Haemoctin sdh 1000 - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Haemoctin SDH 250, 250 TÜ süstelahuse pulber ja lahusti
Haemoctin SDH 500, 500 TÜ süstelahuse pulber ja lahusti
Haemoctin SDH 1000, 1000 TÜ süstelahuse pulber ja lahusti


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE SISALDUS

Üks viaal sisaldab 250, 500 või 1000 TÜ VIII hüübimisfaktorit.
Haemoctin SDH 250 või Haemoctin SDH 500 sisaldab ligikaudu 50 TÜ/ml VIII hüübimisfaktori kui
see on lahustatud 5 või 10 ml süsteveega. Haemoctin SDH 1000 sisaldab ligikaudu 100 TÜ/ml VIII
hüübimisfaktorit kui see on lahustatud 10 ml süsteveega.
Aktiivsust (TÜ) määratakse kasutades Euroopa Farmakopöa kromogeen-määramist.
Haemoctin SDH 250, 500 või 1000 spetsiifiline aktiivsus on ligikaudu 100 TÜ/mg valku.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Süstelahuse pulber ja lahusti


4. KLIINLISED ANDMED

4.1 Näidustused

Verejooksu ravi või profülaktika patsientidel, kellel on
- A-hemofiilia (kaasasündinud VIII hüübimisfaktori vaegus)
- omandatud VIII hüübimisfaktori vaegus
- hemofiilia VIII hüübimisfaktori vastaste antikehadega (inhibiitorid, vt ka lõik 4.2).

Ravim ei sisalda von Willebrandi faktorit farmakoloogiliselt toimivas koguses, mistõttu ei sobi
kasutamiseks von Willebrandi haiguse ravis.

4.2
Annustamine ja manustamisviis

Ravi tuleb alustada hemofiilia ravi kogemustega arsti järelevalve all.

Annustamine
Annus ning asendusravi kestus sõltuvad VIII faktori defitsiidi raskusest, veritsuse asukohast ning
ulatusest ja patsiendi kliinilisest seisundist.
Manustatud VIII faktori ühikute arvu väljendatakse rahvusvahelistes toimeühikutes (TÜ), mis on
standardiseeritud WHO (Maailma Tervishoiuorganisatsiooni) poolt, ning on seotud kehtiva WHO
standardiga VIII hüübimisfaktori toodete jaoks.
VIII faktori aktiivsust plasmas väljendatakse kas protsentides (suhtega normaalsele inimplasmale)
või rahvusvahelistes toimeühikutes (arvestatuna VIII faktori rahvusvahelisele standardile plasmas).
VIII faktori ühe rahvusvahelise toimeühiku (TÜ) aktiivsus vastab inimese normaalplasma ühes
milliliitris sisalduva hüübimisfaktori aktiivsusele. VIII faktori vajaliku annuse välja arvestamine
Haemoctin"i kasutamisel põhineb tähelepanekul, mille järgi 1 TÜ VIII faktorit keha ühe kilogrammi
kohta suurendab plasma VIII faktori aktiivsust 1...2% normaalsest aktiivsusest. Vajalik annus
määratakse kasutades järgmist valmit:

Vajalik ühikute hulk = kehakaal (kg) x soovitav VIII faktori tõus (%) x 0,5

Kui palju ja kui sageli tuleb ravimit manustada, sõltub alati iga üksikjuhtumi puhul kliiniliselt
efektiivsusest.
Järgmistel hemorraagilistel juhtudel ei tohi VIII faktori aktiivsus langeda alla antud plasmaaktiivsuse
taseme (% normaalsest) vastava ajavahemiku jooksul. Järgnevat tabelit saab kasutada
annustamisjuhisena veritsusepisoodide ja operatsioonide korral:

Hemorraagia ulatus/
Vajalik VIII faktori
Annustamise sagedus
Kirurgilise protseduuri
sisalduse suurenemine (%) (tundides)/ravi kestvus
tüüp
(päevades)
Hemorraagia
Algav hemartroos, verejooks 20...40
Korrata iga 12...24 tunni
lihastes või suukaudne
järel vähemalt 1 päev, kuni
verejooks
verejooksuepisood (millele
viitab valu) on lakanud või
kuni saavutatakse
paranemine
Ulatuslikud hemartroosid
30...60
Korrata iga 12...24 tunni
või verejooks lihastes või
järel 3...4 päeva või kauem,
hematoom
kuni valu ja jõuetus on järele
andnud
Eluohtlikud verejooksud
60...100
Infusiooni korratakse iga
8...24 tunni järel kuni oht on
möödunud.
Kirurgilised protseduurid


Väikesed operatsioonid (k.a
30...60
Iga 24 tunni järel vähemalt
hamba ekstraktsioon)
1 päev kuni on saavutatud
paranemine
Suured operatsioonid
80...100 (pre- ja
Infusiooni korratakse iga
postoperatiivselt)
8...24 tunni järel kuni
saavutatakse haava
adekvaatne paranemine,
seejärel jätkatakse ravi veel
vähemalt 7 päeva, et
säilitada VIII faktori
aktiivsus tasemel 30...60%.

