Emtricitabinetenofovir zentiva - õhukese polümeerikattega tablett (245mg +200mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Emtricitabine/Tenofovir Zentiva 200 mg/245 mg õhukese polümeerikattega tabletid
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 200 mg emtritsitabiini ja 245 mg tenofoviirdisoproksiili (vastab 300 mg tenofoviirdisoproksiilfumaraadile või 136 mg tenofoviirile).
INN: Emtricitabimum, tenofovirum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
Sinised ovaalsed kaksikkumerad ilma poolitusjooneta õhukese polümeerikattega tabletid mõõtmetega ligikaudu 19,35 mm x 9,75 mm.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
HIV-1 infektsiooni ravi
HIV-1 infektsiooniga täiskasvanute retroviirusvastane kombineeritud ravi (vt lõik 5.1).
Emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiil on näidustatud ka HIV-1 infektsiooniga noorukitele vanuses 12 kuni 18 aastat, kellel NRTI-vastase resistentsuse või toksiliste toimete tõttu on välistatud esmavaliku ravimite kasutamine (vt lõik 5.1).
Kokkupuute-eelne profülaktika
Kokkupuute-eelne profülaktika koos turvalisema seksi harrastamisega, et vähendada sugulisel teel leviva HIV-1 infektsiooniga nakatumise ohtu kõrge riskiga täiskasvanutel (vt lõigud 4.4 ja 5.1).
Annustamine ja manustamisviis
Ravi Emtricitabine/Tenofovir Zentiva’ga peab alustama HIV-infektsiooni ravis kogenud arst.
Annustamine
HIV ravi täiskasvanutel ning 12-aastastel ja vanematel noorukitel kehakaaluga vähemalt 35 kg: üks tablett üks kord ööpäevas.
HIV ennetamine täiskasvanutel: üks tablett üks kord ööpäevas.
Kui näidustatud on Emtricitabine/Tenofovir Zentiva ühe koostisosa ravi lõpetamine või annuse korrigeerimine, siis on HIV-1 infektsiooni raviks saadaval emtritsitabiin ja tenofoviirdisoproksiil eraldi preparaatidena. Palun tutvuge nende ravimite ravimi omaduste kokkuvõtetega.
Juhul kui Emtricitabine/Tenofovir Zentiva annus jääb vahele ja plaanipärasest manustamisajast on möödunud vähem kui 12 tundi, tuleb Emtricitabine/Tenofovir Zentiva annus võimalikult ruttu manustada ja jätkata plaanipärast annustamisgraafikut. Juhul kui Emtricitabine/Tenofovir Zentiva
annus on vahele jäänud ja vahele jätmisest on möödunud rohkem kui 12 tundi ja järgmise annuse võtmise aeg on juba peaaegu kätte jõudnud, ei tohi vahele jäänud annust manustada, vaid tuleb jätkata plaanipärase annustamisgraafikuga.
Juhul kui kuni 1 tund pärast Emtricitabine/Tenofovir Zentiva võtmist esineb oksendamist, tuleb võtta veel üks tablett. Juhul kui oksendamist esineb rohkem kui 1 tund pärast Emtricitabine/Tenofovir Zentiva võtmist, ei ole lisaannuse võtmine vajalik.
Patsientide erirühmad
Eakad
Annust ei ole vaja korrigeerida (vt lõik 5.2).
Neerukahjustus
Emtritsitabiin ja tenofoviir erituvad neerude kaudu ning neerukahjustusega patsientidel suureneb emtritsitabiini ja tenofoviiri kontsentratsioon veres (vt lõigud 4.4 ja 5.2).
Neerufunktsiooni kahjustusega täiskasvanud
Emtricitabine/Tenofovir Zentiva’t võib kasutada ainult patsientidel, kelle kreatiniini kliirens (CrCl) on < 80 ml/min ning võimalik kasu on suurem võimalikest ohtudest. Vt tabel 1.
Tabel 1. Annustamissoovitused neerukahjustusega täiskasvanutel
| HIV-1 infektsiooni ravi | Kokkupuute-eelne profülaktika |
|
|
|
Kerge neerukahjustus | Kliiniliste uuringute käigus saadud | Kliiniliste uuringute käigus saadud |
(CrCl 50...80 ml/min) | piiratud andmed toetavad | piiratud andmed toetavad |
| emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiil- | emtritsitabiin/ tenofoviirdisoproksiil- |
| fumaraadi manustamist üks kord | fumaraadi manustamist üks kord |
| ööpäevas (vt lõik 4.4). | ööpäevas HIV-1 mittenakatunud |
|
| isikutel, kelle CrCl on |
|
| 60…80 ml/min. |
|
| Emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiil- |
|
| fumaraati ei soovitata kasutada HIV-1 |
|
| mittenakatunud isikutel, kelle CrCl on |
|
| < 60 ml/min, sest seda ei ole antud |
|
| patsientide rühmas uuritud (vt lõigud |
|
| 4.4 ja 5.2). |
|
|
|
Mõõdukas neerukahjustus | Emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiil- | Emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiil- |
(CrCl 30...49 ml/min) | fumaraati on soovitatav manustada | fumaraati ei ole soovitatav selles |
| iga 48 tunni järel, lähtudes | patsientide rühmas kasutada. |
| emtritsitabiini ja |
|
| tenofoviirdisoproksiili ühekordse |
|
| annuse farmakokineetiliste andmete |
|
| modelleerimisest HIV-i |
|
| mittenakatunud isikutel, kellel esines |
|
| erineva raskusastmega |
|
| neerukahjustus (vt lõik 4.4). |
|
Raske neerukahjustusega | Emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiil- | Emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiil- |
(CrCl <30 ml/min) ja | fumaraati ei soovitata kasutada, sest | fumaraati ei ole soovitatav selles |
hemodialüüsi saavad | sobiv annuse vähendamine ei ole | patsientide rühmas kasutada. |
patsiendid | saavutatav kombineeritud tabletiga. |
|
|
|
|
Neerufunktsiooni kahjustusega lapsed:
Emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiili kasutamine neerufunktsiooni kahjustusega alla 18-aastastel HIV- 1 infektsiooniga lastel ei ole soovitatav (vt lõik 4.4).
Maksakahjustus
Maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust korrigeerida (vt lõigud 4.4 ja 5.2).
Lapsed
Emtricitabine/Tenofovir Zentiva ohutus ja efektiivsus lastel vanuses alla 12 aasta ei ole tõestatud (vt lõik 5.2).
Manustamisviis
Suukaudne. Emtricitabine/Tenofovir Zentiva tablette on soovitatav manustada koos toiduga. Emtricitabine/Tenofovir Zentiva tabletid võib lahustada ligikaudu 100 ml vees, apelsini- või viinamarjamahlas ja kohe ära juua.
Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi kasutamine kokkupuute-eelseks profülaktikaks patsientidel, kelle HIV-1 staatus on teadmata või positiivne.
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Üldine
HIV-i ülekandumine
Kuigi on tõestatud, et efektiivne viiruse mahasurumine retroviirusvastase raviga vähendab oluliselt viiruse sugulisel teel ülekandumise riski, ei saa seda riski siiski välistada. Tuleb rakendada ettevaatusabinõusid viiruse ülekandumise vältimiseks vastavalt riiklikele juhenditele.
HIV-1 viiruse mutatsioonidega patsiendid
Emtricitabine/Tenofovir Zentiva kasutamisest tuleb hoiduda varem retroviirusvastast ravi saanud patsientidel, kelle HIV-1 viirusel esineb K65R mutatsioon (vt lõik 5.1).
HIV-1 infektsiooni üldine ennetusstrateegia
Emtricitabine/Tenofovir Zentiva ei ole alati tõhus HIV-1 viiruse saamise ennetamisel. Kaitse tekkimise algus pärast emtrititabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraat-ravi alustamist ei ole teada.
Emtricitabine/Tenofovir Zentiva’t tohib kokkupuute-eelseks profülaktikaks kasutada ainult osana üldisest HIV-1 infektsiooni ennetusstrateegiast, sh teiste HIV-1 ennetusmeetmete kasutamine (nt kondoomide järjepidev ja õige kasutus, HIV-1 staatuse teadmine, teiste sugulisel teel levivate infektsioonide regulaarne kontrollimine).
Resistentsuse tekkimise oht tuvastamata HIV-1 infektsiooni korral:
Emtrititabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraati tohib kasutada ainult HIV-1 infektsiooniga nakatumise riski vähendamiseks patsientidel, kes on saanud kinnituse HIV-negatiivse seisundi kohta (vt lõik 4.3). Patsiendid peavad saama sageli (nt iga 3 kuu järel) kinnituse, et nad on HIV-negatiivsed, kasutades kombineeritud antigeeni-antikeha testi ja võttes samal ajal Emtricitabine/Tenofovir Zentiva’t kokkupuute-eelseks profülaktikaks.
Emtricitabine/Tenofovir Zentiva üksi ei toimi HIV-1 täieliku ravirežiimina ja tuvastamata HIV-1 infektsiooniga isikutel, kes on võtnud ainult emtrititabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraati, on tekkinud HIV-1 resistentsuse mutatsioonid.
Kui esineb ägeda viirusinfektsiooniga kooskõlas olevaid kliinilisi sümptomeid ja kahtlustatakse hiljutist (< 1 kuu) kokkupuudet HIV-1-ga, tuleb Emtricitabine/Tenofovir Zentiva kasutamine edasi
lükata vähemalt üheks kuuks ja enne Emtricitabine/Tenofovir Zentiva kasutama hakkamist kokkupuute-eelseks profülaktikaks tuleb HIV-1 staatus uuesti kinnitada.
Ravijärgimuse olulisus:
Ilma HIV-1 infektsioonita isikuid tuleb nõustada Emtricitabine/Tenofovir Zentiva annustamisgraafiku range järgimise osas. Emtrititabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi efektiivsus HIV-1-ga nakatumise riski vähendamisel on tugevas korrelatsioonis ravijärgimusega, mida näitavad mõõdetavad ravimisisaldused veres.
B- või C-hepatiidi viirusinfektsiooniga patsiendid
Retroviirusvastast ravi saanud kroonilise B- või C-hepatiidiga HIV-infektsiooniga patsientidel on suurenenud risk raskete ja potentsiaalselt surmaga lõppevate maksaga seotud kõrvaltoimete tekkeks. Kaasuva B-hepatiidi (HBV) või C-hepatiidi (HCV) viirusega patsientide puhul peavad arstid HIV-infektsiooni kontrollimiseks jälgima ajakohaseid HIV-ravi juhendeid.
Emtrititabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi ohutus ja tõhusus kokkupuute-eelseks profülaktikaks HBV- või HCV-infektsiooniga patsientidel ei ole teada.
Samaaegse B- või C-hepatiidi viiruse vastase ravi korral tutvuge palun ka nende preparaatide ravimi omaduste kokkuvõtetega. Vt ka lõiku „Kasutamine koos ledipasviiri ja sofosbuviiriga või sofosbuviiri ja velpatasviiriga “ allpool.
Tenofoviirdisoproksiil on näidustatud HBV-infektsiooni raviks ja emtritsitabiinil on tõendatud HBV- vastast toimet farmakodünaamilistes uuringutes, kuid Emtricitabine/Tenofovir Zentiva ohutust ja efektiivsust ei ole HBV-infektsiooniga patsientidel eraldi uuritud.
Emtricitabine/Tenofovir Zentiva’ga ravi katkestamine HBV-nakkusega patsientidel võib olla seotud hepatiidi raske ägenemisega. HBV-nakkusega patsiente, kellel katkestatakse ravi Emtricitabine/Tenofovir Zentiva’ga, tuleb hoolikalt jälgida nii sümptomaatika kui ka laboratoorsete analüüside põhjal vähemalt mõned kuud pärast ravi katkestamist. Vajadusel võib olla õigustatud B- hepatiidi ravi uuesti alustamine. Kaugelearenenud maksahaiguse või tsirroosiga patsientidel ei ole soovitatav ravi katkestada, sest hepatiidi ravijärgne ägenemine võib põhjustada maksa dekompensatsiooni.
Maksahaigused
Emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi ohutust ja efektiivsust olulise maksakahjustusega patsientidel ei ole kindlaks tehtud. Tenofoviiri farmakokineetikat on maksakahjustusega patsientidel uuritud ja annust ei ole vaja korrigeerida. Maksakahjustusega patsientidel ei ole uuritud emtritsitabiini farmakokineetikat. Põhinedes faktidel, et emtritsitabiin metaboliseerub maksas minimaalselt ja eritub neerude kaudu, on ebatõenäoline, et maksakahjustusega patsiendid vajaksid Emtricitabine/Tenofovir Zentiva annuse korrigeerimist (vt lõigud 4.2 ja 5.2).
Olemasoleva maksakahjustusega, kaasa arvatud aktiivse kroonilise hepatiidiga patsientidel esineb retroviirusvastase kombineeritud ravi ajal sagedamini maksakahjustusi ja neid tuleb jälgida vastavalt tavapraktikale. Kui nendel patsientidel esineb maksahaiguse ägenemise nähte, peab kaaluma ravi katkestamist või lõpetamist.
Toime neerudele ja luudele täiskasvanutel
Toime neerudele
Emtritsitabiin ja tenofoviir erituvad põhiliselt neerude kaudu glomerulaarfiltratsiooni ja aktiivse tubulaarsekretsiooni kombinatsiooni teel. Tenofoviirdisoproksiili kasutamisel on täheldatud neerupuudulikkust, neerukahjustusi, suurenenud kreatiniini sisaldust, hüpofosfateemiat ja proksimaalset tubulopaatiat (sh Fanconi sündroomi) (vt lõik 4.8).
Neerufunktsiooni jälgimine
Enne HIV-1 infektsiooni ravi alustamist Emtricitabine/Tenofovir Zentiva’ga on soovitatav kõikidel patsientidel arvutada kreatiniini kliirens.
Ilma neeruhaiguse riskifaktoriteta isikutel on soovitatav jälgida neerufunktsiooni (kreatiniini kliirensit ja seerumi fosfaati) kahe kuni nelja ravinädala järel, kolme kasutamiskuu järel ning edaspidi iga kolme kuni kuue kuu järel.
Neeruhaiguse riskiga isikutel tuleb jälgida neerufunktsiooni sagedamini. Vt ka lõiku „Samaaegne manustamine teiste ravimitega“ allpool.
Neerufunktsiooni käsitlus HIV-1 infektsiooniga patsientidel
Kui seerumi fosfaadikontsentratsioon on < 1,5 mg/dl (0,48 mmol/l) või kreatiniini kliirens langeb < 50 ml/min ükskõik millisel emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga ravitaval patsiendil, tuleb neerufunktsiooni uuesti kontrollida ühe nädala jooksul, sealhulgas määrata veresuhkur, vere kaaliumisisaldus ja glükoosi kontsentratsioon uriinis (vt lõik 4.8, proksimaalne tubulopaatia). Ravi katkestamise vajadust emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga tuleb kaaluda patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on langenud < 50 ml/min või seerumi fosfaadisisaldus langenud < 1,0 mg/dl
(0,32 mmol/l). Ravi katkestamise vajadust emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga tuleb kaaluda ka neerufunktsiooni progresseeruva languse korral, kui ühtegi teist põhjust ei tuvastata.
Emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi ohutust neerudele neerukahjustusega HIV-1 infektsiooniga patsientidel (kreatiniini kliirens < 80 ml/min) on uuritud väga vähe. Patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on 30...49 ml/min, on soovitatav kohandada manustamisintervalli (vt lõik 4.2). Piiratud andmed kliinilisest uuringust on näidanud, et manustamisintervalli pikendamine ei ole optimaalne ning võib suurendada toksilisust ja muuta ravivastuse ebapiisavaks. Väikeses kliinilises uuringus ilmnes ka, et alarühmas, kuhu kuulusid patsiendid kreatiniini kliirensiga 50...60 ml/min ning kellele manustati tenofoviirdisoproksiili koos emtritsitabiiniga iga 24 tunni järel, oli tenofoviiri süsteemne saadavus 2...4 korda suurem ja neerufunktsioon halvenes (vt lõik 5.2). Kui Emtricitabine/Tenofovir Zentiva’ga ravitakse patsiente, kelle kreatiniini kliirens on < 60 ml/min, tuleb seetõttu kasu ja riski suhet hoolikalt hinnata ja neerufunktsiooni hoolega jälgida. Lisaks tuleb hoolega jälgida kliinilist ravivastust nendel patsientidel, kellele manustatakse emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraati pikendatud manustamisintervalliga. Emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraati ei soovitata kasutada raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) ja hemodialüüsi vajavatel patsientidel, sest sobiv annuse vähendamine ei ole saavutatav kombineeritud tabletiga (vt lõigud 4.2 ja 5.2).
Neerufunktsiooni käsitlus kokkupuute-eelse profülaktika ajal:
Emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraati ei ole uuritud HIV-1 infektsioonita inimestel, kellel kreatiniini kliirens on < 60 ml/min ja seetõttu ei soovitata seda sellel patsientide rühmal kasutada. Kui seerumi fosfaadikontsentratsioon on < 1,5 mg/dl (0,48 mmol/l) või kreatiniini kliirens langeb < 60 ml/min ükskõik millisel emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraati kokkupuute-eelseks profülaktikaks saaval patsiendil, tuleb neerufunktsiooni uuesti kontrollida ühe nädala jooksul, sealhulgas määrata veresuhkur, vere kaaliumisisaldus ja glükoosi kontsentratsioon uriinis (vt lõik 4.8, proksimaalne tubulopaatia). Emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraat-ravi katkestamise vajadust tuleb kaaluda patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on langenud < 60 ml/min või seerumi fosfaadisisaldus langenud < 1,0 mg/dl (0,32 mmol/l). Emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi kasutamise katkestamise vajadust tuleb kaaluda ka neerufunktsiooni progresseeruval vähenemisel, kui ühtegi teist põhjust ei tuvastata.
Toime luudele
Luukahjustused (mis soodustavad luumurdude teket) võivad olla seotud neerude proksimaalse tubulopaatiaga (vt lõik 4.8). Luukahjustuse kahtluse korral on vajalik vastava erialaspetsialisti konsultatsioon.
HIV-1 infektsioon
144 nädalat kestnud kontrollrühmaga kliinilises uuringus, mis võrdles tenofoviirdisoproksiili stavudiiniga kombinatsioonis lamivudiini ja efavirensiga retroviirusvastast ravi varem mitte saanud patsientidel, täheldati mõlemas ravirühmas reieluukaela ja lülisamba luu mineraalse tiheduse (LMT) vähest vähenemist. Lülisamba LMT vähenemised ja muutused luu biomarkerites olid võrreldes algväärtusega oluliselt suuremad tenofoviirdisoproksiili ravirühmas 144. nädalal.
Reieluukaela LMT vähenemine oli kuni 96. nädalani selles rühmas oluliselt suurem. Siiski ei olnud 144 nädala jooksul luumurdude suurenenud riski või tõendeid kliiniliselt oluliste luukahjustuste kohta.
Teistes uuringutes (prospektiivsed ja läbilõikeuuringud) täheldati kõige märkimisväärsemat LMT vähenemist patsientidel, keda raviti tenofoviirdisoproksiiliga osana raviskeemist, mis sisaldas võimendatud proteaasi inhibiitorit. Suure luumurruriskiga osteoporoosiga patsientidel tuleb kaaluda alternatiivseid raviskeeme.
Emtricitabine/Tenofovir Zentiva kokkupuute-eelseks profülaktikaks:
Kliinilistes uuringutes HIV-1-ga mittenakatunud isikutel täheldati LMT vähest vähenemist. 498 mehega läbiviidud uuringus oli Emtricitabine/Tenofovir Zentiva’t profülaktikaks saavatel meestel (n = 247) võrreldes platseebot saavate meestega (n = 251) 24. nädalaks reieluukaela, selgroo, lülisamba ja pöörli LMT keskmine muutus algväärtusest vahemikus –0,4% kuni –1,0%.
Toime neerudele ja luudele lastel
Tenofoviirdisoproksiilfumaraadi nefro- ja luutoksiliste toimete pikaajalised mõjud on ebaselged. Lisaks ei saa täiesti kindel olla nefrotoksilise toime pöörduvuses. Seetõttu on soovitatav läheneda multidistsiplinaarne lähenemine, et adekvaatselt hinnata ravi riski/kasu suhet, otsustada ravi ajal sobivate jälgimismeetodite kasutamine (sh otsustada, millal tuleb ravi katkestada) ning kaaluda toidulisandite kasutamise vajadust individuaalselt.
Toime neerudele:
Kliinilises uuringus GS-US-104-0352 on HIV-1 infektsiooniga lastel vanuses 2 kuni < 12 aastat kirjeldatud proksimaalsele renaalsele tubulopaatiale vastavaid kõrvaltoimeid neerudele (vt lõigud 4.8 ja 5.1).
Neerufunktsiooni jälgimine
Enne ravi alustamist tuleb hinnata neerufunktsiooni (kreatiniini kliirens ja seerumi fosfaadi sisaldus) ja jälgida ravi ajal nagu HIV-1 infektsiooniga täiskasvanutel (vt ülal).
Neerufunktsiooni käsitlus
Kui emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraati saaval lapsel on seerumi määratud fosfaadi sisaldus <3,0 mg/dl (0,96 mmol/l), tuleb neerufunktsiooni ühe nädala jooksul uuesti kontrollida, sealhulgas määrata veresuhkur, vere kaaliumi sisaldus ja glükoosi kontsentratsioon uriinis (vt lõik 4.8, proksimaalne tubulopaatia). Kui kahtlustatakse või tuvastatakse kõrvalekaldeid neerufunktsioonis, tuleb konsulteerida nefroloogiga, et kaaluda ravi katkestamist. Ravimi kasutamise katkestamise vajadust tuleb kaaluda ka neerufunktsiooni progresseeruval halvenemisel, kui ühtegi teist põhjust ei tuvastata.
Koosmanustamine ja nefrotoksilise toime risk
Kehtivad samad soovitused kui täiskasvanutel (vt „Samaaegne manustamine teiste ravimitega“ allpool).
Neerufunktsiooni kahjustus
Tenofoviirdisoproksiilfumaraadi kasutamine neerufunktsiooni kahjustusega lastel ei ole soovitatav (vt lõik 4.2). Ravi ei tohi alustada neerufunktsiooni kahjustusega lastel ja tuleb katkestada lastel, kellel ravi ajal emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga tekib neerufunktsiooni kahjustus.
Toime luudele
Tenofoviirdisoproksiilfumaraat võib põhjustada LMT vähenemist. Tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga seotud LMT muutuste pikaajaline mõju luutervisele ja luumurdude riskile tulevikus ei ole praegu teada (vt lõik 5.1).
Kui lastel on tuvastatud või kahtlustatakse luukahjustusi, tuleb konsulteerida endokrinoloogi ja/või nefroloogiga.
Kehakaal ja metaboolsed näitajad
Retroviirusvastase ravi ajal võib tekkida kehakaalu ning vere lipiidide- ja glükoosisisalduse suurenemine. Sellised muutused võivad olla osaliselt seotud haiguskontrolli ja eluviisiga. Lipiidide puhul on mõningatel juhtudel saadud tõendeid ravi mõju kohta, samal ajal kui kehakaalu puhul puuduvad kindlad tõendid, mis seostaksid seda vastava raviga. Vere lipiidide- ja glükoosisisalduse jälgimisel tuleb lähtuda kehtivatest HIV-i ravijuhenditest. Lipiidide häireid tuleb ravida vastavalt kliinilisele vajadusele.
Mitokondriaalne düsfunktsioon pärast in utero kokkupuudet
Nukleosiidi ja nukleotiidi analoogide toime mitokondriaalsele funktsioonile võib olla erineva ulatusega, kõige märkimisväärsem on see stavudiini, didanosiini ja zidovudiini korral. Mitokondriaalset düsfunktsiooni on kirjeldatud HIV-negatiivsetel imikutel, kes puutusid nukleosiidi analoogidega kokku in utero ja/või postnataalselt, valdavalt zidovudiini sisaldavate raviskeemide kasutamise korral. Põhilised kirjeldatud kõrvaltoimed on muutused verepildis (aneemia, neutropeenia) ja metaboolsed häired (hüperlaktateemia, hüperlipaseemia). Need toimed olid sageli mööduvad. Harva on teatatud hilise tekkega närvisüsteemihäiretest (hüpertoonia, krambid, käitumishäired). Ei ole teada, kas need närvisüsteemi häired olid mööduvad või püsivad. Neid leide tuleb hinnata kõigil lastel, kes puutuvad kokku nukleosiidi ja nukleotiidi analoogidega in utero ja kellel esinevad tundmatu etioloogiaga rasked kliinilised leiud, eriti neuroloogilised leiud. Need leiud ei mõjuta retroviirusvastase ravi kasutamise riiklikke soovitusi rasedatel naistel, et vältida HIV-i vertikaalset ülekannet.
Immuunsüsteemi reaktivatsiooni sündroom
Raske immuunpuudulikkusega HIV-infektsiooniga patsientidel võib retroviirusvastase kombineeritud ravi alustamise ajal tekkida põletikuline reaktsioon asümptomaatilistele või residuaalsetele oportunistlikele patogeenidele ja põhjustada tõsist kliinilise seisundi või sümptomite halvenemist. Tüüpiliselt on selliseid reaktsioone täheldatud paaril esimesel nädalal või kuul pärast retroviirusvastase kombineeritud ravi alustamist. Vastavad näited on tsütomegaloviiruse poolt põhjustatud retiniit, generaliseerunud ja/või fokaalsed mükobakteriaalsed infektsioonid ja Pneumocystis jirovecii pneumoonia. Hinnang tuleb anda mistahes põletikunähtudele ja vajadusel alustada ravi. Immuunsüsteemi reaktivatsiooni foonil on täheldatud ka autoimmuunhäireid (nt Gravesi tõbe), kuid kirjeldatud aeg nende häirete avaldumiseni on varieeruv ning need juhud võivad ilmneda mitmeid kuid hiljem pärast ravi alustamist.
Oportunistlikud infektsioonid
Emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraati või ükskõik millist teist retroviirusvastast ravi saavatel HIV-1 infektsiooniga patsientidel võivad jätkuvalt areneda oportunistlikud infektsioonid ja teised HIV-infektsiooniga seotud tüsistused ning seetõttu peavad need patsiendid jääma HIV-iga seotud haiguste ravimise alal kogenud arstide kliinilise järelevalve alla.
Osteonekroos
Kuigi osteonekroosi etioloogiat peetakse multifaktoriaalseks (hõlmates kortikosteroidide kasutamise, alkoholi tarvitamise, raske immunosupressiooni ja kõrge kehamassiindeksi), on teatatud haiguse esinemisest eeskätt kaugelearenenud HIV-haigusega ja/või pikaajalist retroviirusvastast kombineeritud
ravi saanud patsientidel. Patsientidele tuleb soovitada otsida arstiabi, kui esineb liigesevalu, -jäikus või liikumisraskused.
Samaaegne manustamine teiste ravimitega
Emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi kasutamisest tuleb hoiduda patsientidel, kes saavad või on hiljuti saanud nefrotoksilisi ravimeid (vt lõik 4.5). Kui Emtricitabine/Tenofovir Zentiva ja nefrotoksiliste toimeainete samaaegne kasutamine ei ole välditav, siis tuleb iga nädal jälgida neerufunktsiooni.
Tenofoviirdisoproksiiliga ravitavatel neerukahjustuse riskifaktoritega HIV-1 infektsiooniga patsientidel on suurtes annustes või mitmete mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVAd) kasutamise alustamisel teatatud ägeda neerupuudulikkuse juhtudest. Kui Emtricitabine/Tenofovir Zentiva’t manustatakse koos MSPVA-dega, tuleb neerufunktsiooni adekvaatselt jälgida.
Neerukahjustuse suuremast riskist on teatatud HIV-1 infektsiooniga patsientidel, kes saavad tenofoviirdisoproksiili kombinatsioonis ritonaviiriga või kobitsistaadiga võimendatud proteaasi inhibiitoriga. Nendel patsientidel tuleb neerufunktsiooni tähelepanelikult jälgida (vt lõik 4.5). Neerufunktsiooniga seotud riskifaktorite ja HIV-1 infektsiooniga patsientidel tuleb hoolikalt hinnata tenofoviirdisoproksiili manustamist koos võimendatud proteaasi inhibiitoriga.
Emtricitabine/Tenofovir Zentiva’t ei tohi manustada samaaegselt teiste emtritsitabiini, tenofoviirdisoproksiili, tenofoviiralafenamiidi või teisi tsütidiini analooge, näiteks lamivudiini, sisaldavate ravimitega (vt lõik 4.5). Emtricitabine/Tenofovir Zentiva’t ei tohi manustada samaaegselt adefoviirdipivoksiiliga.
Kasutamine koos ledipasviiri ja sofosbuviiriga või sofosbusviiri ja velpatasviiriga
On ilmnenud, et tenofoviirdisoproksiili manustamine koos ledipasviiri/sofosbuviiriga või sofosbusviiri/velpatasviiriga suurenda tenofoviiri plasmakontsentratsiooni, eriti kombinatsioonis tenofoviirdisoproksiili ja farmakokineetilise toime tugevdajat (ritonaviiri või kobitsistaati) sisaldava HIV-raviskeemiga.
Tenofoviirdisoproksiili ohutust manustamisel koos ledipasviiri/sofosbuviiri või sofosbusviiri/ velpatasviiriga ja farmakokineetilise toime tugevdajaga ei ole kindlaks tehtud. Arvesse tuleb võtta samaaegse manustamise võimalikku riski ja kasu suhet, eriti kõrgenenud neerukahjustuse riskiga patsientidel. Patsiente, kes saavad ledipasviiri/sofosbuviiri või sofosbusviiri/ velpatasviiri samaaegselt tenofoviirdisoproksiiliga ja võimendatud HIV-i proteaasi inhibiitoriga, tuleb jälgida tenofoviirdisoproksiiliga seotud kõrvaltoimete suhtes.
Tenofoviirdisoproksiili ja didanosiini samaaegne manustamine
Samaaegne manustamine ei ole soovitatav, sest selle tagajärjel suureneb didanosiini süsteemne kontsentratsioon 40%...60%, mis võib suurendada didanosiiniga seotud kõrvaltoimete tekkeriski (vt lõik 4.5). Harva on täheldatud pankreatiiti ja laktatsidoosi, mõnikord fataalse lõppega. Tenofoviirdisoproksiili ja didanosiini samaaegset manustamist annuses 400 mg ööpäevas on seostatud CD4 rakkude arvu märkimisväärse vähenemisega, tõenäoliselt intratsellulaarse koostoime tõttu, mis suurendab fosforüülitud (st aktiivse) didanosiini hulka. Tenofoviirdisoproksiiliga samaaegselt manustatud didanosiini vähendatud annuse 250 mg korral on täheldatud viroloogilise ebaõnnestumise kõrget astet mitmetes testitud kombinatsioonides.
Kolmekomponentne nukleosiidravi
HIV-1 infektsiooniga patsientidel on kirjeldatud kõrget viroloogilise ebaõnnestumise astet ning resistentsuse ilmnemist, mõlemat varajases staadiumis, kui tenofoviirdisoproksiili kombineeriti ühekordse ööpäevase annusena nii lamivudiini ja abakaviiri kui ka lamivudiini ja didanosiiniga.
