RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ibuprofen Catalent 400 mg pehmekapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kapsel sisaldab 400 mg ibuprofeeni. INN. Ibuprofenum

Teadaolevat toimet omav(ad) abiaine(d) Sorbitool (E420). Üks kapsel sisaldab 93,8 mg vedelat osaliselt dehüdreeritud sorbitooli. Ponceau 4R (E124)

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Pehmekapsel Ovaalne kapsel läbipaistva punase želatiinkestaga, millele on trükitud valge tindiga logo ja mis sisaldab läbipaistvat vedelikku. Ligikaudne pikkus: 15,0 mm kuni 16,3 mm, ligikaudne läbimõõt: 9,9 mm kuni 10,7 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Nõrga kuni mõõduka valu (nt peavalu, hambavalu, menstruatsioonivalu, kerge valulikkus ja nihestus) ning ülemiste hingamisteede infektsioonist põhjustatud palaviku ja valu lühiajaline sümptomaatiline ravi. Ravim on näidustatud täiskasvanutele ja noorukitele kehakaaluga alates 40 kg ning vanuses 12 aastat või vanemad.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Ainult suukaudseks manustamiseks ja lühiajaliseks kasutamiseks.

Sümptomite leevendamiseks tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul. Täiskasvanutele ja noorukitele kehakaaluga alates 40 kg ning vanuses 12...18 aastat või vanemad:

Vastavalt vajadusele 1 kapsel Ibuprofen Catalent 400 mg kuni kolm korda ööpäevas. Annuste vahele peab jääma vähemalt 4 tundi. Ärge võtke 24 tunni jooksul rohkem kui 3 kapslit Ibuprofen Catalent 400 mg (1200 mg). Konsulteerige arstiga, kui lastel ja noorukitel vanuses 12 kuni 18 aastat on vaja ravimit kasutada kauem kui 3 päeva või kui sümptomid ägenevad. Konsulteerige arstiga, kui täiskasvanutel on ravimpreparaati vaja kasutada üle 3 päeva palaviku või üle 4 päeva valude korral või kui sümptomid ägenevad.

Eakad Spetsiaalne annuse kohandamine ei ole vajalik. Võimalike kõrvaltoimete profiili tõttu (vt lõik 4.4) on soovitatav eakaid eriti hoolikalt jälgida.

Lapsed See ravimpreparaat ei ole näidustatud alla 40 kg kaaluvatele noorukitele ega alla 12-aastastele lastele.

Neerupuudulikkus Kerge või mõõduka neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole annust vaja vähendada (raske neerupuudulikkusega patsientide kohta vt lõik 4.3).

Maksapuudulikkus Kerge või mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole annust vaja vähendada (raske maksapuudulikkusega patsientide kohta vt lõik 4.3).

Manustamisviis

Ainult suukaudseks manustamiseks ja lühiajaliseks kasutamiseks.

4.3 Vastunäidustused

Ibuprofen Catalent 400 mg on vastunäidustatud patsientidel, kellel on:

• ülitundlikkus ibuprofeeni või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete ja teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA-d) suhtes;
• anamneesis ülitundlikkusreaktsioon (nt urtikaaria, riniit, angioödeem või bronhiaalastma) seoses atsetüülsalitsüülhappe või teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA) kasutamisega;
• aktiivne või anamneesis korduv peptiline haavand/hemorraagia (kaks või enam kinnitatud haavandumise või veritsuse juhtu);
• seedetrakti veritsus või perforatsioon anamneesis, mis on seotud eelneva MSPVA raviga (vt lõik 4.4);
• raske maksa- ja/või neerupuudulikkus või raske südamepuudulikkus (NYHA IV klass) (vt lõik 4.4);
• raseduse viimane trimester (vt lõik 4.6);
• veritsushäired;
• raske dehüdratatsioon, mille on põhjustanud oksendamine, kõhulahtisus või ebapiisav vedeliku tarbimine.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kõrvaltoimeid saab vähendada kasutades väikseimat efektiivset annust lühima aja jooksul, mis on vajalik sümptomite kontrolli all hoidmiseks (vt lõik 4.2 ja allpool lõiku „Seedetrakti ja kardiovaskulaarsed riskid“).

