Destele - tablett (150mcg +20mcg) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Destele, 150 mikrogrammi/20 mikrogrammi tabletid
2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks tablett sisaldab 150 mikrogrammi desogestreeli ja 20 mikrogrammi etünüülöstradiooli.
INN. Desogestrelum, ethinylestradiolum.
Teadaolevat toimet omav abiaine: üks tablett sisaldab 58 mg veevaba laktoosi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3.RAVIMVORM
Tablett
Tabletid on ümmargused, valged kuni valkjad, 5,00 mm, katmata, kaksikkumerad, ühele küljele on sisse pressitud „141“ ja teine külg on sile.
4.KLIINILISED ANDMED
4.1Näidustused
Raseduse vältimine.
Destele väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse naisel käesoleval hetkel esinevaid individuaalseid riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid ning VTE riski selle ravimiga, võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3 ja 4.4).
4.2Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Kuidas Destele’t võtta
Tablette tuleb võtta blisterpakendil märgitud järjekorras iga päev ligikaudu samal kellaajal, vajadusel koos vähese vedelikuga. 21 järjestikuse päeva jooksul võetakse iga päev üks tablett. Iga järgmist pakendit alustatakse pärast
Kuidas alustada Destele võtmist
•Varem (viimase kuu jooksul) ei ole hormonaalseid kontratseptiive kasutatud
Tablettide võtmist tuleb alustada naise normaalse menstruaaltsükli esimesest päevast (st menstruaalvereerituse esimene päev). Alustada võib ka tsükli 2...5. päeval, kuid sel juhul on soovitav kasutada tabletivõtmise esimese tsükli esimese 7 päeva jooksul lisaks barjäärimeetodit.
•Üleminek kombineeritud hormonaalselt kontratseptiivilt (kombineeritud suukaudne kontratseptiiv (KSK), vaginaalne rõngas või transdermaalne plaaster)
Eelistatult peaks naine alustama Destele võtmist esimesel päeval pärast eelnevalt kasutatud KSK viimase aktiivse (toimeainet sisaldava) tableti võtmist, kuid hiljemalt tavalisele tabletivabale või eelmise KSK platseebot sisaldava tableti perioodile järgneval päeval. Juhul, kui eelnevalt on kasutatud vaginaalset rõngast või transdermaalset plaastrit, tuleb naisel alustada Destele võtmisega eelistatult rõnga või plaastri eemaldamise päeval, kuid hiljemalt päeval, millal oleks pidanud vaginaalse rõnga või transdermaalse plaastri uuesti paigaldama.
•Üleminek ainult gestageeni sisaldavalt meetodilt (ainult gestageeni sisaldav minipill, süsteravim, implantaat) või gestageeni vabastavalt emakasiseselt vahendilt (ESV)
Naine võib ainult gestageeni sisaldavalt pillilt üle minna suvalisel päeval (implantaadilt või
•Pärast esimese trimestri aborti
Naine võib otsekohe alustada pillide võtmist. Sel juhul ei ole tal vaja kasutada lisaks muid rasestumisvastaseid meetodeid.
•Pärast sünnitust või teise trimestri aborti
Naisel on soovitav alustada pillide võtmist 21…28. päeval pärast sünnitust või teise trimestri aborti. Kui alustatakse hiljem, peab naisele soovitama, et ta kasutaks lisaks barjäärimeetodit esimesel seitsmel tabletivõtmise päeval. Kui seksuaalvahekord on siiski eelnevalt toimunud, tuleb enne KSK kasutamise alustamist välistada rasedus või oodata ära esimene menstruatsioon.
Teave imetamise kohta - vt lõik 4.6.
Soovitused võtmata jäänud tablettide korral
Kui kasutaja on tableti võtmisega hilinenud vähem kui 12 tundi, ei ole rasestumisvastane toime vähenenud. Naine peab võtma tableti niipea, kui see talle meenub. Järgmised tabletid võetakse tavapärasel ajal.
Kui tableti võtmisega on hilinetud rohkem kui 12 tundi, võib rasestumisvastane toime olla vähenenud. Võtmata jäänud tablettide korral tuleb lähtuda kahest põhireeglist:
1.Tablettide võtmist ei tohi kunagi katkestada kauemaks kui seitsmeks päevaks.
2.
