Kamiren - tablett (2mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Kamiren, 2 mg tabletid
Kamiren, 4 mg tabletid
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks tablett sisaldab 2 mg või 4 mg doksasosiini (mesülaadina).
INN. Doxazosinum
Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoosmonohüdraat.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Tablett.
Kamiren 2 mg tablett: ümmargune, lame, valge tablett, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
Kamiren 4 mg tablett: ümmargune, lame, valge tablett, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Arteriaalne hüpertensioon
Kamiren’i võib vererõhu väärtuse kontrolli alla saamiseks enamikul patsientidest kasutada monoteraapiana. Juhul kui doksasosiin üksi ei osutu antihüpertensiivse ravimina piisavalt tõhusaks, võib seda kombineerida teiste ravimitega nagu näiteks tiasiiddiureetikumid, beeta-blokaatorid, kaltsiumiantagonistid või angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid.
Eesnäärne healoomuline hüperplaasia
Eesnäärme healoomulise hüperplaasia korral võivad Kamiren’i kasutada nii kõrgenenud kui normaalse vererõhuga patsiendid.
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Hüpertensioon
Kamiren´i kasutatakse üks kord ööpäevas: algannus on 1 mg, et vähendada võimaliku posturaalse hüpertensiooni ja/või minestuse tekkevõimalust (vt lõik 4.4). Seejärel võib 1…2 nädala jooksul annust suurendada 2 mg-ni üks kord ööpäevas peale seda vajadusel kuni 4 mg-ni. Enamik patsientidest reageerivad Kamiren´i 4 mg või väiksematele annustele. Vajadusel võib ööpäevast annust järk-järgult suurendada 8 mg-ni või 16 mg maksimumannuseni.
Eesnäärme healoomuline hüperplaasia
Soovitatav Kamiren’i algannus on 1 mg manustatuna üks kord ööpäevas, et vähendada posturaalse hüpotensiooni ja/või minestuse tekkevõimalust (vt lõik 4.4). Sõltuvalt patsiendi urodünaamika näitajatest ja eesnäärme healoomulise hüperplaasia sümptomitest võib annust vajadusel suurendada 2 mg-ni, seejärel 4 mg-ni ning edasi kuni 8 mg-se maksimaalse ööpäevase annuseni. Annuse
suurendamine peab toimuma 1…2 nädalaste perioodide kaupa. Tavaline soovitatav annus on 2…4 mg üks kord ööpäevas.
Eakad
Eakatel patsientidel võib kasutada täiskasvanute tavaannuseid.
Neerukahjustus
Neerukahjustusega patsientidel doksasosiini farmakokineetika ei muutu, mistõttu võib neil kasutada täiskasvanutele mõeldud Kamiren´i tavaannuseid.
Kamiren ei ole dialüüsitav.
Maksakahjustus
Maksakahjustusega patsientide ja maksa metabolismi mõjutavate ravimite toime kohta (nt tsimetidiin) on andmed piiratud. Nagu kõigi ravimite puhul, mis metaboliseeritakse täielikult maksas, tuleb maksafunktsiooni häirega patsientidele Kamiren´i manustada ettevaatusega (vt lõik 4.4 ja 5.2).
Lapsed
Doksasosiini kasutamise ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel ei ole tõestatud.
Manustamisviis
Ravimit võib võtta koos toiduga või ilma.
Vastunäidustused
Doksasosiin on vastunäidustatud:
- patsientidele, kellel esineb teadaolev ülitundlikkus kinasoliinide (nt prasosiin, terasosiin, doksasosiin), või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
- ortostaatilise hüpotensiooni anamneesiga patsientidele;
- eesnäärme healoomulise hüperplaasia ja kaasuva ülemiste kuseteede ummistumise, kroonilise kuseteede infektsiooni või põiekividega patsientidele;
- imetamise ajal (vt lõik 4.6) (ainult hüpertensiooni näidustusel);
- hüpotensiooniga patsientidele (ainult healoomulise eesnäärne hüperplaasia näidustusel).
Doksasosiin on vastunäidustatud monoteraapiana kas ülevoolupõie või anuuriaga patsientidele progresseeruva neerupuudulikkusega või ilma selleta.
