Eligard - süstelahuse pulber ja lahusti (22,5mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: L02AE02
Toimeaine: leuproreliin
Tootja: Astellas Pharma d.o.o.

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ELIGARD, 22,5 mg süstelahuse pulber ja lahusti

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks süstel süstelahuse pulbriga sisaldab 22,5 mg leuproreliinatsetaati, mis vastab 20,87 mg leuproreliinile.

INN. Leuprorelinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Süstelahuse pulber ja lahusti.

Pulber (süstel B):

Süstel valge kuni tuhmvalge pulbriga.

Lahusti (süstel A):

Süstel selge, värvitu kuni kahvatukollase lahusega.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Hormoonsõltuva kaugelearenenud eesnäärmevähi ning piirdunud ja lokaalselt levinud suure riskiga hormoonsõltuva eesnäärmevähi ravi kombinatsioonis kiiritusraviga.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud mehed

ELIGARD 22,5 mg peab manustama tervishoiuspetsialisti järelvalve all, kellel on ravivastuse jälgimise kogemus.

ELIGARD 22,5 mg manustatakse ühe nahaaluse süstena üks kord iga kolme kuu järel. Süstitud lahus moodustab ravimidepoo ja tagab leuproreliinatsetaadi pideva vabanemise kolme kuu jooksul.

Reeglina nõuab kaugelearenenud eesnäärmevähi ravi ELIGARD 22,5 mg pikaajalist ravi, mida ei tohi katkestada remissiooni või seisundi paranemise puhul.

ELIGARD 22,5 mg võib kasutada piirdunud ja lokaalselt levinud suure riskiga eesnäärmevähi neoadjuvantraviks või adjuvantraviks kombinatsioonis kiiritusraviga.

Reageerimist ELIGARD 22,5 mg ravile peab kontrollima kliiniliste parameetrite abil ja prostataspetsiifilise antigeeni (PSA) taseme mõõtmise teel vereseerumis. Kliinilised uuringud on näidanud, et enamusel patsientidel, kellele ei ole tehtud orhidektoomiat, tõuseb testosterooni tase kolme esimese ravipäeva jooksul ja seejärel langeb 3...4 nädala jooksul alla meditsiinilise kastratsiooni puhul saavutatava taseme. Kord saavutatud kastraadi tase püsis kogu ravimi manustamise aja vältel (<1% esines testosteroonitaseme tõuse). Kui patsiendi reaktsioon on optimaalsest väiksem, tuleb veenduda, kas testosterooni tase vereseerumis on saavutanud kastraadi taseme või püsib sellel.

Ebaõiged võtted ravimi ettevalmistamisel, manustamiskõlblikuks muutmisel või manustamisel võivad põhjustada toime puudumist, mistõttu tuleb oletatava või teadaoleva käsitsemisvea korral jälgida testosteroonitaset (vt lõik 4.4).

Metastaatilise kastratsiooniresistentse eesnäärmekasvajaga patsientidel, kes ei ole kirurgiliselt kastreeritud ja saavad ravi GnRH agonistiga, nagu leuproreliin ja alluvad ravile androgeeni biosünteesi inhibiitorite või androgeeni retseptorite inhibiitoritega, võib ravi GnRH agonistiga jätkata.

Lapsed

Ohutus ja efektiivsus lastel vanuses 0…18 eluaastat ei ole tõestatud (vt ka lõik 4.3).

Patsientide erirühmad

Maksa- ega neerukahjustustega patsientidel ei ole kliinilisi uuringuid läbi viidud.

Manustamisviis

ELIGARD 22,5 mg tuleb ette valmistada, manustamiskõlblikuks muuta ja manustada ainult neid protseduure valdavate tervishoiutöötajate poolt. Vt lõik 6.6: Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks. Kui ravim ei ole ettevalmistatud korrektselt, ei tohi seda manustada.

Kahe steriilse süstli sisu tuleb omavahel segada vahetult enne ELIGARD 22,5 mg manustamist nahaaluse süstena.

Loomkatsetest saadud andmete põhjal tuleb rangelt vältida ravimi süstimist arterisse või veeni.

Nagu ka teiste nahaaluse süstena manustatavate ravimite puhul, peab süstekohta perioodiliselt vahetama.

