Gemcitabine actavis - infusioonilahuse kontsentraat (40mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Gemcitabine Actavis 40 mg/ml infusioonilahuse kontsentraat
2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 ml infusioonilahuse kontsentraati sisaldab 40 mg gemtsitabiini (gemtsitabiinvesinikkloriidina).
Üks 5 ml viaal sisaldab 200 mg gemtsitabiini (gemtsitabiinvesinikkloriidina). Üks 25 ml viaal sisaldab 1 g gemtsitabiini (gemtsitabiinvesinikkloriidina). Üks 50 ml viaal sisaldab 2 g gemtsitabiini (gemtsitabiinvesinikkloriidina).
INN: Gemcitabinum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3.RAVIMVORM
Infusioonilahuse kontsentaat.
Kontsentraadi pH on 2,4 ± 0,4 ja osmolaarsus on 270...280 mOsmol/kg.
Selge, värvitu või kahvatukollane lahus.
4.KLIINILISED ANDMED
4.1Näidustused
Lokaalselt levinud või metastaseerunud kusepõievähi ravi kombinatsioonis tsisplatiiniga.
Lokaalselt levinud või metastaseerunud pankrease adenokartsinoomi ravi.
Lokaalselt levinud või metastaseerunud
Lokaalselt levinud või metastaseerunud epiteliaalse munasarjavähi retsidiivi ravi kombinatsioonis karboplatiiniga patsientidel, kellel on esinenud pärast plaatinapreparaadiga teostatud esmast ravi vähemalt
Lokaalselt korduva või metastaseerunud mitteopereeritava rinnanäärmevähi ravi kombinatsioonis paklitakseeliga patsientidel, kellel on tekkinud retsidiiv pärast adjuvant/neoadjuvant kemoteraapiat. Eelnev kemoteraapia pidi sisaldama antratsükliine, kui need ei olnud vastunäidustatud.
4.2Annustamine ja manustamisviis
Ravi gemtsitabiiniga võib määrata ainult arst, kellel on kasvajavastase keemiaravi pädevus.
Annustamine
Kusepõievähk
Kombineeritud ravi
Gemtsitabiini soovituslik annus on 1000 mg/m², manustatuna
Pankreasevähk
Monoteraapia
Gemtsitabiini soovitatav annus on 1000 mg/m², manustatuna
Monoteraapia
Gemtsitabiini soovitatav annus on 1000 mg/m², manustatuna
Kombineeritud ravi
Gemtsitabiini soovituslik annus on 1250 mg/kehapinna m² kohta, manustatuna
Rinnanäärmevähk
Kombineeritud ravi
Gemtsitabiini soovitatakse kombinatsioonis paklitakseeliga kasutada nii, et iga
Munasarjavähk
Kombineeritud ravi
Gemtsitabiini ja karboplatiini kombinatsioonravis soovitatakse gemtsitabiini manustada iga 21- päevase tsükli 1. ja 8. päeval annuses 1000 mg/m²
Ravi toksilisuse jälgimine ja annuse kohandamine toksilisuse tõttu
Annuse kohandamine mittehematoloogilise toksilisuse korral
Mittehematoloogilise toksilisuse avastamiseks tuleb perioodiliselt teha arstlik läbivaatus ja kontrollida maksa- ja neerufunktsiooni.
Olenevalt toksilisuse raskusastmest patsiendil, võib iga uue tsükliga või tsükli kestel annust vähendada. Üldjuhul tuleb raske (3. või 4. aste) mittehematoloogilise toksilisuse korral, välja arvatud iiveldus ja oksendamine, ravi gemtsitabiiniga vahele jätta või annust vähendada, olenevalt raviarsti hinnangust. Manustamisega tuleb viivitada, kuni toksilisus on arsti hinnangul taandunud. Tsisplatiini, karboplatiini ja paklitakseeli annuse kohandamise kohta kombineeritud ravi korral lugege vastavaid ravimi omaduste kokkuvõtteid.
Annuse kohandamine hematoloogilise toksilisuse korral
Tsükli alustamine
Kõikide näidustuste korral tuleb enne igat annust määrata patsiendil trombotsüütide ja granulotsüütide arv. Enne tsükli alustamist peab granulotsüütide absoluutarv olema vähemalt 1500 (x 10/l) ja trombotsüütide arv vähemalt 100 000 (x 10/l).
Tsükli käigus
Tsükli käigus tuleb gemtsitabiini annust kohandada vastavalt alljärgnevatele tabelitele:
Gemtsitabiini annuse kohandamine tsükli käigus kusepõievähi,
Granulotsüütide absoluutarv |
Trombotsüütide arv |
Protsent (%) |
|
|
(x 10/l) |
(x 10/l) |
gemtsitabiini standardsest |
|
|
|
annusest |
> 1000 |
ja |
> 100 000 |
|
500…1000 |
või |
50 000…100 000 |
|
<500 |
või |
< 50 000 |
Annus jääb vahele* |
*Vahelejäänud ravi ei tohi tsükli vältel taasalustada enne, kui granulotsüütide absoluutarv on vähemalt 500 (x 10/l) ja trombotsüütide arv on vähemalt 50 000 (x 10/l).
