RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ibuprofen STADA Arzneimittel AG 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid Ibuprofen STADA Arzneimittel AG 400 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Ibuprofen STADA Arzneimittel AG 200 mg Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 200 mg ibuprofeeni.

Ibuprofen STADA Arzneimittel AG 400 mg Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 400 mg ibuprofeeni.

INN. Ibuprofenum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Ibuprofen STADA Arzneimittel AG 200 mg: ümmargune (läbimõõduga 9 mm) valge või tuhmvalge õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on pimetrükis „G2“.

Ibuprofen STADA Arzneimittel AG 400 mg: ovaalne (läbimõõduga 14 mm x 8 mm) valge või tuhmvalge õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on pimetrükis „I 6“.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Nõrga kuni mõõduka valu, nagu peavalu, düsmenorröa (menstruatsioonivalu), hambavalu ning ülemiste hingamisteede infektsiooniga kaasneva palaviku ja valu lühiajaline sümptomaatiline ravi täiskasvanutel ja noorukitel kehakaaluga vähemalt 40 kg (12-aastased ja vanemad).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Ainult lühiajaliseks suukaudseks kasutamiseks.

Soovimatuid toimeid saab minimeerida, kasutades väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul, mis on vajalik sümptomite kontrolliks (vt lõik 4.4).

Ibuprofeeni annuse suurus oleneb patsiendi kehakaalust ja vanusest.

Täiskasvanud ja noorukid kehakaaluga alates 40 kg (12-aastased ja vanemad) Soovitatav annus on 200…400 mg, manustatuna ühekordse annusena või vajadusel kuni 3 korda ööpäevas. Annuste vahele peab jääma vähemalt 6-tunnine intervall. Maksimaalne ööpäevane annus ei tohi ületada 1200 mg.

Kui täiskasvanu vajab ravimit üle 3 päeva palaviku ja üle 4 päeva valu korral või kui sümptomid

süvenevad, peab patsient konsulteerima arstiga.

Kui nooruk vajab ravimit üle 3 päeva või kui sümptomid süvenevad, peab patsient konsulteerima arstiga.

Lapsed Ibuprofen STADA Arzneimittel AG ei ole näidustatud alla 40 kg kehakaaluga noorukitele ja alla 12- aastastele lastele.

Patsientide erirühmad Eakad Eakad on enim ohustatud kõrvaltoimete tõsistest tagajärgedest. Kui peetakse vajalikuks MSPVA-de (mittesteroidsete põletikuvastaste ainete) manustamist, tuleb kasutada kõige väiksemat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul. MSPVA-ravi ajal tuleb patsienti regulaarselt jälgida seedetrakti veritsusele viitavate sümptomite osas.

Neerukahjustus Kerge või mõõduka neerukahjustusega patsientide puhul tuleb olla ettevaatlik. Annus peab olema võimalikult väike ja tuleb jälgida neerufunktsiooni (vt lõik 4.4). Raske neerupuudulikkusega patsientidele on see ravim vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Maksapuudulikkus Kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientide puhul tuleb olla ettevaatlik. Annus peab olema võimalikult väike (vt lõik 4.4). Raske maksapuudulikkusega patsientidele on see ravim vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Manustamisviis Suukaudne. Tablette tuleb võtta klaasitäie veega. Tabletid tuleb tervelt alla neelata ning neid ei tohi närida, murda, purustada ega imeda, et vältida ebamugavustunnet suus ja kurgu ärritust. Tundliku maoga patsientidel soovitatakse ibuprofeeni manustada koos toiduga. Manustamisel vahetult pärast sööki võib ibuprofeeni toime hilineda.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Patsiendid, kellel on varem esinenud ülitundlikkusreaktsioone (nt bronhospasmid, astma, riniit, angioödeem või urtikaaria) atsetüülsalitsüülhappele või teistele MSPVA-dele.
• Anamneesis seedetrakti veritsus või perforatsioon, mis on seotud eelneva MSPVA raviga.
• Aktiivne või korduv peptiline haavand/verejooks (kaks või enam erinevat tõestatud haavandi või veritsuse juhtu).
• Raske südamepuudulikkus (NYHA IV klass).
• Raske maksa- või neerukahjustus.
• Kasutamine raseduse kolmandal trimestril (vt lõik 4.6).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Üldised ettevaatusabinõud Kõrvaltoimeid saab minimeerida, kasutades väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul, mis on vajalik sümptomite kontrolliks (vt lõik 4.2 ja allpool seedetrakti ja kardiovaskulaarsed toimed).

Ibuprofeeni kasutamine koos mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega (MSPVA), sealhulgas selektiivsete tsüklooksügenaas-2 inhibiitoritega, suurendab seedetrakti veritsuse ja haavandumise riski ja seda tuleb vältida (vt lõik 4.5). Alkoholi kasutamine koos MSPVA-dega, sh ibuprofeeniga, võib suurendada kõrvaltoimete riski

seedetraktile (veritsus) või kesknärvisüsteemile, mis võib olla tingitud toimete summeerumisest.