Vastunäidustused

ELIGARD 22,5 mg on vastunäidustatud naistel ja lastel.

Ülitundlikkus leuproreliinatsetaadi, teiste GnRH agonistide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Patsientidid, kellele on tehtud orhidektoomia (ELIGARD 22,5 mg, nagu teisedki GnRH agonistid, ei kutsu esile edasist testosterooni taseme langust pärast kirurgilist kastratsiooni).

Monoteraapiana eesnäärme vähi puhul patsientidel, kel on sedastatud seljaaju kompressioon või spinaalsed metastaasid (vt ka lõik 4.4).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Korrektne manustamiskõlblikuks muutmine: Kui ravim ei ole manustamiskõlblikuks muudetud täpselt vastavalt juhendile, võib selle mõju olla oodatust nõrgem. Vt lõigud 4.2 ja 6.6 juhendite saamiseks ravimi ettevalmistamiseks ja manustamiseks ning testosteroonitaseme hindamiseks oletatava või teadaoleva käsitsemisvea korral.

Androgeensupressioonravi võib pikendada :QT-intervalli

Patsientidel, kellel on esinenud või esinevad QT-intervalli pikenemise riskifaktorid ning patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis võivad pikendada QT-intervalli (vt lõik 4.5) peavad arstid enne ravi alustamist ELIGARD 22,5 mg’ga hindama kasu/riski suhet, sealhulgas võimalikku torsade de pointes’i esinemist.

Kardiovaskulaarsed haigused: Seoses GnRH agonistide kasutamisega meestel on teatatud müokardiinfarkti, kardiaalse äkksurma ja insuldi suurenenud riskist. Olemasolevate andmete põhjal on see risk madal, kuid seda tuleb prostata vähiga patsientidele ravi määramisel koos kardiovaskulaarsete

riskifaktoritega hoolikalt hinnata. GnRH agoniste saavaid patsiente peab kardiovaskulaarse haiguse sümptomite suhtes jälgima ning ravima vastavalt kliinilisele praktikale.

Mööduv testosterooni taseme tõus: Leuproreliinatsetaat, nagu teisedki GnRH agonistid, põhjustab esimesel ravinädalal mööduvat testosterooni, dihüdrotestosterooni ja happelise fosfataasi kontsentratsiooni tõusu vereseerumis. Patsiendid võivad kogeda sümptomite tugevnemist või uute sümptomite ilmnemist, sealhulgas luuvalu, neuropaatiat, hematuuriat, kusejuha või põie tühjendamise takistust (vt lõik 4.8). Ravi jätkumisel need sümptomid tavaliselt kaovad.

Ravi algfaasis tuleks kaaluda ka sobiva antiandrogeeni manustamisele. Ravi antiandrogeeniga tuleb alustada 3 päeva enne leuproreliinravi algust ja jätkata esimese kahe-kolme ravinädala jooksul. Selline manustamisviis väldib esialgse vereseerumi testosterooni taseme tõusu poolt esile kutsutud haigusnähte

Kirurgilisele kastratsioonile järgnev ELIGARD 22,5 mg manustamine ei põhjusta edasist testosterooni taseme langemist vereseerumis.

Luutihedus: Meditsiinikirjanduses on andmeid vähenenud luutihedusest meestel, kellele on tehtud orhidektoomia või keda on ravitud GnRH analoogiga (vt lõik 4.8).

Antiandrogeenravi suurendab oluliselt osteoporoosist tingitud luumurdude riski. Selle küsimuse kohta on saadaval ainult piiratud hulgal andmeid. Osteoporoosist tulenevaid luumurdusid täheldati pärast 22 kuud kestnud farmakoloogilist androgeenide deprivatsiooni 5%-l patsientidest ja 4%-l patsientidest, kes olid saanud sellist ravi 5…10 aasta vältel.. Osteoporoosist põhjustatud luumurdude risk on üldiselt kõrgem kui patoloogiliste luumurdude risk.

Peale pikaajalise testosteroonipuuduse võivad osteoporoosi arengut mõjutada iga, suitsetamine ja alkohoolsete jookide tarbimine, rasvumine ja füüsilise koormuse puudumine.

