Ipraalox - gastroresistentne tablett (20mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: A02BC02
Toimeaine: pantoprasool
Tootja: sanofi-aventis Estonia OÜ

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ipraalox, 20 mg gastroresistentsed tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga gastroresistentne tablett sisaldab 20 mg pantoprasooli (naatriumseskvihüdraadina).

INN. Pantoprazolum

Teadaolevat toimet omavad abiained: 38,425 mg maltitooli ja 0,345 mg letsitiini (sojaõli derivaat) (vt lõik 4.4).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Gastroresistentne tablett.

Ovaalne, kollast värvi gastroresistentne tablett, mõõtudega ligikaudu 8,2 x 4,4 mm.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Gastroösofageaalse reflukshaiguse vaevuste (kõrvetised ja maohappe tagasivoolusümptomid) lühiaegne ravi täiskasvanutel.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Soovitatav annus on 20 mg pantoprasooli (üks tablett) ööpäevas.

Sümptomite leevendamiseks võib olla vaja võtta tablette 2…3 päeva järjest. Pärast sümptomite täielikku taandumist tuleb ravi katkestada. Ilma arstiga konsulteerimata ei tohi ravi kesta üle 4 nädala.

Kui sümptomid püsivad pärast 2-nädalast pidevat ravi, peab patsient pöörduma arsti poole.

Patsientide eripopulatsioonid

Eakatel patsientidel ega neeru- või maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada

Lapsed

Ebapiisavate ohutus- ja efektiivsusandmete tõttu ei soovitata Ipraalox’it lastele ja noorukitele vanuses alla 18 aasta.

Manustamisviis

Ipraalox 20 mg gastroresistentseid tablette ei tohi närida ega purustada ning need tuleb sisse võtta tervelt koos veega enne sööki.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, asendatud bensimidasooli, letsitiini (soja derivaadi) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes teiste abiainete suhtes.

Samaaegne manustamine koos atasanaviiriga (vt lõik 4.5).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsiente peab juhendama, et nad konsulteeriksid arstiga järgmistel juhtudel:

  • kui neil tekib oluline tahtmatu kehakaalu langus, aneemia, seedetrakti veritsus, düsfaagia, püsiv oksendamine või veriokse, sest ravi võib leevendada raskete seisundite sümptome ning edasi lükata selle diagnoosimist. Sellistel juhtudel tuleb välistada kasvajate olemaolu.
  • kui neil on varem olnud maohaavand või maosoolkonna kirurgiline operatsioon;
  • nende seedehäirete või kõrvetiste sümptomaatiline ravi on kestnud pidevalt 4 nädalat või kauem;
  • neil on ikterus, maksakahjustus või maksahaigus;
  • kui neil on mõni muu tõsine haigus, mis mõjutab nende üldist tervislikku seisundit;
  • kui nad on üle 55aastased ning nende sümptomid on tekkinud elus esimest korda või kui sümptomite iseloom on hiljuti muutunud.

Patsiendid, kellel on pikaajalised korduvad seedehäire või kõrvetiste sümptomid, peavad regulaarselt käima arsti vastuvõtul. Eeskätt peavad patsiendid vanuses üle 55 aasta, kes võtavad igapäevaselt seedehäire või kõrvetiste raviks mõnda käsimüügiravimit, sellest informeerima oma arsti või apteekrit.

Patsiendid ei tohi samaaegselt kasutada mõnda muud prootonpumba inhibiitorit või -retseptoriH antagonisti.

Kui patsiendil on lähiajal plaanis endoskoopiline uuring või uurea mõõtmine hingeõhus, siis tuleb enne selle ravimi võtmist konsulteerida arstiga.

Patsiente tuleb informeerida, et tabletid ei ole mõeldud vaevuste koheseks leevendamiseks. Patsiendi sümptomid leevenevad tavaliselt pärast ühepäevast ravi pantoprasooliga, aga

kõrvetissümptomite täielikuks taandumiseks võib olla vaja võtta tablette kuni 7 päeva. Patsiendid ei tohi pantoprasooli võtta profülaktilise ravimina.

Seedetrakti bakteriaalsed infektsioonid

Mistahes põhjusel maohappesuse vähenemisel – sealhulgas ravi korral prootonpumba inhibiitoritega – suureneb seedetraktis tavaliselt elunevate bakterite arv. Ravi maohappesust vähendavate ravimitega suurendab veidi seedetrakti infektsioonide, nagu näiteks Salmonella, Campylobacter või Clostridium difficile poolt põhjustatud infektsioon, tekkeriski.