Ravikuuri käigus on soovitatav annustamise, manustamissageduse ja kordusravi vajaduse
täpsustamiseks määrata VIII faktori sisaldust. Eriti raskete kirurgiliste operatsioonide puhul, on oluline
ravikulu jälgimine vere hüübimistestide (plasma VIII faktori aktiivsuse määramine) abil. Erinevad
patsiendid võivad reageerida erineva ravivastusega, sest haigel võib olla erinev paranemine in vivo ja
erinev ravimi kliirens ning poolväärtusaeg.
Veritsuse pikaajaliseks profülaktikaks raskekujulise A-hemofiiliaga patsientidel kasutatakse
Haemoctin"i annuseid 20...40 TÜ VIII faktorit/kilogrammi kehakaalu kohta 2...3-päevaste vahedega.
Mõnikord, eriti nooremate patsientide puhul, võivad osutuda vajalikuks lühemad
manustamisintervallid või suuremad annused.

Haemoctin SDH 250, 500 või 1000 määramiseks alla 6-aastaste laste raviks ei ole piisavalt andmeid.

Patsiente tuleb jälgida VIII faktori inhibiitorite tekke suhtes. Kui VIII faktori soovitud aktiivsust
plasmas ei saavutata või kui verejooksu ei saada kontrolli alla tavapärase annusega, tuleb kontrollida
VIII faktori inhibiitorite oleamsolu.
Kõrge VIII faktori inhibiitori tasemega patsientidel võib ravi osutuda ebaefektiivseks ja tuleb kaaluda
teisi ravivõimalusi.
Selliste patsientide ravi peab toimuma hemofiilia haigete raviks spetsialiseerunud arsti järelvalve all.
Vaata ka lõik 4.4.

Manustamisviis
Preparaat lahustatakse nii nagu kirjeldatakse lõigus 6.6. Lahus manustatakse intravenoosselt. Ei
soovitata manustada üle 2...3 ml Haemoctin SDH 250, 500 või 1000/min.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus preparaadi toimeaine või mistahes abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused
ja
ettevaatusabinõud
kasutamisel

Sarnaselt teistele intravenoossetele valgupreparaatidele on võimalikud ülitundlikkusreaktsioonid.
Ravim sisaldab ka muude inimvalkude jälgi lisaks VIII faktorile. Patsiente tuleb informeerida,
millised on allergiliste reaktsioonide varased tunnused - kaasa arvatud sügelus, generaliseerunud
urtikaaria, pigistustunne rinnus, hingeldamine, järsk vererõhu langus ja anafülaksia. Kui sellised
sümptomid tekivad, tuleb soovitada patsiendil ravi otsekohe katkestada ja võtta oma arstiga
ühendust. Shoki tekke korral tuleb rakendada tavapärast shokivastast ravi.

Inimverest valmistatud ravimite kasutamisel tekkivate infektsioonide ärahoidmise standardmeetmete
hulka kuuluvad doonorite valik, üksikdonatsioonide ja plasmapuulide sõeluuring infektsiooni
spetsiifiliste markerite ja tootmisprotsessi juurde kuuluvate inaktivatsiooni/eemaldamise protseduuride
suhtes. Vaatamata sellele ei ole inimverest või plasmast valmistatud preparaatide manustatamisel
võimalik infektsioossete tekitajate ülekannet vältida. See kehtib ka teadmata päritoluga või ootamatult
tekkinud viiruste ja teiste patogeenide kohta.
Kasutatavad meetmed on efektiivsed kestaga viiruste nt HIV, HBV ja HCV ja kestata viiruse HAV
suhtes. Kasutatavad meetmed võivad olla piiratud selliste kestata viiruste nagu parvoviirus B19 suhtes.
Rasedatele (loote infektsioon), immuunpuudulikkuse või suurenenud punavereliblede tootmisega (nt
hemolüütilise aneemiaga) patsientidele võib parvoviirus B19 infektsioon olla ohtlik.
Patsientidele, kes regulaarselt/korduvalt saavad inimvereplasmast valmistatud VIII faktori
preparaate, on soovitatav vastav (A-ja B-hepatiidi vastane) vaktsineerimine.

