Ibumetin - tabl 600mg n100
Artikli sisukord
tabl 600mg N100
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Ibumetin 600 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Ibuprofeen
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
•Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
•Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
•Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik isegi kui haigusnähud on sarnased.
•Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord
1.Mis ravim on Ibumetin ja milleks seda kasutatakse
2.Mida on vaja teada enne Ibumetin`i kasutamist
3.Kuidas Ibumetin`i kasutada
4.Võimalikud kõrvaltoimed
Kuidas Ibumetin`i säilitada
6.Pakendi sisu ja muu teave
1. Mis ravim on Ibumetin ja milleks seda kasutatakse
Ibumetin on mittesteroidne põletikuvastane aine (MSPVA), mis toimib põletikuvastaselt, valuvaigistavalt ja palavikku alandavalt.
Ibumetin`i kasutatakse reumaatiliste haiguste, nõrga kuni mõõduka valu, düsmenorröa (valulik menstruatsioon) ja palaviku korral.
2. Mida on vaja teada enne Ibumetin`i kasutamist
Ärge kasutage Ibumetin`i:
•kui olete ibuprofeeni või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6.1) suhtes allergiline;
•kui te olete allergiline teiste
•kui teil on või on kunagi olnud mao- ja/või kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi, seedetrakti verejooks või seedetrakti mulgustus;
•kui teil esineb soodumus veritsuste tekkeks (nt trombotsüütide vähene hulk veres);
•kui teil on raske
•kui teil on maksatsirroos (maksarakkude hävimine ja maksa sidekoestumine);
•kui teil on ravile halvasti alluv kõrgenenud vererõhk;
•raseduse 3. kolmandikust.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Kui teil on:
•häirunud
•astma;
•mõni teadaolev infektsioon;
•verehüübivuse häired;
•süsteemne erütematoosne luupus või mõni muu süsteemne sidekoehaigus;
•põletikuline soolehaigus (haavandiline koliit või Crohn’i tõbi).
Kui te kasutate samaaegselt mõnda teist ravimit – vt lõik „Muud ravimid ja Ibumetin“.
Patsientidel, kellel esineb süsteemne erütematoosne luupus või mõni muu sidekoehaigus, võib esineda suurem risk aseptilise meningiidi tekkeks.
Ibuprofeen võib kahjustada viljakust, mistõttu seda ei soovitata kasutada rasestuda soovivatel naistel. Rasestumisraskustega ja viljatuseuuringutel olevatel naistel tuleks kaaluda ravi katkestamist ibuprofeeniga.
Eakatel esineb kõrvaltoimeid, eriti seedetrakti kõrvaltoimeid, sagedamini.
Informeerige oma arsti mis tahes ebatavalisest seedetrakti sümptomist (näiteks seedetrakti verejooksust), eriti kui need ilmnevad ravi algul. Kui ibuprofeenravi ajal tekib seedetrakti verejooks või haavand, tuleb ravi kohe katkestada.
Põletikuvastaseid/valuvaigistavaid ravimid, nagu ibuprofeen võib seostada infarkti- või insuldi riski vähese suurenemisega, eriti kui seda kasutatakse suurtes annustes. Ärge ületage soovitatud annust ega ravi kestust.
Enne Ibumetin`i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga järgmistel juhtudel:
-kui teil on südameprobleemid, nagu südamepuudulikkus või rinnaangiin (valu rinnus), või kui teil on olnud südameinfarkt, šunteerimine, perifeersete arterite haigus (halb verevarustus jalgades või jalalabades ahenenud või ummistunud arterite tõttu või mis tahes tüüpi insult (sh miniinsult või transitoorne isheemiline atakk (TIA));
-kui teil on kõrge vererõhk, diabeet või kõrge kolesteroolitase, kui teie perekondlikus anamneesis esineb südamehaigusi või insulti või kui suitsetate).
Vedelikupuudusega lastel ja noorukitel on oht neerukahjustuse tekkeks.
