Latanoprosttimolol actavis - silmatilgad, lahus (5mg +50mcg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Latanoprost/Timolol Actavis, 50 mikrogrammi/5 mg/ml silmatilgad, lahus

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml lahust sisaldab 50 mikrogrammi latanoprosti ja 6,8 mg timoloolmaleaati, mis vastab 5 mg timoloolile.

INN: Latanoprostum, timololum

Teadaolevat toimet omavad abiained: bensalkooniumkloriid 0,2 mg/ml (vt lõik 4.4)

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Silmatilgad, lahus

Lahus on selge, värvitu vedelik.

Osmolaalsus: 280...320 mOsmol/kg

pH: 5,0...7,0

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Kõrgenenud silmasisese rõhu alandamine avatudnurga glaukoomi ja okulaarse hüpertensiooniga patsientidel, kui haigus ei allu piisavalt ravile lokaalse beetablokaatoriga või prostaglandiini analoogidega.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Soovitatavad annused täiskasvanutele (sh eakad):

Soovitatav annus on üks tilk haigestunud silma(desse) üks kord ööpäevas.

Kui üks annus jääb vahele, tuleb ravi jätkata järgmise ettenähtud annusega. Annus ei tohi ületada ühte tilka haigestunud silma(desse) ööpäevas.

Lapsed:

Ravimi ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel ei ole kindlaks tehtud.

Manustamisviis

Enne silmatilkade tilgutamist tuleb kontaktläätsed eemaldada ja need võib tagasi panna 15 minuti pärast.

Süsteemset imendumist saab vähendada, kui sulgeda silmad või kasutada nasolakrimaalselt survet kahe minuti jooksul. Seeläbi saab vähendada süsteemseid kõrvaltoimeid ja suurendada lokaalset toimet.

Enam kui ühe paikse toimega silmaravimi kasutamisel peab ravimite manustamisvaheline intervall olema vähemalt 5 minutit.

4.3Vastunäidustused

Latanoprost/Timolol Actavis on vastunäidustatud patsientidel, kellel esineb:

-ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mistahes abiaine(te) suhtes.

-reaktiive hingamisteede haigus, sh bronhiaalastma või anamneesis bronhiaalastma, raske krooniline obstruktiivne kopsuhaigus.

-siinusbradükardia, siinussõlme nõrkuse sündroom, sinuatriaalne blokaad, II või III astme AV- blokaad, mille kontrollimiseks ei ole paigaldatud südamestimulaatorit, väljendunud südamepuudulikkus, kardiogeenne šokk.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Süsteemsed toimed

Sarnaselt teistele paikselt manustatavatele silmaravimitele imendub latanoprost/timolool silmatilkade lahus süsteemselt. Timolooli beetaadrenergilise toime tõttu võivad ilmneda sarnased südame- veresoonkonna, pulmonaalsed ja teised kõrvaltoimed, kui süsteemsete beetaadrenoblokaatorite kasutamisel. Ravimi paiksel manustamisel silma on süsteemsete kõrvaltoimete esinemissagedus väiksem kui süsteemsel manustamisel. Süsteemse imendumise vähendamise kohta vt lõik 4.2.

Südame häired

Kardiovaskulaarse haigusega (nt südamepärgarteritõbi, Prinzmetali stenokardia ja südamepuudulikkus) ning hüpotensiooniga patsientidel tuleb ravi beetablokaatoritega kriitiliselt hinnata ning kaaluda ravi mõne teise toimeainega. Kardiovaskulaarse haigusega patsiente tuleb jälgida nende haiguse süvenemise nähtude ja kõrvaltoimete suhtes.

Negatiivse toime tõttu juhteajale tohib esimese astme südameblokaadiga patsientidele beetablokaatoreid manustada vaid ettevaatusega.

Timolooli manustamise järgselt on teatatud kardiaalsetest reaktsioonidest, harva ka surmajuhtudest südamepuudulikkuse tõttu.

