Gabagamma 300mg - kõvakapsel (300mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Gabagamma 300 mg, kõvakapslid
Gabagamma 400 mg, kõvakapslid
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Gabagamma 300 mg, kõvakapslid: üks kõvakapsel sisaldab 300 mg gabapentiini. Gabagamma 400 mg, kõvakapslid: üks kõvakapsel sisaldab 400 mg gabapentiini.
INN. Gabapentinum
Teadaolevat toimet omav abiaine:
Üks 300 mg kõvakapsel sisaldab 67,5 mg veevaba laktoosi. Üks 400 mg kõvakapsel sisaldab 90 mg veevaba laktoosi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Kõvakapsel
Gabagamma 300 mg kõvakapslid: kollased läbipaistmatud želatiinist kõvakapslid. Gabagamma 400 mg kõvakapslid: oranžid läbipaistmatud želatiinist kõvakapslid.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Epilepsia
Partsiaalsete epilepsiahoogude (sekundaarse generalisatsiooniga või ilma) täiendav ravi täiskasvanutel ja 6-aastastel ning vanematel lastel.
Partsiaalsete epilepsiahoogude (sekundaarse generalisatsiooniga või ilma) monoteraapia täiskasvanutel ja üle 12-aastastel noorukitel.
Perifeerne neuropaatiline valu
Perifeerse neuropaatilise valu ravi täiskasvanutel, nt valulik diabeetiline polüneuropaatia ja postherpeetiline neuralgia.
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Kõikide näidustuste puhul on ravi alustamiseks toodud tabelis 1 skeem annuse kohandamiseks, mida on soovitatav kasutada täiskasvanutel ja 12-aastastel ja vanematel noorukitel. Annustamisjuhised alla 12-aastastele lastele on toodud selles lõigus hiljem, erineva alapealkirja all.
Tabel 1
ANNUSTAMISSKEEM – ANNUSE KOHANDAMINE RAVI ALUSTAMISEL
1. päev | 2. päev | 3. päev |
300 mg üks kord ööpäevas | 300 mg kaks korda ööpäevas | 300 mg kolm korda ööpäevas |
Gabapentiinravi lõpetamine
Vastavalt kehtivale kliinilisele praktikale soovitatakse gabapentiinravi lõpetamisel seda teha järk- järgult, minimaalselt ühe nädala jooksul, näidustusest sõltumata.
Epilepsia
Epilepsia nõuab tavaliselt pikaajalist ravi. Annuse määrab raviarst sõltuvalt patsiendi individuaalsest taluvusest ja ravimi toimest.
Täiskasvanud ja noorukid:
Kliinilistes uuringutes oli efektiivne annus vahemikus 900...3600 mg ööpäevas. Ravi võib alustada annuse kohandamisega vastavalt tabelile 1 või manustades esimesel päeval 300 mg kolm korda ööpäevas. Seejärel võib annust sõltuvalt konkreetse patsiendi ravivastusest ja taluvusest suurendada 300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päeva tagant kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas. Mõnedel patsientidel võib olla vajalik gabapentiini annuse aeglasem kohandamine. Minimaalne aeg jõudmaks annuseni 1800 mg ööpäevas on üks nädal, annuseni 2400 mg ööpäevas 2 nädalat ja annuseni 3600 mg ööpäevas 3 nädalat. Pikaajalistes avatud kliinilistes uuringutes olid annused kuni 4800 mg ööpäevas hästi talutavad. Kogu ööpäevane annus tuleb jagada kolmeks üksikannuseks ja et vältida võõrutuskrampide teket, ei tohi maksimaalne aeg kahe annuse manustamise vahel ületada 12 tundi.
6-aastased ja vanemad lapsed:
Algannus peab olema vahemikus 10...15 mg/kg ööpäevas ja efektiivne annus saavutatakse annuse kohandamisega ligikaudu 3 päeva jooksul. Gabapentiini efektiivne annus 6-aastastel ja vanematel lastel on 25...35 mg/kg ööpäevas. Pikaajalises kliinilises uuringus olid annused kuni 50 mg/kg ööpäevas hästi talutavad. Kogu ööpäevane annus tuleb jagada kolmeks üksikannuseks ja maksimaalne aeg annuste manustamise vahel ei tohi ületada 12 tundi.
Gabapentiinravi optimeerimiseks ei ole vaja jälgida gabapentiini plasmakontsentratsiooni. Lisaks võib gabapentiini kasutada koos teiste epilepsiavastaste ravimitega, ilma et see mõjutaks gabapentiini plasmakontsentratsiooni või teiste epilepsiavastaste ravimite seerumikontsentratsiooni.
Perifeerne neuropaatiline valu
Täiskasvanud
Ravi võib alustada annuse kohandamisega vastavalt tabelile 1. Alternatiivselt on algannus 900 mg ööpäevas, mis manustatakse kolme võrdseks jagatud annusena. Seejärel võib annust sõltuvalt patsiendi individuaalsest vastusest ja taluvusest suurendada 300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päeva tagant kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas. Mõnedel patsientidel võib olla vajalik gabapentiini annuse aeglasem kohandamine. Minimaalne aeg jõudmaks annuseni 1800 mg ööpäevas on üks nädal, annuseni 2400 mg ööpäevas 2 nädalat ja annuseni 3600 mg ööpäevas 3 nädalat.
