HALOPERIDOL DECANOATE RICHTER 50 mg/ml - HALOPERIDOL DECANOATE RICHTER 50 mg/ml ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

HALOPERIDOL DECANOATE RICHTER 50 mg/ml süstelahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga 1 ml ampull sisaldab 70,52 mg haloperidooldekanoaati, mis vastab 50 mg haloperidoolile. INN. Haloperidolum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus.
Kollane või rohekas-kollane lahus, selge ja vaba nähtavatest osakestest.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
Kroonilise skisofreenia jt krooniliste psühhooside pikaajaline säilitusravi.

4.2 Annustamine ja manustamisviis
HALOPERIDOL DECANOATE RICHTER on mõeldud kasutamiseks kroonilise psühhoosiga patsientidele, kes vajavad pikaaegset parenteraalset antipsühhootilist ravi. Nende patsientide seisund tuleb enne ravi alustamist HALOPERIDOL DECANOATE RICHTER´iga stabiliseerida antipsühhootilise haloperidoolraviga.
HALOPERIDOL DECANOATE RICHTER on mõeldud kasutamiseks ainult täiskasvanutel ja see on disainitud tagamaks enamusele patsientidele pärast ühekordset sügavat intramuskulaarset süsti sügavale tuharalihasesse üheks kuuks vajaliku raviannuse. HALOPERIDOL DECANOATE RICHTER´it ei tohi manustada intravenoosselt! Et rohkem kui 3 ml manustamine on patsiendile ebamugav, siis ei soovitata nii suurt ravimikogust manustada.
Kuna individuaalne reageerimine neuroleptikumidele on väga varieeruv, tuleb annus määrata individuaalselt ja ravi tuleb alustada ning annust tiitrida range kliinilise järelevalve all. Algannus iga patsiendi puhul sõltub nii haigussümptomite tõsidusest kui ka enne depoopreparaadiga ravi alustamist patsiendi stabiliseerimiseks kasutatud suukaudse ravimi annusest.
Soovituste kohaselt võiks HALOPERIDOL DECANOATE RICHTER´i algannus olla 10…15 korda suurem kui varem kasutatud haloperidooli ööpäevane annus. 
Soovitatav algannus on 50 mg haloperidooli (1 ml haloperidooldekanoaati) iga 4 nädala järel. Annust võib suurendada 50 mg kaupa kuni optimaalse terapeutilise toime saavutamiseni, maksimaalselt kuni 300 mg iga 4 nädala järel.
Mõned patsiendid võivad vajada suuremaid annuseid. HALOPERIDOL DECANOATE RICHTER´i optimaalne kuuannus on sageli umbes 20 korda suurem kui suukaudse haloperidooli ööpäevane annus.
Annuse kohandamisel või psühhootiliste sümptomite ägenemise korral võib HALOPERIDOL DECANOATE RICHTER´i ravi täiendada regulaarse haloperidooliga.
Tavaline ajavahemik süstide vahel on 4 nädalat. Kui kliinilistel põhjustel on vajalik 2-nädalane annustamisintervall, tuleb annused poolitada.
Eakatel ja halvas üldseisundis patsientidel soovitatakse alustada väikeste annustega, alguses 12,5…25 mg haloperidooli (0,25...0,5 ml haloperidooldekanoaati) iga 4 nädala tagant. Seda annust võib sõltuvalt patsiendi ravivastusest suurendada.
Madalal temperatuuril võib toimeaine lahusest välja sadeneda. Sademe saab kõrvaldada ampulli soojendamisel käes. Kasutada võib ainult selget lahust. Vt lõik 6.6.

4.3     Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
•     Komatoosne seisund. 

•     Alkoholist või teistest ravimitest tingitud tõsine KNS-i depressioon. 

•     Parkinsoni tõbi ja teised ekstrapüramidaalsed häired. 

•     Basaalganglionide kahjustus.

•     Kliiniliselt väljendunud südamehaigused (nt hiljutine äge müokardiinfarkt, kompenseerimata südamepuudulikkus, klass I A ja III rütmihäirete ravimitega ravitavad arütmiad).

•     QT intervalli pikenemine.

•     QT intervalli pikenemist põhjustavate ravimite samaaegne kasutamine.

