Efferalgan - suukaudne lahus (30mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
EFFERALGAN, 30 mg/ml suukaudne lahus
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Lahuse 1 ml sisaldab 30 mg paratsetamooli.
INN. Paracetamolum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Suukaudne lahus
Pruun, kergelt viskoosne karamelli ja vanilli aroomiga lahus.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Palavik ja nõrk valu lastel.
Annustamine ja manustamisviis
Suukaudseks kasutamiseks. Kasutatakse lastel kehakaaluga 4...32 kg. Lastele alla 4 kg või üle 32 kg on olemas sobivamad ravimvormid. Manustatakse puhtal kujul või lahjendatuna vees või piimas.
Annustamissagedus. Manustamiskordade vahele peab jääma intervall, mis on eelistatult 6 tundi ja mitte lühem kui 4 tundi.
Neerupuudulikkuse korral peab manustamiskordade vahele jääma allpool tabelis toodud aeg (vt lõigud 4.4 ja 5.2):
Kreatiniini kliirens |
| Aeg manustamiskordade vahel |
cl ≥50 ml/min |
| vähemalt 4 tundi |
cl 10-50 ml/min |
| vähemalt 6 tundi |
cl <10 ml/min |
| vähemalt 8 tundi |
Annused. Soovitatav ööpäevane | annus sõltub lapse kehakaalust. Annus on |
60 mg/kg/ööpäevas, soovitatavalt jaotatuna 4 manustamiskorrale, see on 15 mg/kg 6-tunnise intervalliga.
Annustamislusikal on skaala 4-8-12-16 kg, mis on gradueeritud ühekordsele annusele 15 mg/kg, tagamaks, et laps saaks alati oma kehakaalule vastava annuse. Annustamisel vahepealse kaaluga (6-10-14 kg) lastele tuleb lähtuda skaala vahejaotustest.
Lapsed kehakaaluga 4…16 kg: mõõtesüsteem täidetakse kuni lapse kehakaalule vastava jaotuseni. Nt, 4 kg kaaluvale lapsele täidetakse mõõtesüsteem kuni jaotuseni 4 kg. Vajadusel võib annust korrata 6 tunni möödudes.
Lapsed kehakaaluga 16…32 kg: mõõtesüsteem täidetakse esmalt kuni jaotuseni 16 kg ja seejärel teistkordselt veel jaotuseni, mis jäi esimesel korral puudu tegelikust kehakaalust. Nt, 24 kg kaaluvale lapsele täidetakse mõõtesüsteem esmalt kuni jaotuseni 16 kg ja seejärel teistkordselt jaotuseni 8 kg. Vajadusel võib annust korrata 6 tunni möödudes.
Maksapuudulikkus
Paratsetamooli ei tohi kasutada raske maksapuudulikkusega patsientidel (vt lõik 4.3). Maksapuudulikkuse korral tuleb annust vähendada või annustamise intervalli pikendada. Järgnevatel juhtudel tuleb jälgida, et maksimaalne ööpäevane annus ei ületaks
60 mg/kg/ööpäevas või 2 g/ööpäevas:
vähem kui 50 kg kaaluvad täiskasvanud;
krooniline või kompenseeritud aktiivne maksahaigus, eeskätt patsiendid kerge kuni mõõduka hepatotsellulaarse puudulikkusega;
Gilbert'i sündroom (perekondlik hüperbilirubineemia);
krooniline alkoholism;
krooniline alatoitumus (maksa glutatiooni väikesed reservid);
dehüdratatsioon (vt ka lõik 4.4).
Vastunäidustused
Ülitundlikkus paratsetamooli või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Raskeaksapuudulikkus või aktiivne maksahaigus.
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Üleannustamise vältimiseks tuleb kontrollida, et teised manustatavad ravimid (nii retsepti kui ka käsimüügiravimid) ei sisaldaks paratsetamooli. Juhuslik üleannustamine võib põhjustada tõsise maksakahjustuse ning surma (vt lõik 4.9).
Teiste mittesteroidsete analgeetikumide samaaegne kasutamine ei ole põhjendatud.
Paratsetamooli soovitatavatest suuremate annuste manustamisega kaasneb risk raske maksakahjustuse tekkeks. Maksakahjustuse kliinilised sümptomid tekivad tavaliselt 1 kuni 2 päeva pärast paratsetamooli liigse annuse manustamist. Maksakahjustuse maksimaalseid sümptome täheldatakse tavaliselt 3...4 päeval. Ravi antidoodiga tuleb alustada nii vara kui võimalik (vt lõik. 4.9).