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Ravi algus
Seoses doksasosiini alfa-blokeerivate omadustega võivad patsiendid kogeda posturaalset hüpotensiooni, millele viitavad pearinglus ja nõrkus või harva teadvuskaotus (sünkoop), eriti ravi alguses. Seetõttu tuleb ravi alguses jälgida vererõhku, et vähendada posturaalsete toimete võimalust. Patsiente tuleb hoiatada, et nad hoiduksid olukordadest, kus doksasosiini poolt esile kutsutud pearinglus või nõrkustunne võib nad seada võimalikku vigastusohtu.
Kasutamine ägedate kardiaalsete seisunditega patsientidel
Nagu kõigi vasodilatatoorsete antihüpertensiivsete ainete puhul, soovitab meditsiinipraktika olla ettevaatlik doksasosiini manustamisel järgmiste ägedate kardiaalsete seisunditega patsientidele:
- kopsuturse aordi või mitraalstenoosi tõttu;
- suure väljutusmahuga südamepuudulikkus,
- parempoolne südamepuudulikkus kopsuemboolia või perikardi efusiooni tõttu,
- vasaku vatsakese puudulikkus madala täitmisrõhuga.
Kasutamine maksakahjustusega patsientidel
Nagu kõigi ravimite puhul, mis metaboliseeritakse täielikult maksas, tuleb doksasosiini manustada eriti ettevaatlikult maksafunktsiooni häirega patsientidele. Et puudub kliiniline kogemus raske maksakahjustusega patsientidega, ei soovitata neil seda ravimit kasutada.
Kasutamine koos PDE-5 inhibiitoritega
Doksasosiini tuleb koos fosfodiesteraas-5 inhibiitoritega (nt sildenafiil, tadalafiil ja vardenafiil) manustada ettevaatlikult, sest mõlemal ravimil on vasodilateerivad toimed ja need võivad põhjustada mõnedel patsientidel sümptomaatilist hüpotensiooni. Ortostaatilise hüpotensiooni riski vähendamiseks on soovitatav alustada ravi fosfodiesteraas-5 inhibiitoritega ainult siis, kui patsient on hemodünaamiliselt stabiilne või saab ravi alfablokaatoritega. Lisaks on soovitatav alustada ravi fosfodiesteraas-5 inhibiitoritega väikseima võimaliku annusega ja pidada kinni 6-tunnisest intervallist pärast doksasosiini manustamist. Uuringuid doksasosiini toimeainet prolongeeritult vabastavate ravimvormidega ei ole läbi viidud.
Kasutamine kataraktioperatsiooni läbinud patsientidel
„Operatsiooniaegset lõdva iirise sündroomi“ (IFIS, väikese pupilli sündroomi variant) on katarakti operatsioonide käigus täheldatud mõnedel patsientidel, keda ravitakse või on varem ravitud tamsulosiiniga. Üksikuid teateid on samuti saadud teiste alfa1-adrenoblokaatorite puhul ja ravimirühma toime võimalust ei saa välistada. Et IFIS võib põhjustada protseduuri tüsistuste sagenemist katarakti operatsiooni ajal, tuleb silmakirurgi enne operatsiooni teavitada praegusest või varasemast alfa1-adrenoblokaatorite kasutamisest.
Priapism
Koos alfa-1 blokaatorite, sh doksasosiin, kasutamisega on turuletulekujärgselt teatatud pikaajalise erektsiooni ja priapismi juhtumitest. Kui priapismi ei ravita kohe, võib see põhjustada peenise koekahjustust ja püsivat impotentsust, mistõttu peab patsient pöörduma viivitamatult arsti poole.
Kamiren sisaldab laktoosi
Patsiendid, kes põevad harvaesinevat pärilikku galaktoositalumatust, laktaasidefitsiiti või glükoosi- galaktoosi malabsorptsiooni, ei tohi seda ravimit võtta.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Doksasosiini samaaegne manustamine koos PDE-5 inhibiitoriga võib mõnedel patsientidel põhjustada sümptomaatilist hüpotensiooni (vt lõik 4.4). Uuringuid doksasosiini toimeainet prolongeeritult vabastavate ravimvormidega ei ole läbi viidud.
Enamik (98%) vereplasmas olevast doksasosiinist on seondunud plasmavalkudega. Inimplasmaga läbi viidud in vitro uuringutest on selgunud, et doksasosiin ei mõjuta digoksiini, varfariini, fenütoiini ega indometatsiini seonduvust plasmavalkudega.