Esineb lähedane strukturaalne sarnasus lamivudiini ja emtritsitabiini vahel ning nende kahe toimeaine farmakokineetika ja farmakodünaamika vaheline sarnasus. Seetõttu võivad esineda samasugused
probleemid, kui emtritsitabiini/tenofoviirdisoproksiilfumaraati manustatakse koos kolmanda nukleosiidi analoogiga.
Eakad
Emtritsitabiini/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi kasutamist ei ole uuritud üle 65 aasta vanustel inimestel. Vanematel kui 65-aastastel inimestel on suurema tõenäosusega halvenenud neerufunktsioon, mistõttu tuleb olla ettevaatlik vanematele inimestele Emtricitabine/Tenofovir Zentiva’t manustades.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.
Emtricitabine/Tenofovir Zentiva sisaldab emtritsitabiini ja tenofoviirdisoproksiili, mistõttu võivad Emtricitabine/Tenofovir Zentiva kasutamisel ilmneda koostoimed, mida on täheldatud nimetatud toimeainete eraldi manustamisel. Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.
Emtritsitabiini ja tenofoviiri püsikontsentratsiooni farmakokineetikat ei mõjustanud emtritsitabiini ja tenofoviirdisoproksiili koos või kummagi ravimi eraldi manustamine.
In vitro katsetes ja kliinilistes farmakokineetiliste koostoimete uuringutes on näidatud, et võimalus CYP450 vahendatud koostoimeteks emtritsitabiini ja tenofoviirdisoproksiili ning teiste ravimite vahel on väike.
Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav
Emtricitabine/Tenofovir Zentiva’t ei tohi samaaegselt manustada teiste ravimitega, mis sisaldavad emtritsitabiini, tenofoviirdisoproksiili, tenofoviiralafenamiidi või teisi tsütidiini analooge, näiteks lamivudiini (vt lõik 4.4). Emtricitabine/Tenofovir Zentiva’t ei tohi manustada samaaegselt adefoviirdipivoksiiliga.
Didanosiin
Emtricitabine/Tenofovir Zentiva ja didanosiini samaaegne manustamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.4 ja tabel 2).
Neerude kaudu erituvad ravimid
Emtritsitabiin ja tenofoviir erituvad eelkõige neerude kaudu, mistõttu võib Emtricitabine/Tenofovir Zentiva samaaegne kasutamine neerufunktsiooni halvendavate ravimitega või aktiivse tubulaarsekretsiooni teel eritatavate konkureerivate ravimitega (nt tsidofoviir) suurendada emtritsitabiini, tenofoviiri ja/või samaaegselt kasutatavate ravimite kontsentratsiooni seerumis.
Peab vältima Emtricitabine/Tenofovir Zentiva kasutamist samaaegselt nefrotoksiliste ravimitega või vahetult pärast neid. Sellised ravimid on näiteks aminoglükosiidid, amfoteritsiin B, foskarnet, gantsükloviir, pentamidiin, vankomütsiin, tsidofoviir või interleukiin-2 (vt lõik 4.4).
Muud koostoimed
Alljärgnevas tabelis 2 on toodud Emtricitabine/Tenofovir Zentiva ja selle üksiku(te) toimeaine(te) ning teiste ravimite koostoimed (tõus on näidatud kui „↑“, langus kui „↓“, muutusteta kui „↔“, kaks korda ööpäevas kui „b.i.d.“ ja üks kord ööpäevas kui „q.d.“). Võimalusel on sulgudes toodud 90% usaldusvahemikud.
Tabel 2. Koostoimed Emtricitabine/Tenofovir Zentiva ja selle üksiku(te) toimeaine(te) ning teiste ravimite vahel
Ravim terapeutilise | Toime ravimi sisaldusele | Soovitus Emtricitabine/Tenofovir |
kategooria järgi | AUC, CMAX, CMIN keskmine | Zentiva’ga koosmanustamise kohta |
| protsentuaalne muutus, | (emtritsitabiin 200 mg, |
| võimalusel koos 90% | tenofoviirdisoproksiilfumaraat |
| usaldusvahemikega | 300 mg) |
| (mehhanism) |
|
INFEKTSIOONIVASTASED RAVIMID |
| |
Retroviirusvastased ravimid |
|
|
Proteaasi inhibiitorid |
|
|
Atasanaviir/ ritonaviir/ | Atasanaviir: | Annuse korrigeerimine ei ole |
tenofoviirdisoproksiilfumaraat | AUC: ↓ 25% (↓ 42...↓ 3) | soovitatav. Tenofoviiri suurem |
(300 mg q.d./ 100 mg q.d./ 300 | Cmax: ↓ 28% (↓ 50...↑ 5) | süsteemne saadavus võib põhjustada |
mg q.d.) | Cmin: ↓ 26% (↓ 46...↑ 10) | tenofoviiriga seotud kõrvalnähte, sh |
|
| neeruhäireid. |
| Tenofoviir: | Neerufunktsiooni tuleb hoolikalt jälgida |
| AUC: ↑ 37% | (vt lõik 4.4). |
| Cmax: ↑ 34% |
|
| Cmin: ↑ 29% |
|
Atasanaviir/ ritonaviir/ | Koostoimeid ei ole uuritud. |
|
emtritsitabiin |
|
|
Darunaviir/ ritonaviir/ | Darunaviir: | Annuse korrigeerimine ei ole |
tenofoviirdisoproksiilfumaraat | AUC: ↔ | soovitatav. Tenofoviiri suurem |
(300 mg q.d./100 mg | Cmin: ↔ | süsteemne saadavus võib põhjustada |
q.d./300 mg q.d.) |
| tenofoviiriga seotud kõrvalnähte, sh |
| Tenofoviir: | neeruhäireid. |
| AUC: ↑ 22% | Neerufunktsiooni tuleb hoolikalt jälgida |
| Cmin: ↑ 37% | (vt lõik 4.4). |
Darunaviir/ ritonaviir/ | Koostoimeid ei ole uuritud. |
|
emtritsitabiin |
|
|
Lopinaviir/ ritonaviir/ | Lopinaviir/ritonaviir: | Annuse korrigeerimine ei ole |
tenofoviirdisoproksiilfumaraat | AUC: ↔ | soovitatav. Tenofoviiri suurem |
(400 mg b.i.d./ 100 mg b.i.d./ | Cmax: ↔ | süsteemne saadavus võib põhjustada |
300 mg q.d.) | Cmin: ↔ | tenofoviiriga seotud kõrvalnähte, sh |
|
| neeruhäireid. |
| Tenofoviir: | Neerufunktsiooni tuleb hoolikalt jälgida |
| AUC: ↑ 32% (↑ 25...↑ 38) | (vt lõik 4.4). |
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↑ 51% (↑ 37...↑ 66) |
|
Lopinaviir/ ritonaviir/ | Koostoimeid ei ole uuritud. |
|
emtritsitabiin |
|
|
NRTId |
|
|
Ravim terapeutilise | Toime ravimi sisaldusele | Soovitus Emtricitabine/Tenofovir |
kategooria järgi | AUC, CMAX, CMIN keskmine | Zentiva’ga koosmanustamise kohta |
| protsentuaalne muutus, | (emtritsitabiin 200 mg, |
| võimalusel koos 90% | tenofoviirdisoproksiilfumaraat |
| usaldusvahemikega | 300 mg) |
| (mehhanism) |
|
Didanosiin/ | Tenofoviirdisoproksiil- | Emtricitabine/ Tenofovir Zentiva ja |
tenofoviirdisoproksiilfumaraat | fumaraadi ja didanosiini | didanosiini koosmanustamine ei ole |
| koosmanustamise tagajärjel | soovitatav (vt lõik 4.4). |
| suureneb didanosiini |
|
| süsteemne kontsentratsioon |
|
| 40...60%, mis võib |
|
| suurendada didanosiiniga |
|
| seotud kõrvaltoimete riski. |
|
| Harva on täheldatud |
|
| pankreatiiti ja laktatsidoosi, |
|
| mõnikord fataalse lõppega. |
|
| Tenofoviirdisoproksiil- |
|
| fumaraadi ja didanosiini |
|
| koosmanustamist annuses |
|
| 400 mg ööpäevas on seostatud |
|
| CD4 rakkude arvu |
|
| märkimisväärse |
|
| vähenemisega, tõenäoliselt |
|
| intratsellulaarse koostoime |
|
| tõttu, mis suurendab |
|
| fosforüülitud (s.t aktiivse) |
|
| didanosiini hulka. Vähendatud |
|
| didanosiini annuse (250 mg) |
|
| koosmanustamisel |
|
| tenofoviirdisoproksiil- |
|
| fumaraadiga on HIV-1 |
|
| infektsiooni ravis täheldatud |
|
| viroloogilise ebaõnnestumise |
|
| kõrget astet mitmetes testitud |
|
| kombinatsioonides. |
|
Didanosiin/ emtritsitabiin | Koostoimeid ei ole uuritud. |
|
Lamivudiin/ | Lamivudiin: | Lamivudiini ja Emtricitabine/Tenofovir |
tenofoviirdisoproksiilfumaraat | AUC: ↓ 3% (↓ 8%...↑ 15) | Zentivaʼt ei tohi koos manustada (vt |
| Cmax: ↓ 24% (↓ 44...↓ 12) Cmin: | lõik 4.4). |
| NC |
|
| Tenofoviir: |
|
| AUC: ↓ 4% (↓ 15...↑ 8) |
|
| Cmax: ↑ 102% (↓ 96...↑ 108) |
|
| Cmin: NC |
|
Efavirens/ | Efavirens: | Efavirensi annuse korrigeerimine ei ole |
tenofoviirdisoproksiilfumaraat | AUC: ↓ 4% (↓ 7...↓ 1) | vajalik. |
| Cmax: ↓ 4% (↓ 9...↑ 2) |
|
| Cmin: NC |
|
| Tenofoviir: |
|
| AUC: ↓ 1% (↓ 8...↑ 6) |
|
| Cmax: ↑ 7% (↓ 6...↑ 22) |
|
| Cmin: NC |
|
Ravim terapeutilise | Toime ravimi sisaldusele | Soovitus Emtricitabine/Tenofovir |
kategooria järgi | AUC, CMAX, CMIN keskmine | Zentiva’ga koosmanustamise kohta |
| protsentuaalne muutus, | (emtritsitabiin 200 mg, |
| võimalusel koos 90% | tenofoviirdisoproksiilfumaraat |
| usaldusvahemikega | 300 mg) |
| (mehhanism) |
|
INFEKTSIOONIVASTASED RAVIMID |
| |
B-hepatiidi viiruse (HBV) vastased ravimid |
| |
Adefoviirdipivoksiil/ | Adefoviirdipivoksiil: | Adefoviirdipivoksiili ja |
tenofoviirdisoproksiilfumaraat | AUC: ↓ 11% (↓ 14...↓ 7) | Emtricitabine/Tenofovir Zentivaʼt ei |
| Cmax: ↓ 7% (↓ 13...↓ 0) | tohi koos manustada (vt lõik 4.4). |
| Cmin: NC |
|
| Tenofoviir: |
|
| AUC: ↓ 2% (↓ 5...↑ 0) |
|
| Cmax: ↓ 1% (↓ 7...↑ 6) |
|
| Cmin: NC |
|
C-hepatiidi viiruse (HCV) vastased ravimid |
| |
Ledipasviir/ sofosbuviir | Ledipasviir: | Tenofoviirdisopriksiilifumaraadi, |
(90 mg/ 400 mg q.d.) + | AUC: ↑ 96% (↑ 74...↑ 121) | ledipasviiri/sofosbuviiri ja |
atasanaviir/ ritonaviir | Cmax: ↑ 68% (↑ 54...↑ 84) | atasanaviiri/ritonaviiri samaaegsest |
(300 mg q.d./ 100 mg q.d.) + | Cmin: ↑ 118% (↑ 91...↑ 150) | manustamisest põhjustatud tenofoviiri |
emtritsitabiin/ |
| suurem süsteemne saadavus võib |
tenofoviirdisoproksiilfumaraat | Sofosbuviir: | süvendada |
(200 mg/ 300 mg q.d.) | AUC: ↔ | tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga |
| Cmax: ↔ | seotud kõrvaltoimeid, sealhulgas |
|
| neeruhäireid. |
| :GS-331007 | Tenofoviirdisoproksiilfumaraadi |
| AUC: ↔ | ohutust samaaegsel manustamisel |
| Cmax: ↔ | ledipasviiri/sofosbuviiri ja |
| Cmin: ↑ 42% (↑ 34...↑ 49) | farmakokineetilise toime tugevdajaga |
|
| (nt ritonaviiri või kobitsistaadiga) ei ole |
| Atasanaviir: | kindlaks tehtud. |
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ | Seda kombinatsiooni tuleb kasutada |
| Cmin: ↑ 63% (↑ 45...↑ 84) | ettevaatlikult, jälgides pidevalt |
|
| neerufunktsiooni, ning ainult juhul, kui |
| Ritonaviir: | teisi võimalusi ei ole (vt lõik 4.4). |
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↑ 45% (↑ 27...↑ 64) |
|
| Emtritsitabiin: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Tenofoviir: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↑ 47% (↑ 37...↑ 58) |
|
| Cmin: ↑ 47% (↑ 38...↑ 57) |
|
Ravim terapeutilise | Toime ravimi sisaldusele | Soovitus Emtricitabine/Tenofovir |
kategooria järgi | AUC, CMAX, CMIN keskmine | Zentiva’ga koosmanustamise kohta |
| protsentuaalne muutus, | (emtritsitabiin 200 mg, |
| võimalusel koos 90% | tenofoviirdisoproksiilfumaraat |
| usaldusvahemikega | 300 mg) |
| (mehhanism) |
|
Ledipasviir/ sofosbuviir | Ledipasviir: | Tenofoviirdisoproksiilfumaraadi, |
(90 mg/ 400 mg q.d.) + | AUC: ↔ | ledipasviiri/sofosbuviiri ja |
darunaviir/ ritonaviir | Cmax: ↔ | darunaviiri/ritonaviiri samaaegsest |
(800 mg q.d./ 100 mg q.d.) + | Cmin: ↔ | manustamisest põhjustatud tenofoviiri |
emtritsitabiin/ |
| suurem süsteemne saadavus võib |
tenofoviirdisoproksiilfumaraat | Sofosbuviir: | süvendada |
(200 mg/ 300 mg q.d.) | AUC: ↓ 27% (↓ 35...↓ 18) | tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga |
| Cmax: ↓ 37% (↓ 48...↓ 25) | seotud kõrvaltoimeid, sealhulgas |
|
| neeruhäireid. |
| :GS-331007 | Tenofoviirdisoproksiilfumaraadi |
| AUC: ↔ | ohutust samaaegsel manustamisel |
| Cmax: ↔ | ledipasviiri/sofosbuviiri ja |
| Cmin: ↔ | farmakokineetilise toime tugevdajaga |
|
| (nt ritonaviiri või kobitsistaadiga) ei ole |
| Darunaviir: | kindlaks tehtud. |
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ | Seda kombinatsiooni tuleb kasutada |
| Cmin: ↔ | ettevaatlikult, jälgides pidevalt |
|
| neerufunktsiooni, ning ainult juhul, kui |
| Ritonaviir: | teisi võimalusi ei ole (vt lõik 4.4). |
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↑ 48% (↑ 34...↑ 63) |
|
| Emtritsitabiin: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Tenofoviir: |
|
| AUC: ↑ 50% (↑ 42...↑ 59) |
|
| Cmax: ↑ 64% (↑ 54...↑ 74) |
|
| Cmin: ↑ 59% (↑ 49...↑ 70) |
|
Ravim terapeutilise | Toime ravimi sisaldusele | Soovitus Emtricitabine/Tenofovir |
kategooria järgi | AUC, CMAX, CMIN keskmine | Zentiva’ga koosmanustamise kohta |
| protsentuaalne muutus, | (emtritsitabiin 200 mg, |
| võimalusel koos 90% | tenofoviirdisoproksiilfumaraat |
| usaldusvahemikega | 300 mg) |
| (mehhanism) |
|
Ledipasviir/ sofosbuviir | Ledipasviir: | Annuse korrigeerimine ei ole |
(90 mg/ 400 mg q.d.) + | AUC: ↓ 34% (↓ 41...↓ 25) | soovitatav. Suurenenud tenofoviiri |
efavirens/ emtritsitabiin/ | Cmax: ↓ 34% (↓ 41...↑ 25) | kontsentratsioon võib süvendada |