Enne Ibumetin`i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Muud ravimid ja Ibumetin
Ibumetin võib mõjutada teiste ravimite toimet ja vastupidi. Nende ravimite hulka kuuluvad näiteks:
•antikoagulandid (st vedeldavad verd ja takistavad verehüüvete tekkimist, nt aspiriin ehk atsetüülsalitsüülhape, varfariin, tiklopidiin).
•vererõhku alandavad ravimid (AKE inhibiitorid, nt kaptopril, beetablokaatorid, nt atenolol, angiotensiin II retseptori antagonistid, nt losartaan).
Ibuprofeeni kasutamisel koos kortikosteroidide (hormoonid raskete põletikuliste haiguste raviks), trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorite (aspiriin), teiste
Ibuprofeen tugevdab mõnede verehüübimist pärssivate ravimite toimet ja seetõttu esineb suurem risk verejooksu tekkeks.
Ibuprofeen võib vähendada mõnede diureetikumide (vett väljutavad ravimid) toimet.
Ibuprofeen võib soodustada liitiumipreparaatide (kasutatakse depressiooni raviks), metotreksaadi (kasutatakse reumaatiliste haiguste ja kasvajate raviks), tsüklosporiini (immuunsüsteemi aktiivsust pärssiv ravim) ja takroliimuse (neerusiirdamise järgselt kasutatav ravim) toksilisuse teket.
Probenetsiid (podagraravim) võib pikendada ibuprofeeni eritumist organismist.
Ka mõned teised ravimid võivad mõjutada Ibumetin ravi või vastupidi. Seetõttu küsige alati nõu arstilt või apteekrilt, enne kui kasutate Ibumetin`i koos teiste ravimitega.
Rasedus, imetamine ja viljakus
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.
Ibuprofeeni ei ole soovitatav manustada raseduse 1. ja 2. kolmandikul ning on vastunäidustatud alates raseduse 3. kolmandikust.
Ibuprofeen eritub rinnapiima. Pikemaaegse ravi vajadusel on soovitatav rinnaga toitmine lõpetada.
Ibumetin sisaldab laktoosmonohüdraati
Ravim sisaldab abiainena laktoosmonohüdraati. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga.
3. Kuidas Ibumetin`i kasutada
Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Reumaatilised haigused. Täiskasvanule on soovitatav 2…5 tabletti (1200... 3200 mg) ööpäevas, jagatuna 3...4 annuseks. Sümptomite kontrolli alla saamisel tuleks ravimi hulka vähendada madalaimale toimivale annusele.
Nõrk kuni mõõdukas valu ja palavik. Täiskasvanule ½ tabletti (300 mg), seejärel vajaduse korral ½ tabletti (300 mg) mitte sagedamini kui iga 4 tunni järel. Maksimaalne ööpäevane annus nõrga kuni mõõduka valu ja palaviku korral ei tohiks ületada 1200 mg.
Lapsele 20...40 mg/kg ööpäevas, jaotatuna 3...4 annuseks. Lastel on soovitatav kasutada Ibumetin 200 mg või Ibumetin 400 mg tablette.
Primaarse düsmenorröa sümptomaatiline ravi: soovitatav annus on ½ tabletti (300 mg). Annustamist võib korrata iga 4 tunni järel vastavalt vajadusele.
Tabletid neelatakse tervelt, vajadusel võib tablette ka närida või peenestada, peale juua vett. Võttes tablette söögi ajal, väheneb maoärrituse tekke võimalus.
Kui teil on tunne, et Ibumetin`i toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Kui te võtate Ibumetin`i rohkem kui ette nähtud
Üleannustamise tunnusteks annuse ületamisel on iiveldus, oksendamine, peapööritus, liigutuste koordinatsioonihäired. Raskel juhul võib esineda teadvuse kadu ja krampe ning maksa- ja neerutalitluse häireid. Võib väheneda vere hüübimisvõime.
Üleannustamisnähtude korral võtke ravimi pakend kaasa ja pöörduge arsti poole.