•     Anamneesis ventrikulaarsed arütmiad või torsade de pointes, bradükardia, II või III astme südameblokaad.

•     Korrigeerimata hüpokaleemia.

•     Alla 18-aastased lapsed ja noorukid.



4.4     Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Neuroleptikumid võivad feokromotsütoomiga haigel vallandada hüpertensiivse reaktsiooni,mistõttu
nimetatud patsientide puhul on vajalik ettevaatus.

Patsientidel, kellele soovitakse määrata ravi HALOPERIDOL DECANOATE RICHTER´iga, soovitatakse
esialgu kasutada suukaudset haloperidooli, et välistada ootamatu ülitundlikkusreaktsioon haloperidooli
suhtes.

Antipsühhootikume (sealhulgas haloperidooli) saavatel psühhiaatrilistel patsientidel on väga harva esinenud
äkksurmajuhtumeid. Et seoses haloperidool-raviga on täheldatud QT-intervalli pikenemist, tuleb olla
ettevaatlik nende patsientide ravimisel, kellel esineb QT-intervalli pikenemise risk (nt QT-sündroom,
hüpokaleemia, teiste QT-intervalli pikendavate ravimite manustamine).

Enne ravi alustamist haloperidooliga tuleb teha EKG (vt lõik 4.3). Ravi ajal tuleb EKG tegemise vajadust iga
patsiendi puhul hinnata individuaalselt.
Haloperidooli annust tuleb vähendada, kui ravi ajal QT intervall pikeneb ja ravi tuleb lõpetada, kui QTintervall on > 500ms.
Soovitatav on ka perioodiline elektrolüütide plasmatasemete kontroll.

Kuna haloperidool metaboliseeritakse maksas, on kahjustunud maksafunktsiooni korral ettevaatus
soovitatav. Pikaajalise ravi ajal soovitatakse regulaarselt kontrollida verepilti ja maksafunktsiooni.

Ettevaatlik tuleb olla raske hingamiselundkonna haiguse, müasteenia, eesnäärme hüpertroofia, glaukoomi,
subarahnoidaalse hemorraagia, hüpokaltseemia ja hüpomagneseemiaga patsientidel ning samuti ka eakatel

