Destele - tablett (150mcg +30mcg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Destele, 150 mikrogrammi/30 mikrogrammi tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 150 mikrogrammi desogestreeli ja 30 mikrogrammi etünüülöstradiooli.

INN. Desogestrelum, ethinylestradiolum

Teadaolevat toimet omav abiaine: üks tablett sisaldab 58 mg veevaba laktoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Tablett

Tabletid on ümmargused, valged kuni valkjad, 5,00 mm, katmata, kaksikkumerad, ühele küljele on sisse pressitud „142“ ja teine külg on sile.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Raseduse vältimine.

Destele väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse naisel käesoleval hetkel esinevaid individuaalseid riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid ning VTE riski selle ravimiga, võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Kuidas Destele’t võtta

Tablette tuleb võtta blisterpakendil märgitud järjekorras iga päev ligikaudu samal kellaajal, vajadusel koos vähese vedelikuga. 21 järjestikuse päeva jooksul võetakse iga päev üks tablett. Iga järgmist pakendit alustatakse pärast 7-päevast tabletivaba perioodi; sellel ajal tekib tavaliselt menstruatsioonitaoline veritsus. See algab tavaliselt 2...3 päeva pärast viimase tableti võtmist ja ei pruugi olla lõppenud enne uue pakendi alustamist.

Kuidas alustada Destele võtmist

•Varem (viimase kuu jooksul) ei ole hormonaalseid kontratseptiive kasutatud

Tablettide võtmist tuleb alustada naise normaalse menstruaaltsükli esimesest päevast (st menstruaalvereerituse esimene päev). Alustada võib ka tsükli 2...5. päeval, kuid sel juhul on soovitav kasutada tabletivõtmise esimese tsükli esimese 7 päeva jooksul lisaks barjäärimeetodit.

•Üleminek kombineeritud hormonaalselt kontratseptiivilt (kombineeritud suukaudne kontratseptiiv (KSK), vaginaalne rõngas või transdermaalne plaaster)

Eelistatult peaks naine alustama Destele võtmist esimesel päeval pärast eelnevalt kasutatud KSK viimase aktiivse (toimeainet sisaldava) tableti võtmist, kuid hiljemalt tavalisele tabletivabale või eelmise KSK platseebot sisaldava tableti perioodile järgneval päeval. Juhul, kui eelnevalt on kasutatud vaginaalset rõngast või transdermaalset plaastrit, tuleb naisel alustada Destele võtmisega eelistatult rõnga või plaastri eemaldamise päeval, kuid hiljemalt päeval, millal oleks pidanud vaginaalse rõnga või transdermaalse plaastri uuesti paigaldama.

•Üleminek ainult gestageeni sisaldavalt meetodilt (ainult gestageeni sisaldav minipill, süsteravim, implantaat) või gestageeni vabastavalt emakasiseselt vahendilt (ESV)

Naine võib ainult gestageeni sisaldavalt pillilt üle minna suvalisel päeval (implantaadilt või ESV-lt selle eemaldamise päeval, süsteravimilt päeval, mil peaks toimuma järgmine süste), kuid tal on soovitav kõigil neil juhtudel kasutada lisaks barjäärimeetodit esimesel seitsmel tabletivõtmise päeval.

•Pärast esimese trimestri aborti

Naine võib otsekohe alustada pillide võtmist. Sel juhul ei ole tal vaja kasutada lisaks muid rasestumisvastaseid meetodeid.

•Pärast sünnitust või teise trimestri aborti

Naisel on soovitav alustada pillide võtmist 21…28. päeval pärast sünnitust või teise trimestri aborti. Kui alustatakse hiljem, peab naisele soovitama, et ta kasutaks lisaks barjäärimeetodit esimesel seitsmel tabletivõtmise päeval. Kui seksuaalvahekord on siiski eelnevalt toimunud, tuleb enne KSK kasutamise alustamist välistada rasedus või oodata ära esimene menstruatsioon.

Teave imetamise kohta - vt lõik 4.6.

Soovitused võtmata jäänud tablettide korral

Kui kasutaja on tableti võtmisega hilinenud vähem kui 12 tundi, ei ole rasestumisvastane toime vähenenud. Naine peab võtma tableti niipea, kui see talle meenub. Järgmised tabletid võetakse tavapärasel ajal.