Kui te unustate Ibumetin`i võtta
Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (rohkem kui
Sageli esinevad kõrvaltoimed (rohkem kui
nahalööve, kerge ja mööduv peavalu, pearinglus, tinnitus (kõrvade kumisemine), vedelikupeetus, tursed, iiveldus, oksendamine, seedehäired, kõhukinnisus, kõhukrambid või
muutused maksatalitlust iseloomustavates vereanalüüsides, südame paispuudulikkus, unetus, närvilisus, kõrgenenud vererõhk, astmahood, mao- või kaksteistsõrmiksoole haavand veritsuse ja/või mulgustumisega, seedetrakti verejooks, jämesoolepõletik ja põletikuline soolehaigus.
Harva ja väga harva esinevad kõrvaltoimed (vähem kui
erinevad nahakahjustused (lööbed, punetus, villid, naha ketendus, koorumine), naha tundlikkus päikesevalgusele, muutused verepildis, verehüübivushäired, unisus, depressioon, segasus, ajukelmepõletik ja
ekstrapüramidaalsed häired (ebatavalised näo ja keha liigutused, rahutus ja värinad), rasked maksa- ja neerukahjustused, suutmatus süveneda ja kognitiivsed häired (tunnetushäired), silmakahjustused – erinevad nägemishäired ja
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas Ibumetin`i säilitada
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Ibumetin sisaldab
-Toimeaine on ibuprofeen. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 600 mg ibuprofeeni.
-Teised abiained on kartulitärklis, kroskarmelloosnaatrium, laktoosmonohüdraat, magneesiumstearaat, hüpromelloos 15 (E 464), mikrokristalne tselluloos (E 460), propüleenglükool, talk, kolloidne veevaba ränidioksiid.
Kuidas Ibumetin välja näeb ja pakendi sisu
Ibumetin 600 mg tablett on valge, ovaalne, poolitusjoonega õhukese polümeerikattega tablett. 100 tabletti plastikpurgis.
Müügiloa hoidja ja tootja
Takeda Pharma AS
Jaama 55B
63308 Põlva
Eesti
Tel: +372 799 8100
Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2015
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Ibumetin 600 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 600 mg ibuprofeeni.
INN. Ibuprofenum
Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoosmonohüdraat.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett. Valge, ovaalne, poolitusjoonega tablett. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Reumaatilised haigused. Nõrk kuni mõõdukas valu. Düsmenorröa. Palavik.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Nõrk kuni mõõdukas valu ja palavik: täiskasvanule 400 mg, seejärel vajaduse korral 200 mg või 400 mg mitte sagedamini kui iga 4 tunni järel. Maksimaalne ööpäevane annus nõrga kuni mõõduka valu ja palaviku korral ei tohiks ületada 1200 mg.
Lapsele 20...40 mg/kg ööpäevas, jaotatuna 3...4 annuseks. Lastele kehakaaluga üle 20 kg manustatakse 200 mg 3 korda ööpäevas; kehakaaluga üle 30 kg 200…400 mg 3 korda ööpäevas ja üle 40 kg kaaluvatele lastele 400 mg 3 korda ööpäevas.
Primaarse düsmenorröa sümptomaatiline ravi: soovitatav annus on 400 mg iga 4 tunni järel vastavalt vajadusele.
Reumaatilised haigused: soovitatav annus täiskasvanule on 1200...3200 mg ööpäevas, jagatuna 3...4 annuseks. Kui on saavutatud rahuldav tulemus, tuleks annust vähendada madalaimale säilitusannusele, mis tagab sümptomite kontrolli all hoidmise. Reumatoidartriidi puhul on üldiselt vajalikud suuremad annused kui osteoartriidi puhul.
Tabletid neelatakse tervelt, vajadusel võib tablette ka närida või peenestada, peale juua vett. Võttes tablette söögi ajal, väheneb maoärrituse tekke võimalus.
Kõrvaltoimeid saab minimeerida, kasutades sümptomite kontrollimiseks madalaimat efektiivset annust nii lühikese aja jooksul, kui vajalik (vt lõik 4.4).