Kliinilises praktikas on doksasosiini konventsionaalselt manustatud koos tiasiiddiureetikumide, furosemiidi, beeta-blokaatorite, mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite, antibiootikumide, suukaudsete antidiabeetiliste ravimite, kusihappe eritumist soodustavate preparaatide ja antikoagulantidega, ilma et oleks täheldatud kahjulikke koostoimeid. Siiski puuduvad formaalsete ravim/ravim-koostoimete uuringute andmed.
Doksasosiin tugevdab teiste alfablokaatorite ja muude hüpertensioonivastaste ravimite vererõhku langetavat toimet.
22-l tervel meessoost vabatahtlikul läbi viidud avatud, randomiseeritud platseebokontrolliga uuringus täheldati 1 mg doksasosiini ühekordsel manustamisel koos tsimetidiiniga (4-päevase
annustamisperioodi [400 mg kaks korda ööpäevas] esimesel päeval) doksasosiini keskmise AUC 10%- list suurenemist ilma statistiliselt oluliste muutusteta doksasosiini maksimaalse plasmakontsentratsiooni (Cmax) ja poolväärtusaja osas. Nimetatud doksasosiini AUC 10%-line suurenemine kasutamisel koos tsimetidiiniga jääb doksasosiini ja platseebo manustamisel täheldatud keskmise AUC individuaalsete kõikumiste (27% ulatuses) piiridesse.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Hüpertensiooni näidustuse korral
Doksasosiini ohutus raseduse ajal ei ole kindlaks tehtud. Ohtu lootele ei saa välistada. Seetõttu tohib doksasosiini kasutada raseduse ajal ainult sel juhul, kui võimalik kasu kaalub üles võimaliku riski. Loomkatsetes ei täheldatud teratogeenseid toimeid, loomadel vähenes loodete elulemus äärmiselt suurte annuste juures (vt lõik 5.3).
Imetamine
Doksasosiin on vastunäidustatud imetamise ajal, sest loomuuringute andmetel kumuleerub ravim lakteerivate rottide rinnapiima ja puudub teave ravimi eritumise kohta imetavate naiste rinnapiima. Kui ravi doksasosiiniga on vajalik, tuleb imetamine lõpetada (vt lõik 5.3).
Eesnäärme healoomulise hüperplaasia näidustuse korral - ei ole asjakohane.
Toime reaktsioonikiirusele
Masinatega töötamise või mootorsõiduki juhtimise võime võivad olla häiritud, eriti ravi alguses.
Kõrvaltoimed
Doksasosiinravi ajal esinenud ja teatatud kõrvaltoimete esinemissagedused on määratud järgmiselt: väga sage ≥1/10, sage ≥1/100 kuni <1/10, aeg-ajalt ≥1/1000 kuni <1/100, harv ≥1/10 000 kuni 1/1000, väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Organsüsteemi | Sage | Aeg-ajalt | Harv | Väga harv | Teadmata |
klass |
|
|
|
|
|
Infektsioonid ja | Hingamisteede |
|
|
|
|
infestatsioonid | infektsioon, |
|
|
|
|
| kuseteede |
|
|
|
|
| infektsioon |
|
|
|
|
Vere ja |
|
|
| Leukopeenia, |
|
lümfisüsteemi |
|
|
| trombotsüto- |
|
häired |
|
|
| peenia |
|
Immuun- |
| Allergiline |
|
|
|
süsteemi häired |
| ravim- |
|
|
|
|
| reaktsioon |
|
|
|
Ainevahetus- ja |
| Anoreksia, |
|
|
|
toitumishäired |
| podagra, |
|
|
|
|
| söögiisu |
|
|
|
|
| suurenemine |
|
|
|
Psühhiaatrilised |
| Agiteeritus |
|
|
|
häired |
| depressioon, |
|
|
|
|
| ärevus, unetus, |
|
|
|
|
| närvilisus |
|
|
|
Närvisüsteemi | Unisus, | Aju- |
| Posturaalne |
|
häired | pearinglus, | veresoonkonna |
| pearinglus, |