Hüpofüüsi apopleksia: Turuletulekujärgse järelvalve käigus on pärast GnRH agonistide manustamist harva teatatud hüpofüüsi apopleksiast (hüpofüüsi infarkti sekundaarne kliiniline sündroom), mis on enamasti ilmnenud kahe nädala jooksul, mõningatel juhtudel esimese tunni jooksul esimese annuse võtmisest. Hüpofüüsi apopleksia on ilmnenud äkilise peavalu, oksendamise, nägemise muutuse, oftalmopleegia, muutunud vaimse seisundi ja mõnikord kardiovaskulaarse kollapsina. Vajalik on kohene meditsiiniline abi.

Hüperglükeemia ja diabeet: GnRH agonistiga ravitud meestel on teatatud hüperglükeemiast ja suuremast diabeediriskist. Hüperglükeemia võib väljendada diabeedi arenemist või diabeediga patsientidel vere glükoositaseme kõikumist. GnRH agonisti saaval patsiendil peab vereglükoosi ja/või glükosüleeritud hemoglobiini (HbA1c) taset perioodiliselt kontrollima ja ravima vastavalt hüperglükeemia või diabeedi ravijuhistele.

Krambid: Turuletulekujärgselt on täheldatud krampe leuproleiinatsetaati saavatel patsientidel, kellel on anamneesis soodustavad tegurid või mitte. Krampe tuleb ravida vastavalt kliinilisele praktikale.

Muud juhud: GnRH agonistide manustamisel on teatatud ureetra sulguse ja seljaaju kompressiooni juhtumitest, mis võib kaasa tuua paralüüsi koos letaalsete tüsistustega või ilma nendeta Kui tekib seljaaju kompressioon või neerukahjustus, tuleb alustada nende komplikatsioonide standardse raviga. Lülisamba ja/või ajumetastaasidega patsiente, samuti kuseteede ahenemisega patsiente tuleb esimesel paaril ravinädalal hoolikalt jälgida.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ravimiga ELIGARD 22,5 mg ei ole läbi viidud farmakokineetilisi koostoime uuringuid. Leuproreliinatsetaadi koostoimest teiste ravimitega ei ole andmeid.

Kuna androgeensupressioonravi võib pikendada QT-intervalli, tuleb ELIGARD 22,5 mg samaaegset kasutamist koos ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli või ravimitega, mis võivad põhjustada torsade de pointes‘i, näiteks nagu IA klassi (nt kinidiin, disopüramiid) või III klassi (nt

amiodaroon, sotalool, dofetiliid, ibutiliid) antiarütmikumid, metadoon, moksifloksatsiin, antipsühhootikumid jne, hoolikalt kaaluda (vt lõik 4.4).

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Ei ole asjakohane, kuna ELIGARD 22,5 mg on naistele vastunäidustatud.

Toime reaktsioonikiirusele

ELIGARD 22,5 mg toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimekus võib halveneda seoses võimalike ravimi kõrvaltoimete või haigusega kaasnevate nähtudega, nagu väsimus, pearinglus ja nägemishäired.

Kõrvaltoimed

ELIGARD 22,5 mg puhul täheldatavad kõrvaltoimed tulenevad peamiselt leuproreliinatsetaadi spetsiifilisest farmakoloogilisest toimest – teatud hormoonide taseme tõusust ja langusest. Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on kuumahood, iiveldus, halb enesetunne, väsimus ja mööduv paikne ärritus süstekohas. Kergeid või mõõdukaid kuumahoogusid esineb ligikaudu 58% patsientidest.

Kõrvaltoimed tabelina

Kaugelearenenud eesnäärmevähiga patsientide hulgas läbi viidud kliiniliste uuringute käigus ELIGARD’iga täheldati alljärgnevaid kõrvaltoimeid. Kõrvaltoimete esinemissagedus on liigitatud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100, < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000, < 1/100), harv (≥ 1/10 000, < 1/1000) ja väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Infektsioonid ja infestatsioonid

 

sage

nina-neelupõletik

aeg-ajalt

kuseteede infektsioon, paikne nahainfektsioon

Ainevahetus- ja toitumishäired

 

aeg-ajalt

suhkurtõve süvenemine

Psühhiaatrilised häired

 

aeg-ajalt

ebatavalised unenäod, depressioon, libiido langus

Närvisüsteemi häired

 

aeg-ajalt

pearinglus, peavalu, hüpesteesia, unetus, maitsetundlikkuse häired,

 

lõhnatundlikkuse häired, peapööritus

harv

ebanormaalsed tahtmatud liigutused

Südame häired

 

teadmata

QT-intervalli pikenemine (vt lõigud 4.4 ja 4.5)

