Loperamide-grindeks - kõvakapsel (2mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: A07DA03
Toimeaine: loperamiid
Tootja: AS Grindeks

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

LOPERAMIDE-GRINDEKS, 2 mg kõvakapslid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kõvakapsel sisaldab 2 mg loperamiidvesinikkloriidi. INN. Loperamidum

Teadaolevat toimet omavad abiained: iga kõvakapsel sisaldab 100 mg laktoosmonohüdraati. Kõva želatiinkapsel sisaldab värvainet erkpunane 4 R (E 124).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Kõvakapsel.

Kõva želatiinkapsel roosa kapslikeha ja tumerohelise kapslikaanega; kapsli sisu: valge pulber.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Ägeda kõhulahtisuse sümptomaatiline ravi täiskasvanutel ja üle 12-aastastel noorukitel.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud ja üle 12-aastased noorukid

Algannus on 2 kapslit (4 mg), seejärel 1 kapsel (2 mg) pärast iga roojamist. Maksimaalne ööpäevane koguannus on 6 kapslit (12 mg).

Loperamiidi ei tohi kasutada kauem kui 48 tundi. Kui sümptomid ei taandu 2 päeva jooksul, vajab kõhulahtisuse põhjus täpsemat väljaselgitamist. Kui kliiniline paranemine ilmneb varem, tuleb ravi loperamiidiga lõpetada.

Lapsed

Seda ravimit ei tohi kasutada alla 12-aastastel lastel (vt lõik 4.3).

Eakad

Annuse kohaldamine ei ole vajalik.

Neerukahjustus

Annuse kohaldamine ei ole vajalik.

Maksakahjustus

Kuigi puuduvad farmakokineetilised andmed kasutamise kohta maksakahjustusega patsientidel, tuleks nende patsientide puhul loperamiidi manustada ettevaatusega esmase metabolismi aeglustumise tõttu (vt lõik 4.4).

Manustamisviis

Suukaudne. Kapslid soovitatakse sisse võtta koos väikese koguse veega.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Alla 12-aastasased lapsed.

Loperamiidi ei tohi kasutada esmase ravimina:

  • patsientidel, kellel on äge düsenteeria, mille tunnuseks on veriroe ja kõrge palavik;
  • patsientidel, kellel on äge haavandiline koliit;
  • patsientidel, kellel on invasiivsete organismide, sh Salmonella, Shigella või Campylobacter, põhjustatud bakteriaalne enterokoliit;
  • patsientidel, kellel on pseudomembranoosne koliit pärast laia spektriga antibiootikumide kasutamist.

Loperamiidi ei tohi kasutada, kui tuleb vältida sooleperistaltika aeglustumist võimalike raskete tüsistuste riski tõttu, kaasa arvatud iileus, megakoolon, toksiline megakoolon. Loperamiidravi tuleb otsekohe lõpetada, kui tekivad kõhukinnisus, kõhupuhitus või iileus.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kõhulahtisuse ravi loperamiidiga on ainult sümptomaatiline. Kõhulahtisuse põhjuse selgumisel tuleb võimalusel koheselt rakendada spetsiifilist ravi.

Kõhulahtisuse korral võib, eriti lastel, tekkida vedeliku ja elektrolüütide kaotus, neil juhtudel on eeskätt näidustatud vee ja elektrolüütide tasakaalu taastamine.

Loperamiidravi ajal tuleb järgida sobivat dieeti ning tagada optimaalne vedeliku tarbimine. Loperamiidi kasutamine ei vähenda vajadust rehüdratsiooni ja elektrolüütide tasakaalu säilitamise järele. Loperamiidi tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel esinevad tekkiva dehüdratsiooni nähud (suukuivus, janu, uriinierituse vähenemine, pearinglus, nahaturgori langus), eriti eakatel patsientidel. Sellistel juhtudel on organismi reaktsiooni ravile loperamiidiga raske ette näha, mistõttu on suurem kõrvaltoimete tekkerisk.

Kui ägeda kõhulahtisuse korral 48 tunni jooksul ei täheldata kliinilist paranemist, tuleb loperamiidi manustamine katkestada ning patsient peab konsulteerima oma arstiga.