Ettevaatlik tuleb olla patsientide ravimisel, kellel on:

• süsteemne erütematoosluupus ja segatüüpi sidekoehaigus – suurenenud risk steriilse meningiidi tekkeks (vt lõik 4.8);
• anamneesis seedetrakti haigus (haavandiline koliit, Crohni tõbi) – võib esineda haiguse ägenemist (vt lõik 4.8);
• anamneesis hüpertensioon ja/või südamefunktsiooni häired;
• neerukahjustus – on oht neerufunktsiooni edasiseks halvenemiseks (vt lõigud 4.3 ja 4.8);
• maksakahjustus (vt lõigud 4.3 ja 4.8);
• vere hüübimishäired (ibuprofeen võib pikendada veritsusaega).

Madalaima efektiivse annuse võtmine lühima aja jooksul, mis on vajalik sümptomite kontrolli all hoidmiseks, vähendab kõrvaltoimete riski (vt seedetrakti ja kardiovaskulaarsed mõjusid allpool).

Eakad: eakatel patsientidel võrreldes noorematega on ravimi kasutamise tõttu suurem risk kõrvaltoimete tekkeks, eriti seedetrakti verejooksu ja perforatsiooni tekkeks, mis võib lõppeda surmaga (vt lõik 4.2).

Hingamissüsteem: bronhospasm võib tekkida patsientidel, kes põevad või kellel on anamneesis bronhiaalastma / krooniline obstruktiivne hingamisteede haigus või allergiaga seotud haigus (nt allergiline riniit, ninapolüpoos).

Teised mittesteroidsed põletikuvastased ained: vältida tuleb ibuprofeeni kasutamist koos teiste MSPVA-dega, sealhulgas tsüklooksügenaas-2 (COX-2) selektiivsete inhibiitoritega (vt lõik 4.5).

Mõju seedetraktile: ettevaatlik tuleb olla, kui ravimit kasutatakse patsientidel, kellel on anamneesis seedetrakti haigus ja krooniline põletikuline soolehaigus (haavandiline koliit, Crohni tõbi), kuna nende seisund võib halveneda (vt lõik 4.8).

Patsientidel, kellel on hoiatussümptomid või eelnevad seedetrakti häired, on oht seedetrakti verejooksu, haavandumise või perforatsiooni tekkeks, mis võib lõppeda surmaga.

Seedetrakti verejooksu, haavandumise või perforatsiooni risk suureneb MSPVA-de suuremate annustega patsientidel, kellel on anamneesis haavand, eriti kui seda on seostatud hemorraagia või perforatsiooniga (vt lõik 4.3), ja eakatel patsientidel. Nende patsientide ravi tuleb alustada väikseima võimaliku annusega.

Patsiendid, kellel on anamneesis seedetrakti haigusi, eriti eakad, peavad teavitama oma arsti kõigist ebatavalistest seedetrakti sümptomitest (eriti verejooksust) ravi alguses.

Ettevaatlik tuleb olla ravimi manustamisel patsientidele, kes võtavad samaaegselt teisi ravimeid, mis võivad suurendada seedetrakti häirete, haavandumise või verejooksu riski, nagu kortikosteroidid või antikoagulandid, nt varfariin (atsenokumarool) või agregatsioonivastased ained, nt atsetüülsalitsüülhape. Seedetrakti verejooksu või haavandumise korral on soovitatav ravimi kasutamine katkestada.

Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed mõjud: ettevaatus on vajalik (arutage oma arsti või apteekriga) enne ravi alustamist patsientidel, kellel on anamneesis hüpertensioon ja/või südamepuudulikkus, kuna ravi või turse tõttu on teatatud vedelikupeetusest ja hüpertensioonist. Kliinilised uuringud näitavad, et ibuprofeeni kasutamine, eriti suurtes annustes (2400 mg päevas), võib olla seotud arteriaalsete trombembooliliste sündmuste (nt müokardiinfarkt või insult) vähesel määral suurenenud riskiga. Üldiselt ei näita epidemioloogilised uuringud, et ibuprofeeni väikestes annustes (nt ≤ 1200 mg päevas) oleks seostatud arteriaalsete trombembooliliste sündmuste suurenenud riskiga.

Kontrollimatu hüpertensiooni, kongestiivse südamepuudulikkuse (NYHA II-III), teadaoleva südame isheemiatõve, perifeersete veresoonte haiguse ja/või tserebrovaskulaarse haigusega patsientidel tohib ibuprofeeni kasutada ainult pärast hoolikat kaalumist ning suurte annuste (2400 mg päevas) kasutamist tuleb vältida.

Kardiovaskulaarsete sündmuste (hüpertensioon, hüperlipideemia, diabeet, suitsetamine) riskifaktoritega patsientide pikaajalise ravi kaasamist tuleb samuti hoolikalt kaaluda, eriti kui on vaja kasutada suuri ibuprofeeni annuseid (2400 mg päevas).

