Fentanyl actavis - Ravimi Omaduste Kokkuvõte
Artikli sisukord
1. RAVIMPREPARAADI 
NIMETUS 
 
Fentanyl Actavis, 25 mikrogrammi/h transdermaalne plaaster 
 
 
2. 
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS 
 
Fentanyl Actavis, 25 mikrogrammi/h transdermaalne plaaster 
Iga plaaster vabastab 25 mikrogrammi fentanüüli tunnis. Iga plaaster, mille aktiivpindala on 7,5 cm2, 
sisaldab 4,125 mg fentanüüli 
 
INN. Fentanylum 
 
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1. 
 
 
3. RAVIMVORM 
 
Transdermaalne plaaster. 
 
Läbipaistev ja värvitu plaaster, mille tagaküljefooliumile on sinisega trükitud: "fentanyl 25 µg/h". 
 
 
4. KLIINILISED 
ANDMED 
 
4.1 Näidustused 
 
Tugeva kestva, ainult opioidanalgeetikumidele alluva valu ravi.  
 
4.2 
Annustamine ja manustamisviis 
 
Annustamine on individuaalne ning põhineb patsiendi varasemal opioid-ravil võttes arvesse: 
-  võimaliku tolerantsi väljakujunemist 
-  patsiendi hetkeüldseisundit ning meditsiinilist staatust 
-  seisundi raskusastet 
Nõutav fentanüüli raviannus määratakse individuaalselt. Seda tuleks hinnata regulaarselt peale iga 
manustamiskorda. 
 
Algannuse määramine varem opioide mittesaanud patsientidele  
Algannusena tuleks kasutada plaastreid vabastamiskiirusega 12,5 mikrogrammi tunnis. Fentanyl 
Actavis"e kasutamine eakatel ning nõrgema füüsilise seisundiga patsientidele ei ole soovitav, 
tulenevalt nende tundlikkusest opioidravi suhtes. Sellisel juhul kasutatakse eelistatult väikest annust 
koheselt vabastuvat morfiini ning Fentanyl Actavis määratakse peale optimaalse annuse 
kindlaksmääramist. 
 
Üleminek teistelt opioididelt.  
Kui patsient viiakse suukaudselt või parenteraalselt opioid-ravilt üle fentanüül-ravile, tuleb algannus 
arvutada järgmiselt: 
1. 
Arvutada vaja olnud analgeetikumi kogus eelneva 24 tunni vältel. 
2. 
Saadud kogus teisendada vastavaks suukaudse morfiini annuseks, kasutades tabelit 1. 
3. 
Vastav vajaminev fentanüüli annus leitakse järgmiselt: 
   a) kasutades tabelit 2 suukaudselt opioidilt transdermaalsele plaastrile üleviidavatele 
patsientidele (suukaudse morfiini ümberarvutamine transdermaalsele fentanüülile vastavalt 
150:1) 
b) kasutades tabelit 3 stabiilset ja hästitalutavat opioidravi saavatele patsientidele (suukaudse 
morfiini ümberarvutamine transdermaalsele fentanüülile vastavalt 100:1) 
 
Tabel 1. Ekvianalgeetilise potentsiaali ümberarvutamine 
Kõik annused tabelis on loetud võrdseks 10 mg parenteraalselt manustatava morfiini analgeetilise 
toimega. 
 
 
Vastav analgeetiline annus (mg) 
Toimeaine Parenteraalne 
(im) 
Suukaudne 
Morfiin 10 
30...40 
Hüdromorfoon 1,5 
7,5 
Oksükodoon 10...15 
20...30 
Methadone 10 
20 
Levorfanool 2 
4 
Oksümorfiin  
1 
10 (rektaalne) 
Diamorfiin 5 
60 
Petidiin 75 
- 
Kodeiin - 
200 
Buprenorfiin 0,4 
0,8 
(sublingvaalselt) 
Ketobemidoon 10 
20...30 
 
Tabel 2: Soovitatav transdermaalse fentanüüli algannus, mis vastab suukaudse morfiini 
ööpäevasele annusele: 
(patsientidele, kes vajavad suukaudselt opioidilt transdermaalsele plaastrile üleviimist) 
 
Suukaudne morfiini annus (mg/24h)  
Transdermaalne fentanüüli vabanemine 
(mikrogrammi/h) 
< 44 
12.5 
45-134 
25 
135-224 
50 
225-314 
75 
315-404 
100 
405-494 
125 
495-584 150 
585-674 175 
675-764 200 
765-854 225 
855-944 250 
945-1034 275 
1035-1124 300 
 
