Ibuflux 400 mg - tabl 400mg n20; n10; n30 - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS
IbuFlux, 400 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks tablett sisaldab 400 mg ibuprofeeni. INN. Ibuprofenum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3.RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
Valged või hallika varjundiga ümmargused kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
•Nõrk kuni mõõdukas valu.
•Düsmenorröa.
•Palavik.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Ibuprofeeni annus määratakse individuaalselt.
Maksimaalne lubatud annus ööpäeva jooksul on 2400 mg.
Täiskasvanud, eakad ja üle 12- aastased noorukid
Postoperatiivne, posttraumaatiline või odontogeenne valu, akuutne lihasvalu, liigeste nihestused ja nikastused: 400…600 mg kolm kuni neli korda päevas, akuutse valu korral 800 mg kolm korda päevas.
Teiste sidekoe haiguste korral on põletikuvastane valuvaigistav annus 600 kuni 2400 mg päevas. Düsmenorröa: 400…600 mg kolm korda päevas.
Migreen: profülaktiline annus on 400 mg kolm korda päevas ja esimeste sümptomite ilmnemisel 400…800 mg päevas.
Lühiajalise palaviku ja valu korral: 400…600 mg kolm kuni neli korda päevas.
Lapsed
20...40 mg/kg ööpäevas, jaotatuna 3...4 annuseks. Lastele kehakaaluga üle 20 kg manustatakse 200 mg 3 korda ööpäevas; kehakaaluga üle 30 kg 200…400 mg 3 korda ööpäevas ja üle 40 kg kaaluvatele lastele 400 mg 3 korda ööpäevas.
Manustamine
Tabletti tuleb võtta rohke vedelikuga.
Kui patsiendil on maksa- või neerupuudulikkus, tuleb annuseid kohandada.
4.3 Vastunäidustused
•ebaselge põhjusega vereloomehäired;
•ülitundlikkus ibuprofeeni või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes, samuti ülitundlikkus salitsülaatide või teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ainete suhtes (võib vallanduda astmahoog, nõgestõbi, allergiline riniit);
•silmanärvipõletik;
•maksatsirroos;
•raske südamepuudulikkus;
•raske neeruhaigus:
•rasedus alates 20. nädalast;
•samaaegne teise MSPVA (sh
•anamneesis varasema
•äge või anamneesis korduv seedetrakti haavand/verejooks (kaks või enam kindlat haavandumise või verejooksu juhtu).
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades minimaalset efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul, mis sümptomite kontrollimiseks vajalik (vt lõik „Seedetrakti riskid“ ja „Kardiovaskulaarsed toimed“).
Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed toimed
Kliinilised uuringud ja epidemioloogilised andmed lubavad oletada, et ibuprofeeni kasutamine, eriti pikaajaliselt ja suurtes annustes (2400 mg päevas), võib olla seotud arteriaalse tromboosi juhtude (nt müokardiinfarkt või insult) kõrgenenud riskiga. Epidemioloogilised uuringud ei ole näidanud väikestes annustes (<1200 mg päevas) ibuprofeeni seost müokardiinfarkti kõrgenenud riskiga.
Ettevaatus on vajalik enne ravi alustamist patsientidel, kellel on anamneesis
Ibuprofeeni kasutamise ajal peab vältima teiste
Eakatel patsientidel on
Seedetrakti riskid
Seedetrakti verejooks, haavand ja perforatsioon: Potentsiaalselt letaalset seedetrakti verejooksu, haavandumist või perforatsiooni on teatatud kõikide
Seedetrakti verejooksu, haavandumise või/ja perforatsiooni risk on kõrgem
Seedetrakti toksilisuse anamneesiga patsiendid, eriti eakad, peavad teatama mistahes ebatavalisest seedetrakti sümptomist (eriti seedetrakti verejooksust), eriti kui need ilmnevad ravi alguses. Ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kes kasutavad samaaegselt seedetrakti haavandi ja verejooksu riski suurendavaid ravimeid nagu suukaudsed kortikosteroidid, antikoagulandid (nt varfariin), selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid või trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid nagu atsetüülsalitsüülhape (vt lõik 4.5).
