Fraxiparine – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Näidustus: Süvaveenide tromboosi ja trombemboolia ravi. Tromboosi profülaktika. Trombemboolsete tüsistuste profülaktika kõrge riskiga (hingamispuudulikkus ja/või respiratoorne infektsioon ja/või südamepuudulikkus) patsientidel, kes on ägeda haiguse tõttu liikumatud või intensiivravi osakonnas haiglaravil. Verehüübimise profülaktika kehavälises vereringes hemodialüüsi või hemofiltratsiooni ajal. Ebastabiilse stenokardia ja ST-segmendi elevatsioonita (mittetransmuraalse) müokardiinfarkti ravi kombinatsioonis atsetüülsalitsüülhappega. Ravim on näidustatud täiskasvanutele.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Fraxiparine ja milleks seda kasutatakse

Fraxiparine on antikoagulant, mis kuulub madalmolekulaarsete hepariinide ravimirühma. See aitab ennetada tromboosi (trombide teket veenides või arterites) teket või kordumist ja ravib juba moodustunud trombe. Seda tüüpi ravimit nimetatakse tromboosivastaseks aineks.

Fraxiparine’t kasutatakse:

• trombide tekkimise ennetamiseks jalgades ja kopsus pärast ortopeedilisi (nt puusa- või põlve-) või üldkirurgilisi operatsioone ning intensiivravi osakonnas ravil olevatel patsientidel, kelle liikuvus on piiratud või oli hiljuti piiratud ägeda haiguse tõttu;
• jalgade süvaveenitromboosi või kopsu veresoonte tromboosiga patsientide raviks;
• hemodialüüsi käigus tekkivate trombide ennetamiseks. Dialüüs on protseduur, mille abil puhastatakse neerupuudulikkusega patsiendi verd jääkainetest.
• ebastabiilse stenokardia ja müokardiinfarktiga (ST-segmendi elevatsioonita) patsientide raviks.

Ravim on näidustatud täiskasvanutele.

2. Mida on vaja teada enne Fraxiparine kasutamist

Fraxiparine’t ei tohi kasutada

• kui olete nadropariini, hepariini või sarnaste ravimite (nt enoksapariin, bemipariin, daltepariin) või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
• kui teil on varem tekkinud vereliistakute (vere hüübimist toetavate rakkude) arvu vähenemine pärast ravi kaltsiumnadropariiniga;
• kui teil on aktiivne veritsus või muu haigus, mis võib takistada vere hüübimist;
• kui teil on mõne organi kahjustus, mis on veritsusele tundlik, nagu äge seedetrakti haavand, ajuverejooks, peaaju veresoone laiend (aneurüsm);
• kui teil on hüübimishäireid (kalduvus veritsemisele, hüübimisfaktori puudulikkus, vereliistakute arvu liigne vähenemine);
• kui teil on raske, ravimata hüpertensioon;

• kui teil on raske maksakahjustus;
• kui teil on raske neerukahjustus, välja arvatud hemodialüüsravi ajal;
• kui teil on südameinfektsioon (infektsioosne endokardiit);
• kui teil on kesknärvisüsteemi, silma või kõrva vigastus või kirurgiline protseduur;
• kui teil on veritsus silmas või muu aktiivne veritsus;
• kui teil on võrkkesta häireid (retinopaatia), klaaskeha hemorraagia;
• kui teil on ähvardav raseduse katkemine;
• Fraxiparine kasutamise ajal ei tohi teha lumbaalpunktsiooni plaaniliste kirurgiliste protseduuride regionaalanesteesiaks (spinaal- või epiduraalanesteesia).

→ Kui arvate, et midagi eelpool loetletust käib teie kohta, ei tohi Fraxiparine’t kasutada enne, kui olete oma arstiga nõu pidanud.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Fraxiparine kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui midagi järgnevast kehtib teie kohta.

• trombotsütopeenia ja vereliistakute funktsioonihäired;
• neeru, maksa või kõhunäärme funktsioonihäire;
• ravimata kõrgvererõhutõbi (hüpertensioon);
• kui teil on kontrollimatu veritsuse (verejooksu) risk, sealhulgas: maohaavand või veritsushäire, hiljuti on olnud aju-, lülisamba- või silmaoperatsioon;
• kui teil on neerus ja/või kuseteedes kivi või maksahaigus;
• kui olete üle 65-aastane;
• kui olete alla 18-aastane;
• spinaal- või epiduraalanesteesia;
• samaaegne kasutamine ravimitega, mis suurendavad vere kaaliumisisaldust ja samaaegselt (suukaudsete) antikoagulantide või trombotsüütide agregatsiooni inhibiitoritega (nt atsetüülsalitsüülhape):
• suureannuseline ravi kaltsiumnadropariiniga hiljuti opereeritud patsientidel.

→ Kui te arvate, et midagi eelnevast kehtib teie kohta, pidage nõu oma arstiga.

Veritsuste vältimiseks ärge ületage arsti poolt teile määratud ravimi annuseid ega ravi kestust.

Harva võib ravi Fraxiparine’ga vähendada vereliistakute arvu. See seisund võib olla raske. Ravi ajal tehakse teile vereanalüüse nende kõrvaltoimete kontrollimiseks. Seda ravimit ei ole soovitatav kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel.

Ravimit ei tohi süstida lihasesse. Süstimise protseduurist tuleb rangelt kinni pidada.

Fraxiparine võib suurendada vere kaaliumisisaldust. Kui teil on seisund, mille korral see kõrvaltoime võib põhjustada probleeme (näiteks suhkurtõbi, raske neeruhaigus), või kui te kasutate teisi ravimeid, mis võivad suurendada vere kaaliumisisaldust, peate andma vereanalüüse, et kontrollida vere kaaliumisisaldust.

Kui teil on tulemas spinaalanesteesia või võetakse seljaajuvedeliku proov (lumbaalpunktsioon) Fraxiparine kasutamise ajal, võib tekkida veritsus süstekohast seljaajusse. Seetõttu jälgitakse teid selle protseduuri ajal hoolikalt.

Kui teil on või on varem olnud neeru- või maksaprobleeme, kui teil on maohaavand või muid koldeid, mis võivad veritseda, rääkige sellest oma arstile.

Väga harva on teatatud nahanekroosi juhtudest. Esmalt tekivad naha punetus, kõvad või valulikud kohad nahal, koos üldsümptomitega või ilma. Sellisel juhul lõpetage kohe selle ravimi kasutamine.