Tabel 3: Soovitatav transdermaalse fentanüüli algannus, mis vastab suukaudse morfiini 
ööpäevasele annusele: 
(stabiilset ja hästitalutavat opioidravi saavatele patsientidele) 
 
Suukaudne morfiini annus (mg/24h) 
Transdermaalne fentanüüli annus 
(mikrogrammi/tunnis) 
< 60 
12.5 
 
 
60-89 
25 
90-149 
50 
150-209 
75 
210-269 
100 
270-329 
125 
330-389 150 
390-449 175 
450-509 200 
510-569 225 
570-629 250 
630-689 275 
690-749 300 
 
 
Kui kombineeritakse mitut transdermaalset plaastrit, võib saavutada fentanüüli vabanemise üle 100 
mikrogrammi/tunnis.  
 
Esmast maksimaalset valuvaigistavat toimet ei saa hinnata enne 24 tunni möödumist pärast Fentanyl 
Actavis"e transdermaalse plaastri kandmist. Selline ajaintervall on seotud fentanüüli kontsentratsiooni 
järk-järgulise suurenemisega vereplasmas esimese 24 tunni jooksul pärast plaastri pealepanemist. 
 
Fentanyl Actavis"e transdermaalse plaastri vahetamisel jätkub veel esimese 12 tunni jooksul eelmise 
annuse valuvaigistav toime; järgmise 12 tunni jooksul hakkab toimima vahetatud plaastri 
valuvaigistav annus.  
 
Annuse tiitrimine ja säilitusravi 
Plaastrit tuleb vahetada iga 72 tunni järel. Annust tuleb tiitrida individuaalselt, kuni on saavutatud 
valuvaigistav toime. Patsientidele, kes kogevad tähelepanuväärset toime vähenemist 48-72 tunni vältel 
peale plaastri pealepanemist, on ilmselt vajalik fentanüüli asendamine 48 tunni pärast.  
12,5 mikrogrammi tunnis vabastavad plaastrid on sobivad madalama annuse tiitrimisel. Kui esmase 
aplikatsiooni perioodi lõpus valuvaigistav toime on ebapiisav, võib annust suurendada pärast 3 päeva, 
kuni on saavutatud soovitud annus iga patsiendi jaoks. Annust suurendatakse tavaliselt 25 
mikrogrammi kaupa tunnis, kuid arvesse tuleb võtta vajadust kasutada täiendavaid valuvaigisteid ja 
samuti konkreetse patsiendi valuseisundit. 
Läbimurdevalude korral võivad patsiendid vajada perioodiliselt lühitoimeliste valuvaigistite 
lisaannuseid. Kui Fentanyl Actavis"e transdermaalse plaastri annus ületab 300 mikrogrammi/tunnis, 
tuleks mõelda kas täiendavate või alternatiivsete analgeesiameetodite või alternatiivsete opioidide 
manustamise peale. 
 
Hoolimata piisavast valuvaigistavast toimest, on teatatud ärajätunähtudest pikaajalise morfiinravi 
vahetamisel transdermaalse fentanüülravi vastu. Ärajätunähte soovitatakse ravida väikeses annuses 
lühitoimelise morfiiniga. 
 
Ravi muutmine või lõpetamine  
Kui tekib vajadus lõpetada ravi plaastritega, peab igasugune asendusravi teiste opioididega olema 
astmeline, alustades väiksemast annusest ja suurendades seda aeglaselt. Selle tingib 
fentanüülisisalduse astmeline langus pärast plaastri eemaldamist; fentanüüli seerumikontsentratsiooni 
50 % langus võtab aega vähemalt 17 tundi. Üldreeglina tuleb opioidravi lõpetada astmeliselt, sest nii 
välditakse ärajätunähtude (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, ärevus ning lihastreemor) teket. 
Tabeleid 2 ja 3 ei tohi kasutada, kui soovitakse vahetada ravi transdermaalselt fentanüülilt morfiin-
ravile. 
 