Kui ibuprofeenravi ajal tekib seedetrakti verejooks või haavand, tuleb ravi kohe katkestada.
Nahareaktsioonid
Ettevaatust ibuprofeeni manustamisel maksa- ja/või neerufunktsiooni häirete korral. Astma, kroonilise obstruktiivse hingamisteede haiguse, heinapalaviku, nina limaskesta kroonilise turse (ninapolüübid) või hingamisteede kroonilise infektsiooniga (millega kaasuvad heinapalavikutaolised nähud) patsientidel võib ibuprofeeni toimel vallanduda astmahoog (nn analgeetikumi talumatus/analgeetikumi astma), Quincke ödeem või urtikaaria.
Ettevaatus on vajalik indutseeritud porfüüria ja segakollagenooside korral. Süsteemset erütematoosset luupust ja segatüüpi sidekoehaigust põdevatel patsientidel esineb ibuprofeeni kasutamisel suurenenud risk aseptilise meningiidi tekkeks (vt lõik 4.8).
Nägemishäirete tekkimisel tuleb ravi lõpetada.
On mõningad tõendid, et ravimid, mis inhibeerivad tsüklooksügenaasi/prostaglandiini sünteesi, võivad põhjustada naistel fertiilsuse langust. Häire on pöörduv ning möödub ravimi kasutamise lõpetamisel.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koos atsetüülsalitsüülhappega manustamisel väheneb ibuprofeeni sisaldus seerumis.
Ibuprofeeni manustamisel koos metotreksaadiga suureneb viimase sisaldus seerumis ja toksiline toime võib suureneda.
Ibuprofeeni toimel väheneb furosemiidi, tiasiidide jt diureetikumide natriureetiline toime. Triamtereeni ja ibuprofeeni koosmanustamine võib põhjustada ägedat neerupuudulikkust.
Antihüpertensiivsete ravimite toime võib väheneda.
Kaptopriili ja ibuprofeeni samaaegne kasutamine võib tõsta ägeda neerupuudulikkuse riski.
Teiste
Hepariini kasutamisel koos ibuprofeeniga suureneb verejooksu ja verevalumite tekke oht.
Ibuprofeeniga koosmanustamisel suureneb südameglükosiidide sisaldus seerumis ja toime.
Samaaegne ibuprofeeni manustamine glükokortikoidide, pentoksifülliini, alkoholi või teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega suurendab seedetrakti kõrvaltoimete tekkeohtu (vt lõik 4.8).
Samaaegne ibuprofeeni ja liitiumi manustamine võib suurendada liitiumi sisaldust seerumis ja ka toksilist toimet.
Antidepressant moklobemiid suurendab ibuprofeeni toimet.
Oht nefrotoksiliste toimete tekkimiseks võib suureneda ibuprofeeni kasutatamisel koos tsüklosporiiniga.
Probenetsiid võib pikendada ibuprofeeni eliminatsiooniaega.
Mifepristooni kasutamisel raseduse katkestamisel tuleb enne mittesteroidse põletikuvastase ravimi kasutamist kindlalt veenduda, et rasedus on katkenud, kuna prostaglandiini süntetaasi inhibiitorid võivad vähendada mifepristooni toimet.
Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid võivad suurendada kinolooni ja tsiprofloksatsiini kesknärvisüsteemi kõrvaltoimete sagedust ning sulfonüüluurea derivaatide (antidiabeetikumide) toimet.
On tõendeid, et HIV positiivsetel hemofiiliat põdevatel patsientidel, kes kasutavad samal ajal ibuprofeeni ja zidovudiini, esineb suurenenud risk hemartrooside ja hematoomide tekkeks.
Antikoagulandid:
Trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid: suurenenud risk seedetrakti verejooksuks (vt lõik 4.4).