Kui olete allergiline lateksi suhtes, rääkige sellest oma arstile enne ravi alustamist Fraxiparine’ga.

Muud ravimid ja Fraxiparine Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate/kasutate või olete hiljuti võtnud/kasutanud mis tahes muid ravimeid, ka ilma retseptita ostetud ravimeid. Mõned ravimid võivad mõjutada vere hüübivust ja neid ei tohi võtta samal ajal Fraxiparine’ga, välja arvatud juhul kui arst on seda teile soovitanud.

Fraxiparine kasutamise ajal ei ole soovitatav kasutada järgmisi ravimeid:

• salitsülaadid (nt aspiriin);
• mittesteroidsed põletikuvastased ravimid;
• trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid.

Te peate rääkima oma arstile, kui te võtate neid ravimeid, sest teil on suurem risk verejooksu tekkeks.

Kui teil on ST-segmendi elevatsioonita stenokardia või müokardiinfarkt ja te võtate aspiriini, võib arst teie aspiriini annust muuta.

Rääkige oma arstile, kui te võtate:

• suukaudseid anitkoagulante (antikoagulandid nagu anti-K-vitamiin);
• süsteemseid glükokortikosteroide (põletikuvastased ravimid);
• dekstraanid (kasutatakse elustamisel).

Teie arst otsustab, kas Fraxiparine on teile sobiv ravim ja kas te tohite seda kasutada.

Rasedus ja imetamine Olemas on ainult piiratud andmed Fraxiparine ohutuse kohta rasedatel naistel. Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus Fraxiparine ei ole rasedatele soovitatav. Te peate rääkima oma arstile, kui olete rase. Arst otsustab, kas teid tohib selle ravimiga ravida.

Imetamine Fraxiparine kasutamise ajal ei ole soovitatav imetada, sest ei ole teada, kas see ravim eritub inimese rinnapiima ja kas see võib teie last kahjustada. Pidage nõu oma arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Puuduvad andmed nadropariini mõju kohta autojuhtimise ja masinatega töötamise võimele. Süstli nõelakaitse võib sisaldada kuiva naturaalset latekskummit, mis võib potentsiaalselt põhjustada allergilisi reaktsioone lateksile tundlikel isikutel.

3. Kuidas Fraxiparine’t kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Tavaliselt süstitakse Fraxiparine’t nahaaluse (subkutaanse) süstena. Subkutaanne süste tehakse alakõhtu. Seda ravimit ei tohi süstida lihasesse (intramuskulaarselt). Tavaliselt süstib seda ravimit teile tervishoiutöötaja, kuid mõned patsiendid võivad selgeks õppida, kuidas ravimit endale ise süstida. Kui te süstite ennast ise, siis pidage rangelt kinni süstimise juhendist. Ärge lõpetage ravi Fraxiparine’ga enne, kui arst on seda soovitanud.

Saadaval on erinevaid annuseid sisaldavad süstlid. Teie arst valib teile õige süstli. Annus sõltub sellest, kui hästi te talute trombiravi Fraxiparine’ga, teie kehakaalust ja neeruprobleemidest.

Etapiviisilised juhised leiate infolehe lõigust 7.

Perioperatiivne tromboosi ennetamine Esimene subkutaanselt süstitav annus manustatakse teile enne operatsiooni. Luu- või liigeseoperatsiooni korral (nt puusa- või põlveliigese asendamine kunstliigesega) manustatakse teine annus 12 tundi pärast operatsiooni. Ravimit süstitakse üks kord ööpäevas, kuni patsient saab taas iseseisvalt ringi liikuda. Ravi kestab tavaliselt 10 päeva pärast luu või liigese operatsiooni ning 7 päeva pärast muud operatsiooni.

Trombide tekkimise ennetamine patsientidel, kes on ravil intensiivravi osakonnas Subkutaanseid süsteid manustatakse üks kord ööpäevas, kuni trombide tekkimise oht on vähenenud.

Trombide ravi Subkutaanseid süsteid manustatakse kaks korda ööpäevas. Ravi kestab tavaliselt 10 päeva.

Trombide tekkimise ennetamine neerudialüüsi ajal Kui Fraxiparine’t manustatakse dialüüsi ajal (ainevahetusjääkide kõrvaldamine neerudest neerupuudulikkusega inimestel), siis süstitakse annus arteriga ühendatud infusiooniliini iga protseduuri alguses. Teie arst kohandab annuse vastavalt verejooksu riskile. Tavaliselt kestab dialüüs 4 tundi. Kui protseduur kestab kauem kui 4 tundi, võidakse manustada ka teine annus.

Stenokardia ravi ja (ST-segmendi elevatsioonita) müokardiinfarkti järgne ravi Kõigepealt manustatakse Fraxiparine üksikannus intravenoosselt. Seejärel süstitakse ravimit naha alla kaks korda ööpäevas (iga 12 tunni järel). Ravi kestab tavaliselt 6 päeva.

Kui te kasutate Fraxiparine’t rohkem, kui ette nähtud Kui kasutate juhuslikult liiga palju Fraxiparine’t, pidage nõu arsti või apteekriga nii kiiresti kui võimalik, sest teil võib olla suurem oht verejooksu tekkeks.

Kui te unustate Fraxiparine’t kasutada Ärge süstige kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral süstimata. Süstige ravimit kohe, kui teile meelde tuleb, kuid kui järgmine manustamisaeg on peaaegu kätte jõudnud, oodake selle ajani. Kui te ei ole kindel, mida teha, küsige oma arsti või apteekri käest.

Kui te lõpetate Fraxiparine kasutamise Ärge katkestage Fraxiparine kasutamist ilma soovituseta. Kasutage Fraxiparine’t seni, kuni arst seda soovitab kasutada. Ärge katkestage ravi, kui teie arst ei ole seda soovitanud. Kui katkestate ravi enne arsti soovitatud aega, ei pruugi tromb saada õigesti ravitud või teil võib olla suurem risk uue trombi tekkimiseks jalaveenis või kopsus. Kui soovite lõpetada Fraxiparine kasutamise, rääkige sellest esmalt oma arsti või apteekriga. Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka Fraxiparine põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Seisundid, mille suhtes tuleb olla valvas Allergilised reaktsioonid: need esinevad Fraxiparine’t kasutavatel inimestel väga harva. Tunnuste hulka kuuluvad:

• nahast kõrgem ja sügelev lööve (kublad);
• turse, mõnikord näos või suus (angioödeem), mis põhjustab hingamisraskust.