Ibuprofen Catalent 400 mg ravitud patsientidel on teatatud Kounise sündroomi juhtudest. Kounise sündroom on määratletud kui allergilise või ülitundlikkusreaktsiooni põhjustatud kardiovaskulaarsed sümptomid, mis on seotud pärgarterite ahenemisega ja võivad viia müokardiinfarkti tekkeni.

Viljakusprobleemid naistel: on tõendeid selle kohta, et tsüklooksügenaasi (prostaglandiinide sünteesi) inhibeerivad ravimid võivad ovulatsiooni mõjutades põhjustada naiste viljakusprobleeme. See toime on pärast ravi lõppu pöörduv.

Dermatoloogilised mõjud: seoses ibuprofeeni kasutamisega on teatatud rasketest nahakõrvaltoimetest (severe cutaneous adverse reaction, SCAR), sh eksfoliatiivne dermatiit, multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN), ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS-sündroom) ja äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (acute generalized exanthematous pustulosis, AGEP), mis võivad olla eluohtlikud või surmavad (vt lõik 4.8). Enamik reaktsioonidest tekkis esimese kuu jooksul. Kui tekivad neile reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, siis tuleb ibuprofeeni kasutamine kohe lõpetada ja kaaluda (vajaduse korral) alternatiivset ravi.

Erandkorras võivad tuulerõuged olla tõsiste naha ja pehmete kudede nakkuslike tüsistuste põhjuseks. MSPVA-d võivad maskeerida infektsiooni sümptomeid, vt „Kaasuvate infektsioonide sümptomite varjamine“.

Noorukid: vedelikupuudusega noorukitel on neerukahjustuse oht.

Muud mõjud: raskeid ägedaid ülitundlikkusreaktsioone (nt anafülaktiline šokk) on täheldatud väga harva. Esimeste ülitundlikkusreaktsiooni nähtude ilmnemisel pärast ibuprofeeni kasutamist tuleb ravi katkestada. Meditsiiniliselt nõutavaid samme peavad vastavalt sümptomitele algatama eksperdid.

Ibuprofeen võib ajutiselt pärssida trombotsüütide funktsiooni (trombotsüütide agregatsiooni). Seetõttu tuleb hüübimishäiretega patsiente hoolikalt jälgida.

Mis tahes tüüpi valuvaigistite pikaajaline kasutamine peavalude korral võib neid süvendada. Sellise olukorra ilmnemisel või selle kahtlusel tuleb pöörduda arsti poole ja ravi katkestada. Ravimite liigtarbimise peavalu (MOH) diagnoosi tuleks kahtlustada patsientidel, kellel on peavaluravimite regulaarsest kasutamisest hoolimata (või selle tõttu) sagedased või igapäevased peavalud.

Üldiselt võib valuvaigistite harjumuspärane kasutamine, eriti mitme valuvaigistava toimeaine kombinatsioonis, põhjustada püsivat neerukahjustust, millega kaasneb neerupuudulikkuse oht (analgeetiline nefropaatia). Samaaegne alkoholitarbimine võib MSPVA-de kasutamisel sageneda toimeainega seotud kõrvaltoimete, eriti seedetrakti või kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimete tekkeks.

Kaasuvate infektsioonide sümptomite varjamine Ibuprofen Catalent 400 mg pehmekapslid võib varjata infektsiooni sümptomeid, mis võib viia sobiva ravi alustamise edasilükkamiseni ja suurendada seeläbi infektsiooni tagajärgi. Seda on täheldatud bakterite kogukonnas omandatud kopsupõletiku ja tuulerõugete bakteriaalsete tüsistuste korral. Kui Ibuprofen Catalent 400 mg pehmekapslid manustatakse palaviku või infektsiooniga seotud valu leevendamiseks, on soovitatav infektsiooni jälgimine. Sümptomite püsimisel või süvenemisel haiglaväliselt peab patsient pöörduma arsti poole.

Teadaolevat toimet omavad abiained Ravim sisaldab sorbitooli (E420) vedela, osaliselt dehüdreeritud sorbitoolina. Tuleb arvestada sorbitooli (või fruktoosi) sisaldavate ravimite ja toiduga saadava sorbitooli (või fruktoosi) samaaegsel kasutamisel tekkiva liittoimega. Suukaudsetes ravimites sisalduv sorbitool võib mõjutada teiste samaaegselt suu kaudu manustatavate ravimite biosaadavust.

