Flusamer - annustatud inhalatsioonipulber (50mcg +250mcg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Flusamer 50 mikrogrammi/250 mikrogrammi/annuses annustatud inhalatsioonipulber Flusamer 50 mikrogrammi/500 mikrogrammi/annuses annustatud inhalatsioonipulber

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Flusameri iga eelannustatud annus sisaldab:

50 mikrogrammi/250 mikrogrammi/annuses:

50 mikrogrammi salmeterooli (salmeteroolksinafoaadina) ja 250 mikrogrammi flutikasoonpropionaati.

50 mikrogrammi/500 mikrogrammi/annuses:

50 mikrogrammi salmeterooli (salmeteroolksinafoaadina) ja 500 mikrogrammi flutikasoonpropionaati.

INN. Salmeterolum, fluticasonum.

Teadaolevat toimet omav abiaine:

50 mikrogrammi/250 mikrogrammi/annuses: 24,677 mg laktoosi annuse kohta.

50 mikrogrammi/500 mikrogrammi/annuses: 24,427 mg laktoosi annuse kohta.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Annustatud inhalatsioonipulber.

Valge pulber.

Flusamer sisaldab kahte toimeainet, mõlemad on üksikannusega fooliumist blisterribas (kahekordne blisterriba), mis asetsevad inhalatsiooniseadmes Elpenhaler.

Iga annus on ühes kahekordses blisterribas.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Näidustatud ainult täiskasvanutele.

Astma

Bronhiaalastma regulaarne ravi pikatoimelise beeta2-adrenomimeetikumi ja inhaleeritava glükokortikosteroidi kombinatsioonpreparaadiga on sobiv kui:

• inhaleeritavad glükokortikosteroidid ja „vastavalt vajadusele“ inhaleeritav lühitoimeline beeta2adrenomimeetikum ei taga piisavat kontrolli astmanähtude üle; või

- on juba saavutatud piisav kontroll inhaleeritava glükokortikosteroidi ja pikatoimelise beeta2-adrenomimeetikumiga.

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus

Annustamine ja manustamisviis

1. Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (FEV1 < 60% normist enne bronhodilataatori manustamist) ja korduvate ägenemiste anamneesiga patsientide sümptomaatiline ravi, kui väljendunud haigussümptomid püsivad vaatamata bronhodilataatori regulaarsele kasutamisele.

Flusamer on ainult inhaleerimiseks.

Annustamine

Patsientidele tuleb selgitada, et Flusameri tuleb kasutada optimaalse kasu saavutamiseks iga päev, isegi sümptomite puudumisel.

Arst peab patsientide seisundit regulaarselt uuesti hindama, et tagada Flusameri optimaalsete raviannuste kasutamine ning seda muudetakse ainult arsti soovitusel. Annus tuleb tiitrida väikseima annuseni, millega on võimalik tagada sümptomite efektiivne kontroll. Kui kaks korda ööpäevas manustatud kombinatsioonpreparaadi väikseim tugevus tagab püsiva kontrolli haigusnähtude üle, võib järgmisena proovida kasutada ainult inhaleeritavat glükokortikosteroidi. Alternatiivselt võib pikatoimelist beeta2-agonisti vajavatel patsientidel tiitrida annuse Flusameri manustamiseni üks kord ööpäevas, kui arsti arvates piisab sellest haiguse kontrolli säilitamiseks. Kui üks kord ööpäevas annustaval patsiendil on esinenud öiseid sümptomeid, tuleb see annus manustada õhtul, ning kui patsiendil on sümptomeid põhiliselt esinenud päeval, tuleb annus manustada hommikul.

Patsientidele tuleb määrata Flusamer tugevusega, mis sisaldab nende haiguse raskusastmele sobivas annuses flutikasoonpropionaati. Kui konkreetne patsient vajab soovitatust erinevaid annuseid, tuleb määrata talle sobivad beeta2-agonisti ja/või glükokortikosteroidi annused.

Soovitatavad annused:

Astma

Täiskasvanud

Üks inhalatsioon 50 mikrogrammi salmeterooli ja 250 mikrogrammi flutikasoonpropionaati kaks korda ööpäevas

või

üks inhalatsioon 50 mikrogrammi salmeterooli ja 500 mikrogrammi flutikasoonpropionaati kaks korda ööpäevas.

Keskmise raskusega püsiva astmaga täiskasvanutel (kellel esinevad astma sümptomid iga päev, vajadus kasutada sümptomeid leevendavat ravimit iga päev ja mõõdukas kuni raske õhuvoolu takistus), kellel on oluline saavutada kiiresti astma kontroll, võib kaaluda Flusameri lühiajalist kasutamist esmase säilitusravina. Neil juhtudel on soovitatav algannus üks inhalatsioon 50 mikrogrammi salmeterooli ja 100 mikrogrammi flutikasoonpropionaati kaks korda ööpäevas. Kui on saavutatud astmakontroll, tuleb ravi üle vaadata ja kaaluda, kas patsiendi võib üle viia ainult inhaleeritava glükokortikosteroidi kasutamisele. Annuse vähendamisel on tähtis patsientide seisundi regulaarne kontrollimine.

Patsientidel, kellel puudub üks või kaks astma raskuse kriteeriumit, ei ole esmase kombinatsioonravi eelis võrreldes ainult flutikasoonpropionaadi kasutamisega säilitusravis tõestatud. Üldiselt on enamikule patsientidest esmavaliku ravimiks inhaleeritavad

kortikosteroidid. Flusamer ei ole ette nähtud kerge astma esmavaliku raviks. Salmeterooli/flutikasoonpropionaadi 50 mikrogrammi/100 mikrogrammi annus ei sobi raske astmaga täiskasvanutele; enne ükskõik millise fikseeritud kombinatsioonpreparaadi kasutamist raske astma puhul on soovitav kindlaks määrata inhaleeritava glükokortikosteroidi sobiv annus.

Annuste puhul, mida ei õnnestu saavutada ravimiga Flusamer, on olemas muu tugevusega salmeterooli/flutikasooni ravimid.

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)

Täiskasvanud

Üks inhalatsioon 50 mikrogrammi salmeterooli ja 500 mikrogrammi flutikasoonpropionaati kaks korda ööpäevas.

Patsientide erirühmad

Eakatel ja neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Salmeterooli/flutikasoonproprionaadi kasutamiseks maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel andmed puuduvad.

Lapsed ja noorukid

Flusameri ei tohi kasutada lastel ja noorukitel.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Haiguse halvenemine

Flusameri ei tohi kasutada ägedate astmasümptomite raviks, mille puhul on vaja kasutada kiire- ja lühitoimelist bronhodilataatorit. Patsientidele tuleb soovitada hoida alati käepärast astmahoo ravim.

