Imovane - õhukese polümeerikattega tablett (7,5mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Imovane, 7,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 7,5 mg zopiklooni. INN. Zopiclonum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Valge, piklik tablett suurusega 10 mm x 5 mm, poolitusjoonega ühel poolel. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Lühiajalist medikamentoosset ravi vajavad unehäired täiskasvanutel.

Annustamine ja manustamisviis

Kasutada väikseimat efektiivset annust. Imovane’t tuleb võtta ühekordse annusena ning samal ööl ei tohi korduvat annust manustada.

Täiskasvanud

Tavaline annus on 1 tablett (7,5 mg) suu kaudu enne magama minekut. 7,5 mg annust ei tohi ületada.

Ravi kestus

Lühiajaline unehäire: 2...3 nädalat.

Ravi peab olema nii lühiajaline kui võimalik ja ei tohi kesta üle 4 nädala, k.a annuse järk-järguline vähendamine. Maksimaalset soovitatud ravi kestust ei tohi ületada ilma patsiendi seisundit uuesti hindamata.

Eakad

Eakatel (vanus üle 65 aasta) soovitatakse võtta pool tabletti (3,75 mg) ööpäevas, annust võib edaspidi tõsta ühe tabletini (7,5 mg).

Maksapuudulikkus

Maksapuudulukkusega patsientidel soovitatakse manustada pool tabletti (3,75 mg). Annust võib edaspidi tõsta 1 tabletini (7,5 mg).

Neerupuudulikkus

Kuigi neerupuudulikkusega patsientidel ei ole zopiklooni või tema meaboliitide kuhjumist täheldatud, soovitatakse manustada pool tabletti (3,75 mg).

Krooniline hingamispuudulikkus

Hingamisfunktsiooni puudulikkusega patsientidel soovitatakse manustada pool tabletti (3,75 mg). Annust võib edaspidi tõsta 1 tabletini (7,5 mg).

Lapsed

Zopiklooni ei tohi kasutada alla 18-aastastel lastel ja noorukitel. Zopiklooni ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ei ole tõestatud.

Vastunäidustused

Ravim on vastunäidustatud järgmistel juhtudel:

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

• ülitundlikkus zopiklooni või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes,
• hingamisfunktsiooni puudulikkus,
• raskekujuline maksapuudulikkus,
• raskekujuline uneapnoe sündroom,
• gluteenitalumatus, sest ravim sisaldab nisutärklist (gluteen),
• kaasasündinud galaktoseemia, glükoosi või galaktoosi malabsorptsioon või laktaasi defitsiit,
• myasthenia gravis,
• lapsed ja noorukid vanuses alla 18 aasta,
• samaaegne alkoholi tarbimine.

Zoplikooni määramisel hingamisfunktsiooni häiretega patsientidele tuleb olla ettevaatlik, sest uinutid pärsivad hingamisfunktsiooni (vt lõik 4.8).

Psühhomotoorika häired

Sarnaselt teiste sedatiivsete ravimite ja uinutitega pärsib zopikloon kesknärvisüsteemi.

• Zopiklooni manustamisel kuni 12 tundi enne vaimset ärksust nõudvaid tegevusi, soovituslikust suuremas annuses, koos teiste kesknärvisüsteemi pärssivate või zopiklooni kontsentratsiooni vereplasmas suurendavate ravimitega ning koos alkoholiga suureneb psühhomotoorika häirete k.a sh autojuhtimisvõime häire risk (vt lõik 4.7). Patsiente tuleb hoiatada, et nad väldiksid pärast zopiklooni manustamist, eriti järgneva 12 tunni jooksul, ohtlikke tegevusi, mis nõuavad täielikku vaimset ärksust või liigutuste koordineeritust, nt masinate käsitsemine ja mootorsõiduki juhtimine.

Opioidide kaasuva manustamisega seotud riskid

Bensodiasepiinide ja teiste sedatiivse/hüpnootilise toimega ravimite, sh zopiklooniga koosmanustamise tagajärjel võib tekkida sedatsioon, respiratoorne depressioon, kooma ja surm. Nende riskide tõttu on soovitatav opioide määrata koos bensodiasepiinidega vaid nendele patsientidele, kelle jaoks alternatiivsed ravimeetmed ei ole piisavad.

Kui on langetatud otsus määrata patsiendile zopiklooni koos opioididega, tuleb välja kirjutada väikseim toimiv annus ja minimaalne kooskasutamise aeg ning jälgida hoolikalt patsienti respiratoorse depressiooni ja sedatsiooni sümptomite osas (vt lõik 4.5).