Perifeerse neuropaatilise valu ravis, näiteks valuliku diabeetilise neuropaatia ja postherpeetilise neuralgia ravis, ei ole kliinilistes uuringutes efektiivsust ja ohutust uuritud üle 5-kuulise ravi korral. Kui patsiendil on perifeerset neuropaatilist valu vaja ravida kauem kui 5 kuud, peab raviarst hindama patsiendi kliinilist seisundit ja kindlaks tegema täiendava ravi vajaduse.
Soovitused kõigi näidustuste puhul
Nõrga tervisega patsientidel (nt väike kehakaal, pärast elundi siirdamist jne) tuleb annust kohandada aeglasemalt, kasutades kas väiksema tugevusega annuseid või pikemaid vaheaegu annuse suurendamiste vahel.
Kasutamine eakatel patsientidel (üle 65-aastased)
Eakatel patsientidel võib annust kohandada vanusest tingitud neerufunktsiooni alanemise tõttu (vt tabel 2). Unisus, perifeersed tursed ja asteenia võivad sagedamini esineda eakatel patsientidel.
Kasutamine neerukahjustusega patsientidel
Annust soovitatakse kohandada neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (vastavalt tabelile 2) ja/või hemodialüüsi saavatel patsientidel. Gabapentiini 100 mg kapsleid saab kasutada järgmiste annustamissoovitustega neerupuudulikkusega patsientidel:
Tabel 2
GABAPENTIINI ANNUSTAMINE TÄISKASVANUTELE SÕLTUVALT NENDE NEERUFUNKTSIOONIST
Kreatiniini kliirens (ml/min) | Kogu ööpäevane annusA (mg ööpäevas) |
≥ 80 | 900...3600 |
50...79 | 600...1800 |
30...49 | 300...900 |
15...29 | 150B ...600 |
< 15C | 150B ...300 |
A Ööpäevane koguannus tuleb manustada kolme annusena. Neerukahjustusega patsientidel on annust vähendatud (kreatiniini kliirens < 79 ml/min).
B Manustada üle päeva 300 mg.
C Patsientidel kreatiniini kliirensiga < 15 ml/min tuleb ööpäevast annust vähendada vastavalt kreatiniini kliirensile (nt patsientidele kreatiniini kliirensiga 7,5 ml/min tuleb anda pool sellest ööpäevasest annusest, mis antakse patsientidele kreatiniini kliirensiga 15 ml/min).
Kasutamine hemodialüüsi saavatel patsientidel
Hemodialüüsi saavatel anuuriaga patsientidel, kes ei ole kunagi varem saanud gabapentiini, on soovitatav gabapentiini küllastusannus 300...400 mg, seejärel soovitatakse manustada pärast igat hemodialüüsi neljandat tundi 200...300 mg gabapentiini. Dialüüsivabadel päevadel ei tohi gabapentiini manustada.
Hemodialüüsi saavatel neerukahjustusega patsientidel peab gabapentiini säilitusannus põhinema tabelis 2 toodud annustamissoovitustel. Lisaks säilitusannusele soovitatakse pärast igat hemodialüüsi neljandat tundi manustada täiendav annus 200...300 mg.
Manustamisviis
Suukaudseks manustamiseks.
Gabapentiini võib võtta koos toiduga või ilma ja see tuleb alla neelata tervelt koos piisava koguse vedelikuga (nt klaasitäie veega).
Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Anafülaksia
Gabapentiin võib põhjustada anafülaksiat. Teatatud juhtumite puhul on esmaabi vajavate nähtude ja sümptomite hulka kuulunud hingamisraskused, huulte-, kõri- ja keeleturse ning hüpotensioon. Patsiente tuleb juhendada, et anafülaksia nähtude või sümptomite tekkimisel tuleb lõpetada gabapentiini kasutamine ja pöörduda viivitamatult arsti poole.
Suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine
Suitsiidimõtteid ja suitsiidaalset käitumist on esinenud erinevatel näidustustel antiepileptikume saavatel patsientidel. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et antiepileptikume kasutavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk suurenenud. Selle riski tekkemehhanism gabapentiini saavatel patsientidel ei ole teada, kuid olemasolevate andmete põhjal ei saa riski suurenemist ka välistada.
Seega peaks patsiente suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise osas jälgima ja vajadusel rakendama vastavat ravi. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsiidimõtete või suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole.
Äge pankreatiit
Kui patsiendil tekib gabapentiinravi ajal äge pankreatiit, tuleb kaaluda gabapentiini manustamise katkestamist (vt lõik 4.8).
Krambid
Kuigi ei ole teada, et gabapentiinravi lõpetamisel tekiksid krambid, võib krambivastaste ravimite manustamise järsk lõpetamine tekitada epilepsiahaigetel epileptilise seisundi (vt lõik 4.2).
Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimite puhul, võib mõnedel patsientidel gabapentiini kasutamisel suureneda krambihoogude sagedus või tekkida uut tüüpi krambihood.
Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimite puhul, ei ole katsed lõpetada samaaegne teiste epilepsiavastaste ravimite kasutamine patsientidel, kellel on halb ravivastus rohkem kui ühe epilepsiavastase ravimi suhtes, et üle minna gabapentiini monoteraapiale, andnud eriti edukaid tulemusi.
Gabapentiin ei ole tõhus primaarsete generaliseerunud krambihoogude ravis, nagu absentsid, ja võib mõnedel patsientidel seda tüüpi hooge isegi süvendada. Seetõttu tuleb absentse sisaldavate erinevat tüüpi krambihoogudega patsientidel gabapentiini kasutada ettevaatusega.
Pearinglus, unisus, teadvuskaotus, segasus ja vaimsed häired
Gabapentiinravi ajal on tekkinud pearinglust ja unisust, mis võib suurendada eakate vanuserühmas juhuslike vigastuste (kukkumiste) esinemissagedust. Turuletulekujärgselt on teatatud ka teadvusekaotusest, segasusest ja vaimsetest häiretest. Seetõttu tuleb patsientidele soovitada olla ettevaatlik, kuni nad harjuvad ravimi võimalike toimetega.
Samaaegne kasutamine opioididega
Patsiente, kes vajavad samaaegset ravi opioididega, tuleb hoolikalt jälgida KNS pidurdusnähtude suhtes nagu somnolentsus, sedatsioon ja respiratoorne depressioon. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt gabapentiini ja morfiini, võivad gabapentiini kontsentratsioonid suureneda. Vastavalt tuleb vähendada gabapentiini või opioidide annuseid (vt lõik 4.5).
Respiratoorne depressioon
Gabapentiini on seostatud raske respiratoorse depressiooniga. Selle raske kõrvaltoime tekkerisk võib
olla suurem patsientidel, kellel on hingamishäired, hingamiselundite või neuroloogiline haigus, neerukahjustus või kes kasutavad samaaegselt kesknärvisüsteemi depressante ja eakatel patsientidel. Nendel patsientidel võib olla vajalik annust kohandada.
Kasutamine eakatel patsientidel (üle 65-aastased)
Süstemaatilisi uuringuid gabapentiiniga 65-aastastel ja vanematel patsientidel ei ole läbi viidud. Ühes topeltpimedas uuringus neuropaatilise valuga patsientidel esines 65-aastastel ja vanematel patsientidel unisust, perifeerseid turseid ja asteeniat veidi suuremal määral kui noorematel patsientidel. Peale nende leidude ei ole kliinilised uuringud selle rühma patsientidel näidanud noorematest patsientidest erinevat kõrvaltoimete profiili.
Lapsed
Pikaajalise (rohkem kui 36 nädalat) gabapentiinravi mõjusid õppimisele, intellektile ja laste ning noorukite arengule ei ole piisavalt uuritud. Seetõttu tuleb kaaluda pikaajalisest ravist saadava kasu ja sellise raviga seotud võimaliku riski suhet.
Kuritarvitamine ja sõltuvus
Turuletulekujärgses andmebaasis on teateid kuritarvitamise ja sõltuvuse juhtudest. Tuleb hoolikalt hinnata patsientide ravimite kuritarvitamise anamneesi ja jälgida neid gabapentiini kuritarvitamise võimalike tunnuste suhtes, nt ravimi sõltuvuskäitumine, annuse suurendamine, tolerantsuse tekkimine.
Ravimlööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS)
Epilepsiavastaseid ravimeid, sealhulgas gabapentiini kasutavatel patsientidel on täheldatud raskeid eluohtlikke süsteemseid ülitundlikkusreaktsioone, nagu ravimlööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (Drug rash with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS) (vt.lõik 4.8).
On oluline märkida, et ülitundlikkuse varased sümptomid nagu palavik või lümfadenopaatia võivad esineda juba enne nahalööbe ilmnemist. Nimetatud nähtude või sümptomite esinemisel tuleb patsienti kohe uurida. Kui muud põhjust nende nähtude või sümptomite esinemiseks ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb ravi gabapentiiniga katkestada.
Laboratoorsed uuringud
Valepositiivseid tulemusi võib saada uriini üldvalgu poolkvantitatiivsel määramisel ribatestiga. Seetõttu soovitatakse selliseid positiivseid ribatesti tulemusi kontrollida erinevate analüütiliste meetoditega (nagu biureeditest, turbidimeetria või värvusreaktsioonid) või kasutada neid juba kohe alternatiivsete meetoditena.
Gabagamma kõvakapslid sisaldavad laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasi vaeguse või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Spontaanteadetes ja kirjandusallikates on teatatud respiratoorse depressiooni ja/või sedatsiooni juhtudest, mis olid seotud gabapentiini ja opioidide kasutamisega. Mõnede teadete autorite hinnangul oli see oluliseks riskiks gabapentiini ja opioidide kombinatsiooni kasutamisel, eriti eakate patsientide puhul.
