Lindynette 20 - kaetud tablett (0,075mg +0,02mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

LINDYNETTE 20, 0,075 mg/0,02 mg kaetud tabletid

LINDYNETTE 30, 0,075 mg/0,03 mg kaetud tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

LINDYNETTE 20 - kaetud tablett sisaldab 0,075 mg gestodeeni ja 0,02 mg etünüülöstradiooli; LINDYNETTE 30 - kaetud tablett sisaldab 0,075 mg gestodeeni ja 0,03 mg etünüülöstradiooli.

Teadaolevat toimet omavad abiained: laktoosmonohüdraat ja sahharoos.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Kaetud tabletid.

Kahvatukollased ümmargused kaksikkumerad suhkrukattega tabletid, mille kummalegi küljele ei ole midagi kirjutatud.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Raseduse vältimine.

Preparaadi väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse konkreetsel naisel käesoleval hetkel esinevaid riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid ning VTE riski koos selle ravimiga võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Tablette tuleb võtta pakendil näidatud järjekorras, iga päev soovitatavalt samal kellaajal koos piisava koguse veega. Võtta tuleb 1 tablett ööpäevas, 21 päeva järjest. Enne iga järgneva pakendi alustamist tuleb pidada 7-päevane tabletivaba intervall, mille jooksul tekib menstruatsioonitaoline vereeritus. See algab tavaliselt 2...3 päeval pärast viimase tableti võtmist ning ei pruugi lõppeda enne järgmise pakendi kasutuselevõttu.

Kuidas alustada Lindynette´i võtmist

Kui varem ei ole hormonaalset rasestumisvastast preparaati kasutatud (viimase kuu jooksul):

Tablettide võtmisega alustatakse normaalse menstruaaltsükli esimesel päeval (menstruaalverejooksu esimene päev). Alustada võib ka 2...7 tsüklipäeval, kuid sel juhul on soovitatav tabletivõtmise esimese tsükli esimese 7 päeva jooksul kasutada lisaks mõnda mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit (nt kondoom või spermitsiid).

Üleminek teiselt kombineeritud suukaudselt rasestumisvastaselt preparaadilt:

Esimene Lindynette tablett tuleb võtta päeval, mis järgneb eelmise rasestumisvastase ravimi viimase aktiivse tableti võtmise päevale, kuid mitte hiljem kui järgmisel päeval pärast eelmise vahendi tabletivaba või platseebo-tablettide perioodi.

Üleminek ainult progesaogeeni sisaldavalt preparaadilt (minipill, süst, implantaat, emakasisene vahend):

• Esimese Lindynette´i tableti võib võtta järgmisel päeval pärast teiste progestageeni sisaldavate tablettide võtmise lõpetamist;
• Esimese Lindynette´i tableti võib võtta pärast vaid progestageeni sisaldava implantaadi või emakasisese vahendi eemaldamist;
• Süstide korral tuleb Lindynette´i kasutamist alustada päeval, kui peaks tehtama järgmine süst. Kõigil neil juhtudel peab esimesel 7 tableti võtmise päeval lisaks kasutama mõnda mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit (nt kondoom või spermitsiidid).

Pärast raseduse esimesel trimestril tehtud aborti:

Lindynette´i kasutamist võib alustada koheselt. Sel juhul ei ole vajadust täiendavate rasestumisvastaste abinõude järele.

Pärast sünnitust või teisel trimestril tehtud aborti :

Vahetu sünnitusjärgne periood on seotud suurenenud trombemboolia riskiga, mistõttu soovitatav on alustada 28 päeva pärast sünnitust (kui naine ei imeta) või raseduse teisel trimestril tehtud aborti. Soovitatav on esimesel 7 tableti võtmise päeval kasutada täiendavalt mõnda mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit (nt kondoom või spermitsiid). Kui kaitsmata vahekord on toimunud enne tablettide võtmise algust, tuleb enne Lindynette-ravi alustamist välistada rasedus või oodata järgmise menstruatsioonini (vt lõigud 4.4 ja 4.6).

Vahelejäänud tabletid:

Kui naine unustab võtta tableti, võib rasestumisvastane toime olla vähenenud, seda eriti, kui vahelejäänud tablett pikendab tabletivaba perioodi.

Kui kasutaja on tableti võtmisega jäänud hiljaks vähem kui 12 tundi, tuleb järgmine tablett võtta niipea, kui see meenub ja järgnevad tabletid tuleb võtta tavalisel ajal.

Kui on möödunud rohkem kui 12 tundi, võib tableti rasestumisvastane toime olla vähenenud

Kasutaja peab võtma vahelejäänud tableti niipea, kui see meenub, isegi kui see tähendab kahe tableti võtmist samal päeval. Järgnevad tabletid tuleb võtta tavalisel ajal. Lisaks tuleb järgneva 7 päeva jooksul kasutada täiendavat barjäärimeetodit nagu kondoom.

