Edluar - keelealune tablett (5mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Edluar, 5 mg keelealused tabletid

Edluar, 10 mg keelealused tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Edluar 5 mg:

Iga keelealune tablett sisaldab 5 mg zolpideemtartraati.

Edluar 10 mg:

Iga keelealune tablett sisaldab 10 mg zolpideemtartraati.

INN. Zolpidemum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Keelealune tablett.

Edluar 5 mg:

Valged, ümmargused, lamedad, kaldservadega tabletid, diameetriga ligikaudu 7,5 mm. Tableti ühel küljel on pimetrükk „V“.

Edluar 10 mg:

Valged, ümmargused, lamedad, kaldservadega tabletid, diameetriga ligikaudu 7,5 mm. Tableti ühel küljel on pimetrükk „X“.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Unetuse lühiajaline ravi täiskasvanutel.

Uinutid ja sedatiivsed ained on näidustatud ainult siis, kui häire on tõsine, tekitab töövõimetust või põhjustab väljendunud pingeseisundit.

Annustamine ja manustamisviis

Ravi kestus

Ravi peab olema nii lühiajaline kui võimalik. Üldiselt varieerub ravi kestvus mõnest päevast kuni maksimaalselt mõne nädalani, sh annuse järk-järgulise vähendamise periood nelja nädala jooksul. Annuse vähendamise protsess kohandatakse individuaalselt.

Nagu teistegi uinutite korral, ei ole pikaajaline ravi soovitatav ning ravikuuri pikkus ei tohi ületada 4 nädalat. Teatud juhtudel võib olla ravikuuri pikendamine üle maksimaalse perioodi küll vajalik, kuid sel juhul ei tohi seda teha ilma patsiendi seisundit hindamata.

Annustamine

Täiskasvanud

Ravim tuleb võtta ühekordse annusena ja seda ei tohi samal öösel uuesti manustada.

Soovitatav ööpäevane annus täiskasvanutele on 10 mg, mis tuleb võtta vahetult enne magamaminekut. Kasutada tuleb zolpideemi madalaimat toimivat annust ning ööpäevane annus ei tohi ületada 10 mg.

Ühelgi patsiendil ei tohi zolpideemi ööpäevane koguannus ületada 10 mg.

Eakad (üle 65-aastased) või halvas üldseisundis patsiendid

Eakad või halvas üldseisundis patsiendid võivad olla zolpideemile eriti tundlikud, seetõttu on soovitatav neil kasutada ainult 5 mg annust. Neid soovituslikke annuseid ei tohi ületada.

Maksafunktsiooni kahjustus

Maksapuudulikkusega patsientidel ei ole zolpideemi eritumine nii kiire kui normaalse maksafunktsiooniga patsientidel, seetõttu tuleb neil alustada ravi annusega 5 mg, eriti ettevaatlik tuleb olla eakate patsientide puhul. Täiskasvanutel (alla 65-aastased) võib annust suurendada kuni 10 mg-ni ainult siis, kui kliiniline ravivastus on ebapiisav ja ravimit talutakse hästi. Zolpideem on vastunäidustatud raske maksapuudulikkusega patsientidele.

Vt lõik 5.2.

Krooniline respiratoorne puudulikkus

Kroonilise respiratoorse puudulikkusega patsientidel on soovitatav annus väiksem (vt lõik 4.4 „Patsientide erigrupid“).

Lapsed

Zolpideemi ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta, sest puuduvad andmed, mis kinnitaksid kasutamist selles vanusegrupis. Saadaolevad andmed platseebokontrollitud kliinilistest uuringutest on esitatud lõigus 5.1.

Manustamisviis

Keelealuseks manustamiseks.

Zolpideem toimib kiiresti ja tuleb seetõttu võtta vahetult enne voodisse minemist või voodis olles. Tablett tuleb panna keele alla ja hoida seal lahustumiseni. Edluar’i ei tohi võtta koos söögiga või vahetult pärast sööki (vt lõik 5.2).

Vastunäidustused

Ülitundlikkus zolpideemtartraadi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Raske maksapuudulikkus.

Uneapnoe sündroom.

Myasthenia gravis.