Uuringus tervetel vabatahtlikel (N=12), milles 2 tundi enne gabapentiini 600 mg kapsli manustamist anti patsientidele 60 mg kontrollitud vabanemisega morfiini kõvakapsel, suurenes gabapentiini keskmine AUC 44% võrra võrreldes gabapentiini manustamisega ilma morfiinita. Seetõttu tuleb patsiente, kes vajavad kaasnevat ravi opioididega, hoolikalt jälgida KNS pidurduse sümptomite suhtes nagu unisus, sedatsioon ja respiratoorne depressioon ning gabapentiini või opioidi annust tuleb
vastavalt vähendada.
Gabapentiinil ei ole leitud koostoimeid fenobarbitaali, fenütoiini, valproehappe või karbamasepiiniga.
Gabapentiini tasakaaluseisundi farmakokineetika on tervetel isikutel ja neid epilepsiavastaseid ravimeid saavatel epilepsiahaigetel ühesugune.
Gabapentiini manustamine koos noretindrooni ja/või etinüülöstradiooli sisaldavate suukaudsete rasestumisvastaste vahenditega ei mõjuta kummagi ravimi tasakaaluseisundi farmakokineetikat.
Gabapentiini manustamine koos alumiiniumi ja magneesiumi sisaldavate antatsiididega vähendab gabapentiini biosaadavust kuni 24%. Gabapentiini on soovitatav võtta vähemalt 2 tundi pärast antatsiidide manustamist.
Gabapentiini eritumine neerude kaudu ei muutu manustamisel koos probenetsiidiga.
Gabapentiini neerude kaudu eritumise kerget vähenemist manustamisel koos tsimetidiiniga ei peeta kliiniliselt oluliseks.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Epilepsia ja epilepsiavastaste ravimite kasutamisega seotud üldine risk
Kui emasid ravitakse epilepsiavastaste ravimitega, suureneb väärarengute risk järglastel 2...3-kordselt. Kõige sagedamini on teatatud huulelõhest, kardiovaskulaarsüsteemi väärarengust ja neuraaltoru defektist. Ravi mitme epilepsiavastase ravimiga võib põhjustada suuremat kaasasündinud väärarengute riski kui monoteraapia, seetõttu on tähtis kasutada monoteraapiat kui vähegi võimalik. Naised, kes võivad rasestuda ning fertiilses eas naised tuleb suunata eriarsti juurde ja epilepsiavastase ravi vajadus tuleb ümber hinnata, kui naisel on plaanis rasestuda. Epilepsiavastast ravi ei tohi järsku lõpetada, sest see võib põhjustada võõrutuskrampide teket, millel võivad olla tõsised tagajärjed nii emale kui ka lapsele. Epilepsiahaigete emade lastel on harva täheldatud arengupeetust. Ei ole võimalik vahet teha, kas arengupeetust on põhjustanud geneetilised või sotsiaalsed tegurid, ema epilepsia või epilepsiavastased ravimid.
Gabapentiiniga seotud risk
Gabapentiini kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid.
Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Gabapentiini ei tohi kasutada raseduse ajal, kui just ravist saadav võimalik kasu emale ei kaalu üles võimalikke riske lootele.
Ei saa kindlalt väita, kas gabapentiini kasutamine raseduse ajal suurendab kaasasündinud väärarengute riski, kuna kõigi juhtude puhul on raseduse kulgu mõjutanud nii antiepileptiline ravi kui ka epilepsia ise.
Imetamine
Gabapentiin eritub rinnapiima. Et ravimi toime rinnalapsele ei ole teada, tuleb gabapentiini rinnaga toitvatele naistele manustada ettevaatusega. Gabapentiini tuleb kasutada rinnaga toitvatel naistel ainult siis, kui ravist saadav kasu on suurem kui risk.
Fertiilsus
Loomkatsetes ei täheldatud mõju fertiilsusele (vt lõik 5.3).
Toime reaktsioonikiirusele
Gabapentiin mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Gabapentiin avaldab toimet kesknärvisüsteemile ja võib esile kutsuda uimasust, pearinglust või teisi sarnaseid sümptomeid. Isegi kui need on vaid kerged või mõõdukad, võivad need kõrvaltoimed kujutada potentsiaalset ohtu autojuhtimisele või masinate käsitsemise võimele. See kehtib eriti ravi alustamisel ja annuse suurendamisel.
Kõrvaltoimed
Epilepsia (lisaravi ja monoteraapia) ja neuropaatilise valu korral läbi viidud kliinilistes uuringutes esinenud kõrvaltoimed on toodud allpool olevas tabelis klassi ja esinemissageduse alusel: väga sage (≥ 1 /10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni
< 1/1000), väga harv (< 1/10 000). Kui kõrvaltoime esines kliinilistes uuringutes erinevate sagedustega, käsitleti seda suurima teadaoleva sagedusega.