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Kuigi kirjanduses ei ole teateid teratogeense toime kohta, ei ole ibuprofeeni nagu ka kõikide teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamine kuni raseduse 20nda nädalani soovitatav, kuna prostaglandiini sünteesi inhibiitoritel on täheldatud kahjulikku toimet rasedusele ja/või lootele/vastsündinule (epidemioloogilistel uuringutel on täheldatud suuremat nurisünnituse ja südame väärarengute ohtu).
Alates 20ndast rasedusnädalast on prostaglandiini inhibiitorid vastunäidustatud. Prostaglandiini inhibiitorite toimel võib loote arterioosjuha enneaegselt sulguda, pikeneda sünnitusjärgne veritsusaeg ja väheneda emaka kontraktsioonid, mis viib pikenenud sünnitegevusele.
Imetamine
Ibuprofeen eritub rinnapiima väga väikestes kogustes, mis tõenäoliselt imikut ei ohusta. Terapeutiliste annuste lühiajalisel kasutamisel ei ole imetamise katkestamine vajalik.
Pikemaajalise ravi või suuremate annuste (rohkem kui 1600 mg ööpäevas) vajadusel on soovitatav rinnaga toitmine lõpetada.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Patsiendid, kellel esineb pearinglust või teisi KNS häireid, peaksid vältima autojuhtimist ja mehhanismide käsitsemist.
4.8 Kõrvaltoimed
Südame häired
MSPVA raviga seoses on teatatud tursetest, hüpertensioonist ja südamepuudulikkusest. Kliinilised uuringud ja epidemioloogilised andmed lubavad oletada, et ibuprofeeni kasutamine, eriti pikaajaliselt ja suurtes annustes (2400 mg päevas), võib olla seotud arteriaalse tromboosi juhtude (nt müokardiinfarkt ja insult) vähese kõrgenenud riskiga.
Seedetrakti häired
Sage: kõhuvalu, düspepsia, iiveldus.
Harv: kõhulahtisus, kõhupuhitus, kõhukinnisus ja oksendamine.
Väga harv: peptiline haavand, perforatsioon või seedetrakti verejooks, mis võib lõppeda surmaga (eriti eakatel patsientidel). Haavandilise koliidi ja Crohni tõve ägenemine (vt lõik 4.4).
Veel võib esineda veriroe, veriokse, haavandiline stomatiit. Harvem võib tekkida gastriit.
Närvisüsteemi häired
Peapööritus, peavalu.
Silma kahjustused
Väga harv: nägemishäired.
Psühhiaatrilised häired
Uimasus, närvilisus, depressioon, unetus.
Kõrva ja labürindi kahjustused
Väga harv: tinnitus, vertigo.
Neerude ja kuseteede häired
Interstitsiaalne nefriit, neeru papillaarnekroos.
Harva võib tekkida neerukahjustus (kreatiniinisisalduse suurenemine). Kuseerituse vähenemine, juuste väljalangemine, tursed, üldine haiglaslik enesetunne võivad olla nefrootilise sündroomi või interstitsiaalse nefriidi sümptomiteks, mille tagajärjena võib tekkida äge neerupuudulikkus. Võib tekkida hematuuria. Soodumus perifeersete tursete tekkeks, eriti kõrgvererõhuga patsientidel.
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Riniit.
Väga harv: astma, bronhospasm, düspnoe.
Maksa ja sapiteede häired
Väga harv: maksakahjustus koos ikteruse, hepatiidi ja transaminaaside aktiivsuse suurenemisega (eriti
Immuunsüsteemi häired
Väga harva võivad tekkida ülitundlikkusreaktsioonid nahalööbe ja sügelusega, purpura, angioödeem (sh epidermaalne nekrolüüs, eksfoliatiivne dermatiit ja multiformne erüteem), samuti astmahood, bronhospasm. Rasked ülitundlikkusreaktsioonid (näo, keele ja kõri turse, düspnoe, tahhükardia, hüpotensioon, anafülaksia, angioödeem ja raske shokk) võivad tekkida väga harva.