Naha subakuutne erütematoosne luupus

Prootonpumba inhibiitoreid seostatakse väga harva naha subakuutse erütematoosse luupuse juhtudega. Kahjustuste ilmnemisel, eelkõige päikese eest katmata nahapiirkondadel, ja kui kaasneb artralgia, peab patsient pöörduma viivitamata tervishoiutöötaja poole, kes peab kaaluma Ipraalox’i kasutamise katkestamist. Naha subakuutse erütematoosse luupuse teke pärast varasemat ravi prootonpumba inhibiitoriga võib suurendada naha erütematoosse luupuse tekke riski teiste prootonpumba inhibiitorite kasutamisel.

Sojaletsitiin

See ravim sisaldab letsitiini, mis pärineb sojaõlist. Kui patsiendil on allergia maapähklitele või sojale, ei tohi ta seda ravimit kasutada.

Maltitool

See ravim sisaldab maltitooli.

Harvaesineva päriliku fruktoositalumatusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Häired laboratoorsete uuringute tegemisel

Kromograniin A (CgA) suurenenud sisaldus võib mõjutada neuroendokriinkasvajate uuringuid. Selle häire vältimiseks tuleb ravi Ipraalox’iga lõpetada vähemalt 5 päeva enne CgA määramist (vt lõik 5.1). Kui CgA ja gastriini sisaldus ei ole pärast esmast mõõtmist referentsvahemikku langenud, tuleb mõõtmist korrata 14 päeva pärast prootonpumba inhibiitoriga ravi lõpetamist.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Pantoprasooli toime teiste ravimite imendumisele

Ipraalox võib vähendada nende toimeainete imendumist, mille biosaadavus sõltub pH-st (nt ketokonasool).

HIV-infektsiooni ravimid (atasanaviir)

Uuringus näidati, et tervetel vabatahtlikel vähenes 300 mg atasanaviiri/100 mg ritonaviiri samaaegsel manustamisel koos omeprasooliga (40 mg üks kord ööpäevas) või 400 mg atasanaviiri samaaegsel manustamisel koos lansoprasooliga (60 mg ühekordse annusena) olulisel määral atasanaviiri biosaadavus. Atasanaviiri imendumine on pH-st sõltuv. Seetõttu ei tohi pantoprasooli manustada samaaegselt koos atasanaviiriga (vt lõik 4.3)

Kumariin-tüüpi antikoagulandid (fenprokumoon või varfariin)

Kuigi kliinilistes farmakokineetilistes uuringutes ei ole samaaegsel manustamisel koos fenprokumooni või varfariiniga koostoimeid täheldatud, on turuletulekujärgsel perioodil teatatud üksikutest INR’i (International Normalised Ratio) muutuse üksikjuhtudest samaaegse ravi korral. Seetõttu soovitatakse kumariin-tüüpi antikoagulantidega (nt fenprokumoon või varfariin) ravitavatel patsientidel jälgida protrombiini aega/INR’i pärast pantoprasooli kasutamise alustamist, lõpetamist või pantoprasooli ebaregulaarse kasutamise jooksul.

Metotreksaat

Suures annuses (nt 300 mg) metotreksaadi ja prootonpumba inhibiitorite samaaegsel kasutamisel on mõnedel patsientidel teatatud metotreksaadi taseme tõusust. Seetõttu tuleb suurtes annustes metotreksaadi kasutamisel, nt vähi ja psoriaasi korral, kaaluda pantoprasooli manustamise ajutist katkestamist.

Muud koostoimeuuringud

Pantoprasool metaboliseeritakse maksas tsütokroom P450 ensüümsüsteemi poolt. Koostoimeuuringutest karbamasepiini, kofeiini, diasepaami, diklofenaki, digoksiini, etanooli, glibenklamiidi, metoprolooli, naprokseeni, nifedipiini, fenütoiini, piroksikaami, teofülliini ning levonorgestreeli ja etünüülöstradiooli sisaldavate suukaudsete rasestumisvastaste preparaatidega ei ole ilmnenud kliiniliselt olulisi koostoimeid. Siiski ei saa välistada koostoimeid teiste sama ensüümsüsteemi poolt metaboliseeritavate ravimite ja ainetega.