Kui need 7 päeva kattuvad olemasolevast pakendist võetava viimase tabletiga, tuleb järgmise pakendiga kohe pärast eelmise pakendi lõpetamist; pakendite vahele ei tohi jätta tabletivaba perioodi. Tabletivaba perioodi vahelejätmisega väheneb ovulatsiooni tekkerisk. Kasutajal ei teki tõenäoliselt menstruatsiooni enne teise pakendi lõpetamist, kuid tableti võtmise ajal võib ilmneda määrimist või läbimurdeveritsust.

Kui teise pakendi võtmise lõpetamisel ei teki vaheveritsust, tuleb enne uue pakendiga alustamist välistada rasedus.

Soovitused gastrointestinaalsete vaevuste korral:

Kui naine oksendab 4 tundi pärast tableti võtmist või esineb kõhulahtisust, ei pruugi ravimi imendumine olla täielik. Sellisel juhul tuleks rakendada sama skeemi, mida vahelejäänud tableti puhul (vt ülal). Kui naine ei taha senist tabletivõtmise graafikut muuta, peaks ta võtma lisatableti teisest pakendist.

Kuidas menstruatsiooni edasi lükata

Menstruatsiooni edasilükkamiseks peab naine alustama uue pakiga kohe pärast eelmise lõpetamist ning ära jätma tabletivaba perioodi. Menstruatsiooni võib edasi lükata nii kaua, kui soovitakse või kuni teise pakendi lõpetamiseni. Tsükli pikendamise ajal võib naisel esineda läbimurdeveritsust või määrimist.

Manustamisviis

Tablette tuleb võtta pakendil märgitud järjekorras iga päev enam-vähem samal ajal. Tabletid tuleb alla neelata tervelt, vajadusel vähese veega. Tablette ei tohi purustada ega poolitada.

Vastunäidustused

Östrogeeni-gestageeni sisaldavaid ravimikombinatsioone ei tohi kasutada järgmiste seisundite puhul (seisundi ilmnemisel tuleb tablettide võtmine koheselt lõpetada):

• Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
• Venoosne trombemboolia (VTE) või selle tekkerisk

OVenoosne trombemboolia - käesolev (antikoagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitromboos või kopsuemboolia).

OTeadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse trombemboolia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktori Leideni mutatsioon), antitrombiin- III vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus.

OSuurem kirurgiline protseduur koos pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4).

OMitme riskifaktori esinemisest tingitud venoosse trombemboolia kõrge risk (vt lõik 4.4).

• Arteriaalne trombemboolia (ATE) või selle tekkerisk

OArteriaalne trombemboolia - käesolev või anamneesis (nt müokardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenokardia).

OTserebrovaskulaarne haigus – insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk).

OTeadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus arteriaalse trombemboolia tekkeks, nt hüperhomotsüsteineemia ja fosfolipiidivastased antikehad (kardiolipiinivastased antikehad, luupusantikoagulant).

OVarem esinenud koldeliste neuroloogiliste sümptomitega migreen.

OKõrge risk arteriaalse trombemboolia tekkeks mitme riskifaktori esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktor näiteks:

•vaskulaarsete sümptomitega suhkurtõbi;

•raske hüpertensioon;

•raske düslipoproteineemia.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

• Trombogeensed valvulopaatiad;
• Trombogeensed rütmihäired;
• Pärilikud või omandatud trombofiiliad;
• Olemasolev või kahtlustatav rinnanäärme kartsinoom või muu östrogeensõltuv neoplaasia;
• Maksaadenoomid või kartsinoomid, äge maksahaigus seni, kuni maksafunktsioon ei ole normaliseerunud;
• Ebaselge põhjusega vaginaalne veritsus;
• Tõsise hüpertriglütserideemiaga seostatav pankreatiit (olemasolev või anamneesis);
• Teadaolev või kahtlustatav rasedus;
• Sirprakuline aneemia;
• Mola hydatidosa evakuatsiooni järgselt, kuni plasma ja uriini gonadotropiinitase ei ole normaliseerunud;
• Herpes gestationis anamneesis;
• Rasedusaegne otoskleroosi süvenemine anamneesis;
• Samaaegne kasutamine ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri sisaldavate ravimitega (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Mis tahes allpool nimetatud seisundi või riskifaktori esinemisel tuleb Lindynette´i sobivust arutada koos naisega. Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktorite ägenemisel või esmakordsel ilmnemisel tuleb pöörduda oma arsti poole, et teha kindlaks, kas Lindynette´i kasutamine tuleb katkestada.

Suitsetamine suurendab kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide tõsiste kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete ohtu. Oht suureneb vanusega ja intensiivse suitsetamise korral, samuti on see märkimisväärne üle 35-aastastel naistel. Kombineeritud suukaudseid kontratseptiive kasutavatele naistele tuleks tungivalt soovitada suitsetamisest loobumist.

Mis tahes kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab venoosse trombemboolia (VTE) tekkeriski, võrreldes mittekasutamisega. Levonorgestreeli, norgestimaati või noretisterooni sisaldavad ravimid on madalaima VTE tekkeriskiga. Teistel ravimitel, nt Lindynette´il, võib VTE risk olla kuni kaks korda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise kohta, mis ei ole madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab Lindynette´i kasutamisega seotud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema olemasolevad riskifaktorid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk on kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On olemas ka mõned tõendid selle kohta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi.

Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei ole rasedad, tekib VTE ühe aasta jooksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. Sõltuvalt olemasolevatest riskifaktoritest (vt allpool), võib see risk olla individuaalselt ka palju kõrgem.

1. Hinnanguliselt1 tekib VTE ühe aasta jooksul 9…12 naisel 10 000-st, kes kasutavad gestodeeni sisaldavaid KHK-sid; levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate seas on vastav näitaja ligikaudu kuus juhtu.

VTE juhtude arv aastas on mõlemal juhul väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel perioodil.

VTE võib 1…2% juhtudest lõppeda surmaga.

1. Need juhud määratleti epidemioloogilise uuringu kõikide andmete alusel, kasutades erinevate ravimite suhtelisi riske võrrelduna levonorgestreeli sisaldavate KHK-dega.
2. Levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta kohta on vahemikus 5...7 võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3…3,6 mittekasutajatel.

VTE juhtude arv 10 000 naise kohta ühes aastas

VTEjuhtude arv

Väga harva on KHK-de kasutajatel teatatud tromboosi esinemisest teistes veresoontes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites.

VTE riskifaktorid

KHK kasutajatel võib venoosse trombemboolia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktorid, eriti, kui neid on mitu (vt tabel).

Lindynette on vastunäidustatud, kui naisel on mitu riskifaktorit, mille tõttu on risk venoosse tromboosi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE koguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel. VTE riskifaktorid

Puudub üksmeel varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku rolli kohta venoosse tromboosi tekkimisel või progresseerumisel.

Arvestada tuleb trombemboolia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise kohta vt lõigust 4.6).

VTE sümptomid (süvaveenitromboos ja kopsuemboolia)

Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naistele kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.

Süvaveenitromboosi sümptomid võivad olla:

–ühepoolne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni;

–valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides;

–haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus.

Kopsuemboolia sümptomid võivad olla:

–äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine;

–äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha;

–terav valu rindkeres;

–tugev peapööritus või pearinglus;

–kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Mõned nendest sümptomitest (nt õhupuudus, köha) on mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused).

Veresoone sulgusele viitavad teised nähud võivad olla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus.

Kui veresoone sulgus tekib silmas, võivad sümptomid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskaotuseni. Mõnikord võib nägemiskaotus tekkida peaaegu kohe.

Arteriaalse trombemboolia (ATE) risk

Epidemioloogilised uuringud on seostanud KHK-de kasutamist arteriaalse trombemboolia (müokardiinfarkt) või tserebrovaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trombemboolia võib lõppeda surmaga.

ATE riskifaktorid

Riskifaktoritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trombemboolia tüsistuste või tserebrovaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). [Väljamõeldud nimi] on vastunäidustatud, kui naisel on üks tõsine või mitu ATE riskifaktorit, mille tõttu on tal kõrge risk arteriaalse tromboosi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem, kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE koguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel. ATE riskifaktorid

ATE sümptomid

Sümptomite ilmnemisel tuleb naistele soovitada kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.

Tserebrovaskulaarse haiguse sümptomid võivad olla:

–äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käsivarres või jalas, eriti ühel kehapoolel;

–äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonihäired;

–äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus;

–äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas;

–äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu;

–teadvusekaotus või minestamine krampidega või ilma. Ajutised sümptomid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (TIA). Müokardiinfarkti sümptomid võivad olla:

–valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all;

–ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirkonda, käsivarde, kõhtu;

–täistunne, seedehäired või lämbumistunne;

–higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus;

–äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus;

–kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Silmakahjustused

Suukaudsete hormonaalsete ravimite kasutamisel on teatatud reetina vaskulaarse tromboosi tekkest, mis võib viia osalise või täieliku nägemiskaotuseni. Järgnevate sümptomite esinemisel tuleb katkestada kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide kasutamine vastavate uuringute läbiviimiseni: nägemishäired, proptoos või diploopia, papilliödeem või reetina vaskulaarsed kahjustused.

Vererõhk

Naistel, kes tarvitavad suukaudseid kontratseptiive, on täheldatud vererõhu tõusu. Hüpertensiooni, hüpertensiooni anamneesi või hüpertensiooniga seotud haigustega (sealhulgas teatud neeruhaigused) naistele tuleks soovitada mõnda teist rasestumisvastast meetodit. Kui sellistel juhtudel kasutatakse kombineeritud suukaudset kontratseptiivi, soovitatakse patsienti hoolikalt jälgida ja vererõhu olulise tõusu korral ravi kombineeritud suukaudse kontratseptiiviga katkestada. Kontrollimatu hüpertensiooni puhul on kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide kasutamine vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Suguorganite kartsinoomid

Emakakaelavähk

Kõige olulisem emakakaela vähi riskifaktor on persistentne humaanpapilloomviiruse infektsioon. Mõnede uuringute tulemuste põhjal on suukaudseid rasestumisvastaseid ravimeid seostatud emakakaela intraepiteliaalse kasvaja või invasiivse emakakaela vähi esinemissageduse suurenemisega mõnedel naiste populatsioonidel. Siiski esinevad lahkarvamused, millises ulatuses see leid võib olla seotud erinevustega seksuaalkäitumises ja muudes faktorites. Diagnoosimata ebanormaalse genitaalse vereerituse puhul tuleb teha kindlaks selle põhjus.