Manustamisviis 
Fentanyl Actavis"e plaastrid paigaldatakse koheselt pärast pakendist ja kaitsekilest eemaldamist 
karvkatteta nahale keha ülaosal (rindkere, selg, käsivars). Karvade eemaldamiseks tuleb kasutada 
kääre, mitte raseerimisaparaati. Enne plaastri paigaldamist tuleb nahapind hoolikalt puhta veega pesta 
(puhastusaineid ei tohi kasutada) ja korralikult kuivatada. Seejärel pannakse transdermaalne plaaster 
nahale, surudes sellele 10...30 sekundi vältel kergelt peopesaga. Plaastri alune nahk peab olema ilma 
mikrovigastusteta (nt kiirituskahjustus või raseerimismarrastus) ning ärritusnähtudeta. 
Kuna transdermaalne plaaster on väljastpoolt kaetud veekindla kihiga, võib käia ka dusi all. 
Üksikjuhtudel võib olla vaja plaastrit täiendavalt kleepida.  
Kui annust suurendatakse pidevalt, siis võib plaastri toimeainega kokkupuutes olev nahapind 
saavutada seisundi, kus edasine annuse suurendamine ei ole enam võimalik. 
 
Manustamise kestvus 
Plaastrit peab vahetama 72 tunni järel. Individuaalsetel juhtudel, kui plaastri vahetamine osutub varem 
vajalikuks, ei tohi teha seda enne 48 tunni möödumist, vastasel juhul võib ilmneda fentanüüli 
keskmise kontsentratsiooni tõus. Igaks aplikatsiooniks tuleb valida uus nahapiirkond. Sama 
nahapiirkonda võib uuesti kasutada seitsme päeva möödudes. Analgeetiline toime võib püsida mõni 
aeg pärast transdermaalse plaastri eemaldamist. 
Kui transdermaalse plaastri eemaldamisel jäävad nahale jäljed, tuleb need eemaldada rohke seebi ja 
veega. Puhastamiseks ei tohi kasutada alkoholi ega teisi lahusteid, sest need võivad tungida plaastri 
toimest tingituna naha sisse. 
 
Kasutamine lastel 
Kogemus alla 12-aastaste laste ravimisel on piiratud, seetõttu ei tohi Fentanyl Actavis"t lastel 
kasutada. 
 
Kasutamine eakatel 
Eakaid tuleb hoolikalt jälgida ja vajadusel annuseid vähendada (vt lõigud 4.4 ja 5.2). 
 
Maksa ja neerukahjustus 
Kahjustatud neeru- või maksafunktsiooniga patsiente tuleb hoolikalt jälgida ja vajadusel annuseid 
vähendada (vt lõik 4.4). 
 
4.3 Vastunäidustused 
 
- 
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes. 
- 
Raske kesknärvisüsteemi kahjustus 
- 
Äge või postoperatiivne valu, kuna annuse tiitrimine ei ole võimalik lühiaegse kasutamise  
             vältel. 
. 
4.4 
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel  
 
Ravimit tohib kasutada üksnes kui integreeritud valuravi osana, juhtudel, kus on läbi viidud patsiendi 
adekvaatne meditsiiniline, sotsiaalne ja psühholoogiline hindamine. 
 
Ravi Fentanyl Actavis"e transdermaalsete plaastritega võib teraapiat alustada ainult kogenud arst, kes 
on teadlik trandermaalsete fentanüülplaastrite farmakokineetikast ja tõsise hüpoventilatsiooni 
tekkeriskist. 
Raske kõrvaltoime ilmnemisel, arvestades fentanüüli poolväärtusaega, tuleb patsienti pärast plaastri 
eemaldamist jälgida vähemalt 24 tunni jooksul (vt lõik 5.2). 
 
Kroonilise mittevähi valu puhul on soovitav alustada ravi koheselt vabastuva tugeva opioidiga (nt 
morfiin) ning määrata ravi fentanüüli transdermaalse plaastriga peale tugeva opioidi optimaalse annuse 
ja efektiivsuse kindlaksmääramist. 
 
Plaastreid ei tohi lõigata, kuna informatsioon lõigatud plaastrite kvaliteedi, toime ning ohutuse kohta 
puudub. 
 
Juhul, kui on vajalik suurem kui 500mg-le morfiinile ekvivalentne annus, on soovitav opioidravi 
uuesti ümberhinnata. 
 
Enim levinud kõrvaltoimed tavalise annuse manustamisel on unisus, segasus, iiveldus, oksendamine ja 
kõhukinnisus. Esimesed neist on mööduvad, seega kui sümptomid püsivad, tuleks nende põhjust 
selgitada. Seevastu kõhukinnisus püsib kogu ravi kestel. Kõik eelpool nimetatud kõrvaltoimed on 
eeldatavad, seega tuleks arvestada nende esinemisega määrates optimaalset annust (eriti 
kõhukinnisus). Sageli on vajalik korrigeeriv ravi (vt lõik 4.8.) 
 
