Efferalgan c - kihisev tablett (200mg +330mg)

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

EFFERALGAN C, 330 mg/200 mg kihisevad tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kihisev tablett sisaldab 330 mg paratsetamooli ja 200 mg askorbiinhapet.

Teadaolevat toimet omavad abiained on naatrium ja sorbitool.

Üks kihisev tablett sisaldab 330 mg naatriumi ja 300 mg sorbitooli (E420). Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Kihisev tablett.

Tablett on valge, poolitusjoonega.

Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Palavik ja nõrk valu.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Suukaudseks kasutamiseks.

Tablette ei tohi närida ja alla neelata.

Kihisev tablett tuleb täielikult lahustada klaasitäies vees ja koheselt juua.

Antud ravimvorm sobib kasutamiseks täiskasvanutele ja üle 25 kg kaaluvatele lastele (ligikaudu 8-aastased või vanemad).

Täiskasvanud

Täiskasvanutel ja üle 50 kg kaaluvatel lastel (umbes 15-aastased või vanemad) on sobivaks üksikannuseks 1...2 kihisevat tabletti, mida võib vajadusel korrata vähemalt 4-tunnise intervalli möödudes, kusjuures ööpäevane annus ei tohi ületada 9 kihisevat tabletti (3 g paratsetamooli).

Eakatel patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Lapsed

Lapse annuse määramisel tuleb arvestada tema kehakaaluga ja vastavalt sellele valida sobiv ravimvorm. Juhendis on antud lapse kehakaalule ligilähedaselt vastav vanus. Paratsetamooli suurim soovitatav ööpäevane annus on 60 mg/kg, mis jagatakse 4...6 manustamiskorraks, s.t. 15 mg/kg 6-tunnise või 10 mg/kg 4-tunnise intervalli korral. Lastel peab nii päeval kui öösel manustamiskordade vahele jääma regulaarne intervall, mis on eelistatult 6 tundi ja mitte lühem kui 4 tundi.

Ravi tuleb üle vaadata kui sümptomid püsivad üle kolme päeva või süvenevad selle perioodi jooksul.

Neerupuudulikkus

Neerupuudulikkuse korral peab manustamiskordade vahele jääma allpool tabelis toodud aeg (vt lõigud 4.4 ja 5.2):

Maksapuudulikkus

Paratsetamooli ei tohi kasutada raske maksapuudulikkusega patsientidel (vt lõik 4.3). Maksapuudulikkuse korral tuleb annust vähendada või annustamise intervalli pikendada. Järgnevatel juhtudel tuleb jälgida, et maksimaalne ööpäevane annus ei ületaks 60 mg/kg/ööpäevas või

2 g/ööpäevas:

vähem kui 50 kg kaaluvad täiskasvanud;

krooniline või kompenseeritud aktiivne maksahaigus, eeskätt patsiendid kerge kuni mõõduka hepatotsellulaarse puudulikkusega;

Gilbert'i sündroom (perekondlik hüperbilirubineemia);

krooniline alkoholism;

krooniline alatoitumus (maksa glutatiooni väikesed reservid);

dehüdratatsioon (vt ka lõik 4.4).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus paratsetamooli, askorbiinhappe või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Neerukivitõbi kui C-vitamiini annus ületab 1 g ööpäevas.

Raske maksapuudulikkus või aktiivne maksahaigus.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Üleannustamise vältimiseks tuleb kontrollida, et teised manustatavad ravimid ravimid (nii retsepti kui ka käsimüügiravimid) ei sisaldaks paratsetamooli. Juhuslik üleannustamine võib põhjustada tõsise maksakahjustuse ning surma (vt lõik 4.9). Teiste mittesteroidsete analgeetikumide samaaegne kasutamine ei ole põhjendatud.

Paratsetamooli soovitatavatest suuremate annuste manustamisega kaasneb risk raske maksakahjustuse tekkeks. Maksakahjustuse kliinilised sümptomid tekivad tavaliselt 1 kuni 2 päeva pärast paratsetamooli liigse annuse manustamist. Maksakahjustuse maksimaalseid sümptome täheldatakse tavaliselt 3...4 päeval. Ravi antidoodiga tuleb alustada nii vara kui võimalik (vt lõik. 4.9).

