Dalnessa – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Artikli sisukord

Näidustus: Essentsiaalse hüpertensiooni ja/või stabiilse südame isheemiatõve raviks patsientidel, kellel perindopriili ja amlodipiini samade annuste samaaegne manustamine tagab piisava vererõhu languse.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Dalnessa ja milleks seda kasutatakse

Dalnessa’t kasutatakse kõrge vererõhu (hüpertensiooni) ja/või stabiilse südame isheemiatõve (seisund, kus südame verevarustus on vähenenud või blokeeritud) raviks. Patsiendid, kes võtavad perindopriili ja amlodipiini eraldi tablettidena, võivad selle asemel võtta ühe tableti Dalnessa’t, mis sisaldab mõlemat toimeainet.

Dalnessa on kahe toimeaine perindopriili ja amlodipiini kombinatsioon. Perindopriil on AKE (angiotensiini konverteeriva ensüümi) inhibiitor. Amlodipiin on kaltsiumi antagonist (dihüdropüridiinide rühma kuuluv ravim). Koos toimides need laiendavad ja lõõgastavad teie veresooni, et veri neist kergemini läbi saaks voolata ning see aitab südames stabiilsemat verevoolu saavutada.

2. Mida on vaja teada enne Dalnessa võtmist

Dalnessa’t ei tohi võtta

kui olete perindopriili või mõne muu AKE inhibiitori, amlodipiini või mõne muu kaltsiumi antagonisti või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
kui te toidate last rinnaga (vt lõik „Rasedus ja imetamine“);
kui te olete rase rohkem kui kolm kuud. (Samuti on parem vältida Dalnessa kasutamist raseduse varases staadiumis - vt raseduse lõik);
kui teil on esinenud AKE inhibiitori varasemal kasutamisel selliseid sümptomeid nagu vilistav hingamine, näo- või keeleturse, tugev sügelus või raske nahalööve või teil või teie perekonnaliikmel on esinenud need sümptomid mõnes muus olukorras (näiteks seisund, mida nimetatakse angioödeemiks);
kui teil on kardiogeenne šokk (seisund, kus süda ei ole võimeline keha varustama piisava koguse verehulgaga), aordistenoos (südamest väljuvate peamiste veresoonte kitsenemine) või ebastabiilne stenokardia (valu rinnus, mis võib tekkida puhkeseisundis);
kui teil on väga madal vererõhk (raske hüpotensioon);

kui teil esineb südamelihaseinfarkti järgne südamepuudulikkus (süda ei ole võimeline keha varustama piisava koguse verega, mis põhjustab hingeldust või perifeerseid turseid, nagu jalgade, pahkluude piirkonna või jalalabade turseid);
kui teil on suhkurtõbi (diabeet) või neerutalitluse häire ja te saate ravi vererõhku langetava ravimiga, mis sisaldab aliskireeni;
kui te saate dialüüsi või teostatakse teile mingit muud tüüpi vere filtreerimise protseduuri. Sõltuvalt kasutatavast masinast, ei pruugi Dalnessa teile sobida;
kui teil on neeruprobleemid, mistõttu verevool neerudes on vähenenud (neeruarteri stenoos);
kui te olete võtnud või võtate sakubitriili/valsartaani, mis on pikaajalise (kroonilise) südamepuudulikkuse ravim täiskasvanutel, sest suureneb angioödeemi (kiire turse tekkimine naha all ja sellises piirkonnas nagu kurk) risk.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Dalnessa võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

kui teil on hüpertroofiline kardiomüopaatia (südamelihasehaigus) või neeruarteri stenoos (neerusid verega varustava arteri kitsenemine);
kui teil on muud südameprobleemid;
kui teil on maksafunktsiooni kahjustus;
kui teil on neeruprobleemid või kui te saate dialüüsravi;
kui teie veres on suurenenud hormooni tase, mida nimetatakse aldosterooniks (primaarne aldosteronism);
kui teil on vaskulaarne kollageenhaigus (sidekoehaigus), nagu süsteemne erütematoosluupus või sklerodermia;
kui teil on suhkurtõbi;
kui te olete piiratud soolasisaldusega dieedil või kui te kasutate soolaasendajat, mis sisaldab kaaliumi (hästi tasakaalustatud vere kaaliumitase on suure tähtsusega);
kui te olete eakas ja teie annus vajab suurendamist;
kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge vererõhu raviks: angiotensiin II retseptori antagonist lüh AIIRA (nimetatakse ka sartaanid, nt valsartaan, telmisartaan, irbesartaan), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid; aliskireen;
kui te võtate mõnda järgnevatest ravimitest, võib olla suurenenud angioödeemi (kiire nahaalune turse näiteks kõri piirkonnas) tekkerisk: ratsekadotriil (kasutatakse kõhulahtisuse ravis), siroliimus, everoliimus, temsiroliimus ja muud ravimid, mis kuuluvad nn mTOR inhibiitorite klassi (kasutatakse siirdatud elundi äratõukereaktsiooni vältimiseks), sakubitriil (saadaval fikseeritud kombinatsioonis valsartaaniga), kasutatakse pikaajaliselt südamepuudulikkuse raviks, vildagliptiin, mis on suhkurtõve ravim;
kui te olete mustanahaline, võib teil esineda suurem risk angioödeemi tekkeks, samuti võib selle ravimi vererõhku langetav toime olla vähem efektiivne võrreldes mittemustanahaliste patsientidega.

Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerutalitlust, vererõhku ja elektrolüütide (nt kaaliumi) sisaldust veres.

Vt ka teavet lõigus „Ärge võtke Dalnessa’t”

Angioödeem Patsientidel, keda on ravitud AKE-inhibiitoritega, sealhulgas perindopriiliga, on teatatud angioödeemi tekkest (raske allergiline reaktsioon, mille käigus tekib näo, huulte, keele või kõri turse koos neelamisvõi hingamisraskustega). See võib ilmneda mistahes ajal ravi jooksul. Kui teil tekivad sellised sümptomid, peate te lõpetama Dalnessa võtmise ja pöörduma otsekohe arsti poole. Vt lõik 4.

Te peate rääkima oma arstile, kui arvate, et olete rase (või planeerite rasedust). Dalnessat ei soovitata kasutada raseduse varases etapis ja seda ei tohi kasutada kui te olete rase rohkem kui kolm kuud, sest selles staadiumis kasutamine võib teie last tõsiselt kahjustada (vt raseduse lõik).

Kui te võtate Dalnessa’t, siis teavitage oma arsti või meditsiinipersonali, kui teil:

seisab ees suurem kirurgiline operatsioon ja/või üldanesteesia;
on hiljuti esinenud kõhulahtisus või oksendamine;
seisab ees LDL aferees (kolesterooli eemaldamine verest aparaadi abil);
seisab ees desensibiliseeriv ravi vähendamaks allergiat mesilase või herilase mürgi suhtes.

Lapsed ja noorukid Dalnessa’t ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel.

Muud ravimid ja Dalnessa Palun informeerige oma arsti või apteekrit, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Dalnessa võtmise ajal tuleb vältida järgmisi ravimeid:

liitium (kasutatakse depressiooni või maania raviks);
estramustiin (kasutatakse vähi raviks);
kaaliumilisandid (sealhulgas soolaasendajad), kaaliumi säästvad diureetikumid ja muud ravimid, mis võivad suurendada kaaliumisisaldust teie veres (nt trimetoprim ja kotrimoksasool, mida kasutatakse bakterite põhjustatud nakkuste raviks; immunosupressant tsüklosporiin siirdatud elundite äratõukereaktsioonide vältimiseks ja hepariin, mida kasutatakse vere vedeldamiseks trombide tekke vältimiseks);
kaaliumi säästvad ravimid, mida kasutatakse südamepuudulikkuse raviks: eplerenoon ja spironolaktoon annusevahemikus 12,5 kuni 50 mg ööpäevas.

Ravi Dalnessa’ga võivad mõjutada teised ravimid. Öelge kindlasti oma arstile, kui te kasutate mõnda järgnevalt loetletud ravimitest, kuna see võib vajada erilist jälgimist:

teised kõrgvererõhutõve ravimid, sealhulgas angiotensiin II retseptori antagonist (AIIRA), aliskireen (vt ka teavet lõikudes „Ärge võtke Dalnessa't“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”) või diureetikumid (ravimid, mis suurendavad neerude poolt toodetava uriini hulka);
sakubitriil/valsartaan (kasutatakse pikaajaliseks südamepuudulikkuse raviks). Vt lõigud „Ärge võtke Dalnessa't“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“;
mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (nt ibuprofeen) valu leevendamiseks või aspiriin suurtes annustes;
suhkurtõvevastased ravimid (nt insuliin);
vaimsete häirete, nagu depressioon, ärevus, skisofreenia jne raviks kasutatavad ravimid (nt tritsüklilised antidepressandid, antipsühhootikumid, imipramiinisarnased antidepressandid, neuroleptikumid);
immunosupressandid (ravimid, mida kasutatakse organismi kaitsemehhanismi langetamiseks), mida kasutatakse autoimmuunhäirete raviks või siirdamisjärgse äratõukereaktsiooni ärahoidmiseks (nt tsüklosporiin, takroliimus);
trimetoprim ja ko-trimoksasool (infektsioonide raviks);
alloprinool (podagra raviks);
prokaiinamiid (ebaregulaarse südamerütmi raviks);
vasodilataatorid, sealhulgas nitraadid (veresooni laiendavad ravimid);
efedriin, noradrenaliin või adrenaliin (madala vererõhu, šoki või astma raviks kasutatavad ravimid);
baklofeen või dantroleen (infusioonina) – mõlemaid kasutatakse lihasejäikuse raviks, mis võib ilmneda nt sclerosis multiplex’i (hulgiskleroosi) korral; dantroleeni kasutatakse ka anesteesia käigus tekkida võiva maliigse hüpertermia raviks (sümptomiteks väga kõrge palavik ja lihasjäikus);
mõned antibiootikumid, nagu rifampitsiin, erütromütsiin, klaritromütsiin (bakteriaalsete infektsioonide raviks);
antiepileptilised ravimid, nagu karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin, fosfenütoiin, primidoon;
itrakonasool, ketokonasool (seeninfektsioonide raviks kasutatavad ravimid);
suurenenud eesnäärme raviks kasutatavad alfablokaatorid, nagu prasosiin, alfusosiin, doksasosiin, tamsulosiin, terasosiin;

amifostiin (kasutatakse teistest ravimitest või vähi raviks kasutatavast kiiritusravist tekkivate kõrvaltoimete raviks);
kortikosteroidid (kasutatakse erinevate seisundite, sealhulgas raske astma ja reumatoidartriidi raviks);
kullasoolad, eriti intravenoosselt manustatavad (kasutatakse reumatoidartriidi sümptomite raviks);
simvastatiin (kolesterooli langetav ravim);
ritonaviir, indinaviir, nelfinaviir (nn proteaasi inhibiitorid, mida kasutatakse HIV-raviks);
hypericum perforatum (liht-naistepunaürt);
verapamiil, diltiaseem (südameravimid);
ravimid, mida kõige sagedamini kasutatakse kõhulahtisuse raviks (ratsekadotriil) või siirdatud organi äratõukereaktsiooni vältimiseks (siroliimus, everoliimus, temsiroliimus ja muud ravimid, mis kuuluvad nn mTOR inhibiitorite klassi). Vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“.

Dalnessa koos toidu ja joogiga Dalnessa’t tuleb manustada enne sööki.

Inimesed, kes kasutavad Dalnessa't, ei tohi samaaegselt tarvitada greipfruudi mahla ja greipfruuti. Seda seetõttu, et greipfruudi mahl ja greipfruut võivad põhjustada toimeaine amlodipiini taseme suurenemist veres, mis võib põhjustada ettenägematult Dalnessa vererõhku langetava toime tugevnemist.