Muud reaktsioonid, millest teatati turuletulekujärgselt, sagedus teadmata, on kirjas alltoodud nimekirjas kursiivis (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Organsüsteem | Kõrvaltoimed |
Infektsioonid ja infestatsioonid | |
Väga sage | viirusinfektsioon |
Sage | kopsupõletik, hingamisteede infektsioon, kuseteede infektsioon, infektsioon, |
| keskkõrvapõletik |
Vere ja lümfisüsteemi häired | |
Sage | leukopeenia |
Teadmata | trombotsütopeenia |
Immuunsüsteemi häired | |
Aeg-ajalt | allergilised reaktsioonid (nt urtikaaria) |
Teadmata | ülitundlikkussündroom, süsteemne reaktsioon koos muutlike tunnustega, mis |
| võivad hõlmata palavikku, löövet, hepatiiti, lümfadenopaatiat, eosinofiiliat ning |
| mõnikord ka teisi nähte ja sümptomeid; anafülaksia |
Ainevahetus- ja toitumishäired | |
Sage | isutus, söögiisu suurenemine |
Aeg-ajalt | hüperglükeemia (enamasti suhkurtõvega patsientidel) |
Harv | hüpoglükeemia (enamasti suhkurtõvega patsientidel) |
Teadmata | hüponatreemia |
Psühhiaatrilised häired | |
Sage | vaenulikkus, segasus ja emotsionaalne labiilsus, depressioon, ärevus, närvilisus, |
| mõtlemishäired |
Aeg-ajalt | agitatsioon |
Teadmata | hallutsinatsioonid |
Närvisüsteemi häired | |
Väga sage | unisus, pearinglus, ataksia |
Sage | krambid, hüperkineesiad, düsartria, amneesia, treemor, unetus, peavalu, |
| tundlikkushäired nagu paresteesia, hüpoesteesia, koordinatsioonihäired, |
| nüstagm, reflekside elavnemine, nõrgenemine või puudumine |
Aeg-ajalt | hüpokineesia, vaimsed häired |
Harv | teadvuskaotus |
Teadmata | muud liigutushäired (nt koreoatetoos, düskineesia, düstoonia) |
Silma kahjustused |
|
Sage | nägemishäired, nt amblüoopia, diploopia |
Kõrva ja labürindi kahjustused
Sage |
| vertiigo |
Teadmata |
| tinnitus |
Südame häired |
| |
Aeg-ajalt |
| palpitatsioonid |
Vaskulaarsed häired |
| |
Sage |
| hüpertensioon, vasodilatatsioon |
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired | ||
Sage |
| düspnoe, bronhiit, farüngiit, köha, riniit |
Harv |
| respiratoorne depressioon |
Seedetrakti häired |
| |
Sage |
| oksendamine, iiveldus, hammaste kahjustus, gingiviit, diarröa, kõhuvalu, |
|
| düspepsia, kõhukinnisus, suu või kurgu kuivus, kõhupuhitus |
Teadmata |
| pankreatiit |
Maksa ja sapiteede häired | ||
Teadmata |
| hepatiit, ikterus |
Naha ja nahaaluskoe kahjustused | ||
Sage |
| näoturse, purpur, mida kõige sagedamini täheldatakse füüsilisest traumast |
|
| tulenevate verevalumitena, lööve, kihelus, akne |
Teadmata |
| Stevensi-Johnsoni sündroom, angioödeem, multiformne erüteem, alopeetsia, |
|
| ravimlööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (vt lõik 4.4) |
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused | ||
Sage |
| artralgia, müalgia, seljavalu, tõmblused |
Teadmata |
| rabdomüolüüs, müokloonus |
Neerude ja kuseteede häired | ||
Teadmata |
| äge neerupuudulikkus, kusepidamatus |
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired | ||
Sage |
| impotentsus |
Teadmata |
| rindade hüpertroofia, günekomastia, seksuaalne düsfunktsioon (kaasa arvatud |
|
| muutused liibidos, ejakulatsioonihäired ja anorgasmia) |
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid | ||
Väga sage |
| väsimus, palavik |
Sage |
| perifeersed tursed, ebanormaalne kõnnak, asteenia, valu, halb enesetunne, |
|
| gripisündroom |
Aeg-ajalt |
| generaliseerunud tursed |
Teadmata |
| ärajätureaktsioonid (enamasti ärevus, unetus, iiveldus, valud, higistamine), valu |
|
| rinnus. On teatatud äkksurma juhtumitest, kuid nende põhjuslikku seost |
|
| gabapentiinraviga ei ole kindlaks tehtud. |
Uuringud |
| |
Sage |
| WBC (vere valgeliblede arvu) vähenemine, kehakaalu suurenemine |
|
|
|
Aeg-ajalt |
| kõrgenenud maksafunktsiooni näitajad SGOT (ASAT), SGPT (ALAT) ja |
|
| bilirubiin |
Teadmata |
| vere kreatiinfosfokinaasi tõus |
Vigastus ja mürgistus | ||
Sage |
| õnnetusvigastus, luumurd, marrastus |
Aeg-ajalt |
| kukkumine |
Gabapentiinravi ajal on teatatud ägeda pankreatiidi juhtudest. Põhjuslik seos gabapentiiniga ei ole selge (vt lõik 4.4).