Vaskulaarsed häired

Raskete perifeersete vereringehäirete/kahjustustega (nt Raynaud’ tõve või Raynaud’ sündroomi rasked vormid) patsiente tuleb ravida ettevaatusega.

Respiratoorsed häired

Mõnede silmasiseste beetaadrenoblokaatorite manustamise järgselt on teatatud respiratoorsetest reaktsioonidest, sh astmat põdevate patsientide surmajuhtumitest bronhospasmi tõttu. Latanoprosti/timolooli tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on kerge/keskmise raskusega krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ja ainult juhul, kui võimalik kasu kaalub üles võimaliku riski.

Hüpoglükeemia/diabeet

Beetablokaatoreid tuleb ettevaatusega manustada patsientidele, kellel esineb spontaanne hüpoglükeemia või labiilne diabeet, sest beetablokaatorid võivad maskeerida ägeda hüpoglükeemia nähtusid ja sümptomeid. Beetablokaatorid võivad maskeerida ka hüpertüreoidismi sümptomeid.

Sarvkesta haigused

Silmasisesed beetaadrenoblokaatorid võivad põhjustada silmade kuivust. Sarvkesta haigustega patsientide ravimisel tuleb olla ettevaatlik.

Teised beetaadrenoblokaatorid

Toime silmasisesele rõhule või beetaadrenoblokaatori teadaolevad süsteemsed toimed võivad tugevneda, kui timolooli manustatakse patsientidele, kes juba kasutavad süsteemset beetaadrenoblokaatorit. Selliste patsientide ravivastust tuleb hoolikalt jälgida. Kahe paikselt manustatava beetaadrenoblokaatori samaaegne kasutamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).

Anafülaktilised reaktsioonid

Beetablokaatorite kasutamise ajal võivad patsiendid, kellel on anamneesis atoopia või mitmesugustest allergeenidest põhjustatud raske anafülaktiline reaktsioon, reageerida tugevamalt korduvale kokkupuutele nende allergeenidega ning ei pruugi reageerida anafülaktilise reaktsiooni ravis kasutatavatele adrenaliini tavaannustele.

Soonkesta irdumine

Vesivedeliku teket pärssivate ravimite (nt timolool, atsetasoolamiid) manustamisel pärast filtreerimisprotseduure on teatatud soonkesta irdumisest.

Kirurgiline anesteesia

Beetaadrenoblokeeriva toimega oftalmoloogilised preparaadid võivad blokeerida süsteemse beetaagonisti, nt adrenaliini toimeid. Anestesioloogi tuleb teavitada, kui patsient kasutab timolooli.

Kaasuv ravi

Timoloolil võivad esineda koostoimed teiste ravimitega (vt lõik 4.5).

Kahe paikse beetablokaatori või kahe paikse prostaglandiini kasutamine ei ole soovitatav.

Toimed silmadele

Latanoprost võib järk-järgult muuta silma värvi, suurendades pruuni pigmendi kogust vikerkestas. Samamoodi nagu latanoprosti sisaldavate silmatilkade puhul, täheldati (fotodel põhinevalt) vikerkesta suurenenud pigmentatsiooni 16…20% kõikidel kuni ühe aasta jooksul latanoprosti/timolooli silmatilkadega ravitud patsientidel. Seda toimet on sagedamini täheldatud nendel patsientidel, kellel on vikerkestad segavärvilised, nt rohekaspruunid, kollakaspruunid või sinakas/hallikaspruunid, silma värvuse muutumine on põhjustatud melaniini sisalduse suurenemisest vikerkesta strooma melanotsüütides. Tüüpiliselt hakkab pruun pigmentatsioon haaratud silmas laienema kontsentriliselt pupilli ümbrusest perifeeria suunas, kuid pruunimaks võib muutuda ka kogu vikerkest või teatud osa sellest. Latanoprosti kliinilistes uuringutes on ühtlaselt siniste, hallide, roheliste või pruunide silmadega patsientidel muutusi kaheaastase raviperioodi jooksul tuvastatud harva.