Rinnavähk

54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüs näitas, et rinnanäärme kartsinoomi diagnoosi suhteline risk on pisut suurem (1,24) kombineeritud hormonaalset rasestumisvastast ravimit kasutavatel naistel võrreldes mittekasutajatega. Pärast kombineeritud hormonaalse rasestumisvastase ravi lõpetamist kaob suurenenud risk järk-järgult 10 aasta jooksul. Need uuringud ei näita põhjuslikku seost. Suurenenud risk võib olla seoses sellega, et kombineeritud rasestumisvastast ravimit kasutavatel naistel diagnoositakse rinnanäärme kartsinoom varem (regulaarsema kliinilise jälgimise tõttu), samuti ravimi bioloogilise toime tõttu või mõlema faktori tõttu. Kuna rinnanäärme kartsinoom tekib harva alla 40- aastastel naistel, on rinnanäärme kartsinoomi diagnooside arv kombineeritud hormonaalse rasestumisvastase ravimi kasutajatel (ka hiljuti kasutanutel) väike võrreldes eluaegse rinnanäärme kartsinoomi riskiga. Suukaudset hormonaalset rasestumisvastast ravimit kasutanud naistel on diagnoositud rinnanäärme kartsinoomid vähem kliiniliselt kaugelearenenud kui kasvajad, mis on diagnoositud naistel, kes ei ole kunagi suukaudset hormonaalset rasestumisvastast ravimit kasutanud.

Maksaneoplaasia/maksahaigused

Suukaudsete rasestumisvastaste ravimite kasutamist on väga harvadel juhtudel seostatud maksa adenoomidega ja äärmiselt harvadel juhtudel hepatotsellulaarse kartsinoomiga. Maksaadenoomide

esinemise risk suureneb pikaajalisel kontratseptiivide kasutamisel. Maksaadenoomide ruptuur võib intraabdominaalse verejooksu tõttu põhjustada surma.

Patsientidel, kellel on eelneva raseduse või ravi ajal suukaudsete kombineeritud kontratseptiivide kasutamisel tekkinud kolestaas, on suurem tõenäosus selle tekkimiseks Lindynette´i kasutamisel. Neid patsiente tuleb hoolikamalt jälgida ning haiguse tekkimisel katkestada kohe ravi Lindynette´iga. Suukaudsete kontratseptiivide kasutamisel on teatatud hepatotsellulaarsest kahjustusest. Ravimitest põhjustatud hepatotsellulaarse kahjustuse varane identifitseerimine võib ravimi võtmise lõpetamise korral vähendada maksatoksilisuse astet. Hepatotsellulaarse kahjustuse diagnoosimisel peavad patsiendid suukaudsete kontratseptiivide võtmine lõpetama, kasutama mittehormonaalset kontratseptsioonimeetodit ja nõu pidama oma arstiga. Maksafunktsiooni ägedad või kroonilised häired võivad osutada vajadusele katkestada kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide kasutamine kuni maksafunktsioon on normaliseerunud.

Migreen/peavalu

Migreeni ägenemine või taastuvate, püsivate või raskete peavalude teke nõuab Lindynette´i kasutamise lõpetamist ning põhjuse kindlakstegemist. Naistel, kellel esineb migreen (eriti migreen auraga) ja kes kasutavad Lindynette´i, on suurenenud insuldi tekkimise oht (vt lõik 4.3).

Immuunsüsteem

Angioödeem

Eksogeensed östrogeenid võivad indutseerida angioödeemi sümptomeid, eriti päriliku angioödeemiga naistel.

Hoiatused

Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon

Enne Lindynette´i alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh perekonna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja teostada füüsiline läbivaatus lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hoiatustest (vt lõik 4.4). Oluline on juhtida naise tähelepanu venoosse ja arteriaalse tromboosiga seotud teabele, sh Lindynette´i riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptomitele, teadaolevatele riskifaktoritele ja sellele, mida teha tromboosikahtluse korral.

Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi infolehte tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud soovituste järgimist. Uuringute sagedus ja olemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid tuleb kohandada igale naisele eraldi.

Naistele tuleb selgitada, et hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS) ega teise sugulisel teel levivate haiguste eest.

Toime süsivesikute ja lipiidide metabolismile:

Suukaudsete kontratseptiivide kasutajatel on täheldatud glükoosi tolerantsuse vähenemist. Suukaudsete rasestumisvastaste ravimite kasutajatel on teatatud glükoosi intolerantsuse tekkest, mistõttu glükoositalumatuse ja diabeediga naisi, kes tarvitavad Lindynette´i, peab hoolikalt jälgima (vt lõik 4.3).