Koostoimeid samaaegselt manustatud antatsiididega ei ole täheldatud.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Pantoprasooli kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsetes on täheldatud reproduktiivset toksilisust. Prekliinilistes uuringutes ei ole täheldatud viljakust vähendavat ega teratogeenset toimet (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Ipraalox’it ei tohi raseduse ajal kasutada.

Imetamine

Ei ole teada, kas pantoprasool eritub inimese rinnapiima. Loomkatsed on näidanud pantoprasooli eritumist rinnapiima. Seda ravimit ei tohi rinnaga toitmise ajal kasutada.

Fertiilsus

Loomkatsetes ei täheldatud pantoprasooli manustamisel fertiilsuse häireid (vt lõik 5.3).

Toime reaktsioonikiirusele

Võivad tekkida kõrvaltoimed, nagu pearinglus ja nägemishäired (vt lõik 4.8). Nende tekkel ei tohi patsiendid juhtida autot ega käsitseda masinaid.

Kõrvaltoimed

Ravimi kõrvaltoimed tekivad ligikaudu 5% pantoprasooliga ravitavatest patsientidest. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed on kõhulahtisus ja peavalu, mis mõlemad tekivad ligikaudu 1% patsientidest. Alljärgnevas tabelis on pantoprasooli kõrvaltoimed esitatud järgmise esinemissageduse klassifikatsiooni kohaselt:

väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10000 kuni <1/1000); väga harv (<10000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Tabel 1. Kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt täheldatud pantoprasooli kõrvaltoimed

Sagedus

Sage

Aeg-ajalt

Harv

Väga harv

Teadmata

Organ-

 

 

 

 

 

süsteemi klass

 

 

 

 

 

Vere ja

 

 

Agranulo-

Trombo-

 

lümfisüsteemi

 

 

tsütoos

tsütopeenia

 

häired

 

 

 

Leukopeenia

 

 

 

 

 

Pantsüto-

 

 

 

 

 

peenia

 

Immuun-

 

 

Ülitundlikkus

 

 

süsteemi häired

 

 

(k.a

 

 

 

 

 

anafülaktilised

 

 

 

 

 

reaktsioonid ja

 

 

 

 

 

anafülaktiline

 

 

 

 

 

šokk)

 

 

Ainevahetus- ja

 

 

Hüperlipi-

 

Hüponatreemia

toitumishäired

 

 

deemia ja vere

 

Hüpo-

 

 

 

lipiidide-

 

magneseemia

 

 

 

sisalduse

 

 

 

 

 

suurenemine

 

 

 

 

 

(triglütseriidid,

 

 

 

 

 

kolesterool);

 

 

 

 

 

kehakaalu

 

 

 

 

 

muutused

 

 

Sagedus

Sage

Aeg-ajalt

Harv

Väga harv

Teadmata

Organ-

 

 

 

 

 

süsteemi klass

 

 

 

 

 

Psühhiaatrilised

 

Unehäired

Depressioon

Des-

Hallutsinatsioonid

häired

 

 

(ja kõik

orientatsioon

Segasus (eelkõige

 

 

 

ägenemised)

(ja kõik

vastava

 

 

 

 

ägenemised)

eelsoodumusega

 

 

 

 

 

patsientidel ning

 

 

 

 

 

ka olemasolevate

 

 

 

 

 

sümptomite

 

 

 

 

 

ägenemine)

Närvisüsteemi

 

Peavalu

Maitse-

 

Paresteesia

häired

 

Pearinglus

tundlikkuse

 

 

 

 

 

häired

 

 

Silma

 

 

Nägemis-

 

 

kahjustused

 

 

häired/

 

 

 

 

 

ähmane

 

 

 

 

 

nägemine

 

 

Seedetrakti

Maopõhja

Kõhulahtisus/

 

 

 

häired

näärmete

Iiveldus/

 

 

 

 

polüübid

oksendamine

 

 

 

 

 

Kõhupuhitus

 

 

 

 

 

Kõhukinnisus

 

 

 

 

 

Suukuivus

 

 

 

 

 

Valu ja

 

 

 

 

 

ebamugavus-

 

 

 

 

 

tunne kõhus

 

 

 

Maksa ja

 

Maksa-

Vere

 

Maksarakkude

sapiteede häired

 

ensüümide

bilirubiini-

 

kahjustus

 