Ravi ravimiga Flusamer ei tohi alustada astma ägenemise ajal või kui esineb astmanähtude märgatav süvenemine või halvenemine.

Ravi ajal ravimiga Flusamer võivad tekkida raskekujulised astmaga seotud kõrvaltoimed ja ägenemised. Patsiente tuleb juhendada, et nad jätkaksid ravi, kuid pöörduksid arsti poole, kui astma sümptomid ei allu ravile või süvenevad pärast Flusameriga ravi alustamist.

Ravimi (lühitoimeliste bronhodilataatorite) sagedasem kasutamine sümptomite leevendamiseks või vähenenud ravivastus näitab ravile allumise vähenemist ja arst peab uuesti hindama patsiendi seisundit.

Järsk ja progresseeruv astma halvenemine on potentsiaalselt eluohtlik ja patsient vajab kiiret meditsiinilist hindamist. Tuleb kaaluda kortikosteroidide annuse suurendamist.

Kui on saavutatud kontroll astmanähtude üle, võib kaaluda Flusameri annuse järk-järgulist vähendamist. Annuse vähendamisel on tähtis patsientide seisundi regulaarne jälgimine. Kasutada tuleb Flusameri väikseimat efektiivset annust (vt lõik 4.2).

KOK-iga patsientidel, kellel esineb ägenemisi, on tavaliselt näidustatud ravi süsteemsete kortikosteroididega, seega tuleb patsientidel paluda otsida meditsiinilist abi, kui Flusameriga ravimisel nende sümptomid halvenevad.

Astmaga patsientidel ei tohi ravi Flusameriga lõpetada järsku, kuna esineb ägenemise oht. Annust tuleb vähendada arsti järelevalve all. KOK-iga patsientidel võib ravi lõpetamisega kaasneda ka sümptomaatiline dekompensatsioon, mistõttu on vajalik arsti järelevalve.

Nagu ka teiste kortikosteroide sisaldavate inhaleeritavate ravimite puhul, tuleb olla ettevaatlik Flusameri manustamisel aktiivse või märkamatult kulgeva kopsutuberkuloosiga ja hingamisteede seen-, viirus- või muu infektsiooniga patsientidele. Kui see on näidustatud, tuleb viivitamatult määrata sobiv ravi.

Kardiovaskulaarsed toimed

Harva võivad ravimi Flusamer suured terapeutilised annused põhjustada südame rütmihäireid, nt supraventrikulaarset tahhükardiat, ekstrasüstoleid ja kodade virvendust ning seerumi kaaliumisisalduse kerget mööduvat vähenemist. Seetõttu tuleb olla ettevaatlik Flusameri kasutamisel raskete kardiovaskulaarsete häirete või südame rütmihäiretega patsientidel ja diabeediga, türeotoksikoosiga, korrigeerimata hüpokaleemiaga patsientidel või patsientidel, kellel on eelsoodumus seerumi kaaliumisisalduse vähenemiseks.

Hüperglükeemia

Väga harva on teatatud vere glükoositasemete tõusust (vt lõik 4.8), seda tuleb arvestada ravimi määramisel diabeedi anamneesiga patsientidele.

Paradoksaalne bronhospasm

Nagu ka teiste inhaleeritavate ravimite puhul, võib kohe pärast annustamist tekkida paradoksaalne bronhospasm koos vilistava hingamise tugevnemise ja hingeldusega. Paradoksaalne brohnospasm reageerib kiiretoimelisele bronhodilataatorile ja seda tuleb viivitamatult ravida. Flusameri kasutamine tuleb otsekohe katkestada, hinnata patsiendi seisundit ja vajadusel alustada alternatiivset ravi.

Teavitatud on beeta2-adrenomimeetikumide farmakoloogilistest kõrvaltoimetest, nagu treemor, südamepekslemine ja peavalu, kuid need on pigem mööduvad ja vähenevad regulaarse ravi käigus.

Süsteemseid toimeid võivad põhjustada kõik inhaleeritavad kortikosteroidid, eriti suurte annuste pikaajalisel kasutamisel. Nende toimete tekkimise tõenäosus on palju väiksem kui suukaudsete kortikosteroidide kasutamisel. Võimalikud süsteemsed toimed on Cushingi sündroom, Cushingi sündroomile iseloomulikud sümptomid, neerupealiste supressioon, luu mineraalse tiheduse vähenemine, katarakt, glaukoom ning harvem erinevad psühholoogilised või käitumuslikud toimed, sealhulgas psühhomotoorne hüperaktiivsus, unehäired, ärevus, depressioon või agressiivsus (eriti lastel). Seetõttu on oluline patsiendi regulaarne jälgimine ja inhaleeritava kortikosteroidi annuse vähendamine madalaima efektiivse annuseni.

Pikaajaline ravi inhaleeritavate kortikosteroidide suurte annustega võib patsientidel põhjustada neerupealiste supressiooni ja ägedat adrenaalkriisi. Väga harvadel juhtudel on neerupealiste supressiooni ja ägedat adrenaalkriisi kirjeldatud ka flutikasoonpropionaadi

500 kuni 1000 mikrogrammise annuse kasutamisel. Ägeda adrenaalkriisi võivad esile kutsuda näiteks sellised seisundid, nagu trauma, operatsioon, infektsioon või annuse kiire vähendamine. Tekkivad sümptomid on tüüpiliselt ebamäärased ja võivad olla näiteks anoreksia, kõhuvalu, kehakaalu langus, väsimus, peavalu, iiveldus, oksendamine, hüpotensioon, teadvuse nõrgenemine, hüpoglükeemia ja krambid. Stressiperioodidel või plaaniliste operatsioonide ajal tuleb kaaluda täiendava süsteemse kortikosteroidravi kasutamist.

Inhaleeritava flutikasoonpropionaatravi kasulikkuse tõttu peaks vähenema vajadus suukaudsete steroidide järele, kuid suukaudsetelt steroididelt üle toodud patsientidel võib kaua aega püsida neerupealiste funktsiooni languse oht. Seetõttu tuleb neid patsiente ravida ettevaatlikkusega ja nende neerupealiste funktsiooni tuleb regulaarselt jälgida. Sama risk võib esineda ka patsientidel, kes on varem vajanud suurtes annustes erakorralist kortikosteroidravi. Funktsiooni jääkkahjustuse võimalusega tuleb arvestada ka erakorralistes või plaanilistes stress-situatsioonides ja kaaluda sobiva kortikosteroidravi kasutamist. Enne plaanilisi protseduure võib neerupealiste kahjustuse ulatus vajada spetsialisti konsultatsiooni.