Samaaegne buprenorfiini, nalbufiini või pentasotsiini kasutamine ei ole soovitav (vt lõik 4.5). 
 
Läbilöögivalu 
Uuringud on näidanud, et vaatamata fentanüülplaastritega ravile vajavad peaaegu kõik patsiendid 
täiendavat ravi kiiretoimeliste valuvaigistitega läbilöögivalu vaigistamiseks. 
 
Hingamise pärssumine 
Nagu kõikide tugevatoimeliste opioidide korral võib osadel Fentanyl Actavis"e transdermaalseid 
plaastreid kasutanud patsientidel hingamine pärssuda ja patsiente tuleb selles osas jälgida. Hingamise 
pärssumine võib püsida ka peale plaastri eemaldamist. Fentanüüli annuse suurenedes hingamise 
pärssumise võimalus suureneb. Kesknärvisüsteemi toimivad ravimid võivad hingamise pärssumist 
süvendada (vt lõik 4.5). 
Juba olemasoleva hingamisdepressiooniga patsientidele tuleb fentanüüli manustada ettevaatusega ning 
väiksemas annuses. 
 
Krooniline kopsuhaigus 
Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega või teiste kopsuhaigustega patsientidel võib fentanüüliga 
esineda tavalisest tõsisemaid kõrvaltoimeid; sellistel patsientidel võivad opioidid nõrgestada 
hingamise juhitavust ja suurendada hingamistakistust. 
 
Ravimsõltuvus 
Opioidide korduval manustamisel võib areneda tolerantsus ning füüsiline ja psühholoogiline sõltuvus, 
ent vähist tingitud valu ravis on seda täheldatud harva. 
 
Suurenenud koljusisene rõhk 
Fentanüülplaastreid tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kes võivad olla eriti tundlikud CO2 
retensiooni koljusiseste toimete suhtes, nagu näiteks need, kellel on suurenenud koljusisese rõhu 
tunnused, kellel esinevad teadvusehäired või kooma. 
 
Südamehaigus 
Opioidid võivad põhjustada hüpotooniat, eriti hüpovoleemiaga patsientidel. Seetõttu tuleb hüpotoonia 
ja/või hüpovoleemiaga patsientidele fentanüüli manustada ettevaatusega. Fentanüül võib tekitada 
bradükardiat. Seetõttu fentanüülplaastreid ei tohi kasutada bradüarütmiatega patsientidel. 
 
Kahjustatud maksafunktsioon 
Fentanüül metaboliseeritakse maksas inaktiivseteks metaboliitideks, seega võib maksahaigusega 
patsientidel eliminatsioon pikeneda. Maksakahjustusega patsiente peab hoolikalt jälgima ja vajadusel 
tuleb annust vähendada. 
 
Neerukahjustus 
Alla 10% fentanüülist eritatakse muutumatul kujul neerudega ja erinevalt morfiinist ei eritata neerude 
kaudu aktiivseid metaboliite. Intravenoosset fentanüülravi saavatelt neerupuudulikkusega patsientidelt 
kogutud andmed viitavad, et fentanüüli jaotusruumala võib dialüüsi korral muutuda. See võib muuta 
seerumikontsentratsiooni. Kui neerupuudulikkusega patsient saab transdermaalset fentanüülravi, tuleb 
neid hoolikalt jälgida fentanüüli toksilisuse suhtes ja vajadusel annust vähendada. 
 
Palavikuga patsiendid/väline kuumus 
Palavikuga haigeid tuleb opioidide kõrvaltoimete suhtes väga hoolikalt jälgida, sest kehatemperatuuri 
tõustes võib fentanüüli imendumine potentsiaalselt suureneda. Plaastri paigaldamiskohta tuleb kaitsta 
välispidiste soojusallikate eest, nt saunas. 
 
Eakad 
Ravimiuuringute tulemuste põhjal, kus fentanüüli manustati veenisiseselt, võib oletada, et 
vanemaealisel patsiendil võib ravimi kliirens väheneda ja poolväärtusaeg pikeneda, just eakad 
patsiendid võivad olla ravimi toimeaine osas tundlikumad kui nooremad patsiendid. Kuigi uuringutes 
fentanüüli transdermaalsete plaastritega ei erinenud eakatel patsientidel fentanüüli farmakokineetika 
olulisel määral noorematest patsientidest, olid toimeaine seerumikontsentratsioonid mõnevõrra 
kõrgemad. Seetõttu tuleb eakaid ja kahhektilisi patsiente ravi ajal hoolikalt jälgida ning vajadusel 
annust vähendada. 
 
