni (hüpoglükeemiline kooma). See on oluline diabeediga inimeste puhul.

Väga harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st)

• Põletav, torkiv tunne, valu või tundetus. Need võivad olla neuropaatia-nimelise seisundi nähud.

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

• Tõsised nahalööbed, sh Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs. Need võivad avalduda lööbena kehatüvel, nagu punakad märklaualaadsed maakulid või ringjad laigud, mille keskel on tihti vill, naha koorumisena, haavanditena suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja silmades, millele võivad eelneda palavik ja gripilaadsed sümptomid. Vt ka lõik 2.
• Söögiisu kaotus, naha ja silma limaskestade kollaseks muutumine, uriini tume värvus, sügelemine või kõhuvalu. Need võivad olla maksaprobleemide nähud, võimalik on surmaga lõppev maksapuudulikkus.
• Oma arvamuse ja mõtete muutused (psühhootilised reaktsioonid) enesetapumõtete või - käitumuse tekkeriskiga.
• Iiveldus, üldine halb enesetunne, ebamugavustunne või valu kõhu piirkonnas või oksendamine. Need võivad olla kõhunäärmepõletiku (äge pankreatiidi) tunnused. Vt lõik 2.

Kui ravi ajal Levnibiot’iga teie nägemine kahjustub või tekivad mistahes muud häired silmades, peate otsekohe pöörduma silmaarstile.

Väga harvadel juhtudel on kinolooni ja fluorokinolooni sisaldavate antibiootikumide manustamisega seostatud pikaajaliste (kuni kuid või aastaid kestvad) või püsivate kõrvaltoimete teket, nt kõõlusepõletikud; kõõluserebend; liigesevalu; valu kätes või jalgades; kõndimisraskused; ebamugavustunne, nt torkimistunne, surin, kõditunne, põletustunne, tuimus või valu (neuropaatia); depressioon; väsimus; unehäired; mäluhäired ning kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmishäired, mõnedel juhtudel ei sõltu need olemasolevate riskifaktorite esinemisest.

Fluorokinoloone saavate patsientide puhul on teatatud aordiseina laienemise ja nõrgenemise või aordiseina rebendi (aneurüsmid ja dissektsioonid), mis võivad lõhkeda ja surmaga lõppeda, ning läbi südameklappide vere tagasivoolu juhtudest. Vt ka lõik 2.

Teavitage oma arsti, kui mõni järgnevatest kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kestab kauem kui paar päeva:

Sage (võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st)

• Unehäired.
• Peavalu, pearinglus.
• Iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus.
• Teatud maksaensüümide aktiivsuse tõus veres.

Aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st)

• Teiste bakterite või seente arvukuse muutused, Candida-nimeline seeninfektsioon, mis võib vajada ravi.
• Valgete vererakkude arvu muutused teatud vereproovis (leukopeenia, eosinofiilia).
• Stress (ärevus), segasus, närvilisus, unisus, värisemine, pööritustunne (vertiigo).
• Hingeldus (düspnoe).
• Maitsetundlikkuse muutused, söögiisu kaotus, maoärritus või seedehäired (düspepsia), valu mao piirkonnas, kõhupuhitus või kõhukinnisus.
• Sügelus ja nahalööve, tugev sügelus või nõgestõbi (urtikaaria), ülemäärane higistamine (hüperhidroos).
• Liigesvalu või lihasvalu.
• Kõrvalekalded vereproovi tulemustes, mis on tingitud probleemidest maksaga (kõrgenenud bilirubiin) või neerudega (kõrgenenud kreatiniin).

• Üldine nõrkus.

Harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st)

• Kergesti tekkivad verevalumid ja veritsemine vereliistakute arvu vähenemisest (trombotsütopeenia).
• Valgete vererakkude arvu vähenemine (neutropeenia).
• Võimendatud immuunvastus (ülitundlikkus).
• Torkiv tunne kätes ja jalgades (paresteesia).
• Probleemid kuulmisega (tinnitus) või nägemisega (hägune nägemine).
• Ebatavaliselt kiire südame löögisagedus (tahhükardia) või madal vererõhk (hüpotensioon).
• Lihasnõrkus. See on oluline Myasthenia gravis’ega (harvaesinev närvihaigus) inimeste puhul.

• Mäluhäired.
• Muutused neerude töös ja üksikjuhtudel neerupuudulikkus, mis võib olla tingitud allergilisest neerureaktsioonist, mida nimetatakse interstitsiaalne nefriit.
• Palavik.
• Järsult piiritletud punetavad laigud koos villidega või ilma, mis arenevad tundide jooksul pärast levofloksatsiini manustamist ja mille paranemise järel jääb püsima põletikujärgne jääkhüperpigmentatsioon; tavaliselt tekib see uuesti samades kohtades nahal või limaskestadel pärast järgnevaid kokkupuuteid levofloksatsiiniga.

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

• Punaste vererakkude arvu vähenemine (aneemia); punaste vererakkude kahjustuse tõttu võib nahk olla kahvatu või kollane; kõikide vererakkude arvu vähenemine (pantsütopeenia).
• Luuüdi lõpetab uute vererakkude tootmise, mis võib põhjustada väsimust, nõrgenenud võimet võidelda infektsioonidega ja kontrollimatut verejooksu (luuüdi puudulikkus).
• Palavik, kurguvalu ja üldine halb enesetunne, mis ei möödu. See võib olla tingitud valgete vererakkude arvu vähenemisest (agranulotsütoos).
• Vereringe seiskumine (anafülaksiasarnane šokk).
• Veresuhkru taseme tõus (hüperglükeemia) või veresuhkru taseme langus, mis põhjustab koomat (hüpoglükeemiline kooma). See on oluline diabeediga inimeste puhul.
• Väga elevil, ülendatud, erutatud või entusiastlik tunne (maania).
• Lõhnataju muutused, lõhna- või maitsetundlikkuse kadu (parosmia, anosmia, ageusia).
• Liikumis- ja kõndimisprobleemid (düskineesia, ekstrapüramidaalsed häired).
• Mööduv teadvusekaotus või minestus (sünkoop).
• Mööduv nägemiskaotus, silmapõletik
• Kuulmiskahjustus või kurtus.
• Ebatavaliselt kiire südamerütm, eluohtlik ebaregulaarne südamerütm, k.a südameseiskus, südame rütmihäire (nimetatakse QT-intervalli pikenemine EKG-s ehk südame elektrilise aktiivsuse salvestisel).
• Hingamisraskused või vilistav hingamine (bronhospasm).
• Allergilised kopsureaktsioonid.
• Kõhunäärmepõletik (pankreatiit).
• Maksapõletik (hepatiit).
• Nahatundlikkuse suurenemine päikese ja ultraviolettkiirguse suhtes (fotosensibilisatsioon), tumedamad nahapiirkonnad (hüperpigmentatsioon).
• Allergilisest reaktsioonist tingitud veresoonte põletik (vaskuliit).
• Suu limaskesta põletik (stomatiit).
• Lihasrebend ja lihase kahjustus (rabdomüolüüs).
• Liigeste punetus ja turse (artriit).
• Valu, sh seljavalu, valu rindkeres ja kätes-jalgades.
• Äkilised tahtmatud liigutused, lihastõmblused või lihaste kokkutõmbed (müokloonus).
• Porfüüria haigushood porfüüriaga (harvaesinev ainevahetushaigus) patsientidel.
• Kestev peavalu koos häguse nägemisega või ilma (healoomuline koljusisese rõhu tõus).

Kõrvaltoimetest teatamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Levnibiot’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast „EXP”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Levnibiot sisaldab

• Toimeaine on levofloksatsiin. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg levofloksatsiini levofloksatsiinhemihüdraadina.
• Teised koostisosad (abiained) on: mikrokristalliline tselluloos, hüdroksüpropüültselluloos, krospovidoon (tüüp A) ja magneesiumstearaat tableti sisus ja hüpromelloos, indigokarmiin (E132), päikeseloojangukollane FCF (E110), makrogool 4000, titaandioksiid (E171), punane raudoksiid (E172) ja kollane raudoksiid (E172) tableti kattes.

Kuidas Levnibiot välja näeb ja pakendi sisu 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid on oranžid, piklikud, kaksikkumerad, poolitusjoonega tabletid mõõtudega 19,3 mm x 7,8 mm ja paksusega 5,0 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Levnibiot 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid on saadaval karbis, kus on 7, 10, 14 või 20 tabletti blistrites.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Teisese müügiloa hoidja: UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu tel: +37065796198 Tootja: KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

Ümberpakendaja: UAB Entafarma Klonėnų vs. 1 LT-19156 Širvintų r. sav. Leedu

Cefea Sp. z o.o. S.K. ul. Działkowa 56 02-234 Warszaw Poola

Medezin Sp. z o.o. Ul. Księdza Kazimierza Janika 14 Konstantynów Łódzki 95-050 Łódzkie Poola

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun teisese müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Apteegikaubanduse Hulgimüük OÜ Lelle tn 24, Kesklinna linnaosa Tallinn, Harju maakond, 11318 Eesti

Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2025

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Levnibiot 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg levofloksatsiini levofloksatsiinhemihüdraadina.

INN. Levofloxacinum

Teadaolevat toimet omav abiaine: üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 0,038 mg värvainet päikeseloojangukollane FCF (E110).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Oranžid, piklikud, kaksikkumerad, poolitusjoonega tabletid mõõtudega 19,3 mm x 7,8 mm ja paksusega 5,0 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Levofloksatsiin on näidustatud järgnevate infektsioonide raviks täiskasvanutel (vt lõigud 4.4 ja 5.1):

• äge püelonefriit ja kuseteede tüsistunud infektsioonid (vt lõik 4.4);
• krooniline bakteriaalne prostatiit;
• Siberi katku tekitajate sissehingamine: kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi (vt lõik 4.4).

Ravimit tohib kasutada alltoodud infektsioonide korral ainult siis, kui nende infektsioonide raviks tavaliselt kasutatavad antibakteriaalsed ravimid on sobimatud.

• Äge bakteriaalne sinusiit.
• Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse, sh bronhiidi ägenemised.
• Olmetekkene pneumoonia.
• Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid.
• Tüsistumata tsüstiit (vt lõik 4.4).

Levofloksatsiini tablette võib kasutada ravikuuri lõpetamiseks patsientidel, kelle seisund paranes algse ravi ajal intravenoosselt manustatava levofloksatsiiniga. Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Levnibiot’i tablette manustatakse üks või kaks korda ööpäevas. Ravimi annus sõltub infektsiooni tüübist ja raskusastmest ning eeldatava infektsioonitekitaja tundlikkusest.

Levnibiot’i tablette võib kasutada ravikuuri lõpetamiseks patsientidel, kelle seisund paranes algse ravi ajal intravenoosselt manustava levofloksatsiiniga; parenteraalne ja suukaudne ravimvorm on bioekvivalentsed, mistõttu annustamine on sarnane.

Annustamine Levofloksatsiini annustamissoovitused on järgmised:

Annustamine normaalse neerufunktsiooniga patsientidel (kreatiniini kliirens >50 ml/min)

Näidustus Annustamisskeem ööpäevas Ravi kestus

Äge bakteriaalne sinusiit 500 mg 1 kord ööpäevas 10…14 päeva

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse, 500 mg 1 kord ööpäevas 7…10 päeva sh bronhiidi ägenemised

Olmetekkene pneumoonia 500 mg 1 või 2 korda ööpäevas 7…14 päeva Äge püelonefriit 500 mg 1 kord ööpäevas 7…10 päeva

Kuseteede tüsistunud infektsioonid 500 mg 1 kord ööpäevas 7…14 päeva

Tüsistumata tsüstiit 250 mg 1 kord ööpäevas 3 päeva

Krooniline bakteriaalne prostatiit 500 mg 1 kord ööpäevas 28 päeva

Naha ja pehmete kudede tüsistunud 500 mg 1 või 2 korda ööpäevas 7…14 päeva infektsioonid

Siberi katku tekitajate inhaleerimine 500 mg 1 kord ööpäevas 8 nädalat

Eripopulatsioonid

Neerukahjustusega patsiendid (kreatiniini kliirens ≤ 50 ml/min)

Kreatiniini kliirens esimene annus: 250 mg esimene annus: 500 mg esimene annus: 500 mg 50...20 ml/min seejärel: 125 mg/24 h seejärel: 250 mg/24 h seejärel: 250 mg/12 h

19...10 ml/min seejärel: 125 mg/48 h seejärel: 125 mg/24 h seejärel: 125 mg/12 h < 10 ml/min (k.a seejärel: 125 mg/48 h seejärel: 125 mg/24 h seejärel: 125 mg/24 h hemodialüüs ja PAPD)1

1Pärast hemodialüüsi või pidevat ambulatoorset peritoneaaldialüüsi (PAPD) ei ole täiendavate annuste manustamine vajalik.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid

Annuse kohandamine ei ole vajalik, sest levofloksatsiin ei metaboliseeru maksas olulisel määral ning eritub põhiliselt neerude kaudu.