Ravim sisaldab värvainet Ponceau 4R (E124). See võib tekitada allergilisi reaktsioone.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ibuprofeeni tuleb vältida koos järgmiste ravimitega.

• Muud mittesteroidsed põletikuvastased ained, sealhulgas tsüklooksügenaas-2 selektiivsed inhibiitorid: vältida kahe või enama MSPVA samaaegset kasutamist, kuna see võib suurendada kõrvaltoimete riski (vt lõik 4.4).

• Aspiriin (atsetüülsalitsüülhape): kui arst ei ole määranud atsetüülsalitsüülhapet väikestes annustes (mitte üle 75 mg ööpäevas), ei ole atsetüülsalitsüülhappe ja ibuprofeeni samaaegne kasutamine soovitatav kõrvaltoimete suurenemise tõttu. Eksperimentaalsed andmed näitavad, et ibuprofeen võib nende ravimite koosmanustamisel konkureerivalt inhibeerida atsetüülsalitsüülhappe väikeste annuste toimet trombotsüütide agregatsiooni pärssimisel. Vaatamata sellele, kas neid andmeid saab ekstrapoleerida kliinilistele olukordadele või mitte, ei saa välistada, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib vähendada atsetüülsalitsüülhappe väikeste annuste kardioprotektiivset toimet. Ibuprofeeni episoodilist manustamist peetakse kliiniliselt ebaoluliseks (vt lõik 5.1).

Ettevaatlik tuleb olla ibuprofeeni kasutamisel koos järgmiste ravimitega.

• Aminoglükosiidid: MSPVA-d võivad vähendada aminoglükosiidide eritumist.

• Antikoagulandid: MSPVA-d võivad tugevdada antikoagulantide (nt varfariini) toimet (vt lõik 4.4).

• Antihüpertensiivsed ravimid (AKE inhibiitorid ja angiotensiin II retseptori antagonistid) ja diureetikumid: MSPVA-d võivad nende ravimite toimet nõrgendada. Mõnedel neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (nt dehüdreeritud või eakad neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid) võib angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorite või angiotensiin II retseptori antagonistide ja tsüklooksügenaasi inhibeerivate ravimite (koksiibid) samaaegne kasutamine viia neerufunktsiooni edasise, kuid tavaliselt pöörduva halvenemiseni (nt äge neerupuudulikkus). Ülaltoodud koostoimeid tuleb arvesse võtta patsientidel, kes kasutavad koksiibe koos AKE-inhibiitorite või angiotensiin II retseptori antagonistidega. Seetõttu tuleb nende ravimite samaaegsel kasutamisel olla ettevaatlik, eriti eakatel inimestel. Patsiendid peavad olema korralikult joonud ja pärast kombineeritud ravi tuleks kaaluda neerufunktsiooni jälgimist, millele järgneb perioodiline kontroll. Diureetikumid võivad suurendada MSPVA-de nefrotoksilisuse riski.

• Trombotsüütide vastased ained ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d): seedetrakti veritsuse suurenenud risk (vt lõik 4.4).

• Baklofeen: pärast ibuprofeeniga ravi alustamist võib tekkida baklofeeni toksilisus.

• Südame glükosiidid: MSPVA-d võivad süvendada südamepuudulikkust, vähendada GFR-i ja tõsta plasma glükosiidide taset. Ibuprofeeni samaaegne kasutamine digoksiini sisaldavate ravimitega võib suurendada digoksiini taset seerumis. Seerumi digoksiinisisalduse kontrollimine ei ole reeglina nõutav õige kasutamise korral (maksimaalselt 4 päeva jooksul).

• Kolestüramiin: ibuprofeeni ja kolestüramiini samaaegsel manustamisel ibuprofeeni imendumine aeglustub ja väheneb (25%). Ravimeid tuleb manustada mõnetunnise intervalliga.

• Tsüklosporiin: suurenenud nefrotoksilisuse risk.

• Kortikosteroidid: täheldatakse seedetrakti kõrvaltoimete riski suurenemist (vt lõik 4.4).

• CYP2C9 inhibiitorid: ibuprofeeni ja CYP2C9 inhibiitorite samaaegne manustamine võib suurendada ibuprofeeni (CYP2C9 substraat) ekspositsiooni. Vorikonasooli ja flukonasooli (CYP2C9 inhibiitorid) tehtud uuringus on näidatud, et S(+)-ibuprofeeni ekspositsioon suurenes ligikaudu 80...100%. Tugevate CYP2C9 inhibiitorite samaaegsel manustamisel tuleb kaaluda ibuprofeeni annuse vähendamist, eriti kui ibuprofeeni suurtes annustes manustatakse koos vorikonasooli ja flukonasooliga.
• Taimsed ekstraktid: Ginkgo biloba võib MSPVA-de kasutamisel suurendada verejooksu riski.

