RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Febrilek 200 mg / 30 mg õhukese polümeerikattega tabletid.

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 200 mg ibuprofeeni ja 30 mg pseudoefedriinvesinikkloriidi.

INN. Ibuprofenum, pseudoephedrine.

Teadaolevat toimet omav abiaine: üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 19,2 mg naatriumkroskarmelloosi, mis vastab 1,83 mg naatriumile.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett. Kollased ümmargused õhukese polümeerikattega tabletid. Läbimõõt: ligikaudu 11 mm, kõrgus: ligikaudu 5 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Ägedast rinosinusiidist, mis võib olla viiruslik, põhjustatud ninakinnisuse, peavalu ja/või palaviku sümptomaatiline ravi.

Ravim on näidustatud täiskasvanutele ja noorukitele alates 15 aasta vanusest.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud ja 15-aastased ning vanemad noorukid Üks tablett (vastab 200 mg ibuprofeenile ja 30 mg pseudoefedriinvesinikkloriidile) iga 6 tunni järel vajaduse järgi. Tugevamate sümptomite korral kaks tabletti (vastab 400 mg ibuprofeenile ja 60 mg pseudoefedriinvesinikkloriidile) iga 6 tunni järel vajaduse järgi, kuni maksimaalse ööpäevase annuseni, mis on kuus tabletti (vastab 1200 mg ibuprofeenile ja 180 mg pseudoefedriinvesinikkloriidile). Maksimaalset ööpäevast annust kuus tabletti (vastab 1200 mg ibuprofeenile ja 180 mg pseudoefedriinvesinikkloriidile) ei tohi ületada.

Lühiajaliseks kasutamiseks.

Sümptomite halvenemisel peab patsient pöörduma arsti poole. Maksimaalne ravi kestus on 4 päeva täiskasvanutel ning 3 päeva 15-aastastel ja vanematel noorukitel.

Olukordades, kus sümptomiteks on peamiselt kas valu/palavik või ninakinnisus, tuleb eelistada ühte

toimeainet sisaldavat ravimit. Tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust lühima aja jooksul, mida on vaja sümptomite

leevendamiseks (vt lõik 4.4). Kõrvaltoimeid saab minimeerida, kui kasutada väikseimat efektiivset annust sümptomite kontrolli all

hoidmiseks vajaliku lühima aja vältel (vt lõik 4.4). Lapsed

Febrilek on vastunäidustatud alla 15-aastastele lastele (vt lõik 4.3). Manustamisviis

Suukaudseks manustamiseks. Tabletid tuleb alla neelata tervelt ilma närimata koos suure klaasi veega, eelistatavalt söögi ajal.

4.3 Vastunäidustused

− Ülitundlikkus ibuprofeeni, pseudoefedriinvesinikkloriidi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. − Patsiendid vanuses alla 15 aasta. − Rasedad raseduse kolmanda trimestri ajal (vt lõik 4.6). − Imetavad emad (vt lõik 4.6). − Patsiendid, kellel on varem esinenud ülitundlikkusreaktsioone (nt bronhospasm, astma, riniit, angioödeem või urtikaaria) atsetüülsalitsüülhappele või teistele mittesteroidsetele põletikuvastastele ainetele (MSPVA-d). − Anamneesis varasema MSPVA-de kasutamisega seotud seedetrakti verejooks või perforatsioon. − Äge või anamneesis korduv seedetrakti haavand/verejooks (kaks või enam tõestatud haavandumise või verejooksu episoodi). − Tserebrovaskulaarne või muu verejooks. − Selgitamata põhjusega hematopoeetilised kõrvalekalded. − Raske maksapuudulikkus. − Raske äge või krooniline neeruhaigus/neerupuudulikkus. − Raske südamepuudulikkus (NYHA klass IV). − Rasked kardiovaskulaarsed häired, südamehaigus (südame isheemiatõbi, raske hüpertensioon või ravile allumatu hüpertensioon, stenokardia), tahhükardia, hüpertüreoidism, diabeet, feokromotsütoom. − Anamneesis insult või insuldi riskitegurite olemasolu (pseudoefedriinvesinikkloriidi alfa- sümpatomimeetilise aktiivsuse tõttu). − Suletudnurgaga glaukoomi risk. − Ureetra-prostata häiretega seotud kusepeetuse risk. − Anamneesis müokardiinfarkt. − Anamneesis krambihood. − Süsteemne erütematoosne luupus (systemic lupus erythematosus, SLE). − Nasaalsete dekongestantidena kasutatavate teiste vasokonstriktiivsete ravimite, sõltumata sellest, kas neid manustatakse suu või nina kaudu (nt fenüülpropanoolamiin, fenüülefriin ja efedriin) ja metüülfenidaadi samaaegne kasutamine (vt lõik 4.5). − Mitteselektiivsete monoamiini oksüdaasi inhibiitorite (MAOI-d) (iproniasiid) samaaegne kasutamine (vt lõik 4.5) või monoamiini oksüdaasi inhibiitorite kasutamine viimase kahe nädala jooksul.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Vältida tuleb Febrilek’i kasutamist koos teiste MSPVA-dega, sealhulgas tsüklooksügenaas (COX)-2 selektiivsete inhibiitoritega.