Vikerkesta värvi muutus kujuneb välja aeglaselt ega pruugi olla mitme kuu või aasta jooksul üldse märgatav ning sellel ei ole täheldatud seost mingite sümptomite ega patoloogiliste muutustega.

Pärast ravi lõppu ei ole täheldatud vikerkesta pruuni pigmentatsiooni edasist intensiivistumist, kuid toimunud värvimuutus võib olla püsiv.

Ravi ei ole mõjutanud pigmendilaike ega vikerkesta tähne.

Pigmendi kogunemist trabekulaarsesse võrgustikku või mujale eeskambrisse ei ole täheldatud, kuid patsiente tuleb regulaarselt kontrollida ja sõltuvalt kliinilisest seisundist lõpetada ravi vikerkesta pigmenteerumise süvenemisel.

Enne ravimi määramist tuleb patsiente informeerida, et nende silmavärv võib muutuda. Unilateraalset ravi saavatel patsientidel võib tekkida heterokroomia.

Latanoprosti kasutamise kohta põletikulise, neovaskulaarse, kroonilise suletudnurga või kaasasündinud glaukoomi, samuti avatudnurga glaukoomi korral pseudofaakiaga patsientidel ning pigmentglaukoomi korral dokumenteeritud kogemused puuduvad. Latanoprostil ei ole pupillile mingit toimet või on see vähene, kuid suletudnurga glaukoomi ägenemisi ei ole dokumenteeritud. Seetõttu on

soovitatav nende haigusseisundite puhul latanoprosti/timolooli kasutada ettevaatusega, kuni saadakse rohkem kogemusi.

Latanoprosti tuleb kasutada ettevaatusega herpeetilise keratiidi anamneesiga patsientidel ning vältida aktiivse Herpes simplex-keratiidi korral ja nendel patsientidel, kellel anamneesis esineb spetsiifiliselt prostaglandiini analoogidega seotud retsidiveeruv herpeetiline keratiit.

Ravi ajal latanoprostiga on teatatud makula tursest, sealhulgas makula tsüstoidse turse tekkest. Need on peamiselt esinenud afaakiaga patsientidel, pseudofaakiaga patsientidel, kellel on tagumise läätsekihnu rebend või patsientidel, kellel on teadaolevad riskifaktorid makula turse esinemiseks. Nendel patsientidel tuleb latanoprosti/timolooli kasutada ettevaatusega.

Kasutamine kontaktläätsedega

Latanoprost/Timolol Actavis silmatilkade lahus sisaldab bensalkooniumkloriidi, mida silmaravimites kasutatakse tavaliselt konservandina. On täheldatud, et bensalkooniumkloriid põhjustab punktjat keratopaatiat ja/või toksilist haavandilist keratopaatiat, võib tekitada silmaärritust ja muuta pehmed kontaktläätsed värvituks. Kuiva silma sündroomiga patsientidel või tingimustes, kus sarvkest on kahjustatud, on latanoprost/timolool silmatilkade sagedasel või pikaajalisel kasutamisel vajalik hoolikas jälgimine. Kontaktläätsed võivad absorbeerida bensalkooniumkloriidi ja need tuleb enne Latanoprost/Timolol Actavis’e silma tilgutamist eemaldada ning need võib tagasi panna 15 minuti pärast (vt lõik 4.2).

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Latanoprost/timolool silmatilkadega ei ole spetsiifilisi ravimite koostoimeuuringuid läbi viidud.

Kahe prostaglandiini analoogi samaaegsel silma manustamisel on teatatud silmasisese rõhu paradoksaalsetest tõusudest. Seetõttu ei ole kahe või enama prostaglandiini, prostaglandiini analoogi või prostaglandiini derivaadi kasutamine soovitav.

Oftalmoloogilise beetablokaatorilahuse samaaegsel manustamisel suukaudsete kaltsiumikanali blokaatorite, beetablokaatorite, antiarütmikumide (sealhulgas amiodaroon), südameglükosiidide, parasümpatomimeetikumide ning guanetidiiniga on võimalik aditiivne toime, mille tulemuseks on hüpotensioon ja/või märkimisväärne bradükardia.

