Ibuprofen b. braun - infusioonilahus (4mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ibuprofen B. Braun, 400 mg infusioonilahus

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks ml lahust sisaldab 4 mg ibuprofeeni.

100 ml pudel sisaldab 400 mg ibuprofeeni. INN. Ibuprofenum

Teadaolevat toimet omav abiaine

Üks ml lahust sisaldab 9,10 mg naatriumkloriidi (3,58 mg naatriumi).

100 ml pudel sisaldab 910 mg naatriumkloriidi (358 mg naatriumi).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Infusioonilahus.

Selge ja värvitu kuni kahvatukollane infusioonilahus ilma nähtavate osakesteta.

pH: 6,5...7,8

Osmolaarsus: 310...360 mOsm/l

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Ägeda mõõduka valu ja palaviku kliiniliselt põhjendatud veenisisene lühiajaline sümptomaatiline ravi täiskasvanutel, kui teised manustamisteed ei ole võimalikud.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Kõrvaltoimeid võib olla võimalik vähendada, kasutades väikseimat efektiivset annust lühima aja jooksul, mis on vajalik sümptomite ohjamiseks (vt lõik 4.4).

Kasutada tohib ainult olukordades, kus suukaudne manustamine pole sobiv. Patsiendid peavad minema üle suukaudsele ravile niipea kui võimalik.

See ravimpreparaat on näidustatud ainult lühiajaliseks akuutseks raviks ja seda ei tohi kasutada kauem kui 3 päeva.

Vajalik on säilitada patsiendi piisav hüdratsioon, et vähendada võimalikke kõrvaltoimeid neerudele.

Täiskasvanud

Soovitatav annus on 400 mg ibuprofeeni iga 6 kuni 8 tunni järel, vajaduse järgi. Soovitatav maksimaalne ööpäevane annus on 1200 mg ja seda ei tohi ületada.

Eakad

Nagu kõikide mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (MSPVA-d) korral, tuleb eakate patsientide ravimisel tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, kuna neil tekivad sagedamini kõrvaltoimed (vt lõigud 4.4 ja 4.8) ning neeru-, maksa- ja südamekahjustused ja nad kasutavad suurema tõenäosusega samal ajal teisi ravimeid. Eeskätt on selles populatsioonis soovitatav manustada madalaim efektiivne annus lühima aja jooksul, mis on vajalik sümptomite ohjamiseks. Ravi tuleb korrapäraselt üle vaadata ja katkestada, kui soodsat toimet ei täheldata või tekib talumatus.

Neerupuudulikkus

MSPVA-de kasutamisel neerupuudulikkusega patsientidel tuleb rakendada ettevaatusabinõusid. Kerge või keskmise raskusega neerukahjustusega patsientidel tuleb algannust vähendada ja hoida seda võimalikult madalana lühima aja jooksul, mis on vajalik sümptomite ohjamiseks; neerufunktsiooni tuleb jälgida. Ravimpreparaat on vastunäidustatud raske neerupuudulikkusega patsientidele (vt lõik 4.3).

Maksapuudulikkus

Selles populatsioonis MSPVA-de kasutamisel tuleb rakendada ettevaatusabinõusid, kuigi erinevusi farmakokineetilises profiilis ei ole täheldatud. Kerge või keskmise raskusega maksapuudulikkusega patsientidel tuleb ravi alustada vähendatud annusega, annust tuleb hoida võimalikult madalana lühima aja jooksul, mis on vajalik, ja patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Ravimpreparaat on vastunäidustatud raske maksapuudulikkusega patsientidele (vt lõik 4.3).

Lapsed

See ravimpreparaat ei ole näidustatud lastele ja noorukitele. Ibuprofen B. Brauni kasutamist lastel ja noorukitel ei ole uuritud. Seetõttu pole ravimi ohutus ja tõhusus tõestatud.

Manustamisviis

Intravenoosne. Kasutamine ainult haiglas.

Lahus tuleb manustada veenisisese lahusena 30 minuti jooksul.

Vastunäidustused

•Ülitundlikkus toimeaine, teiste MSPVA-de või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

•Anamneesis on bronhospasm, astma, riniit, angioödeem või nõgestõbi mille tekkimine on seotud atsetüülsalitsüülhappe (ASA) või teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (MSPVA-de) võtmisega.

•Kalduvus veritsusele või aktiivset veritsust hõlmavad seisundid, nt trombotsütopeenia.

•Äge või anamneesis korduv seedetrakti haavand/verejooks (kaks või enam kindlat haavandumise või verejooksu juhtu).

•Anamneesis on MSPVA-de raviga seotud seedetrakti verejooks või perforatsioon.