Teatud seisunditega patsientide puhul on vajalik ettevaatus:

• kaasasündinud porfüriini ainevahetuse häire (nt äge intermiteeriv porfüüria).

• vahetult pärast suuremat operatsiooni.
• dehüdratsiooniga patsiendid.
• patsiendid, kellel on esinenud ülitundlikkust või allergilisi reaktsioone muude ainete suhtes, kuna neil esineb ka kõrgem ülitundlikkuse risk Ibuprofen STADA Arzneimittel AG kasutamisel.
• heinapalaviku, ninapolüüpide või krooniliste obstruktiivsete hingamisteede haigustega patsiendid, kuna neil on suurenenud risk allergiliste reaktsioonide tekkeks. Need võivad ilmneda astmahoogude (nn analgeetiline astma), Quincke ödeemi või urtikaariana.

Raskeid ägedaid ülitundlikkusreaktsioone (nt anafülaktilist šokki) täheldatakse väga harva. Ülitundlikkusreaktsiooni esimeste tunnuste tekkimisel pärast Ibuprofen STADA Arzneimittel AG võtmist tuleb ravi lõpetada. Spetsialistid peavad rakendama meditsiiniliselt vajalikke meetmeid vastavalt sümptomitele.

Infektsiooni sümptomite varjamine Ibuprofeen võib varjata infektsiooni sümptomeid, mis võib viia sobiva ravi alustamise edasilükkamiseni ja halvendada seeläbi infektsiooni tulemust. Seda on täheldatud bakteriaalselt omandatud kopsupõletiku ja tuulerõugete bakteriaalsete tüsistuste korral. Kui ibuprofeeni manustatakse palaviku või infektsiooniga seotud valu leevendamiseks, on soovitatav infektsiooni jälgimine. Haiglavälises keskkonnas peab patsient pöörduma arsti poole, kui sümptomid püsivad või süvenevad.

Respiratoorsed häired Ibuprofeeni manustamisel patsientidele, kel esineb või on anamneesis bronhiaalastma, krooniline nohu või allergilised haigused, tuleb olla tähelepanelik, kuna on täheldatud, et ibuprofeen põhjustab sellistel patsientidel bronhospasmi, urtikaariat või angioödeemi.

Seedetrakti veritsus, haavandid ja perforatsioon MSPVA-de kasutamisega seoses on teatatud surmaga lõppeda võivatest seedetrakti veritsustest, haavandumistest või perforatsioonidest, mis võivad tekkida mis tahes ajal ravi käigus, koos hoiatavate sümptomite ja varem esinenud seedetrakti häiretega või ilma nendeta.

Seedetrakti veritsuse, haavandumise või perforatsiooni risk on suurem MSPVA-de annuste suurendamisel patsientidel, kellel on anamneesis haavand, eriti kui see on tüsistunud hemorraagia või perforatsiooniga (vt lõik 4.3), ja eakatel patsientidel. Need patsiendid peavad alustama ravi väikseima saadaoleva annusega. Nendel patsientidel ja ka patsientidel, kes vajavad samaaegselt väikeses annuses atsetüülsalitsüülhapet (ASA) või teisi ravimeid, mis võivad suurendada seedetrakti riski (vt allpool ja lõik 4.5), tuleb kaaluda kombineeritud ravi magu kaitsvate ainetega (nt misoprostool või prootonpumba inhibiitorid).

Patsiendid, kellel on anamneesis seedetrakti toksilisus, eriti eakad, peavad teatama kõigist ebatavalistest kõhu sümptomitest (eriti seedetrakti veritsus), eriti ravi algstaadiumis.

Ettevaatlik peab olema, kui patsient tarvitab samaaegselt ravimeid, mis võivad suurendada haavandite või veritsuse riski, nt suukaudsed kortikosteroidid, antikoagulandid, nagu varfariin, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid või trombotsüütide agregatsiooni inhibeerivad ained, nagu atsetüülsalitsüülhape (vt lõik 4.5). Kui ibuprofeeni saaval patsiendil tekib seedetrakti veritsus või haavandumine, tuleb ravi lõpetada.

MSPVA-sid tuleb ettevaatusega manustada patsientidele, kellel on anamneesis haavandiline koliit või Crohni tõbi, kuna need seisundid võivad ägeneda (vt lõik 4.8).

Eakad Eakatel on MSPVA-de kõrvaltoimete esinemissagedus suurem, eriti seedetrakti veritsuse ja

perforatsiooni korral, mis võivad lõppeda surmaga (vt lõik 4.2).

Kardiovaskulaarne ja tserebrovaskulaarne toime Enne ravi alustamist tuleb olla ettevaatlik (konsulteerida arsti või apteekriga) patsientidel, kellel on anamneesis hüpertensioon ja/või südamepuudulikkus, kuna seoses MSPVA raviga on teatatud vedelikupeetusest, hüpertensioonist ja tursetest.