CYP2D6 inhibiitorite (nt kinidiin, fluoksetiin, paroksetiin) ja timolooli samaaegsel kasutamisel on teatatud potentseeritud süsteemsest beetablokaadist (näiteks südame löögisageduse aeglustumine, pidurdumine).

Latanoprost/timolool silmatilkade kasutamine suukaudselt beetablokaatorit võtval patsiendil võib tugevdada silmasisest rõhku langetavat toimet või süsteemset beetaadrenoblokeerivat toimet. Kahe või enama paikse beetablokaatori kasutamine ei ole soovitatav.

Aeg-ajalt on teatatud müdriaasist, mis tekkis beetablokeeriva toimega silmaravimite ja adrenaliini (epinefriin) samaaegsel kasutamisel.

Beetablokaatorite kasutamise ajal on klonidiinravi äkilisel lõpetamisel võimalik hüpertensiivse reaktsiooni tugevnemine.

Beetablokaatorid võivad suurendada antidiabeetiliste ravimite hüpoglükeemilist toimet. Beetablokaatorid võivad varjata hüpoglükeemia nähte ja sümptomeid (vt lõik 4.4).

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Latanoprost

Puuduvad piisavad andmed latanoprosti kasutamise kohta raseduse ajal. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada.

Timolool

Puuduvad piisavad andmed timolooli kasutamise kohta rasedatel. Timolooli ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud ainult kindla vajaduse korral. Süsteemse imendumise vähendamise kohta vt lõik 4.2.

Epidemioloogilised uuringud ei ole ilmsiks toonud väärarenguid, kuid on näidanud emakasisese kasvupeetuse riski, kui beetablokaatoreid manustatakse suu kaudu. Lisaks on vastsündinutel täheldatud beetablokaadi nähtusid ja sümptomeid (nt bradükardia, hüpotensioon, respiratoorne distress ja hüpoglükeemia), kui beetablokaatoreid on manustatud kuni sünnituseni. Kui latanoprost/timolooli manustatakse kuni sünnituseni, tuleb vastsündinut esimestel elupäevadel hoolikalt jälgida.

Sellest tulenevalt ei tohi latanoprosti/timolooli raseduse ajal kasutada (vt lõik 5.3).

Imetamine

Beetablokaatorid erituvad rinnapiima. Siiski, silmatilkades sisalduv timolooli raviannus ei ole tõenäoliselt siiski piisav kogus, mis võiks rinnapiima jõudes põhjustada imikul beetablokaadi kliinilisi sümptomeid. Süsteemse imendumise vähendamise kohta vt lõik 4.2.

Latanoprost ja selle metaboliidid võivad erituda rinnapiima.

Seetõttu ei tohi imetavad naised latanoprosti/timolooli imetamise ajal kasutada.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Silmatilkade manustamine võib põhjustada mööduvat nägemise hägustumist. Patsiendid ei tohi juhtida autot ega töötada masinatega, kuni see on möödunud.

4.8Kõrvaltoimed

Fosfaate sisaldavate silmatilkade manustamisel on mõnedel sarvkesta tõsise kahjustusega patsientidel väga harva teatatud sarvkesta kaltsifikatsiooni juhtudest.

Enamik latanoprosti kõrvaltoimetest on seotud silmadega. Latanoprost/timolool silmatilkade olulise tähtsusega uuringu lisafaasist saadud andmete kohaselt kujunes 16%…20% patsientidest välja vikerkesta pigmentatsioon, mis võib olla püsiv. Viis aastat kestnud latanoprosti avatud märgistusega ohutusuuringus kujunes vikerkesta pigmentatsioon välja 33% patsientidest (vt lõik 4.4). Ravimi manustamisel esinenud teised silmadega seotud kõrvaltoimed on tavaliselt ajutised ja esinevad ravimi kasutamise ajal.

