Hidrosun – Ravimi omaduste kokkuvõte

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Hidrosun 75 mikrogrammi pehmekapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks pehmekapsel sisaldab 75 mikrogrammi kaltsifedioolmonohüdraati (vastab 72 mikrogrammile kaltsifedioolile).

INN. Calcifediolum

Teadaolevat toimet omavad abiained Üks pehmekapsel sisaldab 1 mg etanooli, 10 mg vedelat mittekristalluvat sorbitooli (E420) ja 0,2 mg võlupunast (E129).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Pehmekapsel. Roosa ovaalne pehme želatiinkapsel, millel on pikisuunaline liigend. Mõõtmed: 11 mm x 6 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

D-vitamiini vaeguse (st 25(OH)D sisaldus < 25 nmol/l) ravi täiskasvanutel.

D-vitamiini vaeguse ennetamine olemasolevate riskidega täiskasvanutel (vt lõik 5.1).

Täiendava ravimina lisaks osteoporoosi spetsiifilisele ravile D-vitamiini vaegusega või D-vitamiini vaeguse riskiga täiskasvanutel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Täiskasvanud

Ravi annuse, sageduse ja kestuse määrab raviarst, võttes arvesse 25(OH)D sisaldust plasmas, patsiendi tüüpi ja seisundit ning teisi kaasuvaid haigusi, nt rasvumine, malabsorptsioonisündroom, ravi kortikosteroididega.

− D-vitamiini vaeguse ravi ja ennetamine olemasolevate riskidega patsientidel: üks kapsel (75 mikrogrammi kaltsifedioolmonohüdraati) üks kord nädalas.

− Täiendava ravimina lisaks osteoporoosi spetsiifilisele ravile: üks kapsel (75 mikrogrammi kaltsifedioolmonohüdraati) üks kord nädalas.

Hidrosun'i ei tohi manustada igapäevaselt. Pärast ravi alustamist (tavaliselt 3…4 kuu möödudes) tuleb kontrollida 25(OH)D sisaldust seerumis ja vastavalt sellele tuleb ravi uuesti hinnata.

Patsiendi toitumisharjumusi tuleb hoolikalt hinnata ja arvesse peab võtma teatavate toiduainete kunstlikult lisatud D-vitamiini sisaldust. Sobivatel juhtudel võib D-vitamiini vaeguse raviks ja ennetamiseks arvesse võtta riiklike annustamissoovitusi.

Neerukahjustus Kroonilise neeruhaigusega patsientidel tuleb ravi ajal Hidrosuniga perioodiliselt jälgida seerumi kaltsiumi- ja fosforisisaldust ning ennetada hüperkaltseemia teket (vt. lõik 4.4).

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik

Eakad Eakatel patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Lapsed Hidrosun’i efektiivsus ja ohutus lastel ja noorukitel ei ole veel kindlaks tehtud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis Suukaudne. Kaltsifediooli pehmed želatiinkapslid võib manustada koos toiduga või ilma, neelata alla tervelt ja neid võib võtta koos vee, piima või mahlaga.

4.3 Vastunäidustused

  • Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
  • Hüperkaltseemia (kaltsiumisisaldus seerumis > 2,6 mmol/l) või hüperkaltsiuuria.
  • Kaltsiumikivid.
  • D-hüpervitaminoos.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hüperkaltseemia ja hüperfosfateemia Suukaudselt manustatud kaltsifedioolmonohüdraadile piisava kliinilise ravivastuse tekkeks on vajalik ka kaltsiumi asjakohane tarbimine toiduga. Seetõttu tuleb ravitoime kontrollimiseks lisaks 25(OH)D sisaldusele jälgida ka järgmiseid parameetreid: kaltsiumi- ja fosforisisaldus seerumis, aluseline fosfataas ning samuti ka kaltsiumi- ja fosforisisaldus 24 tunni uriinis. Hüperkaltseemia tekkele eelneb üldjuhul aluselise fosfataasi aktiivsuse vähenemine seerumis. Kui näitajad on stabiliseerunud ja patsient on jäänud säilitusravile, tuleb regulaarselt teha ülal loetletud hindamisi, eeskätt hinnata 25(OH)D ja kaltsiumi sisaldust seerumis. Neerukahjustus Manustamisel tuleb olla ettevaatlik. Kui seda ravimit manustatakse kroonilise neeruhaigusega patsiendile, tuleb ravi ajal regulaarselt jälgida kaltsiumi- ja fosforisisaldust seerumis ning ennetada hüperkaltseemia teket. Muundumine kaltsitriooliks toimub neerudes, seega võib raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) põhjustada farmakoloogilise toime üliolulist vähenemist.

