Iopamigita 370 - süste-/infusioonilahus (755,2mg 1ml) - Pakendi infoleht

ATC Kood: V08AB04

Toimeaine: jopamidool

Tootja: Agfa HealthCare Imaging Agents GmbH

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Iopamigita 370, 755,2 mg/ml süste- / infusioonilahus

Jood (iopamidoolina)

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

-Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

-Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1.Mis ravim on Iopamigita 370 ja milleks seda kasutatakse

2.Mida on vaja teada enne Iopamigita 370 kasutamist

3.Kuidas Iopamigita 370 kasutada

4.Võimalikud kõrvaltoimed

5.Kuidas Iopamigita 370 säilitada

6.Pakendi sisu ja muu teave

1.Mis ravim on Iopamigita 370 ja milleks seda kasutatakse

Iopamigita 370 on ravim, mis kuulub röntgenkontrastaineteks nimetatavate preperaatide hulka. See on mõeldud ainult diagnostiliseks kasutamiseks.

Teile manustatakse Iopamigita 370 enne röntgenuuringut või selle ajal või muude röntgenprotseduuride käigus (KT-uuring). Pärast ravimi organismi süstimist, paistab see röntgenkiirte all väga hästi välja (kuna jood blokeerib röntgenkiiri) ja seda kasutatakse, et aidata arstil teie terviseprobleemi olemust välja selgitada.

Järgnevalt on loetelu Iopamigita 370 kõige sagedasematest kasutusaladest:

-veresoonte uuringud

-südame ja selle veresoonte uuringud

-kompuutertomograafia (KT) protseduurid, nagu nt aju- või kogu keha uuringud.

2. Mida on vaja teada enne Iopamigita 370 kasutamist

Ärge kasutage Iopamigita 370:

-kui olete joodi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

-kui teil on kilpnäärme ületalitus (hüpertüreoidism).

-kui teil on esinenud keskmise tugevusega koheseid või hilinenud nahareaktsioone pärast iopamidooli süstimist (vt lõik 4 „Võimalikud kõrvaltoimed“).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Iopamigita 370 kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

-kui teil on kilpnäärme ületalitus, millega ei kaasne sümptomeid (latentne hüpertüreoidism) ja/või ilma põletikutunnusteta kilpnäärme sõlmekesed (eutüreoidne struuma),

-kui teil on neerudega probleeme või raskeid maksaprobleeme,

-kui teil on (on olnud) raskeid südame või veresoonkonna (kardiovaskulaarseid) haigusi,

-kui te põete bronhiaalastmat,

-kui te põete suhkurtõbe,

-kui teil esinevad krambid,

-kui teil on aju verega varustavate arterite kaugelearenenud ateroskleroos,

-kui teil on olnud äge ajurabandus,

-ägeda veritsuse ajal ajus või seisundite korral, millega kaasneb aju-vere barjääri kahjustus ja ajuturse,

-kui teie üldine tervislik seisund on halb või kui teil on vedelike vaegus organismis (dehüdratsioon),

-kui teil on verevalkude või antikehade häireid, nagu nt düsproteineemia või paraproteineemia (nt hulgi müeloomi/plasmotsütoomi korral),

-kui teil on kõrge vererõhk, mida põhjustab neerule lähedal asuv kasvaja (fekromotsütoom).

Ettevaatusabinõud, mida tuleb arvestada Iopamigita 370 kasutamisel

Patsient peab tarbima piisavalt vedelikku.

Nagu kõikide joodi sisaldavate kontrastainete puhul, võivad pärast Iopamigita 370 manustamist ilmneda annusest sõltuvad allergiasarnased kõrvaltoimed.

Tavaliselt piirduvad need reaktsioonid kergete nähtudega. Kui sellised reaktsioonid tekivad, pöörduge koheselt oma arsti poole.

Allergilised reaktsioonid on sagedasemad patsientidel, kellel on allergiaid ja/või astmat ja samuti ka patsientidel, kellel esineb teadaolevat allergiat kontrastainete suhtes. Kui teie haigusloos on allergiaid või bronhiaalastmat, võidakse teile enne röntgenuurigut anda allergiavastaseid ravimeid ja/või kortikosteroide.