Paratsetamooli tuleb võimaliku maksakahjustuse tekke tõttu kasutada ettevaatusega, vajadusel vähendada annust või pikendada intervalli manustamiste vahel, et maksimaalne annus ei ületaks 60 mg/kg ööpäevas järgmistel juhtudel:

Gilbert'i sündroom (perekondlik hüperbilirubineemia);

krooniline või kompenseeritud aktiivne maksahaigus, eeskätt patsiendid kerge kuni mõõduka hepatotsellulaarse puudulikkusega;

raske neerukahjustuse korral (vt lõik 4.2 ja 5.2);

sõltuvus alkoholist;

glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi puudumine (hemolüütilise aneemia oht);

anoreksia, buliimia, kahheksia või krooniline alatoitumine (maksa glutatiooni väikesed reservid);

dehüdratatsioon, hüpovoleemia.

Ägeda hepatiidi tekkimisel tuleb selle ravimi manustamine lõpetada.

Paratsetamool võib põhjustada tõsiseid nahareaktsioone, nagu äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos, Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs, mis võivad olla letaalse lõppega. Patsiente tuleb informeerida tõsiste nahareaktsioonide tunnustest ning ravimi kasutamine tuleb lõpetada nahalööbe või mõne muu ülitundlikkuse nähu ilmnemisel.

Efferalgan C kasutamisel on ettevaatus vajalik raua metabolismi häirega patsientidel, neeru- või kuseteede kivide moodustumise ning glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkuse korral.

Ravim sisaldab 283 mg (12,3 mmol) naatriumi. Sellega tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevatel patsientide puhul.

Ravim sisaldab sorbitooli (E420). Päriliku fruktoositalumatusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Samaaegne kasutamine ravimitega, mis põhjustavad maksaensüümide induktsiooni, nagu nt teatud uinutid ja antiepileptikumid (muuhulgas fenobarbitaal, fenütoiin, karbamasepiin), antibakteriaalsed (isoniatsiid, rifampitsiin) või alkohol võivad põhjustada maksakahjustust muidu kahjutute paratsetamooli annuste juures (vt lõik 4.9). Neil patsientidel tuleb jälgida maksakahjustuse nähtude ilmnemist ning vältima paratsetamooli suuri annuseid ja/või pikaagset kasutamist.

Fenütoiin võib vähendada paratsetamooli efektiivsust.

Paratsetamooli ja klooramfenikooli samaaegsel manustamisel võib klooramfenikooli eritumine oluliselt aeglustuda ning selle toksilisus suureneda.

Paratsetamooli ja zidovudiini (AZT) samaaegne kasutamine suurendab neutropeenia tekke ohtu. Seetõttu tuleks paratsetamooli kasutada samaaegselt sidovudiiniga vaid arsti nõuandel.

Kumariinide, sealhulgas ka varfariini samaaegne kasutamine koos paratsetamooliga võib põhjustada INR väärtuse vähest kõikumist. INR väärtuste jälgimine on vajalik kogu samaaegse kasutamise perioodi jooksul ning üks nädal pärast paratsetamooli kasutamise lõpetamist.

Metoklopramiid ja domperidoon võivad suurendada paratsetamooli imendumist.

Kolestüramiin võib vähendada paratsetamooli imendumist.

Manustamisel koos probenetsiidiga tuleb kaaluda annuste vähendamist, kuna probenetsiid suurendab peaaegu poole võrra paratsetamooli kliirensit, inhibeerides kojugatsiooni glükuroonhappega.

Koostoimed laboratoorsetes uuringutes:

Paratsetamooli manustamine võib häirida veres kusihappe määramist fosfovolframhappe meetodil ja glükoosi määramist glükoosoksüdaas-peroksüdaasi meetodil.