Rasedus ja imetamine Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus Peate rääkima oma arstile, kui arvate, et olete rase (või planeerite rasedust). Teie arst soovitab teil tavaliselt enne rasestumist või niipea kui te rasedusest teada saate, Dalnessa võtmise lõpetada ja Dalnessa asemel mõnda teist ravimit kasutada. Dalnessa’t ei soovitata kasutada raseduse varases etapis ja see on vastunäidustatud, kui te olete rase rohkem kui kolm kuud, sest selle kasutamine pärast kolmandat raseduskuud võib teie last tõsiselt kahjustada.

Imetamine Amlodipiin eritub teadaolevalt väikestes kogustes rinnapiima. Öelge oma arstile, kui te toidate last rinnaga või plaanite seda teha. Dalnessa’t ei soovitata kasutada emadel, kes toidavad last rinnaga. Kui te soovite last imetada, võib teie arst teile soovitada teise ravimi, eelkõige juhul, kui tegemist on vastsündinud või enneaegse imikuga. Autojuhtimine ja masinatega töötamine Dalnessa ei mõjuta tähelepanuvõimet, kuid madalast vererõhust tingituna võivad ilmneda pearinglus või nõrkus, mis võivad mõjutada teie autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Teil soovitatakse mitte juhtida autot ega käsitseda masinaid, kuni te ei tea, kuidas Dalnessa teile mõjub.

See ravimpreparaat sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, s.o põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Dalnessa’t võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võtke tablett sisse klaasitäie veega, eelistatult iga päev samal ajal, hommikul enne sööki. Teie arst määrab teile sobiva annuse. Selleks on tavaliselt üks tablett ööpäevas. Dalnessa’t määratakse tavaliselt patsiendile, kes juba kasutab perindopriili ja amlodipiini eraldi tablettidena.

Kasutamine lastel ja noorukitel

Kasutamine lastel ja noorukitel ei ole soovitatav.

Kui te võtate Dalnessa’t rohkem, kui ette nähtud Kui te olete võtnud liiga palju tablette, võtke otsekohe ühendust oma arsti või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga. Üleannustamise korral tekib kõige suurema tõenäosusega vererõhu langus, mistõttu võite tunda pearinglust või minestada. Kui see tekib, tuleb haige asetada tõstetud jalgadega lamavasse asendisse. Teie kopsudesse võib koguneda ülemäärane vedelik (kopsuturse), põhjustades hingeldust, mis võib tekkida 24–48 tundi pärast ravimi võtmist.

Kui te unustate Dalnessa’t võtta Võtke seda ravimit iga päev, sest regulaarne ravi on tõhusam. Kui te siiski unustate Dalnessa’t võtta, võtke järgmine annus tavapärasel ajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Dalnessa võtmise Et ravi Dalnessa’ga on tavaliselt eluaegne, siis pidage kindlasti nõu oma arstiga, enne kui katkestate ravimi võtmise.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui täheldate endal ükskõik millist järgnevatest kõrvaltoimetest, katkestage ravimi võtmine ja võtke otsekohe ühendust oma arstiga:

äkiline vilistav hingamine, valu rinnus, hingeldamine või hingamisraskused,
silmalaugude, näo- või huulte turse,
keele- ja kõriturse, mis võib põhjustada hingamisraskusi,
rasked nahareaktsioonid sealhulgas intensiivne nahalööve, nõgestõbi, nahapunetus üle kogu keha, raske sügelus, villid, nahaketendus ja –turse, limaskestade põletik (Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs) või teised allergilised reaktsioonid,
tugev pearinglus või minestus,
südameinfarkt, ebaharilikult kiired või ebatavalised südamelöögid või valu rinnus,
kõhunäärmepõletik, mis võib põhjustada tugevat kõhu- ja seljavalu, millega kaasneb halb enesetunne.

Teatatud on järgmistest sageli esinevatest kõrvaltoimetest. Kui mõni nendest põhjustab teile probleeme või kestab kauem, kui üks nädal, võtke ühendust oma arstiga.

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada rohkem kui 1 inimest 10-st): turse (vedelikupeetus).

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st): peavalu, pearinglus, unisus (eriti ravi alguses), peapööritus, tuimus või surisemise tunne jäsemeis, nägemishäired (sealhulgas topeltnägemine), tinnitus (kumin kõrvus), palpitatsioonid (tuntavad kiired südamelöögid), nahaõhetus, vererõhu langusest tingitud pearinglus, köha, hingeldus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, maitsetundlikkuse häired, düspepsia või seedehäired, sooletegevuse muutused, kõhulahtisus, kõhukinnisus, allergilised reaktsioonid (nagu nahalööbed, sügelus), lihaskrambid, väsimus, nõrkus, pahkluude paistetus (perifeerne turse).

Järgnevalt on loetletud muud teavitatud kõrvaltoimed. Kui mõni neist muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 100-st): meeleolu muutused,

ärevus, depressioon, unetus, unehäired, värinad, minestamine, valuaistingu kadumine, südamerütmi häired, nohu (kinnine või vesine nina), juuste väljalangemine, punased laigud nahal, nahavärvuse muutus, seljavalu, liigesevalu, lihasvalu, valu rinnus, urineerimishäired, suurenenud urineerimisvajadus öösel, suurenenud urineerimissagedus, valu, haiglane enesetunne, bronhospasm (pigistustunne rinnus, vilinad hingamisel või hingeldus), suukuivus, angioödeem (sümptomid nagu hingeldus, näo- või keeleturse), villiliste kogumite moodustumine nahale, neeruprobleemid, impotentsus, suurenenud higistamine, eosinofiilide liig veres (teatud tüüpi valged vererakud), ebamugavustunne või rindade suurenemine meestel, kehakaalu tõus või langus, tahhükardia, vaskuliit (veresoonte põletik), valgustundlikkusreaktsioon (naha tundlikkuse suurenemine päikese suhtes), palavik, kukkumine, muutused vereanalüüsides: kõrge kaaliumisisaldus veres, mis on ravi lõpetamisel pöörduv, madal naatriumisisaldus, hüpoglükeemia (väga madal veresuhkru tase) diabeetikutel, kusihappe sisalduse suurenemine veres, kreatiniini sisalduse suurenemine.

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 1000-st): segasus, psoriaasi süvenemine, muutused vereanalüüsides: maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, bilirubiinitaseme tõus, urineerimissageduse vähenemine või puudumine, nahaõhetus, äge neerupuudulikkus. Tume uriin, iiveldus või oksendamine, lihaskrambid, segasus ja krambihood need võivad olla seisundi SIADH (antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom) sümptomid.

Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st): südameveresoonkonna häired (stenokardia, müokardiinfarkt ja insult), eosinofiilne kopsupõletik (harva esinev kopsupõletik), silmalaugude, näo- või huulte turse, keele- ja kõriturse, mis võib põhjustada hingamisraskusi, rasked nahareaktsioonid sealhulgas intensiivne nahalööve, nõgestõbi, nahapunetus üle kogu keha, raske sügelus, villid, nahaketendus ja -turse, limaskestade põletik (Stevensi-Johnsoni sündroom), multiformne erüteem (nahalööve, mis sageli algab punaste sügelevate laikude ilmumisega näole, kätele või jalgadele), valgustundlikkus, muutused verenäitajates nagu madal valgete ja punaste vererakkude arv, madal hemoglobiinitase, madal trombotsüütide arv, verepildi muutus, kõhunäärmepõletik, mis võib põhjustada tugevat kõhu- ja seljavalu, millega kaasneb väga halb enesetunne, äge neerupuudulikkus, maksafunktsiooni häired, maksapõletik (hepatiit), naha kollasus (kollatõbi), maksaensüümide taseme suurenemine, mis võib mõjutada mõningate meditsiiniliste testide tulemusi, kõhu tursumine (gastriit), närvide häired, mis võivad põhjustada nõrkust, surinat või tuimust, suurenenud lihaspinge, igemete turse, kõrge veresuhkur (hüperglükeemia).

Teadmata sagedusega kõrvaltoimed (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel): värisemine, jäik kehahoiak, maskitaoline nägu, aeglased liigutused ja jalgade lohistamine, ebastabiilne kõnnak, sõrmede või varvaste naha värvuse muutus, tuimus ja valu (Raynaud’ fenomen).

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Dalnessa’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 30°C. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Dalnessa sisaldab

Toimeained on perindopriiltertbutüülamiin ja amlodipiinbesilaat. Dalnessa 4 mg/5 mg tabletid Üks tablett sisaldab 4 mg perindopriiltertbutüülamiini, mis vastab 3,34 mg perindopriilile ja 6,935 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 5 mg amlodipiinile. Dalnessa 4 mg/10 mg tabletid Üks tablett sisaldab 4 mg perindopriiltertbutüülamiini, mis vastab 3,34 mg perindopriilile ja 13,870 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 10 mg amlodipiinile. Dalnessa 8 mg/5 mg tabletid Üks tablett sisaldab 8 mg perindopriiltertbutüülamiini, mis vastab 6,68 mg perindopriilile ja 6,935 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 5 mg amlodipiinile. Dalnessa 8 mg/10 mg tabletid Üks tablett sisaldab 8 mg perindopriiltertbutüülamiini, mis vastab 6,68 mg perindopriilile ja 13,870 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 10 mg amlodipiinile.
Teised koostisosad on mikrokristalliline tselluloos (E460), kaltsiumkloriidheksahüdraat, naatriumvesinikkarbonaat, eelželatiniseeritud tärklis, naatriumtärklisglükolaat (tüüp A), magneesiumstearaat (E470b) ja kolloidne veevaba ränidioksiid.

Kuidas Dalnessa välja näeb ja pakendi sisu Dalnessa 4 mg/5 mg tabletid on valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kergelt kaksikkumerad kaldservadega tabletid. Dalnessa 4 mg/10 mg tabletid on valged kuni peaaegu valged kapslikujulised, kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks. Dalnessa 8 mg/5 mg tabletid on valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kaksikkumerad kaldservadega tabletid. Dalnessa 8 mg/10 mg tabletid on valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kaksikkumerad kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Tabletid on saadaval karpides, milles on 28, 30, 50, 60, 90 ja 100 tabletti, mis on pakendatud blistritesse. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil. Müügiloa hoidja ja tootja KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

KRKA, d.d., Novo mesto Eesti filiaal Pärnu mnt 141 11314 Tallinn Tel. 6671858

Infoleht on viimati uuendatud augustis 2022.

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Dalnessa ja milleks seda kasutatakse

Dalnessa on kahe toimeaine perindopriili ja amlodipiini kombinatsioon. Mõlemad toimeained aitavad langetada teie kõrget vererõhku.

Perindopriil on AKE (angiotensiini konverteeriva ensüümi) inhibiitor. Amlodipiin on kaltsiumi antagonist (dihüdropüridiinide rühma kuuluv ravim). Koos toimides need laiendavad ja lõõgastavad veresooni, et veri neist kergemini läbi saaks voolata ning see aitab südames stabiilsemat verevoolu saavutada.

Dalnessat kasutatakse kõrge vererõhu (hüpertensiooni) raviks täiskasvanutel.

2. Mida on vaja teada enne Dalnessa võtmist

Dalnessat ei tohi võtta

kui olete perindopriiltertbutüülamiini või amlodipiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
kui teil on tõsised neeruprobleemid;
kui teil on esinenud AKE-inhibiitori varasemal kasutamisel selliseid sümptomeid, nagu vilistav hingamine, näo- või keeleturse, tugev sügelus või raske nahalööve või kui teil või teie perekonnaliikmel on esinenud need sümptomid mõnes muus olukorras (näiteks seisund, mida nimetatakse angioödeemiks);
kui teil on südame aordiklapi kitsenemine (aordistenoos) või kardiogeenne šokk (seisund, kus süda ei ole võimeline keha varustama piisava koguse verehulgaga);
kui teil on väga madal vererõhk (hüpotensioon);
kui te põete müokardiinfarkti järgset südamepuudulikkust;
kui te olete rase rohkem kui kolm kuud (samuti on parem vältida Dalnessa kasutamist raseduse varases staadiumis - vt raseduse lõik);
kui teil on suhkurtõbi (diabeet) või neerutalitluse häire ja te saate ravi vererõhku langetava ravimiga, mis sisaldab aliskireeni;
kui te saate dialüüsi või teostatakse teile mingit muud tüüpi vere filtreerimise protseduuri.