tenofoviirdisoproksiilfumaraat | Cmin: ↓ 34% (↓ 43...↑ 24) | tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga |
(600 mg/200 mg/300 mg q.d.) |
| seotud kõrvaltoimeid, sealhulgas |
| Sofosbuviir: | neeruhäireid. Neerufunktsiooni tuleb |
| AUC: ↔ | hoolikalt jälgida (vt lõik 4.4). |
| Cmax: ↔ |
|
| :GS-331007 |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Efavirens: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Emtritsitabiin: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Tenofoviir: |
|
| AUC: ↑ 98% (↑ 77...↑ 123) |
|
| Cmax: ↑ 79% (↑ 56...↑ 104) |
|
| Cmin: ↑ 163% (↑ 137...↑ 197) |
|
Ravim terapeutilise | Toime ravimi sisaldusele | Soovitus Emtricitabine/Tenofovir |
kategooria järgi | AUC, CMAX, CMIN keskmine | Zentiva’ga koosmanustamise kohta |
| protsentuaalne muutus, | (emtritsitabiin 200 mg, |
| võimalusel koos 90% | tenofoviirdisoproksiilfumaraat |
| usaldusvahemikega | 300 mg) |
| (mehhanism) |
|
Ledipasviir/ sofosbuviir | Ledipasviir: | Annuse korrigeerimine ei ole |
(90 mg/ 400 mg q.d.) + | AUC: ↔ | soovitatav. Suurenenud tenofoviiri |
emtritsitabiin/ rilpiviriin/ | Cmax: ↔ | kontsentratsioon võib süvendada |
tenofoviirdisoproksiilfumaraat | Cmin: ↔ | tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga |
(200 mg/ 25 mg/ 300 mg q.d.) |
| seotud kõrvaltoimeid, sealhulgas |
| Sofosbuviir: | neeruhäireid. Neerufunktsiooni tuleb |
| AUC: ↔ | hoolikalt jälgida (vt lõik 4.4). |
| Cmax: ↔ |
|
| :GS-331007 |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Emtritsitabiin: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Rilpiviriin: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Tenofoviir: |
|
| AUC: ↑ 40% (↑ 31...↑ 50) |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↑ 91% (↑ 74...↑ 110) |
|
Ravim terapeutilise | Toime ravimi sisaldusele | Soovitus Emtricitabine/Tenofovir |
kategooria järgi | AUC, CMAX, CMIN keskmine | Zentiva’ga koosmanustamise kohta |
| protsentuaalne muutus, | (emtritsitabiin 200 mg, |
| võimalusel koos 90% | tenofoviirdisoproksiilfumaraat |
| usaldusvahemikega | 300 mg) |
| (mehhanism) |
|
Ledipasviir/ sofosbuviir | Sofosbuviir: | Annuse korrigeerimine ei ole |
(90 mg/ 400 mg q.d.) + | AUC: ↔ | soovitatav. Suurenenud tenofoviiri |
dolutegraviir | Cmax: ↔ | kontsentratsioon võib süvendada |
(50 mg q.d.) + |
| tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga |
emtritsitabiin/ | GS-331007 | seotud kõrvaltoimeid, sealhulgas |
tenofoviirdisoproksiilfumaraat | AUC: ↔ | neeruhäireid. Neerufunktsiooni tuleb |
(200 mg/ 300 mg q.d.) | Cmax: ↔ | hoolikalt jälgida (vt lõik 4.4). |
| Cmin: ↔ |
|
| Ledipasviir: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Dolutegraviir |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Emtritsitabiin: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Tenofoviir: |
|
| AUC: ↑ 65% (↑ 59 – ↑ 71) |
|
| Cmax: ↑ 61% (↑ 51 – ↑ 72) |
|
| Cmin: ↑ 115% (↑ 105 – ↑ 126) |
|
Ravim terapeutilise | Toime ravimi sisaldusele | Soovitus Emtricitabine/Tenofovir |
kategooria järgi | AUC, CMAX, CMIN keskmine | Zentiva’ga koosmanustamise kohta |
| protsentuaalne muutus, | (emtritsitabiin 200 mg, |
| võimalusel koos 90% | tenofoviirdisoproksiilfumaraat |
| usaldusvahemikega | 300 mg) |
| (mehhanism) |
|
Sofosbuviir/ velpatasviir | Sofosbuviir: | Tenofoviirdisoproksiilfumaraadi, |
(400 mg/ 100 mg q.d.) + | AUC: ↔ | sofosbuviiri/velpatasviiri ja |
atasanaviir/ ritonaviir | Cmax: ↔ | atasanaviiri/ritonaviiri samaaegsest |
(300 mg q.d./ 100 mg q.d.) + |
| manustamisest põhjustatud tenofoviiri |
emtritsitabiin/ | :GS-331007 | suurenenud plasmakontsentratsioon |
tenofoviirdisoproksiilfumaraat | AUC: ↔ | võib süvendada |
(200 mg/ 300 mg q.d.) | Cmax: ↔ | tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga |
| Cmin: ↑ 42% (↑ 37 – ↑ 49) | seotud kõrvaltoimeid, sealhulgas |
|
| neeruhäireid. |
| Velpatasviir: |
|
| AUC: ↑ 142% (↑ 123 – ↑ 164) | Tenofoviirdisoproksiilfumaraadi ohutus |
| Cmax: ↑ 55% (↑ 41 – ↑ 71) | samaaegsel manustamisel |
| Cmin: ↑ 301% (↑ 257 – ↑ 350) | sofosbuviiri/velpatasviiri ja |
|
| farmakokineetilise toime tugevdajaga |
| Atazanaviir: | (nt ritonaviiri või kobitsistaadiga) ei ole |
| AUC: ↔ | kindlaks tehtud. |
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↑ 39% (↑ 20 – ↑ 61) | Seda kombinatsiooni tuleb kasutada |
|
| ettevaatusega, jälgides pidevalt |
| Ritonaviir: | neerufunktsiooni (vt lõik 4.4). |
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↑ 29% (↑ 15 – ↑ 44) |
|
| Emtritsitabiin: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Tenofoviir: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↑ 55% (↑ 43 – ↑ 68) |
|
| Cmin: ↑ 39% (↑ 31 – ↑ 48) |
|
Ravim terapeutilise | Toime ravimi sisaldusele | Soovitus Emtricitabine/Tenofovir |
kategooria järgi | AUC, CMAX, CMIN keskmine | Zentiva’ga koosmanustamise kohta |
| protsentuaalne muutus, | (emtritsitabiin 200 mg, |
| võimalusel koos 90% | tenofoviirdisoproksiilfumaraat |
| usaldusvahemikega | 300 mg) |
| (mehhanism) |
|
Sofosbuviir/ velpatasviir | Sofosbuviir: | Tenofoviirdisoproksiilfumaraadi, |
(400 mg/ 100 mg q.d.) + | AUC: ↓ 28% (↓ 34 – ↓ 20) | sofosbuviiri/velpatasviiri ja |
darunaviir/ ritonaviir | Cmax: ↓ 38% (↓ 46 – ↓ 29) | darunaviiri/ritonaviiri samaaegsest |
(800 mg q.d./100 mg q.d.) + |
| manustamisest põhjustatud tenofoviiri |
emtritsitabiin/ | :GS-331007 | suurenenud plasmakontsentratsioon |
tenofoviirdisoproksiilfumaraat | AUC: ↔ | võib süvendada |
(200 mg/300 mg q.d.) | Cmax: ↔ | tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga |
| Cmin: ↔ | seotud kõrvaltoimeid, sealhulgas |
|
| neeruhäireid. |
| Velpatasviir: |
|
| AUC: ↔ | Tenofoviirdisoproksiilfumaraadi ohutus |
| Cmax: ↓ 24% (↓ 35 – ↓ 11) | samaaegsel manustamisel |
| Cmin: ↔ | sofosbuviiri/velpatasviiri ja |
|
| farmakokineetilise toime tugevdajaga |
| Darunaviir: | (nt ritonaviiri või kobitsistaadiga) ei ole |
| AUC: ↔ | kindlaks tehtud. |
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ | Seda kombinatsiooni tuleb kasutada |
|
| ettevaatusega, jälgides pidevalt |
| Ritonaviir: | neerufunktsiooni (vt lõik 4.4). |
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Emtritsitabiin: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Tenofoviir: |
|
| AUC: ↑ 39% (↑ 33 – ↑ 44) |
|
| Cmax: ↑ 55% (↑ 45 – ↑ 66) |
|
| Cmin: ↑ 52% (↑ 45 – ↑ 59) |
|
Ravim terapeutilise | Toime ravimi sisaldusele | Soovitus Emtricitabine/Tenofovir |
kategooria järgi | AUC, CMAX, CMIN keskmine | Zentiva’ga koosmanustamise kohta |
| protsentuaalne muutus, | (emtritsitabiin 200 mg, |
| võimalusel koos 90% | tenofoviirdisoproksiilfumaraat |
| usaldusvahemikega | 300 mg) |
| (mehhanism) |
|
Sofosbuviir/ velpatasviir | Sofosbuviir: | Tenofoviirdisoproksiilfumaraadi, |
(400 mg/ 100 mg q.d.) + | AUC: ↓ 29% (↓ 36 – ↓ 22) | sofosbuviiri/velpatasviiri ja |
lopinaviir/ ritonaviir | Cmax: ↓ 41% (↓ 51 – ↓ 29) | lopinaviiri/ritonaviiri samaaegsest |
(800 mg/200 mg q.d.) + |
| manustamisest põhjustatud tenofoviiri |
emtritsitabiin/ | :GS-331007 | suurenenud plasmakontsentratsioon |
tenofoviirdisoproksiilfumaraat | AUC: ↔ | võib süvendada |
(200 mg/ 300 mg q.d.) | Cmax: ↔ | tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga |
| Cmin: ↔ | seotud kõrvaltoimeid, sealhulgas |
|
| neeruhäireid. |
| Velpatasviir: |
|
| AUC: ↔ | Tenofoviirdisoproksiilfumaraadi ohutus |
| Cmax: ↓ 30% (↓ 41 – ↓ 17) | samaaegsel manustamisel |
| Cmin: ↑ 63% (↑ 43 – ↑ 85) | sofosbuviiri/velpatasviiri ja |
|
| farmakokineetilise toime tugevdajaga |
| Lopinaviir: | (nt ritonaviiri või kobitsistaadiga) ei ole |
| AUC: ↔ | kindlaks tehtud. |
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ | Seda kombinatsiooni tuleb kasutada |
|
| ettevaatusega, jälgides pidevalt |
| Ritonaviir: | neerufunktsiooni (vt lõik 4.4). |
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Emtritsitabiin: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Tenofoviir: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↑ 42% (↑ 27 – ↑ 57) |
|
| Cmin: ↔ |
|
Ravim terapeutilise | Toime ravimi sisaldusele | Soovitus Emtricitabine/Tenofovir |
kategooria järgi | AUC, CMAX, CMIN keskmine | Zentiva’ga koosmanustamise kohta |
| protsentuaalne muutus, | (emtritsitabiin 200 mg, |
| võimalusel koos 90% | tenofoviirdisoproksiilfumaraat |
| usaldusvahemikega | 300 mg) |
| (mehhanism) |
|
Sofosbuviir/ velpatasviir | Sofosbuviir: | Annuse korrigeerimine ei ole |
(400 mg/100 mg q.d.) + | AUC: ↔ | soovitatav. Suurenenud tenofoviiri |
raltegraviir (400 mg b.i.d) + | Cmax: ↔ | kontsentratsioon võib süvendada |
emtritsitabiin/ tenofovii- |
| tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga |
disoproksiilfumaraat | :GS-331007 | seotud kõrvaltoimeid, sealhulgas |
(200 mg/ 300 mg q.d.) | AUC: ↔ | neeruhäireid. Neerufunktsiooni tuleb |
| Cmax: ↔ | hoolikalt jälgida (vt lõik 4.4). |
| Cmin: ↔ |
|
| Velpatasviir: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Raltegraviir: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↓ 21% (↓ 58 – ↑ 48) |
|
| Emtritsitabiin: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Tenofoviir: |
|
| AUC: ↑ 40% (↑ 34 – ↑ 45) |
|
| Cmax: ↑ 46% (↑ 39 – ↑ 54) |
|
| Cmin: ↑ 70% (↑ 61 – ↑ 79) |
|
Ravim terapeutilise | Toime ravimi sisaldusele | Soovitus Emtricitabine/Tenofovir |
kategooria järgi | AUC, CMAX, CMIN keskmine | Zentiva’ga koosmanustamise kohta |
| protsentuaalne muutus, | (emtritsitabiin 200 mg, |
| võimalusel koos 90% | tenofoviirdisoproksiilfumaraat |
| usaldusvahemikega | 300 mg) |
| (mehhanism) |
|
Sofosbuviir/ velpatasviir | Sofosbuviir: | Sofosbuviiri/velpatasviiri ja efavirensi |
(400 mg/ 100 mg q.d.) + | AUC: ↔ | samaaegne manustamine vähendab |
efavirens/ emtritsitabiin/ | Cmax: ↑ 38% (↑ 14 – ↑ 67) | eeldatavalt velpatasviiri |
tenofoviirdisoproksiilfumaraat |
| plasmakontsentratsiooni. |
(600 mg/ 200 mg/ 300 mg q.d.) | :GS-331007 | Sofosbuviiri/velpatasviiri ja efavirensi |
| AUC: ↔ | sisaldavate raviskeemide samaaegne |
| Cmax: ↔ | kasutamine ei ole soovitatav. |
| Cmin: ↔ |
|
| Velpatasviir: |
|
| AUC: ↓ 53% (↓ 61 – ↓ 43) |
|
| Cmax: ↓ 47% (↓ 57 – ↓ 36) |
|
| Cmin: ↓ 57% (↓ 64 – ↓ 48) |
|
| Efavirens: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Emtritsitabiin: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Tenofoviir: |
|
| AUC: ↑ 81% (↑ 68 – ↑ 94) |
|
| Cmax: ↑ 77% (↑ 53 – ↑ 104) |
|
| Cmin: ↑ 121% (↑ 100 – ↑ 143) |
|
Ravim terapeutilise | Toime ravimi sisaldusele | Soovitus Emtricitabine/Tenofovir |
kategooria järgi | AUC, CMAX, CMIN keskmine | Zentiva’ga koosmanustamise kohta |
| protsentuaalne muutus, | (emtritsitabiin 200 mg, |
| võimalusel koos 90% | tenofoviirdisoproksiilfumaraat |
| usaldusvahemikega | 300 mg) |
| (mehhanism) |
|
Sofosbuviir/ velpatasviir | Sofosbuviir: | Annuse korrigeerimine ei ole |
(400 mg/ 100 mg q.d.) + | AUC: ↔ | soovitatav. Suurenenud tenofoviiri |
emtritsitabiin/ rilpiviriin/ | Cmax: ↔ | kontsentratsioon võib süvendada |
tenofoviirdisoproksiilfumaraat |
| tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga |
(200 mg/ 25 mg/ 300 mg q.d.) | :GS-331007 | seotud kõrvaltoimeid, sealhulgas |
| AUC: ↔ | neeruhäireid. Neerufunktsiooni tuleb |
| Cmax: ↔ | hoolikalt jälgida (vt lõik 4.4). |
| Cmin: ↔ |
|
| Velpatasviir: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Emtritsitabiin: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Rilpiviriin: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Tenofoviir: |
|
| AUC: ↑ 40% (↑ 34 – ↑ 46) |
|
| Cmax: ↑ 44% (↑ 33 – ↑ 55) |
|
| Cmin: ↑ 84% (↑ 76 – ↑ 92) |
|
Sofosbuviir (400 mg q.d.) + | Sofosbuviir: | Annuse korrigeerimine ei ole vajalik. |