Kliinilised uuringud näitavad, et ibuprofeeni kasutamine, eriti suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib olla vähesel määral seotud arteriaalsete trombootiliste juhtude (nt müokardiinfarkt või insult) suurenenud riskiga. Üldiselt ei näita epidemioloogilised uuringud, et ibuprofeeni väikese annuse (nt ≤ 1200 mg ööpäevas) kasutamine oleks seotud arteriaalsete trombootiliste juhtude suurenenud riskiga.

Ravile allumatu hüpertensiooni, südame paispuudulikkuse (NYHA II...III), väljakujunenud südame isheemiatõve, perifeersete arterite haiguse ja/või tserebrovaskulaarse haigusega patsiente tohib ibuprofeeniga ravida alles pärast hoolikat kaalumist ning suurte annuste (2400 mg ööpäevas) kasutamist tuleb vältida.

Pikaajalise ravi alustamist patsientidel, kellel on kardiovaskulaarsete tüsistuste riskifaktorid (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, suhkurtõbi, suitsetamine), eriti kui on vaja kasutada suuri ibuprofeeni annuseid (2400 mg ööpäevas) tuleb enne hoolikalt kaaluda.

Ibuprofeeniga ravitud patsientidel on registreeritud Kounise sündroomi juhtumeid. Kounise sündroomina määratletakse kardiovaskulaarseid sümptomeid, mis kaasnevad allergilise või ülitundlikkusreaktsiooniga ning millega kaasneb koronaararterite ahenemine, mis võib põhjustada müokardiinfarkti.

Renaalsed toimed Nii nagu teiste MSPVA-dega, on ka ibuprofeeni pikaajaline manustamine põhjustanud neerude papillinekroosi jt neerude patoloogilisi muutusi. Ka patsientidel, kellel renaalsed prostaglandiinid omavad neerude perfusiooni säilitamisel kompenseerivat tähtsust, on täheldatud renaalset toksilisust. Neil patsientidel võib MSPVA manustamine põhjustada annuse suurusest olenevat prostaglandiinide moodustumise ja sellega seotud verevoolu vähenemist, millest võib tuleneda neerupuudulikkus. Sellisest reaktsioonist on enim ohustatud neerufunktsiooni kahjustuse, südamepuudulikkuse, maksafunktsiooni häirega, diureetikume ja AKE inhibiitoreid kasutavad ja eakad patsiendid. Pärast MSPVA-ravi lõpetamist toimub tavaliselt paranemine ravieelse seisundini.

Süsteemne erütematoosne luupus ja segatüüpi sidekoe haigus Süsteemse erütematoosse luupuse ja segatüüpi sidekoe häiretega patsientidel võib esineda kõrgem aseptilise meningiidi risk (vt allpool lõik 4.8). Rasked nahareaktsioonid Seoses ibuprofeeni kasutamisega on teatatud tõsistest nahareaktsioonidest, millest mõned on lõppenud surmaga, sealhulgas eksfoliatiivne dermatiit, multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs, eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon ja äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (vt lõik 4.8). Enamik neist reaktsioonidest ilmnes ravi esimese kuu jooksul.

Neile reaktsioonidele viitavate sümptomite või tunnuste ilmnemisel tuleb ravi ibuprofeeniga kohe katkestada ning vajadusel kaaluda alternatiivset ravi.

Erandkorras võivad tuulerõuged olla tõsiste naha ja pehmete kudede nakkuslike tüsistuste põhjus. Seni ei saa välistada MSPVA-de rolli nende infektsioonide soodustamises. Tuulerõugete infektsiooni korral on soovitatav vältida ibuprofeeni kasutamist.

Naiste fertiilsuse mõjutamine On mõningaid tõendeid, et tsüklooksügenaaside/prostaglandiinide sünteesi inhibiitorid võivad mõjutada naiste fertiilsust ovulatsioonile avalduva toime tõttu. See on pärast ravi lõpetamist pöörduv

(vt lõik 4.6)

Aseptiline meningiit Ibuprofeenravi saavatel patsientidel on harvadel juhtudel täheldatud aseptilist meningiiti. Ehkki see võib suurema tõenäosusega esineda süsteemse erütematoosse luupuse ja sellega seotud sidekoe haigustega patsientidel, on seda registreeritud ka ilma selle kaasuva kroonilise haiguseta isikutel.

Muud hoiatused Ibuprofeen võib ajutiselt pärssida trombotsüütide funktsiooni (trombotsüütide agregatsiooni). Seetõttu tuleb patsiente, kellel on hüübimishäired, hoolikalt jälgida.

Ibuprofeeni pikaajalisel manustamisel on vajalik maksafunktsiooni, neerufunktsiooni ja verepildi regulaarne jälgimine.

Mis tahes tüüpi valuvaigistite pikaajaline kasutamine peavalude korral võib neid süvendada. Kui on kahtlus või selline olukord esineb, tuleb pöörduda arsti poole ja ravi katkestada. Ravimite liigtarbimise peavalu (MOH, medication overuse headache) diagnoosimist tuleb kaaluda patsientidel, kellel on regulaarsest peavalu vastaste ravimite kasutamisest hoolimata (või selle tõttu) sagedased või igapäevased peavalud.