Kui tableti võtmisega on hilinetud rohkem kui 12 tundi, võib rasestumisvastane toime olla vähenenud. Võtmata jäänud tablettide korral tuleb lähtuda kahest põhireeglist:

1.Tablettide võtmist ei tohi kunagi katkestada kauemaks kui seitsmeks päevaks.

2.Hüpotaalamus-hüpofüüs-munasarja telje adekvaatseks pärssimiseks on vajalik 7-päevane pidev tablettide võtmine.

Sellele vastavalt kehtivad igapäevases praktikas järgmised soovitused:

•1. nädal

Kasutaja peab võtma viimase võtmatajäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab kahe tableti samaaegset võtmist. Seejärel tuleb jätkata tablettide võtmist tavalisel ajal. Järgneva 7 päeva jooksul tuleb kasutada lisaks barjäärimeetodit (nt kondoomi). Kui seksuaalvahekord leidis aset eelnenud 7 päeva jooksul, tuleb arvestada võimaliku rasestumisega. Mida rohkem tablette on vahele jäänud ning mida lähemale jääb see tabletivabale perioodile, seda suurem on rasestumise oht.

•2. nädal

Kasutaja peab võtma viimase võtmatajäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab kahe tableti samaaegset võtmist. Seejärel tuleb jätkata tablettide võtmist tavalisel ajal. Kui naine on enne esimest võtmata jäänud tabletti 7 päeva jooksul korralikult tablette võtnud, puudub vajadus kasutada lisakaitsevahendeid. Kui see aga nii ei ole või kui võtmata on jäänud rohkem kui 1 tablett, tuleks soovitada, et naine kasutaks järgneva 7 päeva jooksul lisakaitsevahendeid.

•Venoosne trombemboolia - käesolev (antikoagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitromboos või kopsuemboolia).

•Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse trombemboolia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktori Leideni mutatsioon), antitrombiin- III vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus.

•Suurem kirurgiline protseduur koos pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4).

•Mitme riskifaktori esinemisest tingitud venoosse trombemboolia kõrge risk (vt lõik 4.4).

-Arteriaalne trombemboolia (ATE) või selle tekkerisk

•Arteriaalne trombemboolia - käesolev või anamneesis (nt müokardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenokardia).

•Tserebrovaskulaarne haigus – insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk).

•Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus arteriaalse trombemboolia tekkeks, nt hüperhomotsüsteineemia ja fosfolipiidivastased antikehad (kardiolipiinivastased antikehad, luupusantikoagulant).

•Varem esinenud koldeliste neuroloogiliste sümptomitega migreen.

•Kõrge risk arteriaalse trombemboolia tekkeks mitme riskifaktori esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktor näiteks:

-vaskulaarsete sümptomitega suhkurtõbi;

-raske hüpertensioon;

-raske düslipoproteineemia.

-Pankreatiit praegu või anamneesis, kui selle põhjuseks on raske hüpertriglütserideemia.

-Raske maksahaigus või selle esinemine anamneesis, kuni maksafunktsiooni näitajad ei ole normaliseerunud.

-Maksakasvaja või selle esinemine anamneesis (hea- või pahaloomuline).

-Teadaolev või kahtlustatav suguhormoonsõltuv (nt suguelundite või rinnanäärmete) pahaloomuline kasvaja.

-Diagnoosimata vaginaalne verejooks.

-Endomeetriumi hüperplaasia.

-Rasedus või selle kahtlus.

-Destele samaaegne kasutamine koos ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

4.4.1 Hoiatused

Mis tahes allpool nimetatud seisundi või riskifaktori esinemisel tuleb Destele sobivust arutada koos naisega.

Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktorite ägenemisel või esmakordsel ilmnemisel tuleb pöörduda oma arsti poole, et teha kindlaks, kas Destele kasutamine tuleb katkestada. Antikoagulantravi alustamisel tuleb antikoagulantravi (kumariinid) teratogeensuse tõttu alustada adekvaatset alternatiivset kontratseptsiooni.