Ritonaviir võib flutikasoonpropionaadi kontsentratsiooni plasmas tunduvalt suurendada. Seetõttu tuleb vältida nende samaaegset kasutamist, välja arvatud, kui potentsiaalne kasu patsiendile ületab süsteemse kortikosteroidi kõrvaltoimete tekkimise riski. Süsteemsete kõrvaltoimete tekke risk esineb ka flutikasoonpropionaadi kasutamisel koos teiste tugevatoimeliste CYP3A inhibiitoritega (vt lõik 4.5). Samaaegne ravi koos CYP3A inhibiitoritega, sealhulgas kombitsistaati sisaldavate ravimitega, eeldatavalt suurendab süsteemsete kõrvaltoimete riski. Nende ravimite kombinatsiooni tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui ravi kasulikkus ületab kortikosteroidide süsteemsete kõrvaltoimete suurenenud riski. Nende ravimite kooskasutamise korral peab patsiente jälgima kortikosteroidide süsteemsete toimete suhtes.

Pneumoonia KOK-iga patsientidel

Inhaleeritavate kortikosteroididega ravitud KOK-iga patsientidel on täheldatud pneumoonia, sealhulgas haiglaravi vajava pneumoonia, esinemissageduse suurenemist. Leitud on mõningaid tõendeid pneumoonia tekkeriski suurenemise kohta steroidide annuse suurendamisel, aga seda ei ole kõigi uuringute lõikes lõplikult tõestatud.

Puuduvad veenvad kliinilised tõendid inhaleeritavate kortikosteroidpreparaatide klassisiseste erinevuste kohta seoses pneumoonia tekkeriski raskusastmega.

Arstid peavad jääma valvsaks võimaliku pneumoonia tekkimise suhtes KOK-iga patsientidel, sest selliste infektsioonide kliinilised tunnused kattuvad KOK-i ägenemise sümptomitega.

KOK-iga patsientide pneumoonia tekkeriski tegurite hulka kuuluvad suitsetamine, kõrgem vanus, madal kehamassiindeks (KMI) ja raske KOK.

Suure kliinilise uuringu (Salmeterol Multi-Center Asthma Research Trial, SMART) tulemuste kohaselt oli afroameeriklastest patsientidel salmeterooli kasutamisel suurem risk hingamisteedega seotud tõsiste nähtude või surmajuhtumite tekkeks võrreldes platseeboga (vt lõik 5.1). Ei ole teada, kas see oli põhjustatud farmakogeneetilistest või muudest teguritest. Seetõttu tuleb mustanahalistel aafriklastel või afro-kariibi esivanematega patsientidel soovitada ravi jätkata, kuid pöörduda arsti poole, kui astma sümptomid ei allu ravile või süvenevad Flusameri kasutamisel.

Koostoimed tugevate CYP3A4 inhibiitoritega

Süsteemse ketokonasooli samaaegne kasutamine suurendab oluliselt salmeterooli süsteemset ekspositsiooni. See võib suurendada süsteemsete kõrvaltoimete esinemissagedust (nt QTc- intervalli pikenemine ja südamepekslemine). Seetõttu tuleb vältida samaaegset ravi ketokonasooli või teiste tugevatoimeliste CYP3A4 inhibiitoritega, välja arvatud juhul, kui selle kasulikkus ületab salmeteroolravi süsteemsete kõrvaltoimete potentsiaalselt suurenenud riski (vt lõik 4.5).

Abiained

Flusamer sisaldab laktoosi. Patsiendid harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, laktaasidefitsiidiga või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga ei tohi seda ravimit võtta. Abiaine laktoos sisaldab väheses koguses piimavalke, mis võivad põhjustada allergilisi

reaktsioone.

Lapsed ja noorukid

Eriline oht võib esineda lastel ja alla 16-aastastel noorukitel, kes võtavad suurtes annustes flutikasoonproprionaati (tavaliselt ≥ 1000 mikrogrammi ööpäevas). Võivad esineda süsteemsed toimed, eelkõige pikemaks ajaks määratud suurte annuste juures. Võimalike süsteemsete toimete hulka kuuluvad Cushingi sündroom, Cushingi sündroomi sarnased ilmingud, neerupealiste supressioon, äge neerupealiste kriis ning kasvu pidurdumine lastel ja noorukitel ning harva ka hulk psühholoogilisi või käitumuslikke toimeid, sealhulgas psühhomotoorne hüperaktiivsus, unehäired, ärevus, depression või agressiivne käitumine. Tuleb kaaluda lapse või nooruki suunamist laste kopsuarsti juurde.

On soovitav regulaarselt jälgida pikaajalist inhaleeritavat kortikosteroidravi saavate laste pikkust. Inhaleeritava kortikosteroidi annust tuleb vähendada madalaima annuseni, kus astma efektiivne kontroll on tagatud.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Beetaadrenergilised blokaatorid võivad nõrgendada salmeterooli toimet või töötada sellele vastu. Nii mitteselektiivsete kui ka selektiivsete beetablokaatorite kasutamist tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui nende kasutamine on tungivalt vajalik. Ravist beeta2-agonistiga võib tuleneda potentsiaalselt tõsine hüpokaleemia. Tuleb olla eriti ettevaatlik ägeda raske astma puhul, kuna samaaegne ravi ksantiini derivaatidega, steroididega ja diureetikumidega võib selle ravimi toimet tugevdada.

Teiste beetaadrenergilisi aineid sisaldavate ravimite samaaegne kasutamine võib omada aditiivset toimet.

Flutikasoonpropionaat

Tavaolukorras saavutatakse pärast inhaleeritava annuse manustamist flutikasoonpropionaadi madal kontsentratsioon plasmas ulatusliku esmase maksapassaaži ja ulatusliku süsteemse kliirensi tõttu, mida vahendab sooles ja maksas tsütokroom P450 3A4. Seetõttu on flutikasoonpropionaadi vahendatud kliiniliselt oluliste koostoimete teke ebatõenäoline.

Intranasaalse flutikasoonpropionaadi koostoimeuuringus tervetel vabatahtlikel suurendas ritonaviiri (väga tugev tsütokroom P450 3A4 inhibiitor) 100 mg annuse manustamine kaks korda ööpäevas flutikasoonpropionaadi kontsentratsiooni plasmas mitusada korda, mille tulemusena vähenesid tunduvalt seerumi kortikosooli kontsentratsioonid. Inhaleeritava flutikasoonpropionaadi sarnase koostoime kohta teave puudub, kuid võib eeldada flutikasoonpropionaadi taseme märgatavat tõusu plasmas. On esinenud Cushingi sündroomi ja neerupealiste supressiooni juhtumeid. Seda kombinatsiooni tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui saadav kasu ületab süsteemsete glükokortikoidide kõrvaltoimete suurenemise riski.