Lapsed 
Tulenevalt piiratud kogemustest alla 12-aastastel lastel kasutamise kohta, tuleks selles vanusegrupis 
kasutada Fentanyl Actavis"t üksnes hoolikal kasu ja kahju riskiteguri määramisel. 
 
Imetamine 
Fentanüül eritub rinnapiima. Fenanyl Actavis"e ravi ajal peab imetamise katkestama. (vt lõik 4.6.) 
 
Patsiendid, kes põevad myasthenia gravis"t 
Võivad esineda mitte-epileptilised (müo)kloonilised reaktsioonid, seetõttu tuleks myasthenia gravis"t 
põdevaid patsiente ravi ajal tähelepanelikult jälgida. 
 
Koostoimed  
Üldiselt tuleks vältida kombinatsioone barbituraatidega, buprenorfiiniga, nalbufiiniga ja 
pentasotsiiniga (vt lõik 4.5). 
 
4.5 Koostoimed 
teiste 
ravimitega ja muud koostoimed  
 
Fentanüüli hingamist pärssiva toime tugevnemise ohu tõttu tuleb vältida barbituraatide samaaegset 
kasutamist. 
 
Samaaegne buprenorfiini, nalbufiini või pentasotsiini kasutamine ei ole soovitav. Nad võivad 
vähendada fentanüüli analgeetilist toimet ning võivad esile kutsuda ärajätunähte opioid-sõltuvatel 
patsientidel, tulenevalt nende kõrgest afiinsusest opioid-retseptoritele ning suhteliselt madalast 
aktiivsusest (vt lõik 4.4). 
 
Kasutamisel samaaegselt koos teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega, võib ilmneda lisanduv 
pärssiv toime ja hüpoventilatsioon, hüpotensioon ning samuti sügav sedatsioon või kooma. Eelpool 
mainitud kesknärvisüsteemi pärssivateks aineteks on: 
- opioidid,  
- anksiolüütikumid, trankvillisaatorid,  
- uinutid,  
- üldanesteetikumid,  
- fenotiasiinid, 
- lihasrelaksandid,  
- sedatiivsed antihistamiinikumid  
- alkohoolsed joogid  
 
Seetõttu tuleb mistahes ülalmainitud ravimi samaaegsel manustamisel olla ettevaatlik ja patsienti 
hoolikalt jälgida. 
On teateid, et MAO inhibiitorid võivad tugevdada narkootiliste analgeetikumide toimet, eriti 
südamepuudulikkusega patsientidel. Seetõttu ei tohi fentanüüli kasutada 14 päeva vältel pärast ravi 
lõpetamist MAO inhibiitoritega. 
 
Fentanüül on kõrge kliirensi aktiivusega aine, mis metaboliseeritakse kiirelt ja ulatuslikult peamiselt 
CYP3A4 kaudu. 
Suukaudselt manustatud itrakonasool (tugev CYP3A4 inhibiitor) annuses 200 mg/päevas 4 päeva 
jooksul, ei avaldanud märkimisväärset toimet intravenoosselt manustatud fentanüüli 
farmakokineetikale. Siiski on üksikjuhtudel täheldatud suurenenud plasmakontsentratsiooni. 
Ritonaviiri (üks kõige tugevamaid CYP3A4 inhibiitoreid) suukaudne manustamine vähendas 
intravenoosse fentanüüli kliirensit 2/3 võrra ja pikendas poolväärtusaega kahekordselt. Samaaegne 
tugevate CYP3A4 inhibiitorite (nt ritonaviir) kasutamine koos transdermaalselt manustatud 
fentanüüliga võib tuua kaasa fentanüüli suurema plasmakontsentratsiooni. See võib suurendada või 
pikendada nii terapeutilist toimet kui põhjustada ka kõrvaltoimeid, mis võivad viia hingamise tõsise 
pärssumiseni. Sellistel juhtudel tuleb tõhustada patsientide ravi ja jälgimist. Ritonaviiri ja teiste 
tugevate CYP3A4 inhibiitorite samaaegne kasutamine koos transdermaalse fentanüüliga ei ole 
soovitatav, välja arvatud juhul kui patsienti hoolikalt jälgitakse. 
 