|
| peavalu | häired, |
| paresteesia |
|
|
| hüpoesteesia, |
|
|
|
|
|
| sünkoop, |
|
|
|
|
|
| treemor |
|
|
|
|
Silma |
|
|
| Nägemise | Operatsiooni- | |
kahjustused |
|
|
| ähmastumine | aegne lõdva | |
|
|
|
|
| iirise | |
|
|
|
|
| sündroom (vt | |
|
|
|
|
| lõik 4.4) | |
Kõrva ja | Vertiigo | Tinnitus |
|
|
|
|
labürindi |
|
|
|
|
|
|
kahjustused |
|
|
|
|
|
|
Südame häired | Palpitatsioonid | Stenokardia, |
| Bradükardia, |
|
|
| , tahhükardia | müokardi- |
| südame- |
|
|
|
| infarkt |
| arütmiad |
|
|
Vaskulaarsed | Hüpotensioon, |
|
| Kuumahood |
|
|
häired | posturaalne |
|
|
|
|
|
| hüpotensioon |
|
|
|
|
|
Respiratoorsed, | Bronhiit, köha, | Ninaverejooks |
| Bronhospasm |
|
|
rindkere ja | düspnoe, riniit |
|
|
|
|
|
mediastiinumi |
|
|
|
|
|
|
häired |
|
|
|
|
|
|
Seedetrakti | Kõhuvalu, | Kõhukinnisus, |
|
|
|
|
häired | düspepsia, | meteorism, |
|
|
|
|
| suukuivus, | oksendamine, |
|
|
|
|
| iiveldus | gastroenteriit, |
|
|
|
|
|
| kõhulahtisus, |
|
|
|
|
Maksa ja |
| Kõrvalekalded |
| Kolestaas, |
|
|
sapiteede häired |
| maksa- |
| hepatiit, |
|
|
|
| funktsiooni |
| ikterus |
|
|
|
| näitajates |
|
|
|
|
Naha ja | Sügelus | Nahalööve |
| Urtikaaria, |
|
|
nahaaluskoe |
|
|
| alopeetsia, |
|
|
kahjustused |
|
|
| purpur, |
|
|
Lihas-skeleti ja | Seljavalu, | Artralgia | Lihas- |
|
|
|
sidekoe | müalgia |
| krambid, |
|
|
|
kahjustused |
|
| lihasnõrkus |
|
|
|
Neerude ja | Tsüstiit, | Düsuuria, sage | Polüuuria | Suurenenud |
|
|
kuseteede häired | kusepidamatus | urineerimine, |
| diurees |
|
|
|
| hematuuria |
| urineerimis- |
|
|
|
|
|
| häire, |
|
|
|
|
|
| noktuuria |
|
|
Reproduktiiv- |
| Impotentsus |
| Güneko- | Retrograadne | |
süsteemi ja |
|
|
| mastia, | ejakulatsioon | |
rinnanäärme |
|
|
| priapism |
|
|
häired |
|
|
|
|
|
|
Üldised häired | Asteenia, valu | Valu, näoturse |
| Väsimus, halb |
|
|
ja manustamis- | rinnus, |
|
| enesetunne |
|
|
koha | gripilaadsed |
|
|
|
|
|
reaktsioonid | sümptomid, |
|
|
|
|
|
| perifeerne |
|
|
|
|
|
| turse |
|
|
|
|
|
Uuringud |
| Kehakaalu |
|
|
|
|
|
| tõus |
|
|
|
|
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Kui üleannustamise tulemusena peaks tekkima vererõhu langus, tuleb haige asetada koheselt lamavasse asendisse, pea ülejäänud kehast allapoole. Vajadusel tuleb rakendada muid toetavaid ravimeetmeid. Et doksasosiin seondub olulisel määral plasmavalkudega, ei ole dialüüs näidustatud.
Kui sellest ei ole abi, tuleb šokki esmalt ravida veremahu suurendajatega. Vajaduse korral tuleb seejärel kasutada vasopressorit. Neerufunktsiooni tuleb jälgida ja vajaduse korral toetada. Et doksasosiin seondub olulisel määral plasmavalkudega, ei ole dialüüs näidustatud.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: Hüpertensioonivastased ained, alfa-adrenoretseptorite antagonistid, ATC-kood: C02CA04
Doksasosiin on tugevatoimeline ja selektiivne postsünaptiline alfa-1-adrenoretseptorite antagonist. Toime avaldub süsteemse vererõhu langusena. Arteriaalse hüpertensiooniga patsientidel on soovitatav suukaudne annus üks Kamiren´i tablett ööpäevas.