Südamepuudulikkus Vajalik on eriline ettevaatus. Kaltsiumisisaldust patsiendi seerumis tuleb pidevalt jälgida, seda eriti digitaalisega ravitavate patsientide puhul, kuna võivad tekkida hüperkaltseemia ja rütmihäired. Ravi alguses on soovitatav teha hindamisi kaks korda nädalas.

Hüpoparatüreoidism 1-alfa-hüdroksülaasi aktiveerib kõrvalkilpnäärmehormoon. Seetõttu võib kõrvalkilpnäärme puudulikkuse korral kaltsifediooli toime väheneda.

Pikaajaline liikumatus

Pikaajaliselt liikumatutel patsientidel võib hüperkaltseemia vältimiseks vajalikuks osutuda annuse vähendamine.

Sarkoidoos, tuberkuloos või teised granulomatoossed haigused Manustamisel tuleb olla ettevaatlik, kuna need haigusseisundid suurendavad tundlikkust kaltsifedioolmonohüdraati suhtes ning lisaks suureneb kõrvaltoimete tekkerisk soovitatust väiksemate annuste kasutamise korral. Neil patsientidel tuleb jälgida kaltsiumi kontsentratsiooni seerumis ja uriinis.

Toime laboratoorsetele analüüsidele Patsiente tuleb teavitada, et see ravim sisaldab ühendit, mis võib muuta laboratoorsete analüüside tulemusi. Kolesterooli määramisel Zlatkis-Zaki meetodil, võib kaltsifediool põhjustada seerumi kolesteroolisisalduse vale suurenemise.

Abiained Ravim sisaldab 1 mg alkoholi (etanool) ühes pehmekapslis. Alkoholi sisaldus selle ravimi ühes kapslis on väiksem kui 1 ml-s õlles või 1 ml-s veinis. Väike kogus alkoholi selles ravimis ei oma märkimisväärset toimet.

Ravim sisaldab 10 mg vedelat sorbitooli (mittekristalluv) ühes pehmekapslis.

Ravim sisaldab värvainet võlupunane (E129), mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

Kaltsifediooli annuse määramiseks ei tohi kasutada rahvusvahelisi ühikuid (RÜ), sest see võib viia üleannustamiseni. Selle asemel tuleb järgida lõigus 4.2 toodud annustamissoovitusi.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ravimid, mis võivad suurendada 25(OH)D sisaldust:

  • Tsütokroom P-450 ensüümide inhibiitorid: Tsütokroom P-450 inhibeerivad ravimid (nt atasanaviir, klaritromütsiin, indinaviir, itrakonasool, ketokonasool, nefasodoon, nelfinaviir, ritonaviir, sakvinaviir, telitromütsiin, vorikonasool) võivad inhibeerida CYP27B1 (tuntud ka kui 1α-hüdroksülaas), mis metaboliseerib kaltsifediooli aktiivseks vormiks (1,25- dihüdroksüvitamiin D3) ja CYP24A1, mis metaboliseerib nii kaltsifediooli kui ka kaltsitriooli inaktiivseteks metaboliitideks, muutes seerumi kaltsifediooli kontsentratsiooni.
  • Isoniasiid võib suurendada 25(OH)D sisaldust selle metaboolse aktiveerimise inhibeerimise tõttu.

Ravimid, mis võivad vähendada 25(OH)D sisaldust:

  • Fenütoiin, fenobarbitaal, primidoon, karbamasepiin, difenüülhüdantoiin ja teised ensüümide indutseerijad (näiteks glükokortikoidid, antineoplastilised ravimid ja retroviirusevastased ravimid): ensüümide indutseerijad võivad vähendada kaltsifediooli plasmakontsentratsiooni ning indutseerides ravimi metabolismi maksas inhibeerida selle toimet. Seetõttu, kui kaltsifediooli tuleb manustada koos CYP3A4 indutseeriva toimega antiepileptikumidega, on üldjuhul soovitatav jälgida 25(OH)D sisaldust plasmas, et kaaluda täiendavat lisamist.
  • Ravimid, mis vähendavad kaltsifediooli imendumist, nagu kolestüramiin, kolestipool või orlistaat, võivad põhjustada toime vähenemist. Soovitatav on jätta nende ravimite ja kaltsifedioolmonohüdraadi manustamise vahele vähemalt 2-tunnine vahe.
  • Parafiin ja mineraalõli: kuna kaltsifediool on rasvlahustuv, võib see parafiinis lahustuda, mis omakorda vähendab imendumist soolestikus. Soovitatav on kasutada muud tüüpi lahtisteid või vähemalt jätta vahe manustamiste vahele.
  • Rifampitsiin võib maksaensüümide indutseerimise tõttu vähendada kaltsifediooli efektiivsust.