Sõltuvalt kasutatavast masinast, ei pruugi Dalnessa teile sobida;

kui teil on neeruprobleemid, mistõttu verevool neerudes on vähenenud (neeruarteri stenoos);
kui te olete võtnud või võtate praegu sakubitriili/valsartaani, mis on pikaajalise (kroonilise) südamepuudulikkuse ravim täiskasvanutel, sest suureneb angioödeemi (kiire nahaaluse turse tekkimine näiteks kurgu piirkonnas) risk (vt „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“ ja „Muud ravimid ja Dalnessa“).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Dalnessa võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga,

kui teil on hüpertroofiline kardiomüopaatia (südamelihase haigus);
kui teil on südamepuudulikkus;
kui teil on märkimisväärne vererõhu tõus (hüpertensiivne kriis);
kui teil on muud südameprobleemid;
kui teil on maksaprobleemid;
kui teil on neeruprobleemid (sh neerusiirdamine);
kui teie veres on suurenenud hormooni tase, mida nimetatakse aldosterooniks (primaarne aldosteronism);
kui teil on veresoonte kollageenhaigus (sidekoehaigus), nt süsteemne erütematoosne luupus või skleroderma;
kui teil on suhkurtõbi;
kui te olete piiratud soolasisaldusega dieedil või kui te kasutate soolaasendajat, mis sisaldab kaaliumi (hästi tasakaalustatud vere kaaliumisisaldus on suure tähtsusega);
kui te olete eakas ja teie annus vajab suurendamist;
kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge vererõhu raviks: angiotensiin II retseptori antagonist lühend AIIRA (nimetatakse ka sartaanid, nt valsartaan, telmisartaan, irbesartaan), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid, aliskireen. Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerufunktsiooni, vererõhku ja elektrolüütide (nt kaalium) sisaldust veres. Vt ka teavet lõigus „Dalnessat ei tohi võtta”;
kui te olete mustanahaline, kuna teil võib esineda suurem risk angioödeemi tekkeks, samuti võib selle ravimi vererõhku langetav toime olla vähem efektiivne võrreldes mittemustanahaliste patsientidega;
kui te võtate mõnda järgnevatest ravimitest, suureneb angioödeemi tekkerisk: ratsekadotriil (kasutatakse kõhulahtisuse raviks), siroliimus, everoliimus, temsiroliimus ja teised ravimid, mis kuuluvad niinimetatud mTOR-i inhibiitorite klassi (kasutatakse siirdatud elundite äratõukereaktsiooni vältimiseks ja vähi raviks), sakubitriil (saadaval fikseeritud annusekombinatsioonina valsartaaniga) (kasutatakse pikaajalise südamepuudulikkuse raviks), linagliptiin, saksagliptiin, sitagliptiin, vildagliptiin ja teised ravimid, mis kuuluvad niinimetatud gliptiinide klassi (kasutatakse diabeedi raviks).

Angioödeem Patsientidel, keda on ravitud AKE-inhibiitoritega, sealhulgas perindopriiliga, on teatatud angioödeemi tekkest (raske allergiline reaktsioon, mille käigus tekib näo, huulte, keele või kõri turse koos neelamis- või hingamisraskustega). See võib ilmneda mis tahes ajal ravi jooksul. Kui teil tekivad sellised sümptomid, peate te lõpetama Dalnessa võtmise ja pöörduma otsekohe arsti poole. Vt ka lõik 4.

Te peate rääkima oma arstile, kui arvate, et olete rase (või planeerite rasedust). Dalnessat ei soovitata kasutada raseduse varases etapis ja seda ei tohi kasutada, kui te olete rase rohkem kui kolm kuud, sest selles staadiumis kasutamine võib teie last tõsiselt kahjustada (vt raseduse lõik).

Kui te võtate Dalnessat, siis teavitage oma arsti või meditsiinipersonali, kui teil:

seisab ees suurem kirurgiline operatsioon ja/või üldanesteesia;

on hiljuti esinenud kõhulahtisus või oksendamine;
seisab ees LDL aferees (kolesterooli eemaldamine verest masina abil);
seisab ees desensibiliseeriv ravi vähendamaks allergiat mesilase või herilase mürgi suhtes.

Lapsed ja noorukid Dalnessat ei tohi anda lastele ja noorukitele.

Muud ravimid ja Dalnessa Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Dalnessa võtmise ajal tuleb vältida järgmisi ravimeid:

liitium (kasutatakse depressiooni või mania raviks);
estramustiin (kasutatakse vähi raviks);
kaaliumi säästvad ravimid (nt triamtereen, amiloriid), kaaliumi sisaldavad toidulisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad, teised ravimid, mis võivad suurendada kaaliumisisaldust teie kehas (nt hepariin, vere vedeldamiseks kasutatav ravim, et vältida verehüüvete teket, trimetoprim ja kotrimoksasool, tuntud ka kui trimetoprim/sulfametoksasool infektsioonide raviks ja tsüklosporiin, immunosupressant, mida kasutatakse siirdatud elundi äratõukereaktsiooni vältimiseks);
aliskireen (kasutatakse kõrge vererõhu raviks), (vt ka teavet lõikudes „Dalnessat ei tohi võtta“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“);
angiotensiin II retseptori blokaatorid (AIIRA) (kasutatakse kõrge vererõhu raviks) (nt valsartaan, telmisartaan, irbesartaan);
dantroleen (infusioonina) (kasutatakse lihaste jäikuse sclerosis multiplex’i korral või anesteesia käigus tekkida võiva maliigse hüpertermia raviks, mille sümptomiteks on väga kõrge palavik ja lihasjäikus);
sakubitriil/valsartaan (kasutatakse pikaajalise südamepuudulikkuse raviks). Vt lõigud „Dalnessat ei tohi võtta“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“.

Ravi Dalnessaga võivad mõjutada teised ravimid. Öelge kindlasti oma arstile, kui te kasutate mõnda järgnevalt loetletud ravimitest, kuna see võib vajada erilist jälgimist:

teised kõrgvererõhutõve ravimid, sealhulgas diureetikumid (ravimid, mis suurendavad neerude poolt toodetava uriini hulka);
ravimid, mida kasutatakse kõige sagedamini kõhulahtisuse raviks (ratsekadotriil) või siirdatud elundite äratõukereaktsiooni vältimiseks (siroliimus, everoliimus, temsiroliimus ja teised nn mTOR-i inhibiitorite klassi kuuluvad ravimid). Vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“;
mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (nt ibuprofeen) valu leevendamiseks või atsetüülsalitsüülhape (aspiriin) suurtes annustes;
suhkurtõvevastased ravimid (nt insuliin, gliptiin);
vaimsete häirete, nagu depressioon, ärevus, skisofreenia jne raviks kasutatavad ravimid (nt tritsüklilised antidepressandid, antipsühhootikumid, imipramiinisarnased antidepressandid, neuroleptikumid);
immunosupressandid (ravimid, mis langetavad organismi kaitsemehhanismi), mida kasutatakse autoimmuunhäirete raviks või pärast organi siirdamist (nt tsüklosporiin, takroliimus);
alloprinool (podagra raviks);
prokaiinamiid (ebaregulaarse südamerütmi raviks);
vasodilataatorid, sealhulgas nitraadid (veresooni laiendavad ravimid);
efedriin, noradrenaliin või adrenaliin (madala vererõhu, šoki või astma raviks kasutatavad ravimid);
baklofeen, mida kasutatakse lihaste jäikuse raviks, mis võib ilmneda nt sclerosis multiplex’i korral;
mõned antibiootikumid, nt rifampitsiin, erütromütsiin, klaritromütsiin (bakteriaalsete infektsioonide raviks);
antiepileptilised ravimid, nt karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin, fosfenütoiin, primidoon;
itrakonasool, ketokonasool (seeninfektsioonide raviks kasutatavad ravimid);

suurenenud eesnäärme raviks kasutatavad alfablokaatorid, nt prasosiin, alfusosiin, doksasosiin, tamsulosiin, terasosiin;
amifostiin (kasutatakse teistest ravimitest või vähi raviks kasutatavast kiiritusravist tekkivate kõrvaltoimete ennetamiseks või raviks);
kortikosteroidid (kasutatakse erinevate seisundite, sealhulgas raske astma ja reumatoidartriidi raviks);
kullasoolad, eriti intravenoosselt manustatavad (kasutatakse reumatoidartriidi sümptomite raviks);
ritonaviir, indinaviir, nelfinaviir (nn proteaasi inhibiitorid, mida kasutatakse HIV raviks);
kaaliumi-säästvad diureetikumid, mida kasutatakse südamepuudulikkuse raviks: eplerenoon ja spironolaktoon annustes 12,5 mg kuni 50 mg päevas;
Hypericum perforatum (naistepunaürt, taimne ravim, mida kasutatakse depressiooni raviks).

Dalnessa koos toidu ja joogiga Vt lõik 3. Inimesed, kes kasutavad Dalnessat, ei tohi samaaegselt tarvitada greipfruudi mahla ja greipfruuti. Seda seetõttu, et greipfruudi mahl ja greipfruut võivad põhjustada toimeaine amlodipiini sisalduse suurenemist veres, mis võib põhjustada ettenägematult Dalnessa vererõhku langetava toime tugevnemist.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Rasedus Te peate rääkima oma arstile, kui te arvate, et olete rase (või planeerite rasedust). Teie arst soovitab teil tavaliselt enne rasestumist või niipea, kui te rasedusest teada saate, Dalnessa võtmise lõpetada ja Dalnessa asemel mõnda teist ravimit kasutada. Dalnessat ei soovitata kasutada raseduse varases etapis ja seda ei tohi võtta, kui te olete rase rohkem kui kolm kuud, sest selle kasutamine pärast kolmandat raseduskuud võib teie last tõsiselt kahjustada.

Imetamine Amlodipiin eritub teadaolevalt väikestes kogustes rinnapiima. Öelge oma arstile, kui te toidate last rinnaga või plaanite seda teha. Dalnessat ei soovitata kasutada emadel, kes toidavad last rinnaga. Kui te soovite last imetada, võib teie arst teile soovitada teise ravimi, eelkõige juhul, kui tegemist on vastsündinud või enneaegse imikuga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Dalnessa võib mõjutada teie autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Kui tabletid tekitavad teil iiveldust, pearinglust, nõrkust või väsimust või põhjustavad peavalu, ärge juhtige autot ega käsitsege masinaid ning võtke otsekohe ühendust oma arstiga.

Dalnessa sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Dalnessat võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Soovitatav annus on Dalnessa 2,85 mg/2,5 mg tablett üks kord ööpäevas.

Kui teil on mõõduka raskusega neeruprobleemid, võib teie arst teil soovitada ravi alguses võtta Dalnessa 2,85 mg/2,5 mg tabletti ülepäeviti.

Sõltuvalt teie ravivastusest, võib teie arst otsustada pärast 1-kuulist ravi annust suurendada annuseni üks Dalnessa 5,7 mg/5 mg tablett üks kord ööpäevas.

Üks Dalnessa 5,7 mg/5 mg tablett üks kord ööpäevas on maksimaalne soovitatav annus kõrge vererõhu raviks.

Võtke tablett eelistatult iga päev samal ajal, hommikul enne sööki.

Ärge ületage soovituslikku annust.

Kui te võtate Dalnessat rohkem, kui ette nähtud Kui te võtate liiga palju tablette, võtke otsekohe ühendust lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga või oma arstiga. Üleannustamise korral tekib kõige suurema tõenäosusega vererõhu langus, mistõttu võite tunda pearinglust või minestada. Kui see juhtub, võib aidata lamamine üles tõstetud jalgadega.

Teie kopsudesse võib koguneda ülemäärane vedelik (kopsuturse), põhjustades hingeldust, mis võib tekkida 24...48 tundi pärast võtmist.

