Imodium - kõvakapsel (2mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

(käsimüügiravim*)

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

IMODIUM, 2 mg kõvakapslid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kapsel sisaldab 2 mg loperamiidvesinikkloriidi. INN. Loperamidum

Iga kapsel sisaldab 127 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Kõvakapsel.

Valge pulbriga täidetud kapsli (suurus 4) keha on tumehall ja kaas roheline.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Käsimüügiravimi näidustus:

Ägeda mittespetsiifilise kõhulahtisuse sümptomaatiline ravi täiskasvanutel ja üle 12-aastastel lastel.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud ja üle 12 aasta vanused lapsed

Ravi algul 4 mg (2 kapslit); järgnevalt 2 mg pärast iga roojamist. Manustamisintervall peab esimese ja järgmise annuse vahel olema vähemalt 2...3 tundi. Maksimaalne lubatud annus ööpäevas on 6 kapslit(12 mg).

Kui iste sagedus normaliseerub või toimub enam kui 12 tunni järel, tuleb IMODIUM'i manustamine lõpetada. Kui sümptomid ei taandu 2 päeva jooksul, vajab kõhulahtisuse põhjus täpsemat väljaselgitamist.

Eakad

Annuse kohandamine ei ole vajalik.

Neerukahjustus

Annuse kohandamine ei ole vajalik.

Maksakahjustus

Kuigi puuduvad farmakokineetilised andmed kasutamise kohta maksakahjustusega patsientidel, tuleks nende patsientide puhul Imodium’it manustada ettevaatusega esmase metabolismi aeglustumise tõttu.

Manustamisviis

Suukaudne.

Kapslid võetakse koos veega.

Vastunäidustused

• * Selgitus: 6 tk pakendis käsimüügiravim; 20 tk pakendis retseptiravim

Teadaolev ülitundlikkus loperamiidi või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes. IMODIUM'i ei manustata käsimüügiravimina alla 12-aastasele lapsele. Imodium’it ei kasutata esmase ravimina järgmistel juhtudel:

• äge düsenteeria (mille tunnuseks on veriroe ja kõrge palavik),
• äge haavandiline koliit,
• invasiivsete organismide, sh Salmonella, Shigella ja Campylobacter, põhjustatud bakteriaalne enterokoliit,
• laia toimespektriga antibiootikumide kasutamisest tingitud pseudomembranoosne koliit. Üldiselt ei kasutata Imodium’i juhtudel, kus tuleks peristaltika aeglustumist vältida võimalike tüsistuste tekkeohu tõttu – iileus, megakoolon ja toksiline megakoolon.

Kõhukinnisuse, puhituse või subiileuse tekkimisel tuleb manustamine koheselt lõpetada.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kõhulahtisuse ravi loperamiidvesinikkloriidiga on ainult sümptomaatiline. Kõhulahtisuse põhjuse selgumisel tuleb võimalusel koheselt rakendada spetsiifilist ravi.

Kõhulahtisuse korral võib, eriti lastel ja eakatel, tekkida vedeliku ja elektrolüütide kaotus, neil juhtudel on eeskätt näidustatud vee ja elektrolüütide tasakaalu taastamine.

8...12-aastastele lastele ei tohi Imodium’i anda ilma arsti ettekirjutuseta ja meditsiinilise järelvalveta. Alla 8-aastastel lastel ei tohi loperamiidi kasutada.

Kui ägeda kõhulahtisuse korral 48 tundi pärast ravi algust ei ilmne kliinilist paranemist, tuleb ravimi kasutamine lõpetada ning patsient peab konsulteerima oma arstiga.

AIDS’i põdevad patsiendid, keda on kõhulahtisuse tõttu ravitud Imodium’iga, peavad kõhupuhituse tekkimisel Imodium’i kasutamise koheselt lõpetama. AIDS’i patsientidel, kelle viirusliku või bakteriaalse geneesiga kõhulahtisust raviti loperamiidvesinikkloriidiga, teatatud üksikutest kõhukinnisuse juhtudest koos uurenenud riskiga toksilise megakooloni tekkeks.