efavirens/ emtritsitabiin/ | AUC: ↔ |
|
tenofoviirdisoproksiilfumaraat | Cmax: ↓ 19% (↓ 40...↑ 10) |
|
(600 mg/ 200 mg/ 300 mg q.d.) |
|
|
| :GS-331007 |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↓ 23% (↓ 30...↑ 16) |
|
| Efavirens: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Emtritsitabiin: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↔ |
|
| Cmin: ↔ |
|
| Tenofoviir: |
|
| AUC: ↔ |
|
| Cmax: ↑ 25% (↑ 8...↑ 45) |
|
| Cmin: ↔ |
|
Ravim terapeutilise | Toime ravimi sisaldusele | Soovitus Emtricitabine/Tenofovir |
kategooria järgi | AUC, CMAX, CMIN keskmine | Zentiva’ga koosmanustamise kohta |
| protsentuaalne muutus, | (emtritsitabiin 200 mg, |
| võimalusel koos 90% | tenofoviirdisoproksiilfumaraat |
| usaldusvahemikega | 300 mg) |
| (mehhanism) |
|
Ribaviriin/ | Ribaviriin: | Annuse korrigeerimine ei ole vajalik. |
tenofoviirdisoproksiilfumaraat | AUC: ↑ 26% (↑ 20...↑ 32) |
|
| Cmax: ↓ 5% (↓ 11...↑ 1) |
|
| Cmin: NC |
|
Herpesviirusvastased ravimid |
|
|
Famtsükloviir/ emtritsitabiin | Famtsükloviir: | Famtsükloviiri annuse korrigeerimine ei |
| AUC: ↓ 9% (↓ 16...↓ 1) | ole vajalik. |
| Cmax: ↓ 7% (↓ 22...↑ 11) |
|
| Cmin: NC |
|
| Emtritsitabiin: |
|
| AUC: ↓ 7% (↓ 13...↓ 1) |
|
| Cmax: ↓ 11% (↓ 20...↑ 1) |
|
| Cmin: NC |
|
Mükobakterivastased ained |
|
|
Rifampitsiin/ | Tenofoviir: | Annuse korrigeerimine ei ole vajalik. |
tenofoviirdisoproksiilfumaraat | AUC: ↓ 12% (↓ 16...↓ 8) |
|
| Cmax: ↓ 16% (↓ 22...↓ 10) |
|
| Cmin: ↓ 15% (↓ 12...↓ 9) |
|
SUUKAUDSED KONTRATSEPTIIVID |
| |
Norgestimaat/ | Norgestimaat: | Norgestimaadi/etünüülöstradiooli |
etünüülöstradiool/ | AUC: ↓ 4% (↓ 32...↑ 34) | annuse korrigeerimine ei ole vajalik. |
tenofoviirdisoproksiilfumaraat | Cmax: ↓ 5% (↓ 27...↑ 24) |
|
| Cmin: NC |
|
| Etünüülöstradiool: |
|
| AUC: ↓ 4% (↓ 9...↑ 0) |
|
| Cmax: ↓ 6% (↓ 13...↑ 0) |
|
| Cmin: ↓ 2% (↓ 9...↑ 6) |
|
IMMUNOSUPRESSANDID |
|
|
Takroliimus/ | Takroliimus: | Takroliimuse annuse korrigeerimine ei |
tenofoviirdisoproksiilfumaraat/ | AUC: ↑ 4% (↓ 3...↑ 11) | ole vajalik. |
emtritsitabiin | Cmax: ↑ 3% (↓ 3...↑ 9) |
|
| Cmin: NC |
|
| Emtritsitabiin: |
|
| AUC: ↓ 5% (↓ 9...↓ 1) |
|
| Cmax: ↓ 11% (↓ 17...↓ 5) |
|
| Cmin: NC |
|
| Tenofoviir: |
|
| AUC: ↑ 6% (↓ 1...↑ 13) |
|
| Cmax: ↑13% (↑ 1...↑ 27) |
|
| Cmin: NC |
|
NARKOOTILISED ANALGEETIKUMID |
| |
Metadoon/ | Metadoon: | Metadooni annuse korrigeerimine ei ole |
tenofoviirdisoproksiilfumaraat | AUC: ↑ 5% (↓ 2...↑ 13) | vajalik. |
| Cmax: ↑ 5% (↓ 3...↑ 14) |
|
| Cmin: NC |
|
Ravim terapeutilise | Toime ravimi sisaldusele | Soovitus Emtricitabine/Tenofovir |
kategooria järgi | AUC, CMAX, CMIN keskmine | Zentiva’ga koosmanustamise kohta |
| protsentuaalne muutus, | (emtritsitabiin 200 mg, |
| võimalusel koos 90% | tenofoviirdisoproksiilfumaraat |
| usaldusvahemikega | 300 mg) |
| (mehhanism) |
|
NC = ei ole arvutatud.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
- Ledipasviiri/sofosbuviiriga samaaegsel manustamisel saadud andmed. Vaheldumisi manustamine (12- tunniste vahedega) andis sarnased tulemused.
- Peamine vereringes leiduv sofosbuviiri metaboliit.
Rasedus
Keskmine hulk rasedate kohta saadud andmeid (300 kuni 1000 raseda andmed) näitab, et emtritsitabiin ja tenofoviirdisoproksiil ei põhjusta väärarenguid ega avalda kahjulikku toimet lootele/vastsündinule. Loomkatsed emtritsitabiini ja tenofoviirdisoproksiiliga ei näita kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Seetõttu võib Emtricitabine/Tenofovir Zentiva kasutamist raseduse ajal kaaluda, kui see on vajalik.
Imetamine
On ilmnenud, et emtritsitabiin ja tenofoviir erituvad rinnapiima. Andmed emtritsitabiini ja tenofoviiri toimest vastsündinutele/imikutele on puudulikud. Seetõttu ei tohi Emtricitabine/Tenofovir Zentiva’t kasutada rinnaga toitmise ajal.
HIV-i ülekandumise vältimiseks imikule ei soovitata HIV-infektsiooniga naistel üldreeglina mitte mingil tingimusel oma imikuid rinnaga toita.
Fertiilsus
Emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi toime kohta inimestele andmed puuduvad. Loomkatsed ei näita emtritsitabiini või tenofoviirdisoproksiili kahjulikku toimet fertiilsusele.
Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Isikuid tuleb teavitada sellest, et ravi ajal nii emtritsitabiini kui ka tenofoviirdisoproksiiliga võib tekkida pearinglus.
Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
HIV-1 infektsioon
Avatud randomiseeritud kliinilises uuringus täiskasvanutega (GS-01-934, vt lõik 5.1) kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimeteks, mis võivad olla või on tõenäoliselt seotud emtritsitabiini ja/või tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga, olid iiveldus (12%) ja kõhulahtisus (7%). Emtritsitabiini ja tenofoviirdisoproksiilfumaraadi ohutusprofiilid olid selles uuringus samad nagu eelnevalt saadud kogemuste põhjal eraldi manustatud koostisosadel koos teiste retroviirusvastaste toimeainetega.
Kokkupuute-eelne profülaktika.
Kahes randomiseeritud platseebo kontrollrühmaga uuringus (iPrEx, Partners PrEP), kus 2830 ilma HIV-1 infektsioonita täiskasvanut sai emtritsitabiini/tenofoviirdisoproksiilfumaraati üks kord ööpäevas kokkupuute-eelseks profülaktikaks, ei tuvastatud emtritsitabiini/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi uusi kõrvaltoimeid. Patsiente jälgiti keskmiselt
vastavalt 71 ja 87 nädalat. Kõige sagedasem kõrvaltoime, millest teatati emtritsitabiini/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi rühmas uuringus iPrEx, oli peavalu (1%).
Kõrvaltoimete koondtabel
Kliinilistes uuringutes ja turustamisjärgselt HIV-1 infektsiooniga patsientidel täheldatud kõrvaltoimed, mis hinnanguliselt vähemalt võivad olla seotud emtritsitabiini/tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga, on loetletud tabelis 3 organsüsteemide ja sageduste kaupa. Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras. Esinemissagedused on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100) või harv (≥1/10 000 kuni <1/1000).
Tabel 3. Kliinilisel uuringul ja turustamisjärgsetel kogemustel põhinevate emtritsitabiini/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi koostisosadega seostatavate kõrvaltoimete koondtabel
Organsüsteemi klass | Emtritsitabiin | Tenofoviirdisoproksiil- |
Sagedus |
| fumaraat |
Vere ja lümfisüsteemi häired |
|
|
Sage | neutropeenia |
|
Aeg-ajalt | aneemia |
|
Immuunsüsteemi häired |
|
|
Sage | allergiline reaktsioon |
|
Ainevahetus- ja toitumishäired |
|
|
Väga sage |
| hüpofosfateemia |
Sage | hüperglükeemia, |
|
| hüpertriglütserideemia |
|
Aeg-ajalt |
| hüpokaleemia |
Harv |
| laktatsidoos |
Psühhiaatrilised häired |
|
|
Sage | unetus, ebaharilikud unenäod |
|
Närvisüsteemi häired |
|
|
Väga sage | peavalu | pearinglus |
Sage | pearinglus | peavalu |
Seedetrakti häired |
|
|
Väga sage | kõhulahtisus, iiveldus | kõhulahtisus, oksendamine, |
|
| iiveldus |
| amülaasi (kaasa arvatud | kõhuvalu, kõhu paisumine, |
Sage | pankrease amülaasi) aktiivsuse | soolegaasid |
| suurenemine, lipaasi aktiivsuse |
|
| suurenemine seerumis, |
|
| oksendamine, kõhuvalu, |
|
| düspepsia |
|
Aeg-ajalt |
| pankreatiit |
Maksa ja sapiteede häired |
|
|
| aspartaataminotransferaasi | transaminaaside aktiivsuse |
Sage | (ASAT) ja/või | suurenemine |
| alaniinaminotransferaasi (ALAT) |
|
| aktiivsuse suurenemine, |
|
| hüperbilirubineemia |
|
Harv |
| maksasteatoos, hepatiit |
Naha ja nahaaluskoe kahjustused |
|
|
Väga sage |
| lööve |
Organsüsteemi klass | Emtritsitabiin | Tenofoviirdisoproksiil- |
Sagedus |
| fumaraat |
| vesivilliline lööve, mädavilliline |
|
Sage | lööve, makulopapuloosne lööve, |
|
| lööve, sügelus, urtikaaria, naha |
|
| värvuse muutus (suurenenud |
|
| pigmentatsioon) |
|
Aeg-ajalt | angioödeem |
|
Harv |
| angioödeem |
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused |
| |
Väga sage | kreatiinkinaasi aktiivsuse tõus |
|
Aeg-ajalt |
| rabdomüolüüs, lihasnõrkus |
|
| osteomalaatsia (väljendub |
Harv |
| luuvaluna ning harva võib |
|
| põhjustada ka luumurde)1,3, |
|
| müopaatia |
Neerude ja kuseteede häired |
|
|
|
| kreatiniinisisalduse suurenemine, |
Aeg-ajalt |
| proteinuuria, neerude |
|
| proksimaalne tubulopaatia, sh |
|
| Fanconi sündroom |
|
| neerupuudulikkus (äge ja |
|
| krooniline), äge tubulaarnekroos, |
Harv |
| nefriit (sealhulgas äge |
|
| interstitsiaalne nefriit), |
|
| nefrogeenne diabetes insipidus |
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid |
| |
Väga sage |
| asteenia |
Sage | valu, asteenia |
|
- See kõrvaltoime võib tekkida neerude proksimaalse tubulopaatia tagajärjel. Sellel ei loeta olevat selle haiguse puudumisel põhjuslikku seost tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga.
- Emtritsitabiini manustamisel lastele oli sage aneemia ja väga sage naha värvuse muutus (suurenenud pigmentatsioon).
- See kõrvaltoime esines turuletulekujärgsel jälgimisel, kuid seda ei täheldatud emtritsitabiini randomiseeritud kontrollrühmaga kliinilistes uuringutes täiskasvanutel või HIV-iga lastel ega tenofoviirdisoproksiilfumaraadi randomiseeritud, kontrollrühmaga kliinilistes uuringutes ega tenofoviirdisoproksiilfumaraadi laiendatud kättesaadavusega programmis. Esinemissagedus tuletati statistilistest arvutustest, mis põhinesid emtritsitabiini saavate patsientide koguarvul randomiseeritud, kontrollrühmaga kliinilistes uuringutes (n = 1563) või tenofoviirdisoproksiilfumaraati saavate patsientide koguarvul randomiseeritud kontrollrühmaga kliinilistes uuringutes ja laiendatud kättesaadavusega programmis (n = 7319).
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Neerukahjustus.
Emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraat võib põhjustada neerukahjustust, mistõttu on soovitatav jälgida neerufunktsiooni (vt lõik 4.4). Tavaliselt laheneb või paraneb neerude proksimaalne tubulopaatia pärast tenofoviirdisoproksiilfumaraadi-ravi katkestamist. Mõnedel HIV-1 infektsiooniga patsientidel ei lahenenud kreatiniini kliirensi vähenemine siiski täielikult vaatamata ravi katkestamisele tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga. Neerukahjustuse riskiga patsientidel (patsiendid, kellel on algselt neerufunktsiooniga seotud riskifaktorid, kaugelearenenud HIV-haigus või patsiendid, kes saavad samaaegset ravi nefrotoksiliste ravimitega) on suurem risk neerufunktsiooni mittetäielikuks taastumiseks vaatamata ravi katkestamisele tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga (vt lõik 4.4).
Koostoimed didanosiiniga.
Tenofoviirdisoproksiilifumaraadi ja didanosiini koosmanustamine ei ole soovitatav, sest selle tagajärjel suureneb didanosiini süsteemne saadavus 40%...60%, mis võib suurendada didanosiiniga
seotud kõrvaltoimete riski (vt lõik 4.5). Harva on täheldatud pankreatiiti ja laktatsidoosi, mis mõnikord on lõppenud surmaga.
Metaboolsed näitajad
Retroviirusvastase ravi ajal võib tekkida kehakaalu ning vere lipiidide- ja glükoosisisalduse suurenemine (vt lõik 4.4).
Immuunsüsteemi reaktivatsiooni sündroom
Raske immuunpuudulikkusega HIV-infektsiooniga patsientidel võib retroviirusvastase kombineeritud ravi alustamise ajal tekkida põletikuline reaktsioon asümptomaatilistele või residuaalsetele oportunistlikele infektsioonidele. On täheldatud ka autoimmuunhäireid (nt Gravesi tõbe), kuid aeg nende häirete avaldumiseni on varieeruv ning need juhud võivad ilmneda mitmeid kuid hiljem pärast ravi alustamist (vt lõik 4.4).
Osteonekroos
Teatatud on osteonekroosi juhtumitest, eriti patsientidel, kel esinevad üldtunnustatud riskifaktorid, kaugelearenenud HIV-haigus või kes on pikka aega kasutanud retroviirusvastast kombineeritud ravi. Kõrvaltoimete esinemise sagedus ei ole teada (vt lõik 4.4).