Paratsetamooli tuleb võimaliku maksakahjustuse tekke tõttu kasutada ettevaatusega, vajadusel vähendada annust või pikendada intervalli manustamiste vahel, et maksimaalne annus ei ületaks 60 mg/kg ööpäevas järgmistel juhtudel:
Gilbert'i sündroom (perekondlik hüperbilirubineemia);
krooniline või kompenseeritud aktiivne maksahaigus, eeskätt patsiendid kerge kuni mõõduka hepatotsellulaarse puudulikkusega;
raske neerukahjustuse korral (vt lõik 4.2 ja 5.2);
sõltuvus alkoholist;
glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi puudumine (hemolüütilise aneemia oht);
anoreksia, buliimia, kahheksia või krooniline alatoitumine (maksa glutatiooni väikesed reservid);
dehüdratatsioon, hüpovoleemia.
Päriliku fruktoositalumatuse, glükoos-galaktoos malabsorptsiooni või sukraas-isomaltaas puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.
Paratsetamool võib põhjustada tõsiseid nahareaktsioone, nagu äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos, Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs, mis võivad olla letaalse lõppega. Patsiente tuleb informeerida tõsiste nahareaktsioonide tunnustest ning ravimi kasutamine tuleb lõpetada nahalööbe või mõne muu ülitundlikkuse nähu ilmnemisel.
Paratsetamool ja selle metaboliidid erituvad uriiniga. Raske neerupudulikkuse korral peab annuste vaheline intervall olema vähemalt 8 tundi.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Samaaegne kasutamine ravimitega, mis põhjustavad maksaensüümide induktsiooni, nagu nt teatud uinutid ja antiepileptikumid (muuhulgas fenobarbitaal, fenütoiin, karbamasepiin), antibakteriaalsed (isoniatsiid, rifampitsiin) või alkohol võivad põhjustada maksakahjustust muidu kahjutute paratsetamooli annuste juures (vt lõik 4.9). Neil patsientidel tuleb jälgida maksakahjustuse nähtude ilmnemist ning vältima paratsetamooli suuri annuseid ja/või pikaagset kasutamist.
Fenütoiin võib vähendada paratsetamooli efektiivsust.
Paratsetamooli ja klooramfenikooli samaaegsel manustamisel võib klooramfenikooli eritumine oluliselt aeglustuda ning selle toksilisus suureneda.
Paratsetamooli ja zidovudiini (AZT) samaaegne tarvitamine suurendab neutropeenia tekke ohtu. Seetõttu tuleks paratsetamooli kasutada samaaegselt sidovudiiniga vaid arsti nõuandel.
Kumariinide, sealhulgas ka varfariini samaaegne kasutamine koos paratsetamooliga võib põhjustada INR väärtuse vähest kõikumist. INR väärtuste jälgimine on vajalik kogu samaaegse kasutamise perioodi jooksul ning üks nädal pärast paratsetamooli kasutamise lõpetamist.
Metoklopramiid ja domperidoon võivad suurendada paratsetamooli imendumist.
Kolestüramiin võib vähendada paratsetamooli imendumist.
Manustamisel koos probenetsiidiga tuleb kaaluda annuste vähendamist, kuna probenetsiid suurendab peaaegu poole võrra paratsetamooli kliirensit, inhibeerides kojugatsiooni glükuroonhappega.
Koostoimed laboratoorsetes uuringutes
Paratsetamooli manustamine võib häirida veres kusihappe määramist fosfovolframhappe meetodil ja glükoosi määramist glükoosoksüdaas-peroksüdaasi meetodil.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Ravim on mõeldud kasutamiseks lastel.
Toime reaktsioonikiirusele
Ei ole kohaldatav.
Kõrvaltoimed
Järgmistest organsüsteemi klassidesse rühmitatud kõrvaltoimetest on teatatud paratsetamooli turuletulekujärgselt ning seetõttu pole nende esinemissagedus teada:
Organsüsteem | Sagedus | Kõrvaltoime |
Vere ja lümfisüsteemi | Teadmata | trombotsütopeenia, leukopeenia, |
häired |
| neutropeenia |
Seedetrakti häired | Teadmata | kõhulahtisus, kõhuvalu |
Maksa ja sapiteede häired | Teadmata | maksaensüümide aktiivsuse tõus |
Immuunsüsteemi häired | Teadmata | anafülaktiline šokk, Quincke |
| ödeem, ülitundlikkusreaktsioonid | |
|
| |
Uuringud | Teadmata | INR väärtuse suurenemine või |
| vähenemine | |
|
| |
| Teadmata | urtikaaria, erüteem, nahalööbed; |
Naha ja nahaaluskoe |
| äge generaliseerunud |
| eksantematoosne pustuloos, | |
kahjustused |
| |
| toksiline epidermaalne nekrolüüs, | |
|
| |
|
| Stevensi-Johnsoni sündroom |
Vaskulaarsed häired | Teadmata | hüpotensioon (anafülaksia |
| sümptomina) | |
|
|
Väga harva registreeritud ülitundlikkusreaktsioonid on ulatunud tavalisest nahalööbest, erüteemist või urtikaariast Quincke ödeemi või anafülaktilise šokini, ning on nõudnud ravi lõpetamist.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Maksahaigusega, kroonilise alatoitumusega, kroonilise alkoholismiga patsientidel või maksaensüüme indutseerivate ravimite kasutamisel, samuti vanemaealistel patsientidel ja väikelastel on mürgistuse tekkimise oht (sageli on esinenud nii terapeutilist üleannustamist kui ka juhuslikku mürgistust) ja mürgistus võib osutuda letaalseks (vt lõik 4.4).