patsientidel, kes on eriti tundlikud posturaalse hüpotensiooni ja hüpotermia või hüpertermia suhtes väga kuuma või külma ilma korral.
On kirjeldatud juhte, kus haloperidool on esile kutsunud krampe. Seetõttu, epilepsiaga patsiendid ja patsiendid, kellel on seisundid, tänu millele on neil eelsoodumus krampideks (nt alkoholi võõrutusnähud ja ajukahjustus), peaksid haloperidooli saama ainult erilise ettevaatusega.
Türoksiin võib suurendada haloperidooli toksilisust. Seetõttu, tohib hüpertüreoidismiga patsientidele manustada haloperidooli ainult koos adekvaatse türeostaatilise raviga.
Haloperidooli tuleb kasutada ettevaatlikult patsientidel, kellel on metabolism ensüümi CYP2D6 kaudu aeglane. Samuti tuleb ettevaatlik olla samaaegsel ravil tsütokroom P450 inhibiitoritega.
Skisofreeniahaigete reageerimine antipsühhootilisele ravile võib olla aeglustunud. Nendel patsientidel taasilmnevad sümptomid tavaliselt alles mitu nädalat või kuud pärast ravi lõpetamist.
Patsientidel, kes põevad samaaegselt psühhoosiga ka depressiooni, tuleb haloperidool-ravi kombineerida antidepressantidega.
Kui samaaegselt on vaja kasutada parkinsonismivastast ravi, võib vajalikuks osutuda HALOPERIDOL DECANOATE RICHTER’i väga pika poolväärtusaja tõttu parkinsonismivastase ravi jätkumine veel nädalaid pärast HALOPERIDOL DECANOATE RICHTER’i viimast süsti, et vältida ekstrapüramidaalsete toimete ägenemist.
Antipsühhootiliste ravimite kasutamisel on teatatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtudest. Kuna patsientidel, keda ravitakse antipsühhootikumidega, esineb tihti VTE omandatud riskitegureid, tuleb kõik võimalikud VTE riskitegurid identifitseerida HALOPERIDOL DECANOATE RICHTER 50 mg/ml süstelahusega ravi alustamise eelselt ning jooksvalt ravi ajal, samuti tuleb tarvitusele võtta VTE ennetavad abinõud.
Suremuse tõus dementsusega eakatel
Kahest laialdasest jälgimisuuringust saadud andmed näitavad, et antipsühhootikumidega ravitavatel dementsusega eakatel on suremuse risk kergelt tõusnud võrreldes ravi mittesaanutega. Riski täpse suuruse hindamiseks on andmed ebapiisavad ning suurenenud riski põhjus ei ole teada.
HALOPERIDOL DECANOATE RICHTER 50 mg/ml süstelahus pole registreeritud dementsusega seotud käitumishäirete raviks.
Raviarst peab meeles pidama, et silmasisene rõhk võib tõusta kui antikolinergikume (sealhulgas parkinsonismivastaseid aineid) manustatakse koos haloperidooliga.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimeid on täheldatud QT-intervalli pikendavate ravimitega (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, arseentrioksiid, halofantriin, levometadüülatsetaat, mesoridasiin, tioridasiin, pimosiid, sparfloksatsiin, gatifloksatsiin, moksifloksatsiin, dolansetroonmesülaat, meflokviin, sertindool, tsisapriid) ja elektrolüütide häireid põhjustavate ravimitega.
Haloperidool võib tugevdada kesknärvisüsteemi depressantide (sealhulgas alkoholi, trankvilisaatorite, rahustite või tugevate valuvaigistite) toimet. Haloperidooli ja ülalnimetatud depressantide koosmanustamine võib viia isegi hingamisdepressiooni. Haloperidool  kombineerituna koos metüüldopaga võib tugevdada kesknärvisüsteemile avaldatavat toimet. Haloperidool võib kahjustada levodopa toimet.
Haloperidool inhibeerib tritsükliliste antidepressantide metabolismi, mis võib viia suurenenud plasmakontsentratsioonideni ja toksilisuseni (antikolinergilised toimed, kardiovaskulaarne toksilisus).
Farmakokineetilistes uuringutes täheldati kinidiini, buspirooni ja fluoksetiiniga koosmanustamisel haloperidooli plasmatasemete kerget kuni mõõdukat suurenemist. Sellistel juhtudel tuleb haloperidooli annuseid vähendada.
Pikaajaline samaaegne ensüüme indutseerivate ravimite (nagu karbamasepiini, fenobarbitaali ja rifampitsiini) manustamine vähendab haloperidooli kontsentratsiooni plasmas. Seetõttu, selliste kombineeritud ravide korral tuleb haloperidooli annust suurendada ja hiljem, pärast nende ensüüme indutseerivate ravimite manustamise lõpetamist, võib haloperidooli annust taas vähendada.
Harvadel juhtudel, kui haloperidooli manustati samaaegselt koos liitiumiga, täheldati järgmisi sümptomeid: entsefalopaatia, ekstrapüramidaalsed sümptomid, tardiivdüskineesia, pahaloomuline neuroleptiline sündroom, ajutüve kahjustus ja kooma. Enamik nendest sümptomitest on pöörduvad, kuid selle fenomeni põhjus on teadmata. Kui ilmnevad sarnased sümptomid, tuleb ravi koheselt lõpetada.
Haloperidool võib antagoniseerida suukaudsete antikoagulantide toimet.
Haloperidool vähendab epinefriini (adrenaliini) ja teiste sümpatomimeetikumide toimet ning antagoniseerib adrenoblokaatorite (nagu guanetidiini) vererõhku alandavaid toimeid.

4.6 Rasedus ja imetamine
Ulatuslikes populatsiooniuuringutes ei esinenud haloperidooli kasutamisel loote väärarendite hulga olulist suurenemist. Üksikjuhtudel on täheldatud sünnidefekte pärast loote eksponeerimist haloperidoolile, enamasti kombinatsioonis teiste ravimitega. Haloperidooli võib raseduse ajal kasutada üksnes juhul, kui sellest saadav kasu emale kaalub üles võimaliku ohu lootele.
Haloperidool eritub rinnapiima. Mõnedel juhtudel on haloperidooli saavate emade rinnaga toidetavatel vastsündinutel täheldatud ekstrapüramidaalsümptomeid. Kui haloperidooli kasutamine on möödapääsmatu, tuleb kaaluda rinnaga toitmisest saadava kasu ja võimaliku riski vahekorda. 

