Divare 5mg - tabl 5mg n7; n14; n20; n28; n30; n50; n56; n60; n84; n90; n98; n100; n112; n120 - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

DIVARE 5 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

DIVARE 10 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

5 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 5 mg donepesiilvesinikkloriidi, mis vastab 4,56 mg donepesiilile.

Teadaolevat toimet omav abiaine: üks tablett sisaldab 103,3 mg laktoosi.

10 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg donepesiilvesinikkloriidi, mis vastab 9,12 mg donepesiilile.

Teadaolevat toimet omav abiaine: üks tablett sisaldab 206,62 mg laktoosi.

INN. Donepezilum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

DIVARE 5 mg tabletid on valged kuni kahvatu valged ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, diameeter ligikaudu 6,7 mm, ühel pool sisse pressitud märgis “5”, teine pool on sile.

DIVARE 10 mg tabletid on kollased ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, diameeter ligikaudu 8,8 mm, ühel pool sisse pressitud märgis “10”, teisel pool on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Alzheimeri tõvest tingitud kerge kuni mõõduka dementsuse sümptomaatiline ravi.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud/eakad

Ravi alustatakse 5 mg ööpäevas (annustamine üks kord ööpäevas). Annustamist 5 mg ööpäevas tuleb jätkata vähemalt üks kuu, et oleks võimalik hinnata ravi esimesi kliinilisi toimeid ning et oleks võimalik saavutada donepesiilvesinikkloriidi püsikontsentratsioone. Pärast ühekuulise ravi kliinilist hindamist annusega 5 mg ööpäevas, võib donepesiilvesinikkloriidi annust suurendada 10 mg-ni päevas (annustamine

1 kord ööpäevas). Maksimaalne soovitatav ööpäevane annus on 10 mg. Suuremaid annuseid kui 10 mg ööpäevas ei ole kliinilistes uuringutes uuritud.

Ravi peab alustama ja kontrollima arst, kellel on kogemusi Alzheimeri dementsuse diagnoosimises ja ravis. Diagnoos tuleks panna vastavalt aktsepteeritud ravijuhistele (nt DSM IV, RHK 10). Ravi donepesiiliga tohib alustada ainult siis, kui on olemas hooldaja, kes regulaarselt jälgib patsiendi ravimi võtmist. Säilitusravi võib jätkata nii kaua, kui patsiendil kestab terapeutiline toime. Seepärast tuleks donepesiili kliinilist kasu regulaarselt uuesti hinnata. Ravi lõpetamist tasub kaaluda siis, kui terapeutilist efekti enam ei esine. Individuaalset ravivastust donepesiilile ette arvata ei ole võimalik.

Pärast ravi lõpetamist esineb järk-järguline donepesiili toime vähenemine.

Neeru- ja maksakahjustus

Neerukahjustusega patsientidel võib järgida samasugust annustamisskeemi, kuna see seisund ei mõjuta donepesiilvesinikkloriidi kliirensit.

Seoses toime võimaliku suurenemisega kerge kuni mõõduka maksakahjustuse korral (vt lõik 5.2), tuleb annuse suurendamine läbi viia vastavalt individuaalsele taluvusele. Andmed kasutamise kohta raske maksakahjustusega patsientidel puuduvad.

Lapsed

Donepesiili ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel.

Manustamisviis

Donepesiili võetakse suu kaudu, õhtuti, vahetult enne magama minekut.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus donepesiilvesinikkloriidi, piperidiini derivaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Donepesiili kasutamist raske Alzheimeri tõvest tingitud dementsusega, muud tüüpi dementsusega või muud tüüpi mäluhäiretega (nt vanusest sõltuv kognitiivsete võimete langus) patsientidel ei ole uuritud.

Anesteesia

Donepesiil kui koliinesteraasi inhibiitor tõenäoliselt võimendab suktsinüülkoliini-tüüpi müorelaksatsiooni anesteesia ajal.