Eakad Eakatel patsientidel on annuste kohandamine vajalik ainult neerufunktsiooni häirete korral (vt lõik 4.4, „Tendiniit ja kõõluse rebend“ ja „QT-intervalli pikenemine“).

Lapsed Levofloksatsiin on vastunäidustatud lastele ja kasvueas noorukitele (vt lõik 4.3).

Manustamisviis Levnibiot’i tabletid tuleb koos piisava koguse vedelikuga katki närimata alla neelata. Vajaliku annuse saamiseks võib neid poolitusjoonelt poolitada. Tablette võib võtta söögi ajal või söögikordade vaheajal. Levnibiot’i tablette tuleb võtta vähemalt kaks tundi enne või pärast rauasoolade, tsingisoolade, magneesiumi või alumiiniumi sisaldavate antatsiidide või didanosiini (ainult need didanosiini ravimvormid, mis sisaldavad alumiiniumi või magneesiumi puhveraineid) ja sukralfaadi manustamist, sest muidu võib ravimi imendumine väheneda (vt lõik 4.5).

4.3 Vastunäidustused

Levofloksatsiini tablette ei tohi kasutada:

• patsientidel, kellel on ülitundlikkus levofloksatsiini, teiste kinoloonide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes,
• epilepsiaga patsientidel,
• patsientidel, kellel on anamneesis kõõluskahjustus seoses fluorokinoloonide manustamisega,
• lastel ja kasvueas noorukitel,
• raseduse ajal,
• imetavatel emadel.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Levofloksatsiini kasutamist tuleb vältida patsientidel, kellel on varem esinenud kinolooni ja fluorokinolooni sisaldavate ravimite kasutamisel tõsiseid kõrvaltoimeid (vt lõik 4.8). Nendel patsientidel tohib alustada ravi levofloksatsiiniga ainult alternatiivsete ravivõimaluste puudumisel ning pärast hoolikat kasu/riski hindamist (vt ka lõik 4.3). Metitsilliin-resistentne S. aureus on tõenäoliselt resistentne fluorokinoloonide, k.a levofloksatsiini suhtes. Seetõttu ei soovitata levofloksatsiini teadaoleva MRSA-infektsiooni või selle kahtluse korral, välja arvatud siis, kui laboratoorsed analüüsid on kinnitanud tekitaja tundlikkust levofloksatsiinile (ja MRSA-infektsiooni raviks tavapäraselt soovitatavad antibakteriaalsed ravimid ei ole sobivad).

Levofloksatsiini võib kasutada ägeda bakteriaalse sinusiidi ja kroonilise bronhiidi ägenemise raviks asjakohase diagnoosi korral.

Kuseteede infektsioonide kõige sagedasema tekitaja, E. coli, resistentsus fluorokinoloonide suhtes varieerub Euroopa Liidu piires. Ravimit määrates tuleb arvestada E. coli piirkondliku resistentsusega fluorokinoloonide suhtes. Siberi katku tekitajate sissehingamine: kasutamine inimeste raviks põhineb Bacillus anthracis’e tundlikkusandmetel in vitro ning loomkatsetel ja inimuuringute piiratud andmetel. Raviarst peab lähtuma kohalikust ja/või rahvusvahelisest konsensusdokumendist siberi katku ravi kohta.

Pikaajalised, puuet põhjustavad ja potentsiaalselt pöördumatud tõsised kõrvaltoimed Kinoloone ja fluorokinoloone saavatel patsientidel (nende east ja olemasolevatest riskiteguritest olenemata) on väga harva teatatud pikaajalistest (kuid või aastaid kestvad), puuet põhjustavatest ja potentsiaalselt pöördumatutest tõsistest kõrvaltoimetest, mis kahjustavad erinevaid ja vahel mitmeid

organsüsteeme (lihased, luustik, närvisüsteem, psüühika ja meeleelundid). Mis tahes tõsise kõrvaltoime esimeste nähtude või sümptomite ilmnemisel tuleb levofloksatsiini manustamine kohe lõpetada ja patsiendile tuleb soovitada konsulteerida ravimi määranud arstiga nõu saamiseks.

Tendiniit ja kõõluserebend Kõõlusepõletik ja kõõluserebend (peamiselt Achilleuse kõõlus, kuid mitte ainult), mõnikord mõlemapoolne, võib tekkida juba 48 tunni jooksul pärast ravi alustamist kinoloonide ja fluorokinoloonidega ja seda on täheldatud isegi kuni mitme kuu möödumisel ravi lõpetamisest. Tendiniidi ja kõõluserebendi oht on suurem eakatel, neerukahjustusega patsientidel, siiratud elundiga patsientidel, ööpäevast annust 1000 mg saavatel ja samaaegselt kortikosteroididega ravitavatel patsientidel. Seetõttu tuleb vältida kortikosteroidide samaaegset kasutamist. Kõõlusepõletiku esimeste nähtude (nt valulik turse, põletik) ilmnemisel tuleb ravi levofloksatsiiniga lõpetada ja kaaluda alternatiivset ravimeetodit. Kahjustatud jäset (jäsemeid) tuleb nõuetekohaselt ravida (nt hoida liikumatuna). Tendinopaatia nähtude ilmnemisel ei tohi kortikosteroide kasutada.

Müokloonus Levofloksatsiini saavatel patsientidel on teatatud müokloonuse juhtudest (vt lõik 4.8). Müokloonuse risk suureneb vanematel patsientidel ja neerukahjustusega patsientidel, kui levofloksatsiini annust ei kohandata vastavalt kreatiniini kliirensile. Levofloksatsiini manustamine tuleb koheselt katkestada müokloonuse esmasel tekkimisel ja alustada sobivat ravi.

Aordianeurüsm ja dissektsioon ning südameklapi regurgitatsioon/puudulikkus Epidemioloogilised uuringud näitavad fluorokinoloonide manustamise järgset suurenenud aordianeurüsmi ja dissektsiooni riski, eriti eakatel patsientidel, ning suurenenud aordi- ja mitraalklapi regurgitatsiooni riski. Fluorokinoloone kasutanud patsientidel on teatatud aordianeurüsmi ja dissektsiooni juhtudest, mõnikord koos aordirebendi komplikatsioonidega (sh letaalse lõppega juhud), ja mistahes südameklappide regurgitatsiooni/puudulikkuse juhtudest (vt lõik 4.8). Seepärast tohib fluorokinoloone kasutada ainult pärast hoolikat kasu ja riski suhte hindamist ning pärast muude ravivõimaluste kaalumist patsientidel, kellel on aneurüsm perekonnaanamneesis, kaasasündinud südameklapi häire või kellel on juba diagnoositud olemasolev aordianeurüsm ja/või dissektsioon või südameklapi häire või kellel on teiste riskitegurite või –seisundite esinemise tõttu eelsoodumus

• nii aordianeurüsmiks ja dissektsiooniks kui ka südameklapi regurgitatsiooniks/puudulikkuseks (nt sidekoehaigused nagu Marfani sündroom või Ehlersi- Danlosi sündroom, Turneri sündroom, Becheti tõbi, hüpertensioon, reumatoidartriit) või lisaks
• aordianeurüsmiks ja dissektsiooniks (nt vaskulaarsed häired nagu Takayasu arteriit või hiidrakuline arteriit või teadaolev ateroskleroos või Sjögreni sündroom) või lisaks
• südameklapi regurgitatsiooniks/puudulikkuseks (nt infektsioosne endokardiit).

Samuti võib samaaegsete süsteemsete kortikosteroidide kasutamine suurendada aordianeurüsmi ja dissektsiooni ning ka aordirebendi riski. Patsiente peab juhendama äkki tekkinud kõhu-, rindkere- või seljavalu korral kohe erakorralise meditsiini osakonna arsti poole pöörduma. Patsientidele tuleb soovitada viivitamatult arsti poole pöörduda, kui neil tekib äge hingeldus, varasemalt mitte esinenud südamepekslemine või turse kõhu- või alajäsemete piirkonnas.

Clostridium difficile’st põhjustatud haigus Ravi ajal levofloksatsiiniga või pärast seda (sh mitu nädalat pärast ravi lõpetamist) tekkinud kõhulahtisuse põhjustajaks, eriti kui see on raske, püsiv ja/või verine, võib olla Clostridium difficile. Clostridium difficile põhjustatud haiguse raskusaste võib varieeruda kergest kuni eluohtlikuni; kõige raskem vorm on pseudomembranoosne koliit (vt lõik 4.8). Seetõttu on tähtis arvestada selle diagnoosi võimalusega patsientidel, kellel ravi ajal levofloksatsiiniga või pärast seda tekib tõsine kõhulahtisus. Clostridium difficile põhjustatud haiguse või selle kahtluse korral tuleb levofloksatsiini manustamine otsekohe peatada ja alustada viivitamatult asjakohast ravi. Sooleperistaltikat pärssivad ravimid on selles kliinilises olukorras vastunäidustatud.

Krambivalmidusega patsiendid Kinoloonid võivad alandada krambiläve ja kutsuda esile krambihoogusid. Levofloksatsiin on vastunäidustatud patsientidele, kelle anamneesis on epilepsia (vt lõik 4.3), ning sarnaselt teiste kinoloonidega tuleb seda äärmise ettevaatlikkusega manustada krambivalmidusega patsientidele või kaasuva ravi korral toimeainetega, mis alandavad krambiläve, nt teofülliin (vt lõik 4.5). Konvulsiivsete krambihoogude korral (vt lõik 4.8) tuleb ravi levofloksatsiiniga katkestada. Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkusega patsiendid Patsientidel, kellel on latentsed või avaldunud defektid glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi aktiivsuses, võivad ravi ajal antibakteriaalsete kinoloonidega tekkida hemolüütilised reaktsioonid. Nende patsientide ravimisel levofloksatsiiniga peab regulaarselt kontrollima hemolüüsi võimalikku teket.

Neerukahjustusega patsiendid Levofloksatsiin eritub põhiliselt neerude kaudu, mistõttu tuleb neerukahjustusega patsientidel levofloksatsiini annust kohandada (vt lõik 4.2).

Ülitundlikkusreaktsioonid Levofloksatsiin võib põhjustada tõsiseid, potentsiaalselt fataalseid ülitundlikkusreaktsioone (nt angioödeemist kuni anafülaktilise šokini), üksikjuhtudel pärast esimest annust (vt lõik 4.8). Patsiendid peavad kohe ravi katkestama ja võtma ühendust oma arsti või erakorralise meditsiiniabi osakonna arstiga, kes alustab asjakohase erakorralise raviga.

Rasked naha kõrvaltoimed Seoses levofloksatsiiniga on teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest (severe cutaneous adverse reactions, SCARs), sh toksiline epidermise nekrolüüs (TEN, teise nimega Lyell’i sündroom), Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS) ning eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimilööve (drug reaction with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga (vt lõik 4.8). Ravimi määramisel tuleb patsiente teavitada raskete nahareaktsioonide nähtudest ja sümptomitest ning patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Kui tekivad nendele reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, peab kohe lõpetama levofloksatsiini kasutamise ning kaaluma alternatiivset ravi. Kui patsiendil on levofloksatsiini kasutamisel arenenud tõsine reaktsioon, nagu SJS, TEN või DRESS, ei tohi ravi levofloksatsiiniga sellel patsiendil enam kunagi uuesti alustada.