Väikeses uuringus tervetel vabatahtlikel suurendas veidi nõrgema toimega CYP3A inhibiitor ketokonasool flutikasoonpropionaadi ekspositsiooni pärast ühekordset inhalatsiooni 150% võrra. Selle tulemusena vähenes plasma kortisoolitase rohkem kui ainult flutikasoonpropionaadi kasutamisel. Samaaegne ravi teiste tugevatoimeliste CYP3A inhibiitoritega, nagu itrakonasool, ja mõõdukate CYP3A inhibiitoritega, nagu erütromütsiin, suurendab samuti eeldatavalt flutikasoonpropionaadi süsteemset ekspositsiooni ja süsteemsete kõrvaltoimete tekke riski. Vajalik on ettevaatus, samuti tuleb võimaluse korral vältida pikaajalist ravi nende ravimitega.

Salmeterool

Tugevad CYP3A4 inhibiitorid

Ketokonasooli (400 mg suukaudselt üks kord ööpäevas) ja salmeterooli (50 mikrogrammi inhalatsioonina kaks korda ööpäevas) samaaegsel manustamisel 15-le tervele uuringus

osalejale 7 päeva jooksul, suurenes oluliselt salmeterooli kontsentratsioon plasmas (CMAX 1,4-kordselt ja AUC 15-kordselt). See võib suurendada ka salmeteroolravi teiste süsteemsete kõrvaltoimete (nt QTc-intervalli ja südamepekslemise) esinemissagedust võrreldes ainult salmeterooli või ketokonasooli kasutamisega (vt lõik 4.4).

Kliiniliselt olulisi toimeid vererõhule, südame löögisagedusele, vere glükoositasemele ja vere kaaliumisisaldusele ei ole täheldatud. Samaaegsel manustamisel koos ketokonasooliga ei suurenenud salmeterooli eliminatsiooni poolväärtusaeg ega salmeterooli kuhjumine korduval manustamisel.

Samaaegset manustamist koos ketokonasooliga tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui ravist saadav kasu ületab salmeteroolravi süsteemsete kõrvaltoimete potentsiaalselt suurenenud riski. Teiste tugevate CYP3A4 inhibiitorite (nt itrakonasool, telitromütsiin, ritonaviir) puhul esineb tõenäoliselt sarnane koostoimete risk.

Mõõdukad CYP 3A4 inhibiitorid

Erütromütsiini (500 mg suukaudselt kolm korda ööpäevas) ja salmeterooli (50 mikrogrammi inhalatsioonina kaks korda ööpäevas) samaaegsel manustamisel 15-le tervele uuringus osalejale 6 päeva jooksul suurenes salmeterooli ekspositsioon vähesel määral, kuid mitte statistiliselt oluliselt (CMAX 1,4-kordselt ja AUC 1,2-kordselt). Samaaegne manustamine erütromütsiiniga tõsiseid kõrvaltoimeid ei tekitanud.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilsus

Puuduvad inimestelt saadud andmed. Kuid loomkatsetes ei ilmnenud salmeterooli või flutikasoonpropionaadi toimet fertiilsusele.

Rasedus

Keskmine hulk rasedate kohta saadud andmeid (300 kuni 1000 raseda andmed) näitab, et salmeterool ja flutikasoonpropionaat ei põjusta väärarenguid ega avalda kahjulikku toimet lootele/vastsündinule. Loomkatsed on näidanud beeta2-adrenoretseptori agonistide ja glükokortikosteroidide manustamise järgselt kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Flusameri manustamist rasedatele võib kaaluda ainult sel juhul, kui oodatav kasu emale ületab võimaliku riski lootele.

Rasedatel naistel tuleb astma raviks kasutada flutikasoonpropionaadi minimaalset efektiivset annust, mis tagab piisava kontrolli astmanähtude üle.

Imetamine

Ei ole teada, kas salmeterool ja flutikasoonpropionaat/metaboliidid erituvad inimese rinnapiima.

Uuringute kohaselt erituvad salmeterool ja flutikasoonpropionaat ning nende metaboliidid lakteerivate rottide piima.

Riski rinnapiimatoidul olevatele vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Rinnaga toitmise katkestamine või Flusamer-ravi katkestamine tuleb otsustada arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Toime reaktsioonikiirusele

Flusamer ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Kõrvaltoimed

Kuna Flusamer sisaldab salmeterooli ja flutikasoonpropionaati, võib tekkida mõlema toimeainega seotud erinevat tüüpi ja erineva raskusastmega kõrvaltoimeid. Kahe toimeaine samaaegsel manustamisel ei ole täheldatud täiendavate kõrvaltoimete lisandumist.

Salmeterooli või flutikasoonpropionaadiga seotud kõrvaltoimed on toodud allpool ning on loetletud organsüsteemi klasside ja esinemissageduse järgi. Esinemissagedused on toodud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Kõrvaltoimete esinemissagedused tulenevad kliiniliste uuringute andmetest. Esinemissagedust platseebo kasutamisel arvesse ei võetud.

Esines platseebo kasutamisel sageli

Esines platseebo kasutamisel väga sageli

Esines 3 aasta jooksul KOK-i uuringus

Vt lõik 4.4

Vt lõik 5.1

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

On esinenud beeta2-agonistide raviga seotud farmakokineetlisi kõrvaltoimeid, nagu treemor, südamepekslemine ja peavalu, kuid need on üldjuhul mööduvad ja taanduvad regulaarse ravi korral.

Samamoodi nagu muu inhalatsioonraviga, võib paradoksaalne bronhospasm ilmneda pärast annustamist vilistava hingamise tugevnemise ja hingeldusega. Paradoksaalne bronhospasm reageerib kiiretoimelisele bronhodilataatorile ja seda tuleb viivitamatult ravida. Flusameri kasutamine tuleb kohe lõpetada, seejärel hinnata patsienti ja vajadusel korral määrata alternatiivne ravi.

Flutikasoonpropionaadi sisalduse tõttu võivad mõnel patsiendil tekkida hääle kähedus ning suu ja kõri ning harva ka söögitoru kandidiaas (soor). Nii hääle kähedust kui ka kandidiaasi esinemissagedust võib leevendada, kui pärast ravimi kasutamist loputada suud veega ja/või pesta hambaid. Sümptomaatilist suu ja kõri kandidiaasi saab ravida paiksete seenevastaste ravimitega, jätkates samal ajal ravi Flusameriga.