Timolooli manustamisel on kõige tõsisemad kõrvaltoimed süsteemse iseloomuga, need võivad olla bradükardia, rütmihäired, südame paispuudulikkus, bronhospasm ja allergilised reaktsioonid.

Sarnaselt teistele lokaalselt manustavatele silmaravimitele, imendub timolool süsteemsesse vereringesse. See võib põhjustada sarnaseid kõrvaltoimeid nagu on täheldatud süsteemsete beetablokaatorite manustamisel. Süsteemsete kõrvaltoimete esinemissagedus on pärast lokaalse silmaravimi manustamist väiksem kui süsteemsel manustamisel.

Järgnev kõrvaltoimete loetelu sisaldab reaktsioone, mida on täheldatud kõigi oftalmoloogiliste beetablokaatorite ravimite klassi kuuluvate ravimite puhul.

Kliinilistes uuringutes latanoprost/timolool silmatilkadega ravitud patsientidel on täheldatud alljärgnevaid kõrvaltoimeid.

Kõrvaltoimete esinemissagedus liigitatakse järgnevalt:

Latanoprost/timolool silmatilkade üksikute koostisainete kasutamisest põhjustatud kõrvaltoimetest on teatatud kas kliinilistes uuringutes, spontaansete teatistena või saadaolevas kirjanduses.

Latanoprosti puhul on need järgmised:

Infektsioonid ja infestatsioonid:

Herpeetiline keratiit.

Närvisüsteemi häired:

Pearinglus.

Silma kahjustused:

Ripsmete ja siidkarvade muutused (pikenemine, paksenemine, pigmenteerumine ja arvu suurenemine), epiteeli punkterosioonid, periorbitaalne turse, iriit/uveiit, makula turse (afaakiaga ja pseudofaakiaga patsientidel, kellel on tagumise läätsekihnu rebend või patsientidel, kellel on teadaolevad riskitegurid makula turse esinemiseks).

Silmade kuivus, keratiit, sarvkesta turse ja erosioon, vales suunas kasvavad ripsmed, mis vahel põhjustavad silma ärritust, iirise tsüst, fotofoobia, periorbitaalsed ja silmalau muutused, mis põhjustavad silmalau vao süvenemist.

Südame häired:

Olemasoleva stenokardia ägenemine, südamepekslemine.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:

Astma, astma ägenemine, düspnoe.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:

Silmalaugude naha tumenemine.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused:

Lihasevalu, liigesevalu.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:

Valu rinnus.

Timolooli puhul on need järgmised:

Immuunsüsteemi häired:

Süsteemsed allergilised reaktsioonid, sealhulgas angioödeem, urtikaaria, paikne ja üldine lööve, sügelus, anafülaktiline reaktsioon.

Ainevahetus- ja toitumishäired:

Hüpoglükeemia.

Psühhiaatrilised häired:

Unetus, depressioon, hirmu-unenäod, mälukaotus.

Närvisüsteemi häired:

Minestus, tserebrovaskulaarne juhtum, ajuisheemia, myasthenia gravis’e nähtude ja sümptomite süvenemine, pearinglus, paresteesia, peavalu.

Silma kahjustused:

Silmaärrituse nähud ja sümptomid (nt põletustunne, torkimistunne, sügelus, pisaravool, punetus), blefariit, keratiit, hägune nägemine ja soonkesta irdumine pärast filtratsioonioperatsiooni (vt lõik 4.4), sarvkesta tundlikkuse vähenemine, silmade kuivus, sarvkesta erosioon, ptoos, kahelinägemine.

Kõrva ja labürindi kahjustused:

Tinnitus.

Südame häired:

Bradükardia, valu rinnus, südamepekslemine, turse, arütmia, südame paispuudulikkus, atrioventrikulaarne blokaad, südameseiskus, südamepuudulikkus.

Vaskulaarsed häired:

Hüpotensioon, Raynaud’ sündroom, külmad käed ja jalad.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:

Bronhospasm (eeskätt olemasoleva bronhospastilise haigusega patsientidel), düspnoe, köha.