Joodi sisaldavad kontrastained võivad mõjutada kilpnäärmefunktsiooni. See võib avalduda kilpnäärme ületalitusena või isegi kilpnäärmemürgistusena (kilpnäärmefunktsiooni ületalitus kilpnäärmehaigusega patsientidel). Kui teil esineb võimalikku riski, tuleb teie kilpnäärmefunktsiooni enne röntgenuuringut hinnata.

Südame- ja vereringehäiretega patsiendid, eriti sellised, kellel esineb südame nõrkust, raskekujulist koronaartõbe, ebastabiilset stenokardiat, südameklappide haigusi, eelnevat südameatakki, südamešunteerimist ja kõrget vererõhku, omavad kõrgemat riski tõsiste südamereaktsioonide tekkeks. See kehtib eriti pärast kontrastaine südamesisest, vasaku ja parema vatsakesesisest manustamist.

Ajuveresoonte haigustega patsientidel (tserebrovaskulaarsed haigused), kellel on olnud eelnevalt rabandus või lühiajaline veresoonte spasm või blokaad, ajukasvaja või ajupõletik, on suurenenud komplikatsioonide risk. Ajukasvajate ja epilepsia olemasolu võib põhjustada krambiriski suurenemist. Lühi- või pikajaline alkoholism võib põhjustada kontrastainest tingitud kesknärvisüsteemi reaktsioone.

Myasthenia gravis’e sümptomid võivad jodeeritud kontrastaine mõjul tugevneda.

Autoimmuunsushaigustega patsientidel on teatatud tõsistest veresoonte põletikulistest reaktsioonidest või Stevensi-Johnsoni sündroomist (eluohtlik nahka kahjustav seisund).

Kateteriseeritud röntgenuuringud värvainega on seotud ootamatute veresoonte blokeerumise või trombide tekkeriskiga.

Ärevus, ängistus või valu võivad suurendada soovimatute kõrvaltoimete riski. Märgatava ärevusega patsiendid võiksid saada rahustavat ravi.

Kontrastaine võib veeni- ja arterisisesel manustamisel põhjustada muutusi punaverelibledes inimestel, kellel on sirprakuline verehaigus.

Beetablokaatorid, vasoaktiivsed ained (ravimid, mis põhjustavad veresoonte ahenemist või laienemist), angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid (AKE-inhibiitorid), angiotensiini retseptori antagonistid (vererõhku alandavad ravimid) ─ need ravimid vähendavad organismi võimet reageerida vererõhu muutustele ja teie arsti peab enne röntgenuuringu kontrastvärvaine süstimist nende kasutamisest teavitatama ja elustamisvahendid peavad olema käepärast.

Lapsed

Alla 1-aastased väikelapsed ja vastsündinud on eriti tundlikud organismi soolade tasakaaluhäirete ja hemodünaamiliste muutuste (veremuutuste) suhtes. Seega on kontrastaine manustamisel sõltuvalt uuringust ja patsiendi seisundist soovitatav ettevaatus. Enneaegseid vastsündinuid tuleb jälgida väga hoolikalt, kuna kontrastaine manustamine võib anda tulemuseks kilpnäärme funktsioneerimise ajutise vähenemise.

Muud ravimid ja Iopamigita 370

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Joodi sisaldav kontrastaine võib 2...6 nädalaks vähendada kilpnäärme võimet taluda radioaktiivseid isotoope, mida kasutatakse kilpnäärmehaiguste diagnoosimisel ja ravis.

Röntgenkontrastaine manustamine võib põhjustada ajutist neerufunktsiooni häiret, mis omakorda võib põhjustada metformiiniga ravitavatel suhkurtõvega patsientidel laktatsidoosi. Seega tuleb metformiini kasutamine kindlaks perioodiks enne ja pärast uuringut peatada. Ohutusabinõudeks vt

„Ettevaatusabinõud, mida tuleb arvestada Iopamigita 370 kasutamisel“.

