Lipanthyl - kõvakapsel (200mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Lipanthyl, 200 mg kõvakapslid
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks kapsel sisaldab 200 mg fenofibraati. INN. Fenofibratum
Teadaolevat toimet omavad abiained: üks kapsel sisaldab 101 mg laktoosmonohüdraati. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1
RAVIMVORM
Kõvakapsel.
Ookrivärvi želatiinist kõvakapsel suurusega 1.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Lipanthyl on näidustatud järgmiste seisundite raviks lisaks dieedile ja teistele mittefarmakoloogilistele ravimeetoditele (nt füüsiline koormus, kehakaalu vähendamine):
Annustamine ja manustamisviis
- Raske hüpertriglütserideemia ravi ilma või koos madala HDL kolesterooliga.
- Segahüperlipideemia, kui statiinid on vastunäidustatud või neid ei taluta.
- Segahüperlipideemia suure südameveresoonkonna riskiga patsientidel lisaks statiinile, kui triglütseriidide ja HDL kolesterooli tase ei allu piisavalt kontrollile.
Ravivastuse jälgimiseks tuleb määrata seerumi lipiidide sisaldust. Kui pärast mõne kuu (nt 3 kuu) möödumist puudub piisav ravivastus, tuleb kaaluda täiendavaid või teistsuguseid ravimeetmeid.
Annustamine
Täiskasvanud
Soovitatav annus on 200 mg ööpäevas, mis manustatakse ühe Lipanthyl 200 mg kapslina.
Patsientide erirühmad
Eakad patsiendid (≥ 65-aastased)
- Annust ei ole vaja kohandada. Soovitatav on kasutada tavalist annust, välja arvatud neerufunktsiooni languse korral, kui hinnanguline glomerulaarfiltratsiooni kiirus (eGFR) on < 60 ml/min/1,73 m2 (vt „Neerukahjustusega patsiendid“).
Neerukahjustusega patsiendid
Fenofibraati ei tohi kasutada, kui esineb raske neerukahjustus, mille korral eGFR < 30 ml/min/1,73 m.
Kui eGFR jääb vahemikku 30...59 ml/min/1,73 m, ei tohi fenofibraadi annus ületada 100 mg üks kord ööpäevas standardravimvormi või 67 mg üks kord ööpäevas mikroniseeritud ravimvormi korral.
Kui jälgimise ajal langeb eGFR väärtus püsivalt < 30 ml/min/1,73 m, tuleb fenofibraadi kasutamine lõpetada.
Maksakahjustus
Lipanthyl’i ei ole soovitatav kasutada maksakahjustusega patsientidel, sest andmed puuduvad.
Lapsed
Fenofibraadi ohutus ja efektiivsus lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad. Seetõttu ei ole fenofibraadi kasutamine alla 18-aastastel pediaatrilistel patsientidel soovitatav.
Manustamisviis
Kapsel tuleb neelata alla tervelt, söögi ajal.
Vastunäidustused
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
- maksapuudulikkus (sh biliaarne tsirroos ja seletamatu püsiv maksafunktsiooni kõrvalekalle);
- teadaolev sapipõie haigus;
- raske neerupuudulikkus (hinnanguline glomerulaarfiltratsiooni kiirus < 30 ml/min/1,73 m);
- krooniline või äge pankreatiit, välja arvatud äge pankreatiit raske hüpertriglütserideemia tagajärjel;
- teadaolev valgustundlikkus või fototoksiline reaktsioon ravi ajal fibraatide või ketoprofeeniga;
- ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Hüperlipideemia sekundaarsed põhjused
Hüperlipideemia sekundaarne põhjus (nt ravimata II tüübi diabeet, hüpotüreoidism, nefrootiline sündroom, düsproteineemia, obstruktiivne maksahaigus, hüperlipdeemiat põhjustavate ravimite kasutamine, alkoholism) peab olema piisavalt kontrolli all, enne kui kaalutakse fenofibraatravi alustamist. Hüperlipideemiaga patsientidel, kes võtavad östrogeenipreparaate või östrogeeni sisaldavaid rasestumisvastaseid ravimeid, tuleb kindlaks teha, kas hüperlipideemia on loomult primaarne või sekundaarne (võimalik on lipiidide väärtuste suurenemine suukaudse östrogeeni mõjul).