 

 

Vaskulaarsed häired

 

väga sage

kuumahood

aeg-ajalt

hüpertensioon, hüpotensioon

harv

äkiline teadvuskadu, minestus

Respiratoorsed, rindkere ja

 

mediastiinumi häired

 

aeg-ajalt

ninavoolus, hingeldus

Seedetrakti häired

 

sage

iiveldus, kõhulahtisus, gastroenteriit/koliit

aeg-ajalt

kõhukinnisus, suukuivus, düspepsia, oksendamine

harv

kõhupuhitus, röhitised

 

 

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

 

väga sage

täppverevalumid, naha punetus

sage

sügelus, öine higistamine

aeg-ajalt

niiske nahk, suurenenud higistamine

harv

juuste väljalangemine, nahalööve

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

sage

liigesevalu, jäsemevalu, lihasvalu, külmavärinad, nõrkus

aeg-ajalt

seljavalu, lihaskrambid

 

 

Neerude ja kuseteede häired

 

sage

urineerimissageduse muutus, raskendatud urineerimine, düsuuria,

 

noktuuria, oliguuria

aeg-ajalt

põie spasm, hematuuria, sagenenud urineerimine, uriinipeetus

Reproduktiivse süsteemi ja

 

rinnanäärme häired

 

sage

rindade tundlikkus, munandite atroofia, munandite valu, viljatus,

 

rindade hüpertroofia, erektsioonihäired, peenise mõõtmete

 

vähenemine

aeg-ajalt

günekomastia, impotentsus, munandite funktsiooni häired

harv

rindade valu

Üldised häired ja manustamiskoha

 

reaktsioonid

 

väga sage

väsimus, põletustunne süstekohas, süstekoha tundlikkuse häired

sage

halb enesetunne, valu süstekohas, verevalum süstekohas,

 

torkimistunne süstekohas

aeg-ajalt

süstekoha sügelus, süstekoha kõvastumine, letargia, valu, palavik

harv

süstekoha haavandumine

väga harv

süstekoha nekroos

Vere ja lümfisüsteemi häired

 

sage

verepildi muutused, aneemia

Uuringud

 

sage

vere kreatiniinfosfokinaasi aktiivsuse suurenemine, pikenenud

 

vere hüübimisaeg

aeg-ajalt

alaniinaminotransferaasi aktiivsuse suurenemine, triglütseriidide

 

sisalduse suurenemine veres, protrombiiniaja pikenemine,

 

kehakaalu tõus

  1. TABEL 1. Eligardi kliinilistes uuringutes ilmnenud kõrvaltoimed
  2. TABEL 1. Eligardi kliinilistes uuringutes ilmnenud kõrvaltoimed

Teised leuproreliinatsetaadiga ravimisel esinenud kõrvaltoimed on perifeersed tursed, kopsuemboolia, südamepekslemine, müalgia, lihasnõrkus, muutused nahatundlikkuses, külmavärinad, lööve, mälukaotus ja nägemishäired. Selle rühma ravimite kestval kasutamisel on täheldatud lihasatroofiat. Harvadel juhtudel on pärast GnRH agonistide (nii lühi- kui pikaajaliselt toimivate) manustamist esinenud infarkte varem sedastatud hüpofüüsi apopleksiast. Trombotsütopeeniat ja leukopeeniat on registreeritud harva. Teatatud on glükoositaluvuse muutustest.

GnRH agonistide analoogide manustamise järgselt on teatatud krampide esinemisest (vt lõik 4.4).

Lokaalsed kõrvaltoimed, mida on kirjeldatud pärast ELIGARD´i süstimist, kattuvad nendega, mis tihti kaasnevad samalaadsete subkutaanselt manustatavate ravimite kasutamisega. Üldiselt on need nahaalusele süstile järgnevad paiksed kõrvaltoimed olnud kerged ja lühiajalised.

GnRH agonistide analoogide manustamise järgselt on teatatud harva anafülaktilistest/ anafülaktoidsetest reaktsioonidest.