Neutraliseerivate antikehade (inhibiitorite) teke VIII faktori suhtes on hemofiilia A haigete ravi käigus
teadaolevalt tekkiv kompliatsioon. Need inhibiitorid on tavaliselt IgG immuunglobuliinid, mis on
suunatud VIII faktori prokoagulandi aktiivsuse vastu, nende kogust väljendatakse Bethesda ühikutes
(BU) ühe milliliitri plasma kohta kasutades modifitseeritud määramist.
Inhibiitorite tekke risk sõltub VIII faktori manustamisest ja on suurim esimese 20 ravipäeva vältel.
Harva võivad inhibiitorid tekkida pärast esimest sadat ravipäeva.
Patsiente, keda ravitakse VIII hüübimisfaktoriga , tuleb hoolikalt jälgida inhibiitorite tekke suhtes
kasutades sobivat kliinilist jälgimist ja laborianalüüse (vt ka lõik 4.8).
Iga kord kui patsiendile manustatakse Haemoctin SDH 250, 500 või 1000, tuleb preparaadi nimi ja
partii number üles märkida, säilitamaks sidet patsiendi ja ravimi partii vahel.
Standardannus (2000 TÜ) sisaldab maksimaalselt 3,3 mmol naatriumi. Sellega tuleb arvestada
kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevatel patsientide puhul.

4.5
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid teiste ravimitega ei ole siiani VIII faktori ja teiste ravimpreparaatide vahel täheldatud.

4.6 Rasedus
ja
imetamine

Reproduktsiooniuuringud loomadega Haemoctin
SDH
250, 500 või 1000 kohta puuduvad.
Hemofiilia A vähese esinemissageduse tõttu naistel, ei ole Haemoctin SDH 250, 500 või 1000
kasutamise kohta raseduse ja imetamise ajal piisavaid andmeid. Seetõttu tohib Haemoctin SDH 250,
500 või 1000 raseduse ja imetamise ajal kasutada vaid kindla vajaduse korral.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Toimet võimele juhtida liiklusvahendeid ja käsitseda masinaid ei ole täheldatud.

4.8 Kõrvaltoimed

Harva on täheldatud ülitundlikkust või allergilisi reaktsioone (nagu angioödeem, põletus või
kõrvetustunne infusiooni kohal, külmavärinad, kuumahood, generaliseerunud urtikaaria, peavalu,
nahalööve, järsk vererõhu langus, letargia, iiveldus, rahutus, tahhükardia, pigistustunne rinnus,
kumin kõrvus, oksendamine, hingeldamine), mis võivad mõnedel juhtudel areneda anafülaktiliseks
shokiks.
Harva on täheldatud palavikku.
A-hemofiiliaga patsientidel võivad tekkida VIII faktori vastased neutraliseerivad antikehad
(inhibiitorid). Selliste VIII faktori inhibiitorite teke väljendub ebapiisavas kliinilises vastuses.
Sellisel juhul on soovitatav võtta ühendust hemofiiliakeskusega.

Alates turuletulekust kuni jaanuarini 2006 a. on kasutatud 500
000 standardannust
Haemoctin SDH 250, 500 ja 1000. Kliinilistes uuringutes, turustamisjärgselt kõrvaltoime teatistena ja
mittesekkuvates uuringutes on teatatud inhibiitorite tekke 12 juhust. See teeb esinemissageduseks 1
juht 40864 annustamise kohta.

6 juhu puhul oli tegemist ajutiste inhibiitoritega.

9 juhu puhul oli inhibiitorite tiiter alla 10 BU ja 3 korral üle 10 BU.

5 juhu puhul tekkis inhibiitor eelnevalt ravitud patsiendil, 3 juhul tekkis inhibiitor eelnevalt
ravimata patsiendil, 1 juhu puhul oli patsient saanud minimaalset ravi (16 ED) ja 3 juhu puhul on
annustamispäevad teadmata.

4 juhu puhul on tegemist alla 6-aastaste lastega, neist kolmel juhul olid inhibiitorid ajutised.

Kõrvaltoimete hindamiseks kasutatakse järgnevaid esinemissagedusi:

Väga sage:
1/10
Sage:
1/100 kuni <1/10
Aeg-ajalt:
1/1000 kuni <1/100
Harv:
1/10 000 kuni <1/1000
Väga harv:
<1/10 000, sealhulgas teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete
alusel)


Kliinilistest uuringutest, mittesekkuvatest uuringutest, turustamisjärgselt kõrvaltoime teatistena ja
kirjanduses avaldatu põhjal on teatatud järgnevatest Haemoctin
SDH
250, 500 ja 1000
kõrvaltoimetest:

MedDRA organsüsteemi klassid
Kõrvaltoimed
Esinemissagedus
Närvisüsteemi häired
Ajuhemorraagia
väga harv
Vere ja lümfisüsteemi häired
Aneemia
väga harv
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Eksanteem, urtikaaria, erüteem
väga harv
Uuringud
VIII faktori vastaste antikehade väga harv
Comment [MU1]: Faktor VIII
teke
vastased antikehad on vist õigem

4.9 Üleannustamine

Üleannustamisest ei ole teatatud.


5. FARMAKOLOOGLISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised
omadused

Farmakoterapeutiline grupp: verejooksu tõkestavad ained, VIII hüübimisfaktor
ATC-kood: B02BD02

VIII faktori/von
Willebrandi faktori kompleks koosneb kahest molekulist (VIII faktor ja
von Willebrandi faktor), millel on erinev füsioloogiline funktsioon.
Kui ravimit infundeerida hemoliifiahaigele, seondub VIII faktor patsiendi veres von Willebrandi
faktoriga.
Aktiveeritud VIII faktor toimib kui kofaktor aktiveeritud IX faktorile, aidates kiirendada X faktori
muutumist aktiivseks X faktoriks (Xa faktor). Aktiveeritud X faktor muudab protrombiini trombiiniks.
Trombiin omakorda muudab fibrinogeeni fibriiniks ja vigastuse kohale moodustub fibriinikämp
(tromb). Hemofiilia A on soost sõltuv kaasasündinud verehüübimishäire, mida tekitab VIII:C faktori
alanenud tase ja selle tulemusel tekivad profuussed verejooksud liigestes, lihastes või siseorganites,
kas siis spontaanselt või õnnetuse või kirurgilise trauma tagajärjel. Asendusravi tulemusena suureneb
VIII faktori plasmasisaldus, mis võimaldab ajutist faktori vaeguse ja verejooksude tendentsi
korrigeerimist.
Lisaks vahendab von Willebrandi faktor trombotsüütide adhesiooni vaskulaarse kahjustuse kohas ja
mängib olulist rolli tromotsüütide agregatsioonis.

Kõrge VIII faktori inhibiitori tasemega patsientidel võib ravi osutuda ebaefektiivseks ja tuleb kaaluda
teisi ravivõimalusi. Haemoctin on olnud efektiivne 11 patsiendi puhul, kellel on tekkinud inhibiitorid
ning kes on läbinud immuuntolerantsusravi.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Plasma VIII faktori aktiivusus väheneb intravenoosse manustamise järgselt kahe-faasiliselt. Algfaasis
tekib jaotus intravaskulaarse ja teiste kehavedelike vahel koos eliminatsiooni poolväärtusajaga
plasmast 1...8 tunniga. Teise faasi polväärtusvaeg on 5...18 tundi (keskmiselt 12 tundi). See vastab
bioloogilisele poolväärtusajale.
Haemoctin SDH 250, 500 või 1000 taastumine on ligikaudu 0,020±0,003 TÜ/ml/TÜ/kg kehakaalu
kohta. VIII faktori tase pärast intravenoosset manustamist annuses 1 TÜ VIII faktorit ühe kg
kehakaalu kohta on umbes 2%.
Teised Haemoctin SDH 250, 500 või 1000 farmakokineetilised parameetrid on järgmised:
· kõveraalune pindala AUC on umbes 17 TÜ x h/ml;
· keskmine resideerumisaeg (MRT) umbes 15 tundi;
· kliirens umbes 155 ml/h.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Inimese plasma VIII hüübimisfaktor (kontsentraadist) on inimese plasma normaalne koostisosa ja
toimib nagu endogeenne VIII faktor. Ühekordse annuse toksilisuse määramine ei oma mingit tähtsust
kuna suuremad annused tekitavad üleannustamise. Kroonilise toksilisuse määramine loomadel on
teostamatu tekkivate antikehade sekkumise tõttu heterogeensete valkudega.
Laboriloomadel ei saadud toksilisi toimeid ka mitmeid kordi inimesele soovitatud annuste ületamisel
kilogrammi kehakaalu kohta.
Kuna kliinilised kogemused ei vihja VIII hüübimisfaktori tumorigeensele ega mutageensele toimele, ei
ole eksperimentaalseid uuringuid, eriti heteroloogsete liikidega, peetud vajalikuks läbi viia.