Maksafunktsiooni kahjustus
Sarnaselt teistele lipiididesisaldust vähendavatele ainetele on mõnedel patsientidel teatatud transaminaaside aktiivsuse tõusust. Enamikul juhtudest oli tõus mööduv, minimaalne ja asümptomaatiline. Seerumi transaminaaside aktiivsust on soovitatav mõõta iga 3 kuu järel ravi esimese 12 kuu jooksul ja seejärel perioodiliselt. Patsiente, kellel esineb transaminaaside aktiivsuse tõus, tuleb jälgida ning ravi tuleb katkestada, kui ALAT (SGPT) ja ASAT (SGOT) aktiivsus tõuseb rohkem kui 3 korda üle normi ülemise piiri (ULN). Kui tekivad hepatiidile viitavad sümptomid (nt nahakollasus, sügelus) ja diagnoos on laboratoorselt kinnitunud, tuleb fenofibraatravi katkestada.
Pankreatiit
Fenofibraati kasutavatel patsientidel on teatatud pankreatiidi tekkest (vt lõigud 4.3 ja 4.8). See võib viidata ravi ebaefektiivsusele raske hüpertriglütserideemiaga patsientidel, otsesele ravimi toimele või sekundaarsele haigusele sapikividega koos sapiteede sulgusega.
Müopaatia/rabdomüolüüs
Fibraatide ja teiste vere lipiide taset langetavate ainete kasutamisel on teatatud lihastoksilisuse, sh väga harvadel juhtudel rabdomüolüüsi tekkimisest koos neerupuudulikkusega või ilma. Selle kahjustuse tekkesagedus on suurem eelneva neerupuudulikkuse ja hüpoalbumineemia korral. Rabdomüolüüsi tekke risk on suurem patsientidel, kellel on eelsoodumus müopaatia ja/või rabdomüolüüsi tekkeks, kaasa arvatud vanus üle 70 eluaasta, pärilik lihashaigus isiklikus või perekondlikus anamneesis, hüpotüreoidism ja suures koguses alkoholi tarbimine. Neil patsientidel tuleb hoolikalt kaaluda fenofibraadi kasutamise riski/kasu suhet.
Lihaskahjustust tuleb kahtlustada patsientidel, kellel esineb difuusne müalgia, müosiit, lihaskrambid ja -nõrkus ja/või kreatiinfosfokinaasi (CPK) taseme väljendunud tõus (üle 5 korra normist suurem). Sellistel juhtudel tuleb fenofibraatravi katkestada.
Lihastoksilisuse oht suureneb, kui preparaati manustatakse koos teise fibraadi või mõne HMG-CoA reduktaasi inhibiitoriga, eriti eelnevalt olemasoleva lihaskahjustuse korral. Seega, fenofibraate tohib kasutada koos HMG-CoA reduktaasi inhibiitori või mõne muu fibraadiga ainult nendel patsientidel, kellel on raskekujuline kombineeritud düslipideemia ja suur kardiovaskulaarne risk, kuid kellel ei ole eelnevalt esinenud lihaskahjustust. Neid patsiente tuleb võimaliku lihastoksilisuse suhtes hoolikalt jälgida.
Neerufunktsioon
Lipanthyl on vastunäidustatud raske neerukahjustuse korral (vt lõik 4.3).
Kerge kuni mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel tuleb Lipanthyl’i kasutada ettevaatusega. Patsientidel, kelle hinnanguline glomerulaarfiltratsiooni kiirus on vahemikus 30...59 ml/min/1,73m, tuleb annust kohandada (vt lõik 4.2).
Patsientidel, kes saavad ravi ainult fenofibraadiga või koos statiinidega, on teatatud pöörduvast seerumi kreatiniinisisalduse tõusust. Seerumi kreatiniinisisalduse suurenemine oli üldjuhul aja jooksul stabiilne. Pikaajalise ravi korral ei täheldatud seerumi kreatiniinisisalduse edasist tõusu ning tase normaliseerus üldjuhul pärast ravi lõpetamist.
Kliinilistes uuringutes esines kreatiniinisisalduse tõus üle 30 µmol/l algtasemest 10%-l patsientidest, kellele fenofibraati manustati koos simvastatiiniga ning 4,4%-l patsientidest, kes said statiini monoravi. 0,3%-l kombineeritud ravi saanud patsientidest esines kreatiniinisisalduse kliiniliselt oluline suurenemine väärtuseni > 200 µmol/l.