Üldiselt võib valuvaigistite harjumuspärane tarbimine, eriti mitme valuvaigistava toimeaine kombinatsiooni korral, põhjustada püsivat neerukahjustust, millega kaasneb neerupuudulikkuse oht (analgeetiline nefropaatia). See risk võib suureneda füüsilise koormuse korral, mis on seotud soolakaotuse ja dehüdratsiooniga.

Lapsed Dehüdreeritud lastel ja noorukitel on neerukahjustuse oht.

Abiained Ravimpreparaat sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Antihüpertensiivsed ravimid (AKE inhibiitorid, beetaretseptori blokaatorid ja angiotensiin-II antagonistid) ja diureetikumid MSPVA-d võivad vähendada antihüpertensiivsete ravimite, nagu AKE inhibiitorid, angiotensiin-II retseptori antagonistid, beetablokaatorid, ja diureetikumide toimet. Mõnedel neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (nt dehüdreeritud patsiendid või eakad patsiendid) võib AKE inhibiitori, beetaretseptori blokaatori või angiotensiin-II antagonistide ja tsüklooksügenaasi inhibeerivate ravimite samaaegne kasutamine põhjustada neerufunktsiooni edasist halvenemist, sealhulgas ägedat neerupuudulikkust, mis on tavaliselt pöörduv. Seetõttu tuleb seda kombinatsiooni manustada ettevaatusega, eriti eakatel. Patsiendid peavad olema piisavalt hüdreeritud ja pärast samaaegse ravi alustamist tuleb kaaluda neerufunktsiooni jälgimist ning seejärel perioodiliselt. Ka diureetikumid võivad suurendada MSPVA-de nefrotoksilisust. Digoksiin, fenütoiin, liitium Ibuprofen STADA Arzneimittel AG samaaegsel manustamisel digoksiini, fenütoiini või liitiumi preparaatidega võib nende toimeainete sisaldus seerumis tõusta. Õige kasutamise korral (maksimaalne annus 3 või 4 päeva jooksul) ei ole liitiumi, digoksiini või fenütoiini plasmakontsentratsioonide jälgimine tavaliselt vajalik.

Kolestüramiin Ibuprofeeni ja kolestüramiini koosmanustamisel hilineb ja väheneb (25% võrra) ibuprofeeni imendumine. Neid ravimeid tuleb manustada vähemalt 2-tunnise intervalliga.

Metotreksaat

Ibuprofeeni manustamine 24 tunni jooksul enne või pärast metotreksaadi manustamist võib põhjustada metotreksaadi kontsentratsiooni tõusu ja selle toksilise toime tugevnemist.

Tsüklosporiin Nefrotoksilisuse riski tõus.

Mifepristoon Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA), sh atsetüülsalitsüülhappe prostaglandiinivastastest omadustest tulenevalt võib teoreetiliselt väheneda ravimi efektiivsus. Piiratud arv tõendeid osutab sellele, et MRPVA-de manustamine samal päeval prostaglandiini manustamisega ei mõjuta ebasoodsalt mifepristooni ega prostaglandiini toimeid emakakaela küpsemisele ega emaka kontraktiilsusele ning ei vähenda kliinilist efektiivsust raseduse meditsiinilise lõpetamise osas.

Teised MSPVA-d, sealhulgas selektiivsed tsüklooksügenaas-2 inhibiitorid Samaaegset kasutamist tuleb vältida, kuna võib suureneda kõrvaltoimete risk (vt lõik 4.4).

Atsetüülsalitsüülhape Ibuprofeeni ja atsetüülsalitsüülhappe samaaegne manustamine ei ole üldiselt soovitatav kõrvaltoimete suurenemise tõttu.

Uuringute andmed näitavad, et ibuprofeen võib konkureerivalt inhibeerida väikeses annuses atsetüülsalitsüülhappe toimet trombotsüütide agregatsioonile, kui neid manustatakse samaaegselt. Kuigi nende andmete ekstrapoleerimine kliinilisele olukorrale on ebaselge, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib vähendada atsetüülsalitsüülhappe väikese annuse kardioprotektiivset toimet. Ibuprofeeni aeg-ajalt kasutamisel ei peeta tõenäoliseks kliiniliselt olulist toimet (vt lõik 5.1).

Kortikosteroidid Seedetrakti haavandumise või veritsuse riski suurenemine koos MSPVA-dega (vt lõik 4.3).

Antikoagulandid MSPVA-d võivad tugevdada antikoagulantide, nt varfariini toimet (vt lõik 4.4).