• Liitium: on tõendeid liitiumi plasmataseme võimaliku tõusu kohta, kui seda manustatakse koos ibuprofeeniga. Seerumi liitiumisisalduse kontrollimine ei ole reeglina nõutav õige kasutamise korral (maksimaalselt 4 päeva jooksul).

• Metotreksaat: vereplasma metotreksaadi sisaldus võib suureneda. Ibuprofeeni kasutamine 24 tunni jooksul enne või pärast metotreksaadi manustamist võib põhjustada metotreksaadi kontsentratsiooni tõusu ja selle toksilise toime tugevnemist.

• Mifepristoon: MSPVA-sid ei tohi kasutada 8...12 päeva jooksul pärast mifepristooni manustamist, kuna need võivad vähendada mifepristooni toimet.

• Fenütoiin: ibuprofeeni samaaegne kasutamine fenütoiini sisaldavate ravimitega võib suurendada fenütoiini taset seerumis. Seerumi fenütoiini tasemete kontrollimine ei ole reeglina nõutav õige kasutamise korral (maksimaalselt 4 päeva jooksul).

• Probenetsiid ja sulfiinpürasoon: probenetsiidi või sulfiinpürasooni sisaldavad ravimid võivad aeglustada ibuprofeeni eritumist.

• Kinoloonid (antibiootikumid): loomkatsete andmed näitavad, et MSPVA-d võivad suurendada kinoloonide kasutamisega seotud krampide riski. Patsientidel, kes võtavad MSPVA-sid ja kinoloone, võib olla suurem krampide oht.

• Ritonaviir: ritonaviir võib suurendada MSPVA-de plasmakontsentratsiooni.

• Sulfonüüluuread: kliinilised uuringud on näidanud koostoimeid mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite ja diabeedivastaste ravimite (sulfonüüluurea) vahel. Sulfonüüluurea ja ibuprofeeni samaaegsel kasutamisel on harva teatatud hüpoglükeemia juhtudest. Samaaegsel manustamisel on ettevaatusabinõuna soovitatav kontrollida vere glükoosisisaldust.

• Takroliimus: võimalik suurenenud nefrotoksilisuse risk MSPVA-de kasutamisel koos takroliimusega.

• Zidovudiin: MSPVA-de kasutamisel koos zidovudiiniga suureneb hematopoeetilise toksilisuse risk. On andmeid, mis näitavad suuremat liigeseverejooksu ja hematoomi riski HIV-positiivsetel hemofiilia patsientidel, kes saavad samaaegset ravi zidovudiini ja ibuprofeeniga. Tõendeid on ka veritsusaja pikenemisest patsientidel, kes saavad samaaegselt ibuprofeeni ja zidovudiini.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

On tõendeid, et tsüklooksügenaasi (prostaglandiinide sünteesi) inhibeerivad ravimid võivad ovulatsiooni mõjutades põhjustada naiste viljakusprobleeme. See toime on ravi katkestamisel pöörduv. Vt lõik 4.4 naiste viljakuse kohta.

Rasedus Prostaglandiinide sünteesi pärssimine võib kahjustada rasedust ja/või embrüo/loote arengut.

Epidemioloogiliste uuringute andmed viitavad raseduse varases staadiumis prostaglandiinide sünteesi inhibiitori kasutamise järgselt suurenenud raseduse katkemise, südame väärarengute ja gastroskiisi riskile. Kardiovaskulaarsete väärarengute absoluutne risk suurenes vähem kui 1%-lt ligikaudu 1,5%-ni. Arvatakse, et risk suureneb koos annuse ja ravi kestusega.

Loomadel on prostaglandiinide sünteesi inhibiitori manustamine suurendanud implantatsioonieelset ja -järgset kaotust ning embrüo-loote letaalsust. Lisaks on loomadel organogeneesi perioodil prostaglandiinide sünteesi inhibiitori manustamisel teatatud mitmesuguste väärarengute, sealhulgas kardiovaskulaarsete väärarengute esinemissageduse suurenemisest.