4.6 
Rasedus ja imetamine 
 
Fentanüüli ohutus raseduse ajal on teadmata. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet 
reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Fentanüüli tohib kasutada 
raseduse ajal ainult juhul kui see on hädavajalik. 
Pikaajaline ravi raseduse ajal võib vastsündinul põhjustada ärajätunähte.  
Fentanüüli on soovitav mitte kasutada sünnitusvalude ega sünnituse ajal (k.a keisrilõige), sest 
fentanüül läbib platsentat ja võib pärssida loote või vastsündinu hingamisfunktsiooni. 
Fentanüül eritub rinnapiima ja võib rinnaga toidetaval lapsel põhjustada sedatsiooni ning hingamise 
pärssumist. Imetamine tuleb seetõttu katkestada ravi ajal ja vähemalt ajani, mil Fentanyl Actavis"e 
eemaldamisest on möödunud 72 tundi (vt lõik 4.4). 
 
4.7 Toime 
reaktsioonikiirusele 
 
Fentanyl Actavis omab märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Seda 
on oodata eelkõige ravi alguses, annuse muutmisel ja koostoimes alkoholi ning rahustitega. Patsiendid, 
kes on stabiilselt teatud annusel, ei pruugi olla sellest mõjutatud. Seega peavad patsiendid 
konsulteerima oma arstiga, kas neile on lubatud autojuhtimine ja masinatega töötamine. 
 
4.8 Kõrvaltoimed 
 
Kõrvaltoimete tekkesagedust kirjeldatakse järgnevalt: väga sage (1/10), sage (1/100 kuni <1/10), 
aeg-ajalt (1/1000 kuni <1/100), harv (1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000). 
 
Fentanüüli kõige tõsisem kõrvaltoime on hingamise pärssumine. 
 
Südame häired 
Aeg-ajalt: tahhükardia, 
bradükardia. 
Harv:  
arütmia. 
 
Immuunsüsteemi häired 
Väga harv:  
anafülaksia. 
 
Psühhiaatrilised häired 
Väga sage:  
unisus. 
Sage:  
 sedatsioon, närvilisus, isu puudus. 
Aeg-ajalt: 
eufooria, amneesia, unetus, hallutsinatsioonid, agitatsioon. 
Väga harv:  
silmapetted, erutusseisundid, asteenia, depressioon, ärevus, segasus, 
seksuaalfunktsiooni häired, ärajätunähud. 
 
Närvisüsteemi häired 
Väga sage:  
peavalu, pearinglus. 
Aeg-ajalt:  
treemor, paresteesiad, kõne raskused. 
Väga harv:  
ataksia, krambid (k.a kloonilised ja grand mal krambid). 
 
Silma kahjustused 
Väga harv:  
amblüoopia 
 
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired 
Aeg-ajalt:  
düspnoe, hüpoventilatsioon. 
Väga harv:  
hingamise pärssumine, apnoe.  
 
Seedetrakti häired 
Väga sage:  
iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus. 
Sage:    
kserostoomia, düspepsia. 
Aeg-ajalt:  
kõhulahtisus. 
Harv:    
luksumine. 
Väga harv:  
valulik kõhupuhitus, iileus. 
 
Naha ja nahaaluskoe kahjustused 
Väga sage:  
higistamine, nahasügelus. 
Sage:  
paigaldamiskohal 
nahareaktsioonid. 
Aeg-ajalt:  
lööve, erüteem. 
Lööve, erüteem ja sügelus kaovad tavaliselt ühe päeva jooksul pärast plaastri eemaldamist. 
 
Neerude ja kuseteede häired 
Aeg-ajalt:  
uriinipeetus. 
Väga harv:  
oliguuria, põievalu. 
 
Veresoonte häired 
Aeg-ajalt: hüpertensioon, 
hüpotensioon. 
Harv: vasodilatatsioon. 
 
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid 
Harv:  
turse, külmatunne. 
 
 
Teised kõrvaltoimed 
pole teada (ei saa hinnata olemasolevate andmete põhjal): 
Pikaajalise fentanüülraviga võib välja kujuneda tolerantsus, füüsiline ja psühholoogiline sõltuvus. Ravi 
järsul lõpetamisel või eelnevalt kasutatud opioidravilt üleminekul Fentanyl Actavis"e transdermaalsele 
plaastrile võib osadel patsientidel ilmneda opioidi ärajätusümptome (nt iiveldus, oksendamine, 
kõhulahtisus, ärevus ja värisemine). 
 