Kui te unustate Dalnessat võtta Oluline on võtta seda ravimit iga päev, sest regulaarne ravi on tõhusam. Kui te siiski unustate Dalnessat võtta, võtke järgmine annus tavapärasel ajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata. Kui te lõpetate Dalnessa võtmise Kuna ravi Dalnessaga on tavaliselt eluaegne, siis pidage kindlasti nõu oma arstiga, enne kui katkestate ravimi võtmise.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Lõpetage ravimi võtmine ja võtke kohe ühendust arstiga, kui teil tekib ükskõik milline järgnevatest kõrvaltoimetest, mis võivad olla tõsised:

äkiline vilistav hingamine, valu rindkeres, hingeldamine või hingamisraskused (bronhospasm) (aeg-ajalt – võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st),
silmalaugude, näo või huulte turse (aeg-ajalt – võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st),
keele- ja kõriturse, mis põhjustab suuri hingamisraskusi (angioödeem) (aeg-ajalt – võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st),
rasked nahareaktsioonid, sealhulgas intensiivne nahalööve, nõgestõbi, nahapunetus üle kogu keha, tugev sügelus (multiformne erüteem) (väga harv - võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st), villid, naha koorumine ja turse (eksfoliatiivne dermatiit) (väga harv - võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st), limaskestade põletik (Stevensi-Johnsoni sündroom, väga harv - võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st ja toksiline epidermaalne nekrolüüs, esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel) või teised allergilised reaktsioonid (aeg-ajalt - võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st),
tugev pearinglus või minestamine madala vererõhu tõttu (sage - võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st),
käte või jalgade nõrkus, või kõnehäired, mis võivad olla võimalikud insuldi sümptomid (väga harv - võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st),
südameinfarkt, valu rindkeres (stenokardia) (väga harv - võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000- st), ebaharilikult kiired või ebatavalised südamelöögid (sage - võib mõjutada kuni 1 inimest 10-

kõhunäärmepõletik, mis võib põhjustada tugevat kõhu- ja seljavalu, millega kaasneb väga halb enesetunne (väga harv - võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st),
naha või silmade kollasus (kollatõbi), mis võib olla hepatiidi sümptom (väga harv - võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st).

Teatatud on järgmistest kõrvaltoimetest Dalnessa kasutamisel. Kui mõni nendest põhjustab teile probleeme, võtke ühendust oma arstiga.

Sage (võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st): pööritustunne, köha, turse (vedelikupeetus).
Aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st): kõrge kaaliumisisaldus veres (hüperkaleemia), mis võib põhjustada südame rütmihäireid, vere suhkrusisalduse suurenemine (hüperglükeemia), väsimus.

Järgmistest kõrvaltoimetest on teatatud seoses perindopriili ja amlodipiini manustamisega, mitte Dalnessa kasutamisega või need on esinenud suurema sagedusega kui Dalnessa kasutamisel. Need kõrvaltoimed võivad esineda ka Dalnessa kasutamise korral. Kui mõni nendest tekitab teile probleeme, võtke ühendust oma arstiga.

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada rohkem kui 1 inimest 10-st): turse (vedelikupeetus).
Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st): peavalu, unisus (eriti ravi alguses), maitsetundlikkuse häired, tuimus või kipitustunne kätes või jalgades, peapööritus, nägemishäired (sh topeltnägemine), tinnitus (kumin kõrvus), südamepekslemised (oma südamelöökide tunnetamine), nahaõhetus, õhupuudus (düspnoe), kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, düspepsia või seedehäired, muutused roojamissageduses, kõhukinnisus, kõhulahtisus, sügelus, nahalööbed, nahapunetus, pruritus, pahkluude paistetus, lihaskrambid, väsimus, nõrkus.
Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 100-st): teatud valgete vererakkude arvu suurenemine (eosinofiilia), madal naatriumisisaldus veres (hüponatreemia), madal veresuhkrusisaldus (hüpoglükeemia), meeleolu muutused, ärevus, unetus, depressioon, unehäired, minestamine, valuaistingu kadumine, värisemine, vaskuliit (veresoonte põletik), riniit (kinnine või vesine nina), suukuivus, suurenenud higistamine, juuste väljalangemine, punased laigud nahal, nahavärvuse muutused, villide kogumite moodustumine nahale, valgustundlikkus, seljavalu, lihas- või liigesvalu, urineerimishäired, suurenenud urineerimisvajadus öösel, suurenenud urineerimissagedus, neeruprobleemid, impotentsus, ebamugavustunne rinnus või rindade suurenemine meestel, valu rindkeres, halb enesetunne, valu, kehakaalu tõus või langus, uureasisalduse suurenemine veres, kreatiniinisisalduse suurenemine veres, kukkumine, palavik.
Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 1000-st): äge neerupuudulikkus; haigusseisundi, mida nimetatakse SIADH (antidiureetilise hormooni suurenenud sekretsioon) sümptomid: tume uriin, iiveldus või oksendamine, lihaskrambid, segasus ja krambihood; uriinierituse vähenemine või puudumine; psoriaasi ägenemine; seerumi bilirubiinisisalduse suurenemine; maksaensüümide aktiivsuse tõus.
Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st): muutused verenäitajates, nt punaste ja valgete vererakkude arvu langus, madal hemoglobiinisisaldus, trombotsüütide arvu langus, suurenenud lihaspinge, närvide häired, mis võivad põhjustada nõrkust, kipitust või tuimust, eosinofiilne kopsupõletik (harvaesinev kopsupõletiku vorm), igemete turse, kõhupuhitus (gastriit), naha kollasus (kollatõbi).
Teadmata sagedusega kõrvaltoimed (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel): värisemine, jäik kehahoiak, maskitaoline nägu, aeglased liigutused ja jalgade lohistamine, ebastabiilne kõnnak, sõrmede või varvaste naha värvuse muutus, tuimus ja valu (Raynaud’ fenomen).

5. Kuidas Dalnessat säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil (karbil ja blistril) pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Dalnessa sisaldab Toimeained on perindopriiltertbutüülamiin ja amlodipiinbesilaat. Dalnessa 2,85 mg/2,5 mg tabletid Üks tablett sisaldab 2,85 mg perindopriiltertbutüülamiini (vastab 2,38 mg perindopriilile) ja 2,5 mg amlodipiini (amlodipiinbesilaadina). Dalnessa 5,7 mg/5 mg tabletid Üks tablett sisaldab 5,7 mg perindopriiltertbutüülamiini (vastab 4,76 mg perindopriilile) ja 5 mg amlodipiini (amlodipiinbesilaadina). Teised koostisosad (abiained) on naatriumvesinikkarbonaat, mikrokristalliline tselluloos, eelželatiniseeritud maisitärklis, naatriumtärklisglükolaat, kolloidne veevaba ränidioksiid ja magneesiumstearaat. Vt lõik 2 „Dalnessa sisaldab naatriumi“. Kuidas Dalnessa välja näeb ja pakendi sisu Dalnessa 2,85 mg/2,5 mg tabletid on valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kergelt kaksikkumerad kaldservadega tabletid. Läbimõõt: 5,5 mm. Dalnessa 5,7 mg/5 mg tabletid on valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kergelt kaksikkumerad kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Läbimõõt: 7 mm. Poolitusjoon ei ole ette nähtud tableti poolitamiseks.

Tabletid on saadaval karpides, milles on:

10, 30, 60, 90 ja 100 tabletti blistrites.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

Tootjad KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

TAD Pharma GmbH

Heinz-Lohmann-Straße 5 27472 Cuxhaven Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

KRKA, d.d., Novo mesto Eesti filiaal Pärnu mnt 141 11314 Tallinn Tel. 6671658

Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2024.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Dalnessa 4 mg/5 mg tabletid Dalnessa 4 mg/10 mg tabletid Dalnessa 8 mg/5 mg tabletid Dalnessa 8 mg/10 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Dalnessa 4 mg/5 mg tabletid Üks tablett sisaldab 4 mg perindopriiltertbutüülamiini, mis vastab 3,34 mg perindopriilile ja 6,935 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 5 mg amlodipiinile.

Dalnessa 4 mg/10 mg tabletid Üks tablett sisaldab 4 mg perindopriiltertbutüülamiini, mis vastab 3,34 mg perindopriilile ja 13,870 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 10 mg amlodipiinile.

Dalnessa 8 mg/5 mg tabletid Üks tablett sisaldab 8 mg perindopriiltertbutüülamiini, mis vastab 6,68 mg perindopriilile ja 6,935 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 5 mg amlodipiinile.

Dalnessa 8 mg/10 mg tabletid Üks tablett sisaldab 8 mg perindopriiltertbutüülamiini, mis vastab 6,68 mg perindopriilile ja 13,870 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 10 mg amlodipiinile.

INN. Perindoprilum, amlodipinum

Teadaolevat toimet omav abiaine: naatrium.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett.

4 mg/5 mg: valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kergelt kaksikkumerad kaldservadega tabletid. 4 mg/10 mg: valged kuni peaaegu valged kapslikujulised, kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks. 8 mg/5 mg: valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kaksikkumerad kaldservadega tabletid. 8 mg/10 mg: valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kaksikkumerad kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Essentsiaalse hüpertensiooni ja/või stabiilse südame isheemiatõve raviks patsientidel, kellel perindopriili ja amlodipiini samade annuste samaaegne manustamine on taganud piisava vererõhu languse.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Üks tablett ööpäevas ühe annusena, eelistatult hommikul enne sööki.

Fikseeritud annusega kombinatsioonravim ei sobi ravi alustamiseks. Kui annustamise muutmine on vajalik, siis tuleb individuaalset annust tiitrida eraldi toimeainetega.

Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid ja eakad (vt lõigud 4.4 ja 5.2) Eakatel ja neerupuudulikkusega patsientidel on perindoprilaadi eliminatsioon vähenenud. Seega peab tavapärane meditsiiniline läbivaatus hõlmama sagedast kreatiniini- ja kaaliumitaseme jälgimist. Dalnessa’t võib manustada patsientidele, kellel kreatiniini kliirens on ≥ 60 ml/min, kuid see ei ole sobilik patsientidele, kellel kreatiniini kliirens on < 60 ml/min. Nendel patsientidel on soovitatav individuaalse annuse tiitrimine üksikute toimeainetega. Muutused amlodipiini plasmakontsentratsioonides ei ole seotud neerufunktsiooni kahjustuse raskusastmega.

Maksakahjustusega patsiendid (vt lõigud 4.4 ja 5.2) Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole annustamisvahemikku kindlaks tehtud. Seega tuleb Dalnessa’t manustada ettevaatusega.

Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientide jaoks ei ole annustamissoovitusi kehtestatud, seetõttu on soovitatav annustada ettevaatlikult ja annustamisvahemik peab algama väiksemast vahemikust (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Optimaalse alg- ja säilitusannuse leidmiseks maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel tuleb annuseid individuaalselt tiitrida kasutades amlodipiini ja perindopriili vabasid kombinatsioone. Amlodipiini farmakokineetikat raske maksafunktsiooni kahjustuse korral ei ole uuritud. Raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel tuleb amlodipiini annustamist alustada madalaima annusega ning annuse tiitrimine peab olema aeglane.

Lapsed Dalnessa’t ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel, sest perindopriili ja amlodipiini efektiivsust ning taluvust (eraldi monoteraapiana või kombinatsioonis) ei ole lastel ja noorukitel tõestatud.

Manustamisviis Suukaudne.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Perindopriiliga seotud

ülitundlikkus perindopriili või teiste AKE inhibiitorite suhtes;
anamneesis angioödeem, mis on seotud eelneva AKE inhibiitorraviga;
pärilik või idiopaatiline angioödeem;
raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6);
Dalnessa samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m2) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja 5.1);
samaaegne kasutamine sakubitriili/valsartaaniga. Ravi Dalnessaga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast sakubitriili/valsartaani annust (vt lõigud 4.4 ja 4.5);
kehavälised ravimeetodid, mistõttu on tekkinud vere kokkupuude negatiivselt laetud pindadega (vt lõik 4.5);
märkimisväärne bilateraalne neeruarterite stenoos või unilateraalne stenoos üheainsa neeru olemasolul (vt lõik 4.4).