Kardiovaskulaarsed seisundid

Oma farmakoloogilise toime tõttu võivad koliinesteraasi inhibiitorid avaldada südamele vagotoonilist toimet (nt tekitada bradükardiat). Selle toime tõenäosus on oluline „siinussõlme nõrkuse sündroomiga” või mõne muu supraventrikulaarse südame ülejuhtehäirega, nagu sinuatriaal- või atrioventrikulaarblokaad, patsientidel.

On olnud teateid minestamisest ja krampide tekkest. Selliste patsientide uurimisel tuleb arvestada südame blokaadi või pikkade siinuspauside tekke võimalusega.

Gastrointestinaalsed seisundid

Kõrgenenud haavandi tekkeriskiga patsiente, nt neid, kellel anamneesis on esinenud haavand või neid, kes saavad mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid (MSPVA), tuleb sümptomite tekke osas jälgida. Siiski ei näidanud kliinilised uuringud donepesiiliga sarnaselt platseebole mitte mingit tõusu ei peptilise haavandtõve ega gastrointestinaalse verejooksu juhtudes.

Suguelundid ja kuseteed

Kuigi donepesiili kliinilistes uuringutes seda ei täheldatud, võivad kolinomimeetikumid põhjustada põiest uriini äravoolu takistust.

Neuroloogilised seisundid: krambid

Arvatakse, et kolinomimeetikumid võivad põhjustada generaliseerunud krampe. Samas võib suurenenud krambivalmidus olla ka Alzheimeri tõve avaldus.

Kolinomimeetikumid võivad süvendada või esile kutsuda ekstrapüramidaalseid sümptome.

Pulmonaalsed seisundid

Tänu kolinomimeetilistele toimetele, tuleb koliinesteraasi inhibiitoreid astma või kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse anamneesiga patsientidele välja kirjutada ettevaatusega.

Donepesiili samaaegset manustamist teiste atsetüülkoliinesteraasi inhibiitoritega, kolinergilise süsteemi agonistide või antagonistidega tuleb vältida.

Raske maksakahjustus

Raske maksakahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad.

Suremus vaskulaarse dementsuse kliinilistes uuringutes

Viidi läbi kolm 6-kuulist kliinilist uuringut, kus uuriti isikuid, kes vastasid tõenäolise või võimaliku vaskulaarse dementsuse (VaD) suhtes NINDS-AIREN kriteeriumidele. NINDS-AIREN kriteeriumid on mõeldud tuvastamaks patsiente, kelle dementsuse põhjuseks on vaid vaskulaarsed põhjused ning välistamaks Alzheimeri tõvega patsiendid. Esimeses uuringus oli suremuse määr 5 mg donepesiilvesinikkloriidiga 2/198 (1,0%), 10 mg donepesiilvesinikkloriidiga 5/206 (2,4%) ja platseeboga 7/199 (3,5%). Teises uuringus oli suremuse määr 5 mg donepesiilvesinikkloriidiga 4/208 (1,9%), 10 mg donepesiilvesinikkloriidiga 3/215 (1,4%) ja platseeboga 1/193 (0,5%). Kolmandas uuringus oli suremuse määr 5 mg donepesiilvesinikkloriidiga 11/648 (1,7%) ja platseeboga 0/326 (0%). Suremuse määr kolmes VaD uuringus kõikides donepesiilvesinikkloriidi saanute gruppides kokku (1,7%) oli arvuliselt suurem kui platseebogrupis (1,1%), kuigi see erinevus ei olnud statistiliselt oluline. Suurem osa surmajuhtumeid nii donepesiilvesinikkloriidi kui ka platseebot saanud patsientidel tunduvad olevat erinevate vaskulaarsete põhjustega, mida võiks ka eeldada eelneva vaskulaarse haiguse olemasoluga eakate populatsioonis. Kõikide tõsiste mittefataalsete ja fataalsete vaskulaarsete juhtumite analüüs ei näidanud esinemissageduses mingit erinevust donepesiilvesinikkloriidi grupis võrreldes platseeboga.