Lõppstaadiumis neerupuudulikkuse tõttu hemodialüüsi saavatel patsientidel on teatatud müopaatiast koos kreatiinkinaasi tõusnud tasemetega.
Hingamisteede infektsioonide, keskkõrvapõletiku, krampide ja bronhiidi esinemist täheldati ainult lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes. Lisaks teatati lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes sageli esinenud agressiivsest käitumisest ja hüperkineesiatest.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Gabapentiini üleannustamisel kuni 49 g ei ole täheldatud ägedat, eluohtlikku toksilisust. Üleannustamise sümptomiteks on pearinglus, kahelinägemine, arusaamatu kõne, uimasus, teadvuskaotus, letargia ja kerge kõhulahtisus. Kõik patsiendid tervenesid täielikult toetavate meetmete kasutamisel. Gabapentiini imendumise vähenemine annuse suurenedes võib piirata ravimi imendumist üleannustamise ajal ja vähendab seega üleannustamisest põhjustatud toksilisust.
Liigsed annused gabapentiini, eriti kombineerituna teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ravimitega, võivad põhjustada koomat.
Gabapentiini saab organismist eemaldada hemodialüüsi abil, kuid tavaliselt ei ole see siiski vajalik. Raske neerukahjustusega patsientidel on hemodialüüs siiski näidustatud.
Gabapentiini suukaudset letaalset annust ei olnud võimalik hiirtel ja rottidel kindlaks teha isegi nii suurte annustega kui 8000 mg/kg. Ägeda toksilisuse nähtudeks loomadel on ataksia, raskendatud hingamine, ptoos, hüpoaktiivsus või erutatus.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: teised epilepsiavastased ained,
ATC-kood: N03AX12
Toimemehhanism
Mitmetes epilepsia loommudelites tungis gabapentiin täielikult ajukoesse ja hoidis ära krampide tekke. Gabapentiinil puudub afiinsus GABAA või GABAB retseptorite suhtes ning need ei mõjuta GABA metabolismi. See ei seondu teiste neurotransmitter-retseptoritega ajus ning ei mõjuta naatriumikanalite tegevust. Gabapentiin seondub kõrge afiinsusega voltaažsõltuvate kaltsiumikanalite alfa/delta- alaühikutega ning eeldatavasti võib just seondumine /delta-alaühikutegaalfa osaleda gabapentiini krambivastases toimes loomadel. Ulatuslikes uuringutes ei ole leitud teist sihtmärki kui alfa/delta- alaühik.
Mitmete prekliiniliste mudelite andmed näitavad, et gabapentiini farmakoloogilise toime vahendajaks võib olla seondumine /delta-alaühikutega,alfa mis vähendab eksitatoorsete neurotransmitterite vabanemist kesknärvisüsteemi piirkondades. Selline toime võib olla gabapentiini krambivastase mõju aluseks. Selliste gabapentiini toimete asjakohasus gabapentiini krambivastases toimes inimestele ei ole tõestatud.
Gabapentiini efektiivsust on näidatud ka mitmetes prekliiniliste loomkatsete valumudelites. Gabapentiini spetsiifiline seondumine /delta-alaühikutegaalfa põhjustab eeldatavasti mitmeid erinevaid toimeid, mis vastutavad valuvaigistava toime eest loommudelites. Gabapentiini analgeetiline toime võib avalduda seljaajus, aga ka kõrgemates peaaju keskustes tänu interaktsioonidele alanevates valupärssimisradades. Nende prekliiniliste omaduste tähendus inimesele kliinilistes situatsioonides on teadmata.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Kliiniline uuring partsiaalsete epilepsiahoogude täiendava ravi kohta 3...12-aastastel lastel näitas gabapentiinigrupis võrreldes platseeboga arvulist, kuid statistiliselt ebaolulist erinevust 50% ravile reageerijate määras. Ravile reageerijate määra täiendav post hoc analüüs vanuse järgi ei näidanud vanuse statistiliselt olulist mõju ei pideva ega ka dihhotoomse tunnusena (3...5- ja 6...12-aastaste vanusegrupis).
Kokkuvõte selle uuringu andmete täiendavast post hoc analüüsist on toodud allpool tabelis:
Ravile reageerimine (≥ 50% paranemine) ja vanus MITT* populatsioonis
Vanusekategooria | Platseebo | Gabapentiin | P-äärtus |
|
|
|
|
< 6-aastased | 4/21 (19,0%) | 4/17 (23,5%) | 0,7362 |
|
|
|
|
6- ...12-aastased | 17/99 (17,2%) | 20/96 (20,8%) | 0,5144 |
|
|
|
|
* Modifitseeritud ravikavatsusega-populatsioon defineeriti kui kõik patsiendid, kes randomiseeriti saama uuringuravimit ja kellel olid hindamist võimaldavad hoogude päevikud 28 päeva kohta nii algses kui ka topeltpimedas faasis.
Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Suukaudsel manustamisel saabub gabapentiini maksimaalne plasmakontsentratsioon 2...3 tunni jooksul. Gabapentiini biosaadavus (imendunud osa manustatud annusest) annuse suurenedes väheneb. Absoluutne biosaadavus 300 mg kapsli manustamisel on ligikaudu 60%. Toit, sealhulgas suure rasvasisaldusega toit, ei oma kliiniliselt olulist toimet gabapentiini farmakokineetikale.