1.Vereringehäired

Venoosse trombemboolia (VTE) risk

Mis tahes kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab venoosse trombemboolia (VTE) tekkeriski, võrreldes mittekasutamisega. Levonorgestreeli, norgestimaati või noretisterooni sisaldavad ravimid on madalaima VTE tekkeriskiga. Veel ei ole veel teada, kui suur on Destele risk võrreldes nende madalama riskiga preparaatidega. Otsus mis tahes ravimi kasutamise kohta, mis ei ole madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab KHK-de kasutamisega seotud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema olemasolevad riskifaktorid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk on kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On olemas ka mõned tõendid selle kohta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi.

Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei ole rasedad, tekib VTE ühe aasta jooksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. Sõltuvalt olemasolevatest riskifaktoritest (vt allpool), võib see risk olla individuaalselt ka palju kõrgem.

Hinnanguliselt1 tekib VTE ühe aasta jooksul 9…12 naisel 10 000-st, kes kasutavad desogestreeli sisaldavaid KHK-sid; levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate seas on vastav näitaja ligikaudu kuus juhtu.

VTE juhtude arv aastas on mõlemal juhul väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel perioodil.

VTE võib 1…2% juhtudest lõppeda surmaga.

VTE juhtude arv 10 000 naise kohta ühes aastas

VTEjuhtude arv

Äärmiselt harva on KHK-de kasutajatel teatatud tromboosi esinemisest teistes veresoontes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru, peaaju või silma võrkkesta veenides ja arterites.

VTE riskifaktorid

KHK kasutajatel võib venoosse trombemboolia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktorid, eriti, kui neid on mitu (vt tabel).

Destele on vastunäidustatud, kui naisel on mitu riskifaktorit, mille tõttu on risk venoosse tromboosi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem, kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE koguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

1 Need juhud määratleti epidemioloogilise uuringu kõikide andmete alusel, kasutades erinevate ravimite suhtelisi riske võrrelduna levonorgestreeli sisaldavate KHK-dega.

2 Levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta kohta on vahemikus 5...7 võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3…3,6 mittekasutajatel.

Tabel: VTE riskifaktorid

Puudub üksmeel varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku rolli kohta venoosse tromboosi tekkimisel või progresseerumisel.

Arvestada tuleb trombemboolia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise kohta vt lõigust 4.6).

VTE sümptomid (süvaveenitromboos ja kopsuemboolia)

Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naistele kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.

Süvaveenitromboosi sümptomid võivad olla:

–ühepoolne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni;

–valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides;

–haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus.

Kopsuemboolia sümptomid võivad olla:

–äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine;

–äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha;

–terav valu rindkeres;

–tugev peapööritus või pearinglus;

–kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Mõned nendest sümptomitest (nt õhupuudus, köha) on mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused).

Veresoone sulgusele viitavad teised nähud võivad olla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus.

Kui veresoone sulgus tekib silmas, võivad sümptomid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskaotuseni. Mõnikord võib nägemiskaotus tekkida peaaegu kohe.

Arteriaalse trombemboolia (ATE) risk

Epidemioloogilised uuringud on seostanud KHK-de kasutamist arteriaalse trombemboolia (müokardiinfarkt) või tserebrovaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trombemboolia võib lõppeda surmaga.

ATE riskifaktorid

Riskifaktoritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trombemboolia tüsistuste või tserebrovaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). Destele on vastunäidustatud, kui naisel on üks tõsine või mitu ATE riskifaktorit, mille tõttu on tal kõrge risk arteriaalse tromboosi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem, kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE koguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel: ATE riskifaktorid

ATE sümptomid

Sümptomite ilmnemisel tuleb naistele soovitada kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.

Tserebrovaskulaarse haiguse sümptomid võivad olla:

–äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käsivarres või jalas, eriti ühel kehapoolel;

–äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonihäired;

–äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus;

–äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas;

–äkki tekkinud tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu;

–teadvusekaotus või minestamine krampidega või ilma.

Ajutised sümptomid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (transient ischaemic attack, TIA).