Luutiheduse muutused

Meditsiinilises kirjanduses on andmeid vähenenud luutihedusest meestel, kellele on tehtud orhidektoomia või keda on ravitud GnRH agonistidega. Võib oletada, et pikaajalise ravi korral leuproreliiniga võivad ilmneda süveneva osteoporoosi tunnused. Osteoporoosist tingitud suurenenud luumurdude riski kohta (vt lõik 4.4).

Haigusnähtude ägenemine

Esimesel paaril nädalal võib ravi leuproreliinatsetaadiga põhjustada haiguse sümptomite ägenemist. Kui lülisamba metastaasid ja/või kuseteede obstruktsioon või hematuuria süvenevad, võivad tekkida neuroloogilised probleemid, näiteks alajäsemete nõrkus ja/või paresteesia või urineerimisega seotud sümptomite süvenemine.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

ELIGARD 22,5 mg kuritarvitamine ning tahtlik üleannustamine ei ole tõenäoline. Leuproreliinatsetaadi kliinilisel kasutamisel ei ole ilmnenud ravimi kuritarvitamist ega üleannustamist, ent kui see peaks juhtuma, tuleb patsienti jälgida ja vajadusel määrata sümptomaatiline toetav ravi.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Gonadotropiini vabastavate hormoonide analoogid. ATC-kood: L02AE02

Leuproreliinatsetaat on naturaalselt esineva gonadotropiini vabastajahormooni (GnRH) sünteetiline nonapeptiidagonist, mis pidevalt manustatuna pärsib ajuripatsi gonadotropiini sekretsiooni ja surub maha testikulaarset steroidgeneesi meestel. See toime taandub pärast ravikuuri lõpetamist. Agonistil on tugevam toime kui naturaalsel hormoonil ning testosteroonisisalduse taastumiseni kuluv aeg võib olla individuaalselt erinev.

Leuproreliinatsetaadi manustamise tagajärjel tõuseb esialgu tsirkuleeriva luteiniseeriva hormooni (LH) ja folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) tase, mis viib mööduva gonadosteroidide, testosterooni ja dihüdrotestosterooni taseme tõusuni meestel. Pidev leuproreliinatsetaadi manustamine viib LH ja FSH tasemete langusele. Meestel alaneb testosterooni tase alla kastraadi taseme (≤50 ng/dL). Need alanemised ilmnevad 3…5 nädala jooksul pärast ravi alustamist. Keskmiselt on testosterooni tase kuue kuu pärast 10,1 (±0,7 ng/dL), mis vastab hormooni tasemele pärast kahepoolset orhidektoomiat. Kõik patsiendid, kes keskse kliinilise uuringu käigus said maksimaalse doosi 22,5 mg leuproreliini, jõudsid viie nädala pärast kastraadi tasemeteni; 99% jõudsid selleni kahekümne kaheksandaks päevaks. Valdaval enamusel patsientidest leiti testosterooni tase olevat alla 20 ng/dL, sealjuures ei ole veel kindlaks tehtud kogu sellest tulenev kasu. PSA tase langes kuue kuu pärast 98% võrra.

Pikaajalised uuringud on näidanud, et ravi jätkamine hoiab testosterooni hulga alla kastraadi taseme kuni 7 aastat ja arvatavasti piiramatuks ajaks.

Kliinilise uuringu programmi läbiviimise ajal ei mõõdetud vahetult kasvaja suurust, kuid kaudne pidurdav mõju kasvajale oli olemas, nagu nähtub 98% PSA keskmise taseme langusest Eligard 22,5 manustamisel.

III faasi randomiseeritud kliinilises uuringus, milles osales 970 lokaalselt levinud eesnäärmevähiga patsienti (eelkõige T2c...T4, mõned patsiendid ka T1c...T2b koos regionaalsete lümfisõlmede patoloogilise haaratusega), kellest 483 said lühiaegset (6 kuud) androgeene pärssivat ravi koos kiiritusraviga ja 487 pikaaegset ravi (3 aastat), võrreldi mittehalvemuse analüüsis lühiaegset ning pikaaegset kaasuvat ja adjuvantset hormoonravi GnRH agonistiga (triptoreliin või gosereliin). Üldine 5-aastane suremuse määr oli lühiaegse ja pikaaegse ravi rühmas vastavalt 19,0% ja 15,2%. Täheldatud riskisuhe 1,42 koos ühepoolse 95,71% ülemise usalduspiiriga 1,79 või kahepoolse 95,71% usaldusvahemikuga 1,09; 1,85 (p = 0,65 mittehalvemuse osas) näitab, et elulemus kiiritusravi ja 6- kuulise androgeene pärssiva ravi kombinatsiooni korral on väiksem kui kiiritusravi ja 3-aastase