•Tserebrovaskulaarne või muu aktiivne verejooks.

•Raske maksa- või neerupuudulikkus.

•Raske südamepuudulikkus (NYHA IV klass).

•Raske dehüdratsioon (oksendamisest, kõhulahtisusest või vedelike ebapiisavast manustamisest).

•Raseduse viimane trimester (vt lõik 4.6).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kõrvaltoimeid saab minimeerida, kasutades väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul, mis on vajalik sümptomite kontrolli alla saamiseks (vt lõik 4.8).

Ibuprofen B. Brauni samaaegset kasutamist MSPVA-dega, sh selektiivsete tsüklooksügenaas-2 inhibiitoritega (koksiib) tuleb vältida.

MSPVA-de kasutamisest tingitud kõrvaltoimete, eriti surmaga lõppeda võivate seedetrakti verejooksude ja perforatsioonide esinemissagedus on suurem eakatel (vt lõik 4.8).

Seedetraktiga seotud ohud

Igat tüüpi MSPVA-de kasutamisel on teatatud surmaga lõppeda võivatest seedetrakti verejooksudest, haavanditest või perforatsioonidest, mis võivad tekkida ravi ajal nii koos hoiatavate sümptomitega või anamneesis olevate tõsiste seedetrakti sümptomitega, kui ka ilma nendeta.

Seedetrakti verejooksu, haavandi või perforatsiooni risk on suurem MSPVA annuse suurendamisel, haavandi anamneesiga patsientidel, eriti kui haavand on tüsistunud verejooksu või perforatsiooniga (vt lõik 4.3), samuti eakatel. Need patsiendid peavad alustama ravi väikseima võimaliku annusega. Sellistel patsientidel ja patsientidel, kes vajavad samal ajal raviks väikeses annuses atsetüülsalitsüülhapet või muid ravimeid, mis tõenäoliselt suurendavad seedetrakti kahjustuste tekkeriski (vt alljärgnev ja lõik 4.5), tuleb kaaluda kombinatsioonravi koos protektiivsete ravimitega (nt misoprostool või prootonpumba inhibiitorid).

Seedetrakti toksilisuse anamneesiga patsiendid, eriti eakad, peavad teatama mistahes ebatavalisest seedetrakti sümptomist (eriti seedetrakti verejooksust), eriti kui need ilmnevad ravi algul.

Ettevaatus on vajalik patsientide korral, kes kasutavad samal ajal seedetrakti haavandi või verejooksu riski suurendavaid ravimeid, näiteks suukaudseid kortikosteroide, antikoagulante (nt varfariin), selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid või trombotsüütide agregatsiooni inhibiitoreid, nagu atsetüülsalitsüülhape (vt lõik 4.5).

Kui ravimit Ibuprofen B. Braun saavatel patsientidel tekib seedetrakti verejooks või haavand, tuleb ravi katkestada (vt lõik 4.3).

MSPVA-sid tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kellel on anamneesis seedetrakti haigus (haavandiline koliit, Crohni tõbi), sest need haigused võivad ägeneda (vt lõik 4.8).

Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed toimed

Kliinilised uuringud osutavad, et ibuprofeeni kasutamine, eriti suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib olla seotud arteriaalse tromboosi juhtude (nt müokardiinfarkt või insult) riski vähese suurenemisega. Kokkuvõttes ei nähtu epidemioloogilistest uuringutest, et ibuprofeeni väiksed annused (nt ≤ 1200 mg ööpäevas) oleksid seotud müokardiinfarkti suurenenud riskiga.

Kontrollimatu hüpertensiooni, südame raske paispuudulikkuse (NYHA II...III klass), väljakujunenud isheemilise südamehaiguse, perifeerse arterite haiguse ja/või tserebrovaskulaarse haigusega patsiente tohib ibuprofeeniga ravida pärast hoolikat kaalumist ja vältida tuleb suuri annuseid (2400 mg ööpäevas).

Hoolikalt tuleb kaaluda ka pikaajalise ravi alustamine patsientidel, kellel on kardiovaskulaarsete juhtude risk (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, diabeet, suitsetamine), eriti kui vaja on kasutada ibuprofeeni suuri annuseid (2400 mg ööpäevas).

Tõsised nahareaktsioonid

Väga harva on seoses MSPVA-de kasutamisega kirjeldatud tõsiseid, mõnel juhul surmaga lõppenud nahareaktsioone, nagu eksfoliatiivne dermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs (vt lõik 4.8). Suurim risk nende nahareaktsioonide tekkeks on varases ravijärgus: enamikul juhtudest tekib reaktsioon ravi esimesel kuul. Esimeste nahalööbe, limaskesta kahjustuste või muude ülitundlikkuse nähtude ilmnemisel tuleb ravi Ibuprofen B. Brauniga lõpetada.