 

aktiivsuse

sisalduse

 

Kollatõbi

 

 

suurenemine

suurenemine

 

Maksa-

 

 

veres (trans-

 

 

puudulikkus

 

 

aminaasid,

 

 

 

 

 

gammagluta-

 

 

 

 

 

müültrans-

 

 

 

 

 

feraas)

 

 

 

Naha ja

 

Nahalööve/

Nõgestõbi

 

Stevensi-Johnsoni

nahaaluskoe

 

eksanteem/

Angioödeem

 

sündroom

kahjustused

 

Lööve

 

 

Lyelli sündroom

 

 

Nahasügelus

 

 

Multiformne

 

 

 

 

 

erüteem

 

 

 

 

 

Valgustundlikkus

 

 

 

 

 

Naha subakuutne

 

 

 

 

 

erütematoosne

 

 

 

 

 

luupus (vt lõik

 

 

 

 

 

4.4)

Lihas-skeleti ja

 

 

Liigesvalu

 

 

sidekoe

 

 

Lihasvalu

 

 

kahjustused

 

 

 

 

 

Neerude ja

 

 

 

 

Interstitsiaalne

kuseteede

 

 

 

 

nefriit

häired

 

 

 

 

 

Sagedus

Sage

Aeg-ajalt

Harv

Väga harv

Teadmata

Organ-

 

 

 

 

 

süsteemi klass

 

 

 

 

 

Reproduktiivse

 

 

Günekomastia

 

 

süsteemi ja

 

 

 

 

 

rinnanäärme

 

 

 

 

 

häired

 

 

 

 

 

Üldised häired

 

Asteenia,

Kehatempera-

 

 

ja manustamis-

 

jõuetus ja halb

tuuri tõus

 

 

koha

 

enesetunne

Perifeersed

 

 

reaktsioonid

 

 

tursed

 

 

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Üleannustamise sümptomid inimesel ei ole teada.

Annused kuni 240 mg, mis manustati veenisiseselt 2 minuti jooksul, olid hästi talutavad. Kuna pantoprasool seondub ulatuslikult valkudega, siis ei ole ta eriti dialüüsitav.

Üleannustamise korral, kui esinevad mürgistuse kliinilised sümptomid, tuleb rakendada tavapärast sümptomaatilist ja toetavat ravi. Spetsiifilisi ravisoovitusi ei ole.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: prootonpumba inhibiitorid

ATC kood: A02BC02

Toimemehhanism

Pantoprasool on asendatud bensimidasool, mis pärsib maos soolhappe sekretsiooni, avaldades spetsiifilist toimet mao parietaalrakkude prootonpumpadele.

Pantoprasool muutub oma aktiivseks vormiks – tsükliliseks sulfeenamiidiks – parietaalrakkudes, happelises keskkonnas, kus see pärsib ensüümi H+, K+ -ATPaasi, st soolhappe produktsiooni viimast staadiumi maos.

Pärssiv toime sõltub annusest ning mõjutab nii basaal- kui stimuleeritud sekretsiooni. Enamik patsiente vabaneb kõrvetistest ja happerefluksi sümptomitest 1 nädala jooksul.

Pantoprasool vähendab maohappesust ja kutsub seeläbi esile plasma gastriinisisalduse suurenemise vastavalt happesuse langusele. Gastriinisisalduse tõus on pöörduv. Pantoprasool seondub ensüümiga retseptoritasemest distaalsemalt, mistõttu võib see inhibeerida soolhappe sekretsiooni sõltumatult stimulatsioonist teiste ainete poolt (atsetüülkoliin, histamiin, gastriin). Toime on ühesugune toimeaine manustamisel nii suu kaudu kui intravenoosselt.

Pantoprasooli kasutamisel suureneb gastriini paastuväärtus. Lühiajalisel kasutamisel ei ületa see enamikul juhtudest normaalset taset. Pikaajalisel kasutamisel gastriini tase enamikul juhtudest kahekordistub. Ülemäärane tõus tekib ainult üksikjuhtudel. Selle tulemusena võib pikaajalise ravi korral vähestel juhtudel veidi või mõõdukalt suureneda spetsiifiliste endokriinrakkude arv maos (lihtne kuni adenomatoosne hüperplaasia). Senini läbi viidud uuringutes ei ole inimesel täheldatud kartsinoidieelse seisundi (atüüpiline hüperplaasia) ega mao kartsinoidi teket, mida on leitud loomkatsetes (vt lõik 5.3).