Patsientidel, kes võtavad südameprobleemide ja kõrge vererõhu tõttu beetablokaatoreid, võivad ülitundlikkusreaktsioonid ilmneda sagedamini ja ka intensiivsemalt.

Krambiläve alandavad ravimid (nt fenotiasiini derivaadid, analeptikumid, tritsüklilised antidepressandid, monoaminooksüdaasi inhibiitorid, psühhoosivastased ravimid) võivad tekitada krampe, eriti patsientidel, kellel on epilepsia või koldeline ajukahjustus. Kui see on meditsiiniliselt vastuvõetav, tuleks ravist selliste ravimitega hoiduda 48 tundi enne ja kuni 24 tundi pärast aju angiograafiat.

Patsientidel, keda on ravitud interferoonide ja interleukiinidega, võivad teadaolevad kontrastaine reaktsioonid, nagu nahapunetus, palavik ja/või gripilaadsed sümptomid ilmneda sagedamini ja ka viivitusega. Põhjust ei ole kindlaks tehtud.

Arteriaalsest tromboosist on teatatud juhtudel, kui iopamidooli manustati koos papaveriiniga. Vasopressorite manustamine võimendab tugevalt arterisisese kontrastaine neuroloogilist toimet.

Kui planeeritakse renaalset stsintigraafiat neerutuubulite kaudu erituva radiofarmatseutikumiga, tuleks seda eelistatult teha enne kontrastaine süstimist.

Rasedus, imetamine ja viljakus

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus

Te peate ütlema oma arstile, kui te olete rase.

Iopamidooli ohutut kasutamist rasedatel naistel ei ole uuritud. Kui rase naine läheb röntgenuuringule, puutub ka emakas olev laps kokku röntgenkiirgusega. Ainuüksi sellel põhjusel tuleb igasuguse röntgenuuringu kasu, kas kontrastainega või ilma, hoolikalt hinnata. Lisaks püüdele vältida loote kokkupuudet röntgenkiirgusega kusiganes võimalik, tuleb joodi sisaldava kontrastaine kasutamise riski-kasu hindamisel arvesse võtta ka loote kilpnäärme jooditundlikkust.

Imetamine

Jodeeritud kontrastainete väikesed kogused erituvad rinnapiima. Juhusliku manustamisega emale kaasneb vähene risk kõrvaltoimete tekkeks imikul. Siiski on ettevaatusabinõuna soovitatav katkestada rinnaga toitmine 24 tunniks pärast jodeeritud kontrastaine manustamist.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Toimeid autojuhtimise ja masinate kasutamise võimele ei ole uuritud.

Iopamigita 370 sisaldab naatriumi

See ravim sisaldab ligikaudu 0,059 mg naatriumi ühe ml kohta. Seda tuleb arvesse võtta kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.

3.Kuidas Iopamigita 370 kasutada

Ravimit manustab teile arst. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kui teie arst pole just teisiti määranud, sõltub annus teile tehtava uuringu liigist, teie vanusest, kehakaalust, südamefunktsioonist ja üldisest tervislikust seisundist. Tavaliselt kasutatakse samu joodikontsentratsioone ja koguseid, kui teistel mitte-ioonsetel joodi sisaldavatel kontrastainetel. Kasutada tuleb väikseimat soovitava diagnostilise informatsiooni saamiseks vajalikku annust.

Selle infolehe lõpus antud annustamise soovitused põhinevad üldisel kogemusel mitte-ioonse röntgenkontrastainega ja iopamidooliga tehtud kliinilistel uuringutel. Manustatav koguannus ei tohi ületada 250 ml.

Kui ei ole teisiti määratud, sõltub lastele annustamine nende vanusest ja kehakaalust, ning selle määrab raviarst.

Iopamigita on diagnostiline preparaat, mis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks määratud näidustustel. Võimalikud on mitmekordsed süstid või korduvuuringud.

Kuidas Iopamigita 370 kasutada

2 tundi enne uuringut ei tohi te midagi süüa, et vähendada aspiratsiooni riski, kuna iiveldus ja oksendamine on teadaolevad võimalikud kõrvaltoimed.