Müokardiinfarkti sümptomid võivad olla:

–valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all;

–ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirkonda, käsivarde, kõhtu;

–täistunne, seedehäired või lämbumistunne;

–higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus;

–äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus;

–kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Ägedad või kroonilised maksafunktsiooni häired võivad vajada KSK kasutamise katkestamist kuni maksafunktsiooni näitajate normaliseerumiseni. Kui kordub kolestaatiline ikterus, mis esmalt tekkis raseduse ajal ja/või kolestaasist tingitud sügelus, mis varem esines raseduse ajal või varasemal suguhormoonide kasutamisel, siis on nõutav lõpetada KSK kasutamine.

Kuigi KSK-d võivad omada toimet perifeersele insuliiniresistentsusele ja glükoositaluvusele, puuduvad tõendid raviskeemi muutmise vajadusest väikeseannuselisi KSK-sid (sisaldavad < 0,05 mikrogrammi etünüülöstradiooli) kasutavatel diabeetikutel. Siiski tuleb KSK võtvaid diabeediga naisi hoolikalt jälgida, eriti ravi algul.

KSK kasutamise ajal on teatatud endogeense depressiooni, epilepsia, Crohni tõve ja haavandilise koliidi ägenemisest.

Mõnikord võivad tekkida kloasmid, eriti naistel, kellel on anamneesis raseduskloasmid. Kloasmide kalduvusega naistel tuleb KSK kasutamise ajal hoiduda liigsest päikesest ja ultraviolettkiirgusest.

Destele sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasi defitsiidi või glükoosi- galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Rasestumisvastase meetodi valimisel tuleb arvesse võtta kogu eelnevat informatsiooni.

4.4.2 Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon

Enne Destele alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh perekonna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja teostada füüsiline läbivaatus, lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hoiatustest (vt lõik 4.4). Oluline on juhtida naise tähelepanu venoosse ja arteriaalse tromboosiga seotud teabele, sh Destele riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptomitele, teadaolevatele riskifaktoritele ja sellele, mida teha tromboosi kahtluse korral. Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi infolehte tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud soovituste järgimist. Uuringute sagedus ja olemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid tuleb kohandada igale naisele eraldi.

Naistele tuleb selgitada, et suukaudsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS) ega teise sugulisel teel levivate haiguste eest.

4.4.3 Efektiivsuse vähenemine

KSK-de efektiivsus võib väheneda nt seoses tablettide võtmata jätmisega (vt lõik 4.2), seedetrakti häiretega (vt lõik 4.2) või samaaegselt võetava ravimiga (vt lõik 4.5).

Destele võtmise ajal ei tohiks kasutada taimseid preparaate, mis sisaldavad naistepuna ürti (Hypericum perforatum), kuna on risk plasmakontsentratsiooni ja Destele kliinilise toime vähenemiseks (vt lõik 4.5).

4.4.4 Menstruaaltsüklit reguleeriva toime vähenemine

Kõigi KSK-de kasutamisel võib esineda ebaregulaarset veritsust (määrimine ja vaheveritsus), eriti kasutamise esimestel kuudel. Seetõttu on ebaregulaarsete verejooksude hindamisel mõtet alles pärast ligikaudu kolme tsükli pikkust adaptatiivset perioodi.

Kui ebaregulaarsed verejooksud jätkuvad või tekivad pärast eelnevaid regulaarseid menstruaaltsükleid, tuleb kahtlustada mittehormonaalseid põhjusi ning sobivate diagnostiliste meetmete abil välistada pahaloomulisus või rasedus. Siia võib kuuluda küretaaž.

Mõnedel naistel võib tabletivabal perioodil vereeritust mitte esineda. Kui KSK on võetud vastavalt lõigus 4.2 kirjeldatud juhistele, on ebatõenäoline, et naine on rasestunud. Kui aga enne esimest

ärajäänud menstruaalverejooksu ei võetud KSK vastavalt nendele juhistele või kui ära on jäänud kaks menstruaalverejooksu, tuleb enne KSK kasutamise jätkamist välistada rasedus.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Märkus: võimalike koostoimete identifitseerimiseks lugege samaaegselt kasutatavate ravimite omaduste kokkuvõtteid.