Kinoloonantibiootikumid Loomkatsed näitavad, et MSPVA-d võivad suurendada kinoloonantibiootikumidega seotud krampide riski. MSPVA-sid ja kinoloone kasutavatel patsientidel võib olla suurem risk krampide tekkeks. Sulfonüüluuread MSPVA-d võivad potentseerida sulfonüüluureate toimeid. Harva on registreeritud hüpoglükeemiat patsientidel, kes saavad ravi sulfonüüluurea preparaadiga ja on võtnud ibuprofeeni. Nende ravimite samaaegsel kasutamisel soovitatakse ettevaatusena kontrollida veresuhkru väärtust.

Trombotsüütide agregatsiooni pärssijad ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d) MSPVA-dele omane seedetrakti veritsuse oht on suurem (vt lõik 4.4).

Takroliimus MSPVA-de ja takroliimuse koosmanustamisel suureneb nefrotoksilisuse risk.

Zidovudiin MSPVA-de kasutamisel koos zidovidiiniga esineb hematoloogilise toksilisuse risk. HIV-positiivsetel hemofiiliahaigetel, kes saavad samaaegset ravi zidovudiini ja ibuprofeeniga, on tõendeid suurenenud hemartroosi ja hematoomi tekkeriski kohta.

Aminoglükosiidid MSPVA-d võivad vähendada aminoglükosiidide eritumist.

Kaptopriil

Eksperimentaaluuringud näitavad, et ibuprofeen takistab kaptopriili naatriumi väljutavat toimet.

Taimsed ekstraktid Hõlmikpuu (Ginkgo biloba) võib potentseerida MSPVA-dega seotud veritsusriski.

CYP2C9 inhibiitorid Ibuprofeeni ja CYP2C9 inhibiitorite samaaegne kasutamine võib suurendada ibuprofeeni (CYP2C9 substraat) ekspositsiooni. Vorikonasooli ja flukonasooli (CYP2C9 inhibiitorid) uuringus on näidatud, et S(+)-ibuprofeeni ekspositsioon suurenes ligikaudu 80...100%. Tugevate CYP2C9 inhibiitorite samaaegsel kasutamisel tuleb kaaluda ibuprofeeni annuse vähendamist, eriti kui ibuprofeeni suuri annuseid manustatakse koos vorikonasooli või flukonasooliga.

Ritonaviir Ritonaviiri samaaegne kasutamine võib suurendada MSPVA-de plasmakontsentratsioone.

Alkohol, bifosfonaadid ja okspentifülliin (pentoksüfülliin) Võivad suurendada seedetrakti kõrvaltoimeid ning veritsuse ja haavandumise riski.

Baklofeen Baklofeeni toksilisuse suurenemine.

Kaaliumi säästvad diureetikumid Kaaliumi säästvate diureetikumide samaaegne kasutamine võib suurendada hüperkaleemia riski.

Probenetsiid ja sulfiinpürasoon Probenetsiidi või sulfiinpürasooni sisaldavad ravimid võivad aeglustada ibuprofeeni eritumist.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Prostaglandiinide sünteesi pärssimine võib kahjustada rasedust ja/või embrüo/loote arengut. Epidemioloogiliste uuringute andmed näitavad, et pärast prostaglandiinide sünteesi inhibiitori kasutamist raseduse alguses suureneb raseduse katkemise, südame väärarengute ja gastroskiisi oht. Kardiovaskulaarsete väärarengute absoluutne risk suurenes vähem kui 1%-lt ligikaudu 1,5%-ni. Arvatakse, et risk suureneb koos annuse ja ravi kestusega. Loomadel on prostaglandiinide sünteesi inhibiitori manustamine suurendanud implantatsioonieelset ja -järgset kaotust ning embrüo-loote letaalsust. Lisaks on teatatud mitmesuguste väärarengute, sealhulgas kardiovaskulaarsete väärarengute esinemissageduse suurenemisest loomadel, kellele manustati organogeneetilise perioodi jooksul prostaglandiinide sünteesi inhibiitorit. Alates 20. rasedusnädalast võib ibuprofeeni kasutamine põhjustada oligohüdramnioni, mis tulenevad loote neerufunktsiooni häiretest. See võib ilmneda kohe pärast ravi alustamist ja on ravi lõpetamisel pöörduv. Lisaks on teatatud arterioosjuha ahenemisest pärast ravi ibuprofeeniga teisel trimestril, millest enamik juhtudest taandus pärast ravi lõpetamist. Seetõttu ei tohi raseduse esimesel ja teisel trimestril ibuprofeeni manustada, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik. Kui ibuprofeeni kasutab naine, kes soovib rasestuda või seda kasutatakse raseduse esimesel ja teisel trimestril, peab annus olema võimalikult väike ja ravi kestus võimalikult lühike. Pärast mitmepäevast kokkupuudet ibuprofeeniga alates 20. rasedusnädalast tuleb kaaluda raseda sünnituseelset jälgimist oligohüdramnioni ja arterioosjuha ahenemise suhtes. Oligohüdramnioni või arterioosjuha ahenemise ilmnemisel tuleb ibuprofeeni kasutamine lõpetada.