Kuigi puuduvad farmakokineetilised andmed kasutamise kohta maksa talitlushäiretega patsientidel, tuleb neil patsientidel Imodium’i manustamisega olla ettevaatlik tänu esmase metabolismi aeglustumisele. Maksa talitlushäiretega patsientide puhul tuleb kasutada ettevaatusega, kuna esmase metabolismi aeglustumise tõttu võivad esineda kesknärvisüsteemi toksilisuse sümptomid.

Kuna enamus ravimist metaboliseerub ning metaboliidid ja metaboliseerumata jäänud ravim eritatakse koos roojaga, ei ole annuse kohandamine neerutalitluse häirega patsientidel vajalik.

Ravim sisaldab laktoosi. Patsiendid, kes põevad harvaesinevat pärilikku galaktoositalumatust, laktaasipuudulikkust või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni, ei tohiks seda ravimit võtta.

On kirjeldatud loperamiidi kuritarvitamist ja väärkasutamist opioidiasendajana opioidsõltlaste hulgas (vt lõik 4.9).

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Mitte-kliinilised andmed on näidanud, et loperamiid on P-glükoproteiini substraat. Samaaegne loperamiidi (16 mg ühekordse annusena) manustamine koos kinidiini või ritonaviiriga (mõlemad on P- glükoproteiini inhibiitorid) põhjustas loperamiidi 2…3-kordse tõusu plasmas. Kliiniline vastavus loperamiidi soovituslike annuste (2 kuni 16 mg) manustamisel koos P-glükoproteiini inhibiitoriga on teadmata.

Samaaegne loperamiidi (4 mg üksikannusena) ja itrakonasooli, mis on CYP3A4 inhibiitor ja P- glükoproteiin, manustamine põhjustas loperamiidi plasmakontsentratsiooni 3…4-kordse tõusu. Samas

• * Selgitus: 6 tk pakendis käsimüügiravim; 20 tk pakendis retseptiravim

uuringus suurendas CYP2C8 inhibiitor gemfibrosiil, loperamiidi sisaldust ligikaudu 2 korda. Itrakonasooli ja gemfibrosiili kombinatsioon põhjustas loperamiidi maksimaalse plasmakontsentratsiooni 4-kordse suurenemise ning kogu plasmaekspositsiooni13-kordse suurenemise. Need suurenemised ei olnud seotud kesknärvisüsteemi (KNS) toimetega, mida mõõdeti psühhomotoorsete testidega (nt subjektiivne uimasus ja numbri-sümboli asendamise test. Samaaegne loperamiidi (16 mg üksikannusena) ja ketokonasooli, CYP3A4 inhibiitori ja P- glükoproteiini manustamine, põhjustas loperamiidi plasmakontsentratsioonide 5-kordse suurenemise. See suurenemine ei olnud seotud suurenenud farmakodünaamilise toimega, mida mõõdeti pupillomeetria abil.

Koosmanustamine desmopressiiniga põhjustas desmopressiini taseme 3-kordse tõusu plasmas, arvatavasti aeglustunud seedetrakti peristaltika tõttu.

Kooskasutamisel kolestüramiiniga võib loperamiidi imendumine väheneda.

Antikolinergilised ravimid aeglustavad mao- ja sooletühjenemist ning loperamiidi mõju võib olla tugevam.

Võib eeldada, et sarnaste farmakoloogiliste omadustega ravimid potentseerivad loperamiidi toimet ja seedetrakti läbimist kiirendavad ravimid võivad selle toimet vähendada.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Kuigi puuduvad viited, et loperamiidvesinikkloriidil oleks teratogeenseid või embrüotoksilisi omadusi, tuleb ravist oodatavat kasu kaaluda võimalike riskide suhtes enne, kui loperamiidvesinikkloriidi hakatakse kasutama raseduse ajal ning eelkõige esimesel trimestril.

Imetamine

Loperamiid võib väikeses koguses imenduda rinnapiima. Seetõttu ei soovitata loperamiidvesinikkloriidi rinnaga toitmise ajal kasutada.