Gemtsitabiini annuse kohandamine tsükli käigus rinnanäärmevähi puhul kombineeritud ravina koos paklitakseeliga
Granulotsüütide absoluutarv |
Trombotsüütide arv |
Protsent (%) gemtsitabiini |
|
|
(x 10/l) |
(x 10/l) |
standardsest annusest |
≥ 1200 |
ja |
>75,000 |
|
1000… <1200 |
või |
50 000…75 000 |
|
700- <1,000 |
ja |
≥ 50 000 |
|
<700 |
või |
<50 000 |
Annus jääb vahele* |
*Vahelejäänud ravi ei tohi tsükli vältel taasalustada. Ravi võib taasalustada järgmise tsükli 1. päevast, kui granulotsüütide absoluutarv on vähemalt 1500 (x 10/l) ja trombotsüütide arv on vähemalt 100 000 (x 10/l).
Gemtsitabiini annuse kohandamine tsükli käigus munasarjavähi puhul kombineeritud ravina koos karboplatiiniga
Granulotsüütide absoluutarv |
Trombotsüütide arv |
Protsent (%) |
|
|
(x 10/l) |
(x 10/l) |
gemtsitabiini standardsest |
|
|
|
annusest |
> 1500 |
ja |
≥ 100 000 |
|
1000…1.500 |
või |
75 000…100 000 |
|
<1000 |
või |
< 75 000 |
Annus jääb vahele* |
*Vahelejäänud ravi ei tohi tsükli vältel taasalustada. Ravi võib taasalustada järgmise tsükli 1. päevast, kui granulotsüütide absoluutarv on vähemalt 1500 (x10/l) ja trombotsüütide arv on vähemalt 100 000 (x 10/l).
Annuse kohandamine hematoloogilise toksilisuse korral järgnevate tsüklite ajal, kõikide näidustuste korral
Gemtsitabiini annust peab vähendama 75
-granulotsüütide absoluutarv < 500 x 10/l rohkem kui 5 päeva jooksul
-granulotsüütide absoluutarv < 100 x 10/l rohkem kui 3 päeva jooksul
-febriilne neutropeenia
-trombotsüüte < 25000 x 10/l;
-tsükli algus on toksilisusnähtude tõttu rohkem kui 1 nädala võrra edasi lükatud.
Manustamisviis
Gemcitabine Actavis on infusioonina hästi talutav ning seda võib manustada ambulatoorselt. Ekstravasatsiooni korral tuleb infusioon kohe lõpetada ning alustada uuesti mõne teise veresoone kaudu. Pärast manustamist tuleb patsienti tähelepanelikult jälgida.
Juhised manustamiskõlblikuks muutmise kohta vt lõik 6.6.
Eripopulatsioonid
Maksa- või neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid
Maksa- või neerukahjustusega patsientidel tuleb gemtsitabiini kasutamisel olla ettevaatlik, sest kliiniliste uuringute andmed on ebapiisavad, andmaks selgeid annustamisjuhiseid nende populatsioonide jaoks (vt lõigud 4.4 ja 5.2).
Eakad (>
Üle
Lapsed (<
Gemtsitabiini ei soovitata kasutada alla
4.3Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Imetamine (vt lõik 4.6).
4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
On näidatud, et infusiooniaja pikendamine ja sagedasem manustamine suurendavad toksilisust.
Hematoloogiline toksilisus
Gemtsitabiin võib pärssida luuüdi funktsiooni, mis avaldub leukopeeniana, trombotsütopeeniana ja aneemiana.
Gemtsitabiiniga ravitavatel patsientidel tuleb enne igat annust määrata trombotsüütide, leukotsüütide ja granulotsüütide arv. Ravimist põhjustatud luuüdi pärssimise korral tuleb kaaluda ravi kohandamist või peatamist (vt lõik 4.2). Müelosupressioon on siiski lühiaegne; tavaliselt ei pea annust vähendama ja ravi peab katkestama harva.
Vererakkude arv perifeerses veres võib jätkuvalt langeda ka pärast gemtsitabiini manustamise lõpetamist. Kahjustatud luuüdiga patsientidel peab ravi alustama ettevaatusega. Sarnaselt teistele tsütotoksilistele ravimitele, tuleb ka gemtsitabiini kasutamisel koos teiste tsütotoksiliste keemiaravimitega arvestada luuüdi kumulatiivse supressiooni võimalusega.
Maksa- ja neerukahjustus
Patsientidel, kellel on metastaasid maksas või anamneesis hepatiit, alkoholism või maksatsirroos, võib gemtsitabiini manustamine põhjustada kaasuva maksakahjustuse ägenemist.
Neeru- ja maksafunktsiooni peab perioodiliselt laboratoorselt kontrollima (sh viroloogilised proovid).
Gemtsitabiini tuleb kasutada ettevaatusega maksa- või neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel, sest kliiniliste uuringute andmed on selgete annustamissoovituste andmiseks nende populatsioonide jaoks ebapiisavad (vt lõik 4.2).