AIDS’i põdevad patsiendid, keda on kõhulahtisuse tõttu ravitud loperamiidiga, peavad kõhupuhituse tekkimisel ravimi kasutamise koheselt lõpetama. AIDS’i patsientidel, kelle viirusliku või bakteriaalse geneesiga kõhulahtisust raviti loperamiidiga, on teatatud toksilise megakooloni üksikutest juhtudest.

Kuigi puuduvad farmakokineetika andmed maksakahjustusega patsientide kohta, tuleb vähenenud esmase metabolismi tõttu kasutada loperamiidi neil patsientidel ettevaatusega. Suhtelise üleannustamise tõttu võivad tekkida kesknärvisüsteemi toksilisuse sümptomid.

Üleannustamisega seoses on teatatud kardiaalsetest tüsistustest, sealhulgas QT-intervalli pikenemisest ja pöörduvate tippude tahhükardiast (torsade de pointes). Mõnel neist juhtudest patsient suri (vt lõik 4.9). Seetõttu ei tohi loperamiidi kasutamisel ületada soovitatavat annust ega ravi kestust.

Kui kõhulahtisuse põhjuseks on bakteriaalne infektsioon, võib loperamiidi peristaltikat pärssiv toime soodustada mikroorganismide tungimist soolelimaskesta, mistõttu võib vajalikuks osutuda antibakteriaalne ravi.

Loperamide-Grindeks sisaldab laktoosmonohüdraati. Seda ravimit ei tohi kasutada patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, laktaasidefitsiit või glükoosi/galaktoosi imendumishäire.

Loperamide-Grindeks kõva želatiinkapsel sisaldab värvainet erkpunane 4 R (E 124), mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

P-glükoproteiini inhibiitorid

Mittekliinilised andmed näitavad, et loperamiid on P-glükoproteiini substraat. Samaaegne loperamiidi (16 mg ühekordse annusena) manustamine koos kinidiini või ritonaviiriga põhjustas loperamiidi plasmakontsentratsiooni tõusu 2..3 korda. Selle farmakokineetilise koostoime kliiniline vastavus loperamiidi soovituslike annuste (2 kuni 12 mg) manustamisel koos P-glükoproteiini inhibiitoriga on teadmata.

Itrakonasool

Loperamiidi (4 mg üksikannusena) ja CYP3A4 ja P-glükoproteiini inhibiitori itrakonasooli samaaegne manustamine põhjustas loperamiidi plasmakontsentratsiooni 3…4-kordse tõusu. Samas uuringus suurendas CYP2C8 inhibiitor gemfibrosiil loperamiidi sisaldust ligikaudu 2 korda. Itrakonasooli ja gemfibrosiili kombinatsioon põhjustas loperamiidi maksimaalse plasmakontsentratsiooni 4-kordse suurenemise ning kogu plasmaekspositsiooni 13-kordse suurenemise. Need suurenemised ei olnud seotud kesknärvisüsteemi (KNS) toimetega, mida mõõdeti psühhomotoorsete testidega (nt subjektiivne uimasus ja numbri-sümboli asendamise test).

Ketokonasool

Samaaegne loperamiidi (16 mg üksikannusena) ning CYP3A4 ja P-glükoproteiini inhibiitori ketokonasooli manustamine põhjustas loperamiidi plasmakontsentratsioonide 5-kordse suurenemise. See suurenemine ei olnud seotud suurenenud farmakodünaamilise toimega, mida mõõdeti pupillomeetria abil.

Desmopressiin

Kooskasutamine suukaudse desmopressiiniga põhjustas desmopressiini taseme 3-kordse tõusu plasmas, arvatavasti aeglustunud seedetrakti peristaltika tõttu.

Antikolinergilised ained

Antikolinergilised ravimid aeglustavad mao ja soole tühjenemist ning Loperamide-Grindeks’i mõju võib olla tugevam.

Opioidanalgeetikumid

Opioidanalgeetikumide ja loperamiidi kooskasutamine võib soodustada kõhukinnisuse teket.

Ko-trimoksasool

Ko-trimoksasooli samaaegsel manustamisel suureneb loperamiidi biosaadavus.

Võib eeldada, et sarnaste farmakoloogiliste omadustega ravimid potentseerivad loperamiidi toimet, kuid seedetrakti läbimist kiirendavad ravimid võivad selle toimet vähendada.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Ehkki ei ole tõendeid, et loperamiidil oleks teratogeenseid või embrüotoksilisi omadusi, tuleb enne loperamiidi manustamist raseduse ajal (eriti esimese trimestri ajal) kaaluda oodatava terapeutilise kasu ja võimalike riskide suhet.