Deferoksamiin: vitamiin C suurte annuste kasutamisel koos kelaate moodustava deferoksamiiniga võib raua sisaldus kudedes suureneda kuni toksilise tasemeni ning põhjustada südamepuudulikkust.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Epidemioloogilised uuringud ei näidanud terapeutilistes annustes kasutataval paratsetamoolil kahjulikke toimeid rasedusele või loote/vastsündinu tervisele. Reproduktiivsusuuringutes suukaudselt manustatava paratsetamooliga ei esinenud väärarenguid ega toksilisi toimeid lootele.

Paratsetamooli üledoosi saanud rasedate naiste prospektiivsed andmed ei näidanud väärarengute riski suurenemist. Efferalgani tohib raseduse ajal kasutada pärast hoolikat võimaliku kasu ja riski suhte hindamist. Rasedatel patsientidel tuleb rangelt jälgida soovitatud annuseid ja ravi kestvust.

Imetamine

Suukaudse manustamise järgselt eritub paratsetamool rinnapiima väikeses koguses. Rinnaga toidetud imikutel on esinenud lööbeid. Paratsetamooli võib imetamise ajal ettevaatusega manustada. Vitamiin C satub loote vereringesse aktiivse transportmehhanismi abil. C vitamiin eritub inimese rinnapiima. Efferalgan C kasutamisel imetamise ajal on vajalik ettevaatus.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Efferalgan ei mõjuta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8Kõrvaltoimed

Paratsetamool

Järgmistest organsüsteemi klassidesse rühmitatud kõrvaltoimetest on teatatud paratsetamooli turuletulekujärgselt ning seetõttu pole nende esinemissagedus teada.

Kiiniliste ning epidemioloogiliste uuringute andmete kohaselt võib analgeetikumide pikaaegsel kasutamisel esineda nefropaatiat, sealhulgas neerusagara nekroosi, interstitsiaalset nefriiti ja sekundaarset püelonefriiti.

Ülitundlikkusreaktsioonid on nõudnud ravi lõpetamist.

C-vitamiin

C-vitamiin annuses üle 1 g soodustab oksalaat- ja uraatneerukivide moodustumist ning võib G6PD puudulikkusega seotud kroonilise hemolüüsiga patsientidel soodustada hemolüüsi.

Järgmistest vitamiin C kõrvaltoimetest on teatatud turustamisjärgselt:

Paratsetamooli ja vitamiin C kombinatsioon

Järgmistest paratsetamooli ja vitamiin C kõrvaltoimetest on teatatud turustamisjärgselt:

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Paratsetamool

Maksahaigusega, kroonilise alatoitumusega, kroonilise alkoholismi või maksaensüüme indutseerivate ravimite kasutamisel, samuti vanemaealistel patsientidel ja eriti väikelastel on mürgistuse tekkimise oht (sageli on esinenud nii terapeutilist üleannustamist kui ka juhuslikku mürgistust), mis võib osutuda letaalseks (vt lõik 4.4).

Sümptomid: iiveldus, oksendamine, isutus, halb enesetunne, higistamine, kahvatus ja kõhuvalu ilmnevad üldiselt 24 tunni jooksul.

Paratsetamooli üleannustamine üksikannusena üle 7,5 g täiskasvanule ja 140 mg/kg lapsele põhjustab tsütolüüsi maksas, mis tõenäoliselt kutsub esile ulatusliku ja pöördumatu nekroosi, mille tulemuseks on hepatotsellulaarne puudulikkus, metaboolne atsidoos ja entsefalopaatia, mis võib põhjustada koomat ja surma.

12...48 tundi pärast ravimi sissevõtmist on täheldatud maksa transaminaaside (AST, ALT), laktaatdehüdrogenaasi ja bilirubiini tõusu koos protrombiini aja lühenemisega. Maksakahjustuse kliinilised sümptomid ilmnevad tavaliselt 1...2 päeva möödudes ning saavutavad maksimumi 3...4. päevaks.

Esmaabivõtted:

Kiire hospitaliseerimine.

Maoloputus suukaudselt sissevõetud ravimi kiireks eliminatsiooniks.