Nahamuutused süstekohas

→ Võtke kohe ühendust arstiga, kui teil tekivad sellised sümptomid.

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed Võivad esineda rohkem kui ühel Fraxiparine’t kasutaval inimesel 10-st

• veritsus. Igasugune veritsus võib olla ohtlik ning kui teil algab veritsus, pöörduge kohe oma arsti poole. Mõnikord võivad Fraxiparine süstekohal tekkida väikesed verehüübed. Need kaovad tavaliselt mõne päevaga.

Sageli esinevad kõrvaltoimed Võivad esineda kuni ühel Fraxiparine’t kasutaval inimesel 10-st

• nahareaktsioon süstekohas;
• maksaensüümide aktiivsuse suurenemine (tavaliselt ajutine).

Harva esinevad kõrvaltoimed Võivad esineda kuni ühel Fraxiparine’t kasutaval inimesel 1000-st

• vereliistakute (vere hüübimiseks vajalike rakkude) arvu vähenemine või suurenemine;
• kaltsiumiladestused süstekohas;
• lööve, nõgeslööve, erüteem (nahapunetus), sügelus.

Väga harva esinevad kõrvaltoimed Võivad esineda kuni ühel Fraxiparine’t kasutaval inimesel 10 000-st

• allergilised reaktsioonid, nt näos, st suu, huulte, kurgu, naha lööve ja turse, vilisev hingamine ja hingamisraskus, mis võivad olla eluohtlikud (anafülaktiline reaktsioon);
• tugev nahareaktsioon (nahanekroos), tavaliselt süstekohas, mille korral naharakud kärbuvad. Kõigepealt tekivad naha punetus ja hellus või valulikud villid. Sel juhul tuleb ravi kohe lõpetada;
• teatavate vererakkude – eosinofiilide – arvu suurenemine veres;
• vere kaaliumisisalduse suurenemine;
• püsiv valulik suguti erektsioon (priapism).

Teadmata Ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel:

• peavalu, migreen.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Fraxiparine’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida temperatuuril kuni 30 C. Hoida originaalpakendis. Mitte lasta külmuda. Mitte hoida külmkapis, kuna külma lahuse süstimine võib olla valulik.

Süstlit tuleb kasutada kohe pärast avamist.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja süstlil pärast „EXP:“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge kasutage Fraxiparine’t, kui täheldate, et süstel on kahjustatud, kui lahuses esineb võõrosakesi või kui lahuse värvus on muutunud. Kui märkate nähtavaid muutusi, tuleb lahus ära visata.

Süstel on ainult ühekordseks kasutamiseks. Kui süstlisse on jäänud lahust, tuleb süstel ära visata. Kasutamata süstlid tuleb ära visata nii, nagu arst, apteeker või meditsiiniõde on teile selgitanud.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Fraxiparine sisaldab

• Toimeaine on kaltsiumnadropariin. 1 ml süstelahust sisaldab 9500 RÜ anti-Xa kaltsiumnadropariini. Süstlid sisaldavad 0,3 ml (2850 RÜ anti-Xa), 0,4 ml (3800 RÜ anti-Xa), 0,6 ml (5700 RÜ anti-Xa) või 0,8 ml (7600 RÜ anti-Xa) süstelahust.
• Abiained on kaltsiumhüdroksiidi lahus või lahjendatud vesinikkloriidhape, süstevesi.

Kuidas Fraxiparine välja näeb ja pakendi sisu Fraxiparine on selge kuni kergelt pärlendav, värvitu kuni helekollane, tumekollane või helepruun lahus. Ravim on saadaval karpides, mis sisaldavad 2 või 10 ühekordselt kasutatavat süstlit. Iga süstel on PVC-plastist blistris. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja: Viatris SIA Mūkusalas 101 Rīga, LV 1004 Läti

Tootja Aspen Notre Dame de Bondeville 1, rue de l’Abbaye 76960 Notre Dame de Bondeville Prantsusmaa

Infoleht on viimati uuendatud septembris 2023.

7. Kasutusjuhend

Juhend Fraxiparine iseseisvaks kasutamiseks

Kasutage Fraxiparine’t alati nii, nagu teie arst või meditsiiniõde on teile selgitanud. Pidage nendega nõu, kui teil tekib mis tahes raskusi.

1. Peske hoolikalt käed seebi ja veega ning kuivatage rätikuga.

2. Istuge või heitke pikali mugavasse asendisse. Valige iga

süstekorra jaoks süstekoht vaheldumisi alakõhu vasakul või paremal küljel (joonis 1).

3. Puhastage süstekoht alkoholilapikesega.

4. Eemaldage nõelalt nõelakaitse

Tähtis!

• Vältige enne süstimist nõela puutumist millegi vastu ja ärge puudutage nõela. Õhumulli nägemine süstlis on normaalne. Ärge proovige õhumulli enne süstimist süstlist eemaldada.

5. Võtke puhastatud nahapiirkond sõrmede vahele volti. Hoidke nahavolti pöidla ja nimetissõrme vahel kogu süstimise ajal (joonis 2).

6. Hoidke süstlit kindlalt sõrmetoest. Torgake nõel

nahavolti kogu pikkuses õige nurga all (90 kraadi) (joonis 3).

7. Süstige kogu süstla sisu, lükates kolvi lõpuni süstli sisse.

8. Tõmmake nõel nahast välja (joonis 4). Ärge hõõruge

süstekohta.

9. Pärast süstimist katke nõel ohutusmuhviga, et vältida

vigastusi. Hoidke süstlit ühes käes, hoides kinni ohutusmuhvist. Teise käega tõmmake sõrmetugi tagasi. See avab muhvi. Libistage muhvi ülespoole piki süstlit, kuni see lukustub nõela peale (joonis 5).

10. Visake kasutatud süstal ära nii, nagu arst või meditsiiniõde on teile selgitanud.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Fraxiparine, 2850 RÜ anti-Xa/0,3 ml süstelahus süstlis Fraxiparine, 3800 RÜ anti-Xa/0,4 ml süstelahus süstlis Fraxiparine, 5700 RÜ anti-Xa/0,6 ml süstelahus süstlis Fraxiparine, 7600 RÜ anti-Xa/0,8 ml süstelahus süstlis

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml süstelahust sisaldab 9500 RÜ anti-Xa kaltsiumnadropariini.

0,3 ml süstelahust sisaldab 2850 RÜ anti-Xa kaltsiumnadropariini. 0,4 ml süstelahust sisaldab 3800 RÜ anti-Xa kaltsiumnadropariini. 0,6 ml süstelahust sisaldab 5700 RÜ anti-Xa kaltsiumnadropariini. 0,8 ml süstelahust sisaldab 7600 RÜ anti-Xa kaltsiumnadropariini.