Maksa- või neerukahjustus

Ibuprofeeni tuleb ettevaatlikult kasutada patsientidel, kelle anamneesis on maksa- või neeruhaigus, eriti samaaegse diureetikumide ravi ajal, kuna prostaglandiinide pärssimine võib põhjustada vedeliku retensiooni ja neerutalitluse kahjustumist. Nendele patsientidele tuleb ibuprofeeni manustada väikseima võimaliku annusena ja pidevalt tuleb jälgida patsiendi neerufunktsiooni.

Dehüdratatsiooni korral tagada piisav vedelike manustamine. Eriline ettevaatus on vajalik dehüdratsiooniga patsientidel, näiteks kõhulahtisusest tingitud dehüdratsioon, kuna dehüdratsioon võib olla aluseks neerupuudulikkuse tekkimisele.

Valuvaigistite harjumuslik kasutamine (eriti kui võetakse kombineeritult mitut valuvaigistavat ainet) võib viia püsiva neerukahjustuse tekkeni koos neerupuudulikkuse riskiga (analgeetiline nefropaatia). Risk on suurem eakatel ning neerupuudulikkuse, südamepuudlikkuse ja maksakahjustusega patsientidel ning neil, kes võtavad diureetikume või AKE-inhibiitoreid. Pärast MSPVA-ravi katkestamist taastub tavaliselt patsiendi ravieelne seisund.

Nagu kõik MSPVA-d, võib ka ibuprofeen põhjustada mõne maksafunktsiooni näitaja kerget mööduvat suurenemist ja oluliselt kõrgemaid transaminaaside tasemeid. Kui need näitajad suurenevad oluliselt, tuleb ravi katkestada (vt lõik 4.3).

Anafülaktoidsed reaktsioonid

Veenisisese infusiooni standardpraktikas on soovitatav patsiendi hoolikas jälgimine, eriti infusiooni alguses, et tuvastada toimeaine või mõne abiaine põhjustatud anafülaktoidseid reaktsioone.

Raskeid ägedaid ülitundlikkusreaktsioone (nt anafülaktilist šokki) on täheldatud väga harva. Esimeste ülitundlikkusreaktsiooni sümptomite ilmnemisel pärast Ibuprofen B. Brauni manustamist tuleb ravi lõpetada ja alustada sümptomaatilise raviga. Sümptomite ilmnemisel peab väljaõppinud personal võtma kasutusele meditsiiniliselt vajalikud meetmed.

Hingamisteede häired

Ravimpreparaadi manustamisel patsientidele, kellel on praegu või on varem esinenud bronhiaalastma, krooniline riniit või allergiline haigus, tuleb olla ettevaatlik, sest on kirjeldatud, et MSPVA põhjustab nendel patsientidel bronhospasmi, nõgestõbe või angioödeemi.

Hematoloogilised toimed

Ibuprofeen võib ajutiselt pärssida vereliistakute funktsiooni (trombotsüütide agregatsiooni), pikendades veritsusaega ja suurendades verejooksu riski.

Patsientidel, kes saavad trombotsüütide agregatsiooni pärssimiseks atsetüülsalitsüülhapet, tuleb ibuprofeeni kasutada eriti ettevaatlikult (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

Koagulatsioonihäiretega või operatsioonile minevaid patsiente tuleb seetõttu jälgida. Eriti hoolsalt tuleb jälgida patsiente kohe pärast ulatuslikku operatsiooni.

Pikaajalise ibuprofeeni manustamise ajal tuleb korrapäraselt kontrollida maksanäitajaid, neerufunktsiooni ja teha vereanalüüse.

Kaasasündinud porfüüriaga (nt äge vahelduv porfüüria) patsientidel tohib ibuprofeeni kasutada ainult pärast kasu/riski hindamist.

Alkoholi ja MSPVA-de samaaegsel tarvitamisel võib toimeainega seotud kõrvaltoimete, eriti seedetrakti või kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimete esinemine sageneda.

Ettevaatlik tuleb olla teatud seisunditega patsientide korral, kuna nende seisund võib halveneda.

•Patsiendid, kellel tekivad allergilised reaktsioonid muude ainete suhtes, kuna selle ravimpreparaadi kasutamisega kaasneb neil suurem ülitundlikkusreaktsioonide risk.

•Patsiendid, kellel on heinapalavik, ninapolüübid või hingamisteede krooniline obstruktiivne haigus, kuna neil on suurem risk allergilise reaktsiooni tekkimiseks. Need võivad esineda astmahoogude (nn. analgeetiline astma), Quincke ödeemi või nõgestõvena.