Kui te kasutate Iopamigita 370 rohkem kui ette nähtud

Juhusliku üleannustamise või oluliselt häiritud neerufunktsiooni korral, saab iopamidooli organismist eemaldada dialüüsiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Pärast kontrastaine, nagu Iopamigita 370, manustamist tekkida võivad kõrvaltoimed on tavaliselt kerged kuni mõõdukad ega kesta kaua.

Siiski, nagu teiste sarnaste kontrastainete puhul, võivad ilmneda rasked ja eluohtlikud reaktsioonid, mis nõuavad kiiret ja tõhusat meditsiinilist ravi.

Kui teil tekib:

-näo või kõri turse (angioödeem),

-sügelevad või vesised silmad (konjunktiviit), köha, sügelus, vesine või kinnine nina, aevastamine, nõgeslööve,

-suur vererõhu langus, kiirenenud pulss (tahhükardia),

-hingamisraskused, öökimine, lämbumistunne (anafülaktoidsed reaktsioonid),

-ärevus, huulte sinakus, sinakas või kahvatu nahk, külm higi, teadvuse ähmastumine või kadumine,

-peavalu, pearinglus, minestustunne,

-vererõhu langus võib olla seotud ka pulsi aeglustumisega (bradükardia, vasovagaalne reaktsioon), mis aeg-ajalt muutub kiireks (tahhükardia).

Öelge seda koheselt radioloogile või röntgenuuringut läbiviivale personalile, kuna need võivad olla esimesed märgid allergilisest reaktsioonist või šokist. Teie uuring võidakse peatada ja te võite vajada edasist ravi.

Lisaks ülalmainitud sümptomitele, on järgnevad muud Iopamigita 370 kõrvaltoimed, alates kõige sagedasematest:

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st):

-Ajutised muutused hingamissageduses, hingeldus, hingamisraskused ja köhimine.

-Iiveldus, oksendamine, maitsetundlikkuse häired.

-Käte, pahkluude või jalgade turse (ödeemid), nahaõhetus, nõgeslööve, lööve, sügelus, nahapunetus.

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

-Aju röntgenuuringud ja teised protseduurid, milles kontrastaine tungib kõrges kontsentratsioonis arteriaalse verega ajju: ärevus, segasus, mälukaotus, kõne-, nägemis- ja kuulmishäired, epileptilised krambid, värinad, nõrkus, mis põhjustab liikumisvõimetust, tundlikkuse häired, torkimis- või tuimustunne kätes või jalgades, suurenenud valgustundlikkus, ajutine pimedaksjäämine, kooma, uimasus.

-Kateteriseeritud angiograafilistel uuringutel on teatatud veresoonte blokaadist trombi tõttu, mille tulemuseks on südameatakk.

-Hingamisraskused või kähisev hingamine, hääleaparaadi turse või spasm.

-Kõhuvaevused.

-Neerufunktsioonihäired, mis võivad areneda ägedaks neerupuudulikkuseks, seda eriti patsientidel, kelle neerufunktsioon oli juba häiritud.

-Tõsised eluohtlikud reaktsioonid (s.h ka surmaga lõppevad), mis vajavad intensiivravi ja seonduvad südame-veresoonkonna süsteemi eluliste funktsioonidega, tavaliselt koos respiratoorsete ja kesknärvisüsteemi reaktsioonidega. Kuumatunne, kehetemperatuuri muutused (palavik), peavalu, halb enesetunne, higistamine, külmatunne, minestamine.

Väga harv (võib esineda kuni 1 inimesel 10000-st):

-Kliiniliselt olulised vererõhu, südame löögisageduse häired, kiire, aeglane või ebakorrapärane pulss, valu või pigistustunne rinnus, südamepuudulikkus, südameatakk.

-Turse või vedelik kopsus, hingamisseiskus.

-Süljenäärmete turse suus ja selle ümbruses (joodi mumps).

-Näo, naha, keele, muude limaskestade (nt ninas või suus) või muude kehaosade turse, raske nahahaigus (punane, villiline, veritsev, valulik nahk, mis võib haarata ka huuli, silmi, suud, nina ja suguorganeid).