Sellele vastavalt kehtivad igapäevases praktikas järgmised soovitused:
•1. nädal
Kasutaja peab võtma viimase võtmatajäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab kahe tableti samaaegset võtmist. Seejärel tuleb jätkata tablettide võtmist tavalisel ajal. Järgneva 7 päeva jooksul tuleb kasutada lisaks barjäärimeetodit (nt kondoomi). Kui seksuaalvahekord leidis aset eelnenud 7 päeva jooksul, tuleb arvestada võimaliku rasestumisega. Mida rohkem tablette on vahele jäänud ning mida lähemale jääb see tabletivabale perioodile, seda suurem on rasestumise oht.
•2. nädal
Kasutaja peab võtma viimase võtmatajäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab kahe tableti samaaegset võtmist. Seejärel tuleb jätkata tablettide võtmist tavalisel ajal. Kui naine on enne esimest võtmata jäänud tabletti 7 päeva jooksul korralikult tablette võtnud, puudub vajadus kasutada lisakaitsevahendeid. Kui see aga nii ei ole või kui võtmata on jäänud rohkem kui 1 tablett, tuleks soovitada, et naine kasutaks järgneva 7 päeva jooksul lisakaitsevahendeid.
•3. nädal
Oht rasestumisvastase toime usaldusväärsuse vähenemiseks on suur läheneva tabletivaba perioodi tõttu. Rasestumisvastase kaitse vähenemist võib siiski vältida, kohandades tabletivõtmise graafikut. Järgides ühte kahest järgnevast valikust ei ole vajadust kasutada lisakaitsevahendeid tingimusel, et esimese tableti võtmata jäämisele eelnenud 7 päeva jooksul on naine kõik tabletid võtnud korralikult. Kui see aga nii ei ole, tuleks naisele soovitada, et ta lähtuks esimesest soovitusest ja kasutaks ka järgneva 7 päeva jooksul lisakaitsevahendeid.
1.Kasutaja peab viimase võtmata jäänud tableti võtma niipea, kui see talle meelde tuleb, isegi kui see tähendab kahe tableti samaaegset võtmist. Seejärel tuleb jätkata tablettide võtmist tavapärasel ajal. Järgmise blisterpakendiga tuleb alustada kohe pärast eelmise lõpetamist, st kahe pakendi vahele ei jäeta tabletivaba perioodi. Kasutajal ei ilmne menstruatsioonitaolist vereeritust tõenäoliselt enne teise pakendi lõpetamist, kuid tal võib esineda määrivat veritsust või vaheveritsust tableti võtmise päevadel.
2.Naisele võib soovitada ka lõpetada tablettide võtmine kasutusel olevast pakendist. Sel juhul peab ta pidama
Kui naisel jäi tablette võtmata ja sellele järgnevalt ei tekkinud esimese tavapärase tabletivaba perioodi jooksul menstruatsioonitaolist vereeritust, tuleb arvestada võimaliku rasedusega.
Soovitused seedetrakti häirete korral
Raskete seedetraktihäirete (nt oksendamine või kõhulahtisus) korral ei pruugi imendumine olla täielik ning tuleb kasutada lisakaitsevahendeid. Kui naine oksendab 3…4 tunni jooksul pärast tableti võtmist, tuleb uus
Kuidas menstruatsioonilaadset veritsust edasi lükata
Veritsuse edasi lükkamiseks peab naine jätkama uue Destele pakendiga ilma tabletivaba perioodita. Tsüklit võib pikendada vastavalt soovile kuni teise pakendi lõppemiseni. Pikendatud kasutamisel võib esineda vaheveritsust või määrimist. Destele regulaarset võtmist jätkatakse seejärel pärast tavalist 7- päevast tabletivaba perioodi.
Menstruatsiooni alguse nihutamiseks harjumuspäraselt skeemijärgselt nädalapäevalt mõnele teisele nädalapäevale on soovitav eesseisvat tabletivaba perioodi lühendada nii mitme päeva võrra kui soovitakse. Mida lühem on tabletivaba periood, seda suurem on võimalus, et veritsust ei toimu ning teise pakendi kasutamise ajal võib esineda vaheveritsust või määrimist (sarnaselt menstruatsiooni edasilükkamisele).
Lapsed
Desogestreeli ohutus ja efektiivsus alla
Manustamisviis
Suukaudne.