androgeene pärssiva ravi kombinatsiooni korral. Üldine elulemuse määr oli 5 aasta järel pikaajalise ja lühiajalise ravi korral vastavalt 84,8% ja 81,0%. Üldine elukvaliteet (hinnatuna QLQ-C30 alusel) ei erinenud rühmade vahel oluliselt (p = 0,37). Tulemustes domineerib patsientide populatsioon, kellel oli tegemist lokaalselt levinud vähiga.

Tõendusmaterjal suure riskiga piirdunud eesnäärmevähi näidustuse osas põhineb avaldatud uuringutel kiiritusravi ja GnRH analoogide, sealhulgas leuproreliinatsetaadi, kombinatsioonravi kohta. Analüüsiti viie avaldatud uuringu (EORTC 22863, RTOG 85-31, RTOG 92-02, RTOG 8610 ja D’Amico et al., JAMA, 2004) kliinilisi andmeid, mis kõik näitavad GnRH analoogi ja kiiritusravi kombinatsiooni kasulikkust. Avaldatud uuringutes ei olnud võimalik selgelt eristada lokaalselt levinud eesnäärmevähi ja piirdunud suure riskiga eesnäärmevähi näidustustega patsientide populatsioone.

Kliinilised uuringud on näidanud, et kiiritusravi koos sellele järgneva 3-aastase androgeene pärssiva raviga on eelistatav kiiritusravile koos sellele järgneva 6-kuulise androgeene pärssiva raviga. Androgeene pärssiva ravi soovitatav kestus ravijuhendites on kiiritusravi saanud T3...T4 patsientidel 2…3 aastat.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Kaugelearenenud eesnäärmevähiga patsientidel tõuseb keskmine leuproreliini kontsentratsioon vereseerumis 4,6 tundi (Cmax) pärast esmast manustamist kuni 127 ng/ml. Pärast iga manustamist järgnenud esmast tõusu (pärast iga manustamist järgnes platoofaas kestusega 3…84 päeva) jäid kontsentratsiooni näitajad vereseerumis suhteliselt konstantseteks (0,2…2 ng/ml). Tõendid akumulatsiooni kohta pärast korduvat manustamist puuduvad.

Jaotumine

Tervetel meessoost vabatahtlikel,kellele manustati ravim veenisisese boolussüstena,, oli leuproreliini jaotuse keskmine püsiv maht pärast süsti 27 liitrit. In vitro kõikus vereplasma valkudega seotud kogus 43% kuni 49%.

Eritumine

Tervetele meessoost vabatahtlikele 1 mg leuproreliinatsetaadi veenisisese boolusena manustamisel oli keskmine süsteemne kliirens 8,34 l/t, kaheruumilisel mudelil põhineva lõpliku eliminatsiooni poolväärtusega ligikaudu 3 tundi.

ELIGARD’iga ei ole ekskretsiooni uuringuid läbi viidud.

ELIGARD’iga ei ole metabolismi uuringut läbi viidud.

Prekliinilised ohutusandmed

Leuproreliinatsetaadi prekliinilised uuringud kinnitasid mõlemast soost isenditel ravimi farmakoloogilistel omadustel põhinevat mõju reproduktiivsele süsteemile. Need toimed olid pöörduvad teatud aja jooksul pärast ravi lõpetamist. Leuproreliinatsetaadi manustamisel ei sedastatud teratogeenset toimet. Katsetes küülikutega avaldus embrüotoksilisus/letaalsus, mis põhineb leuproreliinatsetaadi farmakoloogilisel toimel reproduktiivsele süsteemile.

Kartsinogeensuse uuringud viidi läbi rottidel ja hiirtel 24 kuu jooksul. Rottidel täheldati hüpofüüsi apopleksia esinemissageduse annusest sõltuvat suurenemist pärast ravimi nahaalust manustamist annustes 0,6...4 mg/kg/päevas. Hiirtel sellist toimet ei leitud.