Ühendatud Alzheimeri tõve uuringutes (n=4146) ja kui need Alzheimeri tõve uuringud ühendati teiste dementsuse uuringutega, kaasa arvatud vaskulaarse dementsuse uuringud (kokku n=6888), ületas platseebogrupi suremuse määr arvuliselt donepesiilvesinikkloriidi grupi oma.

Maliigne neuroleptiline sündroom (MNS)

MNS on potentsiaalselt eluohtlik seisund, mida iseloomustab hüpertermia, lihasrigiidsus, autonoomne ebastabiilsus, teadvuse häired ja seerumi kreatiinkinaasi taseme tõus; täiendavad nähud võivad olla müoglobinuuria (rabdomüolüüs) ja äge neerupuudulikkus.

Seoses donepesiiliga on MNS esinemisest teatatud väga harvadel juhtudel, eriti samaaegselt ka antipsühhootikume saavatel patsienditel.

Kui patsiendil tekivad sümptomid, mis viitavad võimalikule MNS-le või tekib seletamatul põhjusel kõrge palavik ilma muude MNS kliiniliste manifestatsioonideta, tuleb ravi katkestada.

Abiained

See ravim sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, laktaasidefitsiit või glükoos-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit võtta.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Donepesiilvesinikkloriid ja/või mõni tema metaboliitidest ei inhibeeri inimestel teofülliini, varfariini, tsimetidiini või digoksiini metabolismi. Donepesiilvesinikkloriidi metabolismi ei mõjuta digoksiini või tsimetidiini samaaegne manustamine. In vitro uuringud on näidanud, et tsütokroom P450 isoensüümid 3A4 ja vähesel määral ka 2D6 on seotud donepesiili metabolismiga. In vitro läbi viidud ravimi koostoime uuringud näitavad, et ketokonasool ja kinidiin, mis on siis vastavalt CYP3A4 ja 2D6 inhibiitorid, inhibeerivad donepesiili metabolismi. Seepärast võivad need ja teised CYP3A4 inhibiitorid, nagu itrakonasool ja erütromütsiin, ning CYP2D6 inhibiitorid, nagu fluoksetiin, inhibeerida donepesiili metabolismi. Tervete vabatahtlikega uuringus tõstis ketokonasool keskmist donepesiili kontsentratsiooni ligikaudu 30%. Ensüümide indutseerijad, nagu rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin ja alkohol võivad vähendada donepesiili sisaldust. Kuna inhibeeriva või indutseeriva efekti suurus ei ole teada, tuleb selliseid ravimite kombinatsioone kasutada ettevaatusega. Donepesiilvesinikkloriid võib sekkuda antikolinergilist aktiivsust omavate ravimite toimesse. On võimalik ka sünergistlik aktiivsus samaaegse ravi korral selliste ravimitega nagu suktsinüülkoliin, teised neuromuskulaarse ülekande blokaatorid või kolinergilised agonistid või südame erutusjuhtesse toimivad beeta-adrenoblokaatorid.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Adekvaatsed andmed donepesiili kasutamise kohta rasedatel puuduvad.

Loomkatsed ei ole näidanud teratogeenset efekti, kuid on näidanud peri- ja postnataalset toksilisust (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimestele on teadmata.

Donepesiili ei tohi kasutada raseduse ajal v.a elulisel vajadusel.

Imetamine

Donepesiil eritub roti piima. Ei ole teada, kas donepesiivesinikkloriid eritub inimese rinnapiima ning uuringud imetavate naistega puuduvad. Seepärast ei tohi donepesiili kasutavad naised last rinnaga toita.