4.3Vastunäidustused
Kombineeritud hormonaalseid kontratseptiive (KHK) ei tohi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. Kui mõni neist seisunditest peaks esimest korda ilmnema KHK kasutamise ajal, tuleb ravimi kasutamine otsekohe lõpetada.
-Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
-Venoosne trombemboolia (VTE) või selle tekkerisk
OVenoosne trombemboolia - käesolev
OTeadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse trombemboolia tekkeks, nt aktiveeritud
OSuurem kirurgiline protseduur koos pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4).
OMitme riskifaktori esinemisest tingitud venoosse trombemboolia kõrge risk (vt lõik 4.4).
-Arteriaalne trombemboolia (ATE) või selle tekkerisk
OArteriaalne trombemboolia - käesolev või anamneesis (nt müokardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenokardia).
OTserebrovaskulaarne haigus – insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk).
OTeadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus arteriaalse trombemboolia tekkeks, nt hüperhomotsüsteineemia ja fosfolipiidivastased antikehad (kardiolipiinivastased antikehad, luupusantikoagulant).
OVarem esinenud koldeliste neuroloogiliste sümptomitega migreen.
OKõrge risk arteriaalse trombemboolia tekkeks mitme riskifaktori esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktor näiteks:
•vaskulaarsete sümptomitega suhkurtõbi;
•raske hüpertensioon;
•raske düslipoproteineemia.
-Pankreatiit praegu või anamneesis, kui selle põhjuseks on raske hüpertriglütserideemia.
-Raske maksahaigus või selle esinemine anamneesis, kuni maksafunktsiooni näitajad ei ole normaliseerunud.
-Maksakasvaja või selle esinemine anamneesis (hea- või pahaloomuline).
-Teadaolev või kahtlustatav suguhormoonsõltuv (nt suguelundite või rinnanäärmete) pahaloomuline kasvaja.
-Diagnoosimata vaginaalne verejooks.
-Endomeetriumi hüperplaasia.
-Rasedus või selle kahtlus.
-Destele samaaegne kasutamine koos ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud (vt lõigud 4.4 ja 4.5).
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
4.4.1 Hoiatused
Mis tahes allpool nimetatud seisundi või riskifaktori esinemisel tuleb Destele sobivust arutada koos naisega.
Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktorite ägenemisel või esmakordsel ilmnemisel tuleb pöörduda oma arsti poole, et teha kindlaks, kas Destele kasutamine tuleb katkestada. Antikoagulantravi alustamisel tuleb antikoagulantravi (kumariinid) teratogeensuse tõttu alustada adekvaatset alternatiivset kontratseptsiooni.
1.Vereringehäired
Venoosse trombemboolia (VTE) risk
Mis tahes kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab venoosse trombemboolia (VTE) tekkeriski, võrreldes mittekasutamisega. Levonorgestreeli, norgestimaati või noretisterooni sisaldavad ravimid on madalaima VTE tekkeriskiga. Veel ei ole veel teada, kui suur on Destele risk võrreldes nende madalama riskiga preparaatidega. Otsus mis tahes ravimi kasutamise kohta, mis ei ole madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab
Naistel, kes ei kasuta
Hinnanguliselt1 tekib VTE ühe aasta jooksul 9…12 naisel 10
VTE juhtude arv aastas on mõlemal juhul väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel perioodil.
VTE võib 1…2% juhtudest lõppeda surmaga.
VTE juhtude arv 10 000 naise kohta ühes aastas
VTEjuhtude arv
|
Levonorgestreeli sisaldavad |
|
Desogestreeli sisaldavad |
|
(2 juhtu) |
|
(5…7 juhtu) |
|
(9…12 juhtu) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Äärmiselt harva on
VTE riskifaktorid
KHK kasutajatel võib venoosse trombemboolia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktorid, eriti, kui neid on mitu (vt tabel).