Raseduse kolmandal trimestril võivad kõik prostaglandiinide sünteesi inhibiitorid põhjustada lootel:

• kardiopulmonaalset toksilisust (arterioosjuha enneaegne ahenemine/sulgumine ja pulmonaalne hüpertensioon);
• neerufunktsiooni häired (vt eespool);

emal ja vastsündinul raseduse lõpus:

• veritsusaja võimalik pikenemine, agregatsioonivastane toime, mis võib ilmneda isegi väga väikeste annuste korral;
• emaka kontraktsioonide pärssimine, mis põhjustab sünnituse edasilükkumist või pikenemist.

Seetõttu on ibuprofeen raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 5.3).

Imetamine Vaid väike kogus ibuprofeeni ja selle metaboliite imendub rinnapiima. Kuna seni ei ole teatavaks saanud kahjulikke toimeid imikutel, ei ole imetamise katkestamine tavaliselt vajalik, kui ravimit kasutatakse lühiajaliselt palaviku ja valu raviks soovitatud annusega.

Fertiilsus On tõendeid selle kohta, et ravimid, mis inhibeerivad tsüklooksügenaasi/prostaglandiinide sünteesi, võivad kahjustada naiste viljakust mõju tõttu ovulatsioonile. See on ravi lõpetamisel pöörduv. Ibuprofeeni ei soovitata kasutada naistel, kes püüavad rasestuda. Rasestumiseraskustega naistel ja neil, kellel uuritakse viljatust, tuleb kaaluda ibuprofeeni ärajätmist.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ibuprofeen ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate kasutamise võimet. Siiski suuremate annuste puhul võib esineda kesknärvisüsteemi kõrvaltoimeid nagu väsimus ja pearinglus, mis üksikjuhtudel vähendab reaktsiooni ja maanteeliikluses aktiivse osalemise ja masinate käsitsemise võimet, mistõttu patsiendid, keda see puudutab, peavad vältima autojuhtimist ja masinatega töötamist. See kehtib suuremal määral koos alkoholi tarbimisega.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Järgmiste kõrvaltoimete loetelu sisaldab kõiki ibuprofeeniga ravi ajal teatavaks saanud kõrvaltoimeid, samuti neid, mis on saadud reumahaigete suurte annustega pikaajalise ravi ajal. Esitatud sagedused, mis ulatuvad väljapoole väga harva esinevaid teateid, viitavad lühiajalisele ööpäevasele kasutamisele suukaudsete ravimvormide puhul maksimaalselt 1200 mg ibuprofeeni ja suposiidide puhul maksimaalselt 1800 mg.

Ravimi järgmiste kõrvaltoimete puhul tuleb arvestada, et need on valdavalt annusest sõltuvad ja varieeruvad individuaalselt.

Seedetrakti häired Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed on oma olemuselt gastrointestinaalsed. Eriti eakatel võivad tekkida peptilised haavandid, perforatsioon või seedetrakti veritsus, mis mõnikord lõppevad surmaga (vt lõik 4.4). Pärast manustamist on kirjeldatud iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, kõhupuhitust, kõhukinnisust, düspepsiat, kõhuvalu, meleenat, hematemeesi, aftoosset stomatiiti, koliidi ja Crohni tõve ägenemist (vt lõik 4.4). Harvem on täheldatud gastriiti. Seoses MSPVA raviga on teatatud tursetest, hüpertensioonist ja südamepuudulikkusest. Kliinilised uuringud näitavad, et ibuprofeeni kasutamine, eriti suurtes annustes (2400 mg ööpäevas) võib olla seotud arteriaalsete trombootiliste juhtude (nt müokardiinfarkt või insult) vähese suurenenud riskiga (vt lõik 4.4).

Kõrvaltoimete loetelu tabelina Esinemissagedused on klassifitseeritud vastavalt järgmisele tavale: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000; väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa olemasolevate andmete alusel hinnata).

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoime Infektsioonid ja Väga harv Ibuprofeeniga on registreeritud aseptilise infestatsioonid meningiidi sümptomeid: kaela jäikus, peavalu,

Vere ja lümfisüsteemi Väga harv Hematopoeetilised häired (aneemia, häired leukopeenia, trombotsütopeenia, Immuunsüsteemi Aeg-ajalt Ülitundlikkusreaktsioonid nahalööbe ja häired sügelusega, astmahood (võimaliku vererõhu Psühhiaatrilised häired Väga harv Depressioon, psühhootilised reaktsioonid. Närvisüsteemi häired Aeg-ajalt Peavalu, unisus, peapööritus, pearinglus, Silma kahjustused Aeg-ajalt Nägemiskahjustus. Kõrva ja labürindi Harv Kuulmislangus, tinnitus. kahjustused Südame häired Väga harv Südamepekslemine, südamapuudulikkus, Vaskulaarsed häired Väga harv Arteriaalne hüpertensioon, vaskuliit. Respiratoorsed, Väga harv Astma, bronhospasm, düspnoe. rindkere ja Teadmata Nohu. mediastiinumi häired Seedetrakti häired Sage Seedetrakti sümptomid nagu kõrvetised, Maksa ja sapiteede Väga harv Maksafunktsiooni kahjustus, häired maksapuudulikkus, äge hepatiit, Naha ja nahaaluskoe Aeg-ajalt Mitmesugused nahalööbed. kahjustused Väga harv Rasked naha kõrvaltoimed (sh multiformne