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus ibuprofeeni või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Ibuprofeeni manustamine on vastunäidustatud järgmiste haigusseisundite puhul:
•anamneesis varasema MSPVA kasutamisega seotud seedetrakti verejooks või perforatsioon;
•teadaolev ülitundlikkusreaktsioon MSPVA või atsetüülsalitsüülhappe suhtes;
•äge või anamneesis korduv seedetrakti haavand/verejooks (kaks või enam kindlat haavandumise või verejooksu juhtu);
•raskekujuline maksapuudulikkus;
•maksatsirroos;
•raske südamepuudulikkus (NYHA IV klass);
•pahaloomuline hüpertensioon;
•raske neerupuudulikkus;
•seisundid, mille puhul esineb soodumus veritsuste tekkeks (nt trombotsütopeenia);
•bronhiaalastma, mis vallandub salitsüülhappe toimel ning teised mittesteroidsetest põletikuvastastest ainetest põhjustatud allergilised sümptomid;
•raseduse 3. trimester.
4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Ibuprofeeni tuleks kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel esineb:
•neerutalitluse häire;
•hüpertensioon või kardiaalsed seisundid mille tüsistusteks on vedelikupeetus ja tursed;
•maksatalitluse häire;
•teadaolev infektsioon;
•verehüübivuse häired.
Ibumetin`i kasutamise ajal peab vältima teiste
Patsiendid, kellel esineb süsteemne erütematoosne luupus või mõni muu sidekoehaigus, võib esineda suurem risk aseptilise meningiidi tekkeks.
Sarnaselt kõigile tsüklooksügenaasi/prostaglandiinide sünteesi inhibeerivatele ravimitele võib ibuprofeen kahjustada viljakust, mistõttu seda ei ole soovitatav kasutada naistel, kes soovivad rasestuda. Naistel, kellel on raskusi rasestumisega või kellel uuritakse viljatuse põhjuseid, tuleks kaaluda ravi katkestamist ibuprofeeniga.
Eakatel patsientidel on MSPVA kasutamisest tingitud kõrvaltoimete (eriti seedetrakti verejooks ja perforatsioon, mis võib lõppeda letaalselt) esinemissagedus kõrgem.
Seedetrakti riskid
Seedetrakti verejooks, haavand ja perforatsioon: Potentsiaalselt letaalset seedetrakti verejooksu, haavandumist või perforatsiooni on teatatud kõikide
Seedetrakti verejooksu, haavandumise ja perforatsiooni risk on kõrgem MSPVA annuse suurendamisega, haavandi anamneesiga patsientidel, eriti kui haavand on komplitseerunud verejooksu või perforatsiooniga (vt lõik 4.3) ning eakatel patsientidel. Nendel patsientidel peab ravi alustama võimalusel väikseima annusega. Samuti neil, kes kasutavad väikses annuses atsetüülsalitsüülhapet või teisi seedetrakti kahjustuste riski suurendavaid ravimeid (vt allpool ja
lõik 4.5) tuleb kaaluda kombinatsioonravi protektiivsete ainetega (sh misoprostool või prootonpumba inhibiitorid).
Seedetrakti toksilisuse anamneesiga patsiendid, eriti eakad, peavad teatama mis tahes ebatavalisest seedetrakti sümptomist (näiteks seedetrakti verejooksust), eriti kui need ilmnevad ravi algul.
Ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kes kasutavad samaaegselt seedetrakti haavandi ja verejooksu riski suurendavaid ravimeid, nagu suukaudsed kortikosteroidid, antikoagulandid (nt varfariin), selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid või trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid nagu atsetüülsalitsüülhape (vt lõik 4.5).
Kui ibuprofeenravi ajal tekib seedetrakti verejooks või haavand, tuleb ravi kohe katkestada.
Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed riskid
Hoolikalt peab jälgima neid patsiente, kellel on anamneesis
Kliinilised uuringud näitavad, et ibuprofeeni kasutamist, eelkõige just suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib seostada arteriaalse tromboosi (nt müokardiinfarkt ja insult) riski vähese suurenemisega. Epidemioloogilistest uuringutest ei ole üldiselt ilmnenud, et ibuprofeeni kasutamine väikestes annustes (≤1200 mg ööpäevas) suurendaks arteriaalse tromboosi riski.