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kui kasutada väikseimat efektiivset annust lühima aja kestel, mis on

vajalik sümptomite kontrolli alla saamiseks (vt „Seedetrakti toimed” ja „Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed toimed” allpool).

Kui sümptomid püsivad kauem kui ravi maksimaalne soovitatav kestus selle ravimiga (neli päeva täiskasvanute ja kolm päeva noorukite jaoks), tuleb võetud meetmed üle vaadata, eriti antibiootilise ravi võimalik kasu.

Äge rinosinusiit, mis võib olla viiruslik, on määratletud mõõduka intensiivsusega bilateraalsed rinoloogilised sümptomid, mille hulgas domineerib ninakinnisus koos tugeva või mädase rinorröaga, mis esineb epideemilises kontekstis. Rinorröa esinemine mädasena on tavaline ega vasta süstemaatiliselt bakteriaalsele superinfektsioonile.

Ninakõrvalurgete valu haiguse esimestel päevadel on seotud siinuste limaskesta kongestiooniga (äge kongestiivne rinosinusiit) ja möödub kõige sagedamini iseenesest.

Ägeda bakteriaalse sinusiidi korral on õigustatud antibiootikumravi.

Infektsiooni sümptomite varjamine Febrilek võib varjata infektsiooni sümptomeid, mistõttu võib hilineda asjakohane ravi ja seeläbi halveneda infektsiooni kulg. Seda on täheldatud bakteriaalse keskkonnatekkese kopsupõletiku ja tuulerõugete bakteriaalsete tüsistuste korral. Kui Febrilekki manustatakse palaviku või valu leevendamiseks seoses infektsiooniga, on soovitatav jälgida infektsiooni kulgu. Sümptomite püsimisel või süvenemisel haiglaväliselt peab patsient pidama nõu arstiga.

Erihoiatused seoses pseudoefedriinvesinikkloriidiga

• Rangelt tuleb kinni pidada annustest, soovitatavast maksimaalsest ravi kestusest (neli päeva täiskasvanutel ja kolm päeva noorukitel) ja vastunäidustustest (vt lõik 4.8).
• Patsiente tuleb teavitada, et ravi tuleb katkestada, kui neil tekib hüpertensioon, tahhükardia, palpitatsioonid, südame rütmihäired, iiveldus või ükskõik millised neuroloogilised nähud, nagu peavalu tekkimine või tugevnemine.

Enne selle ravimi kasutamist peavad patsiendid pöörduma oma arsti poole, kui neil esineb:

• hüpertensioon, südamehaigus, hüpertüreoidism, psühhoos või diabeet;
• samaaegne migreeniravimite, eriti tungaltera alkaloididest vasokonstriktorite manustamine (pseudoefedriini alfa-sümpatomimeetilise aktiivsuse tõttu);
• segatüüpi sidekoehaigus – suurenenud aseptilise meningiidi risk (vt lõik 4.8);
• neuroloogilised sümptomid, nagu krambihood, hallutsinatsioonid, käitumuslikud häired, agiteeritus ja unetus. Neid sümptomeid on kirjeldatud pärast vasokonstriktorite süsteemset manustamist, eriti febriilsete episoodide ajal või pärast üleannustamist. Nendest sümptomitest on sagedamini teatatud lastel.

Seepärast on soovitatav:

• vältida Febrilek’i manustamist kombinatsioonis ravimitega, mis võivad langetada epileptogeenset läve, nagu terpeeni derivaadid, klobutinool, atropiinitaolised ained ja lokaalanesteetikumid, või kui anamneesis on krambihood;
• kõigil juhtudel rangelt kinni pidada soovitatavatest annustest ja teavitada patsiente üleannustamise riskidest, kui Febrilek’i võetakse koos teiste ravimitega, mis sisaldavad vasokonstriktoreid.

Ureetra-prostata häiretega patsientidel on suurem soodumus sümptomite, nagu düsuuria ja kusepeetus, tekkimiseks.

Eakad patsiendid võivad olla tundlikumad kesknärvisüsteemi (KNS) toimete suhtes.

Isheemiline koliit Mõnel juhul on pseudoefedriini kasutamisel teatatud isheemilise koliidi tekkest. Järsku algava kõhuvalu, rektaalse veritsuse või teiste isheemilise koliidi sümptomite tekkimisel tuleb pseudoefedriini kasutamine lõpetada ja otsida meditsiinilist abi.

Nägemisnärvi isheemiline neuropaatia Pseudoefedriini kasutamisel on teatatud nägemisnärvi isheemilise neuropaatia juhtudest. Äkilise nägemiskaotuse või nägemisteravuse vähenemise, nt skotoomi tekkimise korral tuleb pseudoefedriini kasutamine lõpetada.

Posterioorse pöörduva entsefalopaatia sündroom (posterior reversible encephalopathy syndrome, PRES) ja pöörduva tserebraalse vasokonstriktsiooni sündroom (reversible cerebral vasoconstriction syndrome, RCVS).

Pseudoefedriini sisaldavate ravimpreparaatide kasutamisel on teatatud PRES-i ja RCVS-i juhtudest (vt lõik 4.8). Risk on suurem patsientidel, kellel on raske või ravile allumatu hüpertensioon või raske äge või krooniline neeruhaigus/neerupuudulikkus (vt lõik 4.3).