Äge ja/või raske hingamispuudulikkus.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Üldised

Unetuse põhjus tuleb võimaluse korral kindlaks teha. Enne uinuti määramist tuleb ravida unetuse põhjuseid. Kui unetus püsib 7…14-päevase ravi järel, võib see olla põhjustatud primaarsest psühhiaatrilisest või füüsilisest häirest ning patsiendi seisundit tuleb regulaarsete ajavahemike järel hoolikalt uuesti hinnata.

Üldine teave toimete kohta, mida täheldatakse bensodiasepiinide või teiste uinutite manustamise järgselt ning mida raviarst peab arvestama, on toodud allpool.

Tolerantsus

Pärast korduvat kasutamist mõne nädala jooksul võib lühitoimeliste bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ainete uinutava toime efektiivsus väheneda.

Sõltuvus

Bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete kasutamine võib tekitada nende ravimite suhtes füüsilist ja psüühilist sõltuvust. Sõltuvuse risk suureneb koos annuse ja ravi kestusega, risk on suurem ka patsientidel, kellel on anamneesis psühhiaatriline häire ja/või ravimsõltuvus, alkoholi, ainete või ravimite kuritarvitamine.

Selliseid patsiente tuleb uinutite kasutamise ajal hoolikalt jälgida. Sõltuvus võib tekkida ka terapeutiliste annuste kasutamisel ja/või individuaalsete riskifaktoriteta isikutel. Kui füüsiline sõltuvus on juba tekkinud, kaasnevad ravi järsu katkestamisega ärajätunähud. Nendeks võivad olla peavalud või lihasvalu, tugev ärevus ja pinge, rahutus, segasus, ärrituvus ja unetus. Rasketel juhtudel võivad ilmneda järgmised sümptomid: derealisatsioon, depersonalisatsioon, hüperakuusia, jäsemete tuimus ja pakitsus, ülitundlikkus valguse, müra ja füüsilise kontakti suhtes, hallutsinatsioonid või epileptilised krambid.

Tagasilöögiefekt - unetus

Uinutitega ravimise lõpetamisel võib tekkida mööduv sündroom, mille puhul sümptomid, mis tingisid ravi bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainetega, on taastekkides tugevamini väljendunud. Sellega võivad kaasneda teised reaktsioonid, sealhulgas meeleolu muutused, ärevus ja rahutus.

Patsient peab olema teadlik tagasilöögifenomeni võimalusest, vähendades seega ärevust nende sümptomite ilmnemisel pärast ravimi ärajätmist. On kirjeldatud, et lühitoimeliste bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ainete puhul võivad ärajätunähud avalduda ka annustamiskordade vahepeal, eriti kui kasutatakse suuri annuseid.

Oht ravi katkestamisega seotud reaktsioonide/tagasilöögiefekti tekkeks on suurem, kui ravimi võtmine järsult katkestatakse, seetõttu soovitatakse annust järk-järgult vähendada.

Ravi kestus

Ravi kestus peab olema nii lühike kui võimalik (vt lõik 4.2) ja see ei tohi koos annuse vähendamise perioodiga ületada 4 nädalat. Ravi kestuse pikendamine üle selle aja võib toimuda ainult siis, kui patsiendi seisundit on uuesti hinnatud.

Ravi alustamisel on kasulik patsiendile öelda, et see on piiratud kestusega ning selgitada, kuidas täpselt ravi lõpetamisel annust järk-järgult vähendada.

Rasked traumad

Tulenevalt oma farmakoloogilisest toimest võib zolpideem põhjustada uimasust ja teadvustaseme langust, mis võib viia kukkumiste ning neist tingitud raskete vigastusteni.

Järgmise päeva psühhomotoorsed häired

Järgmisel päeval tekkivate psühhomotoorsete häirete, sealhulgas autojuhtimisvõime halvenemise, risk suureneb, kui:

−zolpideemi võetakse vähem kui 8 tundi enne tegevusi, mis vajavad vaimset erksust (vt lõik 4.7);

−võetakse soovitatavast annusest suurem annus;

−zolpideemi manustatakse koos teiste kesknärvisüsteemi depressantidega või teiste ravimitega,

mis suurendavad zolpideemi taset veres, või koos alkoholi või ebaseaduslike narkootiliste ainetega (vt lõik 4.5).

Zolpideem tuleb võtta ühekordse annusena vahetult enne magamaminekut ja seda ei tohi samal öösel uuesti manustada.