Alates 20. rasedusnädalast võib Ibuprofen Catalent’i kasutamine põhjustada oligohüdramnioosi teket, mis tuleneb loote neerufunktsiooni häirest. See võib tekkida varsti pärast ravi algust ja on tavaliselt pärast ravi lõppu tagasipööratav. Peale selle on esinenud pärast ravi teisel trimestril arterioosjuha kitsenemise juhtumeid, mis enamasti pärast ravi lõpetamist leevenesid. Seetõttu ei tohi raseduse esimesel ja teisel trimestril ibuprofeeni manustada, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik. Kui ibuprofeeni kasutab naine, kes soovib rasestuda või raseduse esimesel ja teisel trimestril, peab annus olema võimalikult väike ja ravi kestus võimalikult lühike. Pärast loote kokkupuudet Ibuprofen Catalent’iga mitme päeva jooksul alates 20. rasedusnädalast tuleb kaaluda loote sünnieelset jälgimist oligohüdramnioosi tekke ja arterioosjuha kitsenemise suhtes. Oligohüdramnioosi tekke ja arterioosjuha kitsenemise avastamisel tuleb ravi Ibuprofen Catalent’iga lõpetada.

Raseduse kolmandal trimestril võivad kõik prostaglandiinide sünteesi inhibiitorid avaldada järgmist mõju.

• Lootele: kardiopulmonaarne toksilisus (arterioosjuha enneaegne kitsenemine / sulgumine ja pulmonaalne hüpertensioon); neerufunktsiooni häire, mis võib areneda neerupuudulikkuseks koos oligohüdroamnioosiga (vt eespool).
• Emale ja vastsündinule raseduse lõpus: veritsusaja võimalik pikenemine, agregatsioonivastane toime, mis võib ilmneda isegi väga väikeste annuste korral; emaka kontraktsioonide pärssimine, mille tulemuseks on sünnituse hilinemine või pikenemine.

Järelikult on ibuprofeen raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 5.3).

Imetamine Piiratud uuringutes eritub ibuprofeen rinnapiima väga väikeses kontsentratsioonis ja tõenäoliselt ei avalda see rinnaga toidetavale lapsele negatiivset mõju. Vt lõiku 4.4 naiste viljakuse kohta.

Fertiilsus Vt lõik 4.4 naiste viljakuse kohta.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ibuprofen Catalent 400 mg pehmekapslid ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Kuna aga suuremate annuste korral võivad tekkida kesknärvisüsteemi kõrvaltoimed, nagu väsimus ja peapööritus, võib üksikutel juhtudel väheneda reaktsioonivõime, võime aktiivselt osaleda liikluses ja käsitseda masinaid. See kehtib suuremal määral koos alkoholiga.

4.8 Kõrvaltoimed

Allolev loetelu sisaldab kõiki kõrvaltoimeid, sealhulgas neid, mis on teada suurte annustega ibuprofeeni pikaajalisel ravil. Esitatud sagedused, mis esinevad harvemini kui väga harva, viitavad lühiajalisele ööpäevasele kasutamisele suukaudsete ravimvormide puhul maksimaalselt 1200 mg ibuprofeeni ja suposiitide puhul maksimaalselt 1800 mg puhul.

Ibuprofeeni kasutamisega seotud kõrvaltoimed on loetletud allpool organsüsteemide klasside ja esinemissageduse järgi. Nende sagedus on määratud järgmiselt:

• väga sage: (≥ 1/10),

• sage: (≥ 1/100 kuni < 1/10),
• aeg-ajalt: (≥1/1000 kuni <1/100),
• harv: (≥1/10 000 kuni <1/1000),
• väga harv: (<1/10 000)
• teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete põhjal).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Kõige sagedamini on täheldatud seedetrakti kõrvaltoimeid. Kõrvaltoimed sõltuvad tavaliselt annusest. Eelkõige sõltub seedetrakti verejooksu tekkerisk annustamisvahemikust ja kasutamise kestusest. Kliinilised uuringud näitavad, et ibuprofeeni kasutamine, eriti suurtes annustes (2400 mg päevas), võib olla seotud arteriaalsete trombembooliliste sündmuste (nt müokardiinfarkt või insult) vähesel määral suurenenud riskiga (vt lõik 4.4).