Ravimid, mis võivad muuta kaltsiumi/fosfaadi sisaldust.

  • Tiasiiddiureetikumid: hüpoparatüreoidismiga patsientidel võib tiasiiddiureetikumide (hüdroklorotiasiid) manustamine koos kaltsifedioolmonohüdraadiga põhjustada

hüperkaltseemiat, mis võib olla ajutine või vajada kaltsifedioolmonohüdraadi ravi katkestamist.

  • Mõned antibiootikumid, nt penitsilliin, neomütsiin ja klooramfenikool võivad suurendada kaltsiumi imendumist.
  • Fosfaate siduvad ained, nagu magneesiumisoolad: kuna kaltsifedioolmonohüdraati avaldab toimet fosfaatide transpordile soolestikus, neerudes ja luudes, võib tekkida hüpermagneseemia. Fosfaate siduvate ainete annuseid kohandatakse vastavalt fosfaadisisaldusele seerumis.
  • Verapamiil: mõned uuringud näitavad stenokardiavastase toime võimalikku pärssimist ravimitevahelise antagonismi tõttu.
  • D-vitamiin: manustamist koos mis tahes D-vitamiini analoogiga tuleb vältida, kuna see võib põhjustada aditiivset toimet ja hüperkaltseemiat.
  • Kaltsiumilisandid: täiendavate kaltsiumi sisaldavate ravimpreparaatide kontrollita kasutamist tuleb vältida.
  • Kortikosteroidid: need neutraliseerivad D-vitamiini analoogravimite, nagu kaltsifediooli toime

Südameglükosiidid: kaltsifediool võib põhjustada hüperkaltseemiat, mis omakorda võib võimendada digoksiini inotroopset toimet ja toksilisust ning põhjustada südame rütmihäireid.

Koostoime toidu ja joogiga Arvestada tuleb toitudega, millele on lisatud D-vitamiini, kuna võib tekkida aditiivne toime.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Selle ravimi annustamine ei ole soovitatav raseduse ja rinnaga toitmise ajal. D -vitamiini (kolekaltsiferool, kaltsifediooli eelkäija) soovitatav ööpäevane tarbimine raseduse ja imetamise ajal - järgida riiklikke suuniseid ja on ligikaudu 600 RÜ (vastab 15 mikrogrammile kolekaltsiferoolile) ning ei tohi ületada 2000 RÜ (vastab 50 mikrogrammile kolekaltsiferoolile). Kaltsifediooli (sün. kaltsidiool, kolekaltsiferooli metaboliit) kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Kaltsifedioolmonohüdraati ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui naise kliiniline seisund nõuab ravi kaltsifediooliga ja võimalik kasu emale kaalub üles võimalikud riskid lootele. Uuringud loomadel on näidanud reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3). Puuduvad viited sellele, et kaltsifedioolmonohüdraat on teratogeenne inimesel terapeutilistes annustes. Raseduse ajal tuleb vältida kaltsifedioolmonohüdraadi üleannustamist, kuna pikaajaline hüperkaltseemia võib põhjustada lapse füüsilist ja vaimset alaarengut, supravalvulaarset aordi stenoosi ja retinopaatiat. Imetamine Kaltsifediool eritub rinnapiima. Riski vastsündinule/lapsele ei saa välistada. Sellega tuleb arvestada, kui rinnaga toidetavale lapsele antakse täiendavalt D-vitamiini. Fertiilsus Ei ole teada, kas kaltsifediool mõjutab inimese viljakust. Uuringud rottidel ei ole näidanud toimet fertiilsusele (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Kaltsifediool ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Esinemissagedused jaotuvad järgmiselt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1 000); väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Selle D-vitamiini analoogi kõrvaltoimed on seotud kaltsiumisisalduse suurenemisega, mis võib tekkida liigtarbimisel, nt üleannustamisel või pikaajalise ravi tõttu. Hüpervitaminoosi jaoks vajalikud kaltsifediolmonohüdraadi annused on erinevatel inimestel väga erinevad. Kõrvaltoimed, mis tekivad suurenenud kaltsiumisisalduse tõttu võivad tekkida ravi alguses või hiljem (vt lõik 4.9).