Amneesia

Bensodiasepiinid või bensodiasepiinisarnased ained võivad põhjustada anterograadset amneesiat. Selline seisund tekib tavaliselt mõni tund pärast ravimi sissevõtmist. Riski vähendamiseks peavad patsiendid olema kindlad, et nad saavad 8 tundi segamatult magada (vt lõik 4.8).

Psüühilised ja „paradoksaalsed“ reaktsioonid

Bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete kasutamisel teatakse esinevat selliseid reaktsioone, nagu rahutus, agiteeritus, ärrituvus, agressiivsus, meelepetted, vihahood, luupainajad, hallutsinatsioonid, psühhoosid, unetuse süvenemine ja teised käitumuslikud kõrvaltoimed. Selliste nähtude esinemisel tuleb ravimi kasutamine katkestada. Need reaktsioonid esinevad tõenäolisemalt eakatel.

Somnambulism ja sellega seotud käitumised

Zolpideemi võtnud patsientidel, kes ei olnud täielikult ärkvel, on teatatud uneskõndimisest ja teistest sellega seotud käitumistest, nagu magades autojuhtimine, toidu valmistamine ja söömine, telefoniga rääkimine või seksimine, ilma et inimene ise seda mäletaks. Alkoholi ja teiste KNS-i depressantide kasutamine koos zolpideemiga suurendab sellise käitumise riski, nagu ka zolpideemi kasutamine maksimaalsest soovitatavast annusest suuremates annustes. Patsientidel, kes teatavad sellisest käitumisest, tuleb tõsiselt kaaluda zolpideemi kasutamise lõpetamist (vt lõigud 4.5 ja 4.8).

Patsientide erigrupid

Eakad või nõrgestatud organismiga patsiendid peavad võtma väiksema annuse: vaata soovitatud annustamist (lõik 4.2).

Lihaseid lõõgastava toime tõttu esineb kukkumise ja seetõttu puusaluumurdude tekkimise risk, eriti eakatel patsientidel, kui nad öösel üles tõusevad.

Kuigi annuse kohandamine ei ole vajalik, tuleb neerupuudulikkusega patsientide puhul olla ettevaatlik (vt lõik 5.2).

Ettevaatlik tuleb olla zolpideemi välja kirjutamisel kroonilise hingamispuudulikkusega patsientidele, sest on näidatud, et bensodiasepiinid pärsivad hingamist.

Bensodiasepiinid ja bensodiasepiinisarnased ained ei ole näidustatud raske maksapuudulikkusega patsientidele, sest need võivad esile kutsuda entsefalopaatiat.

Kasutamine psühhootiliste haigustega patsientidel: bensodiasepiinid ja ja bensodiasepiinisarnased ained ei ole esmavaliku ravimitena soovitatavad.

Nagu on näidatud in vitro südame elektrofüsioloogia uuringul, võib zolpideem põhjustada QT- intervalli pikenemist ning ei saa välistada võimalikke tagajärgi pika QT-intervalli sündroomiga patsientidel.

Depressioon

Bensodiasepiine ja bensodiasepiinisarnaseid aineid (nagu zolpideem) ei tohi kasutada ilma sobiva depressioonivastase või depressiooniga seotud ärevuse ravita (enesetapu provotseerimise ohu tõttu sellistel patsientidel). Zolpideemi tuleb depressiooni sümptomitega patsientidele manustada ettevaatusega. Võivad tekkida enesetapumõtted. Tahtliku üleannustamise võimalikkuse tõttu tuleb nendele patsientidele ravimit kätte anda väikseimas võimalikus koguses. Zolpideemi kasutamine võib maskeerida eelnevalt olemasolevat depressiooni. Kuna unetus võib olla üks depressiooni sümptomitest, tuleb unetuse püsimisel patsiendi seisundit uuesti hinnata.

Suitsidaalsus

Mitmetes epidemioloogilistes uuringutes on esinenud suitsiidikatsete ja täideviidud suitsiidide esinemissageduse tõusu depressiooniga ja ilma depressioonita patsientidel, kes said ravi bensodiasepiinide või teiste uinutitega, sh zolpideemiga. Põhjuslikku seost ei ole siiski näidatud.