Mitmete in vitro ja in vivo uuringute andmetel ei ole leuproreliinatsetaat ja kord kuus manustatav preparaat ELIGARD 22,5 mg mutageensed.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Lahusti (süstel A):

DL-piim- ja glükoolhappe kopolümeer (75:25)

 

N-metüülpürrolidoon

Pulber (süstel B):

puuduvad

Sobimatus

Süstlis B asuv leuproreliin tuleb segada ainult süstlis A asuva lahustiga ja teda ei tohi segada muude ravimitega.

Kõlblikkusaeg

2 aastat

Pärast ravimi külmkapist väljavõtmist võib seda hoida originaalpakendis toatemperatuuril (kuni 25°C) kuni neli nädalat.

Pärast aluse esmakordset avamist tuleb süstelahuse pulber ja lahusti otsekohe muuta manustamiskõlblikuks ja manustada patsiendile.

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist: kasutada otsekohe, kuna lahuse viskoossus aja jooksul tõuseb.

Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2 ºC...8 ºC).

Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Enne süstimist peab ravim olema toatemperatuuril. Selleks võtta originaalpakend ligikaudu 30 minutit enne kasutamist külmkapist välja. Pärast ravimi külmkapist väljavõtmist võib seda hoida originaalpakendis toatemperatuuril (kuni 25°C) kuni neli nädalat.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Kaks süstlit, millest üks tsüklilise olefiini kopolümeersüstel (süstel B) sisaldab pulbrit ja teine polüpropüleensüstel (süstel A) sisaldab lahustit. Kaks süstlit koos moodustavad segamissüsteemi.

Süstlil A on termoplastkummist kolviotsik ja süstel on suletud polüetüleenist või polüpropüleenist Luer-Lock sulguriga. Süstli otsikukork ja kaks süstli B kolviotsikut on valmistatud klorobutüülkummist.

Saadaval on järgmise suurusega pakendid:

  • Aluste pakend, mis sisaldab kahte termoformeeritud alust karbis. Üks alus sisaldab polüpropüleensüstlit A, suurt kolvivart ja kuivatusaine kotikest. Teine alus sisaldab tsüklilist olefiin kopolümeer süstlit B, steriilset 20G nõela ja silikoon kuivatusaine kotikest.
  • Koondpakk, mis sisaldab komplekte 2 x 2 süstliga (1 x süstel A; 1 x süstel B).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Laske preparaadil soojeneda toatemperatuurini, võttes ravim ligikaudu 30 minutit enne kasutamist külmkapist välja.

Kõigepealt valmistage patsient süstimiseks ette, seejärel valmistage preparaat vastavalt allpool toodud juhenditele. Kui ravim ei ole süstimiseks ette valmistatud täpselt vastavalt juhendile,

võib selle mõju olla oodatust nõrgem ja seetõttu ei tohi seda manustada juhul, kui ei ole järgitud manustamiskõlblikuks muutmise juhendit.

  1. aste: Avage mõlemad alused (rebige nurgast ära kile, mis on tuntav väikese mullina) ja tühjendage selle sisu (kaks alust, mis sisaldavad süstlit A (joonis 1.1) ja süstlit B (joonis 1.2)) puhtale tööpinnale. Visake ära kuivatusaine kotikesed.
  2. aste: Eemaldage süstlilt B sinisevärviline lühike kolvivars (ärge keerake lahti) ja kinnine kork ja visake ära (joonis 2). Ärge püüdke ravimit segada, kui mõlemad korgid on alles.

3.aste: Keerake ettevaatlikult süstli B valge kolvivars allesjäänud halli korgi külge süstlis B (joonis 3).

4.aste: Eemaldage hall kummikork süstlilt B ja asetage süstel tööpinnale (joonis 4).

  1. aste: Hoidke süstel A vertikaalasendis kindlustamaks, et vedelik ei leki ja eemaldage läbipaistev kate süstlilt A (joonis 5).
  2. aste: Ühendage 2 süstlit surudes ja keerates süstlit B süstli A otsa, kuni nad on kindlalt ühendatud (joonis 6a and 6b). Ärge keerake liiga tugevalt.
  3. aste: Pöörake ühendatud süsteem teistpidi ja hoidke neid vertikaalasendis nii, et süstel B on allpool. Vajutage süstlist A vedelik süstlisse B, mis sisaldab pulbrit (leuproreliinatsetaat) (joonis 7).