On leitud, et Kamiren´il ei ole kahjulikke metaboolseid toimeid, mistõttu ta sobib diabeedihaigetele, podagra ja insuliini resistentsuse korral.
Kamiren sobib kasutamiseks patsientidel, kelle esineb astma, vasaku vatsakese hüpertroofia ja eakatel patsientidel. Ravi Kamiren´iga on näidanud vasaku vatsakese hüpertroofia vähenemist, trombotsüütide agregatsiooni pärssimist ja koeplasminogeeni aktivaatori stimuleerimist. Lisaks suurendab Kamiren tundlikkust insuliini suhtes.
Lisaks Kamiren´i antihüpertensiivsele toimele on uuringutes ilmnenud plasma üldkolesterooli, LDL- kolesterooli ja triglütseriidide kontsentratsiooni mõõdukalt vähendav toime, seega võib see anda osalist kasu hüpertensiivsetele patsientidele, kelle on hüperlipideemia.
Kamiren´i kasutamisel eesnäärme healoomulise hüperplaasia korral paranevad oluliselt urodünaamilised näitajad ja vähenevad haigussümptomid. Toime aluseks eesnäärme healoomulise hüperplaasia korral arvatakse olevat eesnäärme silelihastes ja kapslis ning põiekaelas olevate alfa- adrenoretseptorite selektiivne blokeerimine.
Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Terapeutiliste annuste suukaudsel manustamisel inimestele (noortele täiskasvanud meestele või mõlemast soost eakatale) imendub doksasosiin hästi ja ligikaudu kaks kolmandikku annusest on biosaadav.
Jaotumine
Eliminatsiooni poolväärtusaeg on 22 tundi, mis teeb võimalikuks ravimi üks kord ööpäevas manustamise.
Ravimite kasutamise kohta maksakahjustusega haigetel ning samaaegselt koos ravimitega, mis mõjutavad metaboolseid protsesse maksas (näiteks tsimetidiin), on vähe andmeid. Kaheteistkümnel mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega haigel läbi viidud uuringus täheldati doksasosiini ühekordse
manustamise järgselt AUC 43%-list suurenemist ja oraalse kliirensi 40%-list vähenemist. Nagu iga teisegi täielikult maksa poolt metaboliseeritava ravimi korral tuleb ka Kamiren´i manustamisse muutunud maksafunktsiooniga haigetele suhtuda ettevaatusega (vt lõik 4.4).
Prekliinilised ohutusandmed
Kartsinogenees
Doksasosiini pidev manustamine toiduga (kuni 24 kuu jooksul) suurimates talutavates annustes
40 mg/kg päevas rottidele ja 120 mg/kg päevas hiirtele ei näidanud mingeid tõendeid kartsinogeensest potentsiaalist. Rottide ja hiirte uuringuis hinnatud suurimad annused on seotud AUC-dega (süsteemse ekspositsiooni mõõt), mis on vastavalt 8 ja 4 korda suuremad inimese AUC-st annuse korral 16 mg päevas.
Mutagenees
Mutageensusuuringud ei näidanud ravimi ega metaboliitidega seotud toimeid ei kromosomaalsel ega subkromosomaalsel tasemel.
Toime fertiilsusele
Rottide uuringud näitasid vähenenud fertiilsust isasloomadel, keda raviti doksasosiini suukaudse annusega 20 mg/kg (kuid mitte 5 või 10 mg/kg) päevas, mis on umbes 4 korda suurem AUC-st, mis saadakse 12 mg päevase inimesele mõeldud annusega. Toime oli pöörduv kahe nädala möödumisel ravimi tarvitamise lõpetamisest. Puuduvad teated doksasosiini toimetest meeste fertiilsusele.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Mikrokristalliline tselluloos (E460)
Naatriumkarboksümetüültärklis
Magneesiumstearaat (E572)
Naatriumlaurüülsulfaat
Laktoosmonohüdraat.
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
5 aastat
Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30° C.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Blisterpakend (Al-foolium, PVC/PVDC-foolium).
Kamiren 2 mg: 30 tabletti karbis.
Kamiren 4 mg: 30 tabletti karbis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
MÜÜGILOA HOIDJA
KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto Sloveenia
MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
Kamiren 2 mg: 344801
Kamiren 4 mg: 345001
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.03.2001
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.03.2011
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
jaanuar 2018