Pseudoefedriini kasutamine tuleb lõpetada ja vajalik on viivitamatu arstiabi, kui tekivad järgmised sümptomid: järsku algav tugev peavalu või tugev äkkpeavalu, iiveldus, oksendamine, segasus, krambihood ja/või nägemishäired. Enamik PRES-i ja RCVS-i teatatud juhtudest lahenesid pärast ravimi ärajätmist ja sobivat ravi.

Ettevaatusabinõud pseudoefedriinvesinikkloriidi kasutamisel

• Patsientidel, kellele tehakse plaaniline operatsioon, mille käigus kasutatakse lenduvaid halogeenitud anesteetikume, soovitatakse katkestada ravi Febrilek’iga mitu päeva enne operatsiooni, arvestades ägeda hüpertensiooni riski (vt lõik 4.5).
• Sportlasi tuleb teavitada, et ravi pseudoefedriinvesinikkloriidiga võib anda dopingukontrollis positiivse tulemuse.

Mõju seroloogilistele testidele Pseudoefedriinil on potentsiaal vähendada iobenguaan i-131 haaramist neuroendokriinsetes kasvajates, seega võib see segada stsintigraafiat.

Erihoiatused seoses ibuprofeeniga

Patsientidel, kellel on või on varem esinenud bronhiaalastma või allergilised haigused, võib tekkida bronhospasm. Ravimit ei tohi võtta astma esinemisel ilma eelnevalt arstiga nõu pidamata (vt lõik 4.3).

Patsientidel, kellel esineb astma, mis on seotud kroonilise riniidi, kroonilise sinusiidi ja/või ninapolüpoosiga, esineb suurem allergiliste reaktsioonide risk atsetüülsalitsüülhappe ja/või MSPVA- de võtmisel. Febrilek’i manustamine võib põhjustada ägeda astmahoo, eriti mõnedel patsientidel, kes on allergilised atsetüülsalitsüülhappe või mõne MSPVA suhtes (vt lõik 4.3).

Ükskõik millist tüüpi valuvaigistite pikaajaline kasutamine peavalude korral võib muuta peavalud tugevamaks. Sellise olukorra esinemisel või kahtlusel tuleb pöörduda arsti poole ja ravi katkestada. Ravimite liigkasutamisest tingitud peavalu (tagasilöögipeavalu; medication overuse headache, MOH) tuleb kahtlustada patsientidel, kellel esinevad sagedad või igapäevased peavalud vaatamata peavaluravimite regulaarsele kasutamisele (või selle tõttu).

Vere hüübimishäirete esinemisel tuleb enne selle ravimi kasutamist konsulteerida oma arstiga.

Seedetrakti toimed

Kõigi MSPVA-de kasutamisel on teatatud surmaga lõppeda võivatest seedetrakti verejooksudest, haavandumistest või perforatsioonidest, mis võivad tekkida ükskõik millal ravi ajal nii koos hoiatavate sümptomitega või anamneesis olevate seedetrakti sündmustega kui ka ilma nendeta. Surmaga lõppeda võiva seedetrakti verejooksu, haavandumise või perforatsiooni risk on suurem MSPVA-de annuste suurenedes, patsientidel, kellel on anamneesis haavand, eriti kui see on tüsistunud

verejooksu või perforatsiooniga (vt lõik 4.3), samuti eakatel. Need patsiendid peavad alustama ravi väikseima olemasoleva annusega. Neil patsientidel tuleb kaaluda kombineeritud ravi protektiivsete ravimitega (nt misoprostool või prootonpumba inhibiitorid), samuti patsientidel, kes võtavad samal ajal väikeses annuses atsetüülsalitsüülhapet või muid ravimeid, mis tõenäoliselt suurendavad seedetrakti riski (vt allpool ja lõik 4.5).

Patsiendid, kellel on anamneesis seedetrakti toksilisus, eriti eakad patsiendid, peavad teatama kõigist ebatavalistest seedetrakti sümptomitest (eriti seedetrakti verejooksust), eriti ravi algul.

Eriline ettevaatus on vajalik patsientidel, kes saavad samal ajal ravimeid mis suurendavad haavandi või verejooksu riski, näiteks suukaudseid kortikosteroide, antikoagulante (nt varfariin), selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid (SSRI-d) või trombotsüütidevastaseid aineid, nagu atsetüülsalitsüülhape (vt lõik 4.5). Ravi Febrilek’iga tuleb katkestada kohe, kui tekib seedetrakti verejooks või haavandumine.

MSPVA-sid tuleb seedetrakti haiguse (haavandiline koliit, Crohni tõbi) anamneesiga patsientidele manustada ettevaatlikult, sest nende seisund võib halveneda (vt lõik 4.8).

Alkoholi ja MSPVA-de samaaegsel tarvitamisel võib toimeainega seotud kõrvaltoimete, eriti seedetrakti või kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimete esinemine sageneda.

Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed toimed Pseudoefedriinvesinikkloriidi komponendi tõttu on vastunäidustatud järgmised seisundid (vt lõik 4.3): rasked kardiovaskulaarsed häired, südame isheemiatõbi (südamehaigus, hüpertensioon, stenokardia), tahhükardia, hüpertüreoidism, diabeet, feokromotsütoom, anamneesis insult või insuldi riskitegurite olemasolu, anamneesis müokardiinfarkt.