Ravi tuleb katkestada, kui kreatiniini tase tõuseb 50% üle normi ülemise piiri. Kreatiniini taset on soovitatav kontrollida esimese 3 kuu jooksul pärast ravi alustamist ning edaspidi perioodiliselt.
Abiained
Ravim sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasi vaeguse või glükoosi- galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Suukaudsed antikoagulandid
Fenofibraat tugevdab antikoagulandi toimet ja võib suurendada veritsusohtu. Ravi alustamisel fenofibraadiga on soovitatav vähendada antikoagulandi annust kolmandiku võrra ja seejärel annust järk-järgult vajadusel kohandada vastavalt INRi monitooringu tulemusele.
Tsüklosporiin
Fenofibraadi kasutamisel koos tsüklosporiiniga on mõnedel rasketel juhtudel teatatud pöörduvast neerufunktsiooni kahjustusest. Seetõttu tuleb nende patsientide neerufunktsiooni hoolikalt jälgida ning ravi fenofibraadiga lõpetada suurte muutuste esinemisel laboratoorsetes tulemustes.
HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid ja teised fibraadid
Fibraadi ja HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite või teiste fibraatide kooskasutamisel suureneb tõsise lihastoksilisuse oht. Sellist ravimite kombinatsiooni tuleb kasutada ettevaatlikult ja patsiente tuleb lihastoksilisuse võimaluse tõttu tähelepanelikult jälgida (vt lõik 4.4).
Glitasoonid
Fenofibraadi kasutamisel koos glitasoonidega on mõnel juhul teatatud pöörduvast HDL-kolesterooli taseme paradoksaalsest langusest. Seetõttu on soovitatav jälgida HDL-kolesterooli taset, kui ühele neist ravimitest lisatakse teine ning üks kahest ravist tuleb lõpetada, kui HDL-kolesterooli tase on liiga madal.
Tsütokroom P450 ensüümid
In vitro uuringud inimese maksa mikrosoomidega näitavad, et fenofibraat ja fenofibriinhape ei ole tsütokroom (CYP) P450 isovormide CYP3A4, CYP2D6, CYP2E1 ega CYP1A2 inhibiitorid. Nad inhibeerivad vähesel määral CYP2C19 ja CYP2A6 ja kergelt kuni mõõdukalt CYP2C9 terapeutilistes annustes.
Patsiendid, kellele fenofibraadiga samaaegselt manustatakse ravimeid, mis metaboliseeruvad CYP2C19, CYP2A6 ja eriti kitsa terapeutilise indeksiga CYP2C9 vahendusel, tuleb hoolikalt jälgida ja vajadusel kohandada nende ravimite annust.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Fenofibraadi kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsetes ei ilmnenud teratogeenset toimet, kuid emasloomale toksiliste annuste kasutamisel ilmnes embrütoksiline toime (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Seetõttu tohib Lipanthyl’i kasutada raseduse ajal ainult pärast hoolikat kasu/riski suhte hindamist.
Imetamine
Ei ole teada, kas fenofibraat või selle metaboliidid erituvad inimese rinnapiima. Riski imikule ei saa välistada. Seetõttu ei tohi imetamise ajal fenofibraati kasutada.
Fertiilsus
Loomadel on täheldatud pöörduvaid toimeid fertiilsusele (vt lõik 5.3). Puuduvad kliinilised andmed Lipanthyl’i kasutamise mõjust fertiilsusele.
Toime reaktsioonikiirusele
Lipanthyl’il ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
Kõrvaltoimed
Fenofibraatravi ajal on kõige sagedamini täheldatud seedetraktiga seotud kõrvaltoimeid.
Platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes (n=2344) on esinenud järgnevad kõrvaltoimed allpool nimetatud esinemissagedusega:
MedDRA | Sage | Aeg-ajalt | Harv |
Organsüsteemi klass | >1/100, <1/10 | >1/1000, <1/100 | >1/10000, <1/1000 |
Vere ja lümfisüsteemi |
|
| Hemoglobiini taseme |
häired |
|
| langus |
|
|
| Leukotsüütide arvu |
|
|
| vähenemine |
Immuunsüsteemi |
|
| Ülitundlikkus |
häired |
|
|
|
Närvisüsteemi häired |
| Peavalu |
|
Vaskulaarsed häired |
| Trombemboolia |
|
|
| (kopsuemboolia, |
|
|
| süvaveenitromboos)* |
|
Seedetrakti häired | Seedetrakti nähud ja | Pankreatiit* |
|
| sümptomid (kõhuvalu, |
|
|
| iiveldus, oksendamine, |
|
|
| diarröa, kõhupuhitus) |
|
|
Maksa ja sapiteede |
| Kolelitiaas (vt lõik 4.4) | Hepatiit |
häired | Transaminaaside |
|
|
| aktiivsuse tõus (vt lõik |
|
|
| 4.4) |
|
|
|
|
|
|
Naha ja nahaaluskoe |
| Naha ülitundlikkus (nt | Alopeetsia |
kahjustused |
| lööve, sügelus, | Valgustundlikkus- |
|
| urtikaaria) | reaktsioonid |
Lihas-skeleti ja sidekoe |
| Lihashäired (nt |
|
kahjustused |
| müalgia, müosiit, |
|
|
| lihasspasmid ja nõrkus) |
|
Reproduktiivse |
| Seksuaalne |
|
süsteemi ja |
| düsfunktsioon |
|
rinnanäärme häired |
|
|
|
Uuringud | Homotsüsteiini taseme | Kreatiniini taseme | Uurea taseme |
| tõus veres** | suurenemine veres | suurenemine veres |
* Topeltpimedas platseebokontrolliga uuringus FIELD randomiseeriti 9795 II tüüpi diabeediga patsienti kahte gruppi, kus fenofibraadigrupis täheldati märkimisväärset pankreatiidijuhtude sagenemist võrreldes platseebogrupi patsientidega (0,8% versus 0,5%; p = 0,031). Samas uuringus täheldati statistiliselt olulist pulmonaalse embolismi juhtude kasvu (0,7% platseeborühmas versus 1,1% fenofibraadirühmas; p = 0,022) ja statistiliselt mitteolulist suurenemist süvaveenide tromboosi osas (platseeborühmas 1,0% [48/4900 patsiendist] versus fenofibraadirühmas 1,4% [67/4895 patsiendil]; p = 0,074).
** Uuringus FIELD tõusis fenofibraadiga ravitud patsientidel homotsüsteiini sisaldus veres keskmiselt 6,5 µmol/l võrra, mis oli pöörduv pärast fenofibraatravi lõpetamist. Suurenenud risk veenitromboosiga seotud kõrvaltoimete tekkeks võib olla seotud homotsüsteiini taseme tõusuga. Selle leiu kliiniline tähendus on ebaselge.
Lisaks neile kõrvaltoimetele, millest on teatatud kliinilistes uuringutes, on Lipanthyl’i turuletulekujärgsel kasutamisel teatatud järgmistest kõrvaltoimetest. Kuna kõrvaltoimete täpset esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel, on nende kõrvaltoimete esinemissagedus klassifitseeritud kui „teadmata“.
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired: interstitsiaalne kopsuhaigus.
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: rabdomüolüüs.
Maksa ja sapiteede häired: ikterus, kolelitiaasi tüsistused (nt koletsüstiit, kolangiit, sapikoolik).
Naha ja nahaaluskoe kahjustused: rasked nahareaktsioonid (nt mitmekujuline erüteem, Stevensi- Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs).
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: väsimus.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Fenofibraadi üleannustamisest on teatatud ainult üksikjuhtudel. Enamikul juhtudest ei täheldatud üleannustamise sümptomeid. Spetsiifiline antidoot fenofibraadile puudub. Üleannustamise kahtluse korral on ravi sümptomaatiline ja vastavalt vajadusele rakendatakse abistavaid meetmeid. Fenofibraat ei ole hemodialüüsiga organismist eemaldatav.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: Seerumi lipiidide sisaldust vähendavad ained/kolesterooli ja triglütseriidide sisaldust vähendavad ained/fibraadid.
ATC-kood: C10AB05.
Fenofibraat on fibriinhappe derivaat, mille lipiide modifitseerivat toimet inimestel vahendatakse peroksisoom proliferaator-aktiveeritud alfa retseptor (PPARα) kaudu.
Aktiveerides PPARα, suurendab fenofibraat lipolüüsi ja aterogeensete triglütseriidirikaste osakeste eliminatsiooni plasmast, aktiveerides lipoproteiini lipaasi ja vähendades apoproteiin CIII teket. PPARα aktiveerimine indutseerib ka apoproteiinide AI ja AII sünteesi suurenemist.