Düsglükeemia Sarnaselt teiste kinoloonidega on täheldatud vereglükoosi kõikumisi, k.a hüpoglükeemiat ja hüperglükeemiat, mis tekivad sagedamini eakatel, tavaliselt diabeediga patsientidel, kes saavad samaaegset ravi suukaudsete suhkurtõve ravimitega (nt glibenklamiid) või insuliiniga. Teatatud on hüpoglükeemilise kooma juhtudest. Diabeediga patsientidel on soovitatav hoolikalt jälgida vere glükoositaset (vt lõik 4.8). Ravi levofloksatsiiniga tuleb kohe lõpetada, kui patsient teatab vere glükoositaseme kõikumisest ja kaaluda tuleb alternatiivset antibakteriaalset ravi mitte-fluorokinoloonidega.

Fotosensibilisatsiooni ennetamine Levofloksatsiiniga on täheldatud fotosensibilisatsiooni (vt lõik 4.8). Patsientidel on soovitatav vältida põhjendamatut viibimist tugeva päikesevalguse või kunstliku UV-kiirguse käes (nt kvartslambid, solaarium) ravi ajal ja 48 tundi pärast ravi lõppu, et vältida fotosensibilisatsiooni teket.

K-vitamiini antagonistidega ravitavad patsiendid Patsientidel, kes saavad samaaegset ravi levofloksatsiini ja K-vitamiini antagonistidega (nt varfariin), peab hüübivusnäitajate (PT/INR) võimaliku pikenemise ja/või veritsusohu tõttu jälgima protrombiini aega (vt lõik 4.5).

Psühhootilised reaktsioonid Kinoloonidega, k.a levofloksatsiiniga ravitavatel patsientidel on täheldatud psühhootilisi reaktsioone. Väga harvadel juhtudel on need arenenud suitsidaalseteks mõteteks ja ennastohustavaks käitumiseks

• mõnikord isegi pärast levofloksatsiini üksikannuse manustamist (vt lõik 4.8). Kui patsiendil

täheldatakse nimetatud sümptomeid, tuleb levofloksatsiini manustamine nende reakstsioonide esmaste nähtude või sümptomite ilmnemisel kohe katkestada ning patsientidele tuleb soovitada pöörduda nõu saamiseks ravimi väljakirjutaja poole. Kaaluda tuleb alternatiivset antibakteriaalset ravi mitte-fluorokinoloonidega ning kasutusele võtta asjakohased meetmed. Psühhoosiga patsientide või varasemalt psühhiaatrilist haigust põdenud patsientide ravimisel levofloksatsiiniga peab olema ettevaatlik.

QT-intervalli pikenemine Fluorokinoloone, sh levofloksatsiini, tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on teadaolevad QT-intervalli pikenemise ohutegurid, nt:

• kaasasündinud pikk QT-intervall;
• kaasuvate ravimite kasutamine, millel on QT-intervalli pikendav toime (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid);
• elektrolüütide sisalduse korrigeerimata kõrvalekalle (nt hüpokaleemia, hüpomagneseemia);
• südamehaigused (nt südamepuudulikkus, müokardiinfarkt, bradükardia).

Eakad patsiendid ja naised võivad olla tundlikumad QT-intervalli pikendavate ravimite suhtes. Seetõttu peab olema ettevaatlik fluorokinoloonide, k.a levofloksatsiini kasutamisel selles populatsioonis (vt lõigud 4.2 Eakad, 4.5, 4.8 ja 4.9).

Perifeerne neuropaatia Kinoloone ja fluorokinoloone saanud patsientidel on teatatud sensoorse või sensomotoorse polüneuropaatia juhtudest, mis avaldusid paresteesia, hüpesteesia, düsesteesia või nõrkusena. Vältimaks pöördumatute seisundite teket, tuleb patsiente, kes saavad ravi levofloksatsiiniga juhendada, et kui neil tekivad neuropaatia sümptomid, nt valu, põletustunne, surin, tuimus või nõrkus, siis nad teavitaksid sellest oma arsti enne ravi jätkamist (vt lõik 4.8).

Maksa ja sapiteede häired Levofloksatsiiniga on täheldatud maksanekroosi kuni fataalse maksapuudulikkuseni, peamiselt kaasuva raske haigusega (nt sepsis) patsientidel (vt lõik 4.8). Patsiente tuleb teavitada vajadusest ravi katkestada ja võtta ühendust oma arstiga, kui ilmnevad maksahaiguse nähud ja sümptomid, nagu anoreksia, kollatõbi, uriini tume värvus, sügelus või kõhu valulikkus.

Myasthenia gravis’e ägenemine Fluorokinoloonid, sh levofloksatsiin, pärsivad neuromuskulaarset aktiivsust ja võivad süvendada lihasnõrkust Myasthenia gravis’ega patsientidel. Turuletulekujärgseid tõsiseid kõrvaltoimeid Myasthenia gravis’ega patsientidel, sh surm ja toetava ventilatsiooni vajadus, on seostatud fluorokinoloonide kasutamisega. Teadaoleva Myasthenia gravis’ega patsientidele ei soovitata levofloksatsiini.

Nägemishäired Nägemishäire või mistahes silmakahjustuse tekkides tuleb kohe nõu pidada silmaarstiga (vt lõigud 4.7 ja 4.8).

Superinfektsioon Levofloksatsiini kasutamine, eriti pikaajaline, võib põhjustada mittetundlike mikroorganismide vohamist. Kui ravi ajal tekib superinfektsioon, tuleb kasutusele võtta asjakohased meetmed.

Mõju laboratoorsetele analüüsidele Levofloksatsiiniga ravitavatel patsientidel võib opiaatide määramine uriinis anda valepositiivse tulemuse. Positiivne sõeluuringu tulemus opiaadile vajab kinnitamist spetsiifilisema meetodiga.

Levofloksatsiin võib pidurdada Mycobacterium tuberculosis’e kasvu ja võib seetõttu anda valenegatiivse tulemuse tuberkuloosi bakterioloogilises diagnostikas.

Äge pankreatiit

Levofloksatsiini kasutavatel patsientidel võib tekkida äge pankreatiit. Patsiente tuleb teavitada ägeda pankreatiidi iseloomulikest sümptomitest. Patsiendid, kellel esineb iiveldus, halb enesetunne, ebamugavustunne kõhus, äge kõhuvalu või oksendamine, peavad viivitamatult läbima arstliku läbivaatuse. Ägeda pankreatiidi kahtluse korral tuleb levofloksatsiini kasutamine katkestada; diagnoosi kinnitumisel ei tohi ravi levofloksatsiiniga uuesti alustada. Ettevaatlik tuleb olla patsientide puhul, kellel on anamneesis pankreatiit (vt lõik 4.8).

Vere häired Levofloksatsiiniga ravi ajal võib tekkida luuüdi puudulikkus, sealhulgas leukopeenia, neutropeenia, pantsütopeenia, hemolüütiline aneemia, trombotsütopeenia, aplastiline aneemia või agranulotsütoos (vt lõik 4.8). Kui kahtlustatakse mõnda neist verehäiretest, tuleb jälgida verepilti. Normiväliste tulemuste korral tuleb kaaluda levofloksatsiiniga ravi katkestamist.

See ravim sisaldab värvainet päikeseloojangukollane FCF (E110), mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teiste ravimite toime levofloksatsiinile

Rauasoolad, tsingisoolad, magneesiumi või alumiiniumi sisaldavad antatsiidid, didanosiin Samaaegselt levofloksatsiini tablettidega manustatud rauasoolad või magneesiumi või alumiiniumi sisaldavad antatsiidid või didanosiin (ainult need didanosiini ravimvormid, mis sisaldavad alumiiniumi või magneesiumi puhveraineid) vähendavad oluliselt levofloksatsiini imendumist. Flurokinoloonide manustamine samaaegselt koos tsinki sisaldavate multivitamiinidega vähendab nende suukaudset imendumist. 2 tundi enne või pärast levofloksatsiini tablettide manustamist soovitatakse mitte võtta preparaate, mis sisaldavad kahe- või kolmevalentseid katioone, nagu näiteks rauasoolad, tsingisoolad või magneesiumi või alumiiniumi sisaldavad antatsiidid või didanosiin (ainult need didanosiini ravimvormid, mis sisaldavad alumiiniumi või magneesiumi puhveraineid) (vt lõik 4.2). Kaltsiumisooladel on minimaalne toime levofloksatsiini suukaudsele imendumisele.

Sukralfaat Levofloksatsiini tablettide biosaadavus langeb oluliselt sukralfaadi samaaegse manustamise korral. Kui osutub vajalikuks samaaegne ravi sukralfaadi ja levofloksatsiiniga, on kõige parem manustada sukralfaati 2 tundi pärast levofloksatsiini tableti manustamist (vt lõik 4.2).

Teofülliin, fenbufeen või samalaadsed mittesteroidsed põletikuvastased ained Kliinilistes uuringutes ei ole leitud farmakokineetilisi koostoimeid levofloksatsiini ja teofülliini vahel. Kinoloonide ning teofülliini, mittesteroidsete põletikuvastaste ainete ning teiste krambiläve alandavate ravimite koosmanustamine võib siiski märkimisväärselt suurendada krambivalmidust.

Fenbufeeni mõjul suurenes levofloksatsiini kontsentratsioon ligikaudu 13% võrreldes kontsentratsiooniga monoteraapia korral.

Probenetsiid ja tsimetidiin Probenetsiid ja tsimetidiin mõjutavad statistiliselt oluliselt levofloksatsiini eritumist. Tsimetidiin vähendas levofloksatsiini eritumist neerude kaudu 24% ja probenetsiid 34%. See on tingitud sellest, et mõlemad ravimid on võimelised blokeerima levofloksatsiini eritumist neerutorukestes. Uuringuannuste puhul leitud statistiliselt olulised kineetilised erinevused ei oma tõenäoliselt kliinilist tähtsust.

Ettevaatlik tuleb olla levofloksatsiini manustamisel koos ravimitega, mis mõjutavad tubulaarset sekretsiooni neerudes, nt probenetsiid või tsimetidiin, eriti neerukahjustusega patsientidel.

Muu oluline teave Kliinilise farmakoloogia uuringutes on tuvastatud, et koosmanustamine järgnevate ravimitega ei mõjutanud levofloksatsiini farmakokineetikat kliiniliselt olulisel määral: kaltsiumkarbonaat, digoksiin, glibenklamiid, ranitidiin.

Levofloksatsiini toime teistele ravimitele

Tsüklosporiin Tsüklosporiini poolväärtusaeg pikenes levofloksatsiiniga koosmanustamisel 33%.

K-vitamiini antagonistid Levofloksatsiini ja K-vitamiini antagonistidega (nt varfariin) samaaegselt ravitud patsientidel on täheldatud hüübivusparameetrite (PT/INR) pikenemist ja/või veritsust, mis võib olla raske. Seetõttu tuleb samaaegsel ravil levofloksatsiini ja K-vitamiini antagonistidega jälgida patsientide hüübivusnäitajaid (vt lõik 4.4).

Ravimid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli Levofloksatsiini, nagu ka teisi fluorokinoloone, tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kes tarvitavad ravimeid, millel on teadaolev QT-intervalli pikendav toime (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid) (vt lõik 4.4, QT- intervalli pikenemine).

Muu oluline teave Farmakokineetilise koostoime uuringus ei mõjutanud levofloksatsiin teofülliini (s.o CYP1A2 substraat) farmakokineetikat, mis viitab sellele, et levofloksatsiin ei ole CYP1A2 inhibiitor.

Muud koostoime vormid

Toit Kliiniliselt oluline koosmõju toiduga puudub. Seetõttu võib levofloksatsiini tablette manustada sõltumatult söögikordadest.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Andmed levofloksatsiini kasutamise kohta rasedatel on piiratud. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Inimuuringu andmete puudumisel ning arvestades kasvava organismi koormustkandvate kõhrede kahjustuse tekkeohtu fluorokinoloonide toimel, ei tohi levofloksatsiini rasedatel kasutada (vt lõigud 4.3 ja 5.3).