Enne ravi alustamist tuleb niipea kui võimalik, kuid mitte enne 4 tunni möödumist paratsetamooli manustamisest võtta vereanalüüs paratsetamooli plasmasisalduse määramiseks.

Tavalise üleannustamise ravi hulka kuulub võimalikult varajane antidoodi N-atsetüültsüsteiini intravenoosne või suukaudne manustamine, võimalusel kaheksa tunni jooksul pärast manustamist. N-atsetüültsüsteiin pakub teatud määral kaitset manustamisel isegi kuni pärast 16 tundi.

Sümptomaatiline ravi.

Maksafunktsiooni analüüsid tuleb teha ravi alguses ning korrata iga 24 tunni järel. Enamikul juhtudest maksaensüümide näitajad normaliseeruvad 1...2 nädala jooksul koos maksafunktsiooni taastumisega. Väga rasketel juhtudel võib vajalikuks osutuda maksasiirdamine.

C-vitamiin

Ülemäärane askorbiinhape eritub organismist uriiniga muutumatul kujul. Askorbiinhape on eemaldatav hemodialüüsiga.

Patsientidel G6PD defitsiidiga on suured askorbiinhappe annused põhjustanud hemolüüsi.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised analgeetikumid ja antipüreetikumid.

ATC-kood: N02BE91.

Paratsetamoolil on valuvaigistav, palavikku alandav ja väga nõrk põletikuvastane toime. Paratsetamooli valuvaigistava ning palavikku alandava toime täpne mehhanism ei ole teada, see võib olla seotud tsentraalse ja perifeerse toimega prostaglandiinide sünteesi inhibeerimisel.

C vitamiin on inimesele oluline vees lahustuv vitamiin.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Paratsetamool

Imendumine

Pärast suu kaudu manustamist imendub paratsetamool kiiresti ja täielikult. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 10...60 minutit pärast kihiseva tableti manustamist.

Jaotumine

Paratsetamool jaotub kiiresti enamikus kudedes. Paratsetamooli jaotusruumala on täiskasvanutel ligikaudu 1...2 l/kg ja lastel vahemikus 0,7...1,0 l/kg. Veres, süljes ja plasmas on kontsentratsioonid võrreldavad. Seondumine plasmavalkudega on vähene.

Biotransformatsioon

Metaboliseeritakse peamiselt maksas. Kaks peamist metaboolset rada on konjugeerimine glükuroniidide ja sulfaatidega. Viimati mainitud rada küllastub kiiresti, kui ravimit on manustatud terapeutilistest annustest suuremates kogustes. Väike osa (alla 4%) metaboliseeritakse tsütokroom P 450 vahendusel, mille tulemusena moodustub vaheühend (N-atsetüülbensokinoonimiin), mis

tavalise annustamise korral kiiresti kahjutustatakse redutseerimisel glutatiooniga ning konjugeerituna tsüsteiini ja merkaptopuriinhappega elimineeritakse uriiniga.. Ulatusliku mürgistuse korral suureneb selle toksilise metaboliidi kogus.

Eritumine

Elimineeritakse peamiselt uriiniga. 90% manustatud annusest elimineeritakse 24 tunni jooksul neerude kaudu peamiselt konjugeeritud glükuroniidina (ligikaudu 60%) ja konjugeeritud sulfaadina (ligikaudu 30%). Vähem kui 5% eritub muutumatul kujul. Eliminatsiooni poolväärtusaeg suukaudse manustamise korral on ligikaudu 2 tundi.