Aseptiline meningiit

Süsteemse erütematoosse luupusega (SLE) patsientidel on mõnel juhul teatatud ibuprofeeni kasutamisega seotud aseptilisest meningiidist. Kuigi suurema tõenäosusega tekib see SLE-ga ja seotud sidekoehaigustega patsientidel, on seda täheldatud ka mõnel patsiendil, kellel ei ole ühtegi kroonilist haigust. Seega tuleb seda selle ravi manustamisel arvesse võtta (vt lõik 4.8).

Oftalmoloogilised toimed

Suukaudsel ibuprofeeni manustamisel on teatatud nägemise hägustumist või halvenemist, skotoomist ja muutustest värvide nägemises. Kui patsiendil tekivad niisugused kaebused, tuleb ravi ibuprofeeniga katkestada ja patsient suunata oftalmoloogilisele läbivaatusele, mis hõlmab tsentraalse nägemisvälja ning värvide nägemise kontrollimist.

Teised

Valuvaigistite pikaajaline kasutamine võib põhjustada peavalu, mida ei tohi ravida ravimpreparaadi suuremate annustega.

Erandjuhul võib tuulerõugeviirus olla tõsiste naha- ja pehmete kudede nakkusliku tüsistuse allikas. Siiani ei saa välistada, et MSPVA-d võivad halvendada tuulerõugeviirusest tingitud infektsiooni kulgu. Seetõttu on soovitatav tuulerõugete korral hoiduda Ibuprofen B. Brauni kasutamisest.

MSPVA-d võivad varjata samaaegseid infektsioone.

Analüüside mõjutamine

• Veritsusaeg (võib pärast ravi katkestamist päeva võrra pikeneda)
• Vere glükoosisisaldus (võib tõusta)
• Kreatiniini kliirens (võib langeda)
• Hematokrit või hemoglobiin (võib langeda)
• Vere uurea, seerumi kreatiniini ja kaaliumi sisaldus (võivad tõusta)
• Maksafunktsiooni analüüsid: transaminaaside kõrgemad tasemed

Abiainetega seotud hoiatused

See ravim sisaldab 15,56 mmol (358 mg) naatriumi ühe pudeli kohta. Seda tuleb arvesse võtta patsientide puhul, kes on kontrollitud soolasisaldusega dieedil.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teised MSPVA-d, sh COX-2 inhibiitorid ja salitsülaadid

Mitmete MSPVA-de koosmanustamine võib sünergilise toime tõttu suurendada seedetrakti haavandite ja verejooksu tekkeriski. Seetõttu tuleb hoiduda ibuprofeeni kasutamisest koos teiste MSPVA-dega (vt lõik 4.4).

Ibuprofeeni ja atsetüülsalitsüülhappe samaaegne manustamine ei ole üldiselt soovitatav, kuna kõrvaltoimete risk suureneb.

Eksperimentaalsetest andmetest nähtub, et samaaegsel manustamisel võib ibuprofeen pärssida atsetüülsalitsüülhappe väikeste annuste toimet vereliistakute agregatsioonile. Kuigi seoses nende andmete ekstrapoleerimisega kliinilisele olukorrale on kahtlusi, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib vähendada atsetüülsalitsüülhappe väikeste annuste südant kaitsvat toimet. Ibuprofeeni juhuslikul kasutamisel peetakse kliiniliselt olulist toimet ebatõenäoliseks (vt lõik 5.1).

Liitium

Ibuprofeeni manustamine koos liitiumpreparaatidega võib suurendada nende ravimpreparaatide sisaldust seerumis.

Vajalik on seerumi liitumitaseme kontrollimine.

Südameglükosiidid (digoksiin)

MSPVA-d võivad süvendada südamepuudulikkust, vähendada glomerulaarfiltratsiooni ja suurendada südameglükosiidide taset plasmas. Soovitatav on jälgida digoksiini taset seerumis.

Fenütoiin

Ibuprofeeni samaaegne manustamine võib tõsta fenütoiini taset plasmas ja seetõttu võib suureneda toksilisuse risk.