Kasutamine patsientidel, kellel on anamneesis alkoholi või ravimite kuritarvitamine: bensodiasepiine ja bensodiasepiinisarnaseid aineid tuleb kasutada ülima ettevaatlikkusega patsientidel, kes on kuritarvitanud alkoholi või ravimeid. Need patsiendid peavad zolpideemi manustamise ajal olema hoolika järelevalve all, sest esineb risk harjumuse ja sõltuvuse tekkeks.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ettevaatlik tuleb olla, kui kasutatakse teisi psühhoaktiivseid aineid.

Lihaslõõgastite samaaegne kasutamine võib võimendada lihaseid lõõgastavat toimet ning suurendada kukkumiste ohtu, eeskätt eakatel patsientidel ja suuremate annuste korral (vt lõik 4.4).

Zolpideemi ei tohi kasutada koos alkoholiga. Ravimi kasutamisel koos alkoholiga võib sedatiivne toime tugevneda. See mõjutab autojuhtimise või masinatega töötamise võimet.

Kasutamine koos kesknärvisüsteemi depressantidega

Tsentraalse pärssiva toime tugevnemine võib esineda kasutamisel koos antipsühhootikumide (neuroleptikumid), uinutite, anksiolüütikumide/rahustite/müorelaksantide, antidepressantide, narkootiliste analgeetikumide, epilepsiavastaste ravimite, anesteetikumide ja sedatiivse toimega antihistamiinsete ainetega. Seetõttu võib zolpideemi ja nende ravimite samaaegne kasutamine suurendada uimasust ja järgmise päeva psühhomotoorseid häireid, sealhulgas autojuhtimise võime halvenemist (vt lõigud 4.4 ja 4.7). Üksikjuhtudel on teatatud ka visuaalsete hallutsinatsioonide esinemisest patsientidel, kes kasutavad zolpideemi koos antidepressantidega, sh bupropioon, desipramiin, fluoksetiin, sertraliin ja venlafaksiin.

Fluvoksamiini samaaegsel kasutamisel võib zolpideemi tase veres tõusta ja nende samaaegne kasutamine ei ole soovitatav.

Seetõttu on zolpideemi ja teiste KNS pärssivate ravimite koosmanustamisel vajalik rakendada ettevaatust (vt lõigud 4.8 ja 5.1).

Narkootiliste analgeetikumide puhul võib esineda ka eufooria võimendumine, mis suurendab psüühilise sõltuvuse tekkeriski.

CYP450 inhibiitorid ja indutseerijad

Zolpideem metaboliseeritakse tsütokroom P450 perekonna teatud ensüümide poolt. Nendest peamine on CYP3A4, vähemal määral aitab kaasa CYP1A2.

Rifampitsiin indutseerib zolpideemi metabolismi, põhjustades maksimaalsete plasmakontsentratsioonide ligikaudu 60% vähenemise ja arvatavasti ka efektiivsuse vähenemise. Sarnaseid toimeid võib oodata ka teiste tsütokroom P450 ensüümide tugevate indutseerijatega, nagu karbamasepiin, fenütoiin ja naistepunaürt. Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav.

Võimalik on koostoimete esinemine greibimahlaga (tsütokroom P450 ensüümide inhibiitor).

Ühendid, mis inhibeerivad maksaensüüme (eriti CYP3A4), võivad suurendada plasmakontsentratsioone ja tugevdada zolpideemi toimet. Tsiprofloksatsiini samaaegsel kasutamisel võib zolpideemi tase veres tõusta, nende samaaegne kasutamine ei ole soovitatav.

Kuid kui zolpideemi manustatakse koos ketokonasooliga (200 mg kaks korda ööpäevas), mis on tugev CYP3A4 inhibiitor, suureneb AUC 83% võrra. Tavaliselt ei ole zolpideemi annust vaja muuta, kuid patsienti peab teavitama, et zolpideemi kasutamisel koos ketokonasooliga võib sedatiivne toime tugevneda.

Teised: haloperidooli, kloorpromasiini, itrakonasooli, digoksiini või ranitidiini samaaegsel kasutamisel zolpideemiga olulisi farmakokineetilisi koostoimeid ei täheldatud.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Puuduvad piisavad andmed, mis võimaldavad hinnata zolpideemi ohutust raseduse ja imetamise ajal. Kuigi loomkatsetes ei ole täheldatud ravimi teratogeenset ega embrüotoksilist toimet, ei ole zolpideemi kasutamise ohutust raseduse ajal inimeste puhul kindlaks tehtud. Seega ei tohi zolpideemi kasutada raseduse ajal, eriti esimesel trimestril.