Gabapentiini farmakokineetikat ei mõjuta korduv manustamine. Kuigi gabapentiini plasmakontsentratsioonid olid kliinilistes uuringutes üldiselt vahemikus 2...20 mikrogrammi/ml, ei võimalda need kontsentratsioonid ennustada ohutust ja efektiivsust. Farmakokineetilised parameetrid on toodud tabelis 3.
Tabel 3: Kokkuvõte gabapentiini keskmistest (%CV) stabiilse taseme farmakokineetilistest parameetritest pärast manustamist iga 8 tunni järel.
Farmakokineetiline | 300 mg |
| 400 mg |
| 800 mg |
|
parameeter | (N = 7) |
| (N = 14) |
| (N = 14) |
|
| Keskmine | %CV | Keskmine | %CV | Keskmine | %CV |
CMAX (µg/ml) | 4,02 | (24) | 5,74 | (38) | 8,71 | (29) |
tMAX (hr) | 2,7 | (18) | 2,1 | (54) | 1,6 | (76) |
T1/2 (hr) | 5,2 | (12) | 10,8 | (89) | 10,6 | (41) |
AUC (0...8) µg•h/ml) | 24,8 | (24) | 34,5 | (34) | 51,4 | (27) |
Ae% (%) | NA | NA | 47,2 | (25) | 34,4 | (37) |
CMAX = maksimaalne stabiilse taseme plasmakontsentratsioon
tMAX = aeg –iMAXC saavutamiseni T1/2 = eliminatsiooni poolväärtusaeg
AUC(0...8) = stabiilse taseme pindala plasmakontsentratsiooni-aja kõvera all ajahetkest 0 kuni 8 tundi pärast annustamist
Ae% = annuse protsent, mis eritub muutumatult uriini ajahetkest 0 kuni 8 tundi pärast annustamist NA = ei ole teada
Jaotumine
Gabapentiin ei seondu plasmavalkudega ja tema jaotusruumala on 57,7 liitrit. Epilepsiahaigetel on gabapentiini kontsentratsioon tserebrospinaalvedelikus ligikaudu 20% vastavast tasakaaluseisundi plasmakontsentratsioonist. Gabapentiini leidub rinnaga toitvate naiste rinnapiimas.
Biotransformatsioon
Gabapentiin inimorganismis ei metaboliseeru. Gabapentiin ei põhjusta ravimite metabolismi eest vastutavate maksaensüümide (maksa segafunktsionaalsed oksüdaasid) induktsiooni.
Eliminatsioon
Gabapentiin elimineeritakse muutumatult ainult neerude kaudu. Gabapentiini eliminatsiooni poolväärtusaeg on annusest sõltumatu ja ulatub 5…7 tunnini.
Eakatel patsientidel ja kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel on gabapentiini plasmakliirens vähenenud. Gabapentiini eliminatsioonikonstant, plasmakliirens ja renaalne kliirens vähenevad proportsionaalselt kreatiniini kliirensiga.
Gabapentiini saab plasmast eemaldada hemodialüüsil. Kahjustatud neerufunktsiooniga ja hemodialüüsi saavatel patsientidel on soovitav annust korrigeerida (vt lõik 4.2).
Gabapentiini farmakokineetikat lastel hinnati 50-l tervel isikul vanuses 1 kuu kuni 12 aastat. Gabapentiini plasmakontsentratsioon > 5-aastastel lastel oli samasugune kui täiskasvanutel, arvestatuna mg/kg kohta.
Farmakokineetilises uuringus, millest võttis osa 24 tervet last vanuses 1 kuu kuni 48 kuud, täheldati üle 5-aastaste laste kohta olemasolevate andmetega võrreldes ligikaudu 30% madalamat ekspositsiooni (AUC), madalamat Cmax-i ja kõrgemat kliirensit kehakaalu kohta.
Lineaarsus/mittelineaarsus
Gabapentiini biosaadavus (imendunud osa manustatud annusest) väheneb annuse suurenedes, mis viitab mittelineaarsele farmakokineetikale, mis hõlmab biosaadavuse parameetreid (F), nt Ae (%), Cl/F, Vd/F. Eliminatsiooni farmakokineetikat (farmakokineetilised parameetrid, mis ei hõlma F-i nagu ClR ja t1/2), saab kõige paremini kirjeldada lineaarse farmakokineetikana. Gabapentiini tasakaalukontsentratsioon plasmas on ette ennustatav ühekordse annuse manustamise andmete põhjal.