Organsüsteemi klass Sagedus Kõrvaltoimed Infektsioonid ja fastsiidi teke), erandjuhtudel võivad tuulerõugete infestatsioonid infektsiooni ajal tekkida naha- ja pehmete kudede Vere- ja lümfisüsteemi häired Väga harv Hematopoeesi häired(1) Immuunsüsteemi häired Väga harv Psühhiaatrilised häired Väga harv Psühhootilised häired, depressioon Närvisüsteemi häired agiteeritus, ärrituvus või väsimus. Kõrva ja labürindi Harv Tinnitus, kuulmislangus kahjustused Südame häired müokardiinfarkt. Vaskulaarsed häired Väga harv Hüpertensioon, vaskuliit Seedetrakti häired Seedetrakti haavandid, perforatsioon või seedetrakti Maksa ja sapiteede häired Väga harv

Organsüsteemi klass Sagedus Kõrvaltoimed Naha ja nahaaluskoe kahjustused Neerude ja kuseteede häired Tursete teke, eriti arteriaalse hüpertensiooni või Uuringud Väga harv Hemoglobiini taseme langus Silma kahjustused Aeg-ajalt Nägemishäired Hingamisteede, rindkere ja Hingamisteede reaktiivsus, mis hõlmab astmat, mediastiinumi häired bronhospasmi või düspnoed(2) Valitud kõrvaltoimete kirjeldus.

1) Hematopoeetiliste häirete hulka kuuluvad aneemia, leukopeenia, trombotsütopeenia, pantsütopeenia

ja agranulotsütoos. Esimesed nähud on palavik, kurguvalu, pindmised suuhaavandid, gripilaadsed sümptomid, tugev kurnatus, seletamatu verejooks ja verevalumid. Sellistel juhtudel tuleb patsienti teavitada, et ta lõpetaks selle ravimi kasutamise, väldiks omavoliliselt valuvaigistite või palavikuvastaste ravimite võtmist ning konsulteeriks arstiga.

2) Pärast ravi ibuprofeeniga on teatatud ülitundlikkusreaktsioonidest. Nendeks võivad olla:

a) mittespetsiifilised allergilised reaktsioonid ja anafülaksia, b) hingamisteede probleemid, nagu astma, astma ägenemine, bronhospasm, hingeldus, või c) erinevad nahahaigused, sealhulgas erinevat tüüpi nahalööbed, urtikaaria, purpur, angioödeem ja harvem eksfoliatiivne lööve ja bulloossed dermatoosid (sealhulgas epidermaalne nekrolüüs ja multiformne erüteem).

3) Ravimitest põhjustatud aseptilise meningiidi patogeenset mehhanismi täielikult ei mõisteta.

Olemasolevad andmed viitavad mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega seotud aseptilise meningiidi ülitundlikkusreaktsioonile (ajalise seose tõttu ravimi võtmisega ja sümptomite kadumise tõttu pärast ravimi kasutamise lõpetamist). Ibuprofeeni ravi ajal on täheldatud üksikuid aseptilise meningiidi sümptomeid (nagu kaelakangus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik või desorientatsioon) olemasolevate autoimmuunhäiretega (nagu süsteemne erütematoosluupus (SLE), segatüüpi sidekoehaigus) patsientidel. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Lastel võib üle 400 mg/kg allaneelamine põhjustada toksilisuse sümptomeid, samas kui üle 100 mg/kg annuse puhul ei tohiks välistada toksiliste mõjude riski. Täiskasvanutel ei ole annuse reaktsiooni efekt nii selge. Üleannustamise poolväärtusaeg on 1,5 kuni 3 tundi. Sümptomid Enamikul patsientidest, kes on manustanud kliiniliselt olulisi MSPVA-sid, ei teki enamat kui iiveldus, oksendamine, epigastiline valu või harvemini kõhulahtisus. Võimalik on ka tinnitus, peavalu ja

seedetrakti verejooks. Tõsisema mürgistuse korral ilmneb toksilisus kesknärvisüsteemis, mis

väljendub unisuse, aeg-ajalt erutuse ja desorientatsiooni või koomana. Mõnikord tekivad patsientidel krambid. Tõsise mürgistuse korral võib tekkida metaboolne atsidoos ja protrombiiniaeg/INR võib pikeneda, tõenäoliselt tsirkuleerivate hüübimisfaktorite toime häirimise tõttu. Võib tekkida äge neerupuudulikkus ja maksakahjustus. Astmahaigetel võib astma ägeneda. Soovituslikust suurema annuse pikaajaline kasutamine või üleannustamine võib põhjustada renaalset

tubulaarset atsidoosi ja hüpokaleemiat. Ravi

Spetsiifiline antidoot puudub. Ravi peab olema sümptomaatiline ja toetav ning hõlmama hingamisteede vabaduse ning südame- ja elutähtsate näitajate jälgimist kuni stabiliseerumiseni. Kaaluge aktiivsöe suukaudset manustamist, kui patsiendil avalduvad sümptomid 1 tunni jooksul pärast potentsiaalselt toksilise koguse allaneelamist. Kui ibuprofeeni annus on juba imendunud, võib ibuprofeeni happe uriiniga eritumise hõlbustamiseks anda leeliselisi aineid. Kui krambid on sagedased või pikaajalised, tuleb neid ravida intravenoosse diasepaami või lorasepaamiga. Võtke astma korral bronhodilataatoreid.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained, propioonhappe derivaadid.

