Daktarin - suukaudne geel (20mg 1g) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
DAKTARIN, 20 mg/g suukaudne geel
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 g geeli sisaldab 20 mg mikonasooli.
INN. Miconazolum
Teadaolevat toimet omav abiaine: üks gramm geeli sisaldab 7,59 mg etanooli. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Suukaudne geel
Valge, homogeenne apelsinimaitseline geel.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Suu, neelu ja seedetrakti kandidiaasi ravi täiskasvanutel ja vähemalt 4 kuu vanustel lastel (vt lõigud 4.3 ja 4.4).
Annustamine ja manustamisviis
Lisatud mõõtlusikas on ekvivalentne 124 mg/5 ml.
Suu-neelukandidiaas
Manustamisviis
Oromukosaalne.
Väikelapsed (4…24 kuu vanused): 1,25 ml (1/4 mõõtlusikatäit) geeli 4 korda ööpäevas pärast söögikordi. Iga annus tuleb jagada väiksemateks osadeks ja geeli tuleb manustada nakatunud piirkonnale puhta sõrmega. Geeli ei tohi manustada sügavale kurku võimaliku lämbumisohu tõttu.
Täiskasvanud ja üle 2-aastased lapsed: 2,5 ml (1/2 mõõtlusikatäit) geeli 4 korda ööpäevas pärast söögikordi.
Geeli ei neelata kohe alla, seda tuleb võimalikult kaua suus hoida.
Pärast sümptomite kadumist tuleb ravi jätkata veel vähemalt ühe nädala jooksul.
Suukandidiaasi korral tuleb hambaproteesid ööseks ära võtta ja harjata geeliga.
Seedetrakti kandidiaas
Manustamisviis
Suukaudne.
Geeli võib kasutada ≥ 4 kuu vanustel imikutel, lastel ja täiskasvanutel, kellel on raskusi tablettide neelamisega.
Annus on 20 mg/kg/päevas jagatuna neljaks võrdseks annuseks. Päevane annus ei tohi olla suurem kui 250 mg (10 ml suukaudset geeli) neli korda päevas.
Täiskasvanud
5 kuni 10 ml (1 kuni 2 mõõtlusikatäit) geeli neli korda päevas.
Lapsed
6-aastased ja vanemad lapsed
5 ml (1 mõõtlusikatäis) geeli neli korda ööpäevas.
2- kuni 6-aastased lapsed
2,5 ml (1/2 mõõtlusikatäit) geeli neli korda päevas.
Imikud: 4 kuni 24 kuud
1,25 ml (1/4 mõõtlusikatäit) geeli neli korda päevas.
Pärast sümptomite kadumist tuleb ravi jätkata veel vähemalt ühe nädala jooksul.
Vastunäidustused
DAKTARIN’i suukaudne geel on vastunäidustatud järgmistel juhtudel:
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
- Ülitundlikkus toimeaine(te), teiste imidasooli derivaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes.
- Alla 4 kuu vanused lapsed või need, kellel neelamisfunktsioon ei ole piisavalt arenenud (vt lõik 4.4).
- Maksafunktsiooni häired.
- Kasutamine kombineeritult järgmiste ravimitega, mille metabolism toimub CYP3A4 kaudu (vt lõik 4.5)
- ravimid, mis pikendavad QTintervalli, nt astemisool, bepridiil, tsisapriid, dofetiliid, halofantriin, misolastiin, pimosiid, kinidiin, sertindool ja terfenadiin;
- tungalteraalkaloidid;
- HMGCoA reduktaasi inhibiitorid (nt simvastatiin, lovastatiin);
- triasolaam ja suukaudne midasolaam.
Mikonasool imendub süsteemselt ja teadaolevalt inhibeerib isoensüüme CYP2C9 ja CYP3A4 (vt lõik 5.2), mis võib viia varfariini toimeaja pikenemiseni. Mikonasooli suukaudse geeli ja varfariini samaaegsel kasutamisel on teatatud verejooksudest, mis mõnel juhul lõppesid surmaga (vt lõik 5.2). Kui plaanitakse DAKTARIN’i suukaudse geeli või tablettide samaaegset kasutamist koos mõne kumariini tüüpi antikoagulandiga nagu varfariin, tuleb rakendada ettevaatust ja antikoaguleerivat toimet hoolikalt jälgida ning tiitrida.