Kliinilised uuringud viitavad, et ibuprofeeni kasutamine, eeskätt suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib olla seotud arteriaalsete trombootiliste sündmuste (nt müokardiinfarkt või insult) riski vähese suurenemisega. Üldiselt ei viita epidemioloogilised uuringud sellele, et väikeses annuses ibuprofeen (nt ≤ 1200 mg ööpäevas) oleks seotud arteriaalsete trombootiliste sündmuste suurenenud riskiga.

Ravile allumatu hüpertensiooni, südame paispuudulikkuse (NYHA II…III), kindlaks tehtud südame isheemiatõve, perifeersete arterite haiguse ja/või tserebrovaskulaarse haigusega patsiente tohib ibuprofeeniga ravida ainult pärast hoolikat kaalumist ja vältida tuleb suuri annuseid (2400 mg ööpäevas).

Samuti tuleb hoolikalt kaaluda enne pikaajalise ravi alustamist kardiovaskulaarsete sündmuste riskiteguritega (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, suhkurtõbi, suitsetamine) patsientidel, eriti kui on vajalikud ibuprofeeni suured annused (2400 mg ööpäevas).

Kounise sündroomi juhtudest on teatatud patsientidel, keda on ravitud ibuprofeeni sisaldavate preparaatidega, näiteks Febrilek’iga. Kounise sündroom on määratletud kui allergilise või ülitundlikkusreaktsiooni põhjustatud kardiovaskulaarsed sümptomid, mis on seotud pärgarterite ahenemisega ja võib põhjustada müokardiinfarkti teket.

Rasked nahakõrvaltoimed

Seoses ibuprofeeni kasutamisega on teatatud tõsistest nahakõrvaltoimetest, sealhulgas eksfoliatiivne

dermatiit, Stevens-Johnsoni sündroom (SJS) ja toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN), ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS-sündroom) ja äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos, mis võivad olla eluohtlikud või surmavad (vt lõik 4.8). Enamik reaktsioonidest tekkis esimese kuu jooksul. Kui tekivad nendele reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, tuleb ibuprofeeni kasutamine kohe

lõpetada ja kaaluda (vajaduse korral) alternatiivset ravi. Pseudoefedriini ja ibuprofeeni sisaldavate ravimite kasutamisel võivad tekkida rasked

nahareaktsioonid, nt äge generaliseerunud eksanteemne pustuloos. See äge pustulaarne lööve võib tekkida esimese kahe ravipäeva jooksul, koos palaviku ja arvukate väikeste, enamasti mittefollikulaarsete pustulitega, mis tekivad laiaulatuslikul ödematoossel erüteemil ning paiknevad peamiselt nahavoltides, kehatüvel ja ülajäsemetel. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Kui täheldatakse vastavaid nähte ja sümptomeid, nt püreksiat, erüteemi või arvukalt väikeseid pustuleid, tuleb Febrilek’i manustamine lõpetada ja rakendada vajadusel asjakohaseid meetmeid. Fikseeritud ravimlööbe (fixed drug eruption, FDE) ja generaliseerunud bulloosse fikseeritud ravimlööbe (generalised bullous fixed drug eruption, GBFDE) juhte on esinenud ibuprofeeni kasutamisel (vt lõik 4.8). Ibuprofeeni ei tohi uuesti manustada patsientidele, kellel on anamneesis ibuprofeeniga seotud FDE või GBFDE.

Ettevaatusabinõud ibuprofeeni kasutamisel

• Eakad: ibuprofeeni farmakokineetika ei muutu koos vanusega, annuse kohandamine eakatel ei ole vajalik. Siiski tuleb eakaid patsiente hoolikalt jälgida, sest neil esinevad sagedamini MSPVA-dega seotud kõrvaltoimed, eriti seedetrakti verejooks ja perforatsioon, mis võivad olla fataalsed.
• Ettevaatus ja spetsiaalne jälgimine on vajalikud ibuprofeeni manustamisel seedetrakti haiguse (nagu peptiline haavand, hiaatushernia või seedetrakti verejooks) anamneesiga patsientidele.
• Ravi alguses on vajalik uriinierituse ja neerutalitluse hoolikas jälgimine südamepuudulikkusega patsientidel, kroonilise neeru- või maksafunktsiooni häirega patsientidel, diureetikume võtvatel patsientidel, suure operatsiooni tõttu hüpovoleemilistel patsientidel ja eriti eakatel patsientidel. Dehüdreeritud noorukitel esineb neerukahjustuse risk.
• Kui ravi käigus tekivad nägemishäired, tuleb teha täielik oftalmoloogiline läbivaatus.
• Ettevaatus (arutelu arsti või apteekriga) on vajalik enne ravi alustamist patsientidel, kellel on anamneesis hüpertensioon ja/või südamepuudulikkus, kuna seoses MSPVA-raviga on teatatud vedelikupeetusest, hüpertensioonist ja tursest.

Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Pseudoefedriini kombinatsioon Võimalik reaktsioon

Mitteselektiivsed MAOI-d (iproniasiid) Paroksüsmaalne hüpertensioon ja hüpertermia, mis Teised otsese toimega suu või nina kaudu Vasokonstriktsiooni ja/või hüpertensiivsete kriiside manustatavad sümpatomimeetikumid või risk. vasokonstriktorid, alfa-sümpatomimeetilised

ravimid, fenüülpropanoolamiin, fenüülefriin, efedriin, metüülfenidaat Monoamiini oksüdaasi A pöörduvad Vasokonstriktsiooni ja/või hüpertensiivsete kriiside inhibiitorid, linesoliid, dopaminergilised risk. tungaltera alkaloidid, vasokonstriktiivsed tungaltera alkaloidid Lenduvad halogeenitud anesteetikumid Perioperatiivne äge hüpertensioon. Plaanilise Guanetidiin, reserpiin ja metüüldopa Pseudoefedriini toime võib nõrgeneda. Tritsüklilised antidepressandid Pseudoefedriini toime võib nõrgeneda või tugevneda.

Digitaalis, kinidiin või tritsüklilised Arütmia sageduse suurenemine. antidepressandid

Ibuprofeeni samaaegne kasutamine Võimalik reaktsioon Teised MSPVA-d, sealhulgas salitsülaadid ja Mitme MSPVA koosmanustamine võib sünergilise COX-2 selektiivsed inhibiitorid toime tõttu suurendada seedetrakti haavandite ja Digoksiin Febrilek’i samaaegne kasutamine koos digoksiini Kortikosteroidid Kortikosteroidid võivad suurendada kõrvaltoimete Tombotsüütidevastased ained Seedetrakti verejooksu suurenenud risk (vt lõik 4.4).

Atsetüülsalitsüülhape Ibuprofeeni ja atsetüülsalitsüülhappe samaaegne Antikoagulandid MSPVA-d, nagu ibuprofeen, võivad tugevdada (nt varfariin, tiklopidiin, klopidogreel, antikoagulantide toimet (vt lõik 4.4). tirofibaan, eptifibatiid, abtsiksimab, iloprost) Fenütoiin Febrilek’i samaaegne kasutamine koos fenütoiini Selektiivsed serotoniini tagasihaarde Seedetrakti verejooksu suurenenud risk (vt lõik 4.4). inhibiitorid (SSRI-d)

Liitium Febrilek’i samaaegne kasutamine koos liitiumi Probenetsiid ja sulfiinpürasoon Probenetsiidi või sulfiinpürasooni sisaldavad Diureetikumid, AKE inhibiitorid, MSPVA-d võivad nõrgendada diureetikumide ja beetaretseptorite blokaatorid ja angiotensiin II muude antihüpertensiivsete ravimite toimet. antagonistid Mõnedel kompromiteeritud neerutalitlusega Kaaliumi säästvad diureetikumid Febrilek’i ja kaaliumi säästvate diureetikumide Metotreksaat Febrilek’i manustamine 24 tunni jooksul enne või Tsüklosporiin Tsüklosporiini põhjustatud neeru kahjustava toime Takroliimus Nefrotoksilisuse risk suureneb nende kahe ravimi Zidovudiin On tõendeid hemartroosi ja hematoomi riski Sulfonüüluuread Kliinilised uuringud on näidanud koostoimeid Kinoloonantibiootikumid Loomkatsete andmed viitavad sellele, et MSPVA-d Hepariinid, Gingko biloba Verejooksu suurenenud risk.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Pseudoefedriinvesinikkloriid Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Pseudoefedriinvesinikkloriid vähendab ema emaka verevoolu, kuid kliinilised andmed mõju kohta rasedusele ei ole piisavad.

Ibuprofeen Prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine võib kahjustada rasedust ja/või embrüo/loote arengut.

Epidemioloogiliste uuringute andmed viitavad, et prostaglandiini sünteesi inhibiitorite kasutamine varases rasedusstaadiumis suurendab raseduse katkemise ja südame väärarendite ning gastroskiisi ohtu. Arvatakse, et risk suureneb annuse suurenedes ja ravi pikenedes. Loomadel põhjustab prostaglandiini sünteesi inhibiitori manustamine tiinuse katkemise suurenenud riski implantatsiooni eel ja selle järel, samuti loote/embrüo hukkumist. Peale selle on teatatud erinevate väärarendite, sealhulgas kardiovaskulaarsete väärarendite suurenenud esinemissagedusest loomadel, kellele manustati organogeneesi perioodil prostaglandiini sünteesi inhibiitoreid.

Alates 20. rasedusnädalast võib Febrileki kasutamine põhjustada oligohüdramnioni, mis on tingitud loote neerufunktsiooni häiretest. See võib ilmneda vahetult pärast ravi alustamist ja on tavaliselt pärast ravi katkestamist pöörduv. Lisaks on teatatud arterioosjuha ahenemisest pärast ravi teisel trimestril, millest enamik taandus pärast ravi lõpetamist. Seetõttu ei tohi raseduse esimesel ja teisel trimestril ibuprofeeni kasutada, kui selleks puudub ilmne vajadus. Kui ibuprofeeni kasutab naine, kes soovib rasestuda või raseduse esimese ja teise trimestri ajal, peab annus olema võimalikult väike ning ravi kestus võimalikult lühike. Pärast 20. rasedusnädalat kokkupuudel Febrilekiga mitme päeva jooksul, tuleb kaaluda antenataalset jälgimist oligohüdramnioni ja arterioosjuha ahenemise suhtes. Kui leitakse oligohüdramnion või arterioosjuha ahenemine, tuleb Febrileki kasutamine katkestada.