Toime reaktsioonikiirusele

Kõrvaltoimetena võivad tekkida väsimus, segasus ja unisus, mis vähendavad reaktsioonikiirust. Autojuhtimisel ja mehhanismidega töötamisel on vajalik ettevaatus.

Kõrvaltoimed

Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed

Loperamiidvesinikkloriidi ohutust hinnati 3076 täiskasvanul ja üle 12-aastasel lapsel, kes osalesid kokku 31 kontrollitud ja kontrollita kliinilises uuringus, kus kasutati loperamiidvesinikkloriidi kõhulahtisuse raviks. 26 kliinilist uuringut viidi läbi ägeda kõhulahtisusega patsientidel (N=2755) ja 5 kroonilise kõhulahtisusega patsientidel (N=321).

Kõige sagedamini (üle 1% juhtudest) teatatud kõrvaltoimed kliiniliste uuringute käigus loperamiidvesinikkloriidiga ägeda diarröa korral olid: kõhukinnisus (2,7%), flatulents (1,7%), peavalu (1,2%) ja iiveldus 1,1%). Kliiniliste uuringute käigus kroonilise diarröa korral kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed (üle 1% juhtudest) olid: flatulents (2,8%), kõhukinnisus (2,2%), iiveldus (1,2%) ja pearinglus (1,2%).

Tabelis 1 on toodud kõrvaltoimed, millest on teatatud kliiniliste uuringute käigus (nii ägeda kui kroonilise diarröa korral või mõlema koosesinemisel) ning turuletulekujärgselt teavitatud kõrvaltoimed.

Kõrvaltoimete esinemissagedus on esitatud järgnevalt:

• * Selgitus: 6 tk pakendis käsimüügiravim; 20 tk pakendis retseptiravim

Väga sage (≥1/10); sage (≥1/100, <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000, <1/100); harv (≥1/10000, <1/1000); väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

a: Põhineb loperamiidvesinikkloriidi turuletulekujärgsel kogemusel. Kuna turuletulekujärgselt ei eristata ägedat ja kroonilist diarröad, täiskasvanuid või lapsi, siis on andmed esitatud hinnanguliselt, põhinedes kõigil kombineeritud loperamiidvesinikkloriidi kliinilistel uuringutel, kaasa arvatud kliinilised uuringud alla 12-aatastel lastel (N=3683).

b:Vaata lõik 4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel.

c:Kõrvaltoimetest on teatud ainult suus lahustuva tableti puhul.

Kliiniliste uuringute puhul tuleb silmas pidada, et kui tabelis puudub vastava kõrvaltoime kohal sagedus, siis sellest kõrvaltoimest ei teatatud või ei peetud kõrvaltoimeks antud näidustuse osas.

Lapsed

• * Selgitus: 6 tk pakendis käsimüügiravim; 20 tk pakendis retseptiravim

Loperamiidvesinikkloriidi ohutust hinnati 607 patsiendi puhul vanuses 10 päeva kuni 13 aastat, kes kokku osalesid 13 kontrollitud ja kontrollita kliinilises uuringus, kasutades kõhulahtisuse raviks loperamiidvesinikkloriidi. Üldiselt osutus ohutusprofiil sarnaseks täiskasvanute ja üle 12-aastaste laste kliiniliste uuringute alusel saadud ohutusprofiiliga.

Üleannustamine

Sümptomid:

Üleannustamise (sh suhtelise üleannustamise, nt maksa talitlushäire) korral võivad esineda kesknärvisüsteemi (KNS) pärssimine (stuupor, koordinatsioonihäired, unisus, mioos, lihastoonuse suurenemine, hingamise pärssimine), uriinipeetus ja soolesulgus. Lastel tekivad KNS nähud kergemini.

Isikutel, kes on teadlikult loperamiidvesinikkloriidi üleannustanud (on teatatud annustest 40 mg kuni 792 mg päevas), on täheldatud QT-intervalli ja QRS kompleksi pikenemist ja/või tõsist vatsakeste arütmiat, sh Torsade de Pointes (vt lõik 4.4). On teatatud ka surmajuhtumitest.