Antihüpertensiivsed ravimid (diureetikumid, AKE-inhibiitorid, beetaretseptoreid blokeerivad ravimid ja angiotensiin-II antagonistid

Diureetikumid ja AKE-inhibiitorid võivad vähendada MSPVA-de nefrotoksilisust. MSPVA-d võivad vähendada diureetikumide ja teiste antihüpertensiivsete ravimite, sh AKE-inhibiitorite ja beetablokaatorite toimet. Halvenenud neerufunktsiooniga patsientidel (nt dehüdreeritud patsiendid või eakad neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid) võib AKE-inhibiitorite, beetaretseptoreid blokeerivate ravimite, angiotensiin-II antagonistide või tsüklooksügenaasi pärssivate ravimite koosmanustamine põhjustada neerufunktsiooni edasist halvenemist kuni võimaliku ägeda neerupuudulikkuseni, mis on harilikult pöörduv. Seetõttu tuleb sellist kombinatsiooni manustada ettevaatlikult, eriti eakatele patsientidele. Patsiendid peavad olema piisavalt hüdreeritud. Tuleb mõelda neerufunktsiooni jälgimisele pärast samaaegse ravi alustamist ja perioodiliselt hiljem.

Ibuprofeeni AKE-inhibiitorite samaaegne manustamine võib põhjustada hüperkaleemia.

Kaaliumi säästvad diureetikumid

Samaaegne kasutamine võib põhjustada hüperkaleemiat (soovitatav on kontrollida seerumi kaaliumisisaldust).

Kaptopriil

Eksperimentaaluuringud osutavad, et ibuprofeen takistab kaptopriili toimet suurendada naatriumi ekskretsiooni.

Kortikosteroidid

Seedetrakti haavandite või veritsuse tekkimise suurem risk (vt lõik 4.4).

Trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid (nt klopidogreel ja tiklopidiin) ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d)

Suurenenud risk seedetrakti verejooksu tekkeks (vt lõik 4.4). MSPVA-sid ei tohi võtta koos tiklopidiiniga, kuna sellega kaasneb vereliistakute funktsiooni pärssimise aditiivse toime risk.

Metotreksaat

MSPVA-d pärsivad metotreksaadi tubulaarset sekretsiooni ja metotreksaadi suurenenud kliirensi tõttu võivad tekkida teatud metaboolsed koostoimed. Ibuprofeeni manustamine 24 tunni jooksul enne või pärast metotreksaadi manustamist võib põhjustada metotreksaadi kõrgemat kontsentratsiooni ja selle toksilise toime suurenemist. Seetõttu tuleb vältida MSPVA-de ja metotreksaadi suurte annuste samaaegset kasutamist. Samuti tuleb arvestada koostoimete potentsiaalse riskiga metotreksaadi väikese annusega ravi korral, eriti neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel. Kombinatsioonravi korral tuleb jälgida neerufunktsiooni.

Tsüklosporiin

Teatud mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite samaaegsel manustamisel suureneb tsüklosporiinist tingitud neere kahjustav toime. Sellist toimet ei saa välistada ka tsüklosporiini ja ibuprofeeni kombineerimisel.

Antikoagulandid

MSPVA-d võivad suurendada antikoagulantide, nt varfariini toimet (vt lõik 4.4). Samaaegse ravi korral on soovitatav jälgida koagulatsiooni seisundit.

Sulfonüüluuread

MSPVA-d võivad suurendada sulfonüüluureate hüpoglükeemilist toimet. Samaaegse ravi korral on soovitatav jälgida vere glükoosisisaldust.

Takroliimus

Nefrotoksilisuse kõrgenenud risk.

Zidovudiin

HIV-positiivsetel hemofiiliaga patsientidel, kes on samal ajal kasutanud zidovudiini ja ibuprofeeni, on täheldatud suurenenud riski hemartroosi ning verevalumite tekkeks. Zidovudiini ja MSPVA-de samaaegsel kasutamisel võib olla suurem hematotoksilisuse oht. Soovitatav on teha vereanalüüsid 1...2 nädalat pärast ravimite kooskasutamise alustamist.

Probenetsiid ja sulfiinpürasoon

Probenetsiidi või sulfiinpürasooni sisaldavad ravimpreparaadid võivad aeglustada ibuprofeeni eritumist.

Kinoloonantibiootikumid

Loomuuringutest saadud andmed näitavad, et MSPVA-d võivad suurendada kinoloonantibiootikumide kasutamisega seostatavat krampide tekkeriski. MSPVA-sid ja kinoloone võtvatel patsientidel võib olla suurem risk krampide tekkeks.

CYP2C9 inhibiitorid

Ibuprofeeni ja CYP2C9 inhibiitorite samaaegne manustamine võib suurendada ibuprofeeni (CYP2C9 substraat) ekspositsiooni. Uuring vorikonasooli ja flukonasooliga (CYP2C9 inhibiitorid) näitas S(+)- ibuprofeeni ekspositsiooni suurenemist ligikaudu 80 kuni 100%. Kui samal ajal manustatakse tugevaid CYP2C9 inhibiitoreid, tuleb kaaluda ibuprofeeni annuse vähendamist, eriti kui ibuprofeeni suuri annuseid manustatakse koos vorikonasooli või flukonasooliga.