Mikonasooli ja fenütoiini üheaegsel kasutamisel on soovitatav määrata nende sisaldust plasmas.
Patsientidel, kes kasutavad teatud suukaudseid hüpoglükeemilisi ravimeid (nt sulfonüüluuread), võib samaaegsel ravil mikonasooliga tekkida hüpoglükeemia ning sel juhul on peab rakendama vajalikke meetmeid (vt lõik 4.5).
On tähtis arvestada asjaoluga, et imikutel areneb neelamisfunktsioon erineva kiirusega. See on eriti oluline, kui mikonasoolgeeli soovitakse manustada imikutele vanuses 4...6 kuud. Enneaegsete laste ja aeglase neuromuskulaarse arenguga laste puhul tõuseb ravimi kasutamise vanuse alampiir
5...6 elukuuni.
Ravi ajal mikonasooli sisaldavate ravimvormidega on teatatud raskete ülitundlikkusreaktsioonide, sh anafülaksia ja angioödeemi esinemisest. Kui peaks tekkima ülitundlikkusele või ärritusele viitav reaktsioon, tuleb ravi katkestada.
DAKTARIN’i saanud patsientidel on teatatud rasketest nahareaktsioonidest (nt epidermise toksiline nekrolüüs ja Stevensi-Johnsoni sündroom) (vt lõik 4.8). Patsiente tuleb teavitada raskete nahareaktsioonide nähtudest ja DAKTARIN’i kasutamine soovitatakse katkestada nahalööbe esimeste nähtude ilmnemisel.
Lämbumine imikutel ja väikelastel
Geeli manustamisel peab olema ettevaatlik eeskätt imikute ja väikelaste (vanuses 4 kuud kuni 2 aastat) puhul, et laps ei tõmbaks geeli kurku. Seetõttu ei manustata geeli sügavale kurku. Iga annus jagatakse väiksemateks annusteks ning manustatakse suhu puhta sõrmega. Last tuleb jälgida võimaliku lämbumise suhtes. Samuti ei ole lämbumisriski tõttu lubatud määrida geeli imetava ema rinnanibudele, et taoliselt ravimit lapsele manustada.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Mis tahes ravimi samaaegsel kasutamisel lugege vastava ravimi omaduste kokkuvõttest teavet selle ravimi metabolismitee kohta. Mikonasool võib inhibeerida CYP3A4 ja CYP2C9 kaudu metaboliseeruvate ravimite metabolismi. See võib põhjustada nende ravimite toime tugevnemist ja/või pikenemist (ka kõrvaltoimete teket).
Suukaudse mikonasooliga üheaegselt ei tohi kasutada järgmisi ravimeid, mis metaboliseeritakse CYP3A4 kaudu (vt lõik 4.3):
- ravimid, mis pikendavad QTintervalli, nt astemisool, bepridiil, tsisapriid, dofetiliid, halofantriin, misolastiin, pimosiid, kinidiin, sertindool ja terfenadiin;
- tungaltera alkaloidid;
- HMGCoA reduktaasi inhibiitorid (nt simvastatiin, lovastatiin);
- triasolaam ja suukaudne midasolaam.
Järgnevate ravimite samaaegsel manustamisel suukaudse mikonasooliga peab olema ettevaatlik, sest võib tekkida ravimi toime tugevnemine ja/või pikenemine (ka kõrvaltoimete teke). Vajadusel vähendage nende ravimite annuseid ja jälgige ravimi taset plasmas:
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
- CYP2C9 poolt metaboliseeritavad ravimid (vt lõik 4.4):
- suukaudsed antikoagulandid (nt varfariin);
- suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid (nt sulfonüüluurea);
- fenütoiin.
- CYP3A4 poolt metaboliseeritavad ravimid
- HIV proteaasi inhibiitorid (nt sakvinaviir);
- teatud kasvajatevastased ravimid (nt vinca alkaloidid, busulfaan ja dotsetakseel);
- teatud kaltsiumikanalite blokaatorid (nt dihüdropüridiinid ja verapamiil);
- teatud immunosupressiivsed ravimid: tsüklosporiin, takroliimus, siroliimus (rapamütsiin);
- teised: alfentaniil, alprasolaam, brotisolaam, buspiroon, karbamasepiin, silostasool, disopüramiid, ebastiin, metüülprednisoloon, i.v. midasolaam, reboksetiin, rifabutiin, sildenafiil ja trimetreksaat.