Erinevad patsientide rühmad

Raske neerupuudulikkus: paratsetamooli eliminatsioon on veidi pidurdunud. Raske neerupuudulikkusega patsientidel on glükuroniidi ja konjugeeritud sulfaadi eliminatsiooni määr aeglasem kui tervetel isikutel. Seetõttu on raske neerupuudulikkusega patsientidel soovitatav pikendada manustamisvahelist aega 6...8 tunnini (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Maksapuudulikkus: uuringutes on selgunud, et kroonilise maksakahjustusega patsientidel, sealhulgas ka alkohoolse tsirroosiga patsientidel, on paratsetamooli metabolism muutunud, suurenenud on plasmakontsentratsioon ning pikenenud on eliminatsiooni poolväärtusaeg. Paratsetamooli plasma

poolväärtusaja suurenemine on seotud maksa sünteesivõime vähenemisega. Seetõttu tuleb maksakahjustusega patsientidel paratsetamooli kasutada ettevaatusega ning kasutamine on vastunäidustatud aktiivse maksahaiguse korral, samuti alkohoolse hepatiidi korral, kuna CYP 2E1 induktsioon võib põhjustada hepatotoksiliste paratsetamooli metaboliitide moodustumise suurenemise.

Vanemaealised patsiendid: paratsetamooli farmakokineetika ning biotransformatsioon on muutunud vähesel määral. Annuse kohandamine ei ole vajalik.

Vastsündinud, imikud ja lapsed: paratsetamooli farmakokineetilised parameetrid on imikutel ning lastel samad, mis täiskasvanutel, välja arvatud plasma poolväärtusaeg, mis on veidi lühem (ligikaudu 2 tundi) kui täiskasvanutel. Vastsündinutel on plasma poolväärtusaeg pikem kui imikutel (ligikaudu 3,5 tundi). Vastsündinud, imikud ning lalla 10 aastased lapsed eritavad võrreldes täiskasvanutega oluliselt vähemal määral glükuroniidina ning rohkem konjugeeritud sulfaadina. Paratsetamooli ja selle metaboliitide summaarne eritumine on sama kõikides vanuserühmades.

C-vitamiin

Askorbiinhape imendub seedetraktist muutumatult ja kiiresti ning jaotub laialdaselt organismi kudedes. Askorbiinhape oksüdeerub pöörduvalt dehüdroaskorbiinhapeks, osa metaboliseerub ka askorbaat-2-sulfaadiks, mis on inaktiivne ja oksalaadiks, mis eritub uriiniga. Organismi vajadusi ületav liigne askorbiinhape eritub kiiresti muutumatul kujul uriiniga.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Prekliinilise ohutuse publitseeritud andmed ei näita kahjulikku toimet inimesele väiksema kui toksilise toime ekspositsioonil korduva manustamise toksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeense potentsiaali, reproduktiivtoksilisuse uuringutes

Paratsetamooli toimet hinnati rottidel ning hiirtel tasemel 0, 600, 3000 ja 6000 ppm kahe aasta jooksul. Paratsetamooli kartsinogeenset toimet ei täheldatud isastel rottidel ning isastel ja emastel hiirtel. Küsitavat kartsinogeenset toimet täheldati emastel rottidel mononukleaarse raku leukeemia esinemissageduse suurenemisel.

Paratsetamooli genotoksilisuse ja kartsinogeensuse võrdlev kirjanduse ülevaade näitas, et genotoksiline toime esines vaid soovitatust suuremate annuste kasutamisel millega kaasnesid tõsised mürgistusnähud, sealhulgas maksa ja luuüdi toksilisus. Genotoksilisust ei esinenud paratsetamooli terapeutiliste annuste kasutamisel. Loomkatsetes ei ilmnenud kartsinogeenseid omadusi mitte- hepatotoksiliste annuste kasutamisel. Paratsetamooli tumorigeenset toimet täheldati varasemates uuringutes ainult väga suurte, tsütotoksiliste annuste kasutamisel.

.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Kaaliumvesinikkarbonaat, veevaba sidrunhape, naatriumvesinikkarbonaat, sorbitool, naatriumdokusaat, povidoon, naatriumbensoaat.

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida silinder tihedalt suletuna. Hoida niiskuse eest kaitstult.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Polüpropüleensilinder polüetüleenkorgiga, milles on niiskust siduv aine.

Pakendis on 20 kihisevat tabletti.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Bristol-Myers Squibb Gyógyszerkereskedelmi Kft. Lövőház u. 39

1024, Budapest Ungari

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

25.10.1996/31.01.2012

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Detsember 2016