Samaaegne kiiritusravi
Samaaegse kiiritusravi korral (manustatuna samaaegselt või kuni
Vaktsineerimine elusvaktsiinidega
Gemtsitabiiniga ravitavatele patsientidele ei soovitata kollapalaviku vaktsiini ja teisi nõrgestatud elusvaktsiine (vt lõik 4.5).
Pöörduv posterioorne entsefalopaatia sündroom
Patsientidel, kes saavad ainult gemtsitabiini või selle kombinatsiooni teiste kemoterapeutiliste ainetega, on teatatud potentsiaalselt raskete tagajärgedega pöörduvast posterioorsest entsefalopaatia sündroomist (posterior reversible encephalopathy syndrome, PRES). Enamikul gemtsitabiini saanud
Kardiovaskulaarsed häired
Gemtsitabiinist tingitud südame ja/või veresoonkonna kahjustuse ohu suurenemise tõttu peab eelnevate südameveresoonkonna häiretega patsientide puhul olema eriti ettevaatlik.
Kapillaaride lekke sündroom
Gemtsitabiini monoteraapiana või kombinatsioonis teiste kemoterapeutikumidega saavatel patsientidel on täheldatud kapillaaride lekke sündroomi esinemist (vt lõik 4.8). Õigeaegse diagnoosimise ja sobiva raviga on sündroom tavaliselt ravitav, kuid on registreeritud ka surmaga lõppenud juhtusid.
Sündroomile on iseloomulik süsteemsete kapillaaride suurenenud läbilaskvus, mille tulemusel lekivad vedelik ja valgud veresoontest interstitsiaalruumi. Kliinilised nähud on generaliseerunud ödeem, kehakaalu tõus, hüpoalbumineemia, raskekujuline hüpotensioon, äge neerukahjustus ja kopsuturse. Kui ravi ajal tekib kapillaaride lekke sündroom, tuleb ravi gemtsitabiiniga lõpetada ja alustada toetavat ravi. Kapillaaride lekke sündroom võib tekkida hilisemate tsüklite vältel ja kirjanduses on seda seostatud täiskasvanute respiratoorse distressi sündroomiga.
Kopsud
Gemtsitabiiniga seoses on täheldatud pulmonaalseid kõrvaltoimeid, mõnikord raskeid (nt kopsuturse, interstitsiaalne pneumoniit või täiskasvanute respiratoorse distressi sündroom (adult respiratory distress syndrome, ARDS)). Nende toimete tekkimisel tuleb kaaluda ravi lõpetamist gemtsitabiiniga. Seisundit võib aidata parandada toetavate meetmete varane kasutamine.
Neerud
Gemtsitabiiniga ravitud patsientidel on harva täheldatud (turuletulekujärgsed andmed) hemolüütilis- ureemilise sündroomiga (HUS) seotud ilminguid (vt lõik 4.8). HUS on potentsiaalselt eluohtlik seisund. Mikroangiopaatilise hemolüütilise aneemia esimeste sümptomite, nt kiiresti langeva hemoglobiinitaseme ja samaaegse trombotsütopeenia, seerumi bilirubiini, seerumi kreatiniini, vere jääklämmastiku või LDH taseme tõusu, esinemisel tuleb ravi gemtsitabiiniga lõpetada. Vaatamata ravi lõpetamisele võib neerupuudulikkus olla pöördumatu ning vajada dialüüsi.
Fertiilsus
Fertiilsusuuringutes põhjustas gemtsitabiin isastel hiirtel hüpospermatogeneesi (vt lõik 5.3). Seetõttu on gemtsitabiiniga ravitavatel meestel soovitatav ravi ajal ja kuni 6 kuud pärast seda vältida eostamist ning enne ravi konsulteerida seemnerakkude krüokonservatsiooni osas, sest ravi gemtsitabiiniga võib põhjustada viljatust (vt lõik 4.6).
4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Spetsiaalseid koostoime uuringuid ei ole teostatud (vt lõik 5.2).
Kiiritusravi
Samaaegne kiiritusravi (manustatuna samaaegselt või kuni
manustamissagedusest, kiirgusdoosist, kiiritusravi planeerimistehnikast, sihtkoest ja sihtmahust. Prekliinilised ja kliinilised uuringud on näidanud gemtsitabiini radiosensibiliseerivat toimet. Ühes uuringus, milles gemtsitabiini manustati
Järjestikune ravi (üle
Teatatud on sihtkoe kiirituskahjustusest (nt ösofagiit, koliit ja pneumoonia) seoses gemtsitabiini samaaegse või mittesamaaegse kasutamisega.
Muud
Süsteemse, fataalselt lõppeda võiva haiguse ohu tõttu, eriti immuunsupressiooniga patsientidel, ei soovitata kollapalaviku ja teisi nõrgestatud elusvaktsiine.