Imetamine Levofloksatsiin on vastunäidustatud imetavatele naistele. Levofloksatsiini eritumise kohta rinnapiima on andmed ebapiisavad; kuid teised fluorokinoloonid erituvad rinnapiima. Inimuuringu andmete puudumisel ning arvestades kasvava organismi koormustkandvate kõhrede kahjustuse tekkeohtu fluorokinoloonide toimel, ei tohi levofloksatsiini imetavatel naistel kasutada (vt lõigud 4.3 ja 5.3).

Fertiilsus Levofloksatsiin ei kahjustanud rottide fertiilsust või reproduktsioonivõimet.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Levofloksatsiin mõjutab kergelt kuni mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Mõned kõrvaltoimed (nt pearinglus/vertiigo, unisus, nägemishäired) võivad vähendada patsiendi kontsentreerumisvõimet ja reaktsioonikiirust ning seetõttu põhjustada ohtu olukordades, kus need võimed on eriti olulised (nt autojuhtimine või masinatega töötamine).

4.8 Kõrvaltoimed

Järgnev informatsioon põhineb kliinilistel uuringutel, milles osales üle 8300 patsiendi, ning ulatuslikul turuletulekujärgsel kogemusel.

• Väga sage (≥1/10)
• Sage (≥ 1/100 kuni <1/10)
• Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni <1/100)
• Harv (≥1/10 000 kuni <1/1000)
• Väga harv (<1/10 000)
• Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud raskusastme vähenemise järjekorras.

Infektsioonid ja Seeninfektsioon, infestatsioonid sh Candida

Vere ja Leukopeenia Trombotsütopeenia Luuüdi puudulikkus, lümfisüsteemi sealhulgas aplastiline häired Eosinofiilia Neutropeenia aneemia,

Immuunsüsteemi Angioödeem Anafülaktiline šokka häired Endokriinsüsteemi Antidiureetilise häired hormooni Ainevahetus- ja Anoreksia Hüpoglükeemia, Hüperglükeemia toitumishäired eriti diabeediga (vt lõik 4.4)

Psühhiaatrilised Insomnia Ärevus Psühhootilised Psühhootilised häired häired* reaktsioonid (koos koos iseendale ohtliku

Närvisüsteemi Peavalu Unisus Krambid (vt lõigud Perifeerne sensoorne häired* 4.3 ja 4.4) neuropaatia (vt lõik

Silma Nägemishäired, Mööduv nägemiskadu kahjustused* nagu ähmane (vt lõik 4.4), uveiit Kõrva ja labürindi Vertiigo Tinnitus Kurtus kahjustused*

Südame häired** Tahhükardia Ventrikulaarne Vaskulaarsed Ainult Hüpotensioon häired** intravenoosse Respiratoorsed, Düspnoe Bronhospasm, rindkere ja allergiline pneumoniit mediastiinumi häired Seedetrakti häired Diarröa Kõhuvalu Hemorraagiline Maksa ja sapiteede Maksa- Bilirubiini- Ikterus ja raske häired ensüümide sisalduse tõus maksakahjustus, sh

Naha ja Lööve Eosinofiilia ja Toksiline nahaaluskoe süsteemsete epidermaalne kahjustusedb Sügelus Lihaste, luustiku ja Artralgia Kõõluste Rabdomüolüüs sidekoe kahjustused (vt Kõõluserebend (nt kahjustused* Müalgia Achilleuse kõõlus) (vt Neerude ja Kreatiniini- Äge kuseteede häired sisalduse tõus neerupuudulikkus Üldised häired ja Ainult Asteenia Püreksia Valu (sh selja, rindkere manustamiskoha intravenoosse ja käte-jalgade valu) reaktsioonid* a Anafülaktilised ja anafülaktoidsed reaktsioonid võivad tekkida isegi pärast esimest annust. b Limaskesta-nahareaktsioonid võivad mõnikord tekkida isegi pärast esimest annust. * Kinoloonide ja fluorokinoloonide kasutamisega seoses on väga harvadel juhtudel teatatud pikaajalistest (kuni kuid või aastaid kestvad), puuet põhjustavatest ja potentsiaalselt pöördumatutest tõsistest kõrvaltoimetest, mis kahjustavad erinevaid ja vahel mitmeid organsüsteeme ja meeleelundeid (sh sellised kõrvaltoimed, nagu kõõlusepõletik, kõõluserebend, artralgia, valu jäsemetes, kõnnakuhäired, paresteesiaga seotud neuropaatiad, depressioon, väsimus, mäluhäired, unehäired ning kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmishäired),mõnel juhul olemasolevatest riskiteguritest olenemata (vt lõik 4.4). ** Fluorokinoloone kasutanud patsientidel on teatatud aordianeurüsmi ja dissektsiooni juhtudest, mõnikord koos aordirebendi komplikatsioonidega (sh letaalse lõppega juhud), ja mistahes südameklappide regurgitatsiooni/puudulikkuse juhtudest (vt lõik 4.4).

Muud kõrvaltoimed, mida on seostatud fluorokinoloonide manustamisega:

• porfüüria ägenemine porfüüriaga patsientidel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Toksilisuse loomkatsete või terapeutilisi annuseid ületavate annustega tehtud kliinilise farmakoloogia uuringute põhjal võib levofloksatsiini tablettidega üleannustamise olulisemate ilmingutena eeldada kesknärvisüsteemi sümptomeid, nagu segasus, pearinglus, teadvusehäired ja krambid, QT-intervalli pikenemist, samuti seedetrakti reaktsioone, nagu iiveldus ja limaskesta erosioonid.

Turuletulekujärgselt on täheldatud toimeid kesknärvisüsteemile, sh segasusseisund, krambihood, müokloonus. hallutsinatsioonid ja treemor.

Ravi Üleannustamise korral on ravi sümptomaatiline. Tuleb jälgida QT-intervalli võimalikku pikenemist EKG-s. Mao limaskesta kaitseks võib kasutada antatsiide. Hemodialüüs, sh peritoneaaldialüüs ja PAPD ei ole efektiivsed levofloksatsiini organismist eemaldamisel. Spetsiifiline antidoot puudub.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kinoloonid, fluorokinoloonid, ATC-kood: J01MA12.

Levofloksatsiin on sünteetiline fluorokinoloonrühma antibiootikum, ratseemilise toimeaine, ofloksatsiini S (-) enantiomeer.

Toimemehhanism Fluorokinoloonrühma bakteritsiidse antibiootikumina mõjutab levofloksatsiin DNA–DNA-güraasi kompleksi ning IV topoisomeraasi.

Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed Levofloksatsiini bakteritsiidse toime tugevus sõltub maksimaalse seerumkontsentratsiooni (Cmax) või kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) suhtest minimaalsesse inhibeerivasse kontsentratsiooni (MIK).

Resistentsuse tekkemehhanism Resistentsus levofloksatsiinile tekib toime sihtmärgi järkjärgulise mutatsiooniprotsessina mõlemat tüüpi II topoisomeraasis, DNA güraasis ja IV topoisomeraasis. Tundlikkust levofloksatsiinile võivad mõjutada ka teised resistentsusmehhanismid, nagu läbivusbarjäärid (sage Pseudomonas aeruginosa korral) ja väljavoolumehhanismid.

Levofloksatsiini ja teiste fluorokinoloonide vahel on täheldatud ristresistentsust. Tulenevalt toimemehhanismist ei ole üldiselt ristresistentsust levofloksatsiini ja teiste antibakteriaalsete ainete klasside vahel.

Murdepunktid

EUCAST soovitatud levofloksatsiini MIK murdepunktid, mis eristavad tundlikku mikroorganismi suuremale ekspositsioonile tundlikust ja suuremale ekspositsioonile tundlikku resistentsest mikroorganismist, on esitatud alloleva MIK määramistulemuste (mg/l) tabelis. EUCAST kliinilised MIK murdepunktid levofloksatsiinile (versioon 10.0, 2020-01-01):

Patogeen Tundlikkus Resistentsus

Enterobacterales ≤ 0,5 mg/l > 1 mg/l

Pseudomonas spp. ≤ 0,001 mg/l > 1 mg/l

Acinetobacter spp. ≤ 0,5 mg/l > 1 mg/l Staphylococcus aureus ≤ 0,001 mg/l > 1 mg/l

Koagulaas-negatiivsed stafülokokid Enterococcus spp.1 ≤ 4 mg/l > 4 mg/ml

Streptococcus pneumoniae ≤ 0,001 mg/l > 2 mg/l

A, B, C ja G rühma streptokokid ≤ 0,001 mg/l > 2 mg/l

Haemophilus influenzae ≤ 0,06 mg/l > 0,06 mg/l

Moraxella catarrhalis ≤ 0,125 mg/l > 0,125 mg/l Helicobacter pylori ≤ 1 mg/l > 1 mg/l

Aerococcus sanguinicola ja urinae2 ≤ 2 mg/l > 2 mg/l

Aeromonas spp. ≤ 0,5 mg/l > 1 mg/l

FK-FD (liigiga mitteseotud) murdepunktid ≤ 0,5 mg/l > 1 mg/l

1 Ainult tüsistumata kuseteede infektsioonid 2 Tundlikkuse saab tuletada tsiprofloksatsiini tundlikkuse alusel

Teatud liikide resistentsuse levimus võib varieeruda geograafiliselt ja ajaliselt, mistõttu on soovitav kohalik teave resistentsuse kohta, eriti raskete infektsioonide ravimisel. Vajadusel tuleb konsulteerida eksperdiga, kui kohalik resistentsuse levimus on selline, et ravimi kasulikkus vähemalt mõnede infektsioonitüüpide puhul on küsitav.

Tavapärased tundlikud liigid Aeroobsed grampositiivsed bakterid

Bacillus anthracis Staphylococcus aureus metitsilliin-tundlik Staphylococcus saprophyticus Streptococci, grupp C ja G Streptococcus agalactiae Streptococcus pneumoniae Streptococcus pyogenes Aeroobsed gramnegatiivsed bakterid Eikenella corrodens

Haemophilus influenzae Haemophilus para-influenzae Klebsiella oxytoca Moraxella catarrhalis Pasteurella multocida Proteus vulgaris Providencia rettgeri Anaeroobsed bakterid Peptostreptococcus Muud Chlamydophila pneumoniae Chlamydophila psittaci Chlamydia trachomatis Legionella pneumophila Mycoplasma pneumoniae Mycoplasma hominis Ureaplasma urealyticum Liigid, mille puhul omandatud resistentsus võib osutuda probleemiks Aeroobsed grampositiivsed bakterid Enterococcus faecalis Staphylococcus aureus metitsilliin-tundlik# Koagulaasnegatiivne Staphylococcus spp Aeroobsed gramnegatiivsed bakterid Acinetobacter baumannii Citrobacter freundii Enterobacter aerogenes Enterobacter cloacae Escherichia coli Klebsiella pneumoniae Morganella morganii Proteus mirabilis Providencia stuartii Pseudomonas aeruginosa Serratia marcescens Anaeroobsed bakterid Bacteroides fragilis Algselt resistentsed tüved Aeroobsed grampositiivsed bakterid Enterococcus faecium # Metitsilliin-resistentne S. aureus on tõenäoliselt resistentne fluorokinoloonidele, k.a levofloksatsiinile.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Suukaudselt manustatud levofloksatsiin imendub kiiresti ja peaaegu täielikult ning saavutab maksimaalse plasmakontsentratsiooni 1...2 tunni jooksul. Absoluutne biosaadavus on 99%...100%. Toidul on vähene mõju levofloksatsiini imendumisele. Püsitasakaalu kontsentratsioon saavutatakse 48 tunni jooksul pärast 500 mg manustamist üks või kaks korda ööpäevas.

Jaotumine Ligikaudu 30%...40% levofloksatsiinist seondub plasmavalkudega. Levofloksatsiini keskmine jaotusruumala pärast 500 mg ühekordset ja korduvat manustamist on ligikaudu 100 l, mis viitab ulatuslikule jaotumisele kudedes.