Amlodipiiniga seotud

raske hüpotensioon;

ülitundlikkus amlodipiini või teiste dihüdropüridiinide suhtes;
šokk, sh kardiogeenne šokk;
südame vasaku vatsakese väljavoolu takistus (nt raske aordistenoos);
ägeda müokardiinfarkti järgne hemodünaamiliselt ebastabiilne südamepuudulikkus.

Dalnessa’ga seotud Kõik ülaltoodud vastunäidustused, mis on seotud ühega toimeainetest, on kohaldatavad ka fikseeritud kombinatsioonpreparaadile Dalnessa.

Ülitundlikkus ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kõik alltoodud hoiatused, mis on seotud ühega toimeainetest, on kohaldatavad ka fikseeritud kombinatsioonpreparaadile Dalnessa.

Perindopriiliga seotud

Erihoiatused

Ülitundlikkus/angioödeem: AKE inhibiitoritega, sealhulgas perindopriiliga ravi saavatel patsientidel on harva teatatud näo, jäsemete, huulte, limaskestade, keele, häälepaelte ja/või kõri angioödeemi tekkest (vt lõik 4.8). See võib esineda ükskõik millal ravi jooksul. Sellistel juhtudel tuleb ravi Dalnessa’ga kohe katkestada ja vastavalt jälgida patsienti kuni sümptomite täieliku taandumiseni. Juhtudel, mil turse piirdub näo ja huultega, taandub see tavaliselt ilma ravita, kuigi sümptomite leevendamiseks võib kasutada ka antihistamiinikume. Angioödeem, mis on seotud kõritursega, võib lõppeda surmaga. Kui turse haarab keele, häälepaelad või kõri ning võib põhjustada hingamistakistust, tuleb otsekohe alustada erakorralist ravi. See võib hõlmata adrenaliini manustamist ja/või patsiendi hingamisteede avatuna hoidmist. Patsient peab olema hoolika meditsiinilise jälgimise all sümptomite täieliku ja püsiva kadumiseni. Patsientidel, kellel on anamneesis AKE inhibiitoritega mitteseotud angioödeem, võib esineda suurem angioödeemi risk AKE inhibiitorite manustamise korral (vt lõik 4.3). AKE inhibiitoritega ravitud patsientidel on harva täheldatud soolte angioödeemi. Neil patsientidel esines kõhuvalu (koos iivelduse või oksendamisega või ilma); mõningatel juhtudel ei eelnenud sellele näopiirkonna angioödeemi ja C-1 esteraasi sisaldus oli normis. Angioödeem diagnoositi kas kõhupiirkonna kompuutertomograafia, ultraheliuuringu või operatsiooni käigus ja need sümptomid kadusid pärast AKE inhibiitori manustamise lõpetamist. Perindopriili kasutamine kombinatsioonis sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud angioödeemi suurenenud riski tõttu (vt lõik 4.3). Sakubitriili/valsartaani ei tohi võtta enne 36 tunni möödumist pärast perindopriili viimast annust. Kui ravi sakubitriili/valsartaaniga katkestatakse, ei tohi perindopriili võtta enne 36 tunni möödumist pärast sakubitriili/valsartaani viimast annust (vt lõigud 4.3 ja 4.5). AKE inhibiitorite samaaegne kasutamine koos NEP-inhibiitoritega (nt ratsekadotriil), mTOR-i inhibiitoritega (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja vildagliptiiniga võib samuti suurendada angioödeemi tekkeriski (nt hingamisteede või keele turse koos respiratoorse kahjustusega või ilma) (vt lõik 4.5). Ravi alustamisel NEP-inhibiitorite (nt ratsekadotriil), mTOR-i inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja vildagliptiiniga patsiendil, kes juba võtab AKE inhibiitorit, tuleb olla ettevaatlik.

AKE inhibiitoritega ravitavate kõhuvaluga patsientide puhul tuleb ühe diferentsiaaldiagnostilise võimalusena arvestada ka soolte angioödeemiga (vt lõik 4.8).

Anafülaktoidsed reaktsioonid madala tihedusega lipoproteiinide (LDL) afereesi ajal: Harva on patsientidel, kes saavad AKE inhibiitoreid, madala tihedusega lipoproteiinide (LDL) afereesi ajal dekstraansulfaadiga esinenud eluohtlikke anafülaktoidseid reaktsioone. Nende reaktsioonide vältimiseks katkestati ajutiselt ravi AKE inhibiitoriga enne igat afereesi.

Anafülaktoidsed reaktsioonid desensibiliseeriva ravi ajal: Patsientidel, kes said AKE inhibiitoreid desensibiliseeriva ravi (nt kiletiivaliste mürk) ajal, on esinenud anafülaktoidseid reaktsioone. Nendel patsientidel sai selliseid reaktsioone vältida, kui AKE inhibiitoreid ajutiselt ei kasutatud, kuid need reaktsioonid tekkisid uuesti ravimi tahtmatul kokkupuutel.

Neutropeenia/agranulotsütoos/trombotsütopeenia/aneemia: AKE inhibiitoreid saavatel patsientidel on teatatud neutropeeniast/agranulotsütoosist, trombotsütopeeniast ja aneemiast. Normaalse neerufunktsiooni ja komplitseerivate teguriteta patsientidel esineb neutropeeniat harva. Erilise ettevaatusega peab perindopriili kasutama patsientidel, kellel esineb veresoonte kollageenhaigus, kes saavad immunosupressiivset ravi, ravi allopurinooli või prokaiinamiidiga või kellel esineb nende komplitseerivate tegurite kombinatsioon, eriti kui esineb eelnev neerufunktsiooni häire. Mõnedel sellistel patsientidel tekkisid rasked nakkushaigused, mis vähestel juhtudel ei allunud intensiivsele antibiootikumravile. Kui perindopriili kasutatakse selliste patsientide raviks, on soovitatav perioodiliselt jälgida leukotsüütide arvu. Patsientidele tuleb öelda, et nad teataksid arstile igast infektsiooninähust.

Renovaskulaarne hüpertensioon: Patsientidel, kellel esineb bilateraalne neeruarterite stenoos või unilateraalne stenoos üheainsa neeru olemasolul, on AKE-inhibiitoritega ravi ajal suurenenud risk hüpotensiooni või neerupuudulikkuse tekkeks (vt lõik 4.3). Ravi diureetikumidega võib olla soodustavaks faktoriks. Neerufunktsiooni halvenemine võib ilmneda vaid väikese muutusena plasma kreatiniini sisalduses, isegi patsientide puhul, kellel on unilateraalne neeruarteri stenoos.

Primaarne aldosteronism: Patsientidel, kellel on primaarne hüperaldosteronism, ei teki üldiselt ravivastust antihüpertensiivsetele ravimitele, mis toimivad reniin-angiotensiin süsteemi kaudu. Seetõttu ei ole selle ravimi kasutamine soovitatav.

Rasedus: Ravi AKE inhibiitoritega ei tohi alustada raseduse ajal. Juhul, kui ravi jätkamine AKE inhibiitoritega ei ole äärmiselt vajalik, tuleb rasedust planeerivad patsiendid üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, millel on raseduse ajal kasutamise ohutusprofiil kindlaks määratud. Raseduse tuvastamisel tuleb ravi AKE inhibiitoritega kohe lõpetada ja vajadusel alustada alternatiivse ravimiga (vt lõike 4.3 ja 4.6).

Ettevaatusabinõud kasutamisel Hüpotensioon: AKE inhibiitorid võivad põhjustada ülemäärast vererõhu langust. Sümptomaatiline hüpotensioon esineb tüsistusteta kõrgvererõhuhaigetel harva ja võib tõenäolisemalt esineda patsientidel, kellel on tekkinud vedelikuvaegus nt pärast ravi diureetikumidega, piiratud soolasisaldusega dieeti, dialüüsi, kõhulahtisust või oksendamist, või kellel on raske reniinsõltuv hüpertensioon (vt lõigud 4.5 ja 4.8). Sümptomaatilise hüpotensiooni kõrge riskiga patsientidel tuleb ravi ajal Dalnessaga regulaarselt kontrollida vererõhku, neerufunktsiooni ja seerumi kaaliumitaset. Samu aspekte tuleb arvestada südame isheemiatõbe või tserebrovaskulaarset haigust põdevate patsientide puhul, kellel ülemäärane vererõhu langus võib põhjustada müokardiinfarkti või ajuvereringega seotud haiguste teket.

Hüpotensiooni esinemisel tuleb patsient asetada selili ja vajadusel manustada veenisiseselt naatriumkloriidi 9 mg / ml (0,9%) lahust. Mööduva hüpotensiooni ilmnemine ei ole vastunäidustatud edasisele manustamisele. Tavaliselt võib ravimit raskusteta manustada siis, kui vererõhk on pärast vedelikumahu suurendamist tõusnud.

Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad: On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a ägeda

neerupuudulikkuse) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1). Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Aordi- ja mitraalklapi stenoos/hüpertroofiline kardiomüopaatia: Nagu teiste AKE inhibiitorite puhul, tuleb ka perindopriili manustada ettevaatusega patsientidele, kellel esineb mitraalklapi stenoos ja väljavoolu takistus vasakust vatsakesest (nagu aordistenoos või hüpertroofiline kardiomüopaatia).

Neerukahjustus: Neerufunktsiooni kahjustuse korral (kreatiniini kliirens < 60 ml/min) soovitatakse individuaalset annuse tiitrimist eraldi toimeainetega (vt lõik 4.2). Rutiinne kaaliumi- ja kreatiniini sisalduse kontroll kuulub neerufunktsiooni kahjustusega patsientide puhul tavalise ravipraktika juurde (vt lõik 4.8). Mõnedel kahepoolse neeruarteri stenoosi või ainsa neeru arteri stenoosiga patsientidel, keda on ravitud AKE inhibiitoritega, on esinenud vere uurea- ja seerumi kreatiniinisisalduse tõusu, mis on ravi katkestamisel tavaliselt pöörduvad. See on eriti tõenäoline neerupuudulikkusega patsientide puhul. Kui sellele lisandub ka renovaskulaarne hüpertensioon, on suurem risk raskeks hüpotensiooniks ja neerupuudulikkuseks. Mõnedel hüpertensiooniga patsientidel, kellel on eelnevalt ilmnenud renovaskulaarne haigus, on suurenenud vere uurea- ja seerumi kreatiniinisisaldus, mis on tavaliselt vähene ja mööduv, eriti siis, kui perindopriili on manustatud koos diureetikumiga. See on enam tõenäoline juba varem esinenud neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel.

Maksakahjustus: Harva on AKE inhibiitoreid seostatud sündroomiga, mis algab kolestaatilise ikterusega ning progresseerub fulminantse maksanekroosi ja (mõnikord) surmani. Selle sündroomi mehhanism ei ole teada. AKE inhibiitoreid kasutavad patsiendid, kellel tekib kollatõbi või märkimisväärne maksaensüümide taseme tõus, peavad AKE inhibiitori kasutamise lõpetama ja neid tuleb tähelepanelikult jälgida (vt lõik 4.8).

Rass: AKE inhibiitorid suurendavad angioödeemi esinemissagedust mustanahalistel patsientidel kui mittemustanahalistel patsientidel. Nagu teiste AKE inhibiitorite puhul, võib perindopriili vererõhku langetav toime olla väiksem mustanahalistel patsientidel, arvatavasti väikese reniinisisalduse suurema esinemissageduse tõttu kõrge vererõhuga mustanahaliste populatsioonis. Köha: Mõnikord tekib AKE inhibiitorite kasutamisel köha. Oma iseloomult on köha mitteproduktiivne, püsiv ja kaob pärast ravi lõpetamist. AKE inhibiitorite poolt indutseeritud köha tuleb pidada osaks köha diferentsiaaldiagnostikas.