Mifepristoon

Kui MSPVA-sid kasutatakse 8...12 päeva jooksul pärast mifepristooni manustamist, võivad need vähendada mifepristooni toimet.

Alkohol

Alkoholi kroonilise tarbimisega (14...20 jooki nädalas või rohkem) inimestel tuleb ibuprofeeni kasutamist vältida, kuna sellega kaasneb tõsiste seedetrakti kõrvaltoimete risk, sh veritsus.

Aminoglükosiidid

MSPVA-d võivad vähendada aminoglükosiidide eritumist ja suurendada nende toksilisust.

Taimsed ekstraktid

Hõlmikpuu võib MSPVA-dega koos suurendada veritsuse riski.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Prostaglandiini sünteesi pärssimine võib mõjuda rasedusele ja/või embrüonaalsele/loote arengule kahjulikult. Epidemioloogiliste uuringute andmed näitavad, et prostaglandiinide sünteesi inhibiitorite kasutamisel raseduse varajases staadiumis suureneb risk nurisünnituse ja südame väärarengute ja gastroskiisi väärarengute tekkeks. Kardiovaskulaarsete väärarengute absoluutne risk suurenes vähem kui 1%-lt kuni ligikaudu 1,5%-le. Arvatakse, et risk kasvab annuse suurenemise ja ravi kestuse pikenemisega.

Loomkatsed on näidanud, et prostaglandiinide sünteesi inhibiitorite manustamine suurendab loodete pre- ja postimplantatsioonilist hukkumist ning embrüote ja loodete suremust. Peale selle on teatatud erinevate väärarendite, sealhulgas südame-veresoonkonna väärarendite suurenenud esinemissagedusest loomadel, kellele on organogeneesi ajal manustatud prostaglandiini sünteesi inhibiitoreid (vt lõik 5.3).

Raseduse esimese ja teise trimestri vältel ei tohi ibuprofeeni anda, kui see ei ole hädavajalik. Kui ibuprofeeni kasutab naine, kes püüab rasestuda, või kasutab seda raseduse esimesel ja teisel trimestril, peab annus olema võimalikult väike ja ravi kestus võimalikult lühike.

Kõigi prostaglandiini sünteesi inhibiitorite toimel võivad raseduse kolmandal trimestril:

• avalduda lootel:

•kardiopulmonaalne toksilisus (arterioosjuha enneaegne sulgumine ja pulmonaalne hüpertensioon);

•neerude düsfunktsioon, mis võib areneda neerupuudulikkuseks koos oligohüdramnioni kujunemisega;

• raseduse lõpus emal ja lapsel:

•võimalik veritsusaja pikenemine ehk hüübimisvastane toime, mis võib esineda isegi väga väikeste annuste korral;

•emaka kontraktsioonide pärssumine, mille tulemusel võib sünnitus hilineda või pikale venida.

Seega on ibuprofeen raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Imetamine

Ibuprofeen ja selle metaboliidid erituvad väikestes kogustes rinnapiima. Kuna praeguseks ei ole teada kahjulikke toimeid imikutele, ei ole ibuprofeeni soovituslike annustega lühiajalise ravimise kestel imetamise katkestamine tavaliselt vajalik, kuid imetamine on soovitatav katkestada, kui kasutatakse suuremaid annuseid kui 1200 mg ööpäevas või pikema perioodi vältel, kuna sellega kaasneb prostaglandiin sünteesi pärssimise risk vastsündinutel.

Fertiilsus

On mõningaid andmeid selle kohta, et tsüklooksügenaasi/prostaglandiinide sünteesi pärssivad ravimid võivad ovulatsiooni mõjutamise kaudu vähendada naiste fertiilsust. Ravi lõpetamisel on see toime pöörduv.

Toime reaktsioonikiirusele

Ühekordsel või lühiajalisel kasutamisel ei ole ettevaatusabinõud vajalikud. Kuid olulised kõrvaltoimed, näiteks väsimus ja pearinglus, võivad reageerimisvõimet kahjustada ning vähendada võimet juhtida sõidukeid ja/või töötada masinatega. Eriti kehtib see juhtudel, kui samal ajal tarvitatakse alkoholi.

Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete hindamisel on võetud aluseks järgmised esinemissagedused.