4.5.1 Koostoimed

Suukaudsete kontratseptiivide ja muude ravimite koostoimete tagajärjeks võivad olla vaheveritsus ja/või rasestumisvastase toime kadumine. Kirjanduses on märgitud järgmisi koostoimeid:

Maksa ainevahetus

Koostoimeid võib esineda maksaensüüme indutseerivate ravimitega, mille tulemuseks võib olla suguhormoonide kliirensi suurenemine (nt hüdantoiinid, barbituraadid, primidoon, karbamasepiin, rifampitsiin, bosentaan, rifabutiin ja tõenäoliselt ka okskarbasepiin, modafiniil, topiramaat, felbamaat, ritonaviir, griseofulviin ja taimset ravimit naistepuna ürti (Hypericum perforatum) sisaldavad preparaadid). Ka indutseeriva võimekusega HIV proteaasi inhibiitorid (nt ritonaviir ja nelfinaviir) ning mittenukleosiidsed pöördtranskriptaasi inhibiitorid (nt nevirapiin ja efavirens) võivad mõjutada maksa ainevahetust.

Maksimaalset ensüümi induktsiooni ei esine üldjuhul enne 2…3 nädalat pärast ravimi võtmise alustamist, aga see võib püsida vähemalt 4 nädala jooksul pärast ravimi kasutamise lõpetamist.

Soovitused

Naised, kes kasutavad mõnda eelpool nimetatud ravimit, peavad ajutiselt kasutama lisaks KSK-le ka barjäärimeetodit, st samaaegse ravimi manustamise ajal ja 7 päeva pärast nende ärajätmist või otsustama mõne muu rasestumisvastase meetodi kasuks.

Mikrosomaalseid ensüüme indutseerivaid ravimeid kasutavad naised peavad lisaks kasutama barjäärimeetodit samaaegse ravimi manustamise ajal ja 28 päeva jooksul pärast nende ärajätmist. Naistel, kes saavad pikaajalist ravi mikrosomaalseid ensüüme indutseerivate toimeainetega, tuleb kaaluda mõnda muud rasestumisvastast meetodit.

Kui periood, mil barjäärimeetodit kasutatakse, kestab edasi pärast KSK blisterpakendi lõppemist, tuleb kohe alustada järgmise KSK pakendiga ning tavalist tabletivaba perioodi ei tehta.

Destele mõju teistele ravimitele

Suukaudsed kontratseptiivid võivad mõjutada teiste toimeainete metabolismi. Ravimi kontsentratsioonid plasmas ja kudedes võivad vastavalt kas suureneda (nt tsüklosporiin) või väheneda (nt lamotrigiin).

Farmakodünaamilised koostoimed

Samaaegne kasutamine koos ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri sisaldavate ravimitega, koos või ilma ribaviriinita, võib tõsta kõrgenenud ALT taseme riski (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Seega peavad Destele kasutajad üle minema alternatiivsele kontratseptiivile (nt ainult progestageene sisaldavad kontratseptiivid või mittehormonaalsed meetodid) enne ravi alustamist ülalnimetatud toimeainetega. Destele võtmist võib taasalustada 2 nädalat pärast ravi lõpetamist ülalnimetatud kombinatsiooniga.

4.5.2 Laboratoorsed analüüsid

Kontratseptiivsete steroidide kasutamine võib mõjutada teatud laboratoorsete analüüside tulemusi, sh maksa, kilpnäärme, neerupealiste ja neerufunktsiooni biokeemilisi parameetreid, (transport)valkude, nt kortikosteroide siduva globuliini taset plasmas ja lipiidide/lipoproteiinide fraktsioone, süsivesikute metabolismi ning koagulatsiooni ja fibrinolüüsi parameetreid. Muutused jäävad üldiselt laboratoorsete normiväärtuste piiridesse.

Loetelusse on lisatud kõige sobivam MedDRA termin, mis kirjeldab teatud kõrvaltoimet. Loetelus puuduvad sünonüümid või sarnased seisundid, kuid ka nendega tuleb arvestada.