Tolerantsuse teke

Uinutite korduval manustamisel võib nende efektiivsus väheneda. Imovane’iga ei ole märkimisväärse tolerantsuse teket täheldatud kuni 4-nädalase raviperioodi vältel.

Sõltuvus

Rahustite ja uinutite nagu zopiklooni kasutamine võib viia füüsilise ja psühholoogilise sõltuvuse tekke või kuritarvitamiseni.

Sõltuvuse või kuritarvitamise risk on suurem järgmistel juhtudel:

• annuse tõustes ja ravi kestuse pikenedes,
• patsientidel, kes on kuritarvitanud alkoholi ja/või ravimeid,
• patsientidel, kes tarvitavad samaaegselt alkoholi või saavad samaaegset ravi teiste psühhotroopsete ainetega,
• Oluliste isiksushäiretega patsientidel.

Füüsilise sõltuvuse korral võib ravi järsk lõpetamine põhjustada järgmisi võõrutusnähte: unetus, peavalu, lihasvalud, rahutus, ärevus ja segasus.

Rasketel juhtudel võivad esineda järgmised sümptomid: reaalsustaju häired, depersonalisatsioon, kuulmishäired, jäsemete tuimus, ülitundlikkus valguse ja füüsilise kontakti suhtes, hallutsinatsioonid ja krambid. Harva on teatatud ravimi kuritarvitamisest.

Tagasilöögi unetus

Uinutitega ravi lõpetamisel tekkida võiv mööduv sündroom, mille korral rahustite ja uinutitega ravi alustamist tinginud sümptomid ilmnevad uuesti tugevamal kujul. Kuna selle fenomeni esinemisrisk on suurem pärast Imovane ravi järksu lõpetamist, eriti pärast pikemaajalist ravi, soovitatakse annust järk- järgult vähendada ning patsienti teavitada võimalikest sümptomitest (vt lõik 4.8).

Amneesia

Võib esineda anterograadset amneesiat, eriti juhul, kui und häiritakse või juhul kui ravimi manustamise ja voodisse heitmise vahele jääb liiga pikk aeg.

Et vältida anterograadset amneesiat peaks patsienti teavitama vajadusest võtta ravimit vahetult enne voodisse minekut ja ainult juhul, kui on võimalus piisavalt pikaks ööuneks.

Muud psühhiaatrilised ja paradoksaalsed reaktsioonid

Sedatiivsete/ hüpnootiliste ravimite nagu zopiklooni kasutamisel võivad tekkida psühhiaatrilised ja paradoksaalsed reaktsioonid (vt lõik 4.8) nagu kärsitus, rahutus, ärrituvus, agressioon, viirastus, viha, hirmuunenäod, hallutsinatsioonid, ebaadekvaatne käitumine ja teised vaenulikud käitumismaneerid. Nende nähtude ilmnemisel tuleb ravi zopiklooniga katkestada. Need reaktsioonid ilmnevad sagedamini tõenäoliselt eakatel.

Somnambulism ja sellega seotud käitumine

Raporteeritud on unes käimist ja muud sarnast käitumist, nt „unes sõitmine”, toidu valmistamine ja söömine või telefoniga rääkimine ning hilisem amneesia patsientidel, kes võtsid zopiklooni ja kes polnud täielikult ärkvel. Alkoholi ja muude kesknärvisüsteemi depressantide kasutamine koos zopiklooniga tundub suurendavat sellise käitumise riski, samuti zopiklooni kasutamine soovitatud annust ületavates doosides. Patsientidel, kellel esineb sellist käitumist, peaks põhjalikult kaaluma zopiklooniga ravi lõpetamist (vt lõik 4.5).

Suitsidaalsus ja depressioon

Sarnaselt teiste uinutitega ei ravi zopikloon depressiooni ning võib isegi maskeerida depressiooni sümptomeid.

Mitmed epidemioloogilised uuringuid on näidanud suitsiidide ja suitsiidikatsete arvu suurenemist nii depressiooniga kui depressioonita patsientidel, kes on kasutanud samaaegselt bensodiasepiine ja muid hüpnootikume, nt zopiklooni. Põhjuslikku seost ei ole tuvastatud.

Lapsed

Zopiklooni ei tohi kasutada alla 18-aastastel lastel ja noorukitel. Zopiklooni ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ei ole tõestatud.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Mittesoovitatavad kombinatsioonid

Samaaegne alkoholi tarbimine ei ole soovitatav. Imovane sedatiivne toime võib samaaegsel alkoholi tarbimisel tugevneda. See mõjutab võimet juhtida autot või kasutada masinaid.

Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid

Kombinatsioonid kesknärvisüsteemi depressantidega

Neuroleptikumide, uinutite, anksiolüütikumide/sedatiivsete ravimite, antidepressantide, narkootiliste analgeetikumide, epilepsiavastaste ainete, anesteetikumide ja sedatiivsete antihistamiinsete ainete samaaegsel manustamisel võib pärssiv toime kesknärvisüsteemile tugevneda.

Narkootiliste analgeetikumide puhul võib tugevneda eufooria, mis võib suurendada psüühilist sõltuvust.

CYP 3A4 inhibiitorid ja indutseerijad

On uuritud erütromütsiini mõju zopiklooni farmakokineetikale 10 tervel isikul. Zopiklooni AUC’d suurenes erütromütsiini mõjul 80% võrra, mis viitab erütromütsiini võimele inhibeerida CYP 3A4 abil metaboliseeritavate ravimite ainevahetust. Seetõttu võib zopiklooni hüpnootiline toime suureneda.

Kuna zopikloon metaboliseerub tsütokroom P450 (CYP) isoensüüm 3A4 toimel (vt lõik 5.2), võib zopiklooni kontsentratsioon veretase plasmas suureneda koosmanustamisel CYP3A4 inhibiitoritega, nt erütromütsiin, klaritromütsiin, ketokonasool, itrakonasool ja ritonaviir. CYP3A4 inhibiitoritega samaaegsel manustamisel võib osutuda vajalikuks zopiklooni annuse vähendamine.

Zopiklooni kontsentratsioon vereplasmas võib väheneda samaaegsel manustamisel CYP3A4 indutseerijatega, nagu näiteks rifampitsiin, karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoniin ja naistepuna. Sellisel puhul võib osutuda vajalikuks zopiklooni annuse suurendamine (vt lõik 4.4).

Opioidid

Bensodiasepiinide ja teiste sedatiivse/hüpnootilise toimega ravimite, sh zopiklooni koosmanustamise tagajärjel võib KNS pärssivate toimete aditiivse efekti tõttu tekkida sedatsioon, respiratoorne depressioon, kooma ja surm. Piirake bensodiasepiinide ja opiodide koosmanustamisel ravimite annuseid ja koosmanustamise aega (vt lõik 4.4).

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Zolpiklooni kasutamine raseduse ajal ei ole soovitatav.

Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele.

Zopikloon läbib platsentaarbarjääri.

Kohort uuringutest saadud ulatuslikud andmed rasedate naiste kohta (üle 1000 rasedusjuhu) ei ole näidanud väärarengute teket bensodiasepiinide või bensodiasepiini sarnaste ainete kasutamisel raseduse esimesel trimestril. Siiski on teatud juhupõhistes kontrollitud uuringutes täheldatud huule- suulaelõhe suurenenud esinemust seoses bensodiasepiinide kasutamisega raseduse ajal.

Bensodiasepiinide või bensodiasepiini sarnaste ainete manustamise järgselt raseduse teisel/ja/või kolmandal treimestri on kirjeldatud loote liigutuste vähenemist ja südametöö muutusi.

Bensodiasepiinide või bensodiasepiini sarnaste ainete, sh zopiklooni manustamist raseduse lõpuosas või sünnituse ajal seostatakse vastsündinul ravimi farmakoloogilise toime tõttu järgmiste toimetega nagu hüpotermia, hüpotoonia, söötmisraskused („floppy infant syndrome“) ja hingamisdepressioon. Teatatud on tõsistest vastsündinu hingamisdepressiooni juhtudest.

Imikutel, kelle emad on raseduse viimases staadiumis kasutanud krooniliselt sedatiivseid/hüpnootilisi ravimeid, võib olla tekkinud füüsiline sõltuvus ja risk ärajätunähtude arenguks pärast sündi. Sünnijärgselt on soovitatav imikut jälgida.

Kui Imovane’i määratakse fertiilses eas naisele, tuleb teda informeerida arstiga konsulteerimise vajalikkusest ravi katkestamise küsimuses, kui ta kavatseb rasestuda või arvab, et rasestumine on juba toimunud..

Zopikloon eritub rinnapiima vähesel määral. Ravimi manustamine võib põhjustada lapse uimasust, seetõttu ei tohi ravimit imetamise ajal kasutada.

Toime reaktsioonikiirusele

Imovane võib oma farmakoloogiliste omaduste ja kesknärvisüsteemi mõjutamise tõttu halvendada võimet juhtida autot ja käsitseda masinaid.