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Haloperidool-ravi algfaasis on autojuhtimine ja ohtlike masinatega töötamine keelatud. Hiljem tuleks
piirangu ulatus määrata individuaalsete reaktsioonide alusel. 
Ilmneda võib mõningane sedatsioon või tähelepanuvõime vähenemine (eriti suurtes annustes ja ravi alguses
kasutamisel), mida võib alkohol veelgi võimendada.
Haloperidoolravi ajal on alkohoolsete jookide tarvitamine keelatud.


4.8 Kõrvaltoimed
HALOPERIDOL DECANOATE RICHTER´i manustamisele järgnevad kõrvaltoimed on üldiselt samasugused kui teistel haloperidooli ravimvormidel. Nagu kõikide süstitavate ravimitega, on ka HALOPERIDOL DECANOATE RICHTER´iga teatatud paiksetest koereaktsioonidest.
Haloperidooli lühiajalisel manustamisel väikestes annustes (1…2 mg ööpäevas) on kõrvaltoimed mööduvad ja kerged. Pikaajaline manustamine suurtes annustes võib põhjustada kõrvaltoimed sagedamini.
Vere ja lümfisüsteemi häired
Agranulotsütoos, trombotsütopeenia  - sagedamini juhul, kui  koos haloperidooliga manustatakse teisi ravimeid. 
Immuunsüsteemi häired
Ülitundlikkusreaktsioonid, anafülaktiline reaktsioon.
Endokriinsüsteemi häired
Hüperprolaktineemia.
Ainevahetus- ja toitumishäired
Hüpoglükeemia
Psühhiaatrilised häired
Depressioon, agitatsioon, unetus, segasusseisund, rahutus, hirmutunne, eufooriline tuju ja psühhootiliste
sümptomite süvenemine.

Närvisüsteemi häired
Sedatsioon, grand mal krambid, peavalu, unisus, letargia.

Pahaloomuline neuroleptiline sündroom (PNS)
Haloperidooli kasutamine võib põhjustada PNS-i. Seda harvaesinevat idiosünkraatilist reaktsiooni, iseloomustavad hüpertermia, üldine lihasjäikus, autonoomne ebastabiilsus, teadvuse muutused. Hüpertermia on sageli selle sündroomi varajaseks ilminguks. Sellistel juhtudel tuleb antipsühhootiline ravi viivitamatult lõpetada ja alustada sobiva toetava raviga, samal ajal patsienti hoolikalt jälgides.
Ekstrapüramidaalsed sümptomid
Pikaajalisel manustamisel võivad ilmneda treemor, rigiidsus, bradükineesia, akatiisia, äge düstoonia, okulogüüriline kriis või larüngeaalne düstoonia. Sellistel juhtudel võib määrata antikolinergilisi parkinsonismivastaseid ravimeid, kuid seda ei tohiks teha rutiinselt, sest nende manustamine võib haloperidooli efektiivsust vähendada.
Tardiivdüskineesia
Nagu teiste antipsühhootiliste ainetega, võib ilmneda patsientidel pikaajalise ravi korral või pärast ravi lõpetamist tardiivdüskineesia. Seda sündroomi iseloomustavad peamiselt keele, näo, suu ja lõualuude tahtmatud rütmilised liigutused. Need sümptomid võivad mõnedel patsientidel jääda püsivalt. Ravi taasalustamine, annuse suurendamine või üleminek teisele antipsühhootikumile võib selle sündroomi avaldumist maskeerida. Kui need sümptomid ilmnevad, tuleb ravi esimesel võimalusel lõpetada.
Silma kahjustused
Ähmane nägemine, okulogüratsioon, eakatel võib tekkida kitsa nurga glaukoomi episood.
Südame häired
Tahhükardia, hüpotensioon. QT-intervalli pikenemine ja/või ventrikulaarsed arütmiad (peamiselt haloperidooli parenteraalsel manustamisel). Need kõrvaltoimed võivad ilmneda sagedamini suurte annustega ja soodumusega patsientidel.
Vaskulaarsed häired
Antipsühhootiliste ravimite kasutamisel on teatatud venoosse trombemboolia, sealhulgas kopsuemboolia ja süvaveenide tromboosi juhtudest.
Seedetrakti häired
Mõnedel juhtudel on teatatud iiveldusest ja oksendamisest, isukaotusest, düspepsiast. Ilmnenud on kõhukinnisust, sülje hüpersekretsiooni ning suukuivust.
Maksa ja sapiteede häired
Erandjuhtudel on teatatud maksahäiretest või hepatiidist, sagedamini kolestaatilisest.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Hüperhidroos, valgustundlikkusreaktsioon, lööve, urtikaaria.
Neerude ja kuseteede häired
Uriinipeetus.
Reproduktiivsüsteemi ja rinnanäärme häired
Priapism, erektsioonihäired, amenorröa, oligomenorröa, galaktrorröa, günekomastia.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Ilmenda võivad perifeersed tursed, kehatemperatuuri kõikumised.
Uuringud
Ajutine ja kerge vererakkude arvu vähenemine. Vere antidiureetilise hormooni vähenemine, elektrokardiogrammi QT-aja pikenemine, punavereliblede arvu vähenemine, kehakaalu vähenemine, kehakaalu suurenemine, valgevereliblede arvu vähenemine.