Penetratsioon kudedesse ja kehavedelikesse: Levofloksatsiin tungib bronhide limaskesta, epiteeliga piirnevatesse vedelikesse, alveolaarmakrofaagidesse, kopsukoesse, nahka (vedelik villides), eesnäärmekoesse ja uriini. Levofloksatsiin tungib halvasti tserebrospinaalvedelikku.

Biotransformatsioon Levofloksatsiin metaboliseerub väga vähesel määral, peamisteks metaboliitideks on desmetüüllevofloksatsiin ja levofloksatsiini N-oksiid. Need metaboliidid moodustavad <5% annusest ja erituvad uriiniga. Levofloksatsiin on stereokeemiliselt stabiilne ega allu kimeerilisele inversioonile. Eritumine Pärast levofloksatsiini suukaudset ja intravenoosset manustamist puhastub vereplasma sellest suhteliselt aeglaselt (t½: 6...8 h). Põhiosa manustatud annusest (>85%) eritub neerude kaudu. Levofloksatsiini keskmine üldkliirens 500 mg ühekordse manustamise järgselt on 175+/- 29,2 ml/min. Levofloksatsiini farmakokineetika pärast suukaudset ja intravenoosset manustamist oluliselt ei erine, mistõttu on suukaudne ja intravenoosne manustamisviis vahetatavad.

Lineaarsus Levofloksatsiini farmakokineetika on lineaarne annusvahemikus 50...1000 mg.

Eripopulatsioonid Neerupuudulikkusega patsiendid Neerukahjustus mõjutab levofloksatsiini farmakokineetikat. Neerufunktsiooni langusega väheneb eliminatsioon ja kliirens neerude kaudu ning suureneb eliminatsiooni poolväärtusaeg.

Farmakokineetika neerupuudulikkuse korral pärast ühekordset suukaudset annust 500 mg

Clcr [ml/min] ClR [ml/min] 13 26 57

t1 [t] 35 27 9 /2 Eakad patsiendid Levofloksatsiini farmakokineetika noortel ja eakatel patsientidel oluliselt ei erine, välja arvatud kreatiniini kliirensiga seotud erinevused.

Soolised erinevused Mees- ja naissoost patsientide eraldi analüüs näitas marginaalseid soolisi erinevusi levofloksatsiini farmakokineetikas. Nende sooliste erinevuste kliinilise olulisuse kohta ei ole tõendeid.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ühekordse toksilise annuse, korduvtoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Levofloksatsiin ei põhjustanud rottidel fertiilsuse või reproduktsioonivõime kahjustust ja ainus toime lootele oli arengu hilinemine, mis oli tingitud ema toksikoosist.

Levofloksatsiin ei põhjustanud geenmutatsioone bakteritel ja imetajate rakkudel, kuid põhjustas kromosoomimutatsioone in vitro Hiina hamstri kopsu rakkudes. Need toimed võivad olla tingitud topoisomeraas II inhibeerimisest. In vivo uuringutes (mikrotuum, kromatiidi vahetus, mitteplaanipärane DNA süntees, dominantne letaalsustest) genotoksilised toimed puudusid.

Uuringud hiirtel näitasid, et levofloksatsiini fototoksiline toime ilmneb ainult väga suurte annuste korral. Levofloksatsiinil puudusid genotoksilised toimed fotomutageensetes uuringutes ja fotokantserogeensetes uuringutes kasvaja areng pidurdus. Sarnaselt teiste fluorokinoloonidega, põhjustas levofloksatsiin kõhrekahjustusi (villid ja õõnsused) rottidel ja koertel. Enam ilmnesid nimetatud muutused noortel loomadel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Mikrokristalliline tselluloos Hüdroksüpropüültselluloos Krospovidoon (tüüp A) Magneesiumstearaat

Tableti kate Hüpromelloos Makrogool 4000 Indigokarmiin (E132) Päikeseloojangukollane FCF (E110) Titaandioksiid (E171) Punane raudoksiid (E172) Kollane raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Blister (PVC/PE/PVDC–Al): 7, 10, 14 või 20 õhukese polümeerikattega tabletti karbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

UAB Ideal Trade Links

Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

1128823

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

05.10.2023

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

veebruar 2025

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Levnibiot 250 mg õhukese polümeerikattega tabletid Levnibiot 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 250 mg levofloksatsiini levofloksatsiinhemihüdraadina. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg levofloksatsiini levofloksatsiinhemihüdraadina.

INN. Levofloxacinum

Teadaolevat toimet omav abiaine Päikeseloojangukollane FCF (E110) 0,02 mg (mg/tablett) 0,038 mg (mg/tablett)

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

250 mg õhukese polümeerikattega tabletid on roosad, piklikud, kaksikkumerad, poolitusjoonega tabletid mõõtudega 13,7 mm x 6,7 mm ja paksusega 3,8 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

500 mg õhukese polümeerikattega tabletid on oranžid, piklikud, kaksikkumerad, poolitusjoonega tabletid mõõtudega 19,3 mm x 7,8 mm ja paksusega 5,0 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Levofloksatsiin on näidustatud järgnevate infektsioonide raviks täiskasvanutel (vt lõigud 4.4 ja 5.1):

• äge püelonefriit ja kuseteede tüsistunud infektsioonid (vt lõik 4.4);
• krooniline bakteriaalne prostatiit;
• Siberi katku tekitajate sissehingamine: kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi (vt lõik 4.4).

Ravimit tohib kasutada alltoodud infektsioonide korral ainult siis, kui nende infektsioonide raviks tavaliselt kasutatavad antibakteriaalsed ravimid on sobimatud.

• Äge bakteriaalne sinusiit.
• Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse, sh bronhiidi ägenemised.
• Olmetekkene pneumoonia.
• Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid.
• Tüsistumata tsüstiit (vt lõik 4.4).

Levofloksatsiini tablette võib kasutada ravikuuri lõpetamiseks patsientidel, kelle seisund paranes algse ravi ajal intravenoosselt manustatava levofloksatsiiniga.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Levnibiot’i tablette manustatakse üks või kaks korda ööpäevas. Ravimi annus sõltub infektsiooni tüübist ja raskusastmest ning eeldatava infektsioonitekitaja tundlikkusest.

Levnibiot’i tablette võib kasutada ravikuuri lõpetamiseks patsientidel, kelle seisund paranes algse ravi ajal intravenoosselt manustava levofloksatsiiniga; parenteraalne ja suukaudne ravimvorm on bioekvivalentsed, mistõttu annustamine on sarnane.

Annustamine Levofloksatsiini annustamissoovitused on järgmised:

Annustamine normaalse neerufunktsiooniga patsientidel (kreatiniini kliirens > 50 ml/min)

Näidustus Annustamisskeem ööpäevas Ravi kestus

Äge bakteriaalne sinusiit 500 mg 1 kord ööpäevas 10…14 päeva Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse, 500 mg 1 kord ööpäevas 7…10 päeva sh bronhiidi ägenemised

Olmetekkene pneumoonia 500 mg 1 või 2 korda ööpäevas 7…14 päeva

Äge püelonefriit 500 mg 1 kord ööpäevas 7…10 päeva Kuseteede tüsistunud infektsioonid 500 mg 1 kord ööpäevas 7…14 päeva

Tüsistumata tsüstiit 250 mg 1 kord ööpäevas 3 päeva Krooniline bakteriaalne prostatiit 500 mg 1 kord ööpäevas 28 päeva

Naha ja pehmete kudede tüsistunud 500 mg 1 või 2 korda ööpäevas 7…14 päeva infektsioonid Siberi katku tekitajate inhaleerimine 500 mg 1 kord ööpäevas 8 nädalat

Eripopulatsioonid

Neerukahjustusega patsiendid (kreatiniini kliirens ≤ 50 ml/min)

Kreatiniini kliirens esimene annus: 250 mg esimene annus: 500 mg esimene annus: 500 mg 50...20 ml/min seejärel: 125 mg/24 h seejärel: 250 mg/24 h seejärel: 250 mg/12 h

19...10 ml/min seejärel: 125 mg/48 h seejärel: 125 mg/24 h seejärel: 125 mg/12 h < 10 ml/min (k.a seejärel: 125 mg/48 h seejärel: 125 mg/24 h seejärel: 125 mg/24 h hemodialüüs ja PAPD)1 1Pärast hemodialüüsi või pidevat ambulatoorset peritoneaaldialüüsi (PAPD) ei ole täiendavate annuste manustamine vajalik.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid Annuse kohandamine ei ole vajalik, sest levofloksatsiin ei metaboliseeru maksas olulisel määral ning eritub põhiliselt neerude kaudu.

Eakad

Eakatel patsientidel on annuste kohandamine vajalik ainult neerufunktsiooni häirete korral (vt lõik 4.4, „Tendiniit ja kõõluse rebend“ ja „QT-intervalli pikenemine“).

Lapsed Levofloksatsiin on vastunäidustatud lastele ja kasvueas noorukitele (vt lõik 4.3).

Manustamisviis Levnibiot’i tabletid tuleb koos piisava koguse vedelikuga katki närimata alla neelata. Vajaliku annuse saamiseks võib neid poolitusjoonelt poolitada. Tablette võib võtta söögi ajal või söögikordade vaheajal. Levnibiot’i tablette tuleb võtta vähemalt kaks tundi enne või pärast rauasoolade, tsingisoolade, magneesiumi või alumiiniumi sisaldavate antatsiidide või didanosiini (ainult need didanosiini ravimvormid, mis sisaldavad alumiiniumi või magneesiumi puhveraineid) ja sukralfaadi manustamist, sest muidu võib ravimi imendumine väheneda (vt lõik 4.5).

4.3 Vastunäidustused

Levofloksatsiini tablette ei tohi kasutada:

• patsientidel, kellel on ülitundlikkus levofloksatsiini, teiste kinoloonide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes,
• epilepsiaga patsientidel,
• patsientidel, kellel on anamneesis kõõluskahjustus seoses fluorokinoloonide manustamisega,
• lastel ja kasvueas noorukitel,
• raseduse ajal,
• imetavatel emadel

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Levofloksatsiini kasutamist tuleb vältida patsientidel, kellel on varem esinenud kinolooni ja fluorokinolooni sisaldavate ravimite kasutamisel tõsiseid kõrvaltoimeid (vt lõik 4.8). Nendel patsientidel tohib alustada ravi levofloksatsiiniga ainult alternatiivsete ravivõimaluste puudumisel ning pärast hoolikat kasu/riski hindamist (vt ka lõik 4.3).

Metitsilliin-resistentne S. aureus on tõenäoliselt resistentne fluorokinoloonide, k.a levofloksatsiini suhtes. Seetõttu ei soovitata levofloksatsiini teadaoleva MRSA-infektsiooni või selle kahtluse korral, välja arvatud siis, kui laboratoorsed analüüsid on kinnitanud tekitaja tundlikkust levofloksatsiinile (ja MRSA-infektsiooni raviks tavapäraselt soovitatavad antibakteriaalsed ravimid ei ole sobivad). Levofloksatsiini võib kasutada ägeda bakteriaalse sinusiidi ja kroonilise bronhiidi ägenemise raviks asjakohase diagnoosi korral.

Kuseteede infektsioonide kõige sagedasema tekitaja, E. coli, resistentsus fluorokinoloonide suhtes varieerub Euroopa Liidu piires. Ravimit määrates tuleb arvestada E. coli piirkondliku resistentsusega fluorokinoloonide suhtes.

Siberi katku tekitajate sissehingamine: kasutamine inimeste raviks põhineb Bacillus anthracis’e tundlikkusandmetel in vitro ning loomkatsetel ja inimuuringute piiratud andmetel. Raviarst peab lähtuma kohalikust ja/või rahvusvahelisest konsensusdokumendist siberi katku ravi kohta.

Pikaajalised, puuet põhjustavad ja potentsiaalselt pöördumatud tõsised kõrvaltoimed Kinoloone ja fluorokinoloone saavatel patsientidel (nende east ja olemasolevatest riskiteguritest olenemata) on väga harva teatatud pikaajalistest (kuid või aastaid kestvad), puuet põhjustavatest ja potentsiaalselt pöördumatutest tõsistest kõrvaltoimetest, mis kahjustavad erinevaid ja vahel mitmeid organsüsteeme (lihased, luustik, närvisüsteem, psüühika ja meeleelundid). Mis tahes tõsise kõrvaltoime esimeste nähtude või sümptomite ilmnemisel tuleb levofloksatsiini manustamine kohe lõpetada ja patsiendile tuleb soovitada konsulteerida ravimi määranud arstiga nõu saamiseks.