Neerude ja kuseteede Harv Neerukoe kahjustus (papillinekroos), häired kusihappe kontsentratsiooni tõus veres, uurea Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Üleannustamise sümptomid võivad ilmneda annuste puhul, mis on suuremad kui 100 mg/kg. Annus üle 400 mg/kg võib põhjustada raskeid üleannustamise sümptomeid, mis vajab meditsiinilist sekkumist. Üleannustamise sümptomid ilmnevad tavaliselt 4…6 tundi pärast sissevõtmist. Enamikul patsientidest, kes on manustanud kliiniliselt olulisi koguseid ibuprofeeni, ei teki rohkem kui iiveldust, oksendamist, kõhuvalu või harvem kõhulahtisust. Võimalik on ka nüstagm, hägune nägemine, tinnitus, peavalu ja seedetrakti veritsus. Tõsisema mürgistuse korral ilmneb toksilisus kesknärvisüsteemis, mis väljendub pearingluse, unisuse, aeg-ajalt agitatsiooni ja desorientatsiooni või koomana. Mõnikord tekivad patsientidel krambid. Tõsise mürgistuse korral tekib kesknärvisüsteemitoksilisus, mis avaldub peapöörituse, pearingluse, unisuse, vahel erutuse ja desorientatsioonina. Vahel tekivad patsientidel krambid.

Lastel võivad tekkida ka müokloonilised krambid.

Raske mürgistuse korral võib esineda metaboolne atsidoos.

Samuti võivad esineda hüpotermia ja hüperkaleemia ning protrombiiniaeg/INR võivad olla pikenenud, mis on tõenäoliselt tingitud sekkumisest tsirkuleerivate hüübimisfaktorite toimetesse. Võivad esineda äge neerupuudulikkus, maksakahjustus, hüpotensioon, respiratoorne depressioon ja tsüanoos. Astmaatikutel on võimalik astma ägenemine. Pikaajalise soovituslikest annustest suuremate annuste või üleannuste manustamise tulemuseks võib olla neerutorukeste atsidoos ja hüpokaleemia.

Ravi Vajadusel maoloputus, aktiivsüsi. Seedetrakti häirete korral antatsiidid. Hüpotensiooni korral vedelik intravenoosselt, vajadusel inotroopse toetusega. Tagada adekvaatne diurees. Korrigeerida happe-aluse ja elektrolüütide tasakaal. Muu sümptomaatiline ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: põletiku- ja reumavastased ained, mittesteroidid; propioonhappe derivaadid, ATC-kood: M01AE01.

Toimemehhanism Ibuprofeen on mittesteroidne põletikuvastane aine (MSPVA), mis on näidanud oma efektiivsust prostaglandiinide sünteesi pärssimise kaudu tavapärastes loommudelites. Inimestel vähendab ibuprofeen põletikust põhjustatud valu, turseid ja palavikku. Lisaks pärsib ibuprofeen pöörduvalt trombotsüütide agregatsiooni.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Eksperimentaalsed andmed näitavad, et ibuprofeen võib konkureerivalt pärssida väikeses annuses atsetüülsalitsüülhappe toimet trombotsüütide agregatsioonile, kui neid manustatakse samaaegselt. Mõned farmakodünaamika uuringud näitavad, et kui 400 mg ibuprofeeni üksikannuseid võeti 8 tunni jooksul enne või 30 minuti jooksul pärast toimeainet koheselt vabastava atsetüülsalitsüülhappe (81 mg) manustamist, vähenes atsetüülsalitsüülhappe toime tromboksaani tekkele või trombotsüütide agregatsioonile. Kuigi nende andmete ekstrapoleerimine kliinilisele olukorrale on ebaselge, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib vähendada atsetüülsalitsüülhappe väikese annuse kardioprotektiivset toimet. Ibuprofeeni juhusliku kasutamise korral kliiniliselt olulist toimet ei peeta tõenäoliseks (vt lõik 4.5).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Ibuprofeen imendub seedetraktist kiiresti biosaadavusega 80…90%. Maksimaalne kontsentratsioon seerumis saabub üks kuni kaks tundi pärast manustamist. Manustamisel koos toiduga on maksimaalne kontsentratsioon seerumis madalam ja saabub aeglasemalt kui tühja makku manustamisel. Toidu olemasolu maos ei mõjuta märkimisväärselt biosaadavust.

Jaotumine Ibuprofeen seondub ulatuslikult plasmavalkudega (99%). Ibuprofeenil on väike jaotusruumala, mis jääb täiskasvanutel vahemikku 0,12…0,2 l/kg.