Väga harva võib autoimmuunset haigust põdevatel patsientidel (süsteemne erütematoosne luupus, segatüüpi sidekoehaigus) tekkida
Infektsioonid ja infestatsioonid
Süsteemse erütematoosse luupuse või segakollagenoosiga haigel võib tekkida aseptiline meningiit.
Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga harva võivad tekkida vereloomehäired (aneemia, hemolüütiline aneemia, aplastiline aneemia, pantsütopeenia, leukopeenia, trombotsütopeenia, agranulotsütoos). Selliste häirete sümptomiteks võivad olla: palavik, kurguvalu, pindmised haavandid suus, gripisarnased sümptomid, tugev väsimus, ninaverejooks.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga harva võivad tekkida rasked nahareaktsioonid nagu multiformne eksudatiivne erüteem, bulloossed reaktsioonid, sh
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Valgustundlikkus, palavik, perifeersed tursed.
Uuringud
Väga harv: vähenenud hematokrit ning hemoglobiinisisaldus veres.
4.9 Üleannustamine
Sümptomid: peavalu, peapööritus, seedetrakti verejooks, uimasus, teadvuskadu, samuti kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, kõhulahtisus, hüperkaleemia, vererõhulangus, protrombiini aja ja
Ravi: sümptomaatiline. Maoloputus, vajadusel korrigeerida elektrolüütide sisaldust seerumis. Spetsiifilist antidooti ei ole.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained.
Ibuprofeen (propioonhappe derivaat) on mittesteroidne põletikuvastane aine. Ravimil on valu- ja põletikuvastane ning palavikku alandav toime. Ibuprofeen inhibeerib ensüüm tsüklooksügenaasi ja vähendab nii prostaglandiinide ja tromboksaanide sünteesi. Ibuprofeen inhibeerib ka trombotsüütide agregatsiooni, kuid omab vaid minimaalset toimet veritsusajale.
Võrreldes teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega on ibuprofeeni põletikuvastane toime mõnevõrra nõrgem.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Ibuprofeen imendub seedetraktist kiiresti. Suu kaudu manustamisel saabub maksimaalne kontsentratsioon plasmas 1...2 tunni jooksul.
Jaotumine
Ibuprofeen seondub 90% plasmaproteiinidega. Biotransformatsioon
Ibuprofeen metaboliseerub maksas peaaegu täielikult. Eritumine
Eritumine on kiire ja toimub neerude kaudu. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on 2 kuni 3 tundi. Ligikaudu 1% manustatud ravimist eritub uriiniga muutumatult, 14% konjugeeritult.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Ibuprofeeni prekliiniline ohutus on hästi dokumenteeritud. Subkroonilise ja kroonilise toksilisuse uuringud katseloomadel on näidanud põhiliselt seedetrakti häireid ja haavandeid.
Kliiniliselt olulisi uuringuid ibuprofeeni mutageensuse kohta ei ole teostatud ei in vitro ega in vivo. Samuti ei ole andmeid kantserogeensuse uuringutest hiirtel ja rottidel. Ibuprofeen pärssis uuringutes ovulatsiooni küülikutel ja takistas viljastumist erinevatel katseloomadel (küülikud, rotid ja hiired).
Reproduktiivtoksilisuse katsed rottidel ja hiirtel näitavad, et ibuprofeen läbib platsentaarbarjääri; emasloomadel kasutatud toksiliste annuste tulemusel suurenes väärarengute esinemise sagedus (nt südame vatsakeste vaheseina defekt).
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Mikrokristalliline tselluloos,
Maisitärklis,
Naatriumkroskarmelloos,
Steariinhape,
Kolloidne ränidioksiid, veevaba,
Karnaubavaha,
Värvaine Opadry II White 33G 28705.
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C, valguse eest kaitstult.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
10 õhukese polümeerikattega tabletti blisterpakendis. 1, 2 või 3 blisterpakendit pappkarbis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimi käsitlemiseks
Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
7.MÜÜGILOA HOIDJA
AS GRINDEKS.
Krustpils 53, Rīga,
Faks: +371 67083505
8.MÜÜGILOA NUMBER
9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
12.12.1997/31.01.2012
10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud juunis 2012