Fertiilsus

Donepesiil ei mõjutanud rottide viljakust.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Donepesiilil on vähene või mõõdukas toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Dementsus võib kahjustada autojuhtimise suutlikkust või masinate käsitsemisoskust. Lisaks võib donepesiil indutseerida väsimust, pearinglust ja lihaskrampe eelkõige ravi alguses või annuste suurendamisel. Raviarst peab regulaarselt hindama donepesiili saava patsiendi võimet juhtida autot või käsitseda keerukaid masinaid.

4.8Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed on kõhulahtisus, lihaskrambid, väsimus, iiveldus, oksendamine ja unetus.

Kõrvaltoimeid, mis on esinenud rohkem kui üksikutel juhtudel, on kirjeldatud allpool organsüsteemi ja esinemissageduse alusel. Sagedused on defineeritud järgmiselt: väga sage (>1/10), sage (>1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100), harv (>1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

* Teated hallutsinatsioonide, ebatavaliste unenägude, luupainajate, agiteerituse ja agressiivse käitumise kohta kadusid, kui annust vähendati või ravi lõpetati.

**Uurides patsiente minestamise või krampide tekke suhtes, tuleb arvesse võtta südameblokaadi või pikkade siinuspauside tekke tõenäosust (vt lõik 4.4).

***Teadmata põhjusel tekkinud maksa funktsioonihäirete korral tuleb kaaluda donepesiil-ravi ärajätmist.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Hinnanguline donepesiilvesinikkloriidi keskmine surmav annus pärast ühekordset suukaudset manustamist hiirtele ja rottidele on vastavalt 45 mg/kg ja 32 mg/kg kohta või ligikaudu 225 ja 160 korda suurem kui soovitatav maksimaalne annus - 10 mg - inimesel ööpäevas. Loomadel on uuringute käigus täheldatud annusest sõltuvaid kolinergilise stimulatsiooni tunnuseid ja nendeks olid vähenenud spontaanne liikumine, lamav asend, taaruv kõnnak, pisaravool, kloonilised krambid, raskendatud hingamine, süljeeritus, mioos, fastsikulatsioon ja kehapinna temperatuuri langus.

Koliinesteraasi inhibiitorite üleannustamine võib viia kolinergilise kriisini, mida iseloomustavad tugev iiveldus, oksendamine, süljeeritus, higistamine, bradükardia, hüpotensioon, hingamisdepressioon, kollaps ja krambid. Võimalik on ka suurenev lihasnõrkus ja see võib lõppeda surmaga, kui haaratud on hingamislihased.

Nagu iga üleannustamise korral, tuleb rakendada üldisi toetavaid meetmeid. Antidoodina donepesiili üleannustamise korral võib kasutada tertsiaarseid antikolinergilisi aineid, nagu atropiini. Atropiinsulfaadi intravenoosne annus on soovitav tiitrida vastavalt kliinilisele vastusele: algannus 1,0…2,0 mg iv, järgmised annused põhinevad kliinilisel vastusel. Teiste kolinomimeetikumide koosmanustamisel kvaternaarsete antikolinergikumidega, nagu glükopürrolaat, on registreeritud atüüpilisi vastuseid vererõhu ja südame löögisageduse osas. Ei ole teada, kas donepesiilvesinikkloriid ja/või selle metaboliidid on dialüüsi (hemodialüüs, peritoneaaldialüüs või hemofiltratsioon) abil organismist elimineeritavad.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: psühhoanaleptikumid, dementsusevastased ained, antikoliinesteraasid ATC-kood: N06DA02.

Donepesiilvesinikkloriid on spetsiifiline ja pöörduv atsetüülkoliinesteraasi, ajus kõige levinuma koliinesteraasi, inhibiitor. Donepesiilvesinikkloriid on in vitro üle 1000 korra tugevama toimega inhibiitor kui butürüülkoliinesteraas – ensüüm, mis esineb peamiselt väljaspool kesknärvisüsteemi.