Tendiniit ja kõõluserebend

Kõõlusepõletik ja kõõluserebend (peamiselt Achilleuse kõõlus, kuid mitte ainult), mõnikord mõlemapoolne, võib tekkida juba 48 tunni jooksul pärast ravi alustamist kinoloonide ja fluorokinoloonidega ja seda on täheldatud isegi kuni mitme kuu möödumisel ravi lõpetamisest. Tendiniidi ja kõõluserebendi oht on suurem eakatel, neerukahjustusega patsientidel, siirdatud elundiga patsientidel, ööpäevast annust 1000 mg saavatel ja samaaegselt kortikosteroididega ravitavatel patsientidel. Seetõttu tuleb vältida kortikosteroidide samaaegset kasutamist. Kõõlusepõletiku esimeste nähtude (nt valulik turse, põletik) ilmnemisel tuleb ravi levofloksatsiiniga lõpetada ja kaaluda alternatiivset ravimeetodit. Kahjustatud jäset (jäsemeid) tuleb nõuetekohaselt ravida (nt hoida liikumatuna). Tendinopaatia nähtude ilmnemisel ei tohi kortikosteroide kasutada.

Müokloonus Levofloksatsiini saavatel patsientidel on teatatud müokloonuse juhtudest (vt lõik 4.8). Müokloonuse risk suureneb vanematel patsientidel ja neerukahjustusega patsientidel, kui levofloksatsiini annust ei kohandata vastavalt kreatiniini kliirensile. Levofloksatsiini manustamine tuleb koheselt katkestada müokloonuse esmasel tekkimisel ja alustada sobivat ravi.

Aordianeurüsm ja dissektsioon ning südameklapi regurgitatsioon/puudulikkus Epidemioloogilised uuringud näitavad fluorokinoloonide manustamise järgset suurenenud aordianeurüsmi ja dissektsiooni riski, eriti eakatel patsientidel, ning suurenenud aordi- ja mitraalklapi regurgitatsiooni riski. Fluorokinoloone kasutanud patsientidel on teatatud aordianeurüsmi ja dissektsiooni juhtudest, mõnikord koos aordirebendi komplikatsioonidega (sh letaalse lõppega juhud), ja mistahes südameklappide regurgitatsiooni/puudulikkuse juhtudest (vt lõik 4.8). Seepärast tohib fluorokinoloone kasutada ainult pärast hoolikat kasu ja riski suhte hindamist ning pärast muude ravivõimaluste kaalumist patsientidel, kellel on aneurüsm perekonnaanamneesis, kaasasündinud südameklapi häire või kellel on juba diagnoositud olemasolev aordianeurüsm ja/või dissektsioon või südameklapi häire või kellel on teiste riskitegurite või –seisundite esinemise tõttu eelsoodumus

• nii aordianeurüsmiks ja dissektsiooniks kui ka südameklapi regurgitatsiooniks/puudulikkuseks (nt sidekoehaigused nagu Marfani sündroom või Ehlersi-Danlosi sündroom, Turneri sündroom, Becheti tõbi, hüpertensioon, reumatoidartriit) või lisaks
• aordianeurüsmiks ja dissektsiooniks (nt vaskulaarsed häired nagu Takayasu arteriit või hiidrakuline arteriit või teadaolev ateroskleroos või Sjögreni sündroom) või lisaks
• südameklapi regurgitatsiooniks/puudulikkuseks (nt infektsioosne endokardiit).

Samuti võib samaaegsete süsteemsete kortikosteroidide kasutamine suurendada aordianeurüsmi ja dissektsiooni ning ka aordirebendi riski. Patsiente peab juhendama äkki tekkinud kõhu-, rindkere- või seljavalu korral kohe erakorralise meditsiini osakonna arsti poole pöörduma. Patsientidele tuleb soovitada viivitamatult arsti poole pöörduda, kui neil tekib äge hingeldus, varasemalt mitte esinenud südamepekslemine või turse kõhu- või alajäsemete piirkonnas.

Clostridium difficile’st põhjustatud haigus Ravi ajal levofloksatsiiniga või pärast seda (sh mitu nädalat pärast ravi lõpetamist) tekkinud kõhulahtisuse põhjustajaks, eriti kui see on raske, püsiv ja/või verine, võib olla Clostridium difficile. Clostridium difficile põhjustatud haiguse raskusaste võib varieeruda kergest kuni eluohtlikuni; kõige raskem vorm on pseudomembranoosne koliit (vt lõik 4.8). Seetõttu on tähtis arvestada selle diagnoosi võimalusega patsientidel, kellel ravi ajal levofloksatsiiniga või pärast seda tekib tõsine kõhulahtisus. Clostridium difficile põhjustatud haiguse või selle kahtluse korral tuleb levofloksatsiini manustamine otsekohe peatada ja alustada viivitamatult asjakohast ravi. Sooleperistaltikat pärssivad ravimid on selles kliinilises olukorras vastunäidustatud. Krambivalmidusega patsiendid Kinoloonid võivad alandada krambiläve ja kutsuda esile krambihoogusid. Levofloksatsiin on vastunäidustatud patsientidele, kelle anamneesis on epilepsia (vt lõik 4.3), ning sarnaselt teistele kinoloonidele tuleb seda äärmise ettevaatlikkusega manustada krambivalmidusega patsientidele või kaasuva ravi korral toimeainetega, mis alandavad krambiläve, nt teofülliin (vt lõik 4.5). Konvulsiivsete krambihoogude korral (vt lõik 4.8) tuleb ravi levofloksatsiiniga katkestada.

Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkusega patsiendid Patsientidel, kellel on latentsed või avaldunud defektid glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi aktiivsuses, võivad ravi ajal antibakteriaalsete kinoloonidega tekkida hemolüütilised reaktsioonid. Nende patsientide ravimisel levofloksatsiiniga peab regulaarselt kontrollima hemolüüsi võimalikku teket.

Neerukahjustusega patsiendid Levofloksatsiin eritub põhiliselt neerude kaudu, mistõttu tuleb neerukahjustusega patsientidel levofloksatsiini annust kohandada (vt lõik 4.2).

Ülitundlikkusreaktsioonid Levofloksatsiin võib põhjustada tõsiseid, potentsiaalselt fataalseid ülitundlikkusreaktsioone (nt angioödeemist kuni anafülaktilise šokini), üksikjuhtudel pärast esimest annust (vt lõik 4.8). Patsiendid peavad kohe ravi katkestama ja võtma ühendust oma arsti või erakorralise meditsiiniabi osakonna arstiga, kes alustab asjakohase erakorralise raviga.

Rasked naha kõrvaltoimed Seoses levofloksatsiiniga on teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest (severe cutaneous adverse reactions, SCARs), sh toksiline epidermise nekrolüüs (TEN, teise nimega Lyell’i sündroom), Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS) ning eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimilööve (drug reaction with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga (vt lõik 4.8). Ravimi määramisel tuleb patsiente teavitada raskete nahareaktsioonide nähtudest ja sümptomitest ning patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Kui tekivad nendele reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, peab kohe lõpetama levofloksatsiini kasutamise ning kaaluma alternatiivset ravi. Kui patsiendil on levofloksatsiini kasutamisel arenenud tõsine reaktsioon, nagu SJS, TEN või DRESS, ei tohi ravi levofloksatsiiniga sellel patsiendil enam kunagi uuesti alustada.

Düsglükeemia Sarnaselt teiste kinoloonidega on täheldatud vereglükoosi kõikumisi, k.a hüpoglükeemiat ja hüperglükeemiat, mis tekivad sagedamini eakatel, tavaliselt diabeediga patsientidel, kes saavad samaaegset ravi suukaudsete suhkurtõve ravimitega (nt glibenklamiid) või insuliiniga. Teatatud on hüpoglükeemilise kooma juhtudest. Diabeediga patsientidel on soovitatav hoolikalt jälgida vere glükoositaset (vt lõik 4.8). Ravi levofloksatsiiniga tuleb koheselt lõpetada, kui patsient teatab vere glükoositaseme kõikumisest ja kaaluda tuleb alternatiivset antibakteriaalset ravi mitte-fluorokinoloonidega.

Fotosensibilisatsiooni ennetamine Levofloksatsiiniga on täheldatud fotosensibilisatsiooni (vt lõik 4.8). Patsientidel on soovitatav vältida põhjendamatut viibimist tugeva päikesevalguse või kunstliku UV-kiirguse käes (nt kvartslambid, solaarium) ravi ajal ja 48 tundi pärast ravi lõppu, et vältida fotosensibilisatsiooni teket. K-vitamiini antagonistidega ravitavad patsiendid Patsientidel, kes saavad samaaegset ravi levofloksatsiini ja K-vitamiini antagonistidega (nt varfariin), peab hüübivusnäitajate (PT/INR) võimaliku pikenemise ja/või veritsusohu tõttu jälgima protrombiini aega (vt lõik 4.5).

Psühhootilised reaktsioonid Kinoloonidega, k.a levofloksatsiiniga ravitavatel patsientidel on täheldatud psühhootilisi reaktsioone. Väga harvadel juhtudel on need arenenud suitsidaalseteks mõteteks ja ennastohustavaks käitumiseks – mõnikord isegi pärast levofloksatsiini üksikannuse manustamist (vt lõik 4.8). Kui patsiendil täheldatakse nimetatud sümptomeid, tuleb levofloksatsiini manustamine nende reaktsioonide esmaste nähtude või sümptomite ilmnemisel koheselt katkestada ning patsientidele tuleb soovitada pöörduda nõu saamiseks ravimi väljakirjutaja poole. Kaaluda tuleb alternatiivset antibakteriaalset ravi mitte- fluorokinoloonidega ning kasutusele võtta asjakohased meetmed. Psühhoosiga patsientide või varasemalt psühhiaatrilist haigust põdenud patsientide ravimisel levofloksatsiiniga peab olema ettevaatlik.

QT-intervalli pikenemine

Fluorokinoloone, sh levofloksatsiini, tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on teadaolevad QT-intervalli pikenemise ohutegurid, nt:

• kaasasündinud pikk QT-intervall;
• kaasuvate ravimite kasutamine, millel on QT-intervalli pikendav toime (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid);
• elektrolüütide sisalduse korrigeerimata kõrvalekalle (nt hüpokaleemia, hüpomagneseemia);
• südamehaigused (nt südamepuudulikkus, müokardiinfarkt, bradükardia).

Eakad patsiendid ja naised võivad olla tundlikumad QT-intervalli pikendavate ravimite suhtes. Seetõttu peab olema ettevaatlik fluorokinoloonide, k.a levofloksatsiini kasutamisel selles populatsioonis (vt lõigud 4.2 Eakad, 4.5, 4.8 ja 4.9).

Perifeerne neuropaatia Kinoloone ja fluorokinoloone saanud patsientidel on teatatud sensoorse või sensomotoorse polüneuropaatia juhtudest, mis avaldusid paresteesia, hüpesteesia, düsesteesia või nõrkusena. Vältimaks pöördumatute seisundite teket, tuleb patsiente, kes saavad ravi levofloksatsiiniga juhendada, et kui neil tekivad neuropaatia sümptomid, nt valu, põletustunne, surin, tuimus või nõrkus, siis nad teavitaksid sellest oma arsti enne ravi jätkamist (vt lõik 4.8).

Maksa ja sapiteede häired Levofloksatsiiniga on täheldatud maksanekroosi kuni fataalse maksapuudulikkuseni, peamiselt kaasuva raske haigusega (nt sepsis) patsientidel (vt lõik 4.8). Patsiente tuleb teavitada vajadusest ravi katkestada ja võtta ühendust oma arstiga, kui ilmnevad maksahaiguse nähud ja sümptomid, nagu anoreksia, kollatõbi, uriini tume värvus, sügelus või kõhu valulikkus.