INN. Nadroparinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus. Selge kuni kergelt pärlendav, värvitu kuni helekollane, tumekollane või helepruun lahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

• Tromboosi ennetamine, nt:
• üldkirurgia või ortopeedilise kirurgia patsientidel;
• kõrge riskiga patsientidel (hingamispuudulikkus ja/või respiratoorne infektsioon ja/või

südamepuudulikkus), kes on ägeda haiguse tõttu liikumatud või ravil intensiivravi osakonnas.

• Tromboosi ravi.
• Verehüübimise ennetamine hemodialüüsi ajal.
• Ebastabiilse stenokardia ja ST-segmendi elevatsioonita müokardiinfarkti ravi.

Ravim on näidustatud täiskasvanutele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Erilist tähelepanu tuleb pöörata spetsiaalsetele annustamisjuhistele, mis puudutavad iga madalmolekulaarset hepariini sisaldavat preparaati, sest annuste tähistamiseks kasutatakse erinevaid ühikute süsteeme (ühikud või mg). Seetõttu ei tohi ravi jooksul nadropariini kasutada vahelduvalt teiste madalmolekulaarsete hepariinidega. Lisaks tuleb olla tähelepanelik ja kasutada nadropariini õiget ravimvormi, kas üksikannust või kahekordset tugevust, sest see mõjutab annustamisskeemi. Gradueeritud süstel (0,6 ml ja 0,8 ml) on mõeldud kasutamiseks juhul, kui on vajalik annuse korrigeerimine kehakaalu järgi.

Kogu ravi ajal nadropariiniga tuleb jälgida trombotsüütide arvu (vt lõik 4.4).

Tuleb järgida erisoovitusi, mis kehtivad nadropariini annuste ajastamisele spinaal/epiduraalanesteesia või spinaallumbaalpunktsiooni protseduuridega (vt lõik 4.4).

Annustamine

Täiskasvanud

Tromboosi ennetamine

Üldkirurgia Nadropariini soovitatav annus on 0,3 ml (2850 RÜ anti-Xa), mida manustatakse naha alla 2...4 tundi enne operatsiooni ning järgnevatel päevadel üks kord ööpäevas. Ravi tuleb jätkata vähemalt seitse päeva ja kogu riskiperioodi vältel, kuni patsient on taas liikuv.

Ortopeediline kirurgia Nadropariini manustatakse naha alla ning annust korrigeeritakse kehakaalu järgi vastavalt alljärgnevale tabelile. See baseerub sihtannusel 38 RÜ anti-Xa kg kehakaalu kohta ning seda suurendatakse 50% võrra neljandal postoperatiivsel päeval. Algannus manustatakse 12 tundi enne operatsiooni ja teine annus 12 tundi pärast operatsiooni lõppu. Seejärel jätkub ravi üks kord ööpäevas kogu riskiperioodi vältel ja kuni patsient on taas liikuv. Minimaalne raviperiood on 10 päeva.

Kehakaal 12 tundi enne ja pärast operatsiooni Alates neljandast postoperatiivsest (kg) ning seejärel üks kord ööpäevas kuni päevast kolmanda postoperatiivse päevani Süstitav kogus (ml) RÜ anti-Xa Süstitav kogus (ml) RÜ anti-Xa < 50 0,2 1900 0,3 2850 50…69 0,3 2850 0,4 3800 ≥ 70 0,4 3800 0,6 5700

Kõrge riskiga patsiendid (hingamispuudulikkus ja/või respiratoorne infektsioon ja/või südamepuudulikkus), kes on ägeda haiguse tõttu liikumatud või ravil intensiivravi osakonnas.

Nadropariini manustatakse naha alla üks kord ööpäevas. Annust korrigeeritakse kehakaalu järgi vastavalt alljärgnevale tabelile. Ravi tuleb jätkata kogu tromboosiriski perioodil.

Kehakaal (kg) Üks kord ööpäevas ≤ 70 0,4 3800 > 70 0,6 5700

Eakatel patsientidel võib vajalikuks osutuda annuse vähendamine annuseni 0,3 ml (2850 RÜ anti-Xa).

Tromboosi ravi Tromboosi raviks tuleb suukaudset antikoagulantravi alustada niipea kui võimalik, kui see ei ole vastunäidustatud. Ravi nadropariiniga ei tohi lõpetada enne INR sihtväärtuse saavutamist. Nadropariini soovitatakse manustada naha alla kaks korda ööpäevas (iga 12 tunni järel), tavaliselt 10 päeva jooksul. Annust korrigeeritakse kehakaalu järgi vastavalt alljärgnevale tabelile, mis baseerub sihtannusel 86 RÜ anti-Xa kg kehakaalu kohta.

Kehakaal (kg) Kaks korda ööpäevas tavaliselt 10 päeva jooksul < 50 0,4 3800 50...59 0,5 4750 60...69 0,6 5700 70...79 0,7 6650 80...89 0,8 7600

≥ 90 0,9 8550

Verehüübimise ennetamine hemodialüüsi ajal Verehüübimise ennetamiseks hemodialüüsi ajal tuleb valida iga patsiendi jaoks optimaalne nadropariini annus, võttes arvesse ka dialüüsi tehnilisi tingimusi. Nadropariini manustatakse tavaliselt ühekordse annusena arterisse iga seansi alguses. Patsientidel, kellel ei ole verejooksuoht suurenenud, soovitatakse kasutada järgmisi algannuseid vastavalt kehakaalule, millest piisab tavaliselt 4-tunniseks protseduuriks: Kehakaal (kg) Süstitakse arterisse dialüüsi alguses < 50 0,3 2850 50…69 0,4 3800 ≥ 70 0,6 5700

Suurenenud verejooksuohuga patsientidel tuleb kasutada poole väiksemaid annuseid.

Väiksema lisaannuse võib manustada dialüüsi ajal, mis kestab üle 4 tunni. Järgnevate dialüüsi protseduuride puhul tuleb annust vajadusel korrigeerida vastavalt täheldatud toimele.

Patsiente tuleb iga dialüüsi ajal hoolega jälgida nähtude suhtes, mis viitavad verejooksule või verehüübimisele ekstrakorporaalses vereringes.