Destele on vastunäidustatud, kui naisel on mitu riskifaktorit, mille tõttu on risk venoosse tromboosi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem, kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE koguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi
1 Need juhud määratleti epidemioloogilise uuringu kõikide andmete alusel, kasutades erinevate ravimite suhtelisi riske võrrelduna levonorgestreeli sisaldavate
2 Levonorgestreeli sisaldavate
Tabel.: VTE riskifaktorid
Riskifaktor |
Märkus |
Rasvumine (kehamassiindeks üle |
KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. |
30 kg/m²) |
Eriti oluline on seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi |
|
riskifaktoreid. |
Pikaajaline liikumatus, suurem |
Nendel juhtudel on soovitatav plaastri/pilli/rõnga |
kirurgiline protseduur, mis tahes |
kasutamine katkestada (plaanilise kirurgilise protseduuri |
jalgade või vaagnapiirkonna |
korral vähemalt neli nädalat varem) ja mitte taasalustada |
operatsioon, neurokirurgia või ulatuslik |
enne, kui täielikust liikumisvõime taastumisest on |
trauma |
möödunud kaks nädalat. Soovimatu raseduse vältimiseks |
|
tuleb kasutada muud rasestumisvastast vahendit. |
|
Kui Destele kasutamist ei ole eelnevalt katkestatud, tuleb |
|
kaaluda tromboosivastast ravi. |
Märkus: ajutine liikumatus, sh |
|
lennureis kestvusega üle 4 tunni, võib |
|
samuti olla VTE riskifaktoriks, eriti |
|
naistel, kellel esineb ka teisi |
|
riskifaktoreid |
|
Esinemine perekonnas (venoosne |
Päriliku eelsoodumuse kahtlusel tuleb enne mis tahes KHK |
trombemboolia õdedel/vendadel või |
määramise otsust saata naine eriarsti konsultatsioonile. |
vanematel, eriti just suhteliselt noores |
|
eas, nt enne 50. eluaastat) |
|
Teised |
Vähkkasvaja, süsteemne erütematoosluupus, hemolüütilis- |
|
ureemiline sündroom, krooniline põletikuline soolehaigus |
|
(Crohni tõbi või haavandiline koliit) ja sirprakuline |
|
aneemia. |
Vanuse tõus |
Eriti üle 35 aasta. |
Puudub üksmeel varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku rolli kohta venoosse tromboosi tekkimisel või progresseerumisel.
Arvestada tuleb trombemboolia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise kohta vt lõigust 4.6).
VTE sümptomid (süvaveenitromboos ja kopsuemboolia)
Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naistele kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab
Süvaveenitromboosi sümptomid võivad olla:
–ühepoolne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni;
–valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides;
–haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus.
Kopsuemboolia sümptomid võivad olla:
–äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine;
–äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha;
–terav valu rindkeres;
–tugev peapööritus või pearinglus;
–kiire või ebakorrapärane südamerütm.
Mõned nendest sümptomitest (nt õhupuudus, köha) on mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused).
Veresoone sulgusele viitavad teised nähud võivad olla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus.
Kui veresoone sulgus tekib silmas, võivad sümptomid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskaotuseni. Mõnikord võib nägemiskaotus tekkida peaaegu kohe.
Arteriaalse trombemboolia (ATE) risk
Epidemioloogilised uuringud on seostanud
ATE riskifaktorid
Riskifaktoritega
Tabel: ATE riskifaktorid
Riskifaktor |
Märkus |
Vanuse tõus |
Eriti üle 35 aasta. |
Suitsetamine |
Naistel tuleb soovitada mitte suitsetada, kui nad soovivad |
|
kasutada |
|
suitsetamist, tuleb tungivalt soovitada kasutada mõnda teist |
|
rasestumisvastast meetodit. |
Hüpertensioon |
|
Rasvumine (kehamassiindeks üle |
KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. |
30 kg/m²) |
Eriti oluline naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktoreid. |
Esinemine perekonnas (arteriaalne |
Päriliku eelsoodumuse kahtluse korral tuleb enne mis tahes |
trombemboolia õdedel/vendadel või |
KHK määramise otsust saata naine eriarsti |
vanematel, eriti just suhteliselt noores |
konsultatsioonile. |
eas, nt enne 50. eluaastat) |
|
Migreen |
Migreeni esinemissageduse või raskusastme suurenemine |
|
(mis võib olla tserebrovaskulaarse häire varajaseks |
|
sümptomiks) KHK kasutamise ajal võib olla ravimi |
|
kasutamise kohese katkestamise põhjuseks. |
Teised vaskulaarsete häiretega seotud |
Suhkurtõbi, hüperhomotsüsteineemia, südameklapi |
haigusseisundid |
kahjustus ja kodade virvendus, düslipoproteineemia ja |
|
süsteemne erütematoosluupus. |
ATE sümptomid
Sümptomite ilmnemisel tuleb naistele soovitada kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab
Tserebrovaskulaarse haiguse sümptomid võivad olla:
–äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käsivarres või jalas, eriti ühel kehapoolel;
–äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonihäired;
–äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus;
–äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas;
–äkki tekkinud tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu;
–teadvusekaotus või minestamine krampidega või ilma.