Väikesel osal naistest tekivad Lindynette´i võtmise ajal muutused lipiidides. Kontrollimatute hüperlipideemiatega naistel tuleb mõelda mittehormonaalsele kontratseptsioonile. Väikesel osal naistest tekib Lindynette´i võtmise ajal püsiv hüpertriglütserideemia. Plasma triglütseriidide tõus võib viia pankreatiidi ja muude komplikatsioonide tekkimisele.

Östrogeenid tõstavad seerumi suure tihedusega lipoproteiinide (HDL-kolesterooli) taset, samas kui seerumi HDL-kolesterooli taseme langusest on teatatud paljude progestageenide puhul. Mõned progestiinid võivad tõsta madala tihedusega lipoproteiinide (LDL) taset ja muuta hüperlipideemiate kontrollimise raskemaks. Kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide koguefekt sõltub östrogeeni ja

progestiini annuste vahel saavutatud tasakaalust ja kontratseptiivis kasutatavate progestiinide iseloomust ning absoluutsest kogusest. Mõlema hormooni kogust tuleb arvestada kombineeritud suukaudse kontratseptiivi valikul.

Naisi, kellel ravitakse hüperlipideemiat, peab jälgima hoolikamalt, kui nad kasutavad Lindynette´i.

Tupekaudsed veritsused

Mõnedel naistel ei teki tabletivabal perioodil veritsust. Kui kombineeritud suukaudset kontratseptiivi ei ole enne esimest ärajäänud veritsust võetud vastavalt annustamise skeemile või kui ära jäävad kaks järjestikkust veritsust, tuleb tablettide võtmine katkestada ja kasutada mittehormonaalset kontratseptsioonimeetodit kuni raseduse välistamiseni.

Lindynette´i kasutajatel tekivad mõnikord tsüklivälised ja määrivad veritsused, seda eriti esimese kolme kuu jooksul ravi alustamisest. Kui selline veritsus kestab või tekib taas, tuleb mõelda mittehormonaalsele põhjusele ja rakendada adekvaatseid diagnostilisi meetmeid. Patoloogia väljalülitamisel võib probleemi lahendada Lindynette´i kasutamise jätkamine või selle vahetamine teise preparaadi vastu.

Mõnedel naistel võib ravimi kasutamise järgselt tekkida amenorröa (võimalik, et koos anovulatsiooniga) või oligomenorröa, eriti kui need seisundid on esinenud enne ravimi kasutamist.

Depressioon

Naisi, kellel esineb anamneesis depressioon ja kes kasutavad Lindynette´i, tuleb tähelepanelikult jälgida ja ravimi kasutamine lõpetada, kui ravimi kasutajal tekib raske depressioon. Patsiendid, kellel Lindynette´i kasutamisel tekib oluline depressioon, peavad ravimi kasutamise katkestama ning kasutama alternatiivset kontratseptsioonimeetodit, et välja selgitada, kas sümptom on ravimiga seotud.

Kõhulahtisus ja/või oksendamine võivad vähendada hormooni imendumist ja selle kontsentratsiooni seerumis (vt lõigud 4.2 ja 4.5).

Lapsed

Kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide ohutus ja efektiivsus on kindlaks tehtud reproduktiivses eas olevatel naistel. Nende toodete kasutamine enne menarhet ei ole näidustatud.

Eakad

Kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide kasutamine pärast menopausi ei ole näidustatud.

ALAT aktiivsuse tõus

Patsientidel, kes said kliinilistes uuringutes C-hepatiidi viirusvastast ravi ombitasviiri/ paritapreviiri/ ritonaviiri ja dasabuviiri sisaldavate ravimitega koos ribaviriiniga või ilma, esines transaminaaside (ALAT) aktiivsuse tõusu rohkem kui 5 korda normvahemiku ülemisest piirist (ULN) oluliselt sagedamini naistel, kes kasutasid etünüülöstradiooli sisaldavaid ravimeid nagu kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid (KHK-d) (vt lõigud 4.3 ja 4.5).

Lindynette sisaldab 37,17 mg laktoosmonohüdraati ühe tableti kohta. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoosi talumatus, täielik laktaasi puudulikkus või glükoos - galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit võtta.

Lindynette sisaldab 19,66 mg sukroosi ühe tableti kohta. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik fruktoosi talumatus, glükoos - galaktoosi malabsorptsioon või sukraas-isomaltaasi puudulikkus, ei tohi seda ravimit võtta.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Märkus: võimalike koostoimete tuvastamiseks tuleb tutvuda samaaegselt manustatavate ravimite ravimi omaduste kokkuvõtetega.

Farmakodünaamilised koostoimed

Samaaegne kasutamine koos ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri sisaldavate ravimitega

koos ribaviriiniga või ilma, võib suurendada ALAT aktiivsuse taseme suurenemise riski (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Enne ravi alustamist nimetatud ravimite kombinatsiooniga, peab Lindynette’i kasutavad naised üle viima alternatiivsele rasestumisvastasele meetodile (nt ainult progestageeni sisaldavad kontratseptiivid või mittehormonaalsed vahendid). Lindynette’i kasutamist võib uuesti alustada 2 nädalat pärast ravi lõpetamist nimetatud ravimite kombinatsiooniga.