Ravi:

Üleannustamise korral tuleb alustada EKG-monitooringut võimaliku QT-intervalli pikenemise tuvastamiseks.

Üleannustamise KNS nähtude esinemisel võib antidoodina kasutada naloksooni. Loperamiidi toime kestus on pikem kui naloksoonil (1...3 tundi), mistõttu naloksooni manustamist võib korrata. Patsienti tuleb võimaliku KNS pärssimise avastamiseks vähemalt 48 tunni jooksul jälgida.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: soole motoorikat pärssivad ained; ATC-kood. A07DA03

Loperamiid on piperidiini sünteetiline derivaat, mis seondub sooles opioidretseptoritega. Ravim pärsib atsetüülkoliini ning prostaglandiinide vabanemist, sellega väheneb soole peristaltika. Loperamiid suurendab anaalsfinkteri toonust, vähendab roojapakitsust ja -pidamatust.

Randomiseeritud topeltpimedas kliinilises uuringus täheldati loperamiidiga ravi saanud 56-l ägeda kõhulahtisusega patsiendil loperamiidi kõhulahtisuse vastast toimet ühe tunni jooksul pärast ühekordse 4 mg annuse manustamist.

Farmakokineetilised omadused

Loperamiid metaboliseerub kiiresti esmase maksapassaaži ajal, mistõttu süsteemne toime praktiliselt puudub.

Loperamiid imendub soolest kiiresti ja hästi, metaboliseerub täielikult konjugatsiooni teel ning eritub sapiga. Poolväärtusaeg on keskmiselt 10,8 tundi (9...14 tundi).

Prekliinilised ohutusandmed

Toksikoloogilised uuringud koertel kuni 12 kuud ja rottidel kuni 18 kuud ei näidanud mingeid toksilisi toimeid välja arvatud mõningane kaalulangus ja isulangus, kui ööpäevased annused olid vastavalt 5 mg/kg/ööpäevas (30 korda kõrgem maksimaalsest ööpäevasest annusest inimesel) ja 40 mg/kg/ööpäevas (240 korda kõrgem maksimaalsest ööpäevast annusest inimesel). Mittetoksiline annus neis uuringutes oli koeral 1,25 mg/kg/ööpäevas ja rotil 10 mg/kg/ööpäevas. In vivo ja in vitro uuringutes ei leitud genotoksilisust. Kartsinogeenset ohtu ei leitud. Reproduktsiooni uuringutes kahjustas väga suur loperamiidi annus (40 mg/kg/ööpäevas) fertiilsust ja loote elulemust. Väiksemad annused ei avaldanud mõju rasedusele ega loote arengule ning ei mõjutanud peri- ja postnataalset arengut.

Prekliinilisi toimeid vaadeldi ainult soovituslike annuste ületamise võimaliku mõju hindamiseks.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiained

• * Selgitus: 6 tk pakendis käsimüügiravim; 20 tk pakendis retseptiravim

Kapsli sisu: laktoosmonohüdraat maisitärklis

talk magneesiumstearaat

Kapsli kest: titaandioksiid (E171) kollane raudoksiid (E172) indigotiin (E132)

želatiin

must raudoksiid (E172) erütrosiin (E127)

Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

Kõlblikkusaeg

5 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Kõvakapslid 2 mg, 6 tk pakendis.

Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

MÜÜGILOA HOIDJA

McNeil Products Limited

c/o Johnson & Johnson Limited Foundation Park, Roxborough Way Maidenhead, Berkshire, SL6 3UG Ühendkuningriik

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / UUENDAMISE KUUPÄEV

11.1995/1.02.2011

• * Selgitus: 6 tk pakendis käsimüügiravim; 20 tk pakendis retseptiravim

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV november 2018

• * Selgitus: 6 tk pakendis käsimüügiravim; 20 tk pakendis retseptiravim

(retseptiravim*)

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

IMODIUM, 2 mg kõvakapslid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kapsel sisaldab 2 mg loperamiidvesinikkloriidi. INN. Loperamidum

Üks kapsel sisaldab 127 mg laktoosmonohüdraati. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Kõvakapsel.