Seedetrakti häired:

Maitsetundlikkuse häire, iiveldus, düspepsia, kõhulahtisus, suukuivus, kõhuvalu, oksendamine.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:

Alopeetsia, psoriaasitaoline lööve või psoriaasi ägenemine, nahalööve.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused:

Müalgia.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired:

Seksuaalfunktsiooni häired, libiido langus.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:

Asteenia/väsimus.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Andmed latanoprost/timolooli silmatilkade üleannustamise kohta inimestel puuduvad.

Süsteemsed toimed timolooli üleannustamisel on: bradükardia, hüpotensioon, bronhospasm ja südameseiskus. Selliste sümptomite tekkel tuleb rakendada sümptomaatilist ja toetavat ravi. Uuringud on näidanud, et timolool ei ole hästi dialüüsitav.

Peale silmaärrituse ja sidekesta hüpereemia ei ole latanoprosti üleannustamisel teada teisi silma või süsteemseid kõrvaltoimeid.

Kui latanoprosti kogemata alla neelatakse, võib järgmine teave olla kasulik:

Ravi:

Vajadusel maoloputus.

Sümptomaatiline ravi:

Enamus latanoprostist metaboliseeritakse esmasel maksapassaažil. Intravenoosne infusioon annuses 3 mikrogrammi/kg tervetele vabatahtlikele ei põhjustanud mingeid sümptomeid, kuid annus 5,5...10 mikrogrammi/kg põhjustas iiveldust, kõhuvalu, pearinglust, väsimust, kuumahooge ja higistamist. Need nähud olid kerge kuni keskmise raskusega ja möödusid ilma ravita kuni 4 tunni jooksul pärast infusiooni lõpetamist.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Oftalmoloogias kasutatavad ained, beetablokaatorid, timolooli kombinatsioonid

ATC-kood: S01ED84

Toimemehhanism:

Latanoprost/timolool silmatilgad sisaldavad kahte komponenti: latanoprosti ja timoloolmaleaati. Need kaks toimeainet alandavad silmasisest rõhku erinevate toimemehhanismide abil; toimeainete kombinatsiooni manustamisel alaneb silmasisene rõhk enam kui mõlema toimeaine eraldi manustamisel.

Latanoprost on prostaglandiini F2 ALFA analoog, toimib selektiivselt prostanoid FP retseptorite agonistina. Latanoprost langetab silmasisest rõhku silma vesivedeliku väljavoolu suurendamise kaudu. Peamiseks toimemehhanismiks on uveoskleraalse väljavoolu suurendamine. Lisaks on leitud väljavoolu mahu teatavat kasvu inimestel (trabekulaarse väljavoolu vastupanu vähenemine). Latanoprost ei avalda märkimisväärset toimet vesivedeliku produktsioonile, veri-vesivedelik barjäärile ega silmasisesele tsirkulatsioonile. Latanoprosti pikaajalisel lokaalsel manustamisel ekstrakapsulaarse läätsekeha ekstraktsiooniga ahvidele ei leitud fluorestseiin-angiograafia käigus toimet reetina veresoontele. Latanoprosti lühiajaline ravi ei põhjustanud inimese silmas fluorestseiini leket tagumisest segmendist pseudofaakia korral.

Timolool on mitteselektiivne beeta-1 ja beeta-2-adrenoblokaator, millel ei ole olulist sümpatomimeetilist, otseselt müokardi pärssivat ega membraane stabiliseerivat toimet. Timolool langetab silmasisest rõhku vesivedeliku tekke vähendamise teel tsiliaarses epiteelis.

Timolooli täpset toimemehhanismi ei ole kindlaks tehtud, tõenäoline on endogeense beetaadrenergilise stimulatsiooni tõttu suurenenud tsükliline AMP sünteesi inhibeerimine. Timoloolil ei ole leitud märkimisväärset toimet veri-vesivedelik barjääri permeaablusele vereseerumi valkude suhtes. Timolool ei ole pikaajalisel kasutamisel avaldanud toimet küülikute silma regionaalsele verevarustusele.