4.9 Üleannustamine 
 
Sümptomid 
Fentanüüli üleannustamise sümptomid on tema farmakoloogilise toime süvenemine, nt letargia, 
kooma, hingamise pärssumine koos Cheyne-Stokes"i hingamisega ja/või tsüanoos. Teised sümptomid 
võivad olla hüpotermia, langenud lihastoonus, bradükardia, hüpotensioon. Toksilisuse nähud on sügav 
sedatsioon, ataksia, mioos, krambid ja peamise sümptomina hingamise pärssumine. 
 
Ravi 
Hingamise pärssumise ravis peab kohe kasutusele võtma vastumeetmed, kaasa arvatud plaastri 
eemaldamine ning patsiendi füüsiline ja verbaalne stimuleerimine. Neile võib järgneda ka spetsiifilise 
opioidi antagonisti naloksooni manustamine. 
 
Täiskasvanutele soovitatud algannus on 0,4...2 mg naloksoonvesinikkloriidi intravenoosselt. Vajadusel 
võib sama annuse manustada iga 2...3 minuti järel või manustada ravimit pideva infusioonina 2 mg-i 
500 ml-s naatriumkloriidi 9mg/ml (0,9%) süstelahuses või glükoosi 50 mg/ml (5%) lahuses. Infusiooni 
kiirust tuleb kohandada vastavalt eelnevatele boolussüstetele ja patsiendi individuaalsele ravivastusele. 
Kui intravenoosne manustamine ei ole võimalik, võib naloksoonvesinikkloriidi manustada 
intramuskulaarselt või subkutaanselt. Intramuskulaarse ja subkutaanse manustamise järgselt algab 
ravimi toime võrreldes intravenoosse manustamisega aeglasemalt. Intramuskulaarne manustamine 
annab pikema toime kui intravenoosne manustamine. Üleannusest põhjustatud hingamise pärssumine 
võib kesta kauem kui opioidide antagonistide toime. Narkootilise toime reversioon võib vallandada 
ägeda valu ja katehhoolamiinide vabanemise. Patsiendi kliiniline seisund võib nõuda ravi intensiivravi 
osakonnas. Sügava või püsiva hüpotensiooni korral tuleb mõelda hüpovoleemiale ja seisundi raviks 
tuleb rakendada sobivat parenteraalset infusioonravi. 
 
 
5. FARMAKOLOOGILISED 
OMADUSED 
 
5.1  
Farmakodünaamilised omadused 
 
Farmakoterapeutiline grupp: opioidid; fenüülpiperidiini derivaadid 
ATC-kood: N02AB03 
 
Fentanüül on opioidanalgeetikum, mis interakteerub valdavalt mikroretseptoriga. Selle peamised 
terapeutilised toimed on analgeesia ja sedatsioon. Fentanüüli seerumikontsentratsioon, mis põhjustab 
eelnevalt opioide mittekasutanud patsientidel minimaalset valuvaigistavat toimet, varieerub 
0,3...1,5 nanogrammi/ml vahel; kõrvaltoimete esinemissageduse suurenemist on täheldatud, kui 
seerumikontsentratsioon ületab 2 nanogrammi/ml. 
Nii fentanüüli madalaim efektiivne kontsentratsioon kui ka kõrvaltoimeid põhjustav kontsentratsioon 
suurenevad koos tolerantsi arenguga. Tõenäosus tolerantsi tekkeks varieerub indiviiditi. 
 
5.2 Farmakokineetilised 
omadused 
 
Pärast Fentanyl Actavis"e transdermaalse plaastri paigaldamist imendub fentanüül 72 tunni jooksul 
pidevalt läbi naha. Tänu polümeermaatriksi ja ravimi difusioonile läbi nahakihtide jääb 
vabanemiskiirus suhteliselt konstantseks. 
 
Imendumine 
Pärast Fentanyl Actavis"e esimese transdermaalse plaastri paigaldamist suureneb fentanüüli 
kontsentratsioon seerumis astmeliselt, ühtlane kontsentratsioon saavutatakse 12...24 tunniga ning jääb 
suhteliselt konstantseks ülejäänud aja vältel 72-tunnisest manustamisperioodist. Saavutatud fentanüüli 
seerumikontsentratsioon sõltub transdermaalse plaastri suurusest. Teise 72-tunnise 
manustamisperioodi ajal saavutatakse seerumi tasakaalukontsentratsioon, mis säilib järgnevate 
aplikatsioonide vältel, kui manustatakse sama tugevusega plaastreid. 
 