Valge pulbriga täidetud kapsli (suurus 4) keha on tumehall ja kaas roheline.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Retseptiravimi näidustus:

Ägeda mittespetsiifilise kõhulahtisuse sümptomaatiline ravi täiskasvanutel ja üle 8-aastastel lastel.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud ja üle 12 aasta vanused lapsed

Ravi algul 4 mg (2 kapslit); järgnevalt 2 mg pärast iga roojamist. Manustamisintervall peab esimese ja järgmise annuse vahel olema vähemalt 2...3 tundi. Maksimaalne lubatud annus ööpäevas on 6 kapslit (12 mg).

8-12 aasta vanused lapsed

Üks kapsel kuni 4 korda ööpäevas kõhulahtisuse möödumiseni (kuni 5 päeva jooksul). Soovituslikku annust ei tohi ületada.

Imodium 2 mg kõvakapslid ei ole näidustatud alla 8-aastastele lastele.

Kui iste sagedus normaliseerub või toimub enam kui 12 tunni järel, tuleb IMODIUM'i manustamine lõpetada. Kui sümptomid ei taandu 2 päeva jooksul, vajab kõhulahtisuse põhjus täpsemat väljaselgitamist.

Eakad

Annuse kohandamine ei ole vajalik.

Neerukahjustus

Annuse kohandamine ei ole vajalik.

Maksakahjustus

• * Selgitus: 6 tk pakendis käsimüügiravim; 20 tk pakendis retseptiravim

Kuigi puuduvad farmakokineetilised andmed kasutamise kohta maksakahjustusega patsientidel, tuleks nende patsientide puhul Imodium’it manustada ettevaatusega esmase metabolismi aeglustumise tõttu.

Manustamisviis

Suukaudne.

Kapslid võetakse koos veega.

Vastunäidustused

Teadaolev ülitundlikkus loperamiidi või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes. IMODIUM'i ei manustata alla 8-aastasele lapsele.

Imodium’it ei kasutata esmase ravimina järgmistel juhtudel:

• äge düsenteeria (mille tunnuseks on veriroe ja kõrge palavik),
• äge haavandiline koliit,
• invasiivsete organismide, sh Salmonella, Shigella ja Campylobacter, põhjustatud bakteriaalne enterokoliit,
• laia toimespektriga antibiootikumide kasutamisest tingitud pseudomembranoosne koliit. Üldiselt ei kasutata Imodium’i juhtudel, kus tuleks peristaltika aeglustumist vältida võimalike tüsistuste tekkeohu tõttu – iileus, megakoolon ja toksiline megakoolon.

Kõhukinnisuse, puhituse või subiileuse tekkimisel tuleb manustamine koheselt lõpetada.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kõhulahtisuse ravi loperamiidvesinikkloriidiga on ainult sümptomaatiline. Kõhulahtisuse põhjuse selgumisel tuleb võimalusel koheselt rakendada spetsiifilist ravi.

Kõhulahtisuse korral võib, eriti lastel ja eakatel, tekkida vedeliku ja elektrolüütide kaotus, neil juhtudel on eeskätt näidustatud vee ja elektrolüütide tasakaalu taastamine.

8...12-aastastele lastele ei tohi Imodium’i anda ilma arsti ettekirjutuseta ja meditsiinilise järelvalveta. Kui ägeda kõhulahtisuse korral 48 tundi pärast ravi algust ei ilmne kliinilist paranemist, tuleb ravimi kasutamine lõpetada ning patsient peab konsulteerima oma arstiga.

AIDS’i põdevad patsiendid, keda on kõhulahtisuse tõttu ravitud Imodium’iga, peavad kõhupuhituse tekkimisel Imodium’i kasutamise koheselt lõpetama. AIDS’i patsientidel, kelle viirusliku või bakteriaalse geneesiga kõhulahtisust raviti loperamiidvesinikkloriidiga, teatatud üksikutest kõhukinnisuse juhtudest koos uurenenud riskiga toksilise megakooloni tekkeks.