-Turse ja punetus pikki veeni, mis on katsudes väga tundlik, veenitrombid.

-Süstekohareaktsioonid: põletik ja pehmete kudede reaktsioonid.

Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

-Kilpnäärmefunktsiooni muutused või ülefunktsioneeriva kilpnäärme raskekujuline vorm (türeotoksiline kriis).

-Veresoone blokaad trombi tõttu, mis võib põhjustada ajurabandust.

-Ajutised tüsistused, nagu peavalu ja pearinglus.

-Süstekoha reaktsioonid: kui süste ei lähe otse veresoonde, paikne valu ja turse (ödeem).

Võivad ilmneda hilinenud reaktsioonid, kahtluste korral pöörduge arsti poole.

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või radioloogi/röntgenuuringut läbiviiva personaliga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.Kuidas Iopamigita 370 säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud viaalil ja karbil pärast “EXP”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Mitte hoida külmkapis või lasta külmuda.

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult. Hoida röntgenkiirte eest kaitstult.

Ärge kasutage seda ravimit, kui täheldate et lahus ei ole selge.

Pärast avamist: Mitte hoida külmkapis või sügavkülmas.

Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril kuni 25°C.

Kui pakendi avamise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada.

Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

Iga viaal on mõeldud ühekordseks kasutamiseks.

Kasutamata ravim tuleb hävitada.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Iopamigita 370 sisaldab

-Toimeaine on iopamidool. 1 ml sisaldab 755,2 mg iopamidooli, mis vastab 370 mg joodile. Üks viaal 20 ml lahusega sisaldab 15104 mg jopamidooli, mis vastab 7400 mg joodile.

Üks viaal 50 ml lahusega sisaldab 37760 mg jopamidooli, mis vastab 18500 mg joodile. Üks viaal 75 ml lahusega sisaldab 56640 mg jopamidooli, mis vastab 27750 mg joodile. Üks viaal 100 ml lahusega sisaldab 75520 mg jopamidooli, mis vastab 37000 mg joodile. Üks viaal 200 ml lahusega sisaldab 151040 mg jopamidooli, mis vastab 74000 mg joodile.

-Teised koostisosad on trometamool, kaltsiumdinaatriumedetaat (dihüdraat), 36 % vesinikkloriidhape (pH kohandamiseks) ja süstevesi.

Kuidas Iopamigita 370 välja näeb ja pakendi sisu

Iopamigita on süste- või infusioonilahus. Selge, värvitu või kergelt kollakas lahus.

pH		6,5 ... 7,5
Osmolaalsus	37 °C
[mOsm/kg]
Osmolaarsus	37 °C
[mOsm/l]
Osmotne rõhk	37 °C	2,08
[MPa]
Viskoossus [mPa.s]
	37 °C	10,75

Ravim on pakendatud läbipaistvasse klaasviaali, mis on suletud kummist stopperi ja alumiiniumkattega, viaal on pappkarbis koos pakendi infolehega.

Iopamigita 370 on saadaval järgmistes pakendi suurustes:

Järgnev informatsioon on mõeldud ainult meditsiinipersonalile või tervishoiutöötajale:

Uuring		Maht
	Õhukese kihi angiograafia		Digitaalne
			subtrakstsioonangiograafia
Arteriograafia
Teised, peale mitte-tserebraalse	Täiskasvanud: maksimaalselt		Täiskasvanud: 30…40 ml.
	250 ml. Ühekordse süste		Maksimaalselt 250 ml. Ühekordse
	maht sõltub uuritavast		süste maht sõltub uuritavast
	veresoonte piirkonnast.		veresoonte piirkonnast.
	Lapsed: sõltub kehakaalust ja		Lapsed: sõltub kehakaalust ja
	vanusest.		vanusest.
Angiokardiograafia	Täiskasvanud: Maksimaalselt 250 ml. Ühekordse süste maht
	sõltub uuritavast veresoonte piirkonnast.
	Lapsed: sõltub kehakaalust ja vanusest.
Koronaarangiograafia	4…10 ml/arterisse, vajadusel korratakse.
Subtraktsioonangiograafia
(DSA)
üldine	Täiskasvanud: 30...40 ml, vajadusel korratakse.
	Lapsed: sõltub kehakaalust ja vanusest.
Kompuutertomograafia (CT)	Täiskasvanud: 1…2 ml/kg kehakaalu kohta.
	Lapsed: sõltub kehakaalust ja vanusest.