Biotransformatsioon Ibuprofeen metaboliseeritakse maksas kiiresti tsütokroom P450, eelistatult CYP2C9 poolt kaheks tähtsaimaks inaktiivseks metaboliidiks 2-hüdroksü-ibuprofeeniks ja 3-karboksü-ibuprofeeniks. Pärast ravimi suukaudset manustamist jõuab veidi vähem kui 90% ibuprofeeni suukaudsest annusest oksüdatiivsete metaboliitide ja nende glükuroonitud konjugaatidena uriini. Väga vähe ibuprofeeni eritub uriiniga muutumatul kujul.

Eritumine Eritumine neerude kaudu on samaaegselt kiire ja täielik. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 2 tundi. Ibuprofeeni eritumine on peaaegu lõplik 24 tunni möödumisel viimasest annusest.

Erirühmad Eakad Eeldusel, et neerukahjustust ei kaasne, esinevad nooremate täiskasvanute ja eakate võrdluses vaid väikesed, kliiniliselt tähtsusetud erinevused farmakokineetilises profiilis ja uriiniga eritumises. Neerukahjustus Kerge neerukahjustusega patsientidel on registreeritud suurenenud seondumata (S)-ibuprofeeni, (S)- iboprofeeni suuremate AUC väärtuste ja suurenenud enantiomeeride AUC (S/R) suhtarve, võrreldes tervete kontrollisikutega.

Dialüüsi saavatel lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel oli ibuprofeeni keskmine vaba fraktsioon ligikaudu 3%, võrreldes tervetel vabatahtlikel ligikaudu 1%-ga. Neerufunktsiooni raske kahjustusega võib kaasneda ibuprofeeni metaboliitide kuhjumine. Selle toime olulisus on teadmata. Metaboliite saab eemaldada hemodialüüsi teel (vt lõigud 4.2, 4.3 ja 4.4).

Maksakahjustus Alkoholist põhjustatud maksahaigusest, millega kaasnes kerge või mõõdukas maksakahjusts, ei tulenenud farmakokineetiliste parameetrite olulisi muutusi.

Tsirroosiga patsientidel, kel esines mõõdukas maksakahjustus (Childi Pugh’ skoor 6…10) ja keda raviti ratseemilise ibuprofeeniga, täheldati poolväärtusaja keskmiselt 2-kordset pikenemist ja enantiomeeride AUC suhtarv (S/R) oli oluliselt madalam, võrreldes tervete kontrollisikutega, mis viitab (R)-ibuprofeeni aktiivseks (S)-enantiomeeriks metaboolse ümberasetuse halvendamisele (vt lõigud 4.2, 4.3 ja 4.4).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ibuprofeeni subkrooniline ja krooniline toksilisus loomkatsetes koosnes peamiselt kahjustustest ja haavanditest seedetraktis. In vitro ja in vivo uuringud ei näidanud kliiniliselt olulisi tõendeid ibuprofeeni mutageense toime kohta. Rottidel ja hiirtel tehtud uuringutes ei leitud ibuprofeeni kantserogeenset toimet.

Ibuprofeen põhjustas ovulatsiooni pärssimist küülikutel ja kahjustas implantatsiooni erinevatel loomaliikidel (küülik, rott, hiir). Eksperimentaalsed uuringud rottidel ja küülikutel on näidanud, et ibuprofeen läbib platsentat. Pärast emasloomale toksiliste annuste manustamist esines rottide järglastel väärarenguid (nt vatsakeste vaheseina defekte) sagedamini.

Ibuprofeen kujutab endast ohtu veekeskkonnale (vt lõik 6.6).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Mikrokristalliline tselluloos (E460) Eelželatiniseeritud maisitärklis Povidoon Naatriumlaurüülsulfaat (E487) Naatriumkroskarmelloos (E468) Kolloidne veevaba ränidioksiid (E551) Magneesiumstearaat (E572)

Polümeerikate Titaandioksiid (E171) Hüpromelloos (E464) Hüdroksüpropüültselluloos (E463) Makrogool

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/Alu blisterpakend pappkarbis, mis sisaldavad 10 või 12 tabletti blistris või üksikannuse blistris.

Pakendi suurused:

200 mg: PVC/Alu blistrid sisaldavad 10, 12, 20, 24, 30, 40, 48, 50 või 100 tabletti. PVC/Alu perforeeritud üksikannuse blistrid sisaldavad 10x1, 12x1, 20x1, 24x1, 30x1, 40x1, 48x1, 50x1 või 100x1 tabletti.

400 mg: PVC/Alu blistrid sisaldavad 10, 12, 20, 24, 30, 40, 50 või 100 tabletti. PVC/Alu perforeeritud üksikannuse blistrid sisaldavad 10x1, 12x1, 20x1, 24x1, 30x1, 40x1, 50x1 või 100x1 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

STADA Arzneimittel AG Stadastrasse 2-18 Bad Vilbel, 61118 Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

200mg: 1234026 400mg: 1234326

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 04.02.2026

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2026