4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Gemtsitabiini kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Lähtuvalt loomkatsetest ja gemtsitabiini toimemehhanismist, ei tohi gemtsitabiini manustada raseduse ajal, kui see ei ole hädavajalik. Naistel ei ole soovitav ravi ajal gemtsitabiiniga rasestuda, raseduse esinemisel tuleb kohe teavitada arsti.
Imetamine
Ei ole teada, kas gemtsitabiin eritub rinnapiima, mistõttu ei saa välistada kõrvaltoimeid imetatavale lapsele. Ravi ajal gemtsitabiiniga tuleb imetamine katkestada.
Fertiilsus
Fertiilsusuuringutes põhjustas gemtsitabiin isastel hiirtel hüpospermatogeneesi (vt lõik 5.3). Seega on gemtsitabiiniga ravitavatel meestel soovitatav ravi ajal ja kuni 6 kuud pärast seda vältida eostamist ning enne ravi konsulteerida seemnerakkude krüokonservatsiooni osas, sest ravi gemtsitabiiniga võib põhjustada viljatust.
4.7Toime reaktsioonikiirusele
Toimet autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuritud. Gemtsitabiin võib siiski põhjustada kerget kuni mõõdukat unisust, eriti tarbides koos alkoholiga. Patsiente tuleb hoiatada vältida autojuhtimist või masinate käsitsemist, kuni on kindlaks tehtud, et nende tähelepanu ei ole häiritud.
4.8Kõrvaltoimed
Gemtsitabiini kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeteks on iiveldus koos oksendamisega või ilma, maksa transaminaaside (ASAT/ALAT) ja alkaalse fosfataasi aktiivsuse tõus ligikaudu 60% patsientidest; proteinuuria ja hematuuria ligikaudu 50% patsientidest; düspnoe 10...40 % patsientidest (kõrgeim esinemissagedus kopsuvähiga patsientidel); allergilised nahalööbed ligikaudu 25 % patsientidest ning kaasnev sügelus 10 % patsientidest.
Kõrvaltoimete esinemissagedus ja raskusaste olenevad annusest, infusioonikiirusest ja annustevahelise intervalli pikkusest (vt lõik 4.4). Annust limiteerivateks kõrvaltoimeteks on trombotsüütide, leukotsüütide ja granulotsüütide arvu langus (vt lõik 4.2).
Kliiniliste uuringute andmed
Esinemissagedused on defineeritud järgnevalt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg- ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (< 1/10 000).
Järgnev tabel kõrvaltoimete ja esinemissagedustega baseerub kliiniliste uuringute andmetel. Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Organsüsteemi klass |
Esinemissagedus |
|
Vere ja lümfisüsteemi |
Väga sage |
|
häired |
• |
Leukopeenia (3. astme neutropeenia = 19,3 %; 4. aste = 6 %). |
|
Luuüdi supressioon on tavaliselt kerge kuni mõõdukas ja tavaliselt mõjutab |
|
|
granulotsüütide arvu (vt lõigud 4.2 ja 4.4). |
|
|
• |
Trombotsütopeenia |
|
• |
Aneemia |
|
Sage |
|
|
• |
Febriilne neutropeenia |
|
Väga harv |
|
|
• |
Trombotsütoos |
Immuunsüsteemi häired |
Väga harv |
|
|
• |
Anafülaktoidne reaktsioon |
Ainevahetus- ja |
Sage |
|
toitumishäired |
• |
Anoreksia |
Närvisüsteemi häired |
Sage |
|
|
• |
Peavalu |
|
• |
Unetus |
|
• |
Unisus |
|
||
|
• |
Tserebrovaskulaarne haigusjuht |
|
Väga harv |
|
|
• |
Pöörduv posterioorne entsefalopaatia sündroom (vt lõik 4.4) |
Südame häired |
||
|
• |
Arütmiad, peamiselt supraventrikulaarsed |
|
• |
Südamepuudulikkus |
|
Harv |
|
|
• |
Müokardiinfarkt |
Vaskulaarsed häired |
Harv |
|
|
• |
Perifeerse vaskuliidi ja gangreeni kliinilised nähud |
|
• |
Hüpotensioon |
|
Väga harv |
|
|
• |
Kapillaaride lekke sündroom (vt lõik 4.4) |
Respiratoorsed, rindkere |
Väga sage |
|
ja mediastiinumi häired |
• |
Düspnoe – tavaliselt kerge ja möödub kiirelt ilma ravita |