Kui zolpideemi määratakse fertiilses eas naistele, tuleb teda hoiatada, et kui ta planeerib rasestuda või arvab, et ta on rasestunud, peab ta konsulteerima arstiga ravimi ärajätmise võimalusest.

Kui ravimit manustatakse mõjuvatel meditsiinilistel põhjustel raseduse lõppfaasis või sünnituse ajal, võib preparaat oma farmakoloogilise toime tõttu põhjustada vastsündinul hüpotermiat, hüpotooniat ja mõõdukat hingamisdepressiooni.

Vastsündinutel, kelle emad võtsid raseduse hilisfaasis pidevalt bensodiasepiine või bensodiasepiinisarnaseid aineid, võivad tekkida postnataalses perioodis füüsilise sõltuvuse tõttu ärajätunähud.

Imetamine

Zolpideem eritub rinnapiima väikeses koguses. Seetõttu ei tohi zolpideemi rinnaga toitmise ajal kasutada, sest toimeid imikule ei ole uuritud.

Fertiilsus

Toime reaktsioonikiirusele

1. Zolpideemi suukaudne manustamine annuses 4, 20 ja 100 mg/kg kehakaalu kohta või ligikaudu 5, 24 ja 120 korda üle inimesel soovitatud maksimaalse annuse (maximum recommended human dose, MRHD) mg/m2 kohta rottidele enne paaritumist ja selle ajal, ning emastele jätkuvalt poegimisjärgselt 25 päeva jooksul, tekitas ebaregulaarse innatsükli ja pikenenud prekoitaalsed intevallid, kuid ei põhjustatud fertiilsuse langust. Teistele fertiilsuse parameetritele toimeid ei täheldatud. Toimeta annus oli 20 mg/kg kehamassi kohta ööpäevas (ligikaudu 24 korda üle MRHD, lähtuvalt annusest mg/m2 kohta).

Edluar mõjutab tugevalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Sõidukijuhte ja masinate käsitsejaid tuleb hoiatada, et nagu teistegi uinutite puhul, võib ravijärgsel hommikul tekkida uimasuse, reageerimisaja pikenemise, pearingluse, unisuse, ähmase/kahelinägemise ja vähenenud erksuse ning autojuhtimisvõime halvenemise oht (vt lõik 4.8). Selle riski vähendamiseks on soovitatav jätta zolpideemi võtmisest kuni autojuhtimise, masinate kasutamise ja kõrgustes töötamiseni vähemalt 8 tunni pikkune puhkeaeg.

Autojuhtimisvõime halvenemist ja käitumisi, nagu „unes autojuhtimine“ on esinenud zolpideemi kasutamisel monoteraapiana raviannustes.

Selliste käitumiste riski suurendab ka zolpideemi manustamine samaaegselt alkoholi ja teiste kesknärvisüsteemi depressantidega (vt lõigud 4.4 ja 4.5). Patsiente tuleb hoiatada mitte kasutada zolpideemi võtmise ajal alkoholi või muid psühhoaktiivseid aineid.

Kõrvaltoimed

Ravimi kõrvaltoimed on toodud allolevas tabelis järgmiste esinemissageduste alusel:

Väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10,000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Zolpideemi kasutamisega seotud reaktsioonide, eriti KNS-iga seotud teatud reaktsioonide puhul on tõendeid seosest annusega. Teoreetiliselt peaks reaktsioone esinema vähem, kui zolpideemi võetakse vahetult enne magamaminekut. Reaktsioonid esinevad sageli eakatel patsientidel.

Amneesia

Ka ravimi terapeutiliste annuste kasutamisel võib tekkida anterograadne amneesia, mille risk suureneb

koos ravimi annuse suurenemisega. Riski vähendamiseks peavad patsiendid tagama 8 tundi katkestamatut und. Amneesiaga võivad kaasneda käitumishäired (vt lõik 4.4).

Depressioon

Bensodiasepiinide või bensodiasepiinilaadsete ravimite kasutamise ajal võib ilmneda eelnevalt eksisteeriv depressioon (vt lõik 4.4).