Imetamine

Loperamiid võib väikeses koguses imenduda rinnapiima. Loperamiidi ei soovitata imetavatel emadel kasutada.

Toime reaktsioonikiirusele

Kõhulahtisuse ravimisel loperamiidiga võivad tekkida väsimus, segasus ja unisus. Seetõttu tuleb autojuhtimisel või masinate käsitsemisel olla ettevaatlik.

Kõrvaltoimed

Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed

Loperamiidi kasutamise ohutust hinnati 2755 täiskasvanul ja üle 12-aastasel lapsel, kes osalesid kokku 26 kontrollitud ja kontrollita kliinilises uuringus, kus kasutati loperamiidi ägeda kõhulahtisuse raviks.

Kliinilistes uuringutes olid ägeda kõhulahtisuse ravis loperamiidiga kõige sagedamini kirjeldatud (st ≥ 1% esinemissagedusega) ravimi kõrvaltoimed: kõhukinnisus (2,7%), kõhupuhitus (1,7%), peavalu (1,2%) ja iiveldus (1,1%).

Loperamiidi kliinilistes uuringutes või turuletulekujärgselt täheldatud kõrvaltoimed on esitatud järgnevalt.

Kõrvaltoimed on esitatud MedDRA-organsüsteemi klassides ja esinemissageduse klassifikatsioonis: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Immuunsüsteemi häired

Harv: ülitundlikkusreaktsioon*, anafülaktiline reaktsioon (sh anafülaktiline šokk)*, anafülaktoidne reaktsioon*.

Närvisüsteemi häired Sage: peavalu.

Aeg-ajalt: unisus*, pearinglus.

Harv: teadvuskadu*, stuupor*, teadvuse hägustumine*, hüpertoonia*, koordinatsioonihäired*.

Silma kahjustused

Harv: mioos*.

Seedetrakti häired

Sage: kõhukinnisus, iiveldus, flatulents.

Aeg-ajalt: kõhuvalu, ebamugavustunne kõhus, suukuivus, ülakõhu valu, oksendamine, düspepsia*.

Harv: iileus* (sh paralüütiline iileus), megakoolon* (sh toksiline megakoolon**), glossodüünia*, kõhupuhitus.

Naha ja nahaaluskoe häired Aeg-ajalt: lööve.

Harv: bulloosne lööve* (sh Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs ja multiformne erüteem), angioödeem*, nõgestõbi*, sügelus*.

Neeru- ja kuseteede häired

Harv: uriinipeetus*.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Harv: väsimus*.

  • *Need kõrvaltoimed põhinevad loperamiidi turuletulekujärgsel kogemusel.

Turuletulekujärgsete ravimi kõrvaltoimete määramise protsess ei erinenud kroonilise ja ägeda näidustuse korral ega täiskasvanute ja laste vahel. Seetõttu on ülaltoodud kõrvaltoimete esinemissagedust hinnatud ühiselt kõikide näidustuste ja patsientide rühmadega tehtud uuringutes.

  • **Vt lõik 4.4

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Sümptomid

Üleannustamise korral (sealhulgas suhtelise üleannustamise korral maksafunktsiooni häire tõttu) võivad tekkida KNS-i depressiooni sümptomid (stuupor, koordinatsioonihäired, unisus, mioos, lihaste hüpertoonia, hingamise depressioon), kusepeetus ja iileus. Tekkida võib kõhukinnisus ja paralüütiline iileus. Lapsed võivad KNS-i toimete suhtes olla tundlikumad kui täiskasvanud.

Loperamiid-HCl-i üleannuseid võtnud patsientidel on täheldatud kardiaalseid tüsistusi, näiteks QT-intervalli pikenemist, pöörduvate tippude tahhükardiat (torsade de pointes), muid raskeid ventrikulaarseid arütmiaid, südameseiskust ja sünkoopi (vt lõik 4.4). Teatatud on ka surmajuhtumitest.