Immuunsüsteem Esinemissagedus teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel): ülitundlikkusreaktsioonid (nagu anafülaksia, angioödeem, düspnoe, lööve, paikne turse/paistetus ja erüteem).

Ainevahetus- ja toitumishäired Esinemissagedus teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel): hüperkaltseemia ja hüperkaltsiuuria.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Kaltsifediolmonohüdraadi manustamine suurtes annustes või pika perioodi jooksul võib põhjustada hüperkaltseemiat, hüperkaltsiuuriat, hüperfosfateemiat ja neerupuudulikkust. Üleannustamise varased sümptomid võivad olla nõrkus, väsimus, unisus, peavalu, anoreksia, suukuivus, metallimaitse, iiveldus, oksendamine, kõhukrambid, polüuuria, polüdipsia, noktuuria, kõhukinnisus või kõhulahtisus, pearinglus, tinnitus, ataksia, nahalööve, hüpotoonia (eriti lastel), valu lihastes või luudes ning ärrituvus. Hüperkaltseemia hilisemad sümptomid on nohu, sügelus, sugutungi vähenemine, nefrokaltsinoos, neerupuudulikkus, osteoporoos täiskasvanutel, kasvupeetus lastel, kehakaalu langus, aneemia, konjunktiviit koos lupjumisega, fotofoobia, pankreatiit, jääklämmastiku sisalduse suurenemine veres, albuminuuria, hüperkolesteroleemia, transaminaaside (seerumi glutamaatoksaloatsetaadi transaminaasi ja seerumi glutamaatpüruvaadi transaminaasi) aktiivsuse suurenemine, hüpertermia, üldine veresoonte lupjumine, krambid, pehmete kudede lupjumine. Patsientidel võivad harva tekkida hüpertensioon või psühhootilised sümptomid, aluseline fosfataas seerumis võib väheneda; elektrolüütide tasakaaluhäired koos mõõduka atsidoosiga võivad põhjustada südame rütmihäireid.

Kõige raskematel juhtudel, kus kaltsiumisisaldus seerumis ületab 3 mmol/l, võib tekkida sünkoop, metaboolne atsidoos ja kooma. Ehkki üleannustamise sümptomid on üldjuhul pöörduvad, võib üleannustamine põhjustada neeru- või südamepuudulikkust. On tõenäoline, et 25(OH) kolekaltsiferooli sisaldus seerummis üle 375 nmol/l võib põhjustada kõrvaltoimete esinemissageduse suurenemist.

Sedalaadi üleannustamisele on tüüpilised kaltsiumi, fosfaatide, albumiini ja jääklämmastiku sisalduse suurenemine veres ning samuti kolesteroolisisalduse ja vere transaminaaside aktiivsuse suurenemine.

Ravi Hidrosun’i üleannustamise ravi hõlmab järgmist. 1. Hidrosun’i ravi peatamine ning mis tahes kaltsiumipreparaadi manustamise lõpetamine. 2. Vähese kaltsiumisisaldusega dieedi järgimine. Kaltsiumi eritumise kiirendamiseks on soovitatav manustada vedelikke suurtes kogustes, nii suu kaudu kui ka parenteraalselt. Vajadusel võib manustada steroide ja tekitada forsseeritud diurees lingudiureetikumidega, nt furosemiidiga. 3. Kui ravimit võeti eelneva 2 tunni jooksul, on soovitatav mao tühjendamine ja oksendamise esilekutsumine. Kui kaltsifediolmonohüdraat on maost juba väljunud, võib manustada lahtistit (parafiin- või mineraalõli). Kui kaltsifediolmonohüdraat on juba imendunud, võib teha hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsi kaltsiumivaba dialüüsilahusega.