Lapsed
Emtritsitabiiniga seotud kõrvaltoimete hinnang põhineb kogemustel kolmest lastel tehtud uuringust (n = 169), kus varem ravi mittesaanud (n = 123) ja varem ravi saanud (n = 46) HIV-infektsiooniga lapsi vanuses 4 kuud kuni 18 aastat raviti emtritsitabiini ja teiste retroviirusvastaste ravimite kombinatsiooniga. Lisaks täiskasvanutel kirjeldatud kõrvaltoimetele tekkis lastel kliinilistes uuringutes sagedamini kui täiskasvanutel aneemiat (9,5%) ja naha värvuse muutust (31,8%) (vt lõik 4.8,
Kõrvaltoimete koondtabel).
Tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga seotud kõrvaltoimete hinnang põhineb kahel randomiseeritud uuringul (uuringud GS-US-104-0321 ja GS-US-104-0352) 184-l HIV-1 infektsiooniga lapsel (vanuses 2 kuni 18 aastat), kes said 48 nädala kestel ravi tenofoviirdisoproksiilfumaraadi (n = 93) või platseebo/võrdlusravimiga (n = 91) kombinatsioonis teiste retroviirusvastaste ravimitega (vt lõik 5.1). Tenofoviirdisoproksiilfumaraati saanud lastel täheldatud kõrvaltoimed olid kooskõlas täiskasvanutel tehtud tenofoviirdisoproksiilfumaraadi kliinilistes uuringutes täheldatud kõrvaltoimetega (vt lõigud 4.8, Kõrvaltoimete koondtabel ja 5.1).
Lastel on teatatud LMT vähenemisest. HIV-1 infektsiooniga noorukitel (vanuses 12 kuni 18 aastat) olid tenofoviirdisoproksiilfumaraati saanud osalejate LMT Z-skoorid väiksemad kui platseebot saanud osalejatel. HIV-1 infektsiooniga lastel (vanuses 2 kuni 15 aastat) olid tenofoviirdisoproksiil- fumaraadile üle läinud osalejate LMT Z-skoorid väiksemad kui neil, kes jätkasid stavudiini või zidovudiini sisaldava raviskeemiga (vt lõigud 4.4 ja 5.1).
Uuringus GS-US-104-0352 said 89 last mediaanvanuses 7 aastat (vahemik 2 kuni 15 aastat) tenofoviirdisoproksiilfumaraati mediaankestusega 313 nädala vältel. Neli patsienti 89-st katkestas ravi kõrvaltoimete tõttu, mis vastasid proksimaalse renaalse tubulopaatia tunnustele. Seitsmel patsiendil oli hinnangulise glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR) vahemikus 70...90 ml/min/1,73 m. Neist kahel patsiendil tekkis ravi ajal kliiniliselt oluline GFR-i vähenemine, mis pärast tenofoviirdisoproksiil- fumaraadiga ravimise lõpetamist paranes.
Teised patsientide erirühmad
Neerukahjustusega patsiendid
Tenofoviirdisoproksiilfumaraat võib olla neerudele toksiline, mistõttu Emtricitabine/Tenofovir Zentiva’ga ravitavatel neerukahjustusega täiskasvanutel on soovitatav jälgida neerufunktsiooni (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 5.2). Emtricitabine/Tenofovir Zentiva kasutamine neerufunktsiooni kahjustusega lastel ei ole soovitatav (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
Kaasuva HIV-/HBV-infektsiooniga või HCV-infektsiooniga patsiendid
Uuringus GS-01-934 oli väikesel arvul HIV-infektsiooni ja kaasuva HBV-infektsiooni (n = 13) või HCV-infektsiooniga (n = 26) patsientidel emtritsitabiini ja/või tenofoviirdisoproksiilfumaraadi kõrvaltoimete profiil sarnane nende HIV-infektsiooniga patsientidega, kellel ei olnud kaasuvat infektsiooni. Kaasuva HBV-infektsiooniga patsientidel tekkis ASAT ja ALAT aktiivsuse tõus ootuspäraselt sagedamini kui HIV-infektsiooniga patsientidel üldiselt.
Hepatiidi ägenemine pärast ravi lõpetamist
HBV-infektsiooniga patsientidel on pärast ravi lõpetamist ilmnenud nii kliinilised kui ka laboratoorseid tõendid hepatiidi kohta (vt lõik 4.4).
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Üleannustamise korral tuleb inimest jälgida toksilisuse suhtes (vt lõik 4.8) ja rakendada standardset üldtoetavat ravi.
Hemodialüüsi teel on eemaldatav kuni 30% emtritsitabiini ja ligikaudu 10% tenofoviiri annusest. Ei ole teada, kas emtritsitabiini või tenofoviiri saab eemaldada peritoneaaldialüüsi teel.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: viirusvastane ravim süsteemseks kasutamiseks; viirusvastased ravimid HIV-infektsioonide raviks, kombinatsioonid. ATC-kood: J05AR03
Toimemehhanism
Emtritsitabiin on tsütidiini nukleosiidanaloog. Tenofoviirdisoproksiilfumaraat muudetakse in vivo tenofoviiriks, adenosiinmonofosfaadi nukleosiidmonofosfaadi (nukleotiid) analoogiks. Nii emtritsitabiinil kui ka tenofoviiril on spetsiifiline toime inimese immuunpuudulikkuse viirusesse (HIV-1 ja HIV-2) ning B-hepatiidi viirusesse (HBV).
Emtritsitabiin ja tenofoviir fosforüülitakse tsellulaarsete ensüümide poolt vastavalt emtritsitabiintrifosfaadiks ja tenofoviirdifosfaadiks. In vitro uuringutes on näidatud, et nii emtritsitabiin kui ka tenofoviir võivad täielikult fosforüüluda, kui nad esinevad rakus koos. Emtritsitabiintrifosfaat ja tenofoviirdifosfaat inhibeerivad konkureerivalt HIV-1-pöördtranskriptaasi, mille tulemuseks on DNA ahela katkemine.
Nii emtritsitabiintrifosfaat kui ka tenofoviirdifosfaat on imetajate DNA polümeraaside nõrgad inhibiitorid ja ei ole leitud tõendeid toksilise toime kohta mitokondritele in vitro ja in vivo.
Viirusvastane toime in vitro
Emtritsitabiini ja tenofoviiri kombineerimisel in vitro täheldati sünergistlikku viirusvastast toimet. Aditiivseid kuni sünergistilisi toimeid täheldati uuringutes kombinatsioonis proteaasi inhibiitorite ja koos HIV-pöördtranskriptaasi inhibeerivate nukleosiidi ja mittenukleosiidi analoogidega.
Resistentsus
Resistentsust on täheldatud in vitro ja mõnedel HIV-1 infektsiooniga patsientidel, mis on tingitud M184V/I mutatsioonide arenemisest emtritsitabiin- või K65R mutatsioonide arenemisest tenofoviirravi korral. Emtritsitabiinresistentsetel M184V/I mutatsiooniga viirustel on ristuv resistentsus lamivudiini suhtes, kuid säilub tundlikkus didanosiini, stavudiini, tenofoviiri ja
zidovudiini suhtes. K65R mutatsiooni võib täheldada ka abakaviiri või didanosiini kasutamisel ja see vähendab tundlikkust nendele toimeainetele, ning lisaks lamivudiini, emtritsitabiini ja tenofoviiri suhtes. Tenofoviirdisoproksiilfumaraadi kasutamisest tuleb hoiduda patsientidel, kelle HIV-1 viirusel esineb K65R mutatsioon. Lisaks sellele on täheldatud, et tenofoviir asendab HIV-1 pöördtranskriptaasi puhul K70E ja põhjustab madalatasemelise vähenenud tundlikkuse abakaviiri, emtritsitabiini, lamivudiini ja tenofoviiri suhtes. HIV-1 korral, mis sisaldas kolme või enamat tümidiini analoogiga seotud mutatsiooni, sealhulgas kas M41L või L210W pöördtranskriptaasi mutatsiooni, esines vähenenud tundlikkus tenofoviirdisoproksiilfumaraadi suhtes.
In vivo – HIV-1 ravi: Avatud, randomiseeritud kliinilises uuringus (GS-01-934) retroviirusvastast ravi varem mitte saanud patsientidega teostati plasma HIV-1-isolaatide genotüüpimine kõikidel patsientidel, kellel tehti kindlaks HIV RNA > 400 koopia/ml 48., 96. või 144. nädalal või uuringuravimi manustamise varajase katkestamise hetkel. Tulemused olid 144. nädalal järgmised:
•M184V/I mutatsioon tekkis 2/19 (10,5%) isolaatides, mida analüüsiti emtritsitabiini/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi/efavirensi rühma patsientidel ja 10/29 (34,5%) isolaatides, mida analüüsiti lamivudiini/zidovudiini/efavirensi rühmas (p-väärtus <0,05, Fisheri täpsustest, mis võrdleb emtritsitabiini+tenofoviirdisoproksiilfumaraadi rühma lamivudiini/zidovudiini rühmaga kõikide patsientide hulgas).
•Ükski analüüsitud viirustest ei sisaldanud K65R ega K70E mutatsioone.
•Genotüübiline resistentsus efavirensile, eelkõige K103N mutatsioonile, tekkis viiruses 13/19 (68%) patsientidest emtritsitabiini/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi/efavirensi rühmas ja 21/29 (72%) patsientidest võrdlusrühmas.
In vivo – kokkupuute-eelne profülaktika: Ilma HIV-1 infektsioonita isikute vereplasma proove kahest kliinilisest uuringust (iPrEx ja Partners PrEP) analüüsiti HIV-1 nelja teisendi suhtes, millel avaldus aminohappe asendusi (K65R, K70E, M184V ja M184I), mis võivad osutada tenofoviiri või emtritsitabiini resistentsusele. Kliinilises uuringus iPrEx ei tuvastatud HIV-1 teisendeid, millel avalduks K65R, K70E, M184V või M184I, serokonversiooni ajal isikutel, kes nakatusid HIV-1-ga pärast uuringusse registreerumist. 3 isikul 10-st, kellel oli uuringusse registreerumisel äge HIV- infektsioon, tuvastati HIV-is M184I ja M184V mutatsioonid 2 isikul 2-st emtritsitabiini/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi rühmas ja 1 isikul 8-st platseeborühmas.
Kliinilises uuringus Partners PrEP ei tuvastatud HIV-1 teisendeid, millel avalduks K65R, K70E, M184V või M184I, serokonversiooni ajal isikutel, kes nakatusid HIV-1-ga uuringu ajal. 2 isikul 14-st, kellel oli uuringusse registreerumisel äge HIV-infektsioon, tuvastati HIV-s K65R mutatsioon 1 isikul 5-st 245 mg tenofoviirdisoproksiili (fumaraadina) saaval rühmal ja (emtritsitabiini resistentsusega seotud) M184V mutatsioon 1 isikul 3-st emtritsitabiini/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi rühmas.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
HIV-1 infektsiooni ravi.
Avatud, randomiseeritud kliinilises uuringus (GS-01-934) manustati retroviirusvastast ravi varem mitte saanud HIV-1 infektsiooniga täiskasvanud patsientidele kas emtritsitabiini, tenofoviirdisoproksiilfumaraati ja efavirensi (n=255) üks kord ööpäevas või lamivudiini ja zidovudiini, mida manustati kaks korda ööpäevas ja efavirensi üks kord ööpäevas (n=254). Emtritsitabiini- ja tenofoviirdisoproksiilfumaraadi rühma patsientidele manustati emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraati ja efavirensi 96.-144. nädalani. Randomiseeritud rühmade uuringueelsete parameetrite mediaanväärtused olid sarnased: vereplasma HIV-1 RNA
- ,02 ja 5,00 log10 koopiat/ml ning CD4 arv 233 ja 241 rakku/mm. Selle uuringu esmaseks efektiivsuse tulemusnäitajaks oli saavutada ja säilitada HIV-1 RNA tõendatud kontsentratsioon <400 koopiat/ml 48 nädala vältel. Teisene efektiivsusanalüüs 144 nädala vältel hõlmas muuhulgas patsientide osakaalu HIV-1 RNA kontsentratsioonidega <400 koopiat/ml või <50 koopiat/ml ja CD4 rakkude arvu lähteväärtuse muutust.
48 nädala esmase tulemusnäitaja andmed näitasid, et emtritsitabiini, tenofoviirdisoproksiilfumaraadi ja efavirensi kombinatsioon oli efektiivsema viirusvastase toimega kui lamivudiini ja zidovudiini
fikseeritud kombinatsioon koos efavirensiga, nagu näidatud tabelis 4. Tabelis 4 on toodud ka 144 nädala sekundaarse tulemusnäitaja andmed.
Tabel 4. 48 ja 144 nädala efektiivsusandmed uuringust GS-01-934, milles HIV-1 infektsiooniga, varem retroviirusvastast ravi mitte saanud patsientidele manustati emtritsitabiini, tenofoviirdisoproksiilfumaraati ja efavirensi
| GS-01-934 |
| GS-01-934 | |||||
| 48 nädalat kestnud ravi |
| 144 nädalat kestnud ravi | |||||
| Emtritsitabiin/ |
| Lamivudiin/ |
| Emtritsitabiin/ |
| Lamivudiin/ | |
| Tenofoviirdisoproksiil- | zidovudiin/ | Tenofoviirdisoproksiil- | zidovudiin/ | ||||
| fumaraat/ |
| efavirens | fumaraat/efavirens* |
| efavirens | ||
| efavirens |
|
|
|
|
|
| |
HIV-1 RNA |
|
|
|
|
|
|
| |
<400 koopiat/ml | 84% (206/244) |
| 73% (177/243) | 71% (161/227) |
| 58% (133/229) | ||
(TLOVR) |
|
|
|
|
|
|
| |
p-väärtus | 0,002** |
| 0,004** |
| ||||
% erinevus | 11% (4%…19%) | 13% (4%...22%) | ||||||
(95% CI) | ||||||||
|
|
|
|
|
|
| ||
HIV-1 RNA |
|
|
|
|
|
|
| |
<50 koopiat/ml | 80% (194/244) |
| 70% (171/243) | 64% (146/227) |
| 56% (130/231) | ||
(TLOVR) |
|
|
|
|
|
|
| |
p-väärtus | 0,021** |
| 0,082** | |||||
% erinevus | 9% (2%...17%) |
| 8% (-1%...17%) | |||||
(95% CI) |
| |||||||
|
|
|
|
|
|
| ||
CD4 rakkude arvu |
|
|
|
|
|
|
| |
Lähteväärtuse | +190 |
| +158 | +312 |
| +271 | ||
keskmine muutus |
|
| ||||||
|
|
|
|
|
|
| ||
(rakku/mm) |
|
|
|
|
|
|
| |
p-väärtus | 0,002 a |
|
| 0,089a |
| |||
Erinevus | 32 (9...55) | 41 (4...79) | ||||||
(95% CI) | ||||||||
|
|
|
|
|
|
|
* Emtritsitabiini, tenofoviirdisoproksiilfumaraati ja efavirensi saavatele patsientidele manustati 96.-144. nädalani emtritsitabiini/tenofoviirdisoproksiilfumaraati ja efavirensi.
** p-väärtus põhineb Cochrane-Mantel-Haenszeli testil, mis stratifitseeriti CD4 rakkude arvu algväärtuse jaoks TLOVR=Time to Loss of Virologic Response (viroloogilise vastuse kadumise piir)
A Van Eltereni test
Kliinilises randomiseeritud uuringus (M02-418) raviti 190 retroviirusvastast ravi varem mitte saanud täiskasvanut üks kord ööpäevas emtritsitabiini ja tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga kombinatsioonis lopinaviiri/ritonaviiriga, mida manustati üks või kaks korda ööpäevas. 48 nädala pärast oli patsientide protsent, kellel saadi lopinaviiri/ritonaviiri üks kord ööpäevas manustamisega HIV-1 RNA
- <50 koopiat/ml 70% ja kaks korda ööpäevas manustamisega 64%. Keskmised muutused CD4 rakkude arvus võrreldes algväärtusega olid vastavalt +185 rakku/mm3 ja +196 rakku/mm.