Rasedus
Puuduvad piisavad ja hästikontrollitud uuringud ravimi kasutamise kohta rasedatel. Kliiniliselt oluliste ekspositsioonide juures ei ole loomkatsetes täheldatud otsest või kaudset kahjulikku toimet
reproduktiivsusele. Ettevaatuse mõttes on parem vältida DAKTARIN’i kasutamist raseduse ajal, välja arvatud juhul kui ravist saadav kasu patsiendile kaalub üles riskid lootele.
Imetamine
Ei ole teada, kas mikonasool või selle metaboliidid erituvad inimese rinnapiima (vt lõik 4.4).
Toime reaktsioonikiirusele
DAKTARIN ei mõjuta tähelepanuvõimet ega autojuhtimise võimet.
Kõrvaltoimed
DAKTARIN’i suukaudse geeli ohutust hinnati 111 oraalse kandidiaasi või oraalse mükoosiga patsiendil, kes osalesid 5 kliinilises uuringus. Neist 111 patsiendist 88 olid oraalse kandidiaasi või oraalse mükoosiga täiskasvanud, kes osalesid ühes randomiseeritud aktiivse kontrolliga topeltpimedas kliinilises uuringus ja kolmes avatud kliinilises uuringus. Ülejäänud 23 patsienti olid oraalse kandidiaasiga lapspatsiendid, kes osalesid ühes pediaatriliste patsientide (vanuses ≤1 kuu kuni
10,7 aastat) randomiseeritud aktiivse kontrolliga avatud kliinilises uuringus. Need patsiendid manustasid vähemalt ühe annuse DAKTARIN’i suukaudset geeli ning nende kohta koguti ohutusandmed.
Nimetatud 5 kliinilise uuringu (täiskasvanud ja lapsed) ohutuse koondandmete põhjal olid kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeteks (esinemissagedus ≥1%) iiveldus (6,3%), ravimi imelik maitse (3,6%), oksendamine (3,6%), ebamugavustunne suus (2,7%), regurgitatsioon (1,8%) ja suukuivus (1,8%). 0,9% patsientidest teatati düsgeusiast.
4 täiskasvanutel teostatud kliinilise uuringu ohutuse koondandmete alusel teatati järgmistest kõrvaltoimetest: iiveldus (4,5%), ravimi imelik maitse (4,5%), ebamugavustunne suus (3,4%), suukuivus (2,3%), düsgeusia (1,1%) ja oksendamine (1,1%). Ühes pediaatrilises kliinilises uuringus teatati kõrvaltoimetena iiveldusest (13,0%), oksendamisest (13,0%) ja regurgitatsioonist (8,7%).
Tabelis A on lisaks eespool loetletud kliiniliste uuringute jooksul esinenud kõrvaltoimetele kirjeldatud ka kõrvaltoimeid, millest on teatatud DAKTARIN’i suukaudse geeli kasutamisel turuletulekujärgsel perioodil. Esinemissagedused vastavad järgmisele konventsioonile: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv
(< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate kliiniliste uuringute andmete alusel).
Kliinilistes uuringus esines iiveldust ja oksendamist lapspatsientidel väga sageli, täiskasvanutel sageli. Regurgitatsioone esines sageli lastel, kuid sellest ei teatatud täiskasvanutel. Nagu turuletulekujärgselt on kindlaks tehtud, võib imikutel ja väikelastel esineda lämbumist (vt lõik 4.3 „Vastunäidustused“ ja lõik 4.4 „Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“). Teiste kõrvaltoimete esinemissagedus, tüüp ja raskus on lastel eeldatavasti samasugused kui täiskasvanutel.