Myasthenia gravis’e ägenemine Fluorokinoloonid, sh levofloksatsiin, pärsivad neuromuskulaarset aktiivsust ja võivad süvendada lihasnõrkust Myasthenia gravis’ega patsientidel. Turuletulekujärgseid tõsiseid kõrvaltoimeid Myasthenia gravis’ega patsientidel, sh surm ja toetava ventilatsiooni vajadus, on seostatud fluorokinoloonide kasutamisega. Teadaoleva Myasthenia gravis’ega patsientidele ei soovitata levofloksatsiini.

Nägemishäired Nägemishäire või mis tahes silmakahjustuse tekkides tuleb kohe nõu pidada silmaarstiga (vt lõigud 4.7 ja 4.8).

Superinfektsioon Levofloksatsiini kasutamine, eriti pikaajaline, võib põhjustada mittetundlike mikroorganismide vohamist. Kui ravi ajal tekib superinfektsioon, tuleb kasutusele võtta asjakohased meetmed. Mõju laboratoorsetele analüüsidele Levofloksatsiiniga ravitavatel patsientidel võib opiaatide määramine uriinis anda valepositiivse tulemuse. Positiivne sõeluuringu tulemus opiaadile vajab kinnitamist spetsiifilisema meetodiga.

Levofloksatsiin võib pidurdada Mycobacterium tuberculosis’e kasvu ja võib seetõttu anda valenegatiivse tulemuse tuberkuloosi bakterioloogilises diagnostikas.

Äge pankreatiit Levofloksatsiini kasutavatel patsientidel võib tekkida äge pankreatiit. Patsiente tuleb teavitada ägeda pankreatiidi iseloomulikest sümptomitest. Patsiendid, kellel esineb iiveldus, halb enesetunne, ebamugavustunne kõhus, äge kõhuvalu või oksendamine, peavad viivitamatult läbima arstliku läbivaatuse. Ägeda pankreatiidi kahtluse korral tuleb levofloksatsiini kasutamine katkestada; diagnoosi kinnitumisel ei tohi ravi levofloksatsiiniga uuesti alustada. Ettevaatlik tuleb olla patsientide puhul, kellel on anamneesis pankreatiit (vt lõik 4.8).

Vere häired Levofloksatsiiniga ravi ajal võib tekkida luuüdi puudulikkus, sealhulgas leukopeenia, neutropeenia,

pantsütopeenia, hemolüütiline aneemia, trombotsütopeenia, aplastiline aneemia või agranulotsütoos (vt lõik 4.8). Kui kahtlustatakse mõnda neist verehäiretest, tuleb jälgida verepilti. Normiväliste tulemuste korral tuleb kaaluda levofloksatsiiniga ravi katkestamist.

See ravim sisaldab värvainet päikeseloojangukollane FCF (E110), mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teiste ravimite toime levofloksatsiinile

Rauasoolad, tsingisoolad, magneesiumi või alumiiniumi sisaldavad antatsiidid, didanosiin Samaaegselt levofloksatsiini tablettidega manustatud rauasoolad või magneesiumi või alumiiniumi sisaldavad antatsiidid või didanosiin (ainult need didanosiini ravimvormid, mis sisaldavad alumiiniumi või magneesiumi puhveraineid) vähendavad oluliselt levofloksatsiini imendumist. Flurokinoloonide manustamine samaaegselt koos tsinki sisaldavate multivitamiinidega vähendab nende suukaudset imendumist. 2 tundi enne või pärast levofloksatsiini tablettide manustamist soovitatakse mitte võtta preparaate, mis sisaldavad kahe- või kolmevalentseid katioone, nagu näiteks rauasoolad, tsingisoolad või magneesiumi või alumiiniumi sisaldavad antatsiidid või didanosiin (ainult need didanosiini ravimvormid, mis sisaldavad alumiiniumi või magneesiumi puhveraineid) (vt lõik 4.2). Kaltsiumisooladel on minimaalne toime levofloksatsiini suukaudsele imendumisele.

Sukralfaat Levofloksatsiini tablettide biosaadavus langeb oluliselt sukralfaadi samaaegse manustamise korral. Kui osutub vajalikuks samaaegne ravi sukralfaadi ja levofloksatsiiniga, on kõige parem manustada sukralfaati 2 tundi pärast levofloksatsiini tableti manustamist (vt lõik 4.2).

Teofülliin, fenbufeen või samalaadsed mittesteroidsed põletikuvastased ained Kliinilistes uuringutes ei ole leitud farmakokineetilisi koostoimeid levofloksatsiini ja teofülliini vahel. Kinoloonide ning teofülliini, mittesteroidsete põletikuvastaste ainete ning teiste krambiläve alandavate ravimite koosmanustamine võib siiski märkimisväärselt suurendada krambivalmidust.

Fenbufeeni mõjul suurenes levofloksatsiini kontsentratsioon ligikaudu 13%, võrreldes kontsentratsiooniga monoteraapia korral.

Probenetsiid ja tsimetidiin Probenetsiid ja tsimetidiin mõjutavad statistiliselt oluliselt levofloksatsiini eritumist. Tsimetidiin vähendas levofloksatsiini eritumist neerude kaudu 24% ja probenetsiid 34%. See on tingitud sellest, et mõlemad ravimid on võimelised blokeerima levofloksatsiini eritumist neerutorukestes. Uuringuannuste puhul leitud statistiliselt olulised kineetilised erinevused ei oma tõenäoliselt kliinilist tähtsust. Ettevaatlik tuleb olla levofloksatsiini manustamisel koos ravimitega, mis mõjutavad tubulaarset sekretsiooni neerudes, nt probenetsiid või tsimetidiin, eriti neerukahjustusega patsientidel.

Muu oluline teave Kliinilise farmakoloogia uuringutes on tuvastatud, et koosmanustamine järgnevate ravimitega ei mõjutanud levofloksatsiini farmakokineetikat kliiniliselt olulisel määral: kaltsiumkarbonaat, digoksiin, glibenklamiid, ranitidiin.

Levofloksatsiini toime teistele ravimitele

Tsüklosporiin Tsüklosporiini poolväärtusaeg pikenes levofloksatsiiniga koosmanustamisel 33%.

K-vitamiini antagonistid Levofloksatsiini ja K-vitamiini antagonistidega (nt varfariin) samaaegselt ravitud patsientidel on

täheldatud hüübivusparameetrite (PT/INR) pikenemist ja/või veritsust, mis võib olla raske. Seetõttu tuleb samaaegsel ravil levofloksatsiini ja K-vitamiini antagonistidega jälgida patsientide hüübivusnäitajaid (vt lõik 4.4).

Ravimid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli Levofloksatsiini, nagu ka teisi fluorokinoloone, tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kes tarvitavad ravimeid, millel on teadaolev QT-intervalli pikendav toime (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid) (vt lõik 4.4, QT- intervalli pikenemine).

Muu oluline teave Farmakokineetilise koostoime uuringus ei mõjutanud levofloksatsiin teofülliini (so CYP1A2 substraat) farmakokineetikat, mis viitab sellele, et levofloksatsiin ei ole CYP1A2 inhibiitor.

Muud koostoime vormid

Toit Kliiniliselt oluline koosmõju toiduga puudub. Seetõttu võib levofloksatsiini tablette manustada sõltumatult söögikordadest.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Andmed levofloksatsiini kasutamise kohta rasedatel on piiratud. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Inimuuringu andmete puudumisel ning arvestades kasvava organismi koormustkandvate kõhrede kahjustuse tekkeohtu fluorokinoloonide toimel, ei tohi levofloksatsiini rasedatel kasutada (vt lõigud 4.3 ja 5.3).

Imetamine Levofloksatsiin on vastunäidustatud imetavatele naistele. Levofloksatsiini eritumise kohta rinnapiima on andmed ebapiisavad; kuid teised fluorokinoloonid erituvad rinnapiima. Inimuuringu andmete puudumisel ning arvestades kasvava organismi koormustkandvate kõhrede kahjustuse tekkeohtu fluorokinoloonide toimel, ei tohi levofloksatsiini imetavatel naistel kasutada (vt lõigud 4.3 ja 5.3).

Fertiilsus Levofloksatsiin ei kahjustanud rottide fertiilsust või reproduktsioonivõimet.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Levofloksatsiin mõjutab kergelt kuni mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Mõned kõrvaltoimed (nt pearinglus/vertiigo, unisus, nägemishäired) võivad vähendada patsiendi kontsentreerumisvõimet ja reaktsioonikiirust ning seetõttu põhjustada ohtu olukordades, kus need võimed on eriti olulised (nt autojuhtimine või masinatega töötamine).

4.8 Kõrvaltoimed

Järgnev informatsioon põhineb kliinilistel uuringutel, milles osales üle 8300 patsiendi, ning ulatuslikul turuletulekujärgsel kogemusel.

• Väga sage ( 1/10)
• Sage ( 1/100 kuni <1/10)
• Aeg-ajalt ( 1/1000 kuni <1/100)
• Harv ( 1/10 000 kuni <1/1000)
• Väga harv (<1/10 000)
• Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud raskusastme vähenemise järjekorras.

Infektsioonid ja Seeninfektsioon, infestatsioonid sh Candida Vere ja Leukopeenia Trombotsüto- Luuüdi puudulikkus, lümfisüsteemi Eosinofiilia peenia sealhulgas aplastiline häired Neutropeenia aneemia, Immuunsüsteemi Angioödeem Anafülaktiline šokka häired Ülitundlikkus (vt Anafülaktoidne šokka Endokriinsüsteemi Antidiureetilise häired hormooni Ainevahetus- ja Anoreksia Hüpoglükeemia, Hüperglükeemia (vt toitumishäired eriti diabeediga lõik 4.4) Psühhiaatrilised Insomnia Ärevus Psühhootilised Psühhootilised häired häired* Segasusseisund reaktsioonid koos iseendale ohtliku Närvisüsteemi Peavalu Unisus Krambihood (vt Perifeerne sensoorne häired* Pearinglus Treemor lõigud 4.3 ja 4.4) neuropaatia (vt lõik Silma Nägemishäired, Mööduv nägemiskadu kahjustused* nagu ähmane (vt lõik 4.4), uveiit Kõrva ja labürindi Vertiigo Tinnitus Kurtus kahjustused* Kuulmiskahjustus

Südame häired** Tahhükardia Ventrikulaarne Vaskulaarsed Ainult Hüpotensioon häired** intravenoosse Respiratoorsed, Düspnoe Bronhospasm, rindkere ja allergiline pneumoniit mediastiinumi häired Seedetrakti häired Diarröa Kõhuvalu Hemorraagiline Maksa ja sapiteede Maksa- Bilirubiini- Ikterus ja raske häired ensüümide sisalduse tõus maksakahjustus, sh Naha ja Lööve Eosinofiilia ja Toksiline nahaaluskoe Sügelus süsteemsete epidermaalne kahjustusedb Urtikaaria sümptomitega nekrolüüs Lihaste, luustiku ja Artralgia Kõõluste Rabdomüolüüs sidekoe Müalgia kahjustused (vt Kõõluserebend (nt kahjustused* lõigud 4.3 ja 4.4), Achilleuse kõõlus) (vt

Neerude ja Kreatiniini- Äge neeru- kuseteede häired sisalduse tõus puudulikkus (nt Üldised häired ja Ainult Asteenia Püreksia Valu (sh selja, manustamiskoha intravenoosse rindkere ja käte- reaktsioonid* manustamise jalgade valu) a Anafülaktilised ja anafülaktoidsed reaktsioonid võivad tekkida isegi pärast esimest annust. b Limaskesta-nahareaktsioonid võivad mõnikord tekkida isegi pärast esimest annust. * Kinoloonide ja fluorokinoloonide kasutamisega seoses on väga harvadel juhtudel teatatud pikaajalistest (kuni kuid või aastaid kestvad), puuet põhjustavatest ja potentsiaalselt pöördumatutest tõsistest kõrvaltoimetest, mis kahjustavad erinevaid ja vahel mitmeid organsüsteeme ja meeleelundeid (sh sellised kõrvaltoimed, nagu kõõlusepõletik, kõõluserebend, artralgia, valu jäsemetes, kõnnakuhäired, paresteesia ja neuralgiaga seotud neuropaatiad, väsimus, psühhiaatrilised sümptomid (sh unehäired, ärevus, paanikahood, depressioon ja enesetapumõtted), mälu ja keskendumisvõime häired ning kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmishäired), mõnel juhul olemasolevatest riskiteguritest olenemata (vt lõik 4.4).