|
Sage |
|
|
• |
Köha |
|
• |
Nohu |
|
||
|
• |
Interstitsiaalne pneumoonia (vt lõik 4.4) |
Organsüsteemi klass |
Esinemissagedus |
|
|
• |
Bronhospasm – tavaliselt kerge ja mööduv, kuid võib vajada |
|
parenteraalset ravi |
|
|
Harv |
|
|
• |
Kopsuturse |
|
• |
Täiskasvanute äge respiratoorse distressi sündroom (vt lõik 4.4) |
Seedetrakti häired |
Väga sage |
|
|
• |
Oksendamine |
|
• |
Iiveldus |
|
Sage |
|
|
• |
Kõhulahtisus |
|
• |
Stomatiit ja suuhaavandid |
|
• |
Kõhukinnisus |
|
Väga harv |
|
|
• |
Isheemiline koliit |
Maksa ja sapiteede häired |
Väga sage |
|
|
• |
Maksa transaminaaside (ASAT and ALAT) ja alkaalse fosfataasi |
|
aktiivsuse tõus |
|
|
Sage |
|
|
• |
Bilirubiini taseme tõus |
|
||
|
• |
Tõsine maksatoksilisus, sh maksapuudulikkus ja surm |
|
Harv |
|
|
• |
|
Naha ja nahaaluskoe |
Väga sage |
|
kahjustused |
• |
Allergiline nahalööve, millega sageli kaasneb sügelus |
|
• |
Alopeetsia |
|
Sage |
|
|
• |
Sügelus |
|
• |
Higistamine |
|
Harv |
|
|
• |
Rasked nahareaktsioonid, sh naha koorumine ja villiline lööve |
|
• |
Haavandid |
|
• |
Villide ja haavandite teke |
|
• |
Ketendus |
|
Väga harv |
|
|
• |
Toksiline epidermise nekrolüüs |
|
• |
|
Sage |
|
|
kahjustused |
• |
Seljavalu |
|
• |
Lihasvalu |
Neerude ja kuseteede |
Väga sage |
|
häired |
• |
Hematuuria |
|
• |
Kerge proteinuuria |
|
||
|
• |
Neerupuudulikkus (vt lõik 4.4) |
|
• |
Organsüsteemi klass |
Esinemissagedus |
|
Üldised häired ja |
Väga sage |
|
manustamiskoha |
• |
Gripilaadsed sümptomid – kõige sagedamad sümptomid on palavik, |
reaktsioonid |
|
peavalu, külmavärinad, lihasvalu, nõrkus, isutus. Samuti on teatatud |
|
|
köha, nohu, halva enesetunde, higistamise ja unehäirete esinemisest |
|
• Tursed/perifeersed tursed – s.h näotursed. Tursed taanduvad tavaliselt |
|
|
pärast ravi lõpetamist. |
|
|
Sage |
|
|
• |
Palavik |
|
• |
Nõrkus |
|
• |
Külmavärinad |
|
Harv |
|
|
• |
Süstekoha reaktsioonid – olemuselt tavaliselt kerged |
Vigastus, mürgistus ja |
Harv |
|
protseduuri tüsistused |
• |
Kiirituskahjustus (vt lõik 4.5). |
|
• |
Kiirituskahjustuse taasteke |
Kombineeritud ravi rinnanäärmevähi korral
Gemtsitabiini kasutamisel kombinatsioonis paklitakseeliga suureneb 3. ja 4. astme hematoloogilise toksilisuse, eriti neutropeenia, sagedus. Nende kõrvaltoimete sagenemisega seoses ei tõuse infektsioonide või hemorraagiliste nähtude sagedus. Gemtsitabiini kasutamisel kombinatsioonis paklitakseeliga esineb sagedamini väsimust ja febriilset neutropeeniat. Väsimus, mis ei ole seotud aneemiaga, taandub tavaliselt pärast esimest tsüklit.
3. ja 4. astme kõrvalnähud Paklitakseel versus gemtsitabiin + paklitakseel
|
|
|
Patsientide arv (%) |
|
|
|
Paklitakseeli ravirühm |
Gemtsitabiini + paklitakseeli |
|||
|
|
(N=259) |
ravirühm (N=262) |
||
|
3. aste |
|
4. aste |
3. aste |
4. aste |
Laboratoorsed |
|
|
|
|
|
Aneemia |
5 (1,9) |
|
1 (0,4) |
15 (5,7) |
3 (1,1) |
Trombotsütopeenia |
|
14 (5,3) |
1 (0,4) |
||
Neutropeenia |
11 (4,2) |
|
17 (6,6)* |
82 (31,3) |
45 (17,2)* |
Mittelaboratoorsed |
|
|
|
|
|
Febriilne |
3 (1,2) |
|
12 (4,6) |
1(0,4) |
|
neutropeenia |
|
|
|
|
|
Väsimus |
3 (1,2) |
|
1 (0,4) |
15 (5,7) |
2 (0,8) |
Kõhulahtisus |
5 (1,9) |
|
8 (3,1) |
||
Motoorne neuropaatia |
2(0,8) |
|
6(2,3) |
1(0,4) |
|
Sensoorne neuropaatia |
9(3,5) |
|
14(5,3) |
1(0,4) |
*Rohkem kui 7 päeva kestev 4. astme neutropeenia esines kombineeritud ravirühmas 12,6 % patsientidest ja paklitakseeli ravirühmas 5,0 % patsientidest.
