RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Irexime 10 mg/50 mg/g geel

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 g geeli sisaldab: 10 mg klindamütsiini (klindamütsiinfosfaadina), 50 mg veevaba bensoüülperoksiidi (bensoüülperoksiidina).

INN. Clindamycinum, benzoylis peroxidum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Geel. Valge kuni kergelt kollakas homogeenne geel, mis sisaldab nähtavaid peenikesi osakesi.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Irexime on näidustatud kerge kuni mõõduka acne vulgaris’e paikseks raviks, eriti põletikuliste kollete korral, täiskasvanutel ja noorukitel alates 12 aasta vanusest (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ainult kutaanseks kasutamiseks.

Annustamine Täiskasvanud ja noorukid (12-aastased ja vanemad) Ireximet määritakse 1 kord ööpäevas õhtuti kogu kahjustatud piirkonnale.

Patsientidele tuleb öelda, et geeli liigne kasutamine ei paranda efektiivsust, vaid võib suurendada nahaärrituse tekkeriski. Naha liigse kuivuse või koorumise korral tuleb manustamissagedust vähendada või manustamine ajutiselt katkestada (vt lõik 4.4).

Toimet põletikulistele ja mittepõletikulistele kolletele võib täheldada juba 2...5-nädalase ravi järel (vt lõik 5.1).

10 mg/g klindamütsiini + 50 mg/g veevaba bensoüülperoksiidi geeli efektiivsust ja ohutust üle 12- nädala kestnud acne vulgaris’e kliinilises uuringus ei ole uuritud. Järjepidev ravi Ireximega ei tohi ületada 12 nädalat.

Lapsed 10 mg/g klindamütsiini + 50 mg/g veevaba bensoüülperoksiidi geeli ohutust ja efektiivsust ei ole uuritud alla 12-aastastel lastel, seetõttu ei ole Irexime kasutamine selles vanuserühmas soovitatav.

Eakad Konkreetsed soovitused puuduvad.

Manustamisviis Pärast naha pesemist õrnalt maheda näoveega ja hoolikat kuivatamist tuleb Irexime geel manustada õhukese kihina. Kui geel ei imendu kergesti naha sisse, on manustatud geeli liiga palju.

Pärast manustamist tuleb käsi pesta.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Ülitundlikkus linkomütsiini suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Tuleb vältida kontakti suu, silmade, huulte ja teiste limaskestadega või ärritatud piirkondade või katkise nahaga. Ettevaatusega manustada tundlikele nahapiirkondadele. Juhusliku kontakti korral loputada hoolikalt veega.

Ireximet peab kasutama ettevaatusega patsientidel, kellel on eelnevalt esinenud regionaalne enteriit või haavandiline koliit või antibiootikumidest põhjustatud koliit.

Ireximet peab kasutama ettevaatusega atoopiliste haigustega patsientidel, kuna neil võib tekkida edasine nahakuivus.

Enamusel patsientidest tekib ravi esimeste nädalate jooksul suurenenud naha koorumine ja punetus. Sõltuvalt nende kõrvaltoimete tõsidusest, võivad patsiendid kasutada mittekomedogeenset niisutajat, vähendada ajutiselt Irexime manustamiskordade arvu või katkestada ajutiselt ravi; kuid ravi efektiivsust ei ole tõestatud vähema kui üks kord ööpäevas manustamisega.

Samaaegset paikset akneravi tuleb rakendada ettevaatusega, sest võib tekkida kumulatiivne ärritav toime, mis võib mõnikord olla tõsine, eriti koorivate, deskvamatiivsete või abrasiivsete ainete kasutamisel. Kui tekib tugev paikne ärritus (nt tõsine erüteem, tugev nahakuivus ja sügelus, tugev naha kipitus/põletustunne), tuleb Irexime kasutamine katkestada.

Kuna bensoüülperoksiid võib põhjustada suurenenud tundlikkust päikesevalguse suhtes, ei tohi kasutada solaariumi ning teadlik või pikaajaline viibimine päikese käes tuleb viia miinimumini või seda üldse vältida. Patsiente, kellel kokkupuudet tugeva päikesekiirgusega ei ole võimalik vältida, tuleb nõustada, et nad kasutaksid päikesekaitsekreeme ja kannaksid kaitsvat riietust.

Kui patsiendil on päikesepõletus, peab see enne Irexime kasutama hakkamist olema paranenud.

Kui ilmneb pikaaegne või tugev diarröa või patsiendil ilmnevad alakõhu krambid, tuleb ravi Ireximega kohe katkestada, kuna need sümptomid võivad viidata antibiootikumidest põhjustatud koliidile. Tuleb sooritada vajalikud diagnostilised määramismeetodid, nagu Clostridium difficile ja toksiinide määramine ning vajadusel teha kolonoskoopia ning määrata sobiv koliidi ravi.