Ebastabiilse stenokardia ja ST-segmendi elevatsioonita müokardiinfarkti ravi Nadropariini soovitatakse manustada naha alla kaks korda ööpäevas (iga 12 tunni järel). Ravi tavaline kestus on kuus päeva. Kliinilistes uuringutes ebastabiilse stenokardia ja ST-segmendi elevatsioonita müokardiinfarktiga patsientidel manustati nadropariini kombinatsioonis atsetüülsalitsüülhappega annuses kuni 325 mg päevas.

Algannus manustatakse veenisisese boolussüstena ja järgnevad annused manustatakse nahaaluse süstena. Annust tuleb korrigeerida kehakaalu järgi vastavalt alljärgnevale tabelile, mis baseerub sihtannusel 86 RÜ anti-Xa kg kehakaalu kohta.

Kehakaal (kg) Esialgne Nahaalune süste RÜ anti-Xa < 50 0,4 ml 0,4 ml 3800 50…59 0,5 ml 0,5 ml 4750 60…69 0,6 ml 0,6 ml 5700 70…79 0,7 ml 0,7 ml 6650 80…89 0,8 ml 0,8 ml 7600 90…99 0,9 ml 0,9 ml 8550 ≥ 100 1,0 ml 1,0 ml 9500

Lapsed

Nadropariini ei ole soovitatav kasutada lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ohutuse ja efektiivsuse ebapiisavate andmete tõttu.

Eakad

Tromboosi ennetamine kirurgilise operatsiooni korral, verehüübimise ennetamine hemodialüüsi ajal ning ebastabiilse stenokardia ja ST-segmendi elevatsioonita müokardiinfarkti ning VTE ravi Eakatel patsientidel ei ole vaja annust muuta, kui neil ei esine neerufunktsiooni häireid. Enne ravi alustamist on soovitatav kontrollida neerufunktsiooni (vt allpool lõik „Neerukahjustus“ ja lõik 5.2).

Tromboosi ennetamine kõrge riskiga (hingamispuudulikkus ja/või respiratoorne infektsioon ja/või südamepuudulikkus) patsientidel, kes on ägeda haiguse tõttu liikumatud või ravil intensiivravi osakonnas

Eakatel patsientidel võib vajalikuks osutuda annuse vähendamine annuseni 0,3 ml (2850 RÜ anti-Xa).

Neerukahjustus Tromboosi ennetamine Annust ei ole vaja vähendada kerge neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens ≥ 50 ml/min). Mõõdukat ja rasket neerukahjustust seostatakse nadropariini ekspositsiooni suurenemisega. Nendel patsientidel on suurenenud risk trombemboolia ja verejooksu tekkeks. Kui raviarst peab vajalikuks annuse vähendamist, võttes arvesse verejooksu ja trombemboolia individuaalseid riskifaktoreid, tuleb mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens ≥ 30 ml/min ja < 50 ml/min) annust vähendada 25...33% võrra (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) tuleb annust vähendada 25...33% võrra (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Tromboosi, ebastabiilse stenokardia ja ST-segmendi elevatsioonita müokardiinfarkti ravi Annust ei ole vaja vähendada kerge neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens ≥ 50 ml/min). Mõõdukat ja rasket neerukahjustust seostatakse nadropariini ekspositsiooni suurenemisega. Nendel patsientidel on suurenenud risk trombemboolia ja verejooksu tekkeks. Kui raviarst peab vajalikuks annuse vähendamist, võttes arvesse verejooksu ja trombemboolia individuaalseid riskifaktoreid, tuleb mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens ≥ 30 ml/min ja < 50 ml/min) annust vähendada 25...33% võrra (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Raske neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) on nadropariin vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud.

Manustamisviis Nadropariin ei ole mõeldud intramuskulaarseks süstimiseks.

Tavaline subkutaanse manustamise süstekoht on kõhuseina paremal või vasakul küljel, kuid teise võimalusena võib süstida ka reide. Et vältida lahuse kadusid süstlite kasutamisel, ei ole tarvis väljutada süstlist õhumulli enne süstimist. Nõel tuleb torgata ristisuunas kokkupigistatud nahavolti, mida hoitakse õrnalt, kuid kindlalt, kuni süstimine on lõpetatud. Süstekohta ei tohi hõõruda.

4.3 Vastunäidustused

Nadropariin on vastunäidustatud järgmistel juhtudel:

• ülitundlikkus toimeaine nadropariini, hepariini või selle derivaatide, sh teiste madalmolekulaarsete hepariinide, või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
• anamneesis nadropariinist tingitud trombotsütopeenia (vt lõik 4.4);
• äge verejooks või hemostaasi häiretest tingitud suurem risk verejooksu tekkeks, v.a dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon, mis ei ole seotud hepariinraviga;
• verejooksu riskiga orgaaniline kahjustus (nt aktiivne peptiline haavand);
• tserebrovaskulaarne hemorraagia;
• äge infektsioosne endokardiit;
• raske neerupuudulikkus (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) patsientidel, kes saavad süvaveenide tromboosi, trombemboolia, ebastabiilse stenokardia või ST-segmendi elevatsioonita müokardiinfarkti ravi;
• kui madalmolekulaarset hepariini kasutatakse ravieesmärgil, on lokaalanesteesia kasutamine plaanilistel kirurgilistel protseduuridel vastunäidustatud.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ristreaktiivsus Hepariinide ja madalmolekulaarsete hepariinide vaheline ristreaktiivsus on hästi dokumenteeritud. Patsientidel on kirjeldatud hiliseid ülitundlikkusreaktsioone fraktsioneerimata hepariinide ja madalmolekulaarsete hepariinide ristreaktiivsuse tulemusel. Enne ravi alustamist madalmolekulaarse hepariiniga tuleb hoolikalt hinnata anamneesi varasemate ülitundlikkusreaktsioonide suhtes pärast fraktsioneerimata hepariini kasutamist.

Hepariini poolt põhjustatud trombotsütopeenia. Hepariini võimaliku trombotsütopeeniat tekitava toime tõttu on trombotsüütide arvu jälgimine vajalik kogu nadropariiniga ravi vältel.

Harva on kirjeldatud hepariini poolt põhjustatud trombotsütopeenia juhte (mõnikord raskekujulisi), mis võivad olla seotud arteriaalse või venoosse tromboosiga. Sellise diagnoosi võimalust tuleb silmas pidada järgmistel juhtudel:

• trombotsütopeenia;
• igasugune oluline trombotsüütide arvu langus (30…50% algväärtusest);
• tromboosi halvenemine ravi ajal;
• ravi ajal tekkiv tromboos;
• dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon.