Kirurgia/anesteesia: Patsientidel, kellele planeeritakse teha suurem operatsioon või anesteesia ravimitega, mis tekitavad hüpotensiooni, võib perindopriil/amlodipiin blokeerida angiotensiin II tekkimist, mis järgneb kompensatoorselt reniini vabanemisele. Seetõttu ravi tuleb katkestada üks päev enne operatsiooni. Kui esineb hüpotensioon ja selle on tõenäoliselt põhjustanud mainitud mehhanism, saab seda korrigeerida vedelikumahu suurendamisega.

Seerumi kaaliumisisaldus: AKE inhibiitorid võivad põhjustada hüperkaleemiat, sest need inhibeerivad aldosterooni vabanemist. Normaalse neerutalitlusega patsientidel ei ole see toime oluline. Hüperkaleemia riskifaktorid on neerupuudulikkus, langenud neerufunktsioon, vanus > 70 aastat, suhkurtõbi, sellega seonduvad nähud, eriti dehüdratsioon, äge südame dekompensatsioon, metaboolne atsidoos ja kaaliumi säästvate diureetikumide (nt spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumipreparaatide või

kaaliumit sisaldavate soolaasendajate samaaegne kasutamine; samuti on hüperkaleemia tekkerisk suurem nendel patsientidel, kes kasutavad teisi seerumi kaaliumisisaldust suurendavaid ravimeid (nt hepariin, trimetoprim või kotrimoksasool ehk trimetoprim/sulfametoksasool ja eriti aldosterooni antagonistid või angiotensiini retseptorite blokaatorid). Kaaliumipreparaatide, kaaliumi säästvate diureetikumide või kaaliumit sisaldavate soolaasendajate kasutamine, eriti neerufunktsiooni häiretega patsientidel, võib viia seerumi kaaliumisisalduse olulise suurenemiseni. Hüperkaleemia võib põhjustada tõsiseid, mõnikord surmaga lõppevaid arütmiaid. AKE inhibiitoreid manustavatel patsientidel tuleb kaaliumi säästvaid diureetikume ja angiotensiini retseptori blokaatoreid kasutada ettevaatlikult ning jälgida seerumi kaaliumisisaldust ja neerutalitlust (vt lõik 4.5).

Diabeeti põdevad patsiendid: Suukaudsete diabeedivastaste ravimite või insuliiniga ravitavate diabeeti põdevate patsientide puhul tuleb vereglükoositaset tähelepanelikult jälgida AKE inhibiitoriga ravimise esimese kuu jooksul (vt lõik 4.5).

Amlodipiiniga seotud

Amlodipiini ohutus ja efektiivsus hüpertensiivse kriisi puhul ei ole tõestatud.

Ettevaatusabinõud kasutamisel

Maksakahjustusega patsiendid: Maksakahjustusega patsientidel on amlodipiini poolväärtusaeg pikenenud ning AUC väärtused suurenenud; soovitusi annustamise kohta ei ole kindlaks määratud. Seetõttu tuleb ravi amlodipiiniga alustada kasutades annustamisvahemiku madalaimat annust, rakendada tuleb ettevaatust, nii ravi alustamisel kui ka annuse suurendamisel. Raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel võib olla vajalik aeglane annuse tiitrimine ja hoolikas jälgimine.

Südamepuudulikkusega patsiendid: Südamepuudulikkusega patsiente tuleb ravida ettevaatlikult. NYHA (New Yorgi südameassotsiatsiooni) klassifikatsiooni mitteisheemilise etioloogiaga III ja IV astme südamepuudulikkusega patsientidel läbiviidud pikaajalises platseebokontrollitud amlodipiini uuringus seostati amlodipiini kopsuturse juhtude arvu suurenemisega, kuid olulist erinevust südamepuudulikkuse halvenemise juhtude osas võrreldes platseeboga ei esinenud (vt lõik 5.1).

Eakad: Eakatel peab annuse suurendamine toimuma ettevaatusega (vt lõik 5.2). Dalnessa’ga seotud

Ettevaatusabinõud kasutamisel

Koostoimed Dalnessa’t ei soovitata kasutada samaaegselt koos liitiumi, kaaliumi säästvate diureetikumide või kaaliumipreparaatidega ega ka dantroleeniga (vt lõik 4.5).

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Perindopriiliga seotud

Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeniga on seotud kõrvalnähtude, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a äge neerupuudulikkus) sagenemisega, võrreldes monoteraapiaga (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Hüperkaleemiat indutseerivad ravimid: Mõned ravimid või ravimirühmad võivad suurendada hüperkaleemia tekkeriski: aliskireen, kaaliumisoolad, kaaliumi säästvad diureetikumid, AKE-inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid, MSPVA-d, hepariinid, immunosupressandid, nagu tsüklosporiin või takroliimus, trimetoprim ning fikseeritud kombinatsioon sulfametoksasooliga (ko-trimoksasool). Nende ravimite kombinatsioonid suurendavad hüperkaleemia riski.

Samaaegne kasutamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3)

Aliskireen: Diabeetikutel või neerukahjustusega patsientidel suureneb hüperkaleemia, neerufunktsiooni halvenemise ning kardiovaskulaarse haigestumuse ja suremuse tekkerisk.

Kehavälised ravimeetodid: Kehavälised ravimeetodid, mis on põhjustanud vere kokkupuudet negatiivselt laetud pindadega, nt dialüüs või hemofiltratsioon teatud tüüpi high-flux membraanidega (nt polüakrülonitriilmembraanid) ja madala tihedusega lipoproteiin-aferees dekstraansulfaadiga, suurendavad riski anafülaktoidsete reaktsioonide tekkeks (vt lõik 4.3). Kui selline ravi on vajalik, tuleb kaaluda teist tüüpi dialüüsimembraanide või teise klassi kuuluvate antihüpertensiiivsete ravimite kasutamist.

Sakubitriil/valsartaan: Perindopriili samaaegne kasutamine sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud, kuna samaaegne neprilüsiini ja AKE inhibeerimine võib suurendada angioödeemi riski. Sakubitriili/valsartaani ei tohi võtta enne 36 tunni möödumist pärast perindopriili viimast annust. Ravi perindopriiliga ei tohi alustada enne 36 tunni möödumist pärast sakubitriili/valsartaani viimast annust (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.4):

Aliskireen: Teistel patsientidel peale diabeetikute või neerukahjustusega patsientide suureneb hüperkaleemia, neerufunktsiooni halvenemise ning kardiovaskulaarse haigestumuse ja suremuse tekkerisk.

Samaaegne ravi AKE-inhibiitoritega ja angiotensiin-retseptori blokaatoritega: Kirjanduses on avaldatud, et diagnoositud aterosklerootilise haigusega, südamepuudulikkusega või lõpporgani kahjustusega diabeetikutel, kes saavad samaaegselt AKE-inhibiitoreid ja angiotensiinretseptori blokaatoreid, esineb ühe reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi ravimi võtmisega võrreldes sagedamini hüpotensiooni, sünkoopi, hüperkaleemiat ja neerufunktsiooni halvenemist (sh äge neerupuudulikkus). Kahekordset blokaadi (nt kombineerides AKE-inhibiitorit angiotensiin II retseptori antagonistiga) tuleb piirata vaid üksikjuhtudele, jälgides seejuures pidevalt neerufunktsiooni, kaaliumitaset ja vererõhku. Estramustiin: Kõrvaltoimete suurenenud risk, nt angioneurootiline ödeem (angioödeem).

Ko-trimoksasool (trimetoprim/sulfametoksasool): Samaaegselt ko-trimoksasooli (trimetoprim/sulfametoksasool) kasutavatel patsientidel võib suureneda hüperkaleemia tekkimise risk (vt lõik 4.4).

Kaaliumi säästvad diureetikumid, kaaliumilisandid või kaaliumit sisaldavad soolaasendajad: Kuigi seerumi kaaliumisisaldus jääb tavaliselt normi piiresse, võib mõnel perindopriiliga ravitud patsiendil tekkida hüperkaleemia. Kaaliumi säästvad diureetikumid (nt spironolaktoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumilisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad võivad põhjustada seerumi kaaliumisisalduse märkimisväärset suurenemist. Ettevaatlik tuleb olla ka perindopriili manustamisel koos teiste seerumi kaaliumisisaldust suurendavate ravimitega, nagu trimetoprim ja kotrimoksasool (trimetoprim/sulfametoksasool), sest trimetoprim toimib teadaolevalt kaaliumi säästva diureetikumina, nagu amiloriid. Järelikult ei ole peridnopriili kombinatsioon eelmainitud ravimitega soovitatav. Kui

kooskasutamine on näidustatud, tuleb neid ravimeid kasutada ettevaatlikult ja seerumi kaaliumisisaldust sageli jälgida.

Tsüklosporiin: AKE inhibiitorite samaaegsel kasutamisel koos tsüklosporiiniga võib tekkida hüperkaleemia. Soovitatav on jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

Hepariin: AKE inhibiitorite samaaegsel kasutamisel hepariiniga võib tekkida hüperkaleemia. Soovitatav on jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

Liitium: Liitiumi ja AKE inhibiitorite koosmanustamisel on täheldatud liitiumisisalduse pöörduvat tõusu seerumis ja toksilisuse suurenemist (raske neurotoksilisus). Perindopriili manustamist koos liitiumiga ei soovitata. Kui see kombinatsioon on vajalik, on soovitatav tähelepanelik seerumi liitiumisisalduse jälgimine (vt lõik 4.4).

Kombinatsioonid, mis nõuavad erilist hoolt:

Antidiabeetilised ravimid (insuliin, suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid): Epidemioloogilised uuringud viitavad, et AKE-inhibiitorite ja antidiabeetiliste ravimite (insuliinid, suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid) kooskasutamine võib põhjustada vere glükoositaset langetavate ravimite suurenenud toimet, põhjustades hüpoglükeemia riski. See võib tõenäolisemalt ilmneda kombineeritud ravi esimestel nädalatel ja neerukahjustusega patsientidel.

Kaaliumi mittesäästvad diureetikumid: Diureetikume kasutavatel patsientidel, eriti vedeliku ja/või soolade vaeguse korral, võib pärast AKE inhibiitorravi alustamist esineda ülemäärast vererõhu langust. Hüpotensiivset toimet saab vähendada diureetikumravi lõpetamisega ning suurendades vedelikumahtu või soolade sisaldust enne ravi alustamist väikeste, astmeliselt suurenevate perindopriili annustega.

Arteriaalse hüpertensiooni korral, mil eelnev ravi diureetikumidega võib olla tekitanud soola/vedeliku puuduse, tuleb enne ravi alustamist AKE-inhibiitoriga kas diureetikumravi lõpetada ja seejärel võib alustada ravi kaaliumi mittesäästva diureetikumiga või tuleb ravi AKE-inhibiitoriga alustada madala annusega, suurendades seda järk-järgult.

Diureetikumidega ravitava südame paispuudulikkuse korral, tuleb ravi AKE-inhibiitoriga alustada väga madalate annustega, võimalusel pärast vastava kaaliumi mittesäästva diureetikumi annuse vähendamist. Kõikidel juhtudel peab AKE-inhibiitorravi esimeste nädalate jooksul jälgima neerufunktsiooni (kreatiniini tasemed).

Kaaliumi säästvad diureetikumid (eplerenoon, spironolaktoon): Eplerenooni või spironolaktooni kasutamine annustes 12,5 mg kuni 50 mg ööpäevas ja koos madala annuse AKE-inhibiitoritega: II...IV klassi (NYHA) <40% väljutusfraktsiooniga südamepuudulikkusega patsientidel, kes on eelnevalt saanud AKE-inhibiitoreid ja lingudiureetikume, esineb potentsiaalselt eluohtliku hüperkaleemia risk, eriti juhul, kui ei järgita antud kombinatsiooni kohta käivaid annustamissoovitusi.

Enne selle kombinatsiooniga alustamist tuleb veenduda hüperkaleemia ja neerukahjustuse puudumises.