370 mg joodi/ml maksimaalne annus on 1,5 ml/kg kehakaalu kohta

Ioodi sisaldavat kontrastainet tohib kasutada ainult tingimustes, kus elustamisvahendid ja esmaabi preparaadid on käepärast. Siia kuulub nii vajaliku aparatuuri kui ravimite olemasolu. Pärast uuringut tuleb patsient jätta vähemalt 30 minutiks jälgimisele - selle aja jooksul võib ilmneda enamus kõrvaltoimeid.

Intravenoooseks või intraarteriaalseks manustamiseks (süstena või infusioonina).

Enne manustamist tuleb kontrastaine soojendada kehatemperatuurini. Kogemused on näidanud, et eelsoojendatud kontrastainet talutakse paremini.

Iopamigita 370 ei tohi kasutada, kui te märkate, et lahus ei ole selge.

Põhimõtteliselt tuleb kontrastaine tõmmata süstlasse vahetult enne manustamist. Et hoida uuringuga seotud trombembolismi riski nii madalal kui võimalik, peaks vere ja kontrastainevaheline kontaktaeg olema võimalikult lühike. Tähelepanu tuleb pöörata ka hoolikalt läbi viidud angiograafia tehnikale, aga ka kasutatava kateetri sagedasele läbivoolutamisele 0,9% naatriumkloriidi süstelahusega (vajadusel võib lisada hepariini).

Protseduurist allesjäänud kontrastaine tuleb hävitada.

Kontrastaine manustatakse lamavale haigele. Tagatud peab olema kehaasendi kohese muutmise võimalus. Võimaliku esmaabi andmise vajadusel peab olema enne uuringut loodud ohutu juurdepääs veeniteele. Sarnaselt kõikide joodi sisaldavate kontrastainetega, tohib ka Iopamigita’t kasutada koos kõikide diagnoosimeetoditega ainult siis, kui elustamisvahendid ja esmaabi preparaadid on käepärast.

Pärast uuringut tuleb patsient jätta vähemalt 30 minutiks jälgimisele - selle aja jooksul võib ilmneda enamus kõrvaltoimeid. Kõik arstid ja kogu meditsiinipersonal peavad olema nii kõrvaltoimetest kui üldistest ja meditsiinilistest esmaabivõtetest teadlikud.

Neerufunktsioonihäire, südameveresoonkonna puudulikkuse ja ka halva üldseisundi korral tuleb kontrastaine annus hoida võimalikult väike. Nendel patsientidel on soovitatav vähemalt kolmel päeval pärast uuringut jälgida neerufunktsiooni.

Ülitundlikkuse suhtes kontrastaine väikese annusega eelnevat testimist teha ei soovitata, sest sel ei ole mingit tähtsust ning üksikjuhtudel on see lõppenud raskete ülitundlikkusreaktsioonidega.

Jopamidooli intravaskulaarne manustamine võib põhjustada neerupuudulikkust, mistõttu metformiini kasutamine tuleb lõpetada enne uuringut või uuringu tegemise ajal ning seda ei tohi taasalustada enne 48 tunni möödumist ning alles pärast seda, kui neerufunktsiooni on hinnatud ning see on normaalne.

Enne ja pärast kontrastaine manustamist tuleb tagada patsiendi piisav hüdratsioon. Igasugune vedelike ja elektrolüütide tasakaaluhäire tuleb eelnevalt korrigeerida. Düs- või paraproteineemiaga (hulgi müeloom/plasmatsütoom), suhkurtõvega, polüuuria või oligouuriaga, podagraga patsientidel, aga ka lastel, eakatel patsientidel ja halvas üldseisundis haigetel ei tohi kunagi enne kontrastaine manustamist vedeliku tarbimist piirata. Riskigrupi patsientidel tuleb kontrollida vee- ja elektrolüütide sisaldust ning jälgida seerumi kaltsiumisalduse vähenemise sümptome.