Neil juhtudel tuleb nadropariiniga ravi lõpetada. Nimetatud juhud on oma olemuselt tõenäoliselt immuunallergilist laadi ning esmakordse ravi ajal täheldatakse neid enamasti 5. ja 21. ravipäeva vahel, kuid see võib toimuda ka palju varem, kui patsiendil on varem esinenud hepariini poolt põhjustatud trombotsütopeeniat.

Patsientidel, kellel on eelnevalt esinenud hepariiniga (kas standardse või madalmolekulaarse hepariiniga) seotud trombotsütopeeniat, võib vajadusel nadropariini kasutada, kuid vähemalt kord ööpäevas tuleb läbi viia hoolikas kliiniline jälgimine ja määrata trombotsüütide arv. Trombotsütopeenia tekkimisel tuleb ravi otsekohe katkestada.

Kui trombotsütopeenia tekib hepariiniga ravi ajal (kas standardsete või madalmolekulaarsete hepariinidega), tuleb kaaluda võimalusel asendamist teise antitrombootilise klassi ravimiga. Kui hepariini manustamine on siiski vajalik, võib kaaluda kasutatava hepariini asendamist mõne teise madalmolekulaarse hepariiniga. Sellistel juhtudel tuleb vähemalt kord ööpäevas määrata trombotsüütide arvu ning ravi katkestada niipea kui võimalik, sest esialgne trombotsütopeenia võib vaatamata ravimi asendamisele püsida (vt lõik 4.3). Trombotsüütide agregatsiooni test in vitro ei oma erilist väärtust hepariinist tingitud trombotsütopeenia diagnoosimisel.

Järgmistel juhtudel peab ravimit manustama ettevaatusega, kuna esineb suurem verejooksuoht:

• maksapuudulikkus;
• raske arteriaalne hüpertensioon;
• anamneesis peptiline haavand või muu orgaaniline kahjustus, kust võib vallanduda verejooks;
• soon- ja võrkkesta vaskulaarsed häired;
• postoperatiivne periood pärast aju-, seljaaju- või silmaoperatsiooni.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustus Nadropariin eritub teadaolevalt peamiselt neerude kaudu, mistõttu on neerukahjustusega patsientidel suurenenud nadropariini ekspositsioon (vt lõik 5.2). Neerufunktsiooni häirega patsientidel on suurenenud risk verejooksu tekkeks ning neid tuleb ravida ettevaatusega. Otsus, kas vähendada annust patsientidel kreatiniini kliirensiga 30...50 ml/min, peab põhinema arsti poolt patsiendi individuaalse verejooksu versus trombemboolia riskile antud hinnangul (vt lõik 4.2).

Eakad Enne ravi algust on soovitatav kontrollida neerufunktsiooni (vt lõik 4.3).

Hüperkaleemia Hepariin võib pärssida aldosterooni sünteesi neerupealistes, mis põhjustab hüperkaleemiat, seda eriti plasma kaaliumisisalduse tõusuga patsientidel või neil, kellel on risk plasma kaaliumisisalduse suurenemise tekkeks, nagu diabeedihaiged, kroonilise neerupuudulikkuse, olemasoleva metaboolse atsidoosiga patsiendid või kaaliumisisaldust suurendavaid ravimeid (nt angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid, mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVAd)) kasutavad patsiendid.

Hüperkaleemia tekkerisk suureneb ravikestuse pikenedes, kuid on tavaliselt pöörduv.

Riskigrupi patsientidel tuleb jälgida kaaliumi sisaldust plasmas.

Spinaal-/epiduraalanesteesia/spinaallumbaalpunktsioon ja samaaegselt kasutatavad ravimid Epiduraalkateetrite või samaaegne teiste hemostaasi mõjutavate ravimite kasutamine (nt MSPVAd, trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid või teised antikoagulandid) suurendab spinaalsete/epiduraalsete hematoomide tekkeohtu. Oht suureneb ilmselt ka traumaatilise või korduva epiduraal- või spinaalpunktsiooni korral. Seetõttu on vajalik hoolikas individuaalse kasu ja riski suhte hindamine enne tsentraalse närviblokaadi ja antikoagulantravi samaaegset määramist järgmistes situatsioonides:

• patsientidel, kes juba saavad antikoagulantravi, tuleb KNS blokaadist saadavat kasu hoolikalt kaaluda,

võrreldes kaasneva riskiga.

• patsientidel, kellel planeeritakse kirurgilist operatsiooni koos KNS blokaadiga, tuleb antikoagulantravist

saadavat kasu hoolikalt kaaluda võrreldes kaasneva riskiga.

Spinaallumbaalpunktsiooni, spinaal- või epiduraalanesteesia korral peab spinaalse/epiduraalse kateetri või nõela sisestamise või eemaldamise ja nadropariini profülaktilise annuse süstimise vahele jääma vähemalt 12 tundi ja raviannuse süstimise vahele 24 tundi, võttes arvesse toote omadusi ja patsiendi profiili. Neerupuudulikkusega patsientidel tuleb kaaluda pikemaid manustamisintervalle. Järgmist annust ei tohi manustada enne, kui eelmisest on möödunud vähemalt neli tundi. Nadropariini kordusmanustamist tuleb edasi lükata kuni kirurgilise protseduuri lõpuni.

Neid patsiente tuleb hoolikalt jälgida neuroloogiliste nähtude suhtes, näiteks seljavalu, sensoorne ja motoorne defitsiit (alajäsemete tuimus ja nõrkus), soole ja/või põie düsfunktsioon. Ilmnevad neuroloogilised nähud vajavad kohest ravi. Õed peavad olema koolitatud neid tunnuseid ja sümptomeid avastama. Patsiente tuleb juhendada, et nad teavitaksid nende sümptomite ilmnemisel kohe oma arsti. Kui kahtlustatakse spinaalse hematoomi tunnuseid või sümptomeid, tuleb viivitamata alustada diagnoosimist ja ravi, sealhulgas seljaaju dekompressiooni. Kui kateetri paigaldamise ajal tekib oluline või nähtav verejooks, tuleb enne hepariinravi alustamist/jätkamist hoolikalt hinnata selle kasu/riske.

Salitsülaadid, mittesteroidsed põletikuvastased ja tromboosivastased ravimid Venoosse trombemboolia profülaktika ja ravi ning hemodialüüsiaegse hüübimise vältimise korral ei ole atsetüülsalitsüülhappe, teiste salitsülaatide, MSPVAde ja tromboosivastaste ainete samaaegne kasutamine soovitatav, kuna võib suureneda risk verejooksu tekkeks. Kui nende samaaegset kasutamist koos nadropariiniga ei saa vältida, tuleb rakendada hoolikat kliinilist ja bioloogilist jälgimist.