Alzheimeri dementsus

Alzheimeri dementsusega patsientidel, kes osalesid kliinilistes uuringutes, tekitas üks kord ööpäevas manustatud 5 mg või 10 mg donepesiili annus stabiilse atsetüülkoliinesteraasi aktiivsuse inhibeerumise (mõõdeti erütrotsüütide membraanides) vastavalt 63,6% ja 77,3%, kui seda mõõdeti pärast annustamist. Atsetüülkoliinesteraasi (AChE) inhibeerimine erütrotsüütides donepesiilvesinikkloriidiga on näidanud korreleeruvust muutustele ADAS-Cog-is – tundlikul skaalal, mis uurib tunnetuse valitud aspekte. Donepesiilvesinikkloriidi võimet muuta dementsuse aluseks oleva neuropatoloogia käiku ei ole uuritud. Seega ei ole alust arvata, et donepesiilil on mingisugunegi efekt haiguse kulule.

Donepesiili ravi efektiivsust on uuritud neljas platseebokontrollitud uuringus, 2 kuuekuulist ja 2 ühe- aastast uuringut.

6-kuulises kliinilises uuringus tehti analüüs donepesiili ravi kokkuvõtte põhjal, kasutades kolme efektiivsuse kriteeriumi kombinatsiooni: ADAS-Cog (kognitiivse võimekuse näitaja), Clinician Interview Based Impression of Change with Caregiver Input -CIBIC+ (üldise funktsionaalse võimekuse näitaja) ja

Activities of Daily Living Subscale of the Clinical Dementia Rating Scale (ühiskonnaasjade, kodu, hobide ja enesehooldusega hakkamasaamise näitaja).

Patsiendid, kes vastasid allpool toodud kriteeriumitele, loeti ravile alluvaks.

Vastanud = Paranemine ADAS-Cog skaalal vähemalt 4 punkti CIBIC skaalal halvenemise puudumine

Dementia Rating Scale alamskaalas „igapäevase elu tegevused” halvenemise puudumine

Donepesiil põhjustas annusest sõltuva statistiliselt olulise tõusu patsientide protsendis, keda arvati ravile reageerivat.

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Maksimaalne plasmatase saavutatakse ligikaudu 3…4 tundi pärast ravimi suukaudset manustamist. Plasmakontsentratsioonid ja AUC suurenevad proportsionaalselt manustatud annusega. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 70 tundi, seega saavutatakse ööpäevaste üksikannuste korduva manustamisega järk-järgult tasakaaluseisund. Tasakaalukontsentratsioon saavutatakse ligikaudu 3 nädala jooksul pärast ravi alustamist. Tasakaalukontsentratsiooni korral varieeruvad donepesiilvesinikkloriidi plasmakontsentratsioon ja sellega seotud farmakodünaamiline toime päeva jooksul väga vähe.

Toit ei mõjuta donepesiilvesinikkloriidi imendumist.

Jaotumine

Donepesiilvesinikkloriid seondub inimese plasmavalkudega ligikaudu 95% ulatuses. Aktiivse metaboliidi 6-O-desmetüüldonepesiili seonduvus plasmavalkudega ei ole teada.

Donepesiilvesinikkloriidi jaotumist organismi erinevatesse kudedesse ei ole täpselt uuritud. Siiski leiti tervetel meessoost vabatahtlikel tehtud massitasakaalu uuringus, et 240 tundi pärast C-ga märgistatud donepesiilvesinikkloriidi 5 mg ühekordse annuse manustamist esines ligikaudu 28% vereplasma radioaktiivsusest muutumatul kujul. See kinnitab, et donepesiilvesinikkloriid ja/või selle metaboliidid võivad püsida organismis kauem kui 10 päeva.