Sümptomid: iiveldus, oksendamine, isutus, kahvatus, halb enesetunne ja higistamine ilmnevad üldiselt 24 tunni jooksul.
Paratsetamooli üleannustamine üksikannusena üle 7,5 g täiskasvanule ja 140 mg/kg lapsele põhjustab tsütolüüsi maksas, mis tõenäoliselt kutsub esile ulatusliku ja pöördumatu nekroosi, mille tulemuseks on hepatotsellulaarne puudulikkus, metaboolne atsidoos ja entsefalopaatia, mis võib põhjustada koomat ja surma.
12...48 tundi pärast ravimi sissevõtmist on täheldatud maksa transaminaaside (AST, ALT), laktaatdehüdrogenaasi ja bilirubiini tõusu koos protrombiini aja lühenemisega. Maksakahjustuse kliinilised sümptomid ilmnevad tavaliselt 1...2 päeva möödudes ning saavutavad maksimumi 3...4 päevaks.
Esmaabivõtted:
Kiire hospitaliseerimine.
Maoloputus suukaudselt sissevõetud ravimi kiireks eliminatsiooniks.
Enne ravi alustamist tuleb niipea kui võimalik, kuid mitte enne 4 tunni möödumist paratsetamooli manustamisest võtta vereanalüüs paratsetamooli plasmasisalduse määramiseks.
Tavalise üleannustamise ravi hulka kuulub võimalikult varajane antidoodi N-atsetüültsüsteiini intravenoosne või suukaudne manustamine, võimalusel kaheksa tunni jooksul pärast manustamist. N-atsetüültsüsteiinil on teatav kaitsev toime isegi 16 tunni möödumisel.
Sümptomaatiline ravi.
Maksafunktsiooni analüüsid tuleb teha ravi alguses ning korrata iga 24 tunni järel. Enamikul juhtudest maksaensüümide näitajad normaliseeruvad 1...2 nädala jooksul koos maksafunktsiooni taastumisega. Väga rasketel juhtudel võib vajalikuks osutuda maksasiirdamine.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED.
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: teised analgeetikumid ja antipüreetikumid ATC-kood: N02BE01
Paratsetamoolil on valuvaigistav, palavikku alandav ja väga nõrk põletikuvastane toime. Paratsetamooli analgeetilise ja palavikku alandava toime täpne mehhanism ei ole siiani selge, ilmselt pärsib paratsetamool prostaglandiinide sünteesi nii kesknärvisüsteemis kui ka perifeersetes kudedes.
Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Pärast suu kaudu manustamist imendub paratsetamool kiiresti ja täielikult. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 20...30 minutit pärast manustamist.
Jaotumine
Paratsetamool jaotub kiiresti enamikus kudedes. Täiskasvanutel on paratsetamooli jaotusruumala 1...2 l/kg ning lastel vahemikus 0,7...1,0 l/kg. Seondumine plasmavalkudega on vähene.
Biotransformatsioon
Metaboliseeritakse peamiselt maksas. Kaks peamist metaboolset rada on konjugeerimine glükuroniidide ja sulfaatidega. Viimati mainitud rada küllastub kiiresti, kui ravimit on manustatud terapeutilistest annustest suuremates kogustes. Väike osa (alla 4%) metaboliseeritakse tsütokroom P 450 vahendusel, mille tulemusena moodustub vaheühend (N-atsetüülbensokinoonimiin), mis tavalise annustamise korral kiiresti kahjutustatakse redutseerimisel glutatiooniga ning konjugeerituna tsüsteiini ja merkaptopuriinhappega elimineeritakse uriiniga. Ulatusliku mürgistuse korral suureneb selle toksilise metaboliidi kogus.