Ravim võib pleegitada juukseid või värvitud kangaid. Vältida kokkupuudet juuste, riiete, mööbli ja vaipadega.

Resistentsus klindamütsiinile Kui patsiendid on hiljuti kasutanud süsteemselt või paikselt manustatud klindamütsiini või erütromütsiini, on neil suurem tõenäosus eelneva antimikroobse resistentsuse olemasoluks Propionibacterium acnes’i suhtes ja kommensaalse floora olemasoluks (vt lõik 5.1).

Ristresistentsus Võib ilmneda ristresistentsus teiste antibiootikumide, nagu linkomütsiini ja erütromütsiini suhtes, kui kasutada antibiootikumide monoteraapiat (vt lõik 4.5).

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ametlikke koostoimeuuringuid ei ole 10 mg/g klindamütsiini + 50 mg/g veevaba bensoüülperoksiidi geeliga läbi viidud.

Samaaegne paiksete antibiootikumide, meditsiiniliste või abrasiivsete seepide ja puhastusvahendite, tugeva kuivatava toimega seepide ja kosmeetikavahendite, kõrge kontsentratsiooniga alkoholi ja/või astringeerivate ainete sisaldusega toodete kasutamine peab toimuma ettevaatlikult, sest võib esineda kumulatiivne ärritav toime.

Ireximet ei tohi kasutada koos erütromütsiini sisaldavate ravimitega võimaliku antagonismi tõttu klindamütsiinile.

On näidatud, et klindamütsiinil on neuromuskulaarset ülekannet blokeerivad omadused, mis võivad teiste neuromuskulaarset ülekannet blokeerivate ainete toimet tugevdada. Seetõttu on samaaegse kasutamise korral vajalik ettevaatus.

Irexime kasutamist koos tretinoiini, isotretinoiini ja tasaroteeniga tuleb vältida, sest bensoüülperoksiid võib vähendada nende toimet ja suurendada ärritust. Kui kombineeritud ravi on vajalik, tuleb ravimeid manustada erinevatel aegadel päeva jooksul (nt ühte hommikul ja teist õhtul).

Paikselt manustatava bensoüülperoksiidi sisaldava preparaadi kasutamine samal ajal koos paikselt manustatava sulfoonamiidi sisaldava preparaadiga võib põhjustada naha ja näokarvade värvuse ajutist muutust (kollane/oranž).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Puuduvad adekvaatsed andmed klindamütsiini + veevaba bensoüülperoksiidi kasutamise kohta rasedatel. Klindamütsiini + veevaba bensoüülperoksiidi kombinatsiooniga või bensoüülperoksiidiga ei ole läbi viidud loomadel reproduktiivseid/arengu uuringuid. Ainult klindamütsiini ja bensoüülperoksiidi kasutamise kohta rasedatel on andmed piiratud. Piiratud arvul andmed on esitatud raseduse esimesel trimestril klindamütsiini kasutamise kohta, nendes ei esinenud klindamütsiini kahjulikke toimeid rasedusele ega lootele/vastsündinule. Reproduktiivsusuuringud rottidel ja hiirtel, kus kasutati klindamütsiini nahaaluselt või suu kaudu, ei toonud esile klindamütsiini poolt põhjustatud mõju fertiilsusele või kahjulikke toimeid lootele.

Klindamütsiini + veevaba bensoüülperoksiidi ohutust raseduseaegse kasutamise korral ei ole inimestel uuritud. Seetõttu tohib Ireximet määrata rasedatele ainult pärast riski/kasu suhte hoolikat arstipoolset hindamist.

Imetamine Klindamütsiini + veevaba bensoüülperoksiidi kasutamist rinnaga toitmise ajal ei ole uuritud. Klindamütsiini ja bensoüülperoksiidi perkutaanne imendumine on madal, sellegi poolest ei ole teada, kas klindamütsiin või bensoüülperoksiid erituvad rinnapiima pärast Irexime kasutamist. Klindamütsiini suukaudse ja parenteraalse manustamise tulemusena on teatatud klindamütsiini esinemisest rinnapiimas.

Seetõttu tohib Ireximet kasutada imetamise ajal ainult siis, kui eeldatav ravist saadav kasu õigustab kaasuvaid riske imikule.

Kui ravimit kasutatakse imetamise ajal, ei tohi Ireximet manustada rindade piirkonda, et vältida ravimi juhuslikku allaneelamist imiku poolt.