Farmakodünaamilised toimed:

Annustamisuuringutes alandasid latanoprost/timolool silmatilgad rõhku märkimisväärselt enam kui monoteraapiana 1 kord ööpäevas manustatud latanoprost ja timolool. Kahes topeltpimedas hästi kontrollitud kliinilises uuringus vaadeldi silmasisese rõhu alanemist 6 kuu vältel, võrreldi latanoprost/timolool silmatilkade toimet latanoprosti ning timolooli monoteraapiaga patsientidel, kellel silma siserõhk oli 25 mmHg või enam. 2…4-nädalase timolool-ravi järgselt (keskmiselt langes silmasisene rõhk selle aja vältel 5 mmHg) saavutati silmasisese rõhu täiendav langus pärast 6-kuulist

ravi keskmiselt vastavalt 3,1 mmHg latanoprost/timolool silmatilku manustavate patsientide rühmas; 2,0 mmHg latanoprosti-rühmas ja 0,6 mmHg timolooli (manustatuna 2 korda ööpäevas) rühmas. Kliinilistele uuringutele järgnenud 6 kuud kestnud avatud jätku-uuringu vältel püsis latanoprost/timolool silmatilkade silmasisest rõhku langetav toime.

Olemasolevad andmed näitavad, et õhtune annustamine võib silmasisese rõhu alandamisel olla efektiivsem kui hommikune manustamine. Kuid enne, kui soovitada patsiendil ravimit manustada kas hommikul või õhtul, tuleb arvesse võtta tema eluviisi ja raviga soostumist.

Tuleb meeles pidada, et fikseeritud kombinatsiooni ebapiisava efektiivsuse puhul on uuringute tulemused näidanud, et fikseerimata kombinatsioon, kus timolooli ja latanoprosti manustati üks kord ööpäevas, võib siiski olla tõhus.

Latanoprost/timolool silmatilkade toime algab ühe tunni jooksul, maksimaalne toime saabub 6...8 tunni vältel pärast manustamist. Pikemaajalise ravi korral kestab silmasisest rõhku langetav toime manustamise järgselt kuni 24 tundi.

5.2Farmakokineetilised omadused

Latanoprost

Latanoprost on isopropüülester, aktiivse ravimi inaktiivne eelvorm. Latanoprost hüdrolüüsub silma sarvkestas esteraasi toimel bioloogiliselt aktiivseks latanoprosthappeks. Inaktiivne latanoprost imendub läbi sarvkesta hästi ja sarvkesta läbimise käigus hüdrolüüsub vesivedelikku jõudnud latanoprost täies mahus. Inimestel läbiviidud uuringud näitavad, et maksimaalne kontsentratsioon vesivedelikus, ligikaudu 15…30 nanogrammi/ml, saabub keskmiselt kahe tunni jooksul pärast latanoprosti lokaalset manustamist. Latanoprosti lokaalsel manustamisel ahvile toimus jaotumine peamiselt eesmises segmendis, konjunktiivis ja silmalaugudes.

Latanoprosthappe vereseerumi kliirens on 0,40 l/tunnis/kg kehakaalu kohta. Jaotusruumala on väike - 0,16 l/kg ning vereseerumi poolväärtusaeg on 17 minutit. Lokaalsel manustamisel silma on latanoprosthappe süsteemne biosaadavus 45% ja seonduvus vereseerumi valkudega 87%.

Silmas latanoprosthape praktiliselt ei metaboliseeru. Peamine metabolism toimub maksas. Peamistel metaboliitidel (1,2-dinor- ja 1,2,3,4-tetranor-metaboliidid) on loomkatsetes bioloogiline aktiivsus kas puudunud või olnud nõrk; metaboliidid erituvad peamiselt uriiniga.