Kombineeritud ravi kusepõievähi korral
3. ja 4. astme kõrvalnähud MVAC versus gemtsitabiin + tsisplatiin
|
|
|
|
|
Patsientide arv (%) |
|
|
||
|
|
MVAC (metotreksaat, vinblastiin, |
Gentsitabiini + tsisplatiini |
||||||
|
|
doksorubitsiin ja tsisplatiin) |
|
ravirühm |
|||||
|
|
|
ravirühm |
|
(N=200) |
||||
|
|
|
(N=196) |
|
|
|
|||
|
|
3. aste |
|
|
4. aste |
3. aste |
|
4. aste |
|
|
Laboratoorsed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Aneemia |
30(16) |
|
4(2) |
|
47(24) |
|
7(4) |
|
|
Trombotsütopeenia |
15(8) |
|
25(13) |
|
57(29) |
|
57(29) |
|
|
Mittelaboratoorsed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Iiveldus ja |
37(19) |
|
3(2) |
|
44(22) |
|
0(0) |
|
|
oksendamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kõhulahtisus |
15(8) |
|
1(1) |
|
6(3) |
|
0(0) |
|
|
Infektsioon |
19(10) |
|
10(5) |
|
4(2) |
|
1(1) |
|
|
Stomatiit |
34(18) |
|
8(4) |
|
2(1) |
|
0(0) |
|
Kombineeritud ravi munasarjavähi korral |
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
3. ja 4. astme kõrvalnähud |
|
|
|
||||
|
Karboplatiin versus gemtsitabiin + karboplatiin |
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Patsientide arv (%) |
|
|
||
|
|
Karboplatiini ravirühm |
|
Gentsitabiini + tsisplatiini |
|||||
|
|
|
(N=174) |
|
|
ravirühm |
|||
|
|
|
|
|
|
|
|
(N=175) |
|
|
|
3. aste |
|
|
4. aste |
|
3. aste |
|
4. aste |
|
Laboratoorsed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Aneemia |
10(5,7) |
|
4(2,3) |
|
39(22,3) |
|
9(5,1) |
|
|
Neutropeenia |
19(10,9) |
|
2(1,1) |
|
73(41,7) |
|
50(28,6) |
|
|
Trombotsütopeenia |
18(10,3) |
|
2(1,1) |
|
53(30,3) |
|
8(4,6) |
|
|
Leukopeenia |
11(6,3) |
|
1(0,6) |
|
84(48,0) |
|
9(5,1) |
|
|
Mittelaboratoorsed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hemorraagia |
0(0,0) |
|
0(0,0) |
|
3(1,8) |
|
(0,0) |
|
|
Febriilne neutropeenia |
0(0,0) |
|
0(0,0) |
|
2(1,1) |
|
(0,0) |
|
|
Infektsioon ilma |
0(0) |
|
0(0,0) |
|
(0,0) |
|
1(0,6) |
|
|
neutropeeniata |
|
|
|
|
|
|
|
|
Sensoorne neuropaatia oli kombinatsioonravi harus sagedasem kui karboplatiini monoteraapia korral.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9Üleannustamine
Gemtsitabiini üleannustamise korral antidooti ei teata. Iga 2 nädala järel
5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: pürimidiini analoogid,
Toimemehhanism
Rakumetabolism ja toimemehhanism: gemtsitabiin (dFdC), mis on pürimidiini antimetaboliit, metaboliseerub intratsellulaarselt nukleosiidi kinaaside abil aktiivseks difosfaat- (dFdCDP) ja
Samamoodi võib väike kogus gemtsitabiini sattuda ka
Farmakodünaamilised toimed
Tsütotoksiline aktiivsus rakukultuurides
Gemtsitabiin avaldab märkimisväärset tsütotoksilist toimet paljudele hiirekultuuride ja inimese kasvajarakkudele. Selle toime on faasispetsiifiline: gemtsitabiin hävitab esmalt DNA sünteesi faasis
Kasvajavastane aktiivsus prekliinilistes mudelites
Loommudelites on gemtsitabiini kasvajavastane aktiivsus sõltuv manustamissagedusest. Gemtsitabiini igapäevase manustamise korral katseloomadele täheldati loomade kõrget suremust, kuid minimaalset kasvajavastast aktiivsust. Kui gemtsitabiini manustada igal kolmandal või neljandal päeval, võib seda manustada mitteletaalsetes annustes, millel on oluline kasvajavastane toime paljudele hiire kasvajatele.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Kusepõievähk
Lokaalselt levinud või metastaseerunud uroteliaalse transitoorse raku kartsinoomi randomiseeritud III faasi uuringus 405 patsiendiga ei leitud erinevusi kahe ravirühma – gemtsitabiini/tsisplatiini ja metotreksaadi/vinblastiini/adriamütsiini/tsisplatiini (MVAC) vahel mediaanse elulemuse (vastavalt 12,8 ja 14,8 kuud, p = 0,547), haiguse süvenemiseni kulunud aja (vastavalt 7,4 ja 7,6 kuud, p = 0,842) ja ravivastuse sageduse (vastavalt 49,4% ja 45,7%, p = 0,512) osas. Gemtsitabiini/tsisplatiini kombineeritud ravil oli siiski parem toksilisuse profiil, võrreldes MVAC rühmaga.