Kuigi puuduvad farmakokineetilised andmed kasutamise kohta maksa talitlushäiretega patsientidel, tuleb neil patsientidel Imodiumi manustamisega olla ettevaatlik tänu esmase metabolismi aeglustumisele. Maksa talitlushäirega patsiente tuleb jälgida eeskätt kesknärvisüsteemi toksilisuse sümptomite suhtes.

Kuna enamus ravimist metaboliseerub ning metaboliidid ja metaboliseerumata jäänud ravim eritatakse koos roojaga, ei ole annuse kohandamine neerutalitluse häirega patsientidel vajalik.

Ravim sisaldab laktoosi. Patsiendid, kes põevad harvaesinevat pärilikku galaktoositalumatust, laktaasipuudulikkust või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni, ei tohiks seda ravimit võtta.

On kirjeldatud loperamiidi kuritarvitamist ja väärkasutamist opioidiasendajana opioidsõltlaste hulgas (vt lõik 4.9 “Üleannustamine“).

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Mitte-kliinilised andmed on näidanud, et loperamiid on P-glükoproteiini substraat. Samaaegne loperamiidi (16 mg ühekordse annusena) manustamine koos kinidiini või ritonaviiriga (mõlemad on P- glükoproteiini inhibiitorid) põhjustas loperamiidi 2…3-kordse tõusu plasmas. Kliiniline vastavus

• * Selgitus: 6 tk pakendis käsimüügiravim; 20 tk pakendis retseptiravim

loperamiidi soovituslike annuste (2 kuni 16 mg) manustamisel koos P-glükoproteiini inhibiitoriga on teadmata.

Samaaegne loperamiidi (4 mg üksikannusena) ja itrakonasooli, mis on CYP3A4 inhibiitor ja P- glükoproteiin, manustamine põhjustas loperamiidi plasmakontsentratsiooni 3…4-kordse tõusu. Samas uuringus suurendas CYP2C8 inhibiitor gemfibrosiil loperamiidi sisaldust ligikaudu 2 korda. Itrakonasooli ja gemfibrosiili kombinatsioon põhjustas loperamiidi maksimaalse plasmakontsentratsiooni 4-kordse suurenemise ning kogu plasmaekspositsiooni 13-kordse suurenemise. Need suurenemised ei olnud seotud kesknärvisüsteemi (KNS) toimetega, mida mõõdeti psühhomotoorsete testidega (nt subjektiivne uimasus ja numbri-sümboli asendamise test.

Samaaegne loperamiidi (16 mg üksikannusena) ja ketokonasooli, CYP3A4 inhibiitori ja P- glükoproteiini manustamine, põhjustas loperamiidi plasmakontsentratsioonide 5-kordse suurenemise. See suurenemine ei olnud seotud suurenenud farmakodünaamilise toimega, mida mõõdeti pupillomeetri abil.

Koosmanustamine desmopressiiniga põhjustas desmopressiini taseme 3-kordse tõusu plasmas, arvatavasti aeglustunud seedetrakti peristaltika tõttu.

Kooskasutamisel kolestüramiiniga võib loperamiidi imendumine väheneda.

Antikolinergilised ravimid aeglustavad mao- ja sooletühjenemist ning loperamiidi mõju võib olla tugevam.

Võib eeldada, et sarnaste farmakoloogiliste omadustega ravimid potentseerivad loperamiidi toimet ja seedetrakti läbimist kiirendavad ravimid võivad selle toimet vähendada.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Kuigi puuduvad viited, et loperamiidvesinikkloriidil oleks teratogeenseid või embrüotoksilisi omadusi, tuleb ravist oodatavat kasu kaaluda võimalike riskide suhtes enne, kui loperamiidvesinikkloriidi hakatakse kasutama raseduse ajal ning eelkõige esimesel trimestril.