KSK-sid kasutavatel naistel on teatatud järgmistest tõsistest kõrvaltoimetest, mida on täpsemalt käsitletud lõigus 4.4:

-venoossed trombemboolsed häired;

-arteriaalsed trombemboolsed häired;

-hüpertensioon;

-hormoonsõltuvad kasvajad (nt maksakasvajad, rinnanäärmevähk);

-seisundite arenemine või halvenemine, millel puudub kindel seos suukaudsete kontratseptiivide kasutamisega: Crohni tõbi, haavandiline koliit, epilepsia, migreen, endometrioos, emakamüoom, porfüüria, süsteemne erütematoosne luupus, gestatsiooniherpes, Sydenham’i korea, hemolüütilis-ureemiline sündroom, kolestaatiline ikterus;

-kloasmid;

-äge või krooniline maksafunktsiooni häire võib vajada KSK kasutamise katkestamist kuni maksafunktsiooni markerite normaliseerumiseni;

-päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensed östrogeenid angioödeemi sümptomeid indutseerida või ägestada.

Suukaudsete kontratseptiivide kasutajate seas on mõnevõrra sagenenud rinnanäärmevähi diagnoosimine. Et rinnanäärmevähki esineb alla 40-aastastel naistel harva, siis see suurenemine on väike, võrreldes rinnanäärmevähi üldise riskiga. Kausaalne seos KSK kasutamisega on teadmata. Lisainfot vt lõigud 4.3 ja 4.4.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Puuduvad teated tõsistest kahjulikest toimetest üleannustamise tagajärjel. Võimalikeks sümptomiteks sellisel juhul on iiveldus, oksendamine ja noortel tüdrukutel vähene vaginaalne vereeritus. Antidooti ei ole ning edasine ravi peab olema sümptomaatiline.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: gestageenide ja östrogeenide fikseeritud kombinatsioonid, ATC-kood: G03AA09

KSK-de rasestumisvastane toime põhineb erinevate tegurite koostoimel, millest kõige tähtsamateks peetakse ovulatsiooni pärssimist ja muutusi emakakaela sekreedis. Peale rasestumise vältimise on KSK-del, vaatamata teatud negatiivsetele omadustele (vt lõigud 4.4 ja 4.8), mitmeid positiivseid omadusi, millest võib olla kasu rasestumisvastase meetodi valikul. Menstruaaltsükkel muutub korrapärasemaks, menstruatsioon on sageli valutum ning veritsus vähesem. Viimane võib vähendada rauapuuduse esinemust. Suurimas mitmekeskuselises uuringus (n=23, 258 tsüklit) oli korrigeerimata Pearli indeks 0,1 (95% usaldusintervalliga 0,0…0,3). Lisaks teatati 4,5% naistest menstruatsioonitaolise veritsuse puudumisest ning 9,2% naistest ebaregulaarse veritsuse tekkimisest pärast 6 ravitsüklit.

Destele on KSK, mis sisaldab etünüülöstradiooli ja gestageenina desogestreeli. Etünüülöstradiool on hästi tuntud sünteetiline östrogeen.

Desogestreel on sünteetiline gestageen. Suukaudselt manustatuna on sellel tugev ovulatsiooni pärssiv toime.

Suureannuseliste KSK-de (50 mikrogrammi etünüülöstradiooli) kasutamisel väheneb endomeetriumi ja munasarjade vähi risk. Siiani ei ole veel kinnitust leidnud, kas see kehtib ka väikeseannuseliste KSK-de puhul.

Lapsed

Puuduvad kliinilised andmed ravimi efektiivsuse ja ohutuse kohta alla 18-aastastel noorukitel.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Desogestreel

Imendumine

Pärast Destele suukaudset manustamist imendub desogestreel kiiresti ja muundub 3-keto- desogeestreeliks. Maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub 1,5 tunni pärast. 3-keto- desogeestreeli absoluutne biosaadavus on 62…81%.

Jaotumine

3-keto-desogeestreel seondub 95,5…99% ulatuses plasma proteiinidega, peamiselt albumiini ja SHBG-ga. Etünüülöstradiooli poolt indutseeritud SHBG taseme suurenemine mõjutab nii 3-keto- desogeestreeli seonduvust kui ka jaotumist plasmavalkudele. Selle tulemusena suureneb 3-keto- desogeestreeli kontsentratsioon aeglaselt ravi jooksul, kuni saavutab tasakaaluseisundi 3…13 päeva pärast.