Raseduse kolmandal trimestril võivad kõik prostaglandiini sünteesi inhibiitorid põhjustada lootel:

• kardiopulmonaalset toksilisust (koos arterioosjuha enneaegse sulgumise ja pulmonaalse hüpertensiooniga);
• neerutalitluse häireid (vt eespool), mis võivad progresseeruda neerupuudulikkuseks koos

oligohüdramnioniga.

emal ja vastsündinul, raseduse lõpus:

• võimalikku veritsusaja pikenemist, antiagregantne toime, mis võib ilmneda ka väga väikeste annuste puhul;
• emakakontraktsioonide pärssimist, mis võib viia sünnituse edasilükkumise või pikenemiseni.

Seetõttu on selle ravimi kasutamine raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud ning seda võib raseduse esimesel ja teisel trimestril manustada ainult selge vajaduse korral. Imetamine Imetamise ajal võetavad meetmed tulenevad pseudoefedriinvesinikkloriidi olemasolust ravimvormis: pseudoefedriinvesinikkloriid eritub rinnapiima. Arvestades vasokonstriktorite võimalikke kardiovaskulaarseid ja neuroloogilisi toimeid, on selle ravimi kasutamine imetamise ajal vastunäidustatud.

Fertiilsus On teatud tõendeid, et tsüklooksügenaasi/prostaglandiini sünteesi inhibeerivad ravimid võivad ovulatsiooni mõjutades halvendada naiste viljakust. See toime on pöörduv ravi lõpetamisel.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Febrilek mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Patsiendid, kellel tekivad pearinglus, hallutsinatsioonid, ebatavalised peavalud ja nägemis- või kuulmishäired,

peavad hoiduma autojuhtimisest või masinate käsitsemisest. Ravimi ühekordne manustamine või lühiajaline kasutamine ei nõua tavaliselt mingite spetsiaalsete ettevaatusabinõude rakendamist.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedamad ibuprofeeniga seotud kõrvaltoimed on loomult gastrointestinaalsed. Võivad esineda peptilised haavandid, perforatsioon või seedetrakti verejooks, mõnikord fataalsed, eeskätt eakatel (vt lõik 4.4). Pärast manustamist on teatatud iiveldusest, oksendamisest, kõhulahtisusest, kõhupuhitusest, kõhukinnisusest, düspepsiast, kõhuvalust, veriroojast, verioksest, haavandilisest stomatiidist, Crohni tõve ning koliidi ägenemisest (vt lõik 4.4 „Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel”). Harvem on täheldatud gastriiti. Üldiselt suureneb kõrvaltoimete tekkimise risk (eriti tõsiste seedetrakti tüsistuste tekkimise risk) koos annuse suurenemise ja ravi kestuse pikenemisega.

Ravi järel ibuprofeeniga on teatatud ülitundlikkusreaktsioonidest. Nende hulka võivad kuuluda: (a) mittespetsiifiline allergiline reaktsioon ja anafülaksia; (b) hingamisteede reaktiivsus, mis hõlmab astmat, astma süvenemist, bronhospasmi või düspnoed; (c) erinevad nahahäired, sealhulgas eri tüüpi lööbed, sügelus, urtikaaria, purpur, angioödeem ning harvem eksfoliatiivsed ja bulloossed dermatoosid (sealhulgas epidermise nekrolüüs ja multiformne erüteem).

Olemasolevate autoimmuunhäiretega (nagu süsteemne erütematoosne luupus, segatüüpi sidekoehaigus) patsientidel on ravi ajal ibuprofeeniga täheldatud aseptilise meningiidi sümptomite, näiteks kaela jäikuse, peavalu, iivelduse, oksendamise, palaviku või desorientatsiooni üksikuid juhte.

Seoses MSPVA-de raviga on teatatud ödeemi, hüpertensiooni ja südamepuudulikkuse esinemisest.

Kliinilised uuringud viitavad, et ibuprofeeni kasutamine, eriti suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib olla seotud arteriaalsete trombootiliste sündmuste (näiteks müokardiinfarkt või insult) riski vähese suurenemisega (vt lõik 4.4).

Kõrvaltoimete loetelu tabelina

Järgnev kõrvaltoimete loend koosneb nendest, mis on esinenud ibuprofeeni ja pseudoefedriinvesinikkloriidi käsimüügist ostetud annuste lühiajalisel kasutamisel. Krooniliste seisundite pikaajalise ravi korral võivad esineda täiendavad kõrvaltoimed.