Imetamine

Loperamiid võib väikeses koguses imenduda rinnapiima. Seetõttu ei soovitata loperamiidvesinikkloriidi rinnaga toitmise ajal kasutada.

Toime reaktsioonikiirusele

Kõrvaltoimetena võivad tekkida väsimus, segasus ja unisus, mis vähendavad reaktsioonikiirust. Autojuhtimisel ja mehhanismidega töötamisel on vajalik ettevaatus.

Kõrvaltoimed

Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed

Loperamiidvesinikkloriidi ohutust hinnati 3076 täiskasvanul ja üle 12-aastasel lapsel, kes osalesid kokku 31 kontrollitud ja kontrollita kliinilises uuringus, kus kasutati loperamiidvesinikkloriidi kõhulahtisuse raviks. 26 kliinilist uuringut viidi läbi ägeda kõhulahtisusega patsientidel (N=2755) ja 5 kroonilise kõhulahtisusega patsientidel (N=321).

Kõige sagedamini (üle 1% juhtudest) teatatud kõrvaltoimed kliiniliste uuringute käigus loperamiidvesinikkloriidiga ägeda diarröa korral olid: kõhukinnisus (2,7%), flatulents (1,7%), peavalu (1,2%) ja iiveldus 1,1%). Kliiniliste uuringute käigus kroonilise diarröa korral kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed (üle 1% juhtudest) olid: flatulents (2,8%), kõhukinnisus (2,2%), iiveldus (1,2%) ja pearinglus (1,2%).

• * Selgitus: 6 tk pakendis käsimüügiravim; 20 tk pakendis retseptiravim

Tabelis 1 on toodud kõrvaltoimed, millest on teatatud kliiniliste uuringute käigus (nii ägeda kui kroonilise diarröa korral või mõlema koosesinemisel) ning turuletulekujärgselt teavitatud kõrvaltoimed.

Kõrvaltoimete esinemissagedus on esitatud järgnevalt:

Väga sage (≥1/10); sage (≥1/100, <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000, <1/100); harv (≥1/10000, <1/1000); väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

a: Põhineb loperamiidvesinikkloriidi turuletulekujärgsel kogemusel. Kuna turuletulekujärgselt ei eristata ägedat ja kroonilist diarröad, täiskasvanuid või lapsi, siis on andmed esitatud hinnanguliselt, põhinedes kõigil kombineeritud loperamiidvesinikkloriidi kliinilistel uuringutel, kaasa arvatud kliinilised uuringud alla 12-aatastel lastel (N=3683).

• * Selgitus: 6 tk pakendis käsimüügiravim; 20 tk pakendis retseptiravim

b:Vaata lõik 4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel.

c:Kõrvaltoimetest on teatud ainult suus lahustuva tableti puhul.

Kliiniliste uuringute puhul tuleb silmas pidada, et kui tabelis puudub vastava kõrvaltoime kohal sagedus, siis sellest kõrvaltoimest ei teatatud või ei peetud kõrvaltoimeks antud näidustuse osas.

Lapsed

Loperamiidvesinikkloriidi ohutust hinnati 607 patsiendi puhul vanuses 10 päeva kuni 13 aastat, kes kokku osalesid 13 kontrollitud ja kontrollita kliinilises uuringus, kasutades kõhulahtisuse raviks loperamiidvesinikkloriidi. Üldiselt osutus ohutusprofiil sarnaseks täiskasvanute ja üle 12-aastaste laste kliiniliste uuringute alusel saadud ohutusprofiiliga.

Üleannustamine

Sümptomid:

Üleannustamise (sh suhtelise üleannustamise, nt maksa talitlushäire) korral võivad esineda kesknärvisüsteemi (KNS) pärssimine (stuupor, koordinatsioonihäired, unisus, mioos, lihastoonuse suurenemine, hingamise pärssimine), uriinipeetus ja soolesulgus. Lastel tekivad KNS nähud kergemini.