4.9 Üleannustamine
Üleannustamise tähtsaimateks sümptomiteks on tõsised ekstrapüramidaalsed reaktsioonid, hüpotensioon ja sedatsioon. Ekstrapüramidaalsed reaktsioonid võivad avalduda lihasjäikuse ja üldise või lokaalse treemorina. Ilmneda võib ka hüpertensioon.
Äärmuslikel juhtudel võivad tekkida komatoosne seisund ja hingamisdepressioon koos hüpotensiooniga viies šokisarnase seisundini. Arvesse tuleb võtta vatsakeste arütmiat, koos QT-intervalli pikenemisega.
Üleannustamise ravi: Spetsiifilist antidooti ei ole. Komatoosse patsiendi puhul on vajalik hoida hingamisteed avatuna ja hingamisdepressiooni korral on vajalik kunstlik ventileerimine. EKG-d ja elutähtsaid näitajaid tuleb jälgida. Hüpotensiooni ja tsirkulatoorse kollapsi korral tuleb manustada intravenoosselt vedelikke, plasmat või kontsentreeritud albumiini ning vasopressorit nagu dopamiin või noradrenaliin. Tsirkulatoorse toetusravi käigus tuleb vältida epinefriini (adrenaliini) kasutamist, sest see võib koostoimes haloperidooliga põhjustada tugevat hüpotensiooni. Tõsiste ekstrapüramidaalsete sümptomite korral on soovitatav manustada parenteraalselt antikolinergilisi parkinsonismivastaseid ravimeid. Siiski, nende manustamine tuleb lõpetada väga ettevaatlikult, sest vastasel juhul võivad ilmneda ekstrapüramidaalsed sümptomid.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: antipsühhootilised ained, ATC-kood: N05AD01
HALOPERIDOL DECANOATE RICHTER on depoovorm - haloperidooli ja dekaanhappe ester. Haloperdiool on butürofenooni derivaatide rühma kuuluv neuroleptikum. Lihasesse süstituna vabaneb haloperidooldekanoaat järk-järgult lihaskoest ja hüdrolüüsub aeglaselt vabaks haloperidooliks, mis siseneb süsteemsesse tsirkulatsiooni. Haloperidool on tugev dopamiini antagonist ja seega väga tugeva toimega antipsühhootikum.
Ajus on haloperidoolil meelepetteid ja hallutsinatsioone blokeeriv toime (tõenäoliselt tingituna interaktsioonist mesokortikaalsete ja limbilise süsteemi dopamiiniretseptoritega) ning basaalganglione (näiteks nigrostriaalsed juhteteed) pärssiv toime, millega on ilmselt seotud ekstrapüramidaalsete motoorsete kõrvaltoimete (näiteks düstoonia, akatiisia ja parkinsonism) teke. Haloperidoolil on tõhus psühhomotoorne sedatiivne toime, mis seletab ravimi soodsat toimet mania ja teiste erutusseisundite korral. Emotsionaalselt enesessetõmbunud patsientide puhul on täheldatud resotsialiseerivat toimet. Perifeersemad antidopaminergilised toimed selgitavad haloperidooli iiveldus- ja oksendamisvastast toimet (kemoretseptorite trigger-tsooni vahendusel), seedetrakti sfinkterlihaste lõõgastamist ja prolaktiini suurenenud vabanemist [prolaktiini inhibeeriva faktori (PIF-dopamiin) aktiivsuse inhibeerimise kaudu adenohüpofüüsi tasemel].