Ajutised sümptomid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (transient ischaemic attack, TIA).
Müokardiinfarkti sümptomid võivad olla:
–valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all;
–ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirkonda, käsivarde, kõhtu;
–täistunne, seedehäired või lämbumistunne;
–higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus;
–äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus;
–kiire või ebakorrapärane südamerütm.
2.Kasvajad
Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et suukaudsete kontratseptiivide pikaajaline kasutamine on riskiteguriks emakakaelavähi arenemisel inimese papilloomviirusega (human papillomavirus, HPV) nakatunud naistel. Siiski on siiani selgusetu, millisel määral mõjutavad seda segavad tegurid (nt erinevused seksuaalpartnerite arvus või rasestumisvastaste barjäärimeetodite kasutamises).
54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüsil leiti, et samal ajal
Harvadel juhtudel on teatatud healoomulistest maksakasvajatest ning veelgi harvem pahaloomulistest maksakasvajatest KSK kasutajate seas. Üksikjuhtudel on need kasvajad põhjustanud eluohtlikke kõhuõõnesiseseid verejookse. Kui KSK kasutaval naisel esineb tugev valu ülakõhus, maksa suurenemine või kõhuõõnesisese verejooksu nähud, tuleb diferentsiaaldiagnostikas arvestada võimaliku maksakasvajaga.
Suurema annuseliste
3.ALT taseme tõus
Kliinilistes uuringutes ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri sisaldavate ravimitega koos või ilma ribaviriinita
4.Muud seisundid
Hüpertriglütserideemiaga naistel või nendel, kellel see on perekondlikus anamneesis, võib olla suurem risk pankreatiidi tekkeks KSK kasutamise ajal.
Kuigi paljudel
Järgmiste seisundite tekkest või ägenemisest on teatatud nii KSK kasutamisel kui ka raseduse ajal, kuid seos KSK kasutamisega ei ole siiski üheselt tõestatud: ikterus ja/või sügelus, mis on tingitud kolestaasist; sapikivide moodustumine; porfüüria; süsteemne erütematoosne luupus; hemolüütilis- ureemiline sündroom; Sydenham’i korea; gestatsiooniherpes; otoskleroosist tingitud kuulmislangus; (pärilik) angioödeem.
Päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensed östrogeenid angioödeemi sümptomeid indutseerida või ägestada.
Ägedad või kroonilised maksafunktsiooni häired võivad vajada KSK kasutamise katkestamist kuni maksafunktsiooni näitajate normaliseerumiseni. Kui kordub kolestaatiline ikterus, mis esmalt tekkis raseduse ajal ja/või kolestaasist tingitud sügelus, mis varem esines raseduse ajal või varasemal suguhormoonide kasutamisel, siis on nõutav lõpetada KSK kasutamine.
Kuigi
KSK kasutamise ajal on teatatud endogeense depressiooni, epilepsia, Crohni tõve ja haavandilise koliidi ägenemisest.
Mõnikord võivad tekkida kloasmid, eriti naistel, kellel on anamneesis raseduskloasmid. Kloasmide kalduvusega naistel tuleb KSK kasutamise ajal hoiduda liigsest päikesest ja ultraviolettkiirgusest.
Destele sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasi defitsiidi või glükoosi- galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.
Rasestumisvastase meetodi valimisel tuleb arvesse võtta kogu eelnevat informatsiooni.
4.4.2 Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon
Enne Destele alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh perekonna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja teostada füüsiline läbivaatus, lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hoiatustest (vt lõik 4.4). Oluline on juhtida naise tähelepanu venoosse ja arteriaalse tromboosiga seotud teabele, sh Destele riskile võrreldes teiste
Naistele tuleb selgitada, et suukaudsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse
4.4.3 Efektiivsuse vähenemine
Destele võtmise ajal ei tohiks kasutada taimseid preparaate, mis sisaldavad naistepuna ürti (Hypericum perforatum), kuna on risk plasmakontsentratsiooni ja Destele kliinilise toime vähenemiseks (vt lõik 4.5).