Ebastabiilse stenokardia ja ST-segmendi elevatsioonita müokardiinfarkti ravi kliinilistes uuringutes manustati nadropariini koos atsetüülsalitsüülhappega annuses kuni 325 mg/ööpäevas (vt lõigud 4.2 ja 4.5).

Nahanekroos Nahanekroosi on kirjeldatud väga harva. Sellele eelneb purpur või infiltreeritud või valusad erütematoossed laigud kas koos üldsümptomitega või ilma nendeta. Sellisel juhul tuleb ravi kohe katkestada.

Lateksiallergia Süstli nõelakaitse võib sisaldada kuiva naturaalset latekskummit, mis võib potentsiaalselt põhjustada allergilisi reaktsioone lateksile tundlikel isikutel.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Suukaudsed antikoagulandid, süsteemsed (glüko)kortikosteroidid ja dekstraan Ettevaatlik peab olema nadropariini manustamisel patsientidele, kes saavad suukaudseid antikoagulante, süsteemseid (glüko)kortikosteroide ja dekstraane. Kui suukaudset antikoagulantravi alustatakse patsientidel, kes saavad nadropariini, jätkatakse ravi nadropariiniga seni, kuni on saavutatud stabiilne INR-i sihtväärtus. Nadropariini ei ole soovitatav kasutada samaaegselt aspiriini, teiste salitsülaatide, MSPVA-de ja antiagregantidega, sest need võivad suurendada veritsusriski trombotsüütide funktsiooni inhibeerimise teel (vt lõik 4.4). Ebastabiilse stenokardia ja ST-elevatsioonita müokardiinfarkti ravi kliinilistes uuringutes manustati nadropariini koos kuni 325 mg aspiriiniga ööpäevas (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Loomkatsetes ei ole ilmnenud teratogeenset ega lootetoksilist toimet. Siiski on praeguseks vähe kliinilisi andmeid nadropariini platsentaarbarjääri läbimise kohta rasedatel. Seetõttu ei ole nadropariini kasutamine raseduse ajal soovitatav juhul, kui saadav terapeutiline kasu ei ületa võimalikku riski.

Imetamine Andmed nadropariini imendumise kohta rinnapiima on piiratud. Seetõttu ei ole nadropariini kasutamine imetamise ajal soovitatav.

Fertiilsus Nadropariini toime kohta viljakusele ei ole kliinilisi uuringuid läbi viidud.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Puuduvad andmed nadropariini toime kohta autojuhtimise või masinatega töötamise võimele.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete esinemissagedused võivad varieeruda sõltuvalt manustatud annusest ja sellest, kas neid manustatakse koos teiste ravimitega. Järgnevalt on kõrvaltoimed loetletud organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi. Kõrvaltoimete esinemissagedus on klassifitseeritud järgmiselt: väga sage ≥ 1/10, sage ≥ 1/100 kuni < 1/10, aeg-ajalt ≥ 1/1000 kuni ≤ 1/100, harv ≥ 1/10 000 kuni ≤ 1/1000, väga harv ≤ 1/10 000, teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Vere ja lümfisüsteemi häired Väga sage: hemorraagia1. Harv: trombotsütopeenia, hepariinist põhjstatud trombotsütopeenia (vt lõik 4.4), trombotsütoos Väga harv: eosinofiilia, mis möödub pärast ravi katkestamist

Immuunsüsteemi häired Väga harv: ülitundlikkusreaktsioonid (sh angioödeem ja nahareaktsioonid), anafülaktoidne reaktsioon

Närvisüsteemi häired Teadmata: peavalu, migreen

Ainevahetus- ja toitumishäired Väga sage: pöörduv hüperkaleemia, mis on seotud hepariini poolt tingitud aldosterooni supressiooniga, eriti riskigrupi patsientidel (vt lõik 4.4)

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Väga harv: priapism

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Harv: lööve, urtikaaria, punetus, kihelus

Uuringud Sage: transaminaaside aktiivsuse suurenemine, tavaliselt mööduv

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Väga sage: süstekoha hematoom2 Sage: süstekoha reaktsioon Harv: süstekoha kaltsinoos3 Väga harv: süstekoha nekroos (vt lõik 4.4)

1 Hemorraagilised nähud erinevates kohtades, enamasti teiste riskifaktoritega patsientidel (vt vastunäidustusi ja koostoimeid) 2 Mõnedel juhtudel on täheldatud sõlmede moodustumist, mis ei viita hepariinitsüstide tekkimisele. Need sõlmed kaovad enamasti mõne päeva jooksul. 3 Kaltsinoos tekib sagedamini patsientidel, kellel on liiga kõrge kaltsiumi- ja fosfaadisisaldus, nagu mõningatel kroonilise neerupuudulikuse juhtudel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Peamine kliiniline sümptom nahaalusel ja intravenoossel üleannustamisel on hemorraagia. Määrata tuleb trombotsüütide arvu ja hüübimisparameetreid. Väiksemad verejooksud vajavad harva spetsiifilist ravi ning tavaliselt on piisav nadropariini annuse vähendamine või annustamisintervalli pikendamine. Ravi Ainult raskematel juhtudel tuleb kaaluda protamiinsulfaadi manustamist. See neutraliseerib laialdaselt nadropariini hüübimisvastase toime, kuigi säilib mõningane anti–Xa toime. 0,6 ml protamiinsulfaati neutraliseerib umbes 950 RÜ anti-Xa nadropariini. Süstitava protamiinikoguse arvutamisel tuleb arvestada hepariini süstest möödunud aega ja vajalikuks võib osutuda protamiini annuse vähendamine.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Tromboosivastased ained, hepariini rühm, ATC-kood: B01AB06

Toimemehhanism Nadropariin on madalmolekulaarne hepariin, mis on saadud standardse hepariini depolümeriseerimisel. Tegemist on glükoosaminoglükaaniga, mille keskmine molekulkaal on umbes 4300 daltonit. Nadropariinil on suur afiinsus plasmavalgu antitrombiin III (ATIII) suhtes. Sellega seondumine viib faktori Xa kiirema inhibeerimiseni, mis toetab nadropariini tugevat tromboosivastast toimet.