Kaltsifediool pikaajalisest manustamisest tingitud hüperkaltseemia püsib ligikaudu 4 nädalat pärast ravi lõpetamist. Hüperkaltseemia nähud ja sümptomid on üldjuhul pöörduvad. Sellegipoolest võib pikaajalise hüperkaltseemia tagajärjel tekkinud lupjumine põhjustada rasket neeru- või südamepuudulikkust ja surma.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: vitamiin D ja selle analoogid, ATC-kood: A11CC06

Toimemehhanism D-vitamiinil on kaks põhivormi: D2 (ergokaltsiferool) ja D3 (kolekaltsiferool). D -vitamiini sünteesitakse nahas kokkupuutel päikesevalgusega (ultraviolettkiirgus) ja, vähemal määral, omandatakse toiduga. Aktiveerumiseks peab D -vitamiin (või kolekaltsiferool) läbima kaheastmelise metaboolse protsessi; esimene etapp toimub maksa mikrosomaalses fraktsioonis, kus D3-vitamiin hüdroksüülitakse positsioonis 25 mille tulemusena tekib 25-hüdroksükoolkaltsiferool, kaltsifediool või kaltsidiool. Teine etapp toimub neerudes, kus ensüümi 25-hüdroksükolekaltsiferool-1-hüdroksülaasi. Toimel moodustub 1,25-dihüdroksükolekaltsiferool või kaltsitriool. 1,25- dihüdroksükoolkaltsiferooliks muundamist neerudes reguleerivad muu hulgas selle enda kontsentratsioon, parathormoon (PTH) ning seerumi kaltsiumi- ja fosfaatkontsentratsioon. On ka teisi teadmata funktsiooniga metaboliite. Spetsiifiliste plasmavalkudega seonduv 1,25- dihüdroksükolekaltsiferool transporditakse neerudest sihtkudedesse (soolestik, luustik ja kõrvalkilpnääre). Farmakodünaamilised toimed Aktiivne D-vitamiin suurendab kaltsiumi ja fosfori imendumist soolestikus, parandab luude moodustumist ja mineraliseerumist ning toimib kolmel tasandil: Soolestik: D-vitamiin soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist peensooles. Luustik: kaltsitriool soodustab luude moodustumist, suurendades kaltsiumi ja fosfaatide sisaldust ning stimuleerides osteoblastide tööd. Neerud: kaltsitriool suurendab kaltsiumi tagasiimendumist neerutorukestest. Kõrvalkilpnääre: D-vitamiin inhibeerib kõrvalkilpnäärmehormooni sekretsiooni. Kliiniline efektiivsus ja ohutus Kaltsifedioolmonohüdraadi 75, 100 ja 125 mikrogrammi pehmete kapslite efektiivsust ja ohutust hinnati randomiseeritud, topeltpimedas, topeltimitatsiooniga, kontrolliga, mitmekeskuselises, annustevahemiku II/III faasi uuringus üldpopulatsioonis, kus seerumi 25(OH)D sisaldus oli <50 nmol/l. 25(OH)D algtaseme alusel jaotati 1. visiidil uuritavad 1. kohorti (25(OH)D: >10 kuni <20 ng/ml) või 2. kohorti (25(OH)D: ≤ 10 ng/ml). Kohordi 1 uuritavad randomiseeriti saama platseebot, 75 mikrogrammi kaltsifedioolmonohüdraati nädalas või 100 mikrogrammi kaltsifedioolmonohüdraati nädalas. Kohordi 2 uuritavad isikud randomiseeriti saama platseebot, 100 mikrogrammi kaltsifedioolmonohüdraati nädalas või 125 mikrogrammi kaltsifedioolmonohüdraati nädalas. 674 isikut randomiseeriti ja 636 lõpetas uuringu põhifaasi (4 kuud): 376 isikut 1. kohordis ja 260 isikut 2. kohordis.

Vastajate osakaal kohordis 1 (25(OH)D: >10 kuni <20 ng/ml) ja kohordis 2 (25(OH)D: ≤ 10 ng/ml) 16 nädala jooksul (esmane lõpp-punkt) on esitatud järgmistes tabelites.

Vastamismäärad visiidil 4 (16 nädalat) – kohort 1 (N = 388)

25-OH-D sisaldus Platseebo(N = 73) Kaltsifedioolmonohüdraat Kaltsifedioolmonohüdraat

≥ 30 ng/ml, n (%) 8 (11,0%) 116 (74,4%) 143 (89,9%) ≥ 20 ng/ml, n (%) 37 (50,7%) 146 (93,6%) 157 (98,7%)

Vastamismäärad 4. visiidil (16 nädalat) – 2. kohort (N = 269) 25-OH-D tase Platseebo(N = 55) Kaltsifedioolmonohüdraat Kaltsifedioolmonohüdraat