Psühhomotoorika häire, sh autojuhtimisvõime häire, risk suureneb kui:

• zopiklooni võtta 12 tunni jooksul enne tegevust, mis nõuab vaimset ärksust;
• ravimit manustatakse soovitatust suuremas annuses või
• zopiklooni manustatakse koos teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ravimitega, alkoholiga või ravimitega, mis suurendavad zopiklooni sisaldust veres.

Patsiente tuleb hoiatada, et nad väldiksid pärast zopiklooni manustamist, eriti järgneva 12 tunni jooksul, ohtlikke tegevusi, mis nõuavad täielikku vaimset ärksust või liigutuste koordineeritust, nt masinate käsitsemine ja mootorsõiduki juhtimine.

Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on esitatud organsüsteemide kaupa ja sagedusega järgnevalt:

väga sage (>1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/100 kuni <1/1000), harv (≥1/1000 kuni <1/10 000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Immuunsüsteemi häired

Väga harv: angioödeem, anafülaktiline reaktsioon.

Psühhiaatrilised häired

Aeg-ajalt: hirmuunenäod, rahutus.

Harv: segasusseisund, libiido langus, ärrituvus, agressiivsus, hallutsinatsioonid.

Teadmata: kärsitus, viirastused, viha, ebaadekvaatne käitumine, mis võib olla seotud amneesiaga, somnambulism (vt lõik 4.4), sõltuvus (vt lõik 5.2), ärajätusündroom.

Närvisüsteemi häired

Sage: düsgeusia (metalli maitse suus), jääkunisus. Aeg-ajalt: segasus, peavalu.

Harv: anterograadne amneesia.

Teadmata: ataksia, paresteesia, kognitiivsed häired, nt mäluhäire, tähelepanuhäire, kõnehäire.

Silma kahjustused

Teadmata: diploopia.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Harv: düspnoe (vt lõik 4.4).

Teadmata: hingamisfunktsiooni pärssumine (vt lõik 4.4).

Seedetrakti häired

Sage: suukuivus.

Aeg-ajalt: iiveldus.

Teadmata: düspepsia.

Maksa ja sapiteede häired

Väga harv: transaminaaside ja/või alkaalse fosfataasi kerge kuni mõõdukas tõus seerumis.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Harv: lööve, pruritus.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Teadmata: lihasnõrkus.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Aeg-ajalt: väsimus.

Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused

Harv: kukkumine (enamjaolt eakatel).

Teatatud on abstinentsisündroomist pärast ravi katkestamist (vt lõik 4.4). Abstinentsi nähud varieeruvad, esineda võivad tagasilöögi unetus, lihasvalu, rahutus, treemor, higistamine, agitatsioon, segasus, peavalu, südamepekslemine, tahhükardia, deliirium, hirmuunenäod, erutuvuse tõus. Raskematel juhtudel võivad tekkida järgmised sümptomid: derealisatsioon, depersonalisatsioon, hüperakuusia, tuimus, jäsemete kipitus, ülitundlikkus valgusele, mürale ja füüsilisele puudutusele, hallutsinatsioonid. Eriti harvadel juhtudel võib esineda krampe.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Nähud ja sümptomid

Üleannustamisel tekib kesknärvisüsteemi depressioon, mille raskusaste varieerub unisusest koomani, sõltudes manustatud annusest. Kergematel juhtudel on sümptomiteks muuhulgas unisus, segasus ja letargia, raskematel juhtudel võib tekkida ataksia, hüpotoonia, vererõhu langus, methemoglobineemia, respiratoorne distress, harva kooma.

Kui zopiklooni üleannustamine on kombineeritud teiste kesknärvisüsteemi depressantide või alkoholi manustamisega, on sümptomid tõsisemad ning vahel lõpeb üleannustmine surmaga. Muud riskifaktorid, nagu kaasuvad haigused ja patsiendi kehv üldseisund võivad mõjutada kõrvalnähtude raskusastet ning harvadel juhtudel võib viia surmani.

Ravi

Kuna zopiklooni imendub kiiresti, on maoloputus aktiivsöega mõttekas ainult juhul, kui see toimub piisavalt ruttu pärast üleannustamist. Mürgistusravi on sümptomaatiline ja toetav, tuleb jälgida patsiendi hingamisfunktsiooni, pulssi ja arteriaalset vererõhku. Eritumise kiirendamiseks võib diureesi forsseerida. Hemodialüüs on zopiklooni suure jaotusruumala tõttu kasutu.

Bensodiasepiinide üleannustamise raviks võib kasutada flumaseniili. Flumaseniili antagonistlik efekt zopikloonile võib soodustada neuroloogilisi häireid (krambid).

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Uinutid ja rahustid: bensodiasepiini sarnased ained, ATC-kood: N05CF01.