4.4.4 Menstruaaltsüklit reguleeriva toime vähenemine
Kõigi
Kui ebaregulaarsed verejooksud jätkuvad või tekivad pärast eelnevaid regulaarseid menstruaaltsükleid, tuleb kahtlustada mittehormonaalseid põhjusi ning sobivate diagnostiliste meetmete abil välistada pahaloomulisus või rasedus. Siia võib kuuluda küretaaž.
Mõnedel naistel võib tabletivabal perioodil vereeritust mitte esineda. Kui KSK on võetud vastavalt lõigus 4.2 kirjeldatud juhistele, on ebatõenäoline, et naine on rasestunud. Kui aga enne esimest
ärajäänud menstruaalverejooksu ei võetud KSK vastavalt nendele juhistele või kui ära on jäänud kaks menstruaalverejooksu, tuleb enne KSK kasutamise jätkamist välistada rasedus.
4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Märkus: võimalike koostoimete identifitseerimiseks lugege samaaegselt kasutatavate ravimite omaduste kokkuvõtteid.
4.5.1 Koostoimed
Suukaudsete kontratseptiivide ja muude ravimite koostoimete tagajärjeks võivad olla vaheveritsus ja/või rasestumisvastase toime kadumine. Kirjanduses on märgitud järgmisi koostoimeid:
Maksa ainevahetus
Koostoimeid võib esineda maksaensüüme indutseerivate ravimitega, mille tulemuseks võib olla suguhormoonide kliirensi suurenemine (nt hüdantoiinid, barbituraadid, primidoon, karbamasepiin, rifampitsiin, bosentaan, rifabutiin ja tõenäoliselt ka okskarbasepiin, modafiniil, topiramaat, felbamaat, ritonaviir, griseofulviin ja taimset ravimit naistepuna ürti (Hypericum perforatum) sisaldavad preparaadid). Ka indutseeriva võimekusega HIV proteaasi inhibiitorid (nt ritonaviir ja nelfinaviir) ning mittenukleosiidsed pöördtranskriptaasi inhibiitorid (nt nevirapiin ja efavirens) võivad mõjutada maksa ainevahetust.
Maksimaalset ensüümi induktsiooni ei esine üldjuhul enne 2…3 nädalat pärast ravimi võtmise alustamist, aga see võib püsida vähemalt 4 nädala jooksul pärast ravimi kasutamise lõpetamist.
Soovitused
Naised, kes kasutavad mõnda eelpool nimetatud ravimit, peavad ajutiselt kasutama lisaks
Mikrosomaalseid ensüüme indutseerivaid ravimeid kasutavad naised peavad lisaks kasutama barjäärimeetodit samaaegse ravimi manustamise ajal ja 28 päeva jooksul pärast nende ärajätmist. Naistel, kes saavad pikaajalist ravi mikrosomaalseid ensüüme indutseerivate toimeainetega, tuleb kaaluda mõnda muud rasestumisvastast meetodit.
Kui periood, mil barjäärimeetodit kasutatakse, kestab edasi pärast KSK blisterpakendi lõppemist, tuleb kohe alustada järgmise KSK pakendiga ning tavalist tabletivaba perioodi ei tehta.
Destele mõju teistele ravimitele
Suukaudsed kontratseptiivid võivad mõjutada teiste toimeainete metabolismi. Ravimi kontsentratsioonid plasmas ja kudedes võivad vastavalt kas suureneda (nt tsüklosporiin) või väheneda (nt lamotrigiin).
Farmakodünaamilised koostoimed
Samaaegne kasutamine koos ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri sisaldavate ravimitega, koos või ilma ribaviriinita, võib tõsta kõrgenenud ALT taseme riski (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Seega peavad Destele kasutajad üle minema alternatiivsele kontratseptiivile (nt ainult progestageene sisaldavad kontratseptiivid või mittehormonaalsed meetodid) enne ravi alustamist ülalnimetatud toimeainetega. Destele võtmist võib taasalustada 2 nädalat pärast ravi lõpetamist ülalnimetatud kombinatsiooniga.