Ravi esimesel kuul on soovitatav kaleemia ja kreatinineemia pidev jälgimine üks kord nädalas ning seejärel üks kord kuus.

Ratsekadotriil:

AKE inhibiitorid (sh perindopriil) põhjustavad teadaolevalt angioödeemi. Risk võib suureneda ratsekadotriili (ravim, mida kasutatakse ägeda kõhulahtisuse raviks) samaaegsel kasutamisel.

mTOR inhibiitorid (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus): Angioödeemi risk võib olla suurem patsientidel, kes kasutavad samaaegselt mTOR inhibiitoreid (vt lõik 4.4).

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d), sealhulgas atsetüülsalitsüülhape ≥ 3 g ööpäevas: AKE inhibiitorite manustamisel koos mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega (atsetüülsalitsüülhape põletikuvastase annustamisskeemiga, COX-2 inhibiitorid ja mitteselektiivsed MSPVA-d) võib tekkida antihüpertensiivse toime vähenemine. AKE inhibiitorite kasutamine koos mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega võib põhjustada neerufunktsiooni languse suurenenud riski, sh võimalikku ägedat neerupuudulikkust ja kaaliumisisalduse tõusu seerumis, eriti olemasoleva neerufunktsiooni langusega patsientidel. Seda kombinatsiooni tuleb manustada ettevaatusega, eriti eakatel. Patsientidele tuleb manustada küllaldaselt vedelikku ja jälgida neerufunktsiooni pärast kombinatsioonravi alustamist ning perioodiliselt ravi ajal.

Kombinatsioonid, mis nõuavad mõningast ettevaatlikkust:

Gliptiinid (linagliptiin, saksagliptiin, sitagliptiin, vildagliptiin): Samaaegselt AKE-inhibiitoreid saavatel patsientidel vähendab gliptiin dipeptidüülpeptidaas IV (DPP- IV) aktiivsust, mistõttu suureneb angioödeemi risk.

Sümpatomimeetikumid: Sümpatomimeetikumid võivad vähendada AKE inhibiitorite antihüpertensiivset toimet.

Kuld: Süstitava kulla (naatriumaurotiomalaat) ja AKE inhibiitori, selhulgas perindopriili, koosmanustamine on harva põhjustanud patsientidel nitritoidseid reaktsioone (sümptomiteks on näo õhetus, iiveldus, oksendamine ja hüpotensioon).

Amlodipiiniga seotud

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav:

Dantroleen (infusioon): Seoses verapamiili ja dantroleeni intravenoosse manustamisel tekkinud hüperkaleemiaga, täheldati loomadel letaalse lõppega ventrikulaarse fibrillatsiooni teket ja kardiovaskulaarset kollapsi. Hüperkaleemia tekkeriski tõttu, soovitatakse vältida kaltsiumikanali blokaatorite, sealhulgas amlodipiini manustamist patsientidele, kellel on soodumus maliigse hüpertermia tekkeks või kellele teostatakse maliigse hüpertermia ravi.

Kombinatsioonid, mis nõuavad erilist hoolt:

CYP3A4 inhibiitorid: Amlodipiini samaaegne kasutamine koos tugevate või mõõdukalt tugevate CYP3A4 inhibiitoritega (proteaasi inhibiitorid, asooli tüüpi seenevastased ained, makroliidid nagu erütromütsiin või klaritromütsiin, verapamiil või dilitiaseem) võib olulisel määral suurendada amlodipiini kontsentratsiooni. Nende farmakokineetiliste muutujate kliiniline tõlgendamine võib olla rohkem väljendunud eakate puhul. Seetõttu võib olla vajalik kliiniline jälgimine või annuse kohandamine. CYP3A4 indutseerijad Samaaegsel manustamisel teadaolevate CYP3A4 indutseerijatega võib amlodipiini plasmakontsentratsioon varieeruda. Seetõttu tuleb nii samaaegse manustamise ajal kui selle järgselt jälgida vererõhku ning kaaluda annuse kohandamist, seda eeskätt tugevate CYP3A4 indutseerijate (nt rifampitsiin, liht-naistepuna) puhul.

Kombinatsioonid, mille kasutamine nõuab mõningast ettevaatlikkust:

Amlodipiini vererõhku alandav toime suureneb koos teiste antihüpertensiivsete omadustega ravimitega kooskasutamisel.

Takroliimus: Manustamisel koos amlodipiiniga on risk takroliimuse sisalduse suurenemiseks veres, kuid selle koostoime farmakokineetiline mehhanism ei ole täielikult selge. Takroliimuse toksilisuse vältimiseks tuleb amlodipiini manustamisel takroliimusega ravitavatele patsientidele nende takroliimuse plasmakontsentratsiooni hoolikalt jälgida ja vajadusel takroliimuse annust kohandada.

Klaritromütsiin: Klaritromütsiin on CYP3A4 inhibiitor. Klaritromütsiini koos amlodipiiniga saavatel patsientidel on suurenenud risk hüpotensiooni tekkeks. Amlodipiini koosmanustamisel klaritromütsiiniga on soovitatav patsientide hoolikas jälgimine.

Imetajate rapamütsiini märklaua (mTOR) inhibiitorid: mTOR inhibiitorid, nagu siroliimus, temsiroliimus ja everoliimus on CYP3A substraadid. Amlodipiin on nõrk CYP3A inhibiitor. Samaaegsel kasutamisel mTOR inhibiitoritega võib amlodipiin suurendada mTOR inhibiitorite kontsentratsiooni.

Tsüklosporiin: Tsüklosporiini ja amlodipiini koostoimete uuringuid ei ole tervetel vabatahtlikel ega teistel populatsioonidel tehtud, välja arvatud neerusiirdamispatsientidel, kellel täheldati tsüklosporiini varieeruvat minimaalse kontsentratsiooni suurenemist (keskmiselt 0…40%). Kaaluda tuleb tsüklosporiini sisalduse jälgimist neerusiirdamispatsientidel, kes saavad amlodipiini ja vajaduse korral tuleb tsüklosporiini annust vähendada.

Simvastatiin: 10 mg amlodipiini korduval koosmanustamisel 80 mg simvastatiiniga oli tulemuseks simvastatiini ekspositsiooni suurenemine 77%, võrreldes ainult simvastatiini manustamisega. Amlodipiini saavatel patsientidel tuleb simvastatiini annust piirata 20 mg-ni ööpäevas.

Muud kombinatsioonid: Kliinilistes koostoime uuringutes ei mõjutanud amlodipiin atorvastatiini, digoksiini ega varfariini farmakokineetikat. Amlodipiini manustamine koos greipfruudi või greipfruudi mahlaga ei ole soovitatav, kuna ravimi biosaadavus võib mõnedel patsientidel suureneda, mille tulemusel suureneb ka vererõhku alandav toime.

Dalnessa’ga seotud

Kombinatsioonid, mis nõuavad erilist tähelepanu Baklofeen: antihüpertensiivne toime tugevneb. Vajadusel tuleb jälgida vererõhku ja neerufunktsiooni või kohandada antihüpertensiivse ravimi annust.

Samaaegne kasutamine, millele tuleb tähelepanu pöörata

Antihüpertensiivsed ained (nagu beetablokaatorid) ja vasodilataatorid:
nende ravimite samaaegne kasutamine võib tugevdada perindopriili ja amlodipiini vererõhku alandavat toimet.
Nitroglütseriini, teiste nitraatide või teiste vasodilataatorite samaaegne kasutamine võib vererõhku veelgi langetada ja seetõttu tuleb neid kasutada ettevaatusega.
Kortikosteroidid, tetrakosaktiid: antihüpertensiivse toime vähenemine (soolade ja vedeliku peetus kortikosteroidide tõttu).
Alfablokaatorid (prasosiin, alfusosiin, doksasosiin, tamsulosiin, terasosiin): suureneb antihüpertensiivne toime ning suureneb ortostaatilise hüpotensiooni tekkerisk.

Amifostiin: võib potentseerida amlodipiini antihüpertensiivset toimet.
Tritsüklilised antidepressandid/antipsühhootikumid/anesteetikumid: tugevneb antihüpertensiivne toime ning suureneb ortostaatilise hüpotensiooni tekkerisk.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Arvestades selles ravimis sisalduvate toimeainete toimet rasedusele ja imetamisele: Dalnessa't ei soovitata kasutada raseduse esimesel trimestril. Dalnessa kasutamine on vastunäidustatud raseduse teisel ja kolmandal trimestril. Dalnessa kasutamine ei ole soovitav rinnaga toitmise ajal. Arvestades ravi vajadust emale, tuleb kas imetamine lõpetada või katkestada Dalnessa kasutamine.

Rasedus

Perindopriiliga seotud AKE inhibiitoreid ei soovitata kasutada raseduse esimesel trimestril (vt lõik 4.4). Raseduse teisel ja kolmandal trimestril on AKE inhibiitorite kasutamine vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Epidemioloogilised tõendid AKE inhibiitorite teratogeensuse riski kohta kasutamise korral raseduse esimesel trimestril ei ole olnud veenvad; siiski ei saa välistada väikest riski suurenemist. Juhul, kui ravi AKE inhibiitoritega on äärmiselt vajalik, tuleb rasedust planeerivad patsiendid üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille raseduse ajal kasutamise ohutusprofiil on tõestatud. Raseduse diagnoosimisel tuleb ravi AKE inhibiitoritega otsekohe lõpetada ja vajadusel alustada alternatiivse raviga. Teadaolevalt on ravi AKE inhibiitoritega raseduse teisel ja kolmandal trimestril inimestel fetotoksiline (põhjustab neerufunktsiooni häireid, oligohüdramnioni, pidurdab kolju luustumist) ja põhjustab ka neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3). Kui AKE inhibiitorit on kasutatud raseduse teisel trimestril, on soovitatav neerufunktsiooni ja kolju ultraheliuuring. Imikuid, kelle emad on raseduse ajal AKE inhibiitoreid võtnud, tuleb hoolikalt jälgida hüpotensiooni suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Amlodipiiniga seotud Andmed amlodipiini ohutu kasutamise kohta inimesel raseduse ajal puuduvad. Reproduktiivsusuuringutes rottidega ei ole täheldatud amlodipiinil toksilisi toimeid, välja arvatud poegimistähtaja ületamine ja sünnitegevuse pikenemine, mis ilmnesid amlodipiini manustamisel 50 korda suuremates annustes kui inimesele maksimaalselt soovitatav. Kasutamine raseduse ajal on soovitatav üksnes ohutuma alternatiivse ravimi puudumisel ning juhul, kui haiguse ravimata jätmine ohustab ema ja loodet rohkem kui ravi amlodipiiniga.

Dalnessa’ga seotud Dalnessa’t ei soovitata kasutada raseduse esimesel trimestril. Kui planeeritakse rasedust või kui rasedus on leidnud kinnitust, tuleb võimalikult kiiresti üle minna alternatiivsele ravile. Dalnessa on vastunäidustatud raseduse teisel ja kolmandal trimestril. Kui Dalnessa’t on kasutatud raseduse teisel trimestril, on soovitatav neerufunktsiooni ja kolju ultraheliuuring. Imikuid, kelle emad on raseduse ajal kasutanud AKE inhibiitoreid, tuleb põhjalikult jälgida hüpotensiooni, oliguuria ja hüperkaleemia suhtes. Imetamine

Perindopriiliga seotud Kuna puuduvad andmed perindopriili kasutamise kohta imetamise ajal, ei soovitata Dalnessa’t kasutada ja imetamise ajal on eelistatud alternatiivsed ravimid, mille imetamiseaegne ohutusprofiil on paremini tõestatud, eriti kui imetatakse vastsündinut või enneaegset imikut.

Amlodipiiniga seotud Amlodipiin eritub rinnapiima. Hinnanguliselt jääb imiku saadav annus ema annusega võrreldes

kvartiilide vahemikku 3...7%, maksimaalselt 15%. Amlodipiini toime imikutele ei ole teada. Otsus, kas jätkata või katkestada imetamine või kas jätkata või katkestada ravi amlodipiiniga tuleb vastu võtta, arvestades imetamise kasu lapsele ja amlodipiinravi kasu emale.

