Forvel - süste-/infusioonilahus (0,4mg 1ml) - Pakendi infoleht
Artikli sisukord
Pakendi infoleht: teave patsiendile
FORVEL, 0,4 mg/ml süste-/infusioonilahus
Naloksoonvesinikkloriid
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord
- Mis ravim on Forvel ja milleks seda kasutatakse
- Mida on vaja teada enne kui teile manustatakse Forvel’i
- Kuidas Forvel’i manustatakse
- Võimalikud kõrvaltoimed
- Kuidas Forvel’i säilitada
- Pakendi sisu ja muu teave
- Mis ravim on Forvel ja milleks seda kasutatakse
Forvel on ravim, mida kasutatakse opioidi üleannustamise, nt morfiini üleannustamise, antagoniseerimiseks.
Forvel’i kasutatakse opioidide soovimatute kõrvaltoimete neutraliseerimiseks, need on kesknärvisüsteemi toimimise eluohtlik pärssumine ja hingamissüsteemi pärssumine (hingamisraskused). Forvel’i kasutatakse ka veel opioidide üleannustamise või mürgistuse diagnoosimiseks.
Kui naisele manustatakse sünnituse käigus valuvaigisteid, võidakse vastsündinut ravida Forvel’iga, et neutraliseerida opioidide soovimatuid kõrvaltoimeid, nt kui vastsündinul esineb hingamisraskusi või kesknärvisüsteemi depressiooni.
Mida on vaja teada enne kui teile manustatakse Forvel’i
Forvel’i ei tohi kasutada:
- kui olete naloksoonvesinikkloriidi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne kui teile manustatakse Forvel’i, rääkige sellest oma arsti või apteekriga.
Eriline ettevaatus on vajalik:
- kui teil on füüsiline sõltuvus opioididest (nt morfiinist) või kui te olete saanud neid ravimeid suurtes annustes (teil võivad pärast Forvel’i manustamist opioidi toime liiga kiire neutraliseerimise tõttu tekkida ärajätunähud, nt kõrge vererõhk, kiire südamerütm, tõsised hingamisprobleemid või südameseiskus).
- kui teil on südameveresoonkonna kaebusi (sest teil võivad suurema tõenäosusega esineda sellised kõrvaltoimed nagu madal või kõrge vererõhk, kiire südamerütm või tõsised hingamisraskused).
Muud ravimid ja Forvel
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.
- Kui te kasutate valuvaigisteid, näiteks buprenorfiini. Nende valuvaigistav toime võib ravi ajal Forvel’iga tugevneda. Siiski on buprenorfiini poolt põhjustatud soovimatute kõrvaltoimete pöördumine, näiteks buprenorfiini poolt põhjustatud hingamisdepressioon, piiratud.
- Kui te võtate rahusteid, kuna Forvel’i toime avaldumine võib sellisel juhul võtta rohkem aega.
- Kui te võtate ravimeid, mis võivad mõjutada teie südant või vereringet (nt kõrge vererõhu vastased ravimid, nt klonidiin), isegi kui need ei ole retseptiravimid.
Forvel koos toidu, joogi ja alkoholiga
Palun informeerige oma arsti, kui te tarbite alkoholi. Paljude ainetega mürgistusega patsientidel (opioidid ja uinutid või alkohol ) ei pruugi Forvel’i toime algus olla nii kiire.
Rasedus, imetamine ja viljakus
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.
Rasedus
Naloksooni manustamise kohta rasedatele naistele ei ole piisavalt andmeid. Raseduse-aegse kasutamise korral kaalub arst enne naloksooni manustamist sellest teile saadavat kasu sündimata lapsele tehtava võimaliku kahjuga. Naloksoon võib vastsündinul tekitada ärajätunähte.
Imetamine
Ei ole teada, kas naloksoon eritub rinnapiima ja ei ole kindlaks tehtud kas rinnaga toidetavale imikule naloksoon mõjub. Seetõttu ei soovitata imetada 24 tundi pärast ravi.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Pärast seda, kui teile on süstitud naloksooni opioidide toime antagoniseerimiseks, ei tohi te osaleda liikluses, käsitseda masinaid ega teha mingeid füüsilisi või vaimseid võimeid nõudvaid tegevusi vähemalt 24 tunni jooksul, sest opioidide toime võib taastuda.