Fertiilsus Andmed klindamütsiini + veevaba bensoüülperoksiidi toime kohta inimeste fertiilsusele puuduvad.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ei ole asjakohane.

4.8 Kõrvaltoimed

Allpool on toodud kokkuvõte 10 mg/g klindamütsiini + 50 mg/g veevaba bensoüülperoksiidi kui kombineeritud preparaadi kõrvaltoimetest, sh mis tahes täiendavad kõrvaltoimed, millest on teatatud toimeainete, bensoüülperoksiidi või klindamütsiini, kohta. Kõrvaltoimed on loetletud MedDRA organsüsteemi klasside kaupa esinemissageduse järgi. Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

MedDRA Väga sage Sage Aeg-ajalt Teadmata** organsüsteemi klass Immuunsüsteemi Allergilised häired reaktsioonid, sh Närvisüsteemi Paresteesia häired* Seedetrakti Koliit (sh häired pseudomembranoosne Naha ja Erüteem, Põletustunne Dermatiit, kihelus, Urtikaaria nahaaluskoe koorumine, kuivus erütematoosne kahjustused* (teatatud üldiselt lööve, akne Üldised häired ja Manustamiskoha manustamiskoha reaktsioonid (sh reaktsioonid nahavärvuse muutus) * Manustamiskohal. ** Tugineb turuletulekujärgsetele teatistele. Kuna need teatised on saadud teadmata suurusega populatsiooni kohta ja sisaldavad segavaid tegureid, ei ole nende esinemissagedust võimalik usaldusväärselt hinnata, kuigi süsteemseid toimeid on täheldatud harva. Lisaks ülaltoodud tabelis loetletud kõrvaltoimetele on keskses uuringus paikse 1% klindamütsiini/3% bensoüülperoksiidi geeliga sageli täheldatud veel manustamiskoha valgustundlikkuse reaktsioone.

Lisaks ülaltoodud kõrvaltoimetele on paikselt manustatava ainult klindamütsiiniga läbi viidud uuringutes sageli täheldatud ka veel peavalu ja manustamiskoha valu.

Paikne taluvus

Viies kliinilises uuringus jaotati kõik 10 mg/g klindamütsiini + 50 mg/g veevaba bensoüülperoksiidi geeli saanud patsiendid näopunetuse, koorumise, põletuse ja nahakuivuse alusel järgmise skaala järgi: 0 = puudub, 1 = kerge, 2 = mõõdukas ja 3 = raske. Patsientide protsent, kellel esinesid sümptomid enne ravi algust (algväärtus) ja ravi ajal, oli järgmine.

Paikse taluvuse määramine isikutel (N = 397) 10 mg/g klindamütsiini + 50 mg/g veevaba bensoüülperoksiidi geeli rühmas 3. faasi uuringutes

Enne ravi (algväärtus) Ravi ajal Kerge Mõõdukas Raske Kerge Mõõdukas Raske Erüteem 28% 3% 0 26% 5% 0 Koorumine 6% < 1% 0 17% 2% 0 Põletus 3% < 1% 0 5% < 1% 0 Kuivus 6% < 1% 0 15% 1% 0

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Irexime liigne manustamine võib põhjustada tugevat ärritust. Sellisel juhul tuleb kasutamine katkestada ja oodata, kuni nahk on taastunud.

Paikselt manustatud bensoüülperoksiid üldiselt ei imendu sellistes kogustes, et tekitaks süsteemseid toimeid.

Klindamütsiini liigne manustamine paikselt võib lõppeda piisava koguse imendumisega, mis tekitab süsteemseid toimeid.

Irexime juhusliku allaneelamise korral tekivad seedetrakti kõrvaltoimed, mis on sarnased klindamütsiini süsteemse manustamise järgselt täheldatuga.

Liigsel manustamisel tekkinud ärrituse leevendamiseks tuleb kasutada asjakohaseid sümptomaatilisi meetmeid.

Juhuslikku allaneelamist tuleb käsitleda kliiniliselt või nagu on mürgistuskeskuse ravijuhendites kirjas.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: aknevastased preparaadid; infektsioonivastased ained akne raviks, ATC- kood: D10AF81 Klindamütsiin on linkoosamiidantibiootikum, bakteriostaatilise toimega grampositiivsete aeroobide ja laia toimespektriga anaeroobsete bakterite suhtes. Linkoosamiidid, nagu klindamütsiin, seonduvad 23S subühikuga bakteri ribosoomis ja inhibeerivad proteiinide sünteesi varases staadiumis. Klindamütsiini toime on domineerivalt bakteriostaatiline, kuid kõrgetes kontsentratsioonides võib olla ka tundlike tüvede suhtes nõrgalt bakteritsiidne.