Ravi

Kui tekivad üleannustamise sümptomid, võib manustada antidoodina naloksooni. Kuna loperamiidi toime kestus on pikem kui naloksoonil (1 kuni 3 tundi), võib olla näidustatud korduv ravi naloksooniga. Seetõttu tuleb patsienti vähemalt 48 tunni jooksul pidevalt jälgida, et märgata võimalikku KNS-i depressiooni.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: soole motoorikat pärssivad ained, ATC-kood: A07DA03

Loperamiid seondub sooles opioidretseptoritega. Ravim pärsib atsetüülkoliini ning prostaglandiinide vabanemist, sellega väheneb soole peristaltika ja aeglustub soolesisu edasiliikumine. Loperamiid suurendab anaalsfinkteri toonust, vähendades sellega roojapakitsust ja -pidamatust.

Kuna loperamiid omab kõrget afiinsust seondumisel sooleseinaga ning metaboliseerub kiiresti, siis satub loperamiidi vereringesse väga väike kogus.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Pärast suukaudset manustamist imendub loperamiid seedetraktist, kuid ulatusliku esmase maksapassaaži tõttu on loperamiidi biosaadavus ainult ligikaudu 0,3%.

Jaotumine

Loperamiid omab kõrget afiinsust seondumisel sooleseinaga, eelistatult retseptoritega, mis asuvad pikilihastes. Loperamiidi seonduvus plasmavalkudega, peamiselt albumiiniga, on 95%. Loperamiid on P-glükoproteiini substraat.

Biotransformatsioon

Loperamiid eritatakse organismist peaaegu täielikult sapi kaudu, olles eelnevalt maksas metaboliseeritud ja konjugeeritud. Loperamiidi peamine metaboolne tee on oksüdatiivne N- demetüleerimine, mida vahendavad peamiselt CYP3A4 ja CYP2C8. Selle väga kiire esmase maksapassaaži tõttu jäävad muutumatu loperamiidi plasmakontsentratsioonid väga madalateks.

Eritumine

Loperamiidi eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 11 tundi (9...14 tundi). Muutumatu loperamiidi ja metaboliitide eritumine toimub rooja kaudu.

Lapsed

Lastel ei ole läbi viidud farmakokineetilisi uuringuid. Eeldatavalt on loperamiidi farmakokineetilised omadused ja meditsiinilised koostoimed loperamiidiga sarnased täiskasvanutega.

Prekliinilised ohutusandmed

Loperamiidi toksikoloogilised uuringud koertel ja rottidel näitasid mõningast kehakaalu langust ja isulangust, kui ööpäevased annused (mg/kg) olid oluliselt kõrgemad maksimaalsest annusest inimesel. Loperamiid ei ole genotoksiline. Kartsinogeenset toimet ei ole ravimil täheldatud. Reproduktsiooniuuringutes täheldati, et väga suured loperamiidi annused, mis olid oluliselt kõrgemad maksimaalsest annusest inimesel, kahjustasid fertiilsust ja loote elulemust. Väiksemad annused ei avaldanud mõju emaslooma ega loote tervisele ning ei mõjutanud peri- ega postnataalset arengut.

Loperamiidi prekliinilisel in vitro ja in vivo hindamisel ei leitud loperamiidi kasutamisel terapeutilises kontsentratsioonivahemikus ja sellest oluliselt suuremates (kuni 47 korda) kontsentratsioonides olulisi toimeid südame elektrofüsioloogilistele omadustele. Loperamiidi üleannustamisel äärmiselt suurtes kontsentratsioonides (vt lõik 4.4) mõjutab loperamiid südame elektrofüsioloogilisi omadusi, inhibeerides kaaliumi- (hERG) ja naatriumikanaleid ning põhjustades arütmiad.

Prekliinilisi toimeid vaadeldi ainult maksimaalsete soovituslike annuste ületamise võimaliku mõju hindamiseks, millel puudub asjakohane seos kliinilise kasutusega.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat

Maisitärklis

Magneesiumstearaat

Kõva želatiinkapsel

Kapslikeha

Patentsinine V (E 131) Erkpunane 4R (E 124) Titaandioksiid (E 171) Želatiin

Kapslikaas

Patentsinine V (E 131) Kinoliinkollane (E 104) Titaandioksiid (E 171)

Kollane raudoksiid (E 172) Želatiin

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

5 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

10 kapslit blisterpakendis. 1 blisterpakend (10 kapslit) pappkarbis.

Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

AS GRINDEKS.

Krustpils iela 53, Rīga, LV-1057, Läti Tel.: +371 67083205

Faks: +371 67083505 e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

12.2000/28.03.2011

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

August 2017