Forvel sisaldab naatriumi.
1 ml süste-/infusioonilahust sisaldab 3,38 mg naatriumi. See ravim sisaldab 1 ml kohta vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi, st on praktiliselt „naatriumivaba“.
Kuidas Forvel’i manustatakse
Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Soovitatavad annused on:
Opioidide soovimatute mõjude antagoniseerimine
Täiskasvanud: 0,1...0,2 mg, vajadusel võib manustada 0,1 mg lisasüsti.
Lapsed: 0,01...0,02 mg kehakaalu iga kg kohta, vajadusel võib manustada lisasüsti sama annusega.
Opioidi üleannustamise või intoksikatsiooni diagnoosimine
Täiskasvanud: 0,4...2 mg, vajadusel võib annustamist 2...3 minutiliste intervallidega korrata. Suurimat annust, milleks on 10 mg, ei tohi ületada.
Lapsed: 0,01 mg kehakaalu iga kg kohta, vajadusel võib manustada lisasüsti 0,1 mg/kg.
Opioidide soovimatute mõjude antagoniseerimine imikutel, kelle emad on saanud opioide
0,01 mg kehakaalu iga kg kohta, vajadusel võib manustada lisasüste.
Opioidide soovimatute mõjude antagoniseerimiseks (täiskasvanutel, lastel ja ka vastsündinutel) jälgitakse patsiente, veendumaks, et naloksoonvesinikkloriidi soovitud toime ilmneks. Vajadusel võib iga 1...2 tunni järel manustada lisaannuseid.
Südame- või vereringehaigustega eakatel patsientidel või patsientidel, kes saavad ravimeid, mis võivad põhjustada südame- või vereringehäireid (nt kokaiin, metamfetamiin, tsüklilised antidepressandid, kaltsiumikanali blokaatorid, beetablokaatorid, digoksiin), tuleb naloksoonvesinikkloriidi kasutada ettevaatusega, kuna võivad ilmneda tõsised kõrvaltoimed, nt kiire südamerütm (ventrikulaarne tahhükardia) ja fibrillatsioon.
Kui teil on tunne, et naloksoonvesinikkloriidi toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arstiga.
Manustamisviis
Naloksoonvesinikkloriidi manustatakse teile alati veenisisese või lihasesisese süstina või pärast lahjendamist ka veenisisese infusioonina (pikema aja jooksul).
Naloksoonvesinikkloriidi manustab teile anestesioloog või kogenud arst. Lisainformatsiooniks vaadake palun allpool olevat lõiku „Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele“.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Naloksoonvesinikkloriidi kõrvaltoimetest võib olla keeruline aru saada, sest seda on alati kasutatud siis, kui on kasutatud ka teisi ravimeid.
Järgnevad kõrvaltoimed võivad olla tõsised. Kui ilmneb mõni järgnevatest kõrvaltoimetest,
pöörduge otsekohe oma arsti poole: Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10’st):
- Kiire pulss.
Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100’st):
- Muutused südametöös, aeglane südamerütm.
Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000’st):
- Krambid.
Väga harv (võib esineda kuni 1 inimesel 10 000’st):
- Allergilised reaktsioonid (nõgeslööve, nohu või külmetus, hingamisraskused, Quincke ödeem (ulatuslik turse), allergiline šokk.
- Fibrillatsioon, südame seiskus.
- Vedelik kopsudes (kopsuturse).
Muud kõrvaltoimed:
Väga sage (võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10’st):
- Iiveldus.
Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10’st):
- Pearinglus, peavalu.
- Vererõhu tõus või langus (teil võib tekkida peavalu või minestamistunne).
- Oksendamine.
- Kui pärast operatsiooni manustatakse liiga suur annus, võite te olla erutatud ja tunda valu (sest valuvaigisti toime on nüüd blokeeritud ning võite tunda ka toimet hingamisele).
Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100’st):
- Tahtmatud tõmblused või värinad (treemor), higistamine.
- Kõhulahtisus, suukuivus.
- Kiire hingeldamine (hüperventilatsioon).
- Veresoone seina ärritus pärast intravenoosset manustamist, paikne ärritus ja põletik pärast lihasesisest manustamist.
Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000’st):
- Pingsustunne.
Väga harv (võib esineda kuni 1 inimesel 10 000’st):
- Naha värvuse muutused ja nahakahjustused (multiformne erüteem).