Farmakokineetilised koostoimed

Teiste ravimite toime Lindynette´le

Koostoimed võivad esineda koos ravimitega, mis indutseerivad mikrosomaalseid ensüüme, mis omakorda võib suurendada suguhormoonide kliirensit ning seega põhjustada läbimurdeveritsust ja/või kontratseptsiooni ebaõnnestumist.

Ravi

Ensüüminduktsiooni võib täheldada juba mõni päev pärast ravi. Maksimaalne ensüüminduktsioon on täheldatav mõne nädala jooksul. Pärast ravi lõpetamist võib ensüüminduktsioon püsida kuni 4 nädala jooksul.

Lühiajaline ravi

Naised, kes saavad ravi ensüümindutseerivate ravimitega peavad ajutiselt lisaks KSK-dele kasutama barjäärimeetodit või muud kontratseptsiooni meetodit. Barjäärimeetodit peab kasutama kogu samaaegse ravi ajal ning 28 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist. Kui ravi kestab edasi pärast KSK-de paki lõpetamist, tuleb kohe alustada järgmise KSK pakiga ilma tavapärase tabletivaba intervallita.

Pikaajaline ravi

Naistel, kes saavad pikaajalist ravi ensüümindutseerivate ainetega, on soovitatav kasutada muud usaldusväärset, mittehormonaalset kontratseptsiooni.

Kirjanduses on teatatud järgmistest koostoimetest.

Ained, mis suurendavad KSK-de kliirensit (KSK-de efektiivsuse vähenemine ensüümindukstiooni tõttu), nt:

Barbituraadid, bosentaan, karbamasepiin, fenütoiin, primidoon, rifampitsiin ja HIV ravimid ritonaviir, nevirapiin ja efavirens ja tõenäoliselt ka felbamaat, griseofulviin, okskarbasepiin, topiramaat ja ravimid, mis sisaldavad taimset naistepunaürti (Hypericum perforatum).

Ained, millel on KSK-de kliirensile erinevad toimed:

Koosmanustamisel KSK-dega, võivad paljud HIV-proteaasi inhibiitorite ja mittenukleosiidsete pöördtranskriptaasi inhibiitorite kombinatsioonid, sealhulgas kombinatsioonid HCV-inhibiitoritega suurendada või vähendada östrogeenide või progestiinide kontsentratsiooni plasmas. Mõnedel juhtudel võib nende muutuste toime olla kliiniliselt oluline.

Seega tuleb tutvuda samaaegselt kasutatavate HIV/HCV ravimite ravimiinfodega, et tuvastada võimalikud koostoimed ja vastavad soovitused. Kahtluse korral tuleb naistel, kes saavad ravi proteaasi inhibiitoritega või mittenukleosiidsete pöördtranskriptaasi inhibiitoritega kasutada lisaks muud barjäärimeetodit.

Näited toimeainetest, mis võivad vähendada etünüülöstradiooli kontsentratsiooni seerumis:

Mis tahes ained, mis vähendavad seedetrakti läbimise aega ja selle tagajärjel ka imendumist (nt lahtistid).

Näited toimeainetest, mis võivad suurendada etünüülöstradiooli kontsentratsiooni seerumis:

−Atorvastatiin

−Sulfatiooni konkureerivad inhibiitorid seedetrakti seinas, nt askorbiinhape (vitamiin C) ja paratsetamool.

−Ained, mis inhibeerivad tsütokroom P450 3A4 isoensüüme nagu indinaviir, flukonasool ja troleandromütsiin.

Lindynette´i toime teistele ravimitele

Suukaudsed kontratseptiivid võivad mõjutada teatud teiste toimeainete metabolismi. Kontsentratsioonid vereplasmas ja kudedes võivad vastavalt suureneda (nt tsüklosporiin, teofülliin, kortikosteroidid) või väheneda (nt lamotrigiin).

Võimalike koostoimete vältimiseks tuleb lugeda samaaegselt kasutatavate ravimite kokkuvõtet.

Teised koostoimed

Troleandomütsiin võib suurendada samaaegsel kasutamisel koos KSK-dega intrahepaatilise kolestaasi riski.

On teatatud, et flunarisiini saavatel patsientidel, kes kasutavad suukaudseid kontratseptiive, suureneb galaktorröa risk.