Väga sage: ≥ 1/10

Sage: ≥ 1/100 kuni < 1/10

Aeg-ajalt: ≥ 1/1000 kuni < 1/100

Harv: ≥ 1/10 000 kuni < 1/1000

Väga harv: <1/10 000

Teadmata: ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed on seotud seedetraktiga. Esineda võivad peptilised haavandid, perforatsioon või seedetrakti veritsus, mis eeskätt eakatel patsientidel võivad lõppeda surmaga (vt lõik 4.4). Kirjeldatud on ka manustamisjärgset iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, kõhupuhitust, kõhukinnisust, düspepsiat, kõhuvalu, verirooja, veriokset, haavandilist stomatiiti, Crohni tõbe ja koliidi ägenemist (vt lõik 4.4). Harvem on täheldatud gastriiti. Seedetrakti verejooksude oht on eriti tugevas sõltuvuses kasutatud annuste suurusest ja ravikuuri kestusest.

Väga harva on teatatud rasketest ülitundlikkusreaktsioonidest (sh infusioonikoha reaktsioonid, anafülaktiline šokk) ja tõsistest kutaansetest kõrvaltoimetest, nt bulloosreaktsioonidest, sh Stevensi- Johnsoni sündroom ning toksiline epidermaalne nekrolüüs (Lyelli sündroom), multiformne erüteem ja alopeetsia.

Infektsioossete põletike ägenemine (nt nekrotiseeruva fastsiidi tekkimine) mittesteroidsete põletikuvastaste ainete süsteemse kasutamise ajal. See võib olla seotud mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite toimemehhanismiga.

Tuulerõugenakkuse ajal võivad esineda valgustundlikkus, allergiline vaskuliit ning erandjuhul rasked nahainfektsioonid ja pehmete kudede tüsistused (vt lõik 4.4).

Teatatud on MSPVA-raviga seotud ödeemist, hüpertensioonist ja südamepuudulikkusest.

Kliinilised uuringud osutavad, et ibuprofeeni kasutamine, eriti suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib olla seotud arteriaalsete tromboosi juhtude (nt müokardiinfarkt või insult) riski vähese suurenemisega (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Sümptomid

Üleannustamise sümptomid võivad olla kesknärvisüsteemi häired, nagu peavalu, tinnitus, pearinglus, uimasus, teadvusetus ja ataksia, samuti kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine. Peale selle võivad esineda seedetrakti verejooksud ning maksa- ja neerufunktsiooni häired. Veel võivad tekkida hüpotensioon, hingamise pärssumine ja tsüanoos.

Tõsise mürgistuse korral võib esineda metaboolne atsidoos.

Ravi

Ravi on sümptomaatiline ja spetsiifiline antidoot puudub.

Intoksikatsiooni ravivõimalused sõltuvad ulatusest, tasemest ja kliinilistest sümptomitest intensiivravi tavameetmete järgi.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained, propioonhappe derivaadid. Ibuprofeen

ATC-kood: M01AE01

Ibuprofeen on mittesteroidne põletikuvastane aine, mille puhul on tavapärastes loomkatsete põletikumudelites tõestatud, et see toimib prostaglandiini sünteesi pärssimise teel. Ibuprofeenil on inimestele antipüreetiline toime ning see vähendab põletikust tingitud valu ja turset. Peale selle inhibeerib ibuprofeen pöörduvalt ka ADP ja kollageeni indutseeritud trombotsüütide agregatsiooni.

Eksperimentaalsetest andmetest nähtub, et samaaegsel manustamisel võib ibuprofeen pärssida atsetüülsalitsüülhappe väikeste annuste toimet vereliistakute agregatsioonile. Farmakodünaamilistes uuringutes, kus manustati 400 mg ibuprofeeni üksikannus 8 tundi enne või 30 minuti jooksul pärast atsetüülsalitsüülhappe kiirelt vabastava ravimvormi annuse (81 mg) võtmist, täheldati atsetüülsalitsüülhappe toime vähenemist tromboksaani moodustumisele või trombotsüütide agregatsioonile. Kuigi seoses nende andmete ekstrapoleerimisega kliinilisele olukorrale on kahtlusi, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline tarvitamine võib vähendada atsetüülsalitsüülhappe väikeste annuste südant kaitsvat toimet. Ibuprofeeni juhuslikul kasutamisel peetakse kliiniliselt olulist toimet ebatõenäoliseks (vt lõik 4.5).

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Ibuprofen B. Brauni manustatakse veenisiseselt, seetõttu imendusmisprotsess puudub ja ibuprofeeni biosaadavus on täielik.

Pärast ibuprofeeni veenisisest manustamist inimestele saavutatakse S-enantiomeeri (aktiivne) ja R- enantiomeeri maksimaalne kontsentratsioon (CMAX) ligikaudu 40. minutil ja infusioonikiirus on 30 minutit.