6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Pulber: glütsiin, naatriumkloriid, naatriumtsitraat, kaltsiumkloriid
Lahusti: süstevesi

6.2 Sobimatus

Haemoctin SDH 250, 500 ja 1000 ei tohi manustada segatuna teiste ravimpreparaatidega.
Manustamisel tohib kasutada ainult seda infusioonivahendite komplekti, mis on lisatud
ravimipakendile; vastasel korral võib VIII faktori adsorptsioonist mõne infusioonivahendi siseseinale
tuleneda ravi ebaõnnestumine.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4 Säilitamise
eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
Mitte hoida sügavkülmas.
Hoida viaale välispakendis valguse eest kaitstult.

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

Üks pakend Haemoctin SDH 250, 500 või 1000 sisaldab:
Üks viaal (I tüüpi klaasist vastavalt Eur.Ph kehtivale väljaandele) pulbriga (20 ml). Külm-kuivatatud
kork väljastpoolt halobutüül-kautshukiga (I tüüpi vastavalt Eur.Ph kehtivale väljaandele).

Üks viaal (I tüüpi klaasist vastavalt Eur.Ph kehtivale väljaandele) lahustiga (5 ml, 10 ml). Süstekork,
väljastpoolt halobutüül-kautshukiga (I tüüpi vastavalt Eur.Ph kehtivale väljaandele).

Igas pakendis on ka:
Üks ühekordselt kasutatav süstal (5 ml või 10 ml), üks integreeritud filtriga transfusioonisüsteem, üks
tiibadega kanüül.

6.6
Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kogu protseduuri jooksul tuleb tagada täielik steriilsus!


Kontsentraadi lahustamine:
· Soojenda lahusti (steriilne süstevesi) ja pulber avamata viaalides toatemperatuurini, selline
temperatuur (max 35 °C) peab püsima kogu lahustamisprotsessi jooksul (umbes 10 minutit).
Kui soojendamiseks kasutatakse veevanni, tuleb piinliku täpsusega jälgida, et vesi ei satuks
kontakti viaalide kaane või korgiga. Vastasel juhul võib ravimpreparaat saastuda.
· Eemalda kaaned mõlemalt viaalilt, et nähtavale tuleks kummikorgi keskmine osa. (1)
· Puhasta korgid desinfitseeriva ainega.
· Ava transfusioonisüsteemi pakend. (2) Aseta pakendi avatud osa (transfusioonisüsteemi
sinine osa) püstises asendis olevale lahustiga täidetud viaalile. (3)
· Eemalda pakend. Nähtavale ilmub transfusioonisüsteemi läbipaistev osa.
· Keera kombinatsioonil (transfusioonisüsteem ja lahustiga viaal) põhi ülespidi ja suru
transfusioonisüsteemi läbipaistev osa põhi allapoole püstises asendis olevale pulbriga
täidetud viaalile. (4) Vaakumi tõttu pulbriga täidetud viaalis imetakse lahusti viaali. (5)
Eemalda transfusioonisüsteemi sinine osa koos lahustiviaaliga kontsentraadi viaalist. (6)
Viaali kerge liigutamine võimaldab pulbril lahustuda. Vältimaks vahu teket ei tohi viaali
tugevasti loksutada! Lahus on selge või kergelt opalestseeruv.
· Lahust tuleb kasutada otsekohe pärast valmistamist. Lahuseid, mis on hägused või nähtavate
osistega, ei tohi kasutada.

Süstimine:
· Pärast pulbri lahustamist ülalkirjeldatud viisil keera kaasasolev süstal selle Luer-Lock
ühenduse abil transfusioonisüsteemi läbipaistva osa kaudu valmislahust sisaldava viaali külge.
(7) See võimaldab valmislahuse kergelt süstlasse tõmmata. Eraldi filtrit vaja ei ole, kuna
transfusioonisüsteemi on filter juba integreeritud.
· Ettevaatlikult keerates eemalda viaal koos transfusioonisüsteemi läbipaistva osaga ja süsti
süstelahus aeglase veenisisese süstena kasutades selleks kaasasolevat tiibadega kanüüli.
Süsteahuse manustamise kiirus 2...3 ml/min.
· Pärast tiibadega kanüüli kasutamist võib selle muuta ohutuks kasutades selleks kaitsekatet.
Kasutamata jäänud ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.


7. MÜÜGILOA HOIDJA

Biotest Pharma GmbH
Landsteinerstrasse 5
63303 Dreieich
Saksamaa


8. MÜÜGILOA NUMBRID

Haemoctin SDH 250: 234898
Haemoctin SDH 500: 234998
Haemoctin SDH 1000: 234798


9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE /MÜÜGILOA UUENDAMISE AEG

11.12.1998/6.02.2009


10. TEKSTI VIIMASE KAASAJASTAMISE AEG

August 2008
Ravimiametis kinnitatud märtsis 2009