Laboratoorsed analüüsid

• Rasestumisvastaste steroidhormoonide kasutamine võib mõjutada teatud laboratoorsete analüüside tulemusi, sh maksa (sh bilirubiini ja alkaalse fosfataasi vähenemine); kilpnäärme (kogu T3 ja T4 hulga suurenemine TBG suurenemise tõttu, vaba T3 resiini tagasihaarde vähenemine), neerupealiste (suurenenud kortisooli sisaldus plasmas, kortisooli seondumise suurenemine globuliiniga, dehüdroepiandrosteroonsulfaadi suurenemine (DHEAS) ja neerufunktsiooni (kreatiniini ja kreatiniini kliirensi suurenemine plasmas) biokeemilisi näitajaid.
• Valkude (kandjate) tase plasmas nagu kortikosteroide siduvad globuliin ja lipiidide/lipoproteiinide fraktsioonid
• Süsivesikute metabolismi parameetrid
• Koagulatsiooni ja fibrinolüüsi parameetrid
• Folaaditaseme vähenenud tase seerumis.

Muutused jäävad üldjuhul normaalsuse piiridesse.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Enne Lindynette´i kasutamist tuleb välistada rasedus. Kui rasestumine toimub kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide kasutamise ajal, tuleb preparaadi kasutamine kohe lõpetada. Ei ole kindlat tõestust, et kombineeritud suukaudses kontratseptiivis sisalduvad östrogeen ja progestiin kahjustaksid last, kui rasestumine toimus kombineeritud suukaudse kontratseptiivi võtmise ajal (vt lõik 4.3).

Sünnitusjärgsel perioodil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taas alustatakse Lindynette´i kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Imetamine

Imetavate emade rinnapiimas on avastatud kontratseptiivsete steroidide ja/või nende metaboliitide väikeseid koguseid. Harva on teatatud kõrvaltoimete esinemisest imikutel, sealhulgas ikteruse, rinnanäärmete suurenemine. Kombineeritud suukaudsed kontratseptiivid võivad põhjustada piima hulga vähenemist ja selle koostise muutust. Enne suukaudsete kontratseptiivide kasutamist tuleb imetamine lõpetada.

Toime reaktsioonikiirusele

Lindynette´il ei ole toimet autojuhtimise ja masinate käsistsemise võimele.

Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on toodud järgnevate esinemissageduste kaupa:

KHK-sid kasutavatel naistel on täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venoossete trombootiliste ja trombembooliliste seisundite, sh müokardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, venoosse tromboosi ja kopsuemboolia tekkeks. Neid seisundeid on põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4.

Kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide kasutamist seostatakse:

• emakakaelavähi ja intraepiteliaalsete kasvajate tekkeohu suurenemisega;
• rinnanäärme vähi diagnoosi ohu suurenemisega.
• healoomuliste maksatuumorite (nt fokaalne nodulaarne hüperplaasia, maksaadenoomid) suurenenud riski
• *Nägemisnärvi neuriit võib viia nägemise osalise või täieliku kaotuseni.
• **Kombineeritud suukaudsete rasestumisvastaste ravimite kasutamine võib süvendada olemasolevat sapipõiehaigust ja kiirendada selle haiguse tekkimist naistel, kellel varem sümptomeid ei esinenud.
• ***Kombineeritud suukaudsete rasestumisvastaste ravimite kasutamine tagajärjel võivad seerumi folaadi tasemed langeda.

Koostoimed

Läbimurdeveritsus ja/või kontratseptsiooni ebaõnnestumine võib tekkida muude ravimite (ensüümindutseerijad) koostoimete tõttu suukaudsete kontratseptiividega (vt lõik 4.5).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Suukaudsete kontratseptiivide üleannustamise sümptomite hulka täiskasvanutel ja lastel võivad kuuluda iiveldus, oksendamine, rindade hellus, pearinglus, kõhuvalu, uimasus/kurnatus, naistel võib esineda vereeritus. Spetsiifiline antidoot puudub ja edasine üleannustamise ravi on vajadusel sümptomaatiline.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: gestageenide ja östrogeenide fikseeritud kombinatsioonid; ATC-kood: G03AA10.

Toimemehhanism

Lindynette´i toime seisneb gonadotropiinide pärssimises. Kuigi selle toime peamine mehhanism on ovulatsiooni pärssimine, on teisteks muutusteks ka emakakaela lima muutus (raskendab sperma sisenemist emakasse) ja endomeetriumi muutused (raskendab viljastatud munaraku implantatsiooni). Järjepidevalt ja õigesti võetud kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide puhul on rasestumise võimalus 0,1% aastas, siiski tüüpilise kasutamise puhul on see 5% aastas kõikide suukaudsete kontratseptiivide kohta. Enamiku kontratseptsiooni meetodite tõhusus on sõltuv õigest kasutamisest. Rasestumine on tõenäolisem vahelejäänud tablettide korral.

Järgnevalt on loetletud kasulikud mittekontratseptiivsed lisatoimed, mis on leidnud tõestust epidemioloogilistes uuringutes, kus kasutati kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide formulatsioone, mis sisaldasid etünüülöstradiooli (üle 35 mikrogrammi) või 50 mikrogrammi mestranooli.