** Fluorokinoloone kasutanud patsientidel on teatatud aordianeurüsmi ja dissektsiooni juhtudest, mõnikord koos aordirebendi komplikatsioonidega (sh letaalse lõppega juhud), ja mis tahes südameklappide regurgitatsiooni/puudulikkuse juhtudest (vt lõik 4.4).

Muud kõrvaltoimed, mida on seostatud fluorokinoloonide manustamisega:

• porfüüria ägenemine porfüüriaga patsientidel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Toksilisuse loomkatsete või terapeutilisi annuseid ületavate annustega tehtud kliinilise farmakoloogia uuringute põhjal võib levofloksatsiini tablettidega üleannustamise olulisemate ilmingutena eeldada kesknärvisüsteemi sümptomeid, nagu segasus, pearinglus, teadvusehäired ja krambid, QT-intervalli pikenemist, samuti seedetrakti reaktsioone, nagu iiveldus ja limaskesta erosioonid.

Turuletulekujärgselt on täheldatud toimeid kesknärvisüsteemile, sh segasusseisund, krambihood, müokloonus, hallutsinatsioonid ja treemor.

Üleannustamise korral on ravi sümptomaatiline. Tuleb jälgida QT-intervalli võimalikku pikenemist EKG-s. Mao limaskesta kaitseks võib kasutada antatsiide. Hemodialüüs, sh peritoneaaldialüüs ja PAPD ei ole efektiivsed levofloksatsiini organismist eemaldamisel. Spetsiifiline antidoot puudub.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kinoloonid, fluorokinoloonid, ATC-kood: J01MA12.

Levofloksatsiin on sünteetiline fluorokinoloonrühma antibiootikum, ratseemilise toimeaine, ofloksatsiini S (-) enantiomeer.

Toimemehhanism Fluorokinoloonrühma bakteritsiidse antibiootikumina mõjutab levofloksatsiin DNA–DNA-güraasi kompleksi ning IV topoisomeraasi.

Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed Levofloksatsiini bakteritsiidse toime tugevus sõltub maksimaalse seerumkontsentratsiooni (C ) või kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) suhtest minimaalsesse inhibeerivasse kontsentratsiooni (MIK). Resistentsuse tekkemehhanism Resistentsus levofloksatsiinile tekib toime sihtmärgi järk-järgulise mutatsiooniprotsessina mõlemat tüüpi II topoisomeraasis, DNA güraasis ja IV topoisomeraasis. Tundlikkust levofloksatsiinile võivad mõjutada ka teised resistentsusmehhanismid, nagu läbivusbarjäärid (sage Pseudomonas aeruginosa korral) ja väljavoolumehhanismid.

Levofloksatsiini ja teiste fluorokinoloonide vahel on täheldatud ristresistentsust. Tulenevalt toimemehhanismist ei ole üldiselt ristresistentsust levofloksatsiini ja teiste antibakteriaalsete ainete klasside vahel.

Murdepunktid EUCAST soovitatud levofloksatsiini MIK murdepunktid, mis eristavad tundlikku mikroorganismi suuremale ekspositsioonile tundlikust ja suuremale ekspositsioonile tundlikku resistentsest mikroorganismist, on esitatud alloleva MIK määramistulemuste (mg/l) tabelis. EUCAST kliinilised MIK murdepunktid levofloksatsiinile (versioon 10.0, 2020-01-01):

Patogeen Tundlikkus Resistentsus Enterobacterales ≤ 0,5 mg/l > 1 mg/l

Pseudomonas spp. ≤ 0,001 mg/l > 1 mg/l Acinetobacter spp. ≤ 0,5 mg/l > 1 mg/l

Staphylococcus aureus ≤ 0,001 mg/l > 1 mg/l Koagulaas-negatiivsed stafülokokid Enterococcus spp. 1 ≤ 4 mg/l > 4 mg/ml

Streptococcus pneumoniae ≤ 0,001 mg/l > 2 mg/l

A, B, C ja G rühma streptokokid ≤ 0,001 mg/l > 2 mg/l Haemophilus influenzae ≤ 0,06 mg/l > 0,06 mg/l

Moraxella catarrhalis ≤ 0,125 mg/l > 0,125 mg/l

Helicobacter pylori ≤ 1 mg/l > 1 mg/l Aerococcus sanguinicola ja urinae2 ≤ 2 mg/l > 2 mg/l

Aeromonas spp. ≤ 0,5 mg/l > 1 mg/l FK-FD (liigiga mitteseotud) murdepunktid ≤ 0,5 mg/l > 1 mg/l

1 Ainult tüsistumata kuseteede infektsioonid 2 Tundlikkuse saab tuletada tsiprofloksatsiini tundlikkuse alusel

Teatud liikide resistentsuse levimus võib varieeruda geograafiliselt ja ajaliselt, mistõttu on soovitav kohalik teave resistentsuse kohta, eriti raskete infektsioonide ravimisel. Vajadusel tuleb konsulteerida eksperdiga, kui kohalik resistentsuse levimus on selline, et ravimi kasulikkus vähemalt mõnede infektsioonitüüpide puhul on küsitav.

Tavapärased tundlikud liigid Aeroobsed grampositiivsed bakterid Bacillus anthracis Staphylococcus aureus metitsilliin-tundlik Staphylococcus saprophyticus Streptococci, grupp C ja G Streptococcus agalactiae Streptococcus pneumoniae Streptococcus pyogenes Aeroobsed gramnegatiivsed bakterid Eikenella corrodens Haemophilus influenzae Haemophilus para-influenzae Klebsiella oxytoca Moraxella catarrhalis Pasteurella multocida Proteus vulgaris Providencia rettgeri Anaeroobsed bakterid Peptostreptococcus Muud Chlamydophila pneumoniae Chlamydophila psittaci Chlamydia trachomatis Legionella pneumophila Mycoplasma pneumoniae Mycoplasma hominis Ureaplasma urealyticum Liigid, mille puhul omandatud resistentsus võib osutuda probleemiks Aeroobsed grampositiivsed bakterid Enterococcus faecalis Staphylococcus aureus metitsilliin-tundlik# Koagulaasnegatiivne Staphylococcus spp Aeroobsed gramnegatiivsed bakterid Acinetobacter baumannii Citrobacter freundii Enterobacter aerogenes Enterobacter cloacae Escherichia coli Klebsiella pneumoniae

Morganella morganii Proteus mirabilis Providencia stuartii Pseudomonas aeruginosa Serratia marcescens Anaeroobsed bakterid Bacteroides fragilis Algselt resistentsed tüved Aeroobsed grampositiivsed bakterid Enterococcus faecium # Metitsilliin-resistentne S. aureus on tõenäoliselt resistentne fluorokinoloonidele, k.a levofloksatsiinile.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Suukaudselt manustatud levofloksatsiin imendub kiiresti ja peaaegu täielikult ning saavutab maksimaalse plasmakontsentratsiooni 1...2 tunni jooksul. Absoluutne biosaadavus on 99%...100%. Toidul on vähene mõju levofloksatsiini imendumisele. Püsitasakaalu kontsentratsioon saavutatakse 48 tunni jooksul pärast 500 mg manustamist üks või kaks korda ööpäevas.

Jaotumine Ligikaudu 30%...40% levofloksatsiinist seondub plasmavalkudega. Levofloksatsiini keskmine jaotusruumala pärast 500 mg ühekordset ja korduvat manustamist on ligikaudu 100 l, mis viitab ulatuslikule jaotumisele kudedes. Penetratsioon kudedesse ja kehavedelikesse: Levofloksatsiin tungib bronhide limaskesta, epiteeliga piirnevatesse vedelikesse, alveolaarmakrofaagidesse, kopsukoesse, nahka (vedelik villides), eesnäärmekoesse ja uriini. Levofloksatsiin tungib halvasti tserebrospinaalvedelikku.

Biotransformatsioon Levofloksatsiin metaboliseerub väga vähesel määral, peamisteks metaboliitideks on desmetüül- levofloksatsiin ja levofloksatsiini N-oksiid. Need metaboliidid moodustavad <5% annusest ja erituvad uriiniga. Levofloksatsiin on stereokeemiliselt stabiilne ega allu kimeerilisele inversioonile.

Eritumine Pärast levofloksatsiini suukaudset ja intravenoosset manustamist puhastub vereplasma sellest suhteliselt aeglaselt (t : 6...8 h). Põhiosa manustatud annusest (>85%) eritub neerude kaudu. Levofloksatsiini keskmine üldkliirens 500 mg ühekordse manustamise järgselt on 175+/- 29,2 ml/min. Levofloksatsiini farmakokineetika pärast suukaudset ja intravenoosset manustamist oluliselt ei erine, mistõttu on suukaudne ja intravenoosne manustamisviis vahetatavad. Lineaarsus Levofloksatsiini farmakokineetika on lineaarne annusvahemikus 50...1000 mg.

Eripopulatsioonid Neerupuudulikkusega patsiendid Neerukahjustus mõjutab levofloksatsiini farmakokineetikat. Neerufunktsiooni langusega väheneb eliminatsioon ja kliirens neerude kaudu ning suureneb eliminatsiooni poolväärtusaeg.

Farmakokineetika neerupuudulikkuse korral pärast ühekordset suukaudset annust 500 mg

Cl [ml/min] < 20 20… 49 50… 80 cr

Cl [ml/min] 13 26 57 R t [t] 35 27 9 1/2 Eakad patsiendid Levofloksatsiini farmakokineetika noortel ja eakatel patsientidel oluliselt ei erine, välja arvatud kreatiniini kliirensiga seotud erinevused.

Soolised erinevused Mees- ja naissoost patsientide eraldi analüüs näitas marginaalseid soolisi erinevusi levofloksatsiini farmakokineetikas. Nende sooliste erinevuste kliinilise olulisuse kohta ei ole tõendeid.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ühekordse toksilise annuse, korduvtoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Levofloksatsiin ei põhjustanud rottidel fertiilsuse või reproduktsioonivõime kahjustust ja ainus toime lootele oli arengu hilinemine, mis oli tingitud ema toksikoosist.

Levofloksatsiin ei põhjustanud geenmutatsioone bakteritel ja imetajate rakkudel, kuid põhjustas kromosoomimutatsioone in vitro Hiina hamstri kopsu rakkudes. Need toimed võivad olla tingitud topoisomeraas II inhibeerimisest. In vivo uuringutes (mikrotuum, kromatiidi vahetus, mitteplaanipärane DNA süntees, dominantne letaalsustest) genotoksilised toimed puudusid.

Uuringud hiirtel näitasid, et levofloksatsiini fototoksiline toime ilmneb ainult väga suurte annuste korral. Levofloksatsiinil puudusid genotoksilised toimed fotomutageensetes uuringutes ja fotokantserogeensetes uuringutes kasvaja areng pidurdus.

Sarnaselt teistele fluorokinoloonidele, põhjustas levofloksatsiin kõhrekahjustusi (villid ja õõnsused) rottidel ja koertel. Enam ilmnesid nimetatud muutused noortel loomadel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Mikrokristalliline tselluloos Hüdroksüpropüültselluloos Krospovidoon (tüüp A) Magneesiumstearaat

Tableti kate Hüpromelloos Makrogool 4000 Indigokarmiin (E132) Päikeseloojangukollane FCF (E110) Titaandioksiid (E171) Punane raudoksiid (E172) Kollane raudoksiid (E172) (ainult 500 mg tablettides)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Blister (PVC/PE/PVDC – Al): 1, 5, 7, 10 või 14 õhukese polümeerikattega tabletti karbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBRID

250 mg: 867415 500 mg: 867615

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 31.03.2015 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 08.10.2019

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2025