- Piiratud kliiniline kogemus patsientidel, kellel on nii HIV- kui ka HBV-infektsioon, osutab, et emtritsitabiini või tenofoviirdisoproksiilfumaraadi kasutamine retroviirusvastases kombineeritud ravis HIV-infektsiooni kontrollimiseks vähendab HBV DNA-d (vähenemine vastavalt 3 log10 või
4…5 log; vt lõik 4.4).
Kokkupuute-eelne profülaktika
Uuringuga iPrEx (CO-US-104-0288) hinnati emtritsitabiini/tenofoviirdisoproksiilfumaraati või platseebot 2499-l ilma HIV-infektsioonita mehel (või sugu vahetanud naisel), kes seksivad meestega ja kelle puhul peetakse HIV-infektsiooniga nakatumise riski kõrgeks. Isikuid jälgiti 4237 inimaastat. Algväärtuste kokkuvõte on toodud tabelis 5.
Tabel 5. Uuringu CO-US-104-0288 (iPrEx) populatsioon
|
| Emtritsitabiin |
| Platseebo | /tenofovirdiso- |
| proksiilfuma- | |
| (n = 1248) | |
| raat | |
|
| |
|
| (n = 1251 |
|
|
|
Vanus (aastat), keskmine | 27 (8,5) | 27 (8,6) |
(SD) |
|
|
|
|
|
Rass, N (%) |
|
|
Mustanahaline/afromeeriklane | 97 (8) | 117 (9) |
Valge | 208 (17) | 223 (18) |
Segarass/muu | 878 (70) | 849 (68) |
Asiaat | 65 (5) | 62 (5) |
Latiino, N (%) | 906 (73) | 900 (72) |
Seksuaalsed riskitegurid skriinimisel |
|
|
|
|
|
Partnerite arv eelneval 12 nädala, keskmine (SD) | 18 (43) | 18 (35) |
URAI eelneval 12 nädalal N (%) | 753 (60) | 732 (59) |
URAI HIV-positiivse (või teadmata staatusega) partneriga eelneva 6 | 1009 (81) | 992 (79) |
kuu jooksul, N (%) |
|
|
Osalus seeeksiäris viimase 6 kuu jooksul, N (%) | 510 (41) | 517 (41) |
Teadaolevalt HIV-positiivne partner viimase 6 kuu jooksul, N (%) | 32 (3) | 23 (2) |
Süüfilise seropositiivsus, N (%) | 162/1239 (13) | 164/1240 (13) |
Herpes simplex viiruse 2. tüübi infektsioon seerumis, N (%) | 430/1243 (35) | 458/1241 (37) |
Leukotsüütide esteraas uriinis positiivne, N (%) | 22 (2) | 23 (2) |
URAI (unprotected receptive anal intercourse) = kaitsmata retseptiivne anaalühe
HIV serokonversiooni üldine esinemissagedus ja esinemissagedus kaitsmata retseptiivsest anaalühtest teatanud alamrühmas on toodud tabelis 6. Juhtumi-kontrolli uuringus vereplasma või rakusisese ravimikontsentratsioonide hindamisel leiti, et efektiivsus oli tugevas korrelatsioonis ravijärgimusega (tabel 7).
Tabel 6. Efektiivsus uuringus CO-US-104-0288 (iPrEx)
|
|
| Emtritsitabiin/ |
|
| Platseebo | tenofoviirdiso- | ,AP-väärtus B | |
|
|
| proksiil- |
|
|
|
| fumaraat |
|
|
|
|
|
|
mITT analüüs |
|
|
|
|
Serokonversioonid/N | 83/1217 |
| 48/1224 | 0,002 |
Suhtelise riski vähenemine (95% CI)B | 42% | (18%, 60%) | ||
|
|
|
|
|
URAI 12 nädala jooksul enne skriinimist, mITT analüüs |
|
|
|
|
Serokonversioonid/N | 72 / 753 |
| 34 / 732 | 0,0349 |
Suhtelise riski vähenemine (95% CI)B | 52% | (28%, 68%) | ||
|
|
|
|
|
a P-väärtused logaritmilise astaktesti järgi. URAI P-väärtused viitavad nullhüpoteesile, et efektiivsus erines alarühma kihtide vahel (URAI, mitte-URAI).
b Suhtelise riski vähenemine, arvutatud mITT kohta, lähtudes intsidendi serokonversioonist, s.t. ilmneb perioodil pärast algväärtuste määramist kuni esimese ravijärgse visiidini (ligikaudu 1 kuu pärast viimast uuringuravimi väljajagamist).
Tabel 7. Efektiivsus ja järjepidevus uuringus CO-US-104-0288 (iPrEx, sobitatud juhtumi- kontrolli analüüs)
| TUVASTATUD | Tuvastama- | Riski suhteline |
Kohort | RAVIM | ta ravim | vähenemine |
|
| (2-poolne 95% | |
|
|
| |
|
|
| CI)A |
|
|
|
|
HIV-positiivsed isikud | (8%) | 44 (92%) | 94% (78%, 99%) | |
|
|
|
|
|
HIV-negatiivsega sobitatud kontrollisikud | (44%) | 81 (56%) | — | |
|
|
|
|
|
A Suhtelise riski vähenemine, arvutatuna intsidendi (pärast algväärtuse määramist) serokonversiooni põhjal topeltpimedast raviperioodist kuni 8-nädalase jälgimisperioodi lõpuni. Ainsates proovides, mis saadi emtritsitabiini/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi randomiseerimise läbinud isikutelt, hinnati tuvastatava plasma või rakusiseste TDF-DP-tasemete suhtes.
Kliinilise uuringuga Partners PrEP (CO-US-104-0380) hinnati emtritsitabiini/tenofoviirdisoproksiilfumaraati, 245 mg tenofoviirdisoproksiili (fumaraadina) või platseebot 4758 ilma HIV-infektsioonita isikul Keeniast või Ugandast, kes olid serodiskordantsetes heteroseksuaalsetes paarisuhetes. Isikuid jälgiti 7830 inimaastat. Algväärtused on toodud tabelis 8.
Tabel 8. Uuringu CO-US-104-0380 (Partners PrEP) populatsioon
|
| Tenofoviirdiso- | Emtritsitabiin/ |
|
| tenofoviir- | |
| PLATSEEBO | proksiil 245 mg | |
| disoproksiil- | ||
| (n = 1584) | (fumaraadina) | |
| fumaraat | ||
|
| (n=1584) | |
|
| (n = 1579) | |
|
|
| |
|
|
|
|
Vanus (aastat), mediaan (Q1, Q3) | 34 (28, 40) | 33 (28, 39) | 33 (28, 40) |
|
|
|
|
Sugu, N (%) |
|
|
|
Mees | 963 (61) | 986 (62) | 1013 (64) |
Naine | 621 (39) | 598 (38) | 566 (36) |
Paari olulisemad karakteristikud, N (%) või mediaan (Q1, Q3) |
|
| |
|
|
|
|
Uuringupartneriga abielus | 1552 (98) | 1543 (97) | 1540 (98) |
Uuringupartneriga kooselatud aastad | 7,1 (3,0, 14,0) | 7,0 (3,0, 13,5) | 7,1 (3,0, 14,0) |
Mitu aastat on diskordantsusest oldud teadlik | 0,4 (0,1, 2,0) | 0,5 (0,1, 2,0) | 0.4 (0,1, 2,0) |
|
|
|
|
HIV-i serokonversiooni esinemissagedus on toodud tabelis 9. Meestel oli HIV-1 serokonversiooni määr 0,24/100 emtritsitabiini/tenofoviidisoproksiilfumaraat-ravi inimaasta kohta, naistel oli HIV-1 serokonversiooni määr 0,95/100 emtritsitabiini/tenofoviidisoproksiilfumaraat-ravi inimaasta kohta. Juhtumi-kontrolli uuringus vereplasma või rakusisese ravimikontsentratsioonide hindamisel leiti, et efektiivsus oli tugevas korrelatsioonis ravijärgimusega ja oli kõrgem alamuuringus osalejatel, kes said aktiivset ravijärgimusega seotud nõustamist ja nagu on toodud tabelis 10.
Tabel 9. Efektiivsus uuringus CO-US-104-0380 (Partners PrEP)
|
| Tenofoviirdisoprok- | Emtritsitabiin/ |
| Platseebo | siil 245 mg | tenofoviirdisoproksii |
|
| (fumaraadina) | lfumaraat |
|
|
|
|
Serokonversioonid/NA | 52/1578 | 17/1579 | 13/1576 |
Esinemus 100 inimaasta kohta (95% CI) | 1,99 (1,49, 2,62) | 0,65 (0,38, 1,05) | 0,50 (0,27, 0,85) |
Suhtelise riski vähenemine (95% CI) | — | 67% (44%, 81%) | 75% (55%, 87%) |
A Suhtelise riski vähenemine mITT kohordi kohta, arvutatuna intsidendi (pärast algväärtuse määramist) serokonversiooni järgi. Aktiivseid uuringurühmasid on võrreldud platseeboga.
Tabel 10. Efektiivsus ja ravijärgimus uuringus CO-US-104-0380 (Partners PrEP)
| Arv tuvastatud | Riskihinnang HIV-1 kaitsele: tenofoviiri | |||
| tuvastamine võrrelduna tenofoviiri | ||||
| tenofoviiriga/proovide koguarv (%) | ||||
Uuringuravimi | mittetuvastamisega | ||||
|
| ||||
kvantifitseerimine |
|
|
|
| |
|
| Suhtelise riski |
| ||
|
|
|
| ||
| Juhtum | Kohort | vähenemine | p-väärtus | |
|
|
| (95% CI) |
|
A | 3/12 | 375/465 (81%) | 90% (56%, 98%) | 0,002 |
| ||||
FTC/TDF rühm | (25%) |
|
|
|
|
|
|
| |
A | 6/17 | 363/437 (83%) | 86% (67%, 95%) | < 0,001 |
| ||||
TDF rühm | (35%) |
|
|
|
|
|
|
| |
| Ravijärgimuse alamuuringus |
|
| |
|
| osalejadB |
|
|
|
| Tenofoviir- | Suhtelise riski |
|
Ravijärgimuse |
| disoproksiil |
| |
| vähenemine | p-väärtus | ||
alamuuring |
| 245 mg (fumaraadina)+ | ||
Platseebo | (95% CI) |
| ||
|
| emtritsitabiin/tenofo- |
|
|
|
| viirdisoproksiil- |
|
|
|
| fumaraat |
|
|
|
|
|
|
|
Serokonversioonid/ | 14/404 | 0/745 (0%) | 100% (87%, 100%) | < 0,001 |
| (3,5%) | |||
NB |
|
|
|
- A “Juhtum“ = HIV serokonverter; kohort = 100 juhuslikult valitud isikut 245 mg tenofoviirdisoproksiili (fumaraadina) ja emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi rühmast. Plasma tuvastatava tenofoviiri tasemeid hinnati ainult juhtumi või kohorti proovides isikutelt, kes said randomiseeritult 245 mg tenofoviidisoproksiili (fumaraadina) või emtritsitabiin/tenofo- viirdisoproksiilfumaraati.
- B Alamuuringus osalejate ravijärgimust jälgiti aktiivselt (nt tehti etteteatamata koduvisiite ja loeti üle tabletid) ning nad said nõustamist uuringuravimi võtmise järjepidevuse parandamiseks..
Lapsed
Lastel ei ole kliinilisi uuringuid emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga tehtud.
Emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi kliiniline efektiivsus ja ohutus tehti kindlaks emtritsitabiini ja tenofoviirdisoproksiilfumaraadi uuringutes, kus neid manustati eraldi ravimitena.
Emtritsitabiini uuringud
48 nädala vältel saavutas või säilitas enamik emtritsitabiini saanud üle 4-kuustest imikutest ja lastest plasma HIV-1 RNA kontsentratsiooni täieliku supressiooni (89% saavutas ≤ 400 koopiat/ml ja 77% saavutas ≤ 50 koopiat/ml).
Tenofoviirdisoproksiilfumaraadi uuringud
Uuringus GS-US-104-0321 raviti 87 HIV-1 infektsiooniga, varem ravi saanud patsienti vanuses 12 kuni 18 aastat 48 nädalat tenofoviirdisoproksiilfumaraadi (n = 45) või platseeboga (n = 42) kombinatsioonis optimaalse baasraviga (OBR). Uuringu piirangute tõttu ei demonstreeritud 24. nädalal plasma HIV-1 RNA kontsentratsiooni põhjal tenofoviirdisoproksiilfumaraadi kasulikkust võrreldes platseeboga. Kuid täiskasvanute andmete ja farmakokineetiliste võrdlusandmete ekstrapolatsiooni alusel on oodata kasulikku toimet noorukitel (vt lõik 5.2).
Tenofoviirdisoproksiilfumaraadi või platseeboga ravitud patsientide keskmine lülisamba LMT Z-skoor enne ravi algust oli vastavalt -1,004 ja -0,809 ning keskmine organismi üldine LMT Z-skoor oli -0,866 ja -0,584. Keskmine muutus 48. nädalal (topeltpimeda faasi lõpp) tenofoviirdisoproksiilfumaraadi- ja platseeborühmas oli vastavalt -0,215 ja -0,165 lülisamba nimmeosa LMT Z-skooris ning -0,254 ja - 0,179 organismi üldises LMT Z-skooris. Tenofoviirdisoproksiilfumaraadi rühmas oli keskmine LMT suurenemise kiirus väiksem kui platseeborühmas. 48. nädalal oli kuuel noorukil tenofoviirdisoproksiilfumaraadi rühmast ja ühel noorukil platseeborühmast tekkinud märkimisväärne lülisamba nimmeosa LMT vähenemine (määratletud kui vähenemine > 4%). 96 nädalat tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga ravitud 28 patsiendil vähenesid lülisamba nimmeosa LMT Z-skoor -0,341 ja organismi üldine LMT Z-skoor -0,458 võrra.
Uuringus GS-US-104-0352 randomiseeriti 97 varem ravi saanud, stavudiini või zidovudiini sisaldava raviskeemiga stabiilses viroloogilises supressioonis patsienti vanuses 2 kuni < 12 aastat saama 48 nädala vältel stavudiini või zidovudiini asemel tenofoviirdisoproksiilfumaraati (n = 48) või jätkama endise raviskeemiga (n = 49).
48. nädalal oli tenofoviirdisoproksiilfumaraadi ravirühmast 83%-l ja stavudiini või zidovudiini ravirühmast 92%-l patsientidest HIV-1 RNA kontsentratsioon < 400 koopiat/ml. Erinevust patsientide osakaalus, kellel 48. nädalaks säilis kontsentratsioon < 400 koopiat/ml, mõjutas peamiselt suurem katkestamiste arv tenofoviirdisoproksiilfumaraadi ravirühmas. Puuduvaid andmeid välja jättes oli 48. nädalal HIV-1 RNA kontsentratsioon < 400 koopiat/ml 91% patsientidest tenofoviirdisoproksiilfumaraadi ravirühmas ja 94% patsientidest stavudiini või zidovudiini ravirühmas.