≥ 30 ng/ml, n (%) 0 (0,0%) 51 (49,0%) 84 (76,4%) ≥ 20 ng/ml, n (%) 4 (7,3%) 96 (92,3%) 101 (91,8%)

Kaltsifediooli rühmade paremus võrreldes platseeboga ilmnes mõlemas kohordis mõlema väärtuse (20 ja 30 ng/ml) puhul 16 nädala jooksul (esmane tulemusnäitaja) (p < 0,0001 iga hüpoteesi puhul). Lisaks ilmnes mõlemas kohordis 25(OH)D-vastuse taseme ≥ 30 ng/ml puhul suuremate kaltsifediooli annuste paremus võrreldes väiksema kaltsifediooli annusega (p = 0,0002 1. kohordis ja p < 0,0001 2. kohordis).

Kõrgeimad 25(OH)D-tasemed 75, 100 ja 125 mikrogrammi pehmete kapslite kaltsifedioolmonohüdraadiga saavutati pärast 6 kuu pikkust ravi, mis näitab, et kumulatiivne toime puudub.

Ravi kolme uuritud kaltsifedioolmonohüdraadi 75 mikrogrammi, 100 mikrogrammi ja 125 mikrogrammi annusega oli 52-nädalase raviperioodi jooksul ohutu ja hästi talutav, olles võrreldav platseeboga.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Kaltsifediool imendub kiiresti soolestikus, ligikaudu 75...80% ravimist imendub sel teel. Kaltsifediooli suukaudsel manustamisel saavutatakse 25-OH-kolekaltsiferooli maksimaalne kontsentratsioon seerumis ligikaudu 4 tunni möödumisel. Jaotumine Kaltsifediool ringleb veres peamiselt seondununa spetsiifilise α-globuliiniga (DBP). Ladestub pikaajaliselt nii rasvkoesse kui ka lihastesse. Rasvkudedesse ladestub ravimit oluliselt vähemal määral kui D-vitamiini, kuna selle rasvlahustuvus on väiksem.

Metabolism ja Biotransformatsioon Kaltsitriooli tootmist kaltsifedioolist katalüüsib ensüüm 1-alfa-hüdroksülaas, CYP27B1, mis paikneb neerus ja kõigis D-vitamiinile vastuvõtlikes kudedes. CYP24A1, mis paikneb nendes kudedes kataboliseerib mõlemad, nii kaltsifedooli kui kaltsitriooli inaktiivseteks metaboliitideks.

Eritumine Kaltsifediool poolväärtusaeg on ligikaudu 12…21 päeva ning eritub peamiselt sapiga.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisus Mittekliinilistes korduvtoksilisuse uuringutes kaltsifediooliga täheldati mõju ainult kokkupuutel, mida peeti piisavalt suureks kui inimese maksimaalne kokkupuude, mis näitab, et selline toksilisus esineb tõenäoliselt ainult kroonilise üleannustamise korral, mille tagajärjel võib tekkida hüperkaltseemia.

Genotoksilisus ja kartsinogeensus

Kartsinogeensuse ja genotoksilisuse uuringuid kaltsifediooliga ei ole läbi viidud. Siiski ei ole teatatud D3-vitamiini kartsinogeensest või mutageensest toimest.

Reproduktsioonitoksilisus Embrüo/loote arengu uuringud küülikutel ja rottidel on näidanud, et kaltsifediooli suukaudne manustamine organogeneesi ajal põhjustab teratogeensust ainult annuste puhul, mis on tunduvalt suuremad kui maksimaalne inimekvivalentne annus (maximum human equivalent dose, MHED). Rottidel ei ole embrüo-/looteuuringutes täheldatud mõju annuste puhul, mis on selgelt suuremad kui MHED. Kaltsifedioolil ei ole näidatud mõju rottide fertiilsusele annustes, mis ületavad MHED-i piisavalt.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Veevaba etanool Keskmise ahelaga triglütseriidid Želatiin Glütserool (E422) Vedel mittekristalluv sorbitool (E420) Titaandioksiid (E171) Võlupunane (E129)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

4 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Ravim on pakendatud PVC/PVDC/Alu blistritesse, igas 4, 12, 24 või 48 kapslit. Blistrid on pappkarbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Faes Farma, S.A. Autonomía Etorbidea, 10 48940 Leioa (Bizkaia) Hispaania

8. MÜÜGILOA NUMBER

1191925

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 05.03.2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Märts 2025

Teave põhineb ravimi pakendi infolehel. Enne kasutamist pea nõu arsti või apteekriga.