Toimed menstruatsioonile

−Menstruaaltsükli regulaarsuse paranemine

−Verekaotuse vähenemine ja rauapuudusaneemia esinemissageduse vähenemine

−Düsmenorröa esinemissageduse vähenemine

Ovulatsiooni inhibeerimisega seotud toimed

−Munasarjatsüstide esinemissageduse vähenemine

−Emakaväliste raseduste esinemissageduse vähenemine

Farmakokineetilised omadused

Gestodeen

Imendumine

Suukaudsel manustamisel imendub gestodeen kiiresti ja täielikult. Maksimaalne plasmakontsentratsioon pärast Lindynette ühekordset manustamist saabub 1 tunniga. Gestodeeni absoluutne biosaadavus on ligikaudu 99%.

Jaotumine

Seerumis on gestodeen peamiselt (50…70%) seotud suguhormooni siduva globuliiniga (SHBG) ning väiksemal määral ka albumiiniga. Ainult väike osa (1...2%) gestodeenist esineb vabal kujul. Gestodeeni kõrge afiinsus SHBG suhtes põhjustab ravimi korduval manustamisel selle akumuleerumise seerumis ja albumiiniga seotud fraktsiooni vähenemise. Püsikontsentratsiooni seisund saavutatakse ravitsükli teisel poolel, mil ravimi seerumikontsentratsioon suureneb 3…5-kordseks.

Biotransformatsioon

Gestodeen metaboliseerub täielikult 3-ketogrupi ja _-4 kaksiksideme redutseerimise ja mitmete hüdroksüleerimisastmete kaudu. Koosmanustamisel etünüülöstradiooliga ei ole tõendeid selle kohta, et gestodeenil oleks olulist mõju etünüülöstradiooli farmakokineetikale.

Eritumine

Seerumi gestodeeni kontsentratsioon väheneb kahes faasis. Korduval suukaudsel manustamisel on gestodeeni terminaalne poolväärtusaeg ligikaudu 20…28 tundi. Gestodeen ja tema metaboliidid erituvad rohkem uriini kui väljaheitega.

Etünüülöstradiool

Imendumine

Suukaudsel manustamisel imendub etünüülöstradiool kiiresti ja täielikult. Maksimaalne plasmakontsentratsioon (80 pg/ml) pärast ravimi manustamist saabub 1…2 tunniga.

Jaotumine

Etünüülöstradiool on tugevalt seotud seerumi albumiiniga (98%) ning indutseerib SHBG kontsentratsiooni tõusu seerumis. Korduva suukaudse manustamise järel tõuseb etünüülöstradiooli kontsentratsioon seerumis 25…50%, saavutades püsikontsentratsiooni ravitsükli teisel poolel.

Biotransformatsioon

Etünüülöstradiool allub presüsteemsele konjugatsioonile (peensoole limaskest, maks) ja enterohepaatilisele ringele. Etünüülöstradiool metaboliseerub peamiselt aromaatse hüdroksüleerumise kaudu tsütokroom P450 ensüümide poolt, kuid moodustub palju erinevaid hüdroksüleeritud ja

metüleeritud metaboliite, need esinevad vabade metaboliitidena ning konjugeerituna glükuroniidide ja sulfaatidega.

Eritumine

Etünüülöstradiooli terminaalne poolväärtusaeg on ligikaudu 16…18 tundi. Jaotumiskõver näitab, et etünüülöstradiooli sisaldus väheneb kahefaasiliselt. Metaboliidid erituvad rohkem väljaheite kui uriiniga.

Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes on uuritud võimalikku riski inimesele nii mõlema komponendi, etünüülöstradiooli ja gestodeeni, suhtes kui ka eraldi.

Süsteemse taluvuse uuringutes korduvate annustega ei ole leitud kõrgenenud toksilisuse riski inimestele.

Uuringud ägeda toksilisuse suhtes mitmekordsete annustega ei viidanud ägedatele kõrvaltoimetele.

Pikaajalise korduva annuse toksilisuse uuringutes ei ole leitud kartsinogeenset mõju inimesele, kui ravimit kasutatakse terapeutilistes annustes. Siiski võivad suguhormoonid soodustada hormoonsõltuvate kudede ja tuumorite kasvu.

Embrüotoksilisuse ja teratogeensuse uuringutes hinnati etünüülöstradiooli ja selle kombinatsiooni gestodeeniga mõju vanemate fertiilsusele, loote arengule, imetamisele ja järglaste reproduktiivsusele. Nendes uuringutes ei leitud inimestel ühtegi suurenenud riski.

In vitro ja in vivo katsetes etünüülöstradiooli ja gestodeeniga ei ole mutageenset toimet leitud.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Naatrium-kaltsiumedetaat, magneesiumstearaat, veevaba kolloidne ränidioksiid, povidoon, maisitärklis, laktoosmonohüdraat, makrogool 6000, talk, kaltsiumkarbonaat, sahharoos, värvained (E104, E171).

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 ºC. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

Pakendi iseloomustus ja sisu

21 tabletti kalenderpakendis; 3 tk karbis.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Gedeon Richter Plc

Gyömrői út 19-21.

H-1103 Budapest

Ungari

MÜÜGILOA NUMBRID

LINDYNETTE 20: 425203

LINDYNETTE 30: 425303

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 5.12.2003

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 25.11.2013

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2018