Psühhiaatrilised ja „paradoksaalsed“ reaktsioonid

Bensodiasepiinide ja bensodiasepiinilaadsete ravimite kasutamise ajal võivad ilmneda reaktsioonid, nagu rahutus, agiteeritus, ärrituvus, agressiivsus, meelepetted, vihahood, luupainajad, unetuse süvenemine, hallutsinatsioonid, psühhoosid, ebatavaline käitumine ja teised käitumishäired. Nimetatud reaktsioonide tekkimine on tõenäolisem eakatel patsientidel (vt lõik 4.4).

Sõltuvus

Ka ravimi terapeutiliste annuste kasutamisel võib tekkida füüsiline sõltuvus: ravi lõpetamisel võib tekkida ärajätusündroom või tagasilöögi fenomen (vt lõik 4.4).

Võib tekkida psüühiline sõltuvus. Kuritarvitamist on teatatud hulgiravimite kasutajatel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Zolpideemi üleannustamise juhtudel üksi või koos teiste KNS-i pidurdavate ainetega (sealhulgas alkohol) on teadvushäire varieerunud somnolentsusest kuni koomani, teatatud on ka surmaga lõppenud juhtudest.

Patsiendid on täielikult tervistunud zolpideemi üleannustamisel kuni 400 mg, mis on 40 korda suurem soovitatavast annusest.

Kasutada tuleb üldisi sümptomaatilisi ja toetavaid meetmeid. Vajaduse korral tuleb teha kohe maoloputus. Intravenoosseid vedelikke tuleb manustada vajaduse järgi. Kui mao tühjendamisest ei ole kasu, tuleb imendumise vähendamiseks anda aktiivsütt. Kaaluda tuleb hingamis- ja kardiovaskulaarsete funktsioonide jälgimist. Rahustavaid ravimeid ei tohi anda, isegi kui esineb erutus.

Kui täheldatakse tõsiseid sümptomeid, võib kaaluda flumaseniili manustamist. Flumaseniili manustamine võib põhjustada neuroloogiliste sümptomite (krambid) avaldumist.

Ükskõik millise ravimi üleannustamise ravimisel tuleb meeles pidada, et patsient võib olla võtnud mitut ainet.

Zolpideemi suure jaotusruumala ja plasmavalkudega seondumise tõttu ei ole hemodialüüs ega forsseeritud diurees efektiivsed meetmed.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: uinutid ja rahustid, bensodiasepiinisarnased ained. ATC kood: N05CF02.

Zolpideem (imidasopüridiin) on bensodiasepiinisarnane uinuti. Uuringutes näidati, et selle sedatiivne

1. toime avaldub väiksemates annustes kui need, mida on vaja krambivastase, müorelakseeriva või anksiolüütilise toime avaldumiseks. Need toimed on seotud spetsiifilise agonistliku toimega tsentraalsetele retseptoritele, mis kuuluvad GABA-oomega (BZ1 ja BZ) makromolekulaarsesse retseptorkompleksi, mis moduleerivad kloriidikanali avamist. Zolpideem toimib peamiselt oomega- retseptori alatüüpidele (BZ).

Näidatud on zolpideemi efektiivsust unetuse lühiajalises ravis, mida iseloomustavad uinumisraskused. Randomiseeritud uuringutest on saadud veenvaid andmeid vaid 10 mg zolpideemi efektiivsuse kohta. Randomiseeritud topeltpimedas uuringus 462 mitte-eaka terve vabatahtlikuga, kellel esines mööduv unetus, vähendas 10 mg zolpideemi platseebogrupiga võrreldes magamajäämise aega 10 minutit, ja 5 mg zolpideemi vähendas magamajäämise aega 3 minutit.

Randomiseeritud topeltpimedas uuringus 114 mitte-eaka patsiendiga, kellel esines krooniline unetus, vähendas 10 mg zolpideemi platseebogrupiga võrreldes magamajäämise aega 30 minutit, ja 5 mg zolpideemi vähendas magamajäämise aega 15 minutit.

Mõnedel patsientidel võib olla efektiivne ka madalam annus, 5 mg.

Üldiselt zolpideem keelealused tabletid annuses 10 mg lühendavad püsiva une latentsi ligikaudu 10 minuti võrra, võrreldes standardsete 10 mg-ste tablettidega.

Zolpideem soodustab ka une säilimist. Une säilimise efektiivsuse parameetrites keelealuse ja suukaudse tavatableti vahel erinevusi ei olnud (ärkamine pärast uinumist ja une kogupikkus).