Patsiente tuleb teavitada, et nad peavad kohe lõpetama Febrilek’i võtmise ja pöörduma arsti juurde, kui neil tekib tõsine kõrvaltoime. Kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemi klasside ja esinemissageduse järgi. Esinemisagedused on klassifitseeritud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

MedDRA esinemissage Kõrvaltoime(d) organsüsteem dus

Infektsioonid ja Ibuprofeen Väga harv Infektsioossete põletike ägenemine (nt infestatsioonid nekrotiseeruv fastsiit), aseptiline Vere ja lümfisüsteemi Ibuprofeen Väga harv Hematopoeetilised häired (aneemia, häired leukopeenia, trombotsütopeenia,

Immuunsüsteemi Ibuprofeen Aeg-ajalt Ülitundlikkusreaktsioonid urtikaaria, häired sügeluse ja astmahoogudega (koos

Psühhiaatrilised Ibuprofeen Aeg-ajalt Unetus, agitatsioon häired Närvisüsteemi häired Ibuprofeen Aeg-ajalt Kesknärvisüsteemi häired, nagu Silma kahjustused Ibuprofeen Aeg-ajalt Nägemishäire Kõrva ja labürindi Ibuprofeen Harv Tinnitus kahjustused Südame häired Ibuprofeen Väga harv Palpitatsioonid, südamepuudulikkus, Vaskulaarsed häired Ibuprofeen Väga harv Arteriaalne hüpertensioon

Respiratoorsed, Pseudoefedriin- Harv Astma ägenemine või rindkere ja vesinikkloriid ülitundlikkusreaktsioon koos mediastiinumi häired bronhospasmiga Seedetrakti häired Ibuprofeen Sage Ebamugavustunne kõhus, düspepsia, Maksa ja sapiteede Ibuprofeen Väga harv Ebanormaalne maksafunktsioon, häired maksapuudulikkus, äge hepatiit, Naha ja nahaaluskoe Ibuprofeen Aeg-ajalt Lööve kahjustused Ibuprofeen Väga harv Rasked nahakõrvaltoimed (sh Neerude ja kuseteede Ibuprofeen Harv Neerukoe papillaarne nekroos häired

Üldised häired ja Ibuprofeen Aeg-ajalt Väsimus manustamiskoha reaktsioonid Uuringud Ibuprofeen Harv Vere kusihappesisalduse suurenemine

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise kliiniliste toimete põhjuseks on selles ravimis suurema tõenäosusega pseudoefedriinvesinikkloriid kui ibuprofeen. Toimed ei korreleeru õigesti võetud annusega erinevuse tõttu isikutevahelises tundlikkuses sümpatomimeetiliste omaduste suhtes.

Sümpatomimeetilise toime sümptomid KNS-i pidurdus: nt sedatsioon, apnoe, tsüanoos, kooma.

KNS-i stimulatsioon (see on tõenäolisem lastel): nt unetus, hallutsinatsioonid, krambid, treemor.

Lisaks sümptomitele, mida on juba kõrvaltoimetena mainitud, võivad esineda järgmised sümptomid: hüpertensiivne kriis, südamearütmiad, lihasnõrkus ja -pinge, eufooria, erutus, janu, rinnavalu, pearinglus, tinnitus, ataksia, nägemise hägustumine, hüpotensioon.

Ibuprofeeniga seotud sümptomid (lisaks seedetrakti ja neuroloogilistele sümptomitele, mida on juba kõrvaltoimetena mainitud) Unisus, nüstagm, tinnitus, hüpotensioon, metaboolne atsidoos, teadvuse kaotus. Tõsise mürgistuse korral võib tekkida metaboolne atsidoos.

Soovitatust suuremate annuste pikaajaline kasutamine või üleannustamine võib põhjustada neerude tubulaarset atsidoosi ja hüpokaleemiat.

Ravimeetmed Spetsiifilist antidooti ei ole.

Kaaluda aktiivsöe suukaudset manustamist, kui patsient pöördub tunni aja jooksul pärast potentsiaalselt toksilise koguse manustamist. Tuleb kontrollida elektrolüüte ja teha EKG. Kardiovaskulaarse ebastabiilsuse ja/või sümptomaatilise elektrolüütide tasakaaluhäire puhul tuleb alustada sümptomaatilist ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: köha- ja külmetuse korral kasutatavad preparaadid; teised preparaadid külmetuse leevendamiseks. ATC-kood: R05X

Pseudoefedriinvesinikkloriid on sümpatomimeetiline ravim, mis süsteemselt manustatuna toimib nasaalse dekongestandina.

Ibuprofeen on MSPVA, mis kuulub propioonhappe ravimiklassi. See on arüülkarboksüülhappe derivaat, millel on analgeetilised, palaviku- ja põletikuvastased omadused ning lühiajaline trombotsüütide funktsiooni inhibeeriv toime. Kõik need omadused on seotud selle võimega inhibeerida prostaglandiini sünteesi.

Febrilek on vasokonstriktori (pseudoefedriinvesinikkloriid) ja MSPVA (ibuprofeen) analgeetilise annuse kombinatsioon.

Eksperimentaalsed andmed viitavad sellele, et ibuprofeen võib koosmanustamisel konkureerivalt inhibeerida atsetüülsalitsüülhappe väikese annuse toimet trombotsüütide agregatsioonile. Mõned farmakodünaamika uuringud näitavad, et ühekordse 400 mg ibuprofeeni annuse manustamisel 8 tunni jooksul enne või 30 minutit pärast toimeainet kohe vabastava atsetüülsalitsüülhappe annuse (81 mg) manustamist esines atsetüülsalitsüülhappe nõrgenenud toime tromboksaani moodustumisele või trombotsüütide agregatsioonile. Kuigi nende andmete ekstrapoleerimisel kliinilisse situatsiooni esineb ebaselgusi, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib nõrgendada atsetüülsalitsüülhappe väikeste annuste kardioprotektiivset toimet. Aeg-ajalt ibuprofeeni kasutamisel ei peeta tõenäoliseks kliiniliselt olulise toime ilmnemist (vt lõik 4.5).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Ibuprofeen Terapeutilistes annustes on ibuprofeeni farmakokineetika lineaarne.