Lastel on teatatud LMT vähenemisest. Tenofoviirdisoproksiilfumaraadi või stavudiini või zidovudiiniga ravitud patsientidel oli ravieelne keskmine lülisamba nimmeosa LMT Z-skoor vastavalt -1,034 ja -0,498, ning keskmine organismi üldine LMT Z-skoor vastavalt -0,471 ja -0,386. Tenofoviirdisoproksiilfumaraadi rühmas ja stavudiini või zidovudiini rühmas olid 48. nädalal (randomiseeritud faasi lõpp) keskmised muutused vastavalt 0,032 ja 0,087 lülisamba nimmeosa LMT Z-skooris ning -0.184 ja -0.027 organismi üldise LMT Z-skooris. Tenofoviirdisoproksiilfumaraadi ja stavudiini või zidovudiini ravirühmades oli 48. nädalal lülisamba nimmeosa luutiheduse suurenemise keskmine kiirus sarnane. Kogu organismi luutiheduse suurenemine oli tenofoviirdisoproksiilfumaraadi rühmas väiksem kui stavudiini või zidovudiini rühmas. 48. nädalal tekkis ühel tenofoviirdisoproksiil- fumaraadiga ravitud osalejal, kuid mitte ühelgi stavudiini või zidovudiiniga ravitud osalejatest oluline (> 4%) lülisamba nimmeosa LMT vähenemine. 64 osalejal, keda raviti 96 nädala vältel tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga, vähenes lülisamba nimmeosa LMT Z-skoor -0,012 ja organismi üldine LMT Z-skoor -0,338 võrra. LMT Z-skoore ei kohandatud pikkusele ega kehakaalule.
Uuringus GS-US-104-0352 osalemise katkestas tenofoviirdisoproksiilfumaraati saanud 89-st lapsest neli kõrvaltoimete tõttu, mis vastasid proksimaalse renaalse tubulopaatia tunnustele (mediaanne ekspositsioon tenofoviirdisoproksiilfumaraadile oli 104 nädalat).
Emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi ohutus ja efektiivsus HIV-1 infektsiooni ravis lastel vanuses kuni 12 aastat ei ole tõestatud. Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada emtritsitabiini/tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga kokkupuute-eelses profülaktikas läbi viidud uuringute tulemused laste ühe või mitme alarühma kohta (teave lastel kasutamise kohta vt lõik 4.2).
Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Ühe emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi õhukese polümeerikattega tableti bioekvivalentsus ühe emtritsitabiini 200 mg kõvakapsli ja ühe tenofoviirdisoproksiilfumaraadi 245 mg õhukese polümeerikattega tabletiga tehti kindlaks pärast ühekordse annuse manustamist tühja kõhuga tervetele isikutele. Pärast emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi suukaudset manustamist tervetele isikutele imenduvad emtritsitabiin ja tenofoviirdisoproksiilfumaraat kiiresti ning tenofoviirdisoproksiilfumaraat muudetakse tenofoviiriks. Emtritsitabiini ja tenofoviiri maksimaalsed kontsentratsioonid saabuvad 0,5...3,0 tundi pärast manustamist tühja kõhuga. Emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi manustamine koos toiduga pikendab tenofoviiri maksimaalse kontsentratsiooni saabumist ligikaudu kolmveerand tundi ja suure rasvasisaldusega või kerge einega manustamine suurendab tenofoviiri AUC ja Cmax väärtust vastavalt ligikaudu 35% ja 15% võrreldes manustamisega tühja kõhuga. Tenofoviiri imendumise optimeerimiseks soovitatakse emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraati manustada eelistatavalt koos toiduga.
Jaotumine
Pärast veenisisest manustamist oli emtritsitabiini ja tenofoviiri jaotusruumala vastavalt ligikaudu
1,4 l/kg ja 800 ml/kg. Pärast emtritsitabiini ja tenofoviirdisoproksiilfumaraadi suukaudset manustamist jaotuvad emtritsitabiin ja tenofoviir laialdaselt kogu organismis. In vitro oli emtritsitabiini seondumine inimese vereplasmavalkudega <4% ja ei sõltunud kontsentratsioonist vahemikus 0,02...200 µg/ml.
Tenofoviiri in vitro seonduvus plasma- või seerumivalkudega oli vastavalt alla 0,7% ja 7,2% tenofoviiri kontsentratsioonivahemikus 0,01...25 µg/ml.
Biotransformatsioon
Emtritsitabiin metaboliseerub piiratud määral. Emtritsitabiini biotransformatsioon hõlmab tioolrühma oksüdatsiooni, mille käigus moodustuvad 3'-sulfoksiid-diastereomeerid (ligikaudu 9% annusest) ja konjugatsiooni glükuroonhappega, mille käigus moodustub 2'-O-glükuroniid (ligikaudu 4% annusest). In vitro uuringutes tehti kindlaks, et nii tenofoviirdisoproksiil kui ka tenofoviir ei ole CYP450 ensüümide substraadid. Nii emtritsitabiin ja ka tenofoviir ei inhibeerinud in vitro ravimite metabolismi, mida vahendab mõni inimese ravimi biotransformatsiooniga seotud CYP450 tähtsamatest isoensüümidest. Emtritsitabiin ei inhibeeri ka glükuroonimise eest vastutavat ensüümi uridiin-5'-difosfoglükuronüültransferaasi.
Eritumine
Emtritsitabiin eritub peamiselt neerude kaudu, ligikaudu 86% annusest eritub uriini ja ligikaudu 14% väljaheitega. 13% emtritsitabiini annusest eritus uriiniga kolme metaboliidina.
Emtritsitabiini süsteemne kliirens oli keskmiselt 307 ml/min. Pärast suukaudset manustamist on emtritsitabiini eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu 10 tundi.
Tenofoviir eritub peamiselt neerude kaudu nii filtratsiooni teel kui ka aktiivse tubulaartransportsüsteemi vahendusel. Pärast veenisisest manustamist eritub ligikaudu 70%...80% annusest muutumatul kujul uriiniga. Tenofoviiri nähtav kliirens on ligikaudu 307 ml/min. Renaalne kliirens on hinnanguliselt 210 ml/min, mis ületab glomerulaarfiltratsiooni kiirust. See näitab, et tenofoviiri eliminatsioonis on tähtis osa aktiivsel tubulaarsekretsioonil. Pärast suukaudset manustamist on tenofoviiri eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu 12...18 tundi.
Eakad
Eakatel patsientidel (vanuses üle 65 aasta) ei ole emtritsitabiini või tenofoviiriga farmakokineetilisi uuringuid läbi viidud.
Sugu
Emtritsitabiini ja tenofoviiri farmakokineetika on meessoost ja naissoost patsientidel sarnane.
Etniline kuuluvus
Etnilisest kuuluvusest tingitud kliiniliselt olulist erinevust emtritsitabiini farmakokineetikas ei ole täheldatud. Tenofoviiri farmakokineetikat erinevates etnilistes rühmades ei ole eraldi uuritud.
Lapsed
Emtritsitabiini/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi farmakokineetikat ei ole lastel ja noorukitel (vanuses kuni 18 aastat) uuritud. Tenofoviiri tasakaalukontsentratsiooni farmakokineetikat hinnati 8 HIV-1 infektsiooniga noorukil (vanuses 12 kuni <18 aastat) kehakaaluga ≥35 kg ja 23 HIV-1 infektsiooniga lapsel vanuses 2 kuni <12 aastat. Tenofoviiri süsteemne saadavus lastel, kellele manustati suu kaudu tenofoviirdisoproksiilfumaraati 245 mg või 6,5 mg/kg kehakaalu kohta kuni maksimaalse annuseni 245 mg, sarnanes süsteemse saadavusega täiskasvanutel, kellele manustati 245 mg tenofoviirdisoproksiili (fumaraadina) üks kord ööpäevas. Tenofoviirdisoproksiili (fumaraadina) farmakokineetikat ei ole uuritud alla 2-aastastel lastel. Üldiselt on emtritsitabiini farmakokineetika imikutel, lastel ja noorukitel (vanuses 4 kuud kuni 18 aastat) sarnane täiskasvanutele.
Neerukahjustus
Saadaval on piiratud andmed emtritsitabiini ja tenofoviiri farmakokineetika kohta pärast üksikpreparaatide manustamist koos või emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraat kombinatsioonpreparaadina neerukahjustusega patsientidele. Farmakokineetilised näitajad määrati peamiselt eraldi pärast 200 mg emtritsitabiini või 245 mg tenofoviirdisoproksiili ühekordse annuse
manustamist HIV-infektsioonita isikutele, kellel oli erineva raskusastmega neerukahjustus. Neerukahjustuse raskusaste defineeriti vastavalt kreatiniini kliirensi lähteväärtuse põhjal (>80 ml/min: normaalne neerufunktsioon; 50...79 ml/min: kerge neerukahjustus; 30...49 ml/min: mõõdukas neerukahjustus; 10...29 ml/min: raske neerukahjustus).
Emtritsitabiini keskmine (sulgudes hälbekoefitsient) süsteemne saadavus suurenes väärtuselt 12 (25%) g•h/ml normaalse neerufunktsiooniga isikutel väärtusteni 20 (6%) µg•h/ml,
25 (23%) µg•h/ml ja 34 (6%) µg•h/ml vastavalt kerge, mõõduka ja raske neerukahjustusega isikutel.
Tenofoviiri keskmine (sulgudes hälbekoefitsient) süsteemne saadavus suurenes väärtuselt 2185 (12%) ng•h/ml normaalse neerufunktsiooniga isikutel väärtusteni 3064 (30%) ng•h/ml,
6009 (42%) ng•h/ml ja 15985 (45%) ng•h/ml vastavalt kerge, mõõduka ja raske neerukahjustusega isikutel.
Emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi manustamisintervalli pikendamise tulemuseks mõõduka neerukahjustusega, HIV-1 infektsiooniga patsientidel on arvatavasti kõrgem maksimumkontsentratsioon vereplasmas ja madalam Cmin võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega. Hemodialüüsi vajavatel lõppstaadiumis neeruhaigusega (end-stage renal disease, ESRD) isikutel suurenes dialüüside vahel ravimi süsteemne saadavus emtritsitabiini puhul 72 tunni jooksul väärtuseni 53 (19%) µg•h/ml ja tenofoviiril puhul 48 tunni jooksul väärtuseni
42857 (29%) ng•h/ml.
Tenofoviirdisoproksiilfumaraadi ohutuse, viirusvastase toime ja farmakokineetika hindamiseks manustatuna koos emtritsitabiiniga HIV-infektsiooniga, neerukahjustusega patsientidele viidi läbi väike kliiniline uuring. Alarühmas, kuhu kuuluvatel patsientidel oli kreatiniini kliirens 50…60 ml/min ja kellele manustati ravimit üks kord ööpäevas, suurenes tenofoviiri süsteemne saadavus 2...4 korda ja neerufunktsioon halvenes.
Neerufunktsiooni kahjustusega lastel ei ole emtritsitabiini ja tenofoviiri farmakokineetikat uuritud. Andmete puudumise tõttu ei saa annustamissoovitusi anda (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
Maksakahjustus
Emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiilfumaraadi farmakokineetikat maksakahjustusega isikutel ei ole uuritud.
Emtritsitabiini farmakokineetikat ei ole uuritud erineva raskusastmega maksapuudulikkusega HBV- infektsioonita isikutel. Üldiselt oli emtritsitabiini farmakokineetika HBV-infektsiooniga isikutel sarnane tervete isikute ja HIV-infektsiooniga patsientidega.
Prekliinilised ohutusandmed
- Maksakahjustuse erineva raskusastmega (defineeritud vastavalt Child-Pugh-Turcotte (CPT) klassifikatsioonile) HIV-infektsioonita isikutele manustati tenofoviirdisoproksiili ühekordne annus 245 mg. Tenofoviiri farmakokineetika maksakahjustusega isikutel oluliselt ei muutunud, mis viitab sellele, et sellistel isikutel ei ole vaja annust korrigeerida. Keskmised (sulgudes hälbekoefitsient) tenofoviiri Cmax ja AUC0-∞ väärtused olid tervetel isikutel vastavalt 223 (34,8%) ng/ml ja 2050 (50,8%) ng•h/ml võrreldes vastavate näitajatega 289 (46,0%) ng/ml ja 2310 (43,5%) ng•h/ml mõõduka ning 305 (24,8%) ng/ml ja 2740 (44,0%) ng•h/ml raske maksakahjustusega isikutel.
Emtritsitabiin
Emtritsitabiini farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
Tenofoviirdisoproksiilfumaraat
Tenofoviirdisoproksiilfumaraadi farmakoloogilise ohutuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Korduvtoksilisuse uuringutes, kus manustati raviannustele sarnaseid või suuremaid annuseid rottidele, koertele ja ahvidele, saadi tulemusi, mis võivad olla kliinilisel kasutamisel olulised, sh selgusid muutused neerudes ja luudes ning seerumi fosfaadisisalduse vähenemine. Luutoksilisust diagnoositi osteomalaatsiana (ahvidel) ja LMT vähenemisena (rottidel ja koertel). Noortel täiskasvanud rottidel ja koertel tekkis luutoksilisus süsteemse saadavuse korral, mis ületas süsteemset saadavust lastel ja täiskasvanutel ≥5 korda; noortel nakatunud ahvidel tekkis luutoksilisus väga suure süsteemse saadavuse korral pärast subkutaanset manustamist (≥40 korda kõrgem süsteemsest saadavusest patsientidel). Uuringud rottide ja ahvidega osutasid toimeainega seotud fosfaadi imendumise vähenemisele sooles koos võimaliku LMT sekundaarse vähenemisega.
Genotoksilisuse uuringutest on ilmnenud positiivsed tulemused in vitro hiire lümfoomirakkude uuringus, vastuolulised tulemused ühes Ames’i testis kasutatud tüves ja nõrgalt positiivsed tulemused USD uuringus primaarsetes roti hepatotsüütides. In vivo hiire luuüdi mikrotuumade uuringu tulemused olid aga negatiivsed.
Kartsinogeensuse uuringud suukaudse manustamisega rottidele ja hiirtele näitasid ainult väheseid duodenataalsete tuumorite juhte, mis esinesid hiirtel äärmiselt suure annuse puhul. Vastavate tuumorite teke inimestel on väga ebatõenäoline.
Reproduktiivtoksilisuse uuringud rottide ja küülikutega ei näidanud mingit mõju paaritumisele, viljakusele, tiinusele või loote parameetritele. Siiski vähendas maternaalset toksilisust põhjustavates annustes tenofoviirdisoproksiil peri- ja postnataalse toksilisuse uuringus järglaste elulemusindeksit ja kaalu.
Emtritsitabiini ja tenofoviirdisoproksiilfumaraadi kombinatsioon
Nende kahe koostisosa kombinatsiooni uurivates üks kuu või vähem kestvates genotoksilisuse ja korduvtoksilisuse uuringutes ei täheldatud toksikoloogiliste toimete tugevnemist, võrreldes uuringutega, milles võrreldi koostisosi eraldi.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Tableti sisu
Mikrokristalliline tselluloos
Naatriumkroskarmelloos
Hüdrofoobne kolloidne ränidioksiid
Talk
Magneesiumstearaat
Õhuke polümeerikate
Opadry II Blue (segu polüvinüülalkoholist, titaandioksiidist (E171), makrogool 3350, talgist, indigokarmiin-alumiiniumlakist (E132)).
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
3 aastat
Soovitatav kõlblikkusaeg pärast pakendi esmakordset avamist: 30 päeva.
Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.
Pärast esmast avamist hoida temperatuuril kuni 30°C.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Pappkarbis kõrgtihedast polüetüleenist (HDPE) pudel, millel on polüpropüleenist (PP) lastekindel keeratav kork, induktsioonkuumutatud kate (alumiinimufoolium), ja mis sisaldab ränigeeliga desikanti (HDPE mahutis).
Pakendi suurused:
1 x 30 õhukese polümeerikattega tableti.
3 x 30 õhukese polümeerikattega tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
Pudeli avamiseks vajutage lastekindel kork alla ja keerake seda vastupäeva.
MÜÜGILOA HOIDJA
Zentiva, k.s.
U Kabelovny 130 102 37 Prague 10 Tšehhi
MÜÜGILOA NUMBER
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
05.2017
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Aprill 2018