5.2 Farmakokineetilised omadused
HALOPERIDOL DECANOATE RICHTER´i manustamine sügava intramuskulaarse süstena põhjustab vaba haloperidooli aeglase ja püsiva vabanemise. Plasmakontsentratsioon suureneb järk-järgult, saavutades maksimumi 3…9 päeva pärast süstimist ning väheneb seejärel näiva poolväärtusajaga ligikaudu 3 nädalat. Plasma tasakaalukontsentratsioon saavutatakse üks kord kuus manustamise korral 2…4 kuu jooksul. HALOPERIDOL DECANOATE RICHTER´i farmakokineetika intramuskulaarsel süstimisel on annusest sõltuv. Annuse ja vereplasma haloperidoolisisalduse vaheline seos on enam-vähem lineaarne kuni haloperidooli annuseni 450 mg. Haloperidool läbib kergesti hematoentsefaalbarjääri. Seonduvus plasmavalkudega on 92%. Haloperidool metaboliseeritakse maksas ja eritub peamiselt uriini (40%) ja väljaheitega (60%). Umbes 1% manustatud annusest eritub muutumatul kujul uriiniga. Metaboliitidel ei ole neuroleptilist toimet.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Tabelis I toodud andmed viitavad laiadele ohutuspiiridele katseloomadega tehtud ägeda toksilisuse uuringus leitud DL50 väärtuse ja inimesele soovitatavate annuste vahel: väikseim (koerad: 90 mg/kg) ja suurim (rotid: 850 mg/kg) suukaudne DL50 annus on vastavalt 300 korda ja 2833 korda suurem kui maksimaalne soovitatav suukaudne ööpäevane annus keskmise kehakaaluga täiskasvanule (0,3 mg/kg).
Tabel I
DL50 (mg/kg) väärtused ägeda toksilisuse uuringutes erinevate manustamisviiside korral 
Liigid  Intravenoosne  Subkutaanne  Suukaudne 
Hiired  13  54  144 
Rotid  22  63  850 
Hamstrid  Andmed puuduvad  Andmed puuduvad  405 
Küülikud  8  Andmed puuduvad  Andmed puuduvad 
Koerad  18  >80  90 

Pärast 12-kuulist suukaudset ravi haloperidooliga annuses 1,5 mg/kg esinesid rottidel KNS-i degeneratiivsed muutused.
Hiirtel, rottidel ja koertel läbi viidud reproduktsioonitoksilisuse uuringutes, kus tiinuse erinevatel perioodidel manustati haloperidooli erineval viisil annuses 0,5…9 mg/kg, täheldati nii implantatsioonieelset kui ka järgset suremust, loote surma, järglaste vähenenud suurust, elulemusindeksi vähenemist ja harvadel juhtudel arenguhäireid, sealhulgas käitumishäireid.
Mutageensuse uuringutes in vitro ei leitud haloperidoolil mutageenset toimet. 24-kuulistes kartsinogeensusuuringutes ei leitud haloperidoolil annustes 0,31 mg/kg, 1,25 mg/kg ja 5 mg/kg kartsinogeenseid toimeid.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Bensüülalkohol, rafineeritud seesamiõli.

6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
5 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida ampulle välispakendis, valguse eest kaitstult. Mikrobioloogilisest seisukohast tuleks lahus koheselt ära kasutada.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
1 ml pruun ampull. Viis 1 ml ampulli on pakendatud ühte volditud pappkarpi. 

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Gedeon Richter Plc. H-1103 Budapest. Gyömrői út 19-21 Ungari

8. MÜÜGILOA NUMBER

083094

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

01.11.1994/20.10.2006

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud aprillis 2011