Zopikloon on uinumist kiirendav ja undsäilitav tsüklopürrolidoonide rühma uinuti. Ravimi farmakoloogilised omadused: sedatiivne, hüpnootiline, krambivastane, lihasrelaksant. Imovane’l on uinumist kiirendav, öiste ärkamiste hulka vähendav, une kestust pikendav ja une kvaliteeti parandav toime.

Elektroentsefalograafias lühendab zopikloon I staadiumi und, pikendab II staadiumi ning ei mõjuta või pikendab sügava une staadiume (III, IV) ning ei mõjuta paradoksaalset und.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Zopikloon imendub kiiresti: kontsentratsiooni maksimum saabub 1,5...2 tunni pärast ning on vastavalt 30 ng/ml ja 60 ng/ml 3,75 mg ja 7,5 mg annuste puhul. Toime algab 15...20 minutit pärast ravimi manustamist.

Biosaadavus on 80%. Imendumist ei mõjuta ravimi võtmise aeg, korduv manustmine ega patsiendi sugu.

Jaotumine

Plasmavalkudega seondub 45%. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on 5 tundi. Jaotusruumala on 91,8 – 104,6 liitrit.

Bensodiasepiin ja temasarnased ained läbivad hematoentsefaalbarjääri ning platsentat, ning erituvad rinnapiima. Imetavatel naistel on zopiklooni kineetika rinnapiimas sama mis plasmaski. Hinnanguliselt saab imik kuni 1,0% ravimiannusest, mis ema on võtnud 24 tunni jooksul.

Biotransformatsioon

Korduv manustamine ei põhjusta zopiklooni ega tema metaboliitide kumulatsiooni ja individuaalsed erinevused on väga väiksed.

Zopikloon metaboliseeritakse inimestel kaheks peamiseks metaboliidiks N-oksiidi zopiklooniks (loomadel farmakoloogiliselt aktiivne) ja N-desmetüül zopiklooniks (loomadel farmakoloogiliselt mitteaktiivne). In vitro uuringud näitavad, et tsütokroom P450 (CYP) 3A4 on peamine zopiklooni mõlemaks metaboliidiks metaboliseeriv isoensüüm ning CYP2C8 osaleb ka N-desmetüül zopiklooni tekkes. Ülalnimetatud metaboliitide poolväärtusajad on vastavalt uriinileidudele 4,5 tundi ja 7,4 tundi.. Zopikloon ei indutseerinud loomkatsetes ensüüme, isegi mitte suurte annuste manustamisel.

Eritumine

Väga väike kogus muutumatul kujul zopiklooni uriinis näitab, et peamiselt zopikloon metaboliseeritakse. Ravim elimineeritakse 80% ulatuses metaboliitidena uriiniga vabade metaboliitidena 8N-oksiid ja N-desmetüülderivaadid), 16% eritub väljaheitega.

Riskigrupid

Vanurid: metabolism maksas on veidi langenud ja poolväärtusaeg on 7 tundi. Vaatamata sellele pole erinevates uuringutes avastatud zopiklooni kumuleerumist plasmas pärast korduvaid doose. Neerufunktsiooni häired: ka pärast pikemaajalist kasutamist pole leitud zopiklooni ega tema metaboliitide kumulatsiooni. Zopiklooni on võimalik hemodialüüsiga eemaldada, kuid seda ei saa rakendada üledoosi raviks, kuna ravimil on suur jaotusruumala (vt lõik 4.9).

Maksatsirroos: zopiklooni plasmakliirens on märgatavalt aeglustunud (ligi 40 %) ning sellistel patsientidel tuleb annust korrigeerida.

Sõltuvus

Ka terapeutilistes annustes kasutamine võib viia füüsilise sõltuvuse tekkeni: ravi lõpetamisel võivad tekkida ärajätunähud või tagasolöögi fenomen. Võib tekkida psühholoogiline sõltuvus. Teatatud on uinutite kuritarvitamisest.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Tableti sisu:

Laktoosmonohüdraat

Kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat

Nisutärklis

Naatriumtärklisglükolaat

Magneesiumstearaat

Tableti kate:

Hüpromelloos

Titaandioksiid (E171)

Makrogool 6000

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Pakendi iseloomustus ja sisu

7,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid, 20 tk blisterpakendis.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

sanofi-aventis Estonia OÜ Pärnu mnt. 139 E/2 11317 Tallinn

Eesti

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE /MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

12.1998 / 27.01.2014

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Oktoober 2018

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on kättesaadav Ravimiameti kodulehel: http://www.ravimiamet.ee