Jaotumine

Hinnanguline jaotusruumala on 0,11 kuni 0,21 l/kg.

Ibuprofeen seondub suurel määral plasmavalkudega, peamiselt albumiiniga.

Biotransformatsioon

Ibuprofeen metaboliseeritakse maksas kaheks passiivseks metaboliidiks ja need erituvad koos metaboliseerimata ibuprofeeniga neerude kaudu sellisel kujul või konjugaatidena.

Suukaudsel manustamisel imendub ibuprofeen osaliselt juba maos ja lõplikult peensooles. Pärast metabolismi maksas (hüdroksülatsioon, karboksülatsioon) elimineeritakse farmakoloogiliselt passiivsed metaboliidid täielikult, peamiselt neerude kaudu (90%), aga ka sapi abil.

Eliminatsioon

Eritumine neerude kaudu on kiire ja täielik. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu kaks tundi.

Lineaarsus/mittelineaarsus

Ibuprofeeni ühe manustamiskorra (annus vahemikus 200 kuni 800 mg) järgselt on plasma kontsentratsiooni-aja kõver lineaarne.

Farmakokineetiline/farmakodünaamiline suhe

Ibuprofeeni plasmatasemete, farmakodünaamiliste omaduste ja üldise ohutusprofiil vahel on korrelatsioon. Ibuprofeeni farmakokineetika on pärast veenisisest ja suukaudset manustamist stereoselektiivne.

Veenisisese ibuprofeen toimemehhanism ja farmakoloogia ei erine suukaudselt manustatavast ibuprofeenist.

Neerukahjustus

Kerge neerukahjustusega patsientidel on kirjeldatud sidumata (S)-ibuprofeeni hulga suurenemist, (S)- ibuprofeeni AUC väärtuste suurenemist ja suuremaid enantiomeeride AUC (S/R) suhteid võrreldes vastavate näitajatega tervetel inimestel.

Lõppstaadiumis neeruhaigusega dialüüsravi saavatel patsientidel oli sidumata ibuprofeeni osakaal ligikaudu 3% ja tervetel vabatahtlikel ligikaudu 1%. Neerufunktsiooni raske häirumise tagajärjel võivad ibuprofeeni metaboliidid kuhjuda. Selle toime olulisus ei ole teada. Metaboliite saab kõrvaldada hemodialüüsiga (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Maksakahjustus

Ratseemilise ibuprofeeniga ravitavatel tsirroosiga patsientidel, kellel esines mõõdukas maksakahjustus (Child-Pugh’ skoor 6...10), täheldati poolväärtusaja keskmiselt kahekordset pikenemist ja enantiomeeride AUC suhe (S/R) oli oluliselt väiksem võrreldes tervete kontrollisikutega, mis viitab, et on halvenenud (R)-ibuprofeeni metaboolne inversioon aktiivseks (S)-enantiomeeriks (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes avaldus ibuprofeeni subkrooniline ja korduvtoksilisus peamiselt seedetrakti kahjustuste ning haavanditena. In vitro ja in vivo uuringutest ei ole saadud kliinilist tähtsust omavaid tõendeid ibuprofeeni mutageense toime kohta. Rottide ja hiirtega tehtud uuringutes ei leitud tõendeid ibuprofeeni kartsinogeense toime kohta.

Ibuprofeen pärssis ovulatsiooni küülikutel ja kahjustas eri loomaliikidel (küülik, rott, hiir) implantatsiooni. Rottide ja küülikutega tehtud eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et ibuprofeen läbib platsentat. Pärast emasloomale toksiliste annuste manustamist täheldati rottide järglastel väärarendite (vatsakeste vaheseina defektid) esinemuse suurenemist.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

L-arginiin

Naatriumkloriid

Vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks)

Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)

Süstevesi

Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati segada teiste ravimpreparaatidega.

Kõlblikkusaeg

24 kuud

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim pärast avamist kohe ära kasutada. Vastasel korral vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi esmast avamist vt lõik 6.3.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Ibuprofen B. Brauni pakend on 100 ml kahe korgiga madala tihedusega polüetüleenist (LDPE) konteiner, pakendis 10 ja 20 pudelit, iga pudel 100 ml.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Ibuprofen B. Braun on ettenähtud kasutamiseks ühekordse annusena; kasutamata lahus tuleb hävitada. Enne manustamist tuleb lahust visuaalselt kontrollida ja veenduda, et see oleks selge ja värvitu. Lahust ei tohi kasutada, kui selles täheldatakse osakesi.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

B. Braun Melsungen AG

Carl-Braun-Straße 1

34212 Melsungen

Saksamaa

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 04.04.2017

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2018