Lapsed

Võimalikeks süsteemseteks toimeteks on Cushingi sündroom, Cushingi sündroomile iseloomulikud sümptomid, neerupealiste supressioon ning kasvu aeglustumine lastel ja noorukitel (vt lõik 4.4). Lastel võib samuti esineda ärevus, unehäired ja käitumuslikud muutused, sealhulgas hüperaktiivsus ja ärrituvus.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Ravimi Flusamer üleannustamise kohta kliinilistes uuringutes andmed puuduvad, kuid andmed mõlema ravimi üleannustamise kohta on järgmised:

Salmeterooli üleannustamise nähud ja sümptomid on pearinglus, süstoolse vererõhu tõus, treemor, peavalu ja tahhükardia. Kui ravi Flusameriga tuleb katkestada ravimi beetaagonistist komponendi üleannustamise tõttu, tuleb kaaluda sobiva steroidasendusravi kasutamist. Lisaks võib tekkida hüpokaleemia ja seetõttu tuleb jälgida kaaliumitaset seerumis. Tuleb kaaluda kaaliumi asendamist.

Äge: soovitatutest suuremate flutikasoonpropionaadi annuste inhaleerimine võib põhjustada neerupealiste funktsiooni ajutist supressiooni. See ei nõua erakorraliste meetmete kasutusele

võtmist, kuna neerupealiste funktsioon taastub mõne päeva jooksul, mida kontrollitakse plasma kortisoolisisalduse järgi.

Inhaleeritava flutikasoonpropionaadi korduv üleannustamine: tuleb jälgida neerupealiste funktsiooni ja vajalik võib olla ravi süsteemse kortikosteroidiga. Kui patsient on stabiilne, tuleb ravi jätkata inhaleeritava kortikosteroidiga soovituslikus annuses. Vt lõik 4.4, neerupealiste supressiooni oht.

Flutikasoonpropionaadi nii ägeda kui ka kroonilise üleannustamise puhul tuleb ravi Flusameriga jätkata sümptomite kontrollimiseks sobivas annuses.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: adrenergilised ained kombinatsioonis kortikosteroidide või teiste ainetega, v.a. antikolinergilised.

ATC-kood: R03AK06

Toimemehhanism ja farmakodünaamilised toimed

Flusamer sisaldab salmeterooli ja flutikasoonpropionaati, millel on erinevad toimeviisid. Kummagi ravimi toimemehhanismi on kirjeldatud allpool.

Salmeterool:

Salmeterool on selektiivne pikatoimeline (12 tundi) beeta2-adrenoretseptori agonist, millel on pikk kõrvalahel, mis seondub retseptori eksopiirkonnaga.

Salmeterool annab võrreldes tavapäraste lühitoimeliste beeta2-agonistide soovituslike annustega pikema kestusega bronhodilatatsiooni, mis kestab vähemalt 12 tundi.

Flutikasoonpropionaat:

Flutikasoonproprionaadil, mida manustatakse inhalatsiooni teel soovituslikes annustes, on kopsudes glükokortikoidne põletikuvastane toime, mille tulemusel vähenevad astma sümptomid ja ägenemised ning esineb vähem kõrvaltoimeid, võrreldes sellega, kui kortikosteroide manustatakse süsteemselt.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Astma kliinilised uuringud

12-kuulises uuringus (Gaining Optimal Asthma ControL, GOAL), kus osales 3416 püsiva astmaga täiskasvanut ja noorukit, võrreldi salmeterooli/flutikasoonpropionaadi ja ainult inhaleeritava kortikosteroidi (flutikasoonpropionaat) efektiivsust ja ohutust astma ravieesmärkide saavutamisel. Raviannust suurendati iga 12 nädala järel, kuni saavutati **täielik kontroll või jõuti uuringuravimi maksimaalse annuseni. Uuringus GOAL oli rohkem patsiente, kellel astma allus ravile salmeterooli/flutikasoonpropionaadiga võrreldes ainult inhaleeritava kortikosteroidi kasutamisega ning see kontroll saavutati kortikosteroidi väiksema annusega.

*Hea kontroll astma üle saavutati kiiremini salmeterooli/flutikasoonpropionaadi kasutamisel, kui ainult inhaleeritava kortikosteroidi kasutamisel. 50% uuringus osalejatest saavutas oma esimese hea kontrolliga nädala 16 päeva möödumisel ravi alustamisest salmeterooli/flutikasoonpropionaadiga, samal ajal kui inhaleeritava kortikosteroidi rühmas oli see näitaja 37 päeva. Varem steroide mittekasutanud astmahaigete alarühmas saavutati esimene hea kontrolliga nädal 16 päeva möödumisel ravi alustamisest

salmeterooli/flutikasoonpropionaadiga võrreldes 23 päevaga inhaleeritava kortikosteroidi rühmas.

Uuringu üldised tulemused:

Astma *hea kontrolli ja **täieliku kontrolli 12 kuu jooksul saavutanud patsientide osakaal

*Astma hea kontroll; sümptomite skoor üle 1 (sümptomite skoor 1 tähendab „sümptomid esinevad ühe korra päevas lühikest aega“) 2 päeva jooksul või alla selle, lühitoimelise beetaagonisti kasutamine 2 päeva jooksul või alla selle ning 4 korral nädalas või alla selle, kopsu funktsioon 80% prognoositust hommikusest väljahingamise tippvoolust või üle selle, öiste ärkamiste puudumine, ägenemiste puudumine ja ravi muutmist tingivate kõrvaltoimete puudumine

**Astma täielik kontroll; sümptomite puudumine, lühitoimelise beetaagonisti mittekasutamine, kopsu funktsioon 80% prognoositud hommikusest väljahingamise tippvoolust või üle selle, öiste ärkamiste puudumine, ägenemiste puudumine ja ravi muutmist tingivate kõrvaltoimete puudumine

Selle uuringu tulemused näitavad, et salmeterooli/flutikasoonpropionaati

50/100 mikrogrammi kaks korda ööpäevas võib kasutada mõõduka püsiva astma esmaseks raviks patsientidel, kellel peetakse oluliseks kiiret astma kontrolli saavutamist (vt lõik 4.2).

Topeltpimedas randomiseeritud, paralleelrühmadega uuringus 318-l püsiva astmaga patsiendil vanuses 18 aastat, hinnati salmeterooli/flutikasoonpropionaadi ohutust ja taluvust kahe inhalatsiooni manustamisel kaks korda ööpäevas (topeltannus) kahe nädala jooksul. Uuring näitas, et salmeterooli/flutikasoonpropionaadi iga tugevuse inhalatsioonide kahekordistamine kuni 14 päeva jooksul suurendas vähesel määral beetaagonistiga seotud kõrvaltoimeid (treemor: 1 patsiendil [1%] vs 0, südamepekslemine: 6 [3%] vs 1 [< 1%], lihaskrambid: 6 [3%] vs 1 [< 1%]) ja inhaleeritava kortikosteroidiga seotud kõrvaltoimete esinemissagedus jäi samaks (nt suu kandidiaas: 6 [6%] vs 16 [8%], hääle kähedus; 2 [2%] vs 4 [2%]) võrreldes ühe inhalatsiooniga kaks korda ööpäevas. Beetaagonistiga seotud kõrvaltoimete sagenemist

vähesel määral tuleb võtta arvesse, kui arst kaalub salmeterooli/flutikasoonpropionaadi annuse kahekordistamist täiskasvanud patsientidel, kes vajavad täiendavat lühiajalist (kuni 14 päeva) inhaleeritavat kortikosteroidravi.

Salmeterool/flutikasoonpropionaadi KOK-i kliinilised uuringud

1. TORCH oli 3-aastane uuring, milles hinnati ravi (50 mikrogrammi salmeterooli/500 mikrogrammi flutikasoonpropionaati kaks korda ööpäevas, salmeterooli 50 mikrogrammi kaks korda ööpäevas, flutikasoonpropionaadi (FP) 500 mikrogrammi kaks korda ööpäevas või platseebo) toimet KOK-iga patsientide üldisele suremusele. KOK-iga patsiendid, kelle ravieelne (bronhodilataatori kasutamise eelne) FEV1 oli < 60% prognoositavast normaalsest tasemest, randomiseeriti saama topeltpimeravimit. Uuringu ajal lubati patsientidel kasutada tavalist KOK-i ravi, välja arvatud muud inhaleeritavad kortikosteroidid, pikatoimelised bronhodilataatorid ja pikaajaliselt kasutatavad süsteemsed kortikosteroidid. Elulemus 3 aasta möödumisel määrati kindlaks kõikidel patsientidel olenemata uuringuravimi kasutamise katkestamisest. Esmane tulemusnäitaja oli üldine suremuse vähenemine 3 aasta möödumisel salmeterooli/flutikasoonpropionaadi kasutamisel võrreldes platseeboga.
2. Mitteoluline p-väärtus pärast korrigeerimist kahe vaheanalüüsi suhtes, milles võrreldi esmast efektiivsust suitsetamise staatuse järgi stratifitseeritud logaritmilise astaktestiga

Flutikasoonpropionaadi/salmeterooliga ravitud patsientidel oli suund elulemuse paranemisele võrreldes platseeboga 3 aasta jooksul, kuid see ei saavutanud statistiliselt olulist taset

p ≤ 0,05.

3 aasta jooksul KOK-iga seotud põhjustel surnud patsientide osakaal oli platseebo kasutamisel 6,0%, salmeterooli kasutamisel 6,1%, FP kasutamisel 6,9% ja salmeterooli/flutikasoonpropionaadi kasutamisel 4,7%.

Mõõdukate kuni raskete ägenemiste keskmine arv aastas vähenes salmeterooli/flutikasoonpropionaadi kasutamisel oluliselt võrreldes salmeterooli, FP ja platseebo kasutamisega (keskmine määr salmeterooli//flutikasoonpropionaadi rühmas 0,85 võrreldes 0,97-ga salmeterooli rühmas, 0,93-ga FP rühmas ja 1,13-ga platseeborühmas). See

tähendab mõõdukate kuni raskete ägenemiste esinemissageduse 25%-list vähenemist (95% usaldusvahemik: 19% kuni 31%; p < 0,001) võrreldes platseeboga, 12% võrreldes salmeterooliga (95% usaldusvahemik: 5% kuni 19%, p = 0,002) ja 9% võrreldes FP-ga (95% usaldusvahemik: 1% kuni 16%, p = 0,024). Salmeterool ja FP vähendasid oluliselt ägenemiste esinemissagedust võrreldes platseeboga vastavalt 15% võrra (95% usaldusvahemik: 7% kuni 22%; p < 0,001) ja 18% (95% usaldusvahemik: 11% kuni 24%; p < 0,001).

Tervisega seotud elukvaliteet, mida hinnati St George'i respiratoorse küsimustiku alusel (St George's Respiratory Questionnaire, SGRQ), paranes kõikide aktiivsete raviviiside korral võrreldes platseeboga. Salmeterooli/flutikasoonpropionaadi kasutamisel oli keskmine paranemine kolme aasta jooksul võrreldes platseeboga -3,1 ühikut (95% usaldusvahemik: -4,1 kuni -2,1; p < 0,001), võrreldes salmeterooliga -2,2 ühikut (p < 0,001) ja võrreldes FP-ga

1,2 ühikut (p = 0,017). Kliiniliselt oluliseks loeti vähenemist 4 ühiku võrra.

Kopsupõletiku kõrvaltoimena tekkimise hinnanguline tõenäosus 3 aasta jooksul oli platseebo kasutamisel 12,3%, salmeterooli kasutamisel 13,3%, FP kasutamisel 18,3% ja salmeterooli/flutikasoonpropionaadi kasutamisel 19,6% (salmeterooli/flutikasoonpropionaadi vs platseebo riskisuhe: 1,64, 95% usaldusvahemik: 1,33 kuni 2,01, p < 0,001). Kopsupõletikuga seotud surmajuhtumite arv ei suurenenud; ravi ajal esinenud surmajuhtumeid, mille esmaseks põhjuseks loeti kopsupõletikku, oli platseebo kasutamisel 7, salmeterooli kasutamisel 9, FP kasutamisel 13 ja salmeterooli/flutikasoonpropionaadi kasutamisel 8. Luumurdude tekkimise tõenäosuses olulisi erinevusi ei olnud (platseebo kasutamisel 5,1%, salmeterooli kasutamisel 5,1%, FP kasutamisel 5,4% ja salmeterooli/flutikasoonpropionaadi kasutamisel 6,3%; salmeterooli/flutikasoonpropionaadi ja platseebo riskisuhe: 1,22, 95% usaldusvahemik: 0,87 kuni 1,72, p = 0,0248.

Platseebokontrollitud kliinilised uuringud 6 ja 12 kuu jooksul näitasid, et salmeterooli/flutikasoonpropionaadi 50/500 mikrogrammi regulaarsel kasutamisel paraneb kopsufunktsioon ja väheneb õhupuudus ning vajadus hooravimi järele.

Uuringud SCO40043 ja SCO100250 olid randomiseeritud topeltpimedad paralleelrühmadega läbi viidavad kordusuuringud, milles võrreldi salmeterooli/flutikasoonpropionaadi

1. /250 mikrogrammi kaks korda ööpäevas (KOK-i raviks Euroopa Liidus müügiluba mitteomav annus) toimet salmeterooli 50 mikrogrammi kaks korda ööpäevas toimega mõõdukate/raskete ägenemiste esinemissagedusele aasta jooksul KOK-iga patsientidel, kelle FEV1 oli alla 50% prognoositud tasemest ja kellel oli esinenud ägenemisi. Mõõdukaid/raskeid ägenemisi määratleti sümptomite süvenemisena, mis vajasid ravi suukaudsete kortikosteroididega ja/või antibiootikumidega või patsiendi hospitaliseerimist.

Uuringutel oli 4-nädalane sissejuhatav periood, mille jooksul kõik uuringus osalejad said avatud märgistusega salmeterooli/FP 50/250 KOK-i medikamentoosse ravi standardiseerimiseks ja haiguse stabiliseerimiseks enne randomiseerimist pimeuuringusse52 nädala jooksul. Uuringus osalejad randomiseeriti suhtega 1:1 salmeterooli/FP 50/250 (ravikavatsuslik populatsioon kokku n = 776) või salmeterooli (ravikavatsuslik populatsioon kokku n = 778) kasutamisele. Enne sissejuhatavat perioodi katkestasid uuringus osalejad varasemate KOK-i ravimite kasutamise, välja arvatud lühitoimelised bronhodilataatorid. Ravi ajal ei olnud lubatud kasutada samaaegseid inhaleeritavaid pika toimeajaga bronhodilataatoreid (beeta2-agonistid ja antikolinergilised

ravimid), ipratroopiumi/salbutamooli kombinatsioonravimeid, suukaudseid beeta2-agoniste ja teofülliinpreparaate. KOK-i ägenemiste raviks lubati kasutada suukaudseid kortikosteroide ja antibiootikume spetsiifiliste ravijuhiste alusel. Uuringus osalejad kasutasid salbutamooli kogu uuringu vältel vastavalt vajadusele.

Mõlema uuringu tulemuste kohaselt vähenes oluliselt salmeterooli/flutikasoonpropionaadi 50/250 kasutamisel mõõdukate/raskete KOK-i ägenemiste esinemissagedus võrreldes

salmeterooliga (SCO40043: vastavalt 1,06 ja 1,53 uuringus osaleja kohta aastas, esinemissageduste suhe 0,70, 95% usaldusvahemik: 0,58 kuni 0,83, p < 0,001); SCO100250: vastavalt 1,10 ja 1,59 uuringus osaleja kohta aastas, esinemissageduste suhe 0,70, 95% usaldusvahemik: 0,58 kuni 0,83, p < 0,001). Efektiivsuse teisesed tulemusnäitajad (aeg esimese mõõduka/raske ägenemiseni, suukaudseid kortikosteroide vajavate ägenemiste arv aastas ja annuse-eelne hommikune FEV) olid oluliselt soodsamad salmeterooli/flutikasoonpropionaadi 50/250 mikrogrammi kaks korda ööpäevas kasutamisel võrreldes salmeterooliga. Kõrvaltoimete profiilid olid sarnased, välja arvatud kopsupõletike ja teadaolevate paiksete kõrvaltoimete (kandidiaas ja düsfoonia) suurem esinemissagedus salmeterooli/flutikasoonpropionaadi 50/250 mikrogrammi kaks korda ööpäevas kasutamisel võrreldes salmeterooliga. Kopsupõletikuga seotud kõrvalnähte esines 55-l uuringus osalejal (7%) salmeterooli/flutikasoonpropionaati 50/250 mikrogrammi kaks korda ööpäevas kasutanud rühmas ja 25-l (3%) salmeteroolirühmas. Kopsupõletiku esinemissageduse suurenemine salmeterooli/flutikasooni 50/250 mikrogrammi (kaks korda ööpäevas) kasutamisel, oli sarnane TORCH uuringus esinenud sagedusega, kus kasutati salmeterooli/flutikasoonpropionaati 50/500 mikrogrammi kaks korda ööpäevas.

Salmeterooli mitmekeskuseline astmauuring (SMART)

SMART oli USA-s toimunud mitmekeskuseline randomiseeritud topeltpime platseebokontrollitud, paralleelrühmadega 28-nädalane uuring, milles randomiseeriti 13 176 patsienti salmeterooli rühma (50 mikrogrammi kaks korda ööpäevas) ja 13 179 patsienti platseeborühma lisaks patsientide tavalisele astmaravile. Patsiendid registreeriti uuringusse, kui nad olid 12-aastased või vanemad, neil oli astma ja nad kasutasid mingit astmaravimit (kuid mitte pikatoimelist beetaagonisti). Ravieelne inhaleeritava kortikosteroidi kasutamine uuringusse registreerimisel registreeriti, kuid ei olnud uuringus osalemiseks nõutav. SMARTi esmane tulemusnäitaja oli respiratoorsete haigustega seotud surmajuhtumite ja respiratoorsete haigustega seotud eluohtlike seisundite kombineeritud arv.

Uuringu SMART põhilised tulemused: esmased tulemusnäitajad

(Rasvases kirjas märgitud risk on statistiliselt oluline 95% tasemel.)

SMART-i põhitulemused inhaleeritavate steroidide ravieelsel kasutamisel: teisesed tulemusnäitajad

Astmaga seotud surmajuhtumite või eluohtlike seisundite kombineeritud juhud

(* = ei saanud arvutada, sest platseeborühmas juhud puudusid. Rasvases kirjas märgitud risk on statistiliselt oluline 95% tasemel. Eespool tabelis esitatud teisesed tulemusnäitajad saavutasid statistilise olulisuse kogu populatsioonis.) Teisesed tulemusnäitajad – surmajuhtumid või eluohtlikud seisundid kõikidel põhjustel, surmajuhtumid kõikidel põhjustel või haiglaravi kõikidel põhjustel – ei saavutanud kogu populatsioonis statistiliselt olulist taset.

Farmakokineetilised omadused

Mõlema komponendi farmakokineetikat on kirjeldatud eraldi.

Salmeterool

Salmeterool avaldab paikset toimet kopsudesse, mistõttu kontsentratsioon plasmas selle ravitoimet ei näita. Andmed salmeterooli farmakokineetika kohta on piiratud, kuna raviannuste korral (ligikaudu 200 pikogrammi/ml või vähem), mis saavutatakse pärast ravimi inhalatsiooni, on ravimi taset plasmas tehniliselt raske hinnata.

Flutikasoonpropionaat

Olenevalt kasutatavast inhalatsiooniseadmest, on inhaleeritava flutikasoonpropionaadi ühekordse annuse absoluutne biosaadavus tervetel isikutel ligikaudu 5...11% nominaalannusest. Astma või KOK-iga patsientidel on täheldatud inhaleeritava flutikasoonpropionaadi väiksemat süsteemset ekspositsiooni.

Süsteemne imendumine toimub peamiselt kopsude kaudu ja on algul kiire, seejärel pikaajaline. Ülejäänud osa annusest võib alla neelata, kuid see suurendab süsteemset ekspositsiooni minimaalselt vähese vesilahustuvuse ja esmase maksapassaaži läbimise tõttu, mistõttu biosaadavus on alla 1%. Inhaleeritava annuse suurendamisel suureneb plasmakontsentratsioon lineaarselt.

Flutikasoonpropionaati iseloomustab kiire plasmakliirens (1150 ml/min), suur jaotusmaht püsikontsentratsioonil (ligikaudu 300 l) ja lõplik poolväärtusaeg ligikaudu 8 tundi.

Seonduvus plasmavalkudega on 91%.

Flutikasoonpropionaadi eliminatsioon süsteemsest vereringest on väga kiire. Põhiline eliminatsioonitee on metabolism inaktiivseks karboksüülhappe metaboliidiks, tsütokroomi P450 ensüümi CYP3A4 toimel. Väljaheites on leitud ka teisi kindlakstegemata metaboliite.

Flutikasoonpropionaadi renaalne kliirens on tähtsusetu. Alla 5% annusest eritub uriiniga, põhiliselt metaboliitidena. Põhiosa annusest eritub väljaheitega metaboliitidena ja muutumatul kujul.

Prekliinilised ohutusandmed

Eraldi manustatud salmeterooli ja flutikasoonpropionaadi loomkatsetest saadud tulemustest omavad inimesele tähtsust vaid nende farmakoloogiliste toimete tugevnemisega seotud toimed.

Loomade reproduktsiooniuuringutes on glükokortikoidid esile kutsunud väärarenguid (suulaelõhe, luustiku väärarengud). Ent soovitatud annuste kasutamisel ei ole nendel loomkatsete tulemustel tähtsust inimesele. Loomkatsed salmeterooliga näitasid embrüotoksilisust väga suurte annuste kasutamisel. Koosmanustamise järgselt suurenes rottidel nabaväädi väärasetsuse ja kuklaluu mittetäieliku luustumise esinemissagedus annuste kasutamisel, mis on seotud teadaolevate glükokortikosteroididest tingitud arenguhäiretega.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat.

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 ºC.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Flusamer sisaldab kaht ravimit, mis on pakitud kahte üheannuselisse fooliumribaga alumiinium/alumiinium blisterpakendisse (kahekordsed blisterpakendid), mis paiknevad inhalatsiooniseadmes Elpenhaler.

Foolium kaitseb inhalatsioonipulbrit keskkonna toimete eest.

Iga annus on eelannustatud ühte kahekordsesse blisterpakendisse.

Iga pappkarp sisaldab üht inhalatsiooniseadet Elpenhaler 60 kahekordse blisterribaga. 60 annust paki kohta.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Ravimi õige manustamise tagamiseks peab arst või muu tervishoiutöötaja näitama patsiendile, kuidas inhalaatorit õigesti kasutada.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

JUHISED Elpenhaleri KASUTAMISEKS JA KÄSITLEMISEKS

Järgmised juhised on mõeldud patsiendile Elpenhaleri üheannuselistesse blisterribadesse (kahekordne-blisterriba) pakendatud kahe toimeaine õigeks inhalatsiooniks.

KIRJELDUS

Elpenhaler on seade kahe pulbrilise toimeaine samaaegseks inhaleerimiseks. Kaks toimeainet moodustavad kokku ühe kombinatsioonravimi. Kumbki toimeaine on pakendatud teisest toimeainest eraldi ühte kahest pesast spetsiaalse disainiga kahekordsesse-blisterribasse. Kahekordne-blisterriba sisaldab kombinatsioonravimi ühte (1) annust.

Elpenhaler® koosneb 3 osast:

• Huulik ja selle kaitsekate (1).
• Aluspind (2), millele asetatakse kahekordne blisterriba (abistav pind)
• Hoiukarp (3) kahekordsete blisterribade hoidmiseks.

Need kolm osa on omavahel ühendatud ja eraldi avatavad.

Abistaval pinnal on:

• Kinnituskoht (2A), millele kahekordne blisterriba kinnitatakse.
• Kaks süvendit (2B), millesse paigutatakse kahe pesaga blisterriba.
• Kaks ribasuunajat (2C), millega kinnitatakse kahekordne blisterriba abistaval pinnal kindlalt õigesse asendisse.

Kahekordne blisterriba sisaldab:

• Kaks lehte (4).
• Kaks pesa (5), millest üks sisaldab salmeterooli ja teine flutikasoonpropionaati.
• Ava (6).

-i®Elpenhaler KASUTAMINE Α. Seadme ettevalmistamine

• Avage hoiukarp, võtke üks riba ja sulgege hoiukarp.
• Eemaldage huulikult täielikult selle kaitsekate.
• Avage huuliku lukustus ja lükake see taha, et tuua esile abistav pind.
• Hoidke kahekordse blisterriba läikiv külg ülespidi.
• Asetage riba aluspinna kinnituspunktile. Kergelt vajutades veenduge, et riba on kinnituspunktile kindlalt kinnitunud.
• Riba kaks pesa paigutuvad aluspinna süvenditesse ja suunajad hoiavad riba õiges asendis.
• Sulgege huulik ja tõmmake esileulatuv ots ära. Annus on nüüd inhaleerimiseks valmis.

Β. Annuse inhaleerimine

Hoidke seade suust eemal.

• Hingake täielikult välja. Jälgige, et te ei hingaks välja seadme huulikule.
• Tooge Elpenhaler® suu juurde ja seadke huuled

tihedalt ümber huuliku.

• Hingake aeglaselt ja sügavalt suu (mitte nina) kaudu sisse, kuni kopsud on täis.
• Hoidke hinge kinni ligikaudu 5 sekundit või kuni mugavalt suudate, ja eemaldage samal ajal seade suult.
• Hingake välja ja jätkake normaalset hingamist.
• Avage huulik. Näete, et olete kogu pulbri inhaleerinud ning et riba pesad on tühjad.
• Võtke tühi riba välja ja jätkake punktiga C.

C. Seadme puhastamine

MÜÜGILOA HOIDJA

• Pärast iga kasutamist pühkige huulikut ja aluspinda kuiva lapi või pabersalvrätiga. Ärge kasutage seadme puhastamiseks vett.
• Sulgege huulik ja seadke kaitsekate selle ümber.

ELPEN Pharmaceutical Co.Inc

95, Marathonos Ave., GR-19009 Pikermi, Attica

Kreeka

MÜÜGILOA NUMBRID

50 mikrogrammi/250 mikrogrammi/annuses: 779312

50 mikrogrammi/500 mikrogrammi/annuses: 779212

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 01.03.2012

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.02.2017

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

märts 2018