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
Kuidas Forvel’i säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil pärast „Kõlblik kuni“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
See ravim ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida ampullid välispakendis, valguse eest kaitstult.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
Pakendi sisu ja muu teave
Mida Forvel sisaldab
- Toimeaine on naloksoonvesinikkloriid. 1 ml ampull sisaldab 0,4 mg naloksoonvesinikkloriidi (naloksoonvesinikkloriiddihüdraadina).
- Teised koostisosad on: naatriumkloriid, dinaatriumedetaat, vesinikkloriidhape ja süstevesi.
Kuidas Forvel välja näeb ja pakendi sisu
Forvel on selge ja värvitu kuni peaaegu värvitu lahus.
Läbipaistvad klaasampullid, mis on paigutud vormitud PVC alusele, suletud PE fooliumkilega ja pakendatud pappkarpi. Pakendid sisaldavad 5 ja 10 ampulli, mahuga 1 ml.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja
Medochemie Ltd
1-10 Constantinoupoleos Street
3011 Limassol Küpros
Tootja
Medochemie Ltd
Ampoule Injectable Facility: 48 Iapetou Street
Agios Athanassios Industrial Area
4101 Agios Athanassios
Limassol
Küpros
Infoleht on viimati uuendatud septembris 2017.
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:
Annustamine
Kesknärvisüsteemi pärssiva toime täielik või osaline antagoniseerimine, eriti hingamise depressiooni korral, mis on põhjustatud looduslike või sünteetiliste opioidide poolt
Täiskasvanud
Annus määratakse igale patsiendile eraldi, et saavutada optimaalne respiratoorne vastus ning samal ajal tagada adekvaatne analgeesia. Tavaliselt piisab intravenoosse süste korral 0,1...0,2 mg naloksoonvesinikkloriidist (umbes 1,5…3 µg/kg). Vajadusel võib 2...3 minutiliste intervallidega manustada veel intravenoosselt 0,1 mg kuni rahuldava respiratoorse vastuseni ja teadvusele tulekuni. Korduva annuse manustamine võib taas osutuda vajalikuks 1...2 tunni möödudes, sõltuvalt antagoniseeritava aine omadustest (lühitoimeline või aeglase vabanemisega), manustatud kogusest ja manustamisviisist ning -ajast. Alternatiivselt võib naloksooni manustada ka intravenoosse infusioonina.
Infusioon
Mõnede opioidide toime on pikem kui naloksoonvesinikkloriidi intravenoosse boolussüste toimeaeg. Seetõttu tuleb naloksoonvesinikkloriidi pideva infusioonina manustada juhtudel, kui selliste ainete poolt esineb depressiooni või kui on põhjust seda kahtlustada. Infusiooni kiirus määratakse igale patsiendile individuaalselt, sõltuvalt patsiendi vastusest veenisisesele boolussüstile ja vastusest veenisisesele infusioonile. Pideva veenisisese infusiooni kasutamine peab olema hoolikalt läbi mõeldud ja vajadusel tuleb rakendada respiratoorse tegevuse toetamist.
Lapsed
Algannusena 0,01...0,02 mg naloksoonvesinikkloriidi/kg kehakaalu kohta intravenoosselt 2...3 minutiliste intervallidega kuni rahuldava respiratoorse vastuseni ja teadvusele tulekuni. Korduva annuse manustamine võib osutuda vajalikuks 1...2 tunni möödudes, sõltuvalt patsiendi ravivastusest ning kasutatud opioidi kogusest ja toime kestvusest.
Opioidi üleannustamise kahtluse või intoksikatsiooni diagnoosimine
Täiskasvanud
Tavaline algannus täiskasvanutele on 0,4...2 mg naloksoonvesinikkloriidi intravenooselt. Kui kohe pärast intravenoosset süstet soovitud taastumisefekti ja respiratoorse funktsiooni paranemist ei saavutatud, võib intravenoosset annustamist 2...3 minutiliste intervallidega korrata.
Kui intravenoosselt ei ole võimalik manustada, võib naloksoonvesinikkloriidi süstida ka lihasesse (algannus tavaliselt 0,4…2 mg). Kui 10 mg naloksoonvesinikkloriidi ei tekita piisavat taastumist, viitab see asjaolule, et pärssumine on kas osaliselt või täielikult tekkinud teistel patoloogilistel asjaoludel või teistest ainetest kui opioidid.