Ravile allumatu hüpertensiooni, südame paispuudulikkuse (NYHA II…III klass), diagnoositud isheemilise südamehaiguse, perifeersete arterite haiguse ja/või peaaju veresoonte haigusega patsiente tohib ibuprofeeniga ravida üksnes hoolika kaalumise järel ja vältida tuleb suurte annuste (2400 mg ööpäevas) manustamist.
Hoolikalt tuleb kaaluda ka kardiovaskulaarsete haiguste (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, diabeet, suitsetamine) riskifaktoritega patsientide
Ettevaatlik peab olema samaaegse antikoagulantravi korral.
Ibuprofeeni tuleb ettevaatlikult kasutada patsientidel, kellel on astma, kuna
Patsientidel, kellel on
Dehüdreeritud lastel ja noorukitel on oht neerukahjustuse tekkeks.
Nahareaktsioonid
MSPVA kasutamisel on väga harva tekkinud tõsised nahakahjustused, milledest mõned võivad lõppeda surmaga, sealhulgas eksfoliatiivne dermatiit,
Ravim sisaldab abiainena laktoosmonohüdraati. Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse, galaktoositalumatuse, galaktoseemia või
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Kortikosteroidid: suurenenud risk seedetrakti verejooksu või haavandi tekkeks (vt lõik 4.4). Antikoagulandid:
Trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid: suurenenud risk seedetrakti verejooksuks (vt lõik 4.4).
Liitium: ibuprofeen tugevdab liitiumipreparaatide toimet vähendades liitiumi kliirensit. Tõuseb risk liitiumi mürgistuseks (nõrkus, treemor, ülisuur janu, segasus) (vt lõik 4.4).
Diureetikumid: ibuprofeen nõrgendab furosemiidi või bumetaniidi sisaldavate diureetikumide toimet. Ibuprofeeni toimel väheneb ka neerudes prostaglandiini tootmine ja seega väheneb ka tiasiiddiureetikumide diureetiline ja antihüpertensiivne toime.
Metotreksaat: 24 tundi enne või pärast ibuprofeeni manustatud metotreksaadi plasmakontsentratsioon ja toksilised efektid (leukopeenia, trombotsütopeenia, aneemia, nefrotoksilisus, limaskesta haavandumine) võivad suureneda.
Tsüklosporiin: ibuprofeeni ja tsüklosporiini samaaegsel kasutamisel tõuseb plasmas tsüklosporiini kontsentratsioon, mis võib suurendada toksilist toimet neerudele, kolestaasi ja paresteesia teket.
Probenetsiid: võib pikendada ibuprofeeni eliminatsiooniaega.
AKE inhibiitorid: ibuprofeen võib vähendada AKE ihibiitorite toimet inhibeerides prostaglandiini sünteesi.
Teised
Atsetüülsalitsüülhape: üldiselt ei soovitata ibuprofeeni koos atsetüülsalitsüülhappega manustada kõrvaltoimete esinemise riski suurenemise tõttu. Uuringute käigus kogutud andmed näitavad, et nimetatud ravimite üheaegsel kasutamisel võib ibuprofeen takistada väikeses annuses manustatud atsetüülsalitsüülhappe toimet trombotsüütide agregatsioonile. Kuigi pole kindel, kas nende andmete põhjal on võimalik kliinilises situatsioonis üldistusi teha, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib vähendada väikeses annuses manustatava atsetüülsalitsüülhappe kaitsvat toimet südamele. Ibuprofeeni ajutise kasutamisega ei kaasne tõenäoliselt kliiniliselt olulist toimet (vt lõik 5.1).
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Kuigi kirjanduses ei ole teateid teratogeense toime kohta, ei ole ibuprofeeni, nagu ka kõiki teisi mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, soovitatav manustada raseduse 1. ja 2. trimestril ning sünnituse ajal, kuna prostaglandiini sünteesi inhibiitoritel on täheldatud kahjulikku toimet rasedusele ja/või lootele/vastsündinule (epidemioloogilistel uuringutel on täheldatud suuremat nurisünnituse, südame väärarengute ja gastroskiisi ohtu).