Eelpoolmainitud fenofibraadi toime lipoproteiinidele põhjustab apoproteiin B-d sisaldavate madala ja väga madala tihedusega (LDL- ja VLDL) fraktsioonide sisalduse vähenemist ning suurendab apoproteiin AI ja AII sisadava lipoproteiini suure tihedusega (HDL) fraktsiooni sisalduse suurenemist.
Lisaks suurendab fenofibraat LDL fraktsiooni kliirensit, moduleerides VLDL fraktsiooni sünteesi ja katabolismi ning vähendab madala tihedusega LDL sisaldust, mille tase on tõusnud aterogeense lipoproteiini fenotüübi puhul, mis on südame pärgarterite haiguse riskiga patsientidel sageli esinev häire.
Fenofibraadi kliinilistes uuringutes vähenes üldkolesterooli tase 20…25%, triglütseriidide tase 40…55% ja HDL kolesterooli tase suurenes 10…30%.
Hüperkolesteroleemiaga patsientidel, kellel LDL kolesterooli tase väheneb 20…35%, väljendub üldine toime kolesteroolile lõpuks üldkolesterooli/HDL kolesterooli, LDL kolesterooli/HDL kolesterooli ning Apo B / Apo AI suhte vähenemisena; kõik need on aterogeense riski markerid.
On andmeid, et ravi fibraatidega võib vähendada südame pärgarterite haiguse juhtusid, kuid üldise suremuse langust primaarse ja sekundaarse kardiovaskulaarse haiguse ennetamisel ei ole näidatud. ACCORD Lipid (meetmed südame-veresoonkonnaga seotud riskide vähendamiseks suhkruhaigetel) uuring oli randomiseeritud, platseebo-kontrolliga uuring, milles kasutati 5518 patsiendil, kellel oli II tüüpi suhkurtõbi, fenofibraati lisaks simvastatiinravile. Fenofibraadi lisamine simvastatiinravile ei mõjutanud oluliselt simvastatiinravi monoteraapiaga võrreldes surmaga mittelõppenud müokardiinfarkti, surmaga mittelõppenud insuldi ja südame-veresoonkonna haiguse tagajärjel esinenud surmajuhtumite esmast koondtulemusnäitajat (riskisuhe [HR] 0,92, 95% CI 0,79…1,08, p = 0,32; riski absoluutne vähenemine: 0,74%). Eelnevalt määratletud düslipideemiaga patsientide alamrühmas, kellel ravi algul HDL-C kuulus alumisse tertsiili (≤ 34 mg/dl või 0,88 mmol/l) ja TG ülemisse tertsiili (≥ 204 mg/dl või 2,3 mmol/l), vähendas fenofibraadi kasutamine lisaks simvastatiinravile esmast koondtulemusnäitajat 31% võrreldes simvastatiini monoteraapiaga (riskisuhe [HR] 0,69, 95% CI 0,49…0,97, p = 0,03; riski absoluutne vähenemine: 4,95%). Teine eelnevalt määratletud alamrühma analüüs tõi välja ravi statistiliselt olulise seose sooga (p = 0,01), näidates kombineeritud ravi võimalikku suuremat kasulikkust meestele (p = 0,037), kuid potentsiaalselt suuremat riski esmasele tulemusnäitajale naistel, kes said kombineeritud ravi, võrreldes simvastatiini monoteraapiaga (p = 0,069). Seda eespool mainitud düslipideemiaga patsientide alamrühmas ei täheldatud, kuid puudusid ka tõendid fenofibraadi ja simvastatiini kombineeritud ravi selge kasulikkuse kohta düslipideemiaga naistel ning võimalikku kahjulikku toimet sellele alamrühmale ei saa välistada.
Ekstravaskulaarsed kolesterooli ladestused (tendinoosne ja tuberoose ksantoom) võivad märkimisväärselt väheneda või isegi täielikult kaduda.
Suurenenud fibrinogeeni tasemega patsientidel, kes said raviks fenofibraati, on see tase oluliselt langenud, samuti nagu suurenenud Lp(a) tasemega patsientidel. Teised põletikumarkerid, nt C- reaktiivne valk vähenevad fenofibraatravi ajal.
Fenofibraadi urikosuuriline toime põhjustab ligikaudu 25%-list kusihappe taseme langust, millest saavad täiendavat kasu hüperurikeemia ja düslipideemiaga patsiendid.