Eritumine
Elimineeritakse peamiselt uriiniga. 90% manustatud annusest elimineeritakse 24 tunni jooksul neerude kaudu peamiselt konjugeeritud glükuroniidina (60...80%) ja konjugeeritud
sulfaadina (20...30%). Vähem kui 5% eritub muutumatul kujul. Eliminatsiooni poolväärtusaeg suukaudse manustamise korral on ligikaudu 2 tundi.
Patsientide erirühmad
Raske neerupuudulikkus: paratsetamooli eliminatsioon on aeglustunud. Raske neerupuudulikkusega patsientidel tuleb annustamisintervalli suurendada kuni kuue või kaheksa tunnini (vt. lõik 4.2).
Eakad patsiendid: paratsetamooli farmakokineetika ning metabolism on vähesel määral muutunud. Annuse kohandamine ei ole sellel patsientide rühmal vajalik.
Maksapuudulikkus: mõned uuringud osutavad, et paratsetamooli metabolism on mõõdukalt kahjustunud kroonilise maksapuudulikkusega patsientidel, sealhulgas ka alkohoolne tsirroos. Selle tunnuseks on paratsetamooli suurenenud kontsentratsioon plasmas ja pikenenud eliminatsiooni poolväärtusaeg. Paratsetamooli suurenenud poolväärtusaeg oli nende tulemuste põhjal seotud maksa sünteesivõime vähenemisega. Seetõttu tuleks paratsetamooli kasutada ettevaatusega maksapuudulikkusega patsientidel ning kasutamine on vastunäidustatud dekompenseeritud aktiivse haiguse, samuti alkoholist põhjustatud hepatiidi korral CYP 2E1 induktsiooni tõttu, mis põhjustab paratsetamooli maksatoksiliste metaboliitide tekke suurenemise.
Vastsündinud, väikelapsed ja lapsed: paratsetamooli farmakokineetika näitajad on väikelastel ja lastel ligilähedased sellele, mida täheldatakse täiskasvanutel, välja arvatud poolväärtusaeg, mis on veidi lühem kui täiskasvanutel (ligikaudu 2 tundi). Vastsündinutel on plasma poolväärtusaeg pikem kui väikelastel (ligikaudu 3,5 tundi).
Vastsündinutel, väikelastel ja lastel eritub oluliselt väiksem osa glükuroniididena ning rohkem sulfaatkonjugaadina kui täiskasvanutel. Paratsetamooli ning metaboliitide eliminatsioon on samasugune kõikides vanuserühmades.
Prekliinilised ohutusandmed
Prekliinilised andmed avaldatud farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensus ja reproduktsiooni uuringutest ei osuta spetsiifilistele ohtudele inimesel, kui paratsetamooli ekspositsioon ei ületanud toksilist taset.
Paratsetamooli toimet uuriti rottide ja hiirte dieedis koguses 0, 600, 3000 ja 6000 ppm kahe aasta jooksul. Kartsinogeenset toimet ei täheldatud isastel rottidel ning isastel ja emastel hiirtel. Kartsinogeense toime väheseid tunnuseid esines mononukleaarse leukeemia suurema esinemissageduse põhjal emastel rottidel.
Paratsetamooli genotoksilisuse ja kartsinogeensuse võrdlev kirjanduse ülevaade näitas, et genotoksiline toime esines vaid soovitatust suuremate annuste kasutamisel millega kaasnesid tõsised mürgistusnähud, sealhulgas maksa ja luuüdi toksilisus. Genotoksilisust ei esinenud paratsetamooli terapeutiliste annuste kasutamisel. Loomkatsetes ei ilmnenud kartsinogeenseid omadusi mitte-hepatotoksiliste annuste kasutamisel. Paratsetamooli tumorigeenset toimet täheldati varasemates uuringutes ainult väga suurte, tsütotoksiliste annuste kasutamisel.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Makrogool 6000
Sahharoos
Lahustuv sahhariin
Kaaliumsorbaat (E200)
Sidrunhape
Karamelli-vanilliini maitselisand
Puhastatud vesi
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
3 aastat.
Pärast pudeli esmast avamist 3 kuud.
Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Pakendi iseloomustus ja sisu
90 ml pudel lastekindla korgiga. Pakendis on gradueeritud mõõtelusikas annustamiseks.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded hävitamiseks puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
MÜÜGILOA HOIDJA
Bristol-Myers Squibb Gyógyszerkereskedelmi Kft. Lövőház u. 39
1024, Budapest Ungari
MÜÜGILOA NUMBER
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
01.1996/28.03.2011
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
august 2017