Kuigi klindamütsiinfosfaat on in vitro inaktiivne, konverteerib kiire in vivo hüdrolüüs selle sideme antibakteriaalselt aktiivseks klindamütsiiniks. Klindamütsiini aktiivsus on tõestatud kliinilistes uuringutes aknega patsientidel komedoonide suhtes, olles piisavalt aktiivne enamiku Propionibacterium acne tüvede suhtes. Klindamütsiin inhibeerib in vitro kõikide Propionibacterium acne testitud

kultuurtüvesid (MIC 0,4 mcg/ml). Naha pinnal leiduvate vabade rasvhapete hulk vähenes pärast klindamütsiini manustamist ligikaudu 14%-lt 2%-le.

Bensoüülperoksiid on kergelt keratolüütilise toimega komedoonide vastu nende igas arengustaadiumis. Samuti on see oksüdeeriv aine bakteritsiidse aktiivsusega Propionibacterium acne vastu, acne vulgaris’e puhul toodetava organismi vastu. Lisaks on see sebostaatilise toimega aknega seotud rasu liigprodutsiooni puhul.

Irexime on kombinatsioon kergetest keratolüütilistest ja antibakteriaalsetest omadustest, omades aktiivsust eeskätt mittepõletikulistele kolletele kerge kuni mõõduka acne vulgaris’e puhul.

Omandatud resistentsuse esinemine võib varieeruda geograafiliselt ja selekteeritud tüvedest. Kohalik informatsioon resistentsuse kohta on vajalik, eriti raskeid infektsioone ravides.

Bensoüülperoksiidi kaasamine vähendab klindamütsiinile potentsiaalselt resistentsete organismide tekke esinemist.

Mõlema toimeaine esinemine ühes tootes on mugavam ja kindlustab patsientide rahulolu.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Viies läbiviidud randomiseeritud topeltpimedas kliinilises uuringus uuriti 1318 nii põletikuliste kui mittepõletikuliste kolletega näo acne vulgaris´ega patsienti. 396 puhul kasutati klindamütsiini + veevaba bensoüülperoksiidi geeli, 396 puhul kasutati bensoüülperoksiidi, 349-l klindamütsiini ja 177 patsiendi raviks salvialust. Ravimit manustati 1 kord ööpäevas 11 nädala jooksul, patsiente uuriti ja kolded loeti üle 2., 5., 8. ja 11. nädalal. Kahjustuskollete arvu keskmine protsentuaalne vähenemine pärast 11-nädalast ravi on toodud alljärgnevas tabelis.

Kahjustuskollete arvu keskmine protsentuaalne vähenemine võrreldes algväärtustega pärast 11- nädalast ravi

Põletikulised kolded 10 mg/g klindamütsiini + 65 56 42 57 52 50 mg/g veevaba bensoüülperoksiidi geel Bensoüülperoksiid 36 37 32 57 41 Klindamütsiin 34 30 38 49 33 Salvialus 19 -0,4 29 - 29 Mittepõletikulised kolded 10 mg/g klindamütsiini + 27 37 24 39 25 50 mg/g veevaba bensoüülperoksiidi geel Bensoüülperoksiid 12 30 16 29 23 Klindamütsiin -4 13 11 18 17 Salvialus -9 -5 17 - -7 Kahjustuskollete üldarv (põletikulised kolded ja mittepõletikulised kolded) 10 mg/g klindamütsiini + 41 45 31 50 41 50 mg/g veevaba bensoüülperoksiidi geel Bensoüülperoksiid 20 35 23 43 34 Klindamütsiin 11 22 22 33 26 Salvialus 1 -1 22 - 16 * Olulise tähtsusega uuring. Statistiliselt olulised erinevused on toodud paksus kirjas.

Kõigis viies uuringus oli kollete arvu üldine vähenemine (nii põletikuliste kui mitte-põletikuliste) 10 mg/g klindamütsiini + 50 mg/g veevaba bensoüülperoksiidi geeli grupis tunduvalt suurem, võrreldes klindamütsiini või salvialuse grupiga. Paranemine oli 10 mg/g klindamütsiini + 50 mg/g veevaba bensoüülperoksiidi geeli grupis järjekindlalt suurem kui bensoüülperoksiidi grupis, kuid see erinevus ei olnud statistiliselt oluline erinevate uuringute lõikes.