Biotransformatsioon/eritumine

Donepesiilvesinikkloriid eritub uriiniga nii muutumatul kujul kui ka metaboliseerituna tsütokroom P450 süsteemi poolt paljudeks metaboliitideks, millest kõik ei ole veel identifitseeritud. Pärast 14C-ga märgistatud donepesiilvesinikkloriidi 5 mg-lise ühekordse annuse manustamist esines vereplasma radioaktiivsus, mida väljendati protsendina manustatud annusest, eelkõige intaktse donepesiilvesinikkloriidina (30%), 6-O-desmetüüldonepesiilina (11% – ainus metaboliit, mille aktiivsus sarnaneb donepesiilvesinikkloriidi omale), donepesiil-cis-N-oksiidina (9%), 5-Odesmetüüldonepesiilina (7%) ja 5-O-desmetüüldonepesiili glükuroniidkonjugaadina (3%). Ligikaudu 57% kogu manustatud radioaktiivsusest avastati uriinist (17% muutmatult donepesiilina) ja 14,5% väljaheitest, mis lubab oletada, et peamisteks eliminatsiooniteedeks on biotransformatsioon ja eritumine uriiniga. Puuduvad tõendid, mis lubaksid oletada donepesiilvesinikkloriidi ja/või mõne selle metaboliidi enterohepaatilist retsirkulatsiooni. Donepesiili plasmakontsentratsioonid vähenevad poolväärtusajaga ligikaudu 70 tundi.

Sugu, rass ja suitsetamine anamneesis ei oma donepesiilvesinikkloriidi plasmakontsentratsioonile kliiniliselt olulist mõju. Donepesiili farmakokineetikat ei ole tervetel eakatel ja Alzheimeri tõvega või

vaskulaarset dementsust põdevatel patsientidel formaalselt uuritud. Siiski sarnanesid patsientide keskmised plasmatasemed suuresti noorte tervete vabatahtlike vastavate näitajatega.

Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel on donepesiili tasakaalukontsentratsioonid suurenenud, keskmine AUC 48% ja keskmine CMAX 39% võrra (vt lõik 4.2).

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Katseloomadel tehtud ulatuslikud uuringud on näidanud, et see ühend põhjustab mõningaid teisi toimeid kui oodatud farmakoloogilised toimed, mis on kooskõlas selle toimimisega kolinergilise stimulaatorina (vt lõik 4.9). Donepesiil ei ole mutageenne bakteri- ja imetaja rakkudel tehtud mutatsioonitestides. In vitro täheldati mõningast klastogeenset toimet rakkudele toksilistes kontsentratsioonides, mis ületavad enam kui 3000 korda plasma tasakaalukontsentratsioone. Klastogeenset või genotoksilist toimet ei täheldatud in vivo hiire mikrotuumade mudelis. Pikaajalistes kartsinogeensuse uuringutes ei leitud tõendeid onkogeense potentsiaali kohta ei rottidel ega hiirtel.

Donepesiilvesinikkloriidil ei olnud toimet rottide fertiilsusele ning ei olnud teratogeenne rottidel ega küülikutel, kuid sellel oli siiski vähene toime järglaste surnult sündimisele ja enneaegselt sündinud järglaste elulemusele, kui seda manustati tiinetele rottidele annuses, mis ületas 50 korda inimesel kasutatava annuse (vt lõik 4.6).

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Tableti sisu: Laktoosmonohüdraat, mikrokristalliline tselluloos, magneesiumstearaat, atsesulfaamkaalium.

Tableti kate:

5 mg tablett talk, makrogool, hüpromelloos,

titaandioksiid (E171).

10 mg tablett talk, makrogool, hüpromelloos,

titaandioksiid (E171), kollane raudoksiid (E172).

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Blister (läikega polüamiid/alumiinium/PVC/alumiinium)

Pakendi suurused: 7, 14, 20, 28, 30, 50, 56, 60, 84, 90, 98, 100, 112 või 120 õhukese polümeerikattega tabletti

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

ZENTIVA k.s., U kabelovny 130, 102 37 Prague 10, Tšehhi Vabariik

8.MÜÜGILOA NUMBRID

5 mg: 756511

10 mg: 756411

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 26.08.2011

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 29.01.2015

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2015