4.5.2 Laboratoorsed analüüsid
Kontratseptiivsete steroidide kasutamine võib mõjutada teatud laboratoorsete analüüside tulemusi, sh maksa, kilpnäärme, neerupealiste ja neerufunktsiooni biokeemilisi parameetreid, (transport)valkude, nt kortikosteroide siduva globuliini taset plasmas ja lipiidide/lipoproteiinide fraktsioone, süsivesikute metabolismi ning koagulatsiooni ja fibrinolüüsi parameetreid. Muutused jäävad üldiselt laboratoorsete normiväärtuste piiridesse.
4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Destele ei ole raseduse ajal näidustatud.
Kui rasestumine toimub Destele kasutamise ajal, tuleb edasine ravimi kasutamine lõpetada. Siiski ei ole enamus epidemioloogilistest uuringutest näidanud, et enne rasedust
Imetamine
Sünnitusjärgsel perioodil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taas alustatakse Destele kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
4.7Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. KSK kasutajatel ei ole täheldatud toimeid autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
4.8Kõrvaltoimed
Tõsised kõrvaltoimed
Nagu kõigi
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Võimalikud kõrvaltoimed, millest on teatatud Destele kasutajatel või KSK kasutajatel üldiselt, on loetletud allpool toodud tabelis.
Kõrvaltoimete esinemissagedused on loetletud vastavalt:
Väga sage (≥ 1/10)
Sage (≥ 1/100 kuni <1/10)
Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)
Väga harv (<1/10 000)
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
Organsüsteemi |
Väga sage |
Sage |
|
Harv |
|
klass |
|
|
|
|
|
Infektsioonid ja |
|
|
|
|
Tupe kandidiaas |
infestatsioonid |
|
|
|
|
|
Immuunsüsteemi |
|
|
|
|
Ülitundlikkus |
häired |
|
|
|
|
|
Ainevahetus- ja |
|
|
|
Vedeliku peetus |
|
toitumishäired |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Psühhiaatrilised |
|
Depressiivne |
Libiido langus |
Libiido tõus |
häired |
|
meeleolu |
|
|
|
|
Meeleolu muutused |
|
|
Närvisüsteemi |
|
Peavalu |
Migreen |
|
häired |
|
Pearinglus |
|
|
|
|
Närvilisus |
|
|
Silma kahjustused |
|
|
|
Kontaktläätsede |
|
|
|
|
talumatus |
Kõrva ja labürindi |
|
|
|
Otoskleroos |
kahjustused |
|
|
|
|
Vaskulaarsed |
|
Hüpertensioon |
|
Trombemboolia |
häired |
|
|
|
(VTE, ATE) |
Seedetrakti häired |
|
Iiveldus |
Oksendamine |
|
|
|
Kõhuvalu |
Kõhulahtisus |
|
Naha ja |
|
Akne |
Lööve |
Nodoosne erüteem |
nahaaluskoe |
|
|
Urtikaaria |
Multiformne |
kahjustused |
|
|
|
erüteem |
|
|
|
|
Kihelus |
|
|
|
|
Alopeetsia |
Reproduktiivse |
Ebaregulaarne |
Valu rinnanäärmetes |
Rinnanäärmete |
Voolus tupest |
süsteemi ja |
veritsus |
Rindade hellus |
suurenemine |
Eritis rinnanäärmest |
rinnanäärme |
|
Amenorröa |
|
|
häired |
|
Metrorraagia |
|
|
Üldised häired ja |
|
Kehakaalu |
|
Kehakaalu |
manustamiskoha |
|
suurenemine |
|
vähenemine |
reaktsioonid |
|
|
|
|
Loetelusse on lisatud kõige sobivam MedDRA termin, mis kirjeldab teatud kõrvaltoimet. Loetelus puuduvad sünonüümid või sarnased seisundid, kuid ka nendega tuleb arvestada.
-venoossed trombemboolsed häired;
-arteriaalsed trombemboolsed häired;
-hüpertensioon;
-hormoonsõltuvad kasvajad (nt maksakasvajad, rinnanäärmevähk);
-seisundite arenemine või halvenemine, millel puudub kindel seos suukaudsete kontratseptiivide kasutamisega: Crohni tõbi, haavandiline koliit, epilepsia, migreen, endometrioos, emakamüoom, porfüüria, süsteemne erütematoosne luupus, gestatsiooniherpes, Sydenham’i korea,
-kloasmid;
-äge või krooniline maksafunktsiooni häire võib vajada KSK kasutamise katkestamist kuni maksafunktsiooni markerite normaliseerumiseni;
-päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensed östrogeenid angioödeemi sümptomeid indutseerida või ägestada.