Antisekretoorsete ravimitega ravi ajal suureneb seerumi gastriinisisaldus vastusena happesekretsiooni vähenemisele. Ka CgA sisaldus suureneb maohappesuse vähenemise tagajärjel. CgA suurenenud sisaldus võib mõjutada neuroendokriinkasvajate uuringuid.

Olemasolevad avaldatud tõendid näitavad, et prootonpumba inhibiitorite manustamine tuleb lõpetada 5 päeva kuni 2 nädalat enne CgA mõõtmist. See võimaldab PPI-ravi järel suurenenud CgA sisaldusel langeda referentsvahemikku.

Kliiniline efektiivsus

17 uuringus osalenud gastroösofageaalse reflukshaigusega (GERD) ja 20 mg pantoprasooli monoteraapiaga ravitud 5960 patsiendi retrospektiivses analüüsis hinnati happerefluksiga kaasnevaid sümptome nagu näiteks kõrvetised ja happe regurgitatsioon standardiseeritud metodoloogia abil. Analüüsi valitud uuringutes pidi olema vähemalt üks refluksisümptomite registreerimine 2 nädalat pärast ravi alustamist. GERD-i diagnoos nimetatud uuringutes põhines endoskoopilisel uuringul, välja arvatud üks uuring, milles patsientide lülitamine uuringusse põhines üksnes sümptomitel.

Nimetatud uuringutes oli pantoprasooli grupis patsientide osakaal, kes vabanesid 7-päevase raviga täielikult kõrvetistest, vahemikus 54,0% kuni 80,6%. 14- ja 28-päevase ravi järel vabanes täielikult kõrvetistest vastavalt 62,9% kuni 88,6% ja 68,1% kuni 92,3% patsientidest.

Happelise regurgitatsiooni sümptomitest vabanemise osas täheldati kõrvetistele sarnaseid tulemusi. Pärast 7-päevast ravi vabanes happelise regurgitatsiooni sümptomitest täielikult 61,5% kuni 84,4% patsientidest, pärast 14-päevast ravi 67,/% kuni 90,4% patsientidest ja pärast 28-päevast ravi 75,2% kuni 94,5% patsientidest.

Pantoprasool oli kõigis uuringutes parem kui platseebo või -retseptoriteH antagonistid ja samaväärne teiste prootonpumba inhibiitoritega. Happelise refluksi sümptomitest vabanemine ei sõltunud nimetamisväärselt GERD-i staadiumist ravi alustamisel.

Farmakokineetilised omadused

Pantoprasooli farmakokineetika on ühesugune nii ühekordse kui ka korduva manustamise korral. Annustevahemikus 10…80 mg oli pantoprasooli plasmakineetika lineaarne nii suukaudse kui veenisisese manustamise järgselt.

Imendumine

Pantoprasool imendub suukaudsel manustamisel kiiresti ja täielikult. Absoluutne biosaadavus tableti manustamisel on ligikaudu 77%. Keskmiselt saavutatakse maksimaalne plasmakontsentratsioon (Cmax) 1...1,5 mikrogrammi/ml ühekordse 20 mg annuse suukaudse manustamise järgselt ligikaudu 2,0…2,5 tunni pärast (Tmax) ja need väärtused jäävad püsima pärast korduvat manustamist. Samaaegne söömine ei mõjutanud biosaadavust (AUC või Cmax), aga suurendas maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamise aja pikenemise (Tlag) varieeruvust.

Jaotumine

Jaotusruumala on ligikaudu 0,15 l/kg ja seondumine plasmavalkudega ligikaudu 98%.

Biotransformatsioon

Pantoprasool lammutatakse peaaegu täielikult maksas.

Eritumine

Kliirens on ligikaudu 0,1 l/h/kg ja terminaalne poolväärtusaeg (t1/2) ligikaudu 1 tund. Kliinilistes uuringutes täheldati üksikjuhtudel eliminatsiooni pikenemist. Pantoprasooli spetsiifilise seondumise tõttu parietaalraku prootonpumpadega ei ole eliminatsiooni poolväärtusaeg korrelatsioonis toime (soolhappe sekretsiooni pärssimise) palju pikema kestusega.