Loomkatsetes ja kliiniliste uuringute ajal avaldas fenofibraat antiagregatsioonilist toimet trombotsüütidele, vähendades trombotsüütide agregatsiooni, mis on seotud ADP, arahhidoonhappe ja epinefriiniga.
Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Maksimaalne kontsentratsioon plasmas (CMAX) saabub 4…5 tundi pärast suukaudset manustamist. Plasmakontsentratsioon on igal üksikisikul kestva ravi korral stabiilne.
Manustamine koos toiduga suurendas fenofibraadi imendumist.
Jaotumine
Fenofibriinhape seondub tugevasti plasma albumiinile (rohkem kui 99%).
Metabolism ja eritumine
Pärast suukaudset manustamist hüdrolüüsub fenofibraat esteraaside vahendusel kiiresti aktiivseks metaboliidiks fenofibriinhappeks. Plasmas ei ole leitud muutumatut fenofibraati. Fenofibraat ei ole CYP3A4 substraat. Maksa mikrosomaalne metabolism ei ole kaasatud.
Ravim eritub peamiselt uriiniga. Peaaegu kogu ravim eritub 6 päeva jooksul. Fenofibraat eritub peamiselt fenofibriinhappena ja viimase glükuroonkonjugaadina. Fenofibriinhappe näiv plasma kogukliirens jääb eakatel patsientidel muutumatuks.
Kineetilised uuringud pärast üksikannuse manustamist ja pidevat ravi näitavad kumulatsiooni puudumist. Fenofibriinhape ei ole hemodialüüsitav.
Fenofibriinhappe plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 20 tundi.
Prekliinilised ohutusandmed
Kolm kuud kestnud mittekliinilises uuringus rotiliikidel suukaudse fenofibriinhappega, mis on fenofibraadi aktiivne metaboliit, täheldati skeletilihaste toksilisust (eeskätt neis lihastes, milles on palju I tüüpi (aeglaselt oksüdeerivaid) lihaskiude) ja südamekahjustusi, aneemiat ja kehamassi vähenemist. Skeletilihaste toksilisust ei täheldatud annustega kuni 30 mg/kg (ligikaudu 17-kordne biosaadavus võrreldes inimese maksimaalse soovitatava annusega (human maximum recommended dose, MRHD)). Ekspositsioonidel, mis ületasid ligikaudu 3-kordselt biosaadavust MRHD korral, ei täheldatud kardiomüotoksilisuse tunnuseid. Koertel, kes said ravi 3 kuu jooksul, esines pöörduvaid seedetrakti haavandeid ja erosioone. Selles uuringus ei esinenud seedetrakti kahjustusi ekspositsioonidel, mis ületasid ligikaudu 5-kordselt biosaadavust MRHD korral.
Fenofibraadi mutageensuse uuringute tulemused on olnud negatiivsed.
Peroksisoomi proliferatsioonist tingituna on suurte annuste korral leitud rottidel ja hiirtel maksakasvajaid. Need muutused on iseloomulikud väikestele närilistele ja neid ei ole täheldatud teistel loomaliikidel. Puudub seos kliinilise kasutamisega inimestel.
Uuringutes hiirte, rottide ja jänestega ei ilmnenud teratogeenset toimet. Embrüotoksiline toime ilmnes emasloomadele toksilise annusevahemiku puhul. Suurte annuste korral pikenes tiinuseaeg ja oli raskendatud sünnitusekulg.
Fenofibraadi korduvannuste toksilisuse uuringus noortel koertel täheldati pöörduvat hüpospermiat, testikulaarset vakuoliseerumist ja munasarjade ebaküpsust. Samas fenofibraadiga läbi viidud mittekliinilistes reproduktsioonitoksilisuse uuringutes toimet fertiilsusele ei täheldatud.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Abiained:
Naatriumlaurüülsulfaat
Laktoosmonohüdraat
Eelželatineeritud maisitärklis
Krospovidoon
Magneesiumstearaat
Kapsli kest: Želatiin
Titaandioksiid (E171) Punane raudoksiid (E172) Kollane raudoksiid (E172)
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
3 aastat.
Säilitamise eritingimused
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Al/PVC blistrid.
Pakendis on 30 kapslit.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
MÜÜGILOA HOIDJA
BGP Products SIA
Mūkusalas 101
Rīga, LV 1004
Läti
MÜÜGILOA NUMBER
ESIMESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 4.09.1998
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 7.06.2013
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
oktoober 2017