Isikutel, kes on teadlikult loperamiidvesinikkloriidi üleannustanud (on teatatud annustest 40 mg kuni 792 mg päevas), on täheldatud QT-intervalli ja QRS kompleksi pikenemist ja/või tõsist vatsakeste arütmiat, sh Torsade de Pointes (vt lõik 4.4 „Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“). On teatatud ka surmajuhtumitest.

Ravi:

Üleannustamise korral tuleb alustada EKG-monitooringut võimaliku QT-intervalli pikenemise tuvastamiseks.

Üleannustamise KNS nähtude esinemisel võib antidoodina kasutada naloksooni. Loperamiidi toime kestus on pikem kui naloksoonil (1...3 tundi), mistõttu naloksooni manustamist võib korrata. Patsienti tuleb võimaliku KNS pärssimise avastamiseks vähemalt 48 tunni jooksul jälgida.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: soole motoorikat pärssivad ained; ATC-kood. A07DA03

Loperamiid on piperidiini sünteetiline derivaat, mis seondub sooles opioidretseptoritega. Ravim pärsib atsetüülkoliini ning prostaglandiinide vabanemist, sellega väheneb soole peristaltika. Loperamiid suurendab anaalsfinkteri toonust, vähendab roojapakitsust ja -pidamatust.

Randomiseeritud topeltpimedas kliinilises uuringus täheldati loperamiidiga ravi saanud 56-l ägeda kõhulahtisusega patsiendil loperamiidi kõhulahtisuse vastast toimet ühe tunni jooksul pärast ühekordse 4 mg annuse manustamist.

Farmakokineetilised omadused

Loperamiid metaboliseerub kiiresti esmase maksapassaaži ajal, mistõttu süsteemne toime praktiliselt puudub.

Loperamiid imendub soolest kiiresti ja hästi, metaboliseerub täielikult konjugatsiooni teel ning eritub sapiga. Poolväärtusaeg on keskmiselt 10,8 tundi (9...14 tundi).

Prekliinilised ohutusandmed

Toksikoloogilised uuringud koertel kuni 12 kuud ja rottidel kuni 18 kuud ei näidanud mingeid toksilisi toimeid välja arvatud mõningane kaalulangus ja isulangus, kui ööpäevased annused olid vastavalt 5 mg/kg/ööpäevas (30 korda kõrgem maksimaalsest ööpäevasest annusest inimesel) ja 40

• * Selgitus: 6 tk pakendis käsimüügiravim; 20 tk pakendis retseptiravim

mg/kg/ööpäevas (240 korda kõrgem maksimaalsest ööpäevast annusest inimesel). Mittetoksiline annus neis uuringutes oli koeral 1,25 mg/kg/ööpäevas ja rotil 10 mg/kg/ööpäevas. In vivo ja in vitro uuringutes ei leitud genotoksilisust. Kartsinogeenset ohtu ei leitud. Reproduktsiooni uuringutes kahjustas väga suur loperamiidi annus (40 mg/kg/ööpäevas) fertiilsust ja loote elulemust. Väiksemad annused ei avaldanud mõju rasedusele ega loote arengule ning ei mõjutanud peri- ja postnataalset arengut.

Pre-kliinilisi toimeid vaadeldi ainult soovituslike annuste ületamise võimaliku mõju hindamiseks.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiained

Kapsli sisu: laktoosmonohüdraat maisitärklis

talk magneesiumstearaat

Kapsli kest: titaandioksiid (E171) kollane raudoksiid (E172) indigotiin (E132)

želatiin

must raudoksiid (E172) erütrosiin (E127)

Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

Kõlblikkusaeg

5 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Kõvakapslid 2 mg, 20 tk pakendis.

Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

MÜÜGILOA HOIDJA

McNeil Products Limited

c/o Johnson & Johnson Limited Foundation Park, Roxborough Way Maidenhead, Berkshire, SL6 3UG Ühendkuningriik

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / UUENDAMISE KUUPÄEV

11.1995/1.02.2011

• * Selgitus: 6 tk pakendis käsimüügiravim; 20 tk pakendis retseptiravim

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV november 2018