Pantoprasooli metaboliidid erituvad peamiselt (80%) neerude kaudu, ülejäänud osa eritub väljaheitega. Põhimetaboliit nii seerumis kui uriinis on desmetüülpantoprasool, mis konjugeeritakse sulfaadiga. Põhimetaboliidi poolväärtusaeg (ligikaudu 1,5 h) ei ole palju pikem kui pantoprasoolil.

Patsientide erigrupid

Neerukahjustus

Neerufunktsiooni häirega patsientidel (sealhulgas dialüüsi saavatel patsientidel, sest see eemaldab verest väga väheses koguses pantoprasooli) ei ole annuse vähendamine vajalik. Sarnaselt tervete isikutega on pantoprasooli poolväärtusaeg lühike. Kuigi põhimetaboliidi poolväärtusaeg on pikem (2...3 h), on eritumine siiski kiire ja ravimi kumuleerumist ei toimu.

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel (klass A, B ja C Child-Pugh klassifikatsiooni järgi) pikenes pantoprasooli poolväärtusaeg 3…7 tunni võrra ja AUC suurenes 3...6 korda, samas suurenes Cmax tervete vabatahtlikega võrreldes ainult 1,3 korda.

Eakad

Vähesel AUC ja Cmax tõusul eakatel vabatahtlikel noorematega võrreldes ei ole samuti kliinilist tähtsust.

Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse ja genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Kaheaastases kartsinogeensusuuringus rottidel leiti neuroendokriinseid kasvajaid. Lisaks sellele leiti rottidel eesmao soomusrakulisi papilloome. Mehhanismi, mis viib maokartsinoidide tekkeni substituteeritud bensimidasoolide toimel, on hoolikalt uuritud ning see võimaldab järeldada, et tegemist on teisese reaktsiooniga oluliselt suurenenud gastriinitasemetele, mis tekib rottidel pikaajalise ravi käigus pantoprasooli suurte annustega.

Kaheaastastes uuringutes närilistel täheldati maksakasvajate esinemissageduse tõusu rottidel (ainult ühes uuringus) ja emastel hiirtel ning seda tõlgendati kui pantoprasooli intensiivse metabolismi tagajärge maksas.

Rottidel, kellele manustati ravimit suurtes annustes (200 mg/kg) kaheaastase uuringu ajal, täheldati kilpnäärmekasvajate esinemissageduse vähest suurenemist. Nende kasvajate esinemist seostatakse pantoprasoolist põhjustatud muutustega türoksiini lammutamises roti maksas. Kuna inimesel kasutatavad terapeutilised annused on väikesed, ei ole oodata kõrvaltoimeid kilpnäärme poolt.

Katseloomadel (rottidel) läbi viidud uuringutes oli NOAEL (No Observed Adverse Effect Level) tasemeks embrüotoksilisuse aspektist 5 mg/kg. Uuringutest ei ole ilmnenud andmeid teratogeensete toimete või toime kohta fertiilsusele. Rottidel uuriti ravimi platsenta läbimist ning leiti, et see suureneb gestatsiooniaja kasvades. Selle tagajärjel suureneb pantoprasooli kontsentratsioon loote veres vahetult enne sündi.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Tableti sisu

Maltitool (E965)

B tüüpi krospovidoon

Naatriumkarmelloos

Veevaba naatriumkarbonaat

Kaltsiumstearaat

Tableti kate Polüvinüülalkohol Talk

Titaandioksiid (E171) Makrogool 3350 Sojaletsitiin

Kollane raudoksiid (E172) Veevaba naatriumkarbonaat

Metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeer (1:1) (dispersioon sisaldab polüsorbaat 80 ja naatriumlaurüülsulfaati)

Trietüültsitraat

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

Alu-alu blistrid: 4 aastat

HDPE pudelid: 3 aastat

Pärast pudeli esmakordset avamist on ravim kõlblik kolm kuud.

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pakendi iseloomustus ja sisu

oPA/Alu/PVC-Alumiinium blistrid, mis sisaldavad 7 või 14 gastroresistentset tabletti või HDPE pudel niiskuseemaldiga PP korgiga, mis sisaldab 7 või 14 gastroresistentset tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

sanofi-aventis Estonia OÜ Pärnu mnt. 139 E/2 11317 Tallinn

Eesti

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 01.02.2011

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 10.02.2016

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

märts 2017