Dalnessaga seotud Puuduvad kliinilised kogemused perindopriili või amlodipiini kasutamise kohta imetamise ajal üksikult või kombinatsioonis. Seetõttu ei soovitata imetavatel naistel Dalnessa’t kasutada.

Fertiilsus

Perindopriiliga seotud Puudub toime paljunemisvõimele või fertiilsusele.

Amlodipiiniga seotud Mõnedel kaltsiumikanali blokaatoritega ravitud patsientidel on teatatud pöörduvatest biokeemilistest muutustest spermatosoidide peaosas. Kliinilised andmed amlodipiini võimaliku mõju kohta viljakusele on ebapiisavad. Ühes rottidega läbiviidud uuringus täheldati toimet isaslooma viljakusele (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid Dalnessa toimete kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole läbi viidud. Autojuhtimise ja masinate käsitsemise puhul tuleb arvestada, et ravi ajal võib aeg-ajalt tekkida pearinglus või väsimus.

4.8 Kõrvaltoimed

a. Ohutusprofiili kokkuvõte

Perindopriili ja amlodipiini eraldi kasutamise ajal on kõige sagedamini teatatud järgmistest kõrvaltoimetest: turse, unisus, pearinglus, peavalu (eriti ravi alguses), maitsetundlikkuse häired, paresteesia, nägemiskahjustus (sealhulgas diploopia), tinnitus, peapööritus, südamepekslemine, nahaõhetus, hüpotensioon (ja hüpotensiooniga seotud toimed), düspnoe, köha, kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, düspepsia, muutused sooletegevuses, kõhulahtisus, kõhukinnisus, sügelus, lööve, eksanteem, liigeste turse (pahkluu turse), lihasspasmid, väsimus, asteenia.

b. Kõrvaltoimete tabel: Perindopriili või amlodipiini eraldi kasutamise ajal on esinenud järgmisi kõrvaltoimeid, mis on reastatud MedDRA organsüsteemi klassifikatsiooni ning järgneva esinemissageduse järgi:

Väga sage (1/10)

Sage (1/100 kuni <1/10)
Aeg-ajalt (1/1000 kuni <1/100)
Harv ( 1/10 000 kuni <1/1000)
Väga harv (<1/10 000)
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

MedDRA Kõrvaltoimed Esinemissagedus organsüsteemi klass Amlodipiin Perindopriil Infektsioonid ja Riniit Aeg-ajalt Väga harv infestatsioonid Vere ja lümfisüsteemi Eosinofiilia - Aeg-ajalt* häired Leukopeenia/neutropeenia (vt lõik 4.4) Väga harv Väga harv

Immuunsüsteemi Ülitundlikkus Väga harv Aeg-ajalt häired Endokriinsüsteemi Antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom - Harv häired (SIADH) Ainevahetus- ja Hüpoglükeemia (vt lõigud 4.4 ja 4.5) - Aeg-ajalt* toitumishäired Hüperkaleemia, mis on ravi lõpetamisel pöörduv - Aeg-ajalt* Psühhiaatrilised Unetus Aeg-ajalt - häired Meeleolumuutused (sh ärevus) Aeg-ajalt Aeg-ajalt Närvisüsteemi häired Unisus (eriti ravi alguses) Sage - Silma kahjustused Nägemiskahjustus Sage Sage Kõrva ja labürindi Tinnitus Aeg-ajalt Sage kahjustused Vertiigo - Sage Südame häired Südamepekslemine Sage Aeg-ajalt* Vaskulaarsed häired Nahaõhetus Sage Harv Respiratoorsed, Düspnoe Sage Sage rindkere ja Köha Aeg-ajalt Sage mediastiinumi häired Bronhospasm - Aeg-ajalt Seedetrakti häired Igemete hüperplaasia Väga harv -

Maksa ja sapiteede Hepatiit, ikterus Väga harv - häired Tsütolüütiline või kolestaatiline hepatiit (vt lõik - Väga harv Naha ja nahaaluskoe Quincke ödeem Väga harv - häired Näo, jäsemete, huulte, limaskestade, keele, Väga harv Aeg-ajalt Lihaste, luustiku ja Liigeste turse (pahkluu turse) Sage - sidekoe kahjustused Artralgia Aeg-ajalt Aeg-ajalt* Neerude ja kuseteede Urineerimishäire, noktuuria, sage urineerimine Aeg-ajalt - häired Anuuria, oliguuria - Harv Reproduktiivsüsteemi Erektsioonihäired Aeg-ajalt Aeg-ajalt ja rinnanäärme häired Günekomastia Aeg-ajalt - Üldised häired ja Turse Väga sage - manustamiskoha Perifeerne turse Aeg-ajalt* reaktsioonid Kurnatus Sage - Uuringud Maksaensüümide aktiivsuse tõus - Harv Vigastus, mürgistus ja Kukkumine - Aeg-ajalt* protseduuri tüsistused *Esinemissagedus arvutatud kliinilistest uuringutest saadud spontaansete kõrvaltoimeteatiste põhjal.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Puudub informatsioon Dalnessa üleannustamise kohta inimestel.

Amlodipiiniga seotud Sümptomid Senistel andmetel võib suur üleannustamine põhjustada ülemäärast perifeerset vasodilatatsiooni ning reflektoorset tahhükardiat. On teatatud väljendunud ja potentsiaalselt pikenenud süsteemsest hüpotensioonist kuni letaalse lõppega šokini.

Amlodipiini üleannustamise tulemusena on harva teatatud mittekardiogeensest kopsutursest, mis võib ilmneda hilinenud algusega (24–48 tundi pärast manustamist) ja vajada ventilatsiooni toetamist. Varased elustavad meetmed (sealhulgas vedeliku ülekoormus) perfusiooni ja südame väljutusmahu säilitamiseks võivad olla seisundit süvendavad tegurid.

Ravi Amlodipiini üleannustamise tõttu tekkinud kliiniliselt olulise hüpotensiooni korral tuleb kardiovaskulaarsüsteemi aktiivselt toetada, sealhulgas jälgida kardiaalset ja respiratoorset funktsiooni, tõsta jäsemed kõrgemale ja jälgida ringleva vedeliku mahtu ning väljutatava uriini hulka. Veresoonte toonuse ja vererõhu taastamiseks võib vastunäidustuste puudumisel kasulikuks osutuda vasokonstriktorite kasutamine. Kaltsiumglükonaadi kasutamine intravenoosselt võib aidata kaasa kaltsiumikanali blokaadi likvideerimisele. Mõnedel juhtudel võib kasulikuks osutuda maoloputus. Aktiivsöe manustamine tervetele vabatahtlikele kuni 2 tundi pärast 10 mg amlodipiini manustamist vähendas tunduvalt amlodipiini imendumist. Seoses sellega, et amlodipiin seondub suures ulatuses plasmavalkudega, ei ole dialüüsist tõenäoliselt kasu.

Perindopriili üleannustamise kohta inimestel on andmed piiratud. AKE inhibiitorite üleannustamisega seotud sümptomite hulka võivad kuuluda hüpotensioon, tsirkulatoorne šokk, elektrolüütide tasakaaluhäired, neerupuudulikus, hüperventilatsioon, tahhükardia, palpitatsioonid, bradükardia, pearinglus, ärevus ja köha. Üleannustamise raviks on soovitatav füsioloogilise soolalahuse intravenoosne infusioon. Kui hüpotensioon tekib, tuleb patsient asetada šokiasendisse. Võimalusel võib kaaluda angiotensiin II infusiooni ja/või katehhoolamiinide intravenoosset manustamist. Perindopriili saab süsteemsest vereringest eemaldada hemodialüüsi teel (vt lõik 4.4). Ravile allumatu bradükardia korral on näidustatud südamestimulaator. Pidevalt tuleb jälgida elulisi näitajaid ning elektrolüütide ja kreatiniini sisaldust vereseerumis.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid ja kaltsiumikanali blokaatorid; ATC-kood: C09BB04.

Perindopriil Perindopriil inhibeerib ensüümi, mis muudab angiotensiin I angiotensiin II-ks (angiotensiini konverteeriv ensüüm – AKE). Konverteeriv ensüüm ehk kinaas on eksopeptidaas, mis võimaldab muuta angiotensiin I vasokonstriktoorseks angiotensiin II-ks, lagundades ka veresooni laiendava bradükiniini inaktiivseks heptapeptiidiks. AKE pärssimise tulemuseks on angiotensiin II sisalduse vähenemine plasmas, mis aktiveerib plasma reniini, inhibeerides reniini vallandumise negatiivset

tagasisidet ja vähendab aldosterooni sekretsiooni. Kuna AKE inaktiveerib bradükiniini, põhjustab AKE inhibiitori kasutamine bradükiniini suurema aktiivsuse vereringes ja lokaalsetes kallikreiin- kiniini süsteemides (ja seega ka prostaglandiinsüsteemi aktiveerumise). Võimalik, et selline mehhanism aitab kaasa AKE inhibiitorite vererõhku alandavale toimele ja on osaliselt vastutav tema mõnede kõrvaltoimete eest (nt köha).

Perindopriil toimib oma aktiivse metaboliidi – perindoprilaadi – kaudu. Teised metaboliidid ei oma in vitro mitte mingisugust AKE aktiivsust pärssivat toimet.

Hüpertensioon: Perindopriil toimib kõigi hüpertensiooni raskusastmete korral: kerge, mõõdukas, raske; täheldatakse nii süstoolse kui diastoolse vererõhu alanemist nii pikali- kui püstiasendis.

Perindopriil alandab perifeerset vaskulaarset vastupanu, alandades seega vererõhku. Selle tagajärjel perifeerne verevool suureneb, kuid südame löögisagedus ei tõuse.

Renaalne verevool reeglina suureneb, kuid glomerulaarfiltratsiooni kiirus (glomerular filtration rate, GFR) tavaliselt ei muutu. Maksimaalne hüpotensiivne toime saabub 4…6 tundi pärast ühekordset perindopriili annust ja toime püsib vähemalt 24 tundi: püsivad toimed moodustavad ligikaudu 87...100% maksimaalsetest toimetest. Vererõhk langeb kiiresti. Patsientidel, kellele ravim toimib, saabub raviefekt ühe kuu jooksul ja see püsib ilma tahhüfülaksia tekketa. Ravi katkestamisega ei kaasne tagasilöögiefekti.

Perindopriil vähendab vasaku vatsakese hüpertroofiat.

Perindopriili vasodilatoorsed omadused inimesel on leidnud kinnitust. See parandab suurte arterite elastsust ja vähendab veresoonekesta/valendiku suhet väikestes arterites.

Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET ehk ONgoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial ja VA NEPHRON-D ehk The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga. ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2. tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente. Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel. ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas. Stabiilse südame isheemiatõvega patsiendid: EUROPA uuring oli mitmekeskuseline, rahvusvaheline, randomiseeritud, topeltpime, platseebokontrollitud kliiniline uuring, mis kestis 4 aastat. Kaksteist tuhat kakssada kaheksateist (12218) üle 18 aasta vanust patsienti randomiseeriti 8 mg perindopriiltertbutüülamiini (vastab 10 mg perindopriilarginiinile) (n=6110) või platseebo rühma (n=6108).

Uuringus osalenutel esinesid südamepärgarteritõve tunnused ilma südamepuudulikkuse kliiniliste sümptomiteta. Kõikidest patsientidest oli 90%-l olnud eelnev müokardiinfarkt ja/või tehtud pärgarterite revaskularisatsioon. Enamik patsiente sai uuringuravimit lisaks konventsionaalsele ravile, mille hulka kuulusid trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid, vere lipiidide taset alandavad ravimid ja beetablokaatorid. Peamine tõhususe hindamise kriteerium oli kombinatsioon kardiovaskulaarsest suremusest, mitteeluohtlikust müokardiinfarktist ja/või edukalt ravitud südameseiskusest. Ravi annusega 8 mg perindopriiltertbutüülamiini (vastab