Pankreasevähk
Lokaalselt levinud või metastaseerunud pankreasevähi randomiseeritud III faasi uuringus 126 patsiendiga näitas gemtsitabiin statistiliselt oluliselt kõrgemat kliinilist ravivastust, võrreldes 5- fluorouratsiili rühmaga (vastavalt 23,8% ja 4,8%, p = 0,0022). Samuti oli näha gemtsitabiini rühmas võrreldes
Mitteopereeritava lokaalselt levinud või metastaseerunud
gemtsitabiin kombineerituna tsisplatiiniga statistiliselt oluliselt kõrgemat ravivastust, võrrelduna tsisplatiin/etoposiidiga (vastavalt 40,6% ja 21,2%, p = 0,025). Samuti oli gemtsitabiini/tsisplatiini rühmas näha süvenemiseni kulunud aja oluline pikenemine 4,3 kuult 6,9 kuule (p = 0,014).
Mõlemad uuringud näitasid mõlemas ravirühmas sarnast talutavust.
Munasarjavähk
Munasarja epiteliaalse vähi randomiseeritud III faasi uuringus randomiseeriti 356 patsienti, kellel tekkis retsidiiv vähemalt 6 kuu möödumisel
Rinnanäärmevähk
Mitteopereeritava lokaalselt levinud või metastaseerunud rinnanäärmevähi randomiseeritud III faasi uuringus 529 patsiendiga, kellel tekkis retsidiiv pärast adjuvant/neoadjuvant keemiaravi, näitas gemtsitabiin kombineerituna paklitakseeliga statistiliselt olulist haiguse süvenemiseni kulunud aja pikenemist 3,98 kuult 6,14 kuule (logaritmiline astaktest p = 0,0002) gemtsitabiini/paklitakseeli patsientidel, võrreldes paklitakseeli rühmaga. Pärast 377 surma oli gemtsitabiini/paklitakseeli patsientidel üldine elulemus 18,6 kuud versus 15,8 kuud (logaritmiline astaktest p = 0,0489, HR 0,82) võrreldes paklitakseeli rühmaga ja üldine ravivastus vastavalt 41,4% ja 26,2% (p = 0,0002).
5.2Farmakokineetilised omadused
Gemtsitabiini farmakokineetikat uuriti 7 uuringus 353 patsiendil. 121 naist ja 232 meest vanuses 29...79 eluaastat. Ligikaudu 45% nendest patsientidest põdesid
Imendumine
Maksimaalne kontsentratsioon plasmas (saabus 5 minuti jooksul pärast infusiooni lõpetamist) oli vahemikus 3,2...45,5 mikrogrammi/ml. Algse ühendi plasmakontsentratsioon pärast 1000 mg/m² annuse manustamist 30 minuti jooksul oli ligikaudu 30 minuti jooksul pärast infusiooni lõppu rohkem kui 5 mikrogrammi/ml ja üks tund hiljem rohkem kui 0,4 mikrogrammi/ml.
Jaotumine
Tsentraalne jaotusruumala oli naistel 12,4 l/m² ja meestel 17,5 l/m² (indiviididevaheline varieeruvus 91,9%). Perifeerne jaotusruumala oli 47,4 l/m². Perifeerne jaotusruumala ei olnud soost sõltuv. Seondumine plasmavalkudega oli ebaoluline.
Poolväärtusaeg: see oli vahemikus 42...94 minutit, mis olenes vanusest ja soost. Soovitatava annustamisrežiimi korral elimineerub gemtsitabiin 5...11 tunni jooksul pärast infusiooni algust peaaegu täielikult. Manustamisel üks kord nädalas gemtsitabiin ei kumuleeru.
Biotransformatsioon
Gemtsitabiin metaboliseerub kiiresti tsütidiini deaminaasi abil maksas, neerudes, veres ja teistes kudedes. Gemtsitabiini poolt moodustuvad intratsellulaarselt
Eritumine
Süsteemne kliirens oli vahemikus 29,2 l/h/m²...92,2 l/h/m², mis sõltus nii vanusest kui ka soost (indiviididevaheline varieeruvus 52,2%). Naistel oli kliirens ligikaudu 25% väiksem kui meestel. Nii meestel kui ka naistel näib see kiire kliirens vanusega proportsionaalselt vähenevat. Gemtsitabiini soovitatava annuse 1000 mg/m² puhul, manustatuna
Uriiniga erituva esialgse gemtsitabiini proportsioon on alla 10%.
Renaalne kliirens: 2...7 l/h/m².
Manustamisele järgneva nädala jooksul eritub 92...98% gemtsitabiini annusest, uriiniga 99%, peamiselt dFdU kujul. 1% annusest eritub väljaheitega.
dFdCTP farmakokineetika
See metaboliit esineb perifeerse vere tsirkuleerivates mononukleaarsetes rakkudes ja kineetika viitab nendele rakkudele. Rakusisese FdCTP kontsentratsioonid tõusevad propotsionaalselt gemtsitabiini annusega: annused vahemikus 35...350 mg/m²/30 min annavad tasakaalukontsentratsioonid vahemikus 0,4 ja 5 mikrogrammi/ml. Kui gemtsitabiini plasmakontsentratsioonid ületavad 5 mikrogrammi/ml, peatub dFdCTP tasemete tõus, mis näitab, et mehhanism, mille abil see nendes rakkudes moodustub, on küllastav.
Lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg ulatub 0,7...12 tunnini.
dFdU farmakokineetika
Maksimaalne kontsentratsioon plasmas (saabub 3...15 minutit pärast
91...98% gemtsitabiinist muutub
Keskmine jaotusruumala peamistes organites on 18 l/m² (vahemikus 11...22 l/m²).
Keskmine jaotusruumala tasakaalukontsentratsioonis (Vss) on 150 l/m² (vahemikus 96...228 l/m²). Jaotuvus kudedes: laiaulatuslik.
Keskmine näiv kliirens: 2,5 l/h/m² (vahemikus 1...4l/h/m²). Eritumine uriiniga: kõik.
Gemtsitabiini ja paklitakseeli kombinatsioonravi
Kombineeritud ravi ei mõjuta ei gemtsitabiini ega paklitakseeli farmakokineetikat.
Gemtsitabiini ja karboplatiini kombinatsioonravi
Kui manustada gemtsitabiini kombinatsioon karboplatiiniga, siis see ei mõjuta gemtsitabiini farmakokineetikat.
Neerukahjustus
Kerge kuni mõõdukas neerupuudulikkus (GFR 30...80 ml/min) ei oma olulist toimet gemtsitabiini farmakokineetikale.
5.3Prekliinilised ohutusandmed
Korduva annuse uuringutes hiirtel ja koertel kestusega kuni 6 kuud täheldati peamiselt annuste intervallist ja annusest sõltuvat pöörduvat hematopoeesi pärssimist.
Gemtsitabiin on mutageenne in vitro mutatsioonitestis ja in vivo luuüdi mikrotuuma testis. Gemtsitabiini kartsinogeense potentsiaali pikaajalisi loomkatseid ei ole läbi viidud.
Fertiilsusuuringutes kutsus gemtsitabiin isastel hiirtel esile hüpospermatogeneesi. Emasloomade fertiilsusele ei ole mingit toimet täheldatud.
Loomkatsed on näidanud reproduktiivtoksilisust, nt sünnidefekte ja teisi embrüo ja loote arengut mõjutavaid toimeid, tiinuse või peri- ja postnataalse arengu häireid.
6.FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1Abiainete loetelu
Vesinikkloriidhape (E 507) pH reguleerijana.
Süstevesi.
6.2Sobimatus
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.
6.3Kõlblikkusaeg
Kontsentraat avamata viaalis
2 aastat.
Pärast esmast avamist
Kui pakendi avamise meetod ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja
Infusioonilahus
Ravimi kasutusaegne
Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb valmislahus kohe ära kasutada. Kui lahust ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel ega tohiks tavaliselt ületada 24 tundi temperatuuril 2...8°C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.
6.4Säilitamise eritingimused
Hoida külmkapis (2°C...8°C).
Säilitamistingimused pärast viaali esmast avamist ja ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.
6.5Pakendi iseloomustus ja sisu
Värvitu klaasviaal (tüüp I) suletud bromobutüülkummist korgiga ja kaetud alumiiniumist kattekaanega ja polüpropüleenkettaga. Viaalid võivad olla pakendatud ilma või koos kaitsva plastikkattega.
Pakendi suurused
1 x 5 ml viaal
1 x 25 ml viaal
1 x 50 ml viaal
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Käsitlemine
Infusioonilahuse ettevalmistamisel ja hävitamisel tuleb järgida tsütostaatiliste ainete käsitlemise tavapäraseid ohutusmeetmeid. Rasedad ei tohi seda preparaati käsitleda. Infusioonilahust tuleb käsitleda tõmbekapis, töötaja peab kandma kaitseriietust ja kaitsekindaid. Tõmbekapi puudumisel tuleb varustust täiendada näomaski ja kaitseprillidega. Preparaat võib silma sattudes põhjustada tõsist ärritust. Silmi tuleb otsekohe hoolikalt loputada rohke veega. Kui ärritus ei möödu, tuleb konsulteerida arstiga. Lahuse nahale sattumisel tuleb nahka hoolikalt veega loputada.
Lahjendamisjuhised
Ainus lubatud lahusti Gemcitabine Actavis’e infusioonilahuse kontsentraadi lahjendamiseks on naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahus (mis ei sisalda säilitusaineid).
-Gemtsitabiini lahjendamisel intravenoosse infusioonina manustamiseks tuleb kasutada aseptilisi töövõtteid.
-Lahjendatud lahus on selge ja värvitu või kergelt õlgkollane lahus.
-Parenteraalselt kasutatavaid ravimeid tuleb enne manustamist visuaalselt kontrollida osakeste esinemise ja värvi muutuste osas. Kui lahuses leidub osakesi, ei tohi seda manustada.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7.MÜÜGILOA HOIDJA
Actavis Group PTC ehf Reykjavíkurvegi
8.MÜÜGILOA NUMBER
9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 08.03.2016
10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
mai 2017