Biotransformatsioon

Desogestreeli I faasi metabolism hõlmab tsütokroom P450 poolt katalüüsitud hüdroksüleerimist ja sellele järgnevat dehüdrogeniseerimist C3-l. 3-keto-desogeestreeli aktiivne metaboliit laguneb edasi, degradatsiooni saadused konjugeeritakse sulfaatideks ja glükuroniidideks. Loomkatsed on näidanud, et enterohepaatilisel tsirkulatsioonil ei ole tähendust desogestreeli gestageensele toimele.

Eritumine

3-keto-desogeestreeli eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 31 tundi (24…38 tundi), plasma kliirens jääb vahemikku 5,0…9,5 l/tunnis. Desogestreel ja selle metaboliidid elimineeruvad uriini ja väljaheitega, kas vabade steroidide või konjugaatidena. Eliminatsiooni suhe uriinis ja väljaheites on 1,5:1.

Tasakaaluseisund

Tasakaaluseisundis on 3-keto-desogeestreeli tase seerumis kahe- kuni kolmekordselt tõusnud.

Etünüülöstradiool

Imendumine

Etünüülöstradiool imendub kiiresti ja maksimaalne tase plasmas saabub 1,5 tunni jooksul. Presüsteemse konjugatsiooni ja esmase maksapassaaži metabolismi tulemusel on absoluutne biosaadavus 60%. Kontsentratsioonikõvera alune pindala ja CMAX eeldatavasti suurenevad mõnevõrra aja jooksul.

Jaotumine

Etünüülöstradiool seondub 98,8% ulatuses plasma valkudega, peaaegu eranditult albumiiniga.

Biotransformatsioon

Etünüülöstradiool allub presüsteemsele konjugatsioonile nii peensoole limaskestas kui maksas. Etünüülöstradiooli direktsete konjugaatide hüdrolüüs soolte mikrofloora abil annab tulemuseks etünüülöstradiooli, mis võib tagasi imenduda, seega toimub enterohepaatiline tsirkulatsioon.

Etünüülöstradiooli peamine metabolismi rada on tsütokroom P450 poolt vahendatud hüdroksüülimine, mille peamised metaboliidid on 2-OH-EE ja 2-metoksü-EE. 2-OH-EE metaboliseerub edasi keemiliselt reaktiivseteks metaboliitideks.

Eritumine

Etünüülöstradiool puhastub plasmast poolväärtusajaga ligikaudu 29 tundi (26…33 tundi), plasma kliirens jääb vahemikku 10…30 l/tunnis. Etünüülöstradiooli konjugaadid ja selle metaboliidid erituvad uriini ja väljaheitega (vahekorras 1:1).

Tasakaaluseisund

Tasakaaluseisund saabub 3 kuni 4 päeva pärast, kui ravimi tase seerumis on ligikaudu 30 kuni 40% kõrgem kui pärast ühekordse annuse manustamist.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Toksikoloogilised uuringud ei ole näidanud teisi toimeid kui need, mis on seletatavad Destele hormonaalse profiiliga.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

All-rac-alfa-tokoferool

Kartulitärklis

Povidoon K30 (E1201)

Steariinhape (E570)

Kolloidne veevaba ränidioksiid (E551)

Veevaba laktoos

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Selge läbipaistev PVC/PVDC-alumiinium blister 21 tabletiga kalender-blisterribas on saadaval pakendites, mis sisaldavad 1x21, 3x21, 6x21 või 13x21 tabletti. Iga blister on pakendatud trilaminaadist taskusse.

Selge läbipaistev PVC/PVDC-alumiinium blister 21 tabletiga kalender-blisterribas on saadaval pakendites, mis sisaldavad 1x21, 3x21, 6x21 või 13x21 tabletti. Iga blister on pakendatud trilaminaadist taskusse koos 2 g molekulaarsõelaga.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Teva Pharma B.V.

Swensweg 5

2031 GA Haarlem

Holland

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.06.2013

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev:13.02.2018

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

veebruar 2018