Harva võib tekkida pöörduv neerupuudulikkus. Soodustavad faktorid on neeruhaigus anamneesis, patsiendi vanus üle 60-aasta, vedelike vaegus, kaugelearenenud arterioskleroos, dekompenseeritud südamepuudulikkus, kontrastaine suured annused ja korduvad süsted, kontrastaine süstimine otse neeruarterisse, kokkupuude teiste nefrotoksiliste ainetega, tõsine ja krooniline hüpertensioon, hüperurikeemia ja paraproteineemia (nt plasmotsütoom, makroglobulineemia). Neerufunktsioonihäirega patsientidel tuleb potentsiaalselt nefrotoksiliste ravimite manustamisest hoiduda kuni kontrastaine on täielikult eritunud. Järgmine kontrastuuring tuleb edasi lükata nii kauaks kui neerufunktsioon on normaliseerunud.

Jodeeritud kontrastaineid saab verest eemaldada dialüüsiga.

Feokromotsütoomiga patsientidel võib mitte-ioniseeritud kontrastaine intravasaalse manustamise järgselt tekkida tõsine hüpertensiivne kriis, mistõttu feokromotsütoomiga patsientidele on soovitatav eelnevalt manustada alfa-retseptorte blokaatorit.

Kontrastaine võib mõjutada bilirubiini, valkude või anorgaaniliste ainete (nt raud, vask, kaltsium, fosfaat) määramisi. Neid aineid ei tohiks kontrastaine manustamise päeval määrata.

Patsientide erigruppides on vajalik annuste korrigeerimine, nt neerupuudulikkuse või maksapuudulikkuse või mõlema esinemisel.

Enne kasutamist tuleb lahust visuaalselt kontrollida. Kasutada tohib ainult ilma nähtavate osakesteta ja riknemata lahuseid.

Kindlasti tuleb vältida neuroleptikumide manustamist, sest nad alandavad krambiläve. Sama kehtib analgeetikumide, antiemeetiliste ainete, antihistamiinikumide ja fenotiasiini grupi rahustite kohta. Kui võimalik, tuleks ravi selliste ravimitega katkestada vähemalt 48 tundi enne kontrastaine manustamist ning mitte alusta enne kui 24 tundi pärast protseduuri lõppu.

Angiograafia teostamisel on ettevaatus soovitatav homotsüsteinuuriaga patsientide puhul – trombi ja emboolia tekke risk.

Et vältida sirprakulise haiguse suhtes homosügootsetel isikutel rakkude sirbistumist, on vajalik tagada piisav hüdratsioon ning kasutada minimaalset efektiivset ravimi kogust.

Sisu, mida patsiendil ühe ühekordse uuringu käigus ära ei kasutatud, tuleb hävitada.

Joodi sisaldav kontrastaine võib reageerida metallpindadega, mis sisaldavad vaske (nt messing). Seega tuleb vältida vahendite kasutamist, kus ravim puutub kokku selliste pindadega.

Kuidas toimida kõrvaltoimete tekkimisel

Kõrvaltoime tekkimisel tuleb kontrastaine manustamine koheselt peatada. Ravi oleneb kliinilisest pildist. Lisaks üldistele elustamisvõtetele võib osutuda vajalikuks ravimite kasutamine, nt üldine ravi (antihistamiinikumid, kortikosteroidid, hapnikravi), kardiovaskulaarsete häirete ravi (vasopressorid, plasma, elektrolüüdid), krambiravi (diasepaam) tetaanilise kriisi ravi (kaltsiumglükonaat). Neerufunktsiooni tuleb jälgida vähemalt 3 päeva jooksul pärast üleannustamist.

Arvestada tuleb asjaoluga, et beetablokaatoreid saavatel patsientidel omavad adrenaliin ja plasmamahuasendajad vähest efekti.