Imendumine Maksimaalne seerumikontsentratsioon saavutatakse ligikaudu 90 minuti jooksul pärast suukaudset manustamist. Üksikannuse suukaudsel manustamisel on maksimaalne seerumikontsentratsioon täiskasvanutel proportsionaalne annusega (C 17 ±3,5 μg/ml 200 mg annuse puhul ja 30,3 ±4,7 μg/ml 400 mg annuse puhul). Toit aeglustab ibuprofeeni imendumist. Jaotumine Ibuprofeen ei akumuleeru. See seondub plasmavalkudega 99% ulatuses. Sünoviaalvedelikus saavutatakse ibuprofeeni püsikontsentratsioon kaks kuni kaheksa tundi pärast annustamist, C sünoviaalvedelikus on ligikaudu kolmandik plasma C -ist. Pärast 400 mg max max ibuprofeeni annuse manustamist iga 6 tunni järel imetavatele naistele on rinnapiimas regenereeritud ibuprofeeni kogus väiksem kui 1 mg 24 tunni kohta. Biotransformatsioon Ibuprofeenil ei ole ensüüme indutseerivat toimet. See metaboliseerub 90% ulatuses ja muudetakse inaktiivseteks metaboliitideks.

Eritumine Ibuprofeen eritub peamiselt uriiniga. Ibuprofeen eritub täielikult 24 tunni jooksul, 10% eritub muutumatul kujul ja 90% inaktiivsete metaboliitidena, peamiselt glükuroniidkonjugaatidena. Eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu 2 tundi. Ibuprofeeni farmakokineetilised parameetrid on eakatel, neerupuudulikkusega ja maksapuudulikkusega patsientidel ainult veidi muutunud. Täheldatud muutused ei nõua annuse kohandamist.

Pseudoefedriinvesinikkloriid

Suukaudsel manustamisel eritub pseudoefedriin peamiselt muutumatult neerude kaudu (70…90 %).

Eritumise poolväärtusaeg sõltub uriini pH-st.

Uriini aluseliseks muutumine põhjustab suurenenud tubulaarset reabsorptsiooni ja sellest tulenevalt pseudoefedriini eritumise poolväärtusaja pikenemist.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ibuprofeeni ja pseudoefedriinvesinikkloriidi kombinatsiooni LD väärtused ägeda suukaudse toksilisuse uuringutes olid: 2,40 g/kg hiirtel ja 1,45 g/kg rottidel.

Ibuprofeeni ja pseudoefedriinvesinikkloriidi kombinatsiooni korduvtoksilisuse uuringuid ei ole läbi viidud.

Amesi testis ibuprofeeni ja pseudoefedriinvesinikkloriidi/ibuprofeeni kombinatsiooniga ei täheldatud mutageensust.

Loomkatsetes avaldus ibuprofeeni subkrooniline ja krooniline toksilisus peamiselt seedetrakti kahjustuste ning haavanditena. Rottidel ja hiirtel tehtud uuringutes ei leitud tõendeid ibuprofeeni kantserogeense toime kohta.

Hiirtel ja rottidel läbi viidud reproduktsioonitoksilisuse uuringutes üksikute koostisosadega (ligikaudu 100 mg/kg ibuprofeeni; ligikaudu 15 mg/kg pseudoefedriinvesinikkloriidi) ja kombinatsiooniga ei esinenud viiteid toksilisusele ega teratogeensusele ei emasloomal ega lootel.

Emasloomal põhjustas toksilises annuses pseudoefedriinvesinikkloriid rottidel fetotoksilisust (loote vähenenud kaal ja hilinenud luustumine). Fertiilsuse uuringuid ega peri- ja postnataalseid uuringuid ei ole pseudoefedriinvesinikkloriidiga läbi viidud.

Ibuprofeeni avaldatud reproduktsioonitoksilisuse uuringud näitasid ovulatsiooni inhibeerimist küülikutel ja implantatsioonihäireid erinevatel loomaliikidel (küülik, rott ja hiir). Rottidel ja küülikutel läbiviidud uuringud on näidanud, et ibuprofeen läbib platsentat. Emasloomale toksiliste annuste puhul täheldati väärarendite (nt vatsakeste vaheseina defektid) esinemissageduse suurenemist.

Ibuprofeen võib olla kahjulik vesikeskkonnale, eriti kaladele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Mikrokristalliline tselluloos Veevaba kaltsiumvesinikfosfaat Naatriumkroskarmelloos Maisitärklis Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat

Tableti kate Hüpromelloos Makrogool 400 Talk Titaandioksiid (E171) Kollane raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

48 kuud.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Lapsekindel PVC/PVDC/alumiiniumfooliumist blister.

Pakendi suurused: 10, 12, 20, 24 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Bausch Health Ireland Limited 3013 Lake Drive Citywest Business Campus Dublin 24, D24PPT3 Iirimaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

899915

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 12.01.2016 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 23.04.2020

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2025