Suukaudsete kontratseptiivide kasutajate seas on mõnevõrra sagenenud rinnanäärmevähi diagnoosimine. Et rinnanäärmevähki esineb alla
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9Üleannustamine
Puuduvad teated tõsistest kahjulikest toimetest üleannustamise tagajärjel. Võimalikeks sümptomiteks sellisel juhul on iiveldus, oksendamine ja noortel tüdrukutel vähene vaginaalne vereeritus. Antidooti ei ole ning edasine ravi peab olema sümptomaatiline.
5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: gestageenide ja östrogeenide fikseeritud kombinatsioonid,
Destele on KSK, mis sisaldab etünüülöstradiooli ja gestageenina desogestreeli. Etünüülöstradiool on hästi tuntud sünteetiline östrogeen.
Desogestreel on sünteetiline gestageen. Suukaudselt manustatuna on sellel tugev ovulatsiooni pärssiv toime.
Suureannuseliste
Lapsed
Puuduvad kliinilised andmed ravimi efektiivsuse ja ohutuse kohta alla
5.2 Farmakokineetilised omadused
Desogestreel
Imendumine
Pärast Destele suukaudset manustamist imendub desogestreel kiiresti ja muundub
Jaotumine
Biotransformatsioon
Desogestreeli I faasi metabolism hõlmab tsütokroom P450 poolt katalüüsitud hüdroksüleerimist ja sellele järgnevat dehüdrogeniseerimist
Eritumine
väljaheitega, kas vabade steroidide või konjugaatidena. Eliminatsiooni suhe uriinis ja väljaheites on 1,5:1.
Tasakaaluseisund
Tasakaaluseisundis on
Etünüülöstradiool
Imendumine
Etünüülöstradiool imendub kiiresti ja maksimaalne tase plasmas saabub 1,5 tunni jooksul. Presüsteemse konjugatsiooni ja esmase maksapassaaži metabolismi tulemusel on absoluutne biosaadavus 60%. Kontsentratsioonikõvera alune pindala ja CMAX eeldatavasti suurenevad mõnevõrra aja jooksul.
Jaotumine
Etünüülöstradiool seondub 98,8% ulatuses plasma valkudega, peaaegu eranditult albumiiniga.
Biotransformatsioon
Etünüülöstradiool allub presüsteemsele konjugatsioonile nii peensoole limaskestas kui maksas. Etünüülöstradiooli direktsete konjugaatide hüdrolüüs soolte mikrofloora abil annab tulemuseks etünüülöstradiooli, mis võib tagasi imenduda, seega toimub enterohepaatiline tsirkulatsioon.
Etünüülöstradiooli peamine metabolismi rada on tsütokroom P450 poolt vahendatud hüdroksüülimine, mille peamised metaboliidid on
Eritumine
Etünüülöstradiool puhastub plasmast poolväärtusajaga ligikaudu 29 tundi (26…33 tundi), plasma kliirens jääb vahemikku 10…30 l/tunnis. Etünüülöstradiooli konjugaadid ja selle metaboliidid erituvad uriini ja väljaheitega (vahekorras 1:1).
Tasakaaluseisund
Tasakaaluseisund saabub 3 kuni 4 päeva pärast, kui ravimi tase seerumis on ligikaudu 30 kuni 40% kõrgem kui pärast ühekordse annuse manustamist.
5.3Prekliinilised ohutusandmed
Toksikoloogilised uuringud ei ole näidanud teisi toimeid kui need, mis on seletatavad Destele hormonaalse profiiliga.
6.FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1Abiainete loetelu
Kartulitärklis
Povidoon K30 (E1201)
Steariinhape (E570)
Kolloidne veevaba ränidioksiid (E551)
Veevaba laktoos
6.2Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3Kõlblikkusaeg
3 aastat
6.4Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.
6.5Pakendi iseloomustus ja sisu
Selge läbipaistev
Selge läbipaistev
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7.MÜÜGILOA HOIDJA
Teva Pharma B.V.
Swensweg 5
2031 GA Haarlem
Holland
8.MÜÜGILOA NUMBER
9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.06.2013
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev:13.02.2018
10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
veebruar 2018