Prekliinilised ohutusandmed
Kartsinogenees
Gabapentiini manustati toiduga hiirtele annuses 200 mg/kg, 600 mg/kg ja 2000 mg/kg päevas ning rottidele 250 mg/kg, 1000 mg/kg ja 2000 mg/kg päevas kahe aasta jooksul. Pankrease atsinaarrakkkasvajate esinemissageduse statistiliselt olulist suurenemist leiti suurimate manustatud annuste puhul vaid isastel rottidel. Maksimaalne plasmakontsentratsioon rottidel annusega 2000 mg/kg päevas on 10 korda suurem kui plasmakontsentratsioon inimestel annusega 3600 mg/kg päevas. Isaste rottide pankrease atsinaarrakk-kasvajate pahaloomulisuse aste on madal, need ei mõjutanud elulemust, ei metastaseerunud ega tunginud ümbritsevasse koesse ning on samasugused kontrollgrupiga. Nendel isastel rottidel esinenud pankrese atsinaarrakk-kasvajate tähtsus kartsinogeensuseriskile inimestel on ebaselge.
Mutagenees
Gabapentiinil ei leitud genotoksilist toimet. Ta ei olnud mutageenne in vitro standardtestides, milles kasutati bakteri- või imetajarakke. Gabapentiin ei põhjusta kromosoomi struktuurseid aberratsioone imetajarakkudes in vitro või in vivo ning ei põhjusta mikrotuumade teket hamstrite luuüdis.
Toime fertiilsusele
Rottidel ei täheldatud kõrvaltoimeid fertiilsusele või reproduktsioonile gabapentiini annustega kuni
0 mg/kg (ligikaudu 5-kordne maksimaalne ööpäevane annus inimesel, arvestatuna mg/m2 kehapinna kohta).
Teratogenees
- Gabapentiin ei suurendanud, võrreldes kontrollidega, väärarengute esinemissagedust hiirte, rottide ja küülikute järglastel annustes, mis olid vastavalt kuni 50, 30 ja 25 korda suuremad inimese ööpäevasest annusest 3600 mg (vastavalt 4, 5 või 8 korda suurem inimese ööpäevasest annusest, arvutatuna mg/m2 kohta).
Gabapentiin aeglustas kolju, lülisamba, esijäsemete ja tagajäsemete luustumist närilistel, mis viitab loote kasvupeetusele. Need toimed esinesid siis, kui tiinetele hiirtele manustati organogeneesi ajal suu kaudu gabapentiini annustes 1000 mg/kg või 3000 mg/kg päevas ning rottidele 500 mg/kg,
- 0 mg/kg või 2000 mg/kg enne paaritumist ja paaritumise ajal ning kogu tiinuse perioodil. Need annused on ligikaudu 1...5 korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta.
- Toimeid ei täheldatud tiinetel hiirtel, kellele manustati 500 mg/kg päevas (ligikaudu 1/2 inimese ööpäevasest annusest, arvestatuna mg/m2 kohta).
Rottidel, kellele fertiilsuse ja üldise reproduktsioonitoksilisuse uuringus manustati 2000 mg/kg päevas, teratogeensuse uuringus 1500 mg/kg päevas ja perinataalse ning postnataalse toksilisuse uuringus
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
- mg/kg, 1000 mg/kg ja 2000 mg/kg päevas, täheldati hüdroureetri ja/või hüdronefroosi suurenenud esinemissagedust. Nende leidude olulisus ei ole teada, kuid neid on seostatud arengupeetusega. Need annused on ligikaudu 1...5 korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta.
- Teratogeensuse uuringus küülikutel täheldati implantatsioonijärgse loote surma esinemissageduse suurenemist, kui organogeneesi ajal manustati gabapentiini annustes 60 mg/kg, 300 mg/kg ning 1500 mg/kg päevas. Need annused on ligikaudu 1/4...8 korda suuremad inimesel kasutatavast ööpäevasest annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta.
Kõik kapslid sisaldavad järgmisi abiaineid:
Veevaba laktoos
Maisitärklis
Talk
Kapsli kest:
Želatiin Titaandioksiid (E171)
Lisaks Gabagamma 300 mg kõvakapslis:
Kollane raudoksiid (E 172)
Lisaks Gabagamma 400 mg kõvakapslis:
Kollane raudoksiid (E 172) Punane raudoksiid (E 172)
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
PVC/Alu blisterpakend: 3 aastat
HDPE purk: 3 aastat
Avatud pakendi kõlblikkusaeg:
HDPE purk: 12 nädalat
Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25ºC.
HDPE purk: Hoida purk tihedalt suletuna.
PVC/Alu blisterpakend: Hoida originaalpakendis.
Pakendi iseloomustus ja sisu
PVC/Alu blisterpakend või HDPE purk PP korgiga.
Pakendi suurused: Blisterpakendid:
10, 20, 30, 50, 90, 100, 200 (2x100), 250 kõvakapslit Haiglapakend: 500 (5x100), 1000 (10x100) kõvakapslit Ühiku annus: 20x1, 60x1, 100x1 kõvakapslit
Purgid:
50, 100, 250 kõvakapslit
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Erinõuded puuduvad.
MÜÜGILOA HOIDJA
Wörwag Pharma GmbH & Co. KG
Calwer Str. 7
71034 Böblingen
Saksamaa
MÜÜGILOA NUMBRID
Gabagamma 300 mg: 528606
Gabagamma 400 mg: 528506
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev 15.12.2006
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 13.12.2011
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
August 2017