ATC-kood: M01AE01

Ibuprofeen on propioonhappe derivaadi mittesteroidne põletikuvastane aine, mis on näidanud oma efektiivsust prostaglandiinide sünteesi pärssimisel. Inimestel vähendab ibuprofeen põletikulist valu, turset ja palavikku. Lisaks pärsib ibuprofeen pöörduvalt trombotsüütide agregatsiooni.

Ibuprofeeni kliinilist efektiivsust on näidatud kerge kuni mõõduka valu (nt hambavalu, peavalu) sümptomaatilises ravis ja palaviku sümptomaatilises ravis. Kliinilised tõendid näitavad, et 400 mg ibuprofeeni võtmisel võib valu vaigistav toime kesta kuni 8 tundi. Ravim sisaldab ibuprofeeni, mis on kliinilistes uuringutes näidanud kuni 8 tundi kestvat palavikku alandavat toimet.

Eksperimentaalsed andmed viitavad sellele, et ibuprofeen võib konkureerivalt pärssida väikeses annuses atsetüülsalitsüülhappe toimet trombotsüütide agregatsioonil, kui neid kasutatakse samaaegselt. Mõned farmakodünaamilised uuringud näitavad, et kui ibuprofeeni 400 mg ühekordne annus võeti 8 tunni jooksul enne või 30 minuti jooksul pärast kohese vabanemisega atsetüülsalitsüülhappe (81 mg) manustamist, vähenes atsetüülsalitsüülhappe toime tromboksaani tekkimisel või trombotsüütide agregatsioonil. Kuigi nende andmete ekstrapoleerimine kliinilisele olukorrale on ebaselge, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib vähendada väikeses annuses atsetüülsalitsüülhappe kardioprotektiivset toimet. Ibuprofeeni juhusliku kasutamise korral ei peeta kliiniliselt olulist toimet tõenäoliseks (vt lõik 4.5).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Ibuprofeen imendub pärast suukaudset manustamist hästi ja saavutab kiiresti optimaalse taseme veres.

Eritumine Ibuprofeen eritub kiiresti ja täielikult uriiniga. Rohkem kui 90% manustatud annusest eritub metaboliitide või muude konjugeeritud ühenditena 24 tunni jooksul.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes on täheldatud ibuprofeeni toksilist toimet seedetraktis (kahjustused ja haavandid). Ibuprofeen ei olnud mutageenne in vitro ega kantserogeenne rottidel ja hiirtel. Eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et ibuprofeen läbib platsentat, kuid teratogeensuse kohta andmed puuduvad.

Ibuprofeen põhjustas ovulatsiooni pärssimist küülikutel ja kahjustas implantatsiooni erinevatel loomaliikidel (küülik, rott, hiir). Rottidel ja küülikutel läbi viidud eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et ibuprofeen läbib platsentat. Pärast emale toksiliste annuste manustamist suurenes rottide järglastel väärarengute (vatsakeste vaheseina defektide) esinemissagedus.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu Makrogool 600 Kaaliumhüdroksiid (E525) Puhastatud vesi

Kapsli kest Želatiin Osaliselt dehüdreeritud vedel sorbitool (E420) Ponceau 4R (E124) Puhastatud vesi

Valge trükivärv (pärast printimist jääb alles järgmine) Propüleenglükool (E1520) Titaandioksiid (E171) Polüvinüülatsetaatftalaat Makrogool 400 Ammooniumhüdroksiid (E527)

Töötlemisel abiaine Keskmise ahelaga triglütseriidid Letsitiin (E322), sojaubadest valmistatud

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Ibuprofen Catalent 400 mg pehmekapslid on saadaval PVC/PVDC-alumiinium või PVC/PE/PVDC- alumiinium blistrtes, mis sisaldavad 10, 12, 16, 18, 20, 24, 28, 30, 32, 36, 48 või 96 pehmekapslit. PVC kiht võib olla läbipaistev või läbipaistmatu. Blistrid on pakendatud pappkarpi.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Catalent Germany Eberbach GmbH Gammelsbacher Str. 2 69412 Eberbach Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

1073022

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.10.2022

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2025