Põletikuliste kollete vastu oli 10 mg/g klindamütsiini + 50 mg/g veevaba bensoüülperoksiidi geel tunduvalt efektiivsem kui klindamütsiini monoteraapiana 4 uuringus 5-st ja bensoüülperoksiidiga võrreldes oli ta parem 3 uuringus 5-st. Mittepõletikuliste kollete vastu oli 10 mg/g klindamütsiini + 50 mg/g veevaba bensoüülperoksiidi geel oluliselt parem klindamütsiinist 4 uuringus 5-st, samuti kaldus see olema parem bensoüülperoksiidist.

Üldist paranemist hinnati arsti poolt ja 3 uuringus 5-st osutus 10 mg/g klindamütsiini + 50 mg/g veevaba bensoüülperoksiidi geel tunduvalt paremaks võrrelduna ainult klindamütsiini või bensoüülperoksiidiga.

Toime põletikulistele kolletele hakkas ilmnema teisest ravinädalast. Toime mittepõletikulistele kolletele oli rohkem varieeruv, efektiivsus ilmnes üldiselt pärast 2...5 ravinädalat.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine 10 mg/g klindamütsiini + 50 mg/g veevaba bensoüülperoksiidi geeli maksimaalse perkutaanse absorptsiooni uuringus oli klindamütsiini keskmise plasmataseme kõikumine 4-nädalase uurimisperioodi jooksul ebaoluline (0,043% manustatud annusest).

Bensoüülperoksiidi sisaldus preparaadis ei mõjutanud klindamütsiini imendumist läbi naha.

Radioaktiivse märgistusega uuringutes on näidatud bensoüülperoksiidi absorptsiooni läbi naha ainult pärast konversiooni bensoehappeks. Bensoehape konjugeeritakse enamasti hipuurhappeks, mis eritatakse neerude kaudu.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Klindamütsiin ja bensoüülperoksiid Hiirtel läbiviidud kahe-aastases kartsinogeensuse uuringus ei täheldatud klindamütsiini + veevaba bensoüülperoksiidi geeli paikse manustamise korral kontrollrühmaga võrreldes suurenenud kartsinogeensuse riski. Hiirtel läbiviidud fotokartsinogeensuse uuringus täheldati klindamütsiini + veevaba bensoüülperoksiidi geeli ja simuleeritud päikesevalguse ekspositsiooni järgselt kontrollrühmaga võrreldes kerget aja mediaanväärtuse langust tuumori formeerumiseni. Selles uuringus saadud leidude kliiniline tähtsus ei ole teada.

Korduvtoksilisuse dermaalsetes uuringutes klindamütsiini + veevaba bensoüülperoksiidi geeliga kahel erineval liigil 90 päeva jooksul ei avaldunud toksilisi toimeid, välja arvatud kerged lokaalsed ärritused.

Okulaarses ärritusuuringus leiti, et klindamütsiini + veevaba bensoüülperoksiidi geel on vaid kergelt ärritav.

Bensoüülperoksiid Loomadel läbiviidud toksilisuse uuringutes taluti bensoüülperoksiidi paikse manustamise korral hästi.

Kuigi kõrgetes annustes on bensoüülperoksiidil näidatud mõju DNA keerdude katkemisele, siis kättesaadavad teised mutageensuse, kartsinogeensuse ja foto-kokartsinogeensuse uuringud on tõestanud, et bensoüülperoksiid ei ole kartsinogeenne ega fotokartsinogeenne. Reproduktsioonitoksilisuse kohta andmeid ei ole.

Klindamütsiin In vitro ja in vivo uuringud ei ole esile toonud klindamütsiini potentsiaalset mutageensust. Ei ole läbi viidud pikaajalisi uuringuid loomadel, mis uuriksid klindamütsiini tumorigeenset potentsiaali. Ühekordse ja korduvtoksilisuse ning reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Karbomeer 980 Dimetikoon Dinaatriumlaurüülsulfosuktsinaat Dinaatriumedetaat Glütserool (E422) Poloksameer (Poloksameer 182) Kolloidne veevaba ränidioksiid Naatriumhüdroksiid Puhastatud vesi

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Kõlblikkusaeg pärast esmast avamist 2 kuud.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2 C…8 C).

Säilitamistingimused pärast esmast avamist Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

25 g, 30 g, 50 g või 60 g geeli alumiiniumtuubis (seesmise kaitsva epoksüaminofenoolist lakikihiga), mis on suletud alumiiniumist kilega ja valge plastikust (polüetüleen, PE) keeratava korgiga, pappkarbis. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Mis tahes antibiootikumide jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Orifarm Healthcare A/S Energivej 15 5260 Odense S Taani

8. MÜÜGILOA NUMBER

1132623

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.11.2023 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 06.01.2026

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2026