Prostaglandiini inhibiitorite toimel võib loote arterioosjuha enneaegselt sulguda, seetõttu on ibuprofeen alates raseduse 3. trimestrist vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Prostaglandiini inhibiitorite toimel võib pikeneda sünnitusjärgne veritsusaeg ja väheneda emaka kontraktsioonid, mis viib pikenenud sünnitegevusele.
Ibuprofeen eritub rinnapiima. Ravimi kontsentratsioonide suhe rinnapiimas ja vereplasmas on 0,1. Kuigi kõrvaltoimeid imikule ei ole täheldatud, tuleb hinnata
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ibuprofeen ei oma toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
4.8 Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimete esinemissagedused on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10),
Seedetrakti kõrvaltoimed esinevad kõige sagedamini. Kontrollitud kliinilistes uuringutes oli 4...36
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage: nahalööve.
Harv: nõgestõbi ja bulloossed reaktsioonid.
Väga harv: leetrite taoline lööve, mitmekujuline erüteem, nodoosne erüteem, alopeetsia, fototoksilisus, vaskuliit, villiline lööve, juuste ja küüntekahjustused, herpesetaoline dermatiit,
Vere ja lümfisüsteemi häired
Harv: neutropeenia, trombotsütopeenia, agranulotsütoos, aplastiline aneemia, hemolüütiline aneemia, eosinofiilia, koagulatsiooni häired, valgeliblede aplaasia ja pantsütopeenia.
Närvisüsteemi häired
Sage: kerge ja mööduv peavalu ja pearinglus.
Harv: unisus, depressioon, segasus, aseptiline meningiit ja ekstrapüramidaalsed häired.
Kõrva ja labürindi kahjustused
Sage: tinnitus.
Maksa ja sapiteede häired
Neerude ja kuseteede häired
Harv: äge neerupuudulikkus, interstitsiaalne nefriit, nefrotoksilisus koos kreatiniini kontsentratsiooni suurenemisega vereplasmas, veepeetus koos tursetega, papillaarne nekroos ja membranoosne nefropaatia.
Südame häired
Sage: vedelikupeetus ja tursed.
Kliinilised näitavad, et ibuprofeeni kasutamist, eelkõige just suurtes annustes (2400 mg ööpäevas) võib seostada arteriaalse tromboosi (nt müokardiinfarkt või insult) riskivähese suurenemisega.
Endokriinsüsteemi häired
Harv: hüponatreemia.
Psühhiaatrilised häired
Harv: segasus, suutmatus süveneda ja kognitiivsed häired.
Silma kahjustused
Harv: silmakahjsutused, kaasa arvatud ähmane nägemine, nõrgenenud nägemine, muutused värvide nägemisel, nägemisvälja kahjustused, skotoom, amblüoopia, diploopia ja iridotsükliit.
Vaskulaarsed häired
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Seedetrakti häired
Väga sage: düspepsia ja diarröa
Sage: iiveldus, oksendamine, epigastraalne valu, kõhuvaveused, seedehäired, kõhukinnisus, kõhukrambid või
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Ibuprofeeni üleannsutamisel sõltub mürgistuse teke sissevõetud ibuprofeeni kogusest ja ajast mis on möödunud ravimi sissevõtmisest, ka individuaalne reaktsioon võib varieeruda. Seetõttu on oluline hinnata igat juhtu individuaalselt. Kõige sagedasemad ibuprofeeni üleannustamise sümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, letargia ja unisus, nähud kesknärvisüsteemi poolt (peavalu, tinnitus, krambid, kesknärvisüsteemi pärssumine). Harva võib esineda metaboolset atsidoosi, koomat, ägedat neerupuudulikkust ja apnoed (peamiselt väga väikestel lastel). On teatatud ka kardiovaskulaarsetest häiretest: hüpotensioon, bradükardia, tahhükardia ja kodade fibrillatsioon. Kuna spetsiifilist antidooti ei ole, siis on mürgistuse ravi sümptomaatiline ja toetav, kuid tähtis on kohene mao tühjendamine.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained,
Ibuprofeen kuulub mittesteroidsete põletikevastaste ainete (MSPVA) propioonhapete gruppi ja avaldab põletikuvastast, valuvaigistavat ja palavikku alandavat toimet. Tema toimemehhanism ei ole veel täielikult teada, nagu ka teiste
Liigesehaiguste puhul toimib ibuprofeen valuvaigistava ja põletikuvastaste mehhanismide kaudu. Terapeutiline toime ei tulene
Valu ravis võib ibuprofeen blokeerida valuimpulsi tekke perifeerse toime kaudu, mis hõlmab prostaglandiinide aktiivsuse pärssimist ja võimalikku teiste valuretseptoreid stimuleerivate ainete sünteesi või toime inhibeerimist.