Timolool

Timolooli maksimaalne kontsentratsioon vesivedelikus saabub ligikaudu 1 tund pärast silmatilkade paikset manustamist. Osa manustatud annusest imendub süsteemsesse vereringesse. Ühe tilga lokaalsel manustamisel kumbagi silma üks kord ööpäevas (300 mikrogrammi/ööpäevas) saabub vereseerumi maksimaalne kontsentratsioon (1 nanogramm/ml) 10...20 minuti jooksul. Timolooli poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu 6 tundi. Timolool metaboliseeritakse ulatuslikult maksas. Metaboliidid ja väike kogus metaboliseerumata timolooli erituvad uriiniga.

Latanoprost/timolool silmatilkade lahus

Latanoprosti ja timolooli vahel ei ole leitud farmakoloogiliste koostoimete teket, ehkki võrreldes latanoprosti monoteraapiaga tõusis latanoprost/timolool silmatilkade manustamise järgselt latanoprosthappe kontsentratsioon vesivedelikus 1...4 tundi pärast ravimi manustamist ligikaudu kahekordseks.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Üksikute koostisosade ohutusprofiil silmale ja süsteemselt on hästi teada. Kõrvaltoimeid silmale ega süsteemseid kõrvaltoimeid ei täheldatud küülikutel, keda raviti paikselt fikseeritud kombinatsiooniga või samaaegselt eraldi manustatavate latanoprosti ja timolooli silmalahustega. Kummagi koostisosa farmakoloogilise ohutuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse uuringud ei ole näidanud kahjulikku

toimet inimesele. Latanoprost ei mõjutanud sarvkesta haava paranemist küüliku silmas, kuid timolool pärssis protsessi küüliku ja ahvi silmas, kui seda manustati sagedamini kui üks kord ööpäevas.

Latanoprostil puuduvad isas- ja emasloomade fertiilsust mõjutavad toimed rotil või teratogeenne potentsiaal rotil ja küülikul. Intravenoosses annuses kuni 250 mikrogrammi/kg/ööpäevas ei avaldunud rotil embrüotoksilist toimet. Siiski latanoprost põhjustas embrüo ja loote toksilisust, mida iseloomustasid hilised loote resorptsioonid ja abortide suurenenud esinemine ning loote kehamassi vähenemine küülikutel, kui ravimit manustati intravenoossetes annustes 5 mikrogrammi/kg/ööpäevas ja enam (ligikaudu 100 korda suuremad kui inimesel kasutatavad kliinilised annused).

Timoloolil puuduvad isas- ja emasloomade fertiilsust mõjutavad toimed rottidel või teratogeenne potentsiaal hiirtel, rottidel ja küülikutel.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Naatriumdivesinikfosfaatmonohüdraat

Naatriumkloriid

Veevaba dinaatriumfosfaat

Bensalkooniumkloriid

Süstevesi

6.2Sobimatus

In vitro uuringud on näidanud, et tiomersaali sisaldavate silmatilkade segamisel latanoprost/timolooli silmatilkade lahusega tekib väljasadenemine. Kui taolisi ravimeid kasutatakse koos latanoprost/timolool silmatilkade lahusega peab ravimite manustamise vahel olema vähemalt 5- minutiline intervall.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida ja transportida külmas (2°C...8°C).

Säilitamistingimusi pärast pudeli esmast avamist vt lõik 6.3.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

LDPE pudel (5 ml) ning tilguti, HDPE keeratav kork ja turvarõngaga LDPE kattekork.

Igas pudelis on 2,5 ml silmatilkade lahust.

Latanoprost/Timolol Actavis silmatilkade lahus on saadaval järgmistes pakendi suurustes: 1 pudel x 2,5 ml

3 pudelit x 2,5 ml

6 pudelit x 2,5 ml

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Turvarõngaga kattekork tuleb enne kasutamist eemaldada.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Actavis Group PTC ehf Reykjavíkurvegi 76-78 220 Hafnarfjörður Island

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 28.03.2011

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 05.12.2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud detsembris 2014