8.ASTE: Segage ravim hoolikalt läbi. Homogeense, viskoosse lahuse saamiseks tuleb vajutada mõlema süstli sisu õrnalt edasi-tagasi (kokku 60 korda, millele kulub ligikaudu 60 sekundit) hoides neid horisontaalasendis (joonis 8). Ärge painutage süsteemi, kuna see võib põhjustada osalise lahtituleku tõttu lekke.

Täielikult segunenuna on lahus värvitu-valge kuni kahvatukollane (sh valge-kahvatukollase varjundid).

Oluline: Pärast segamist asuge kohe järgmise sammu juurde, sest seistes muutub toode viskoossemaks. Ärge külmutage valmissegatud ravimit.

Pange tähele: Ravim tuleb valmis segada nagu kirjeldatud; raputamine EI TAGA toote piisavat segunemist.

  1. aste: Hoide süstleid vertikaalasendis nii, et süstel B on allpool. Süstlid peavad olema kindlalt ühendatud. Tõmmake kogu segatud ravim süstlisse B (lühike, laiem süstel), vajutades süstli A kolbi allapoole ja kergelt tõmmates süstli B kolbi väljapoole (joonis 9).

10. aste: Süstli A kolvi allavajutamise ajal alustage süstli A eraldamist (joonis 10). Hoolitsege, et ravimit ei lekiks, kuna sellisel juhul ei kinnitu nõel piisavalt.

Pange tähele: lahuses võib olla üks suur või mitu väikest õhumulli- see on lubatav.

Palun ärge suruge neid veel süstlist B välja, kuna sellisel juhul võib osa ravimit kaotsi minna!

  1. aste:

Hoidke süstlit B püstiasendis ja hoidke valgest kolvist kinni, et vältida ravimi väljumist.

Avage nõelapakend, tõmmates ära paberkatte ja võtke nõel välja.

Kinnitage nõel süstli B külge, hoides süstlit paigal ja keerates nõela õrnalt päripäeva ligikaudu kolm neljandikku pööret kuni nõela fikseerumiseni (joonis 11).

Ärge keerake liiga tugevalt, sest see võib põhjustada nõela kinnituse mõranemist ja põhjustada süstimise ajal ravimi lekkimist.

Kui nõela kinnitus peaks mõranema, olema kahjustunud või esinema leke, ei tohi toodet kasutada. Kahjustunud nõela ei tohi asendada/välja vahetada ja ravimit ei tohi süstida. Kogu toode tuleb ohutult minema visata.

Nõela kinnituse kahjustumise korral tuleb kasutada uut asendavat toodet.

12. aste: Enne manustamist eemaldage nõelakaitse (joonis 12).

Oluline: ärge tehke midagi nõela ohutusmehhanismiga enne manustamist.

  1. aste: Enne manustamist suruge suured õhumullid süstlist B välja. Manustage ravim naha alla. Veenduge, et kogu ravim on manustatud.
  2. aste: Peale süstimist lukustage ohutuskaitse kasutades mõnda allpool loetletud meetodit.
  3. Sulgemine tasasel pinnal

Vajutage ohutuskaitse, laiem pool all, siledale pinnale (joonis 14.1a ja b), et katta nõel ja lukustada kaitse.

Lukustumist kinnitab kuuldav ja tuntav “klõps”. Lukustatud olekus on nõela ots täielikult kaetud (joonis 14.1b).

Sulgemine pöidlaga

Vajutades pöidlaga kaitsele, lükake seda nõela otsa suunas (joonis 14.2a ja b), et katta nõel ja lukustada kaitse.

Lukustumist kinnitab kuuldav ja tuntav “klõps”. Lukustatud olekus on nõela ots täielikult kaetud (joonis 14.2b).

15. aste: Kui ohutuskaitse on lukustatud, visake nõel ja süstel teravate esemete jaoks ette nähtud konteinerisse.

MÜÜGILOA HOIDJA

Astellas Pharma d.o.o. Šmartinska cesta 53 1000 Ljubljana Sloveenia

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 04.02.2005

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 29.01.2015

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

september 2018