Lapsed

Zolpideemi ohutust ja efektiivsust ei ole tõestatud lastel vanuses alla 18 aasta. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringus, milles osales 201 last vanuses 6…17 aastat, kes kannatasid unetuse all, mis oli seotud tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häirega, ei õnnestunud näidata zolpideemi 0,25 mg/kg ööpäevas (maksimaalselt 10 mg ööpäevas) efektiivsust võrreldes platseeboga. Psühhiaatrilised ja närvisüsteemi häired olid kõige sagedamini zolpideemi raviga kaasnevad kõrvaltoimed, võrreldes zolpideemi platseeboga, ning hõlmasid pearinglust (23,5% vs 1,5%), peavalu (12,5% vs 9,2%) ja hallutsinatsioone (7,4% vs 0%) (vt lõik 4.2).

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Zolpideem imendub seedetraktist kiiresti ning ka ravimi uinutav toime saabub kiiresti. Ravimi biosaadavus on suukaudse manustamise järgselt 70%.Terapeutiliste annuste vahemikus on zolpideemi farmakokineetika lineaarne. Terapeutilised plasmakontsentratsioonid on vahemikus 80…200 ng/ml. Edluar keelealuste tablettidega saabub plasmakontsentratsiooni maksimum vahemikus 0,25…3,5 tundi pärast manustamist. Keskmine aeg CMAX tekkimiseni oli sarnane tavatablettide manustamisel täheldatuga. Kuigi esmased plasmakontsentratsioonid 5…15 minuti pärast olid Edluar’iga kõrgemad.

Keskmine AUC ja CMAX vähenesid vastavalt 12% ja 34%, kusjuures keskmine tMAX pikenes 1,0 tunnilt 1,75 tunnini, kui Elduar’i manustati pärast rasvast toitu. Poolväärtusaeg jäi muutumatuks (vt lõik 4.2).

Jaotumine

Jaotusruumala täiskasvanutel on 0,54 l/kg ja see väheneb eakatel 0,34 l/kg-ni.

Seondumine plasmavalkudega on 92%. Metaboliseerumine esimesel maksapassaažil on ligikaudu 35%. On näidatud, et korduv manustamine ei modifitseeri seondumist plasmavalkudega, mis näitab, et zolpideem ja selle metaboliidid ei konkureeri seondumiskohtade suhtes.

Eritumine

Eliminatsiooni poolväärtusaeg on lühike. Zolpideemi keskmine poolväärtusaeg pärast Edluar’i manustamist oli 2,85 tundi (5 mg) ja 2,65 tundi (10 mg). Zolpideemi toime kestab kuni 6 tundi.

Kõik metaboliidid on farmakoloogiliselt inaktiivsed ja erituvad uriiniga (56%) ning väljaheitega (37%).

Uuringutes on näidatud, et zolpideem ei ole dialüüsitav.

Patsientide erigrupid

Neerupuudulikkusega, sh dialüüsipatsientidel on täheldatud kliirensi mõõdukat vähenemist. Teised farmakokineetilised parameetrid ei muutu.

Eakatel patsientidel ja maksapuudulikkusega patsientidel suureneb zolpideemi biosaadavus. Kliirens väheneb ja eliminatsiooni poolväärtusaeg pikeneb (ligikaudu 10 tundi).

Maksatsirroosiga patsientidel täheldati AUC 5-kordset suurenemist ja poolväärtusaja 3-kordset suurenemist.

Prekliinilised ohutusandmed

Prekliinilisi toimeid täheldati vaid annustes, mis ületasid palju kordi maksimaalse inimesel kasutatava annuse ja seetõttu on need kliiniliseks kasutamiseks vähe olulised.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Mannitool (E421)

Mikrokristalliline tselluloos ränidioksiidiga (mikrokristallilise tselluloosi ja kolloidse veevaba ränidioksiidi segu)

Kolloidne veevaba ränidioksiid Kroskarmelloosnaatrium Naatriumsahhariin Magneesiumstearaat

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

4 aastat.

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pakendi iseloomustus ja sisu

10, 14, 20, 28, 30, 60, 100 või 150 keelealust tabletti alumiinium/alumiinium blistrites.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Meda Pharma GmbH & Co. KG

Benzstrasse 1, 61352 Bad Homburg

Saksamaa

MÜÜGILOA NUMBRID

5 mg: 793812

10 mg: 793912

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 29.08.2012

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 13.02.2018

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

veebruar 2018