Uuringute käigus kogutud andmed näitavad, et üheaegsel annustamisel võib ibuprofeen takistada väikeses annuses manustatud atsetüülsalitsüülhappe toimet trombotsüütide agregatsioonile. Mõned farmakodünaamilised uuringud on näidanud, et 400 mg ibuprofeeni ühekordse annuse manustamisel kuni 8 tundi enne või kuni 30 minutit pärast kiirelt vabaneva atsetüülsalitsüülhappe (81 mg) annustamist, võib täheldada atsetüülsalitsüülhappe toime vähenemist tromboksaani või trombotsüütide agregatsioonile.
Kuigi pole kindel, kas nende andmete põhjal on võimalik kliinilises situatsioonis üldistusi teha, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib vähendada väikeses annuses manustatava atsetüülsalitsüülhappe kaitsvat toimet südamele. Ibuprofeeni ajutise kasutamisega ei kaasne tõenäoliselt kliiniliselt olulist toimet (vt lõik 4.5). Kuigi deksibuprofeeni kohta pole andmeid, on mõistlik eeldada, et deksibuprofeenil (= S(+)- ibuprofeen) (ibuprofeeni farmakoloogiliselt aktiivne enantiomeer) ja väikeses annuses manustatud atsetüülsalitsüülhappel võib olla sarnane omavaheline toime..
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Ibuprofeen imendub seedetraktist peaaegu täielikult. Maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saabub 1...2 tunni pärast. Ravimi poolväärtusaeg vereplasmas on ligikaudu 2 tundi.
Jaotumine
>95% ibuprofeenist seondub vereplasma valkudega. Jaotusruumala on ligikaudu 0,15 l/kg. Jaotuvuse suhe plasmakontsentratsiooni ja sünoviaalvedeliku vahel on 0,4.
Biotransformatsioon
Ibuprofeen metaboliseeritakse maksas inaktiivseks hüdroksü- ja karboksüpropüül- fenüülpropioonhappe metaboliitideks, mis on inaktiivsed. Ülejäänud osa ravimist võib leida väljaheitest nii metaboliitidena kui ka imendumata ravimina.
Eritumine
Väike kogus ibuprofeenist eritub uriiniga muutumatul kujul, koos suurema osa inaktiivsete metaboliitidega. Väike kogus eritub sapiga. 24 tundi pärast manustamist on ravim organismist eritunud täielikult. Ibuprofeenil on kahefaasiline plasma eliminatsiooni kõver, mille poolestusaeg on umbes 2 tundi.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Uuringutes rottidel on leitud antud ravimiklassi ainetel emaka aktiivsust vähendav ja rasedust pikendav toime. Suurim mure
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Kartulitärklis
Kroskarmelloosnaatrium
Laktoosmonohüdraat
Magneesiumstearaat
Hüpromelloos 15 (E 464)
Mikrokristalne tselluloos (E 460)
Propüleenglükool
Talk
Kolloidne, veevaba ränidioksiid.
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
5 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
100 tabletti plastikpurgis.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Takeda Pharma AS
Jaama 55B
63308 Põlva
Eesti
8. MÜÜGILOA NUMBER
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 08.12.1992
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 22.10.2010
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Oktoober 2015