Teised nadropariini tromboosivastast toimet soodustavad mehhanismid on koefaktori inhibiitori TFP1 stimuleerimine, fibrinolüüsi aktivatsioon koe plasminogeeni aktivaatori otsese vabastamise kaudu endoteelirakkudest ning vere reoloogiliste parameetrite muutmine (vere viskoossuse vähenemine ja trombotsüütide ja granulotsüütide membraani suurenenud voolavus).

Farmakodünaamilised toimed Nadropariinil on tugevam hüübimisfaktori Xa aktiivsuse vastane toime kui hüübimisfaktori IIa vastane toime. Nadropariinil on nii kohene kui pikaajaline tromboosivastane toime.

Fraktsioneerimata hepariiniga võrreldes on nadropariinil väiksem toime trombotsüütide funktsioonile ja agregatsioonile ning vaid minimaalne toime esmasele hemostaasile.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Farmakokineetilisi parameetreid on uuritud lähtuvalt bioloogilisest aktiivsusest, nt mõõtes antifaktor Xa aktiivsust plasmas.

Imendumine Nahaaluse süste järel saabub maksimaalne anti-Xa aktiivsus (C ) umbes 3...5 tunni möödudes (T ). Biosaadavus on peaaegu täielik (u 88%).

Pärast veenisisest süstimist saabub maksimaalne plasma anti-Xa aktiivsus vähem kui 10 minuti pärast ning poolväärtusaeg on umbes 2 tundi.

Eliminatsioon Eliminatsiooni poolväärtusaeg pärast nahaalust süstimist on ligikaudu 3,5 tundi. Ent anti-Xa aktiivsus on määratav vähemalt 18 tundi pärast 1900 RÜ anti-Xa süstimist.

Patsientide erirühmad

Eakad Eakatel patsientidel on ravimi eliminatsioon veidi aeglustunud, kuna neil on füsioloogiliselt vähenenud neerufunktsioon (vt allpool lõik „Neerukahjustus“). Selles vanuserühmas tuleb arvestada neerukahjustuse võimalusega ja annust vastavalt korrigeerida (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Neerukahjustus Nadropariini farmakokineetika kliinilises uuringus, kus ravimit manustati intravenoosselt erineva raskusega neerukahjustuse korral, leiti korrelatsioon nadropariini kliirensi ja kreatiniini kliirensi vahel. Mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens 36...43 ml/min) suurenesid keskmine AUC ja poolväärtusaeg vastavalt 52% ja 39% tervete vabatahtlikega võrreldes. Nendel patsientidel vähenes nadropariini keskmine plasma kliirens 63% normist. Uuringus täheldati suurt inimestevahelist varieeruvust. Raske neerukahjustusega isikutel (kreatiniini kliirens 10...20 ml/min) suurenesid keskmine AUC ja poolväärtusaeg vastavalt 95% ja 112% tervete vabatahtlikega võrreldes. Raske neerukahjustusega patsientidel vähenes plasma kliirens 50% normaalse neerufunktsiooniga patsientidega võrreldes. Hemodialüüsi saavatel raske neerukahjustusega isikutel (kreatiniini kliirens 3...6 ml/min) suurenesid keskmine AUC ja poolväärtusaeg vastavalt 62% ja 65% võrreldes tervete vabatahtlikega. Hemodialüüsi saavatel raske neerukahjustusega patsientidel vähenes plasmakliirens 67% võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kaltsiumhüdroksiidi lahus või lahjendatud vesinikkloriidhape pH reguleerimiseks (pH 5 kuni 7,5) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Mitte segada teiste ravimitega.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 C. Hoida originaalpakendis. Mitte lasta külmuda. Mitte hoida külmkapis, kuna külma lahuse süstimine võib olla valulik. Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

1 ml gradueerimata (0,3 ml, 0,4 ml) või gradueeritud (0,6 ml, 0,8 ml) süstel, mis on läbipaistvas PVC- blistris. Süstel on valmistatud I tüüpi klaasist.

Pappkarbis on 2 või 10 süstlit läbipaistvates blistrites).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Palun vt lõik 4.2. Nadropariini süstelahuseid tuleb enne kasutamist visuaalselt kontrollida võõrosakeste esinemise või värvuse muutuse suhtes. Muutuste korral tuleb lahus minema visata.

Juhend süstlite iseseisvaks kasutamiseks

1. Peske hoolikalt käed seebi ja veega ning kuivatage rätikuga.

2. Istuge või heitke pikali mugavasse asendisse. Valige iga

süstekorra jaoks süstekoht vaheldumisi alakõhu vasakul või paremal küljel (joonis 1).

3. Puhastage süstekoht alkoholilapikesega.

4. Eemaldage nõelalt nõelakaitse

Tähtis!

• Vältige enne süstimist nõela puutumist millegi vastu ja ärge puudutage nõela. Õhumulli nägemine süstlis on normaalne. Ärge proovige õhumulli enne süstimist süstlist eemaldada.

5. Võtke puhastatud nahapiirkond sõrmede vahele volti. Hoidke nahavolti pöidla ja nimetissõrme vahel kogu süstimise ajal (joonis 2).

6. Hoidke süstlit kindlalt sõrmetoest. Torgake nõel

nahavolti kogu pikkuses õige nurga all (90 kraadi) (joonis 3).

7. Süstige kogu süstla sisu, lükates kolvi lõpuni süstli sisse.

8. Tõmmake nõel nahast välja (joonis 4). Ärge hõõruge

süstekohta.

9. Pärast süstimist katke nõel ohutusmuhviga, et vältida

vigastusi. Hoidke süstlit ühes käes, hoides kinni ohutusmuhvist. Teise käega tõmmake sõrmetugi tagasi. See avab muhvi. Libistage muhvi ülespoole piki süstlit, kuni see lukustub nõela peale (joonis 5).

10. Visake kasutatud süstal ära nii, nagu arst või meditsiiniõde on teile selgitanud.

Süstlid on ette nähtud ainult ühekordseks kasutamiseks ning süstlisse allesjäänud lahus tuleb minema visata.

Lahuseid ei tohi segada teiste preparaatidega ega uuesti segada.

Pärast ravimi manustamist peab nõelakaitse katma nõela täies pikkuses. Seejärel võib süstla minema visata.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Viatris SIA Mūkusalas 101 Rīga, LV 1004 Läti

8. MÜÜGILOA NUMBRID

2850 RÜ/0,3 ml: 419103 3800 RÜ/0,4 ml: 212698 5700 RÜ/0,6 ml: 212898 7600 RÜ/0,8 ml: 212998

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 4.09.1998 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.06.2013

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

september 2023