Tabel A. Ravimi kõrvaltoimed DAKTARIN’i suukaudse geeli või tablettidega ravitud patsientidel
Organsüsteemi klass |
|
| Ravimi kõrvaltoimed |
| |
|
| Esinemissageduse kategooria |
| ||
| Sage |
| Aeg-ajalt |
| Teadmata |
| (≥1/100 kuni <1/10) |
| (≥1/1000 kuni <1/100) |
|
|
Immuunsüsteemi |
|
|
|
| Anafülaktiline |
häired |
|
|
|
| reaktsioon, |
|
|
|
|
| ülitundlikkus |
Närvisüsteemi häired |
|
| Düsgeusia |
|
|
Respiratoorsed, |
|
|
|
| Lämbumine |
rindkere ja |
|
|
|
|
|
mediastiinumi häired |
|
|
|
|
|
Seedetrakti häired | Suu kuivus, iiveldus, |
| Kõhulahtisus, |
| ebamugavustunne |
| stomatiit, keele värvuse |
| suus, |
| muutus |
| oksendamine, |
|
|
| regurgitatsioon |
|
|
Maksa ja sapiteede |
|
| Hepatiit |
häired |
|
|
|
Naha ja nahaaluskoe |
|
| Angioödeem, toksiline |
kahjustused |
|
| epidermise nekrolüüs, |
|
|
| Stevensi-Johnsoni |
|
|
| sündroom, urtikaaria, |
|
|
| lööve, äge |
|
|
| generaliseerunud |
|
|
| eksantematoosne |
|
|
| pustuloos, |
|
|
| ravimireaktsioon |
|
|
| eosinofiilia ja |
|
|
| süsteemsete |
|
|
| sümptomitega |
|
|
| (DRESS) |
Üldised häired ja | Ravimi imelik maitse |
|
|
manustamiskoha |
|
|
|
reaktsioonid |
|
|
|
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Sümptomid ja nähud
Juhusliku üleannustamise korral võivad tekkida oksendamine ja kõhulahtisus.
Ravi
Ravi on sümptomaatiline ja toetav, spetsiifiline antidoot puudub.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: infektsioonivastased ja antiseptilised ained suuõõne lokaalseks raviks, ATC-kood: A01A B09;
sooleinfektsioonivastased ained, ATC-kood: A07A C01
Mikonasoolil on antifungaalne toime dermatofüütide ja pärmseente suhtes ning antibakteriaalne toime grampositiivsete kepikeste ja kokkide suhtes.
Mikonasool inhibeerib seene ergosterooli biosünteesi ja muudab teiste lipiidkomponentide koostist seeneraku membraanides, mis põhjustab seeneraku nekroosi.
Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Mikonasool absorbeerub peale manustamist suukaudse geelina süsteemselt. 60 mg mikonasooli suukaudse geelina saavutab 2 tundi peale manustamist plasmasisalduse 31…49 mg/ml.
Jaotumine
Absorbeerunud mikonasool seotakse plasma proteiinidega (88,2%), eeskätt seerumi albumiini ja erütrotsüütidega (10,6%).
Biotransformatsioon ja eritumine
Mikonasooli imendunud kogus enamuses metaboliseeritakse. Vähem kui 1% manustatud annusest on leitud muutumatul kujul uriinis. Mikonasooli terminaalne poolväärtusaeg on enamikul patsientidel 20…25 tundi. Mikonasooli eritumise poolväärtusaeg on sarnane ka neerukahjustusega patsientide puhul. Hemodialüüsi ajal väheneb mikonasooli plasmakontsentratsioon mõõdukalt (50%).
Prekliinilised ohutusandmed
Lokaalse ärrituse, akuutse ja kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Glütserool (E422)
Puhastatud vesi
Preželatiniseeritud kartulitärklis
Etanool (96%)
Polüsorbaat 20
Naatriumsahhariin (E954)
Kakao lõhna- ja maitseaine
Apelsini lõhna- ja maitseaine.
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
3 aastat.
Peale esmast avamist 28 päeva.
Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Pakendi iseloomustus ja sisu
DAKTARIN’i suukaudne geel on saadaval alumiiniumist kokkusurutavas tuubis, millel on polüpropüleenist keeratav kork.
Üks tuub sisaldab 40 g suukaudset geeli.
Karbis on üks tuub ja 5 ml mõõtlusikas.
Erihoiatused ravimpreparaadi käsitlemiseks
Keerake kork tuubilt ja avage tuub selleks korgil ettenähtud teravikuga.
MÜÜGILOA HOIDJA
UAB "JOHNSON & JOHNSON"
Geležinio Vilko g. 18A
LT-08104 Vilnius
Leedu
MÜÜGILOA NUMBER
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
08.1997/7.06.2013
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Mai 2017