Lapsed
Tavaline algannus on 0,01 mg naloksoonvesinikkloriidi/kg kehakaalu kohta manustatuna intravenoosselt. Kui rahuldatavat kliinilist vastust ei saavutatud, võib täiendava süstena manustada 0,1 mg/kg. Sõltuvalt individuaalsest patsiendist võib vajalikuks osutuda ka intravenoosne infusioon. Kui
intravenoosselt ei ole võimalik manustada, võib naloksoonvesinikkloriidi süstida ka lihasesse (algannus 0,01 mg/kg), jagatuna mitmeks annuseks.
Hingamise ja muu kesknärvisüsteemi depressiooni täielik või osaline antagoniseerimine
vastsündinutel, kelle emad on saanud opioide
Tavaline annus on 0,01 mg naloksoonvesinikkloriidi/kg manustatuna intravenoosselt. Kui hingamisfunktsioon selle annusega nõutavale tasemele ei taastu, võib 2...3 minutiliste intervallidega annustamist korrata. Kui intravenoosselt ei ole võimalik manustada, võib naloksoonvesinikkloriidi süstida ka lihasesse (algannus 0,01 mg/kg).
Eakad
Anamneesis kardiovaskulaarse haigusega või potentsiaalselt kardiotoksilisi ravimeid kasutavatel eakatel patsientidel tuleb naloksoonvesinikkloriidi kasutada ettevaatusega tõsiste kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete tekkeriski tõttu, nt on postoperatiivsetel patsientidel naloksoonvesinikkloriidi manustamise järgselt esinenud ventrikulaarset tahhükardiat ja fibrillatsiooni.
Manustamisviis
Seda ravimit võib manustada intravenoosselt (i.v.), intramuskulaarselt (i.m.) või intravenoosse infusioonina.
Naloksoonvesinikkloriidi lihasesisest manustamist võib kasutada ainult juhul, kui intravenoosne manustamine ei ole võimalik.
Kiireim toime saadakse intravenoossel manustamisel, mistõttu seda manustamisteed soovitatakse ägeda mürgistuse korral.
Kui naloksoonvesinikkloriidi manustatakse lihasesiseselt, tuleb arvestada toime hilisema algusega võrreldes intravenoosse manustamisega, kuid lihasesisese manustamise järgselt kestab toime kauem kui intravenoosse manustamise järgselt. Toimeaeg sõltub naloksoonvesinikkloriidi annusest ja manustamisviisist, varieerudes 45 minutist kuni 4 tunnini.
Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et lihasesiseselt tuleb kasutada suuremaid annuseid kui intravenoosselt ning et annust tuleb igale patsiendile individuaalselt kohandada.
Kuna on võimalik, et mõnede opioidide (nt dekstropropoksüfeeni, divesinikkodeiini, metadooni) toimeaeg on pikem kui naloksoonvesinikkloriidil, tuleb patsienti hoida jälgimise all ning vajadusel manustamist korrata.
Kõlblikkusaeg pärast esmast avamist:
Pärast esmast avamist tuleb ravim kohe ära kasutada.
Kõlblikkusaeg pärast lahjendamist:
Ravimi keemiline ja füüsikaline stabiilsust on tõestatud 30 tunni jooksul temperatuuril kuni 25°C. Mikrobioloogilisest saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja –tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2...8°C, välja arvatud juhul, kui lahuse lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.
Intravenoosse infusiooni jaoks lahjendatakse naloksoonvesinikkloriid 0,9% naatriumkloriidilahuse või 5% glükoosilahusega.
5 ampulli Forvel’i (2 mg) lahjendatakse 500 ml-s, saadud lahuse lõplik kontsentratsioon on 4 mikrogrammi/ml.
On soovitatav, et naloksoonvesinikkloriidi infusioone ei segataks preparaatidega, mis sisaldavad bisulfiteid, metabisulfiteid, pika ahelaga või suure molekulkaaluga anioone, või leeliseliste lahustega.
Ravim on ainult ühekordseks kasutamiseks.
Palun kontrollige ravimit visuaalselt enne manustamist (samuti pärast lahjendamist). Kasutada tohib ainult selgeid, värvituid, võõrosakestevabu lahuseid.