Jaotumine 
Fentanüül seondub plasmavalkudega 84 % ulatuses. 
 
Biotransformatsioon 
Fentanüül metaboliseeritakse peamiselt maksas läbi CYP3A4. Peamine metaboliit norfentanüül on 
inaktiivne.  
 
Eliminatsioon 
Kui ravi Fentanyl Actavis"e transdermaalse plaastriga lõpetatakse, langeb fentanüüli 
seerumikontsentratsioon astmeliselt, langedes ligikaudu 50 % 13...22 tunniga täiskasvanutel ja 
22...25 tunniga lastel. Fentanüüli jätkuv imendumine nahast seletab ravimi aeglasemat kadumist 
verest võrreldes intravenoosse infusiooniga.  
 
Ligikaudu 75 % fentanüülist eritatakse uriini, peamiselt metaboliitidena ja vähem kui 10% 
muutumatul kujul . Ligikaudu 9 % annusest leitakse väljaheites, peamiselt metaboliitidena. 
 
Farmakokineetika patsientide erigruppides 
Eakatel ja kurnatud patsientidel võib fentanüüli kliirens olla vähenenud, mis viib terminaalse 
poolväärtusaja pikenemiseni. Neeru- või maksakahjustusega patsientidel võib fentanüüli kliirens olla 
muutunud, seda muutuste tõttu plasmavalkudes ja metaboolses kliirensis, mis toob kaasa suurenenud 
seerumikontsentratsiooni. 
 
5.3 Prekliinilised 
ohutusandmed 
 
Standardsetes mittekliinilistes farmakoloogilise ohutuse, korduva manustamisega toksilisuse ja 
genotoksilisuse uuringutes ei leitud spetsiifilisi ohte inimesele. 
Loomkatsed on näidanud viljakuse vähenemist ja loodete suremuse suurenemist rottidel. 
Teratogeenset toimet ei ole täheldatud. 
Pikaaegseid kartsinogeensusuuringuid ei ole läbi viidud. 
 
 
6. FARMATSEUTILISED 
ANDMED 
 
6.1 Abiainete 
loetelu 
 
Liimipind 
Polüakrülaat kleeppind 
 
Kattekiht 
Polüpropüleen foolium 
Sinine trükitint 
 
Toimeaine-poolne pealiskiht 
Polüetüleentereftalaat foolium (silikoonitud) 
 
6.2 Sobimatus 
 
Ei ole kohaldatav. 
 
6.3 Kõlblikkusaeg 
 
36 kuud. 
 
6.4 Säilitamise 
eritingimused 
 
 
Hoida temperatuuril kuni 25 °C. 
 
6.5 
Pakendi iseloomustus ja sisu 
 
Iga transdermaalne plaaster on pakendatud eraldi kotikesse. Kattefoolium koosneb järgmistest 
kihtidest (väljapoolt sissepoole): kaetud jõupaber, madalatihedusega polüetüleen foolium, alumiinium 
foolium, Surlyn. 
 
Pakendi suurused: 
3 transdermaalset plaastrit 
4 transdermaalset plaastrit 
5 transdermaalset plaastrit 
8 transdermaalset plaastrit 
10 transdermaalset plaastrit 
16 transdermaalset plaastrit 
20 transdermaalset plaastrit 
 
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil. 
 
6.6 
Erihoiatused ravimi hävitamiseks  
 
Transdermaalsetesse plaastritesse jääb ka pärast kasutamist suures koguses fentanüüli.  
Kasutatud transdermaalsed plaastrid tuleb voltida kokku, liimipind sissepoole ning hävitada või 
võimalusel tagastada apteeki.  
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada või tagastada apteeki.  
 
 
7. MÜÜGILOA 
HOIDJA 
 
Actavis Group PTC ehf.,  
Reykjavikurvegur 76-78,  
220 Hafnarfjordur,  
Island 
 
 
8. 
MÜÜGILOA NUMBRID  
 
Fentanyl Actavis, 25 mikrogrammi/h transdermaalne plaaster: 591608 
 
 
9. 
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV 
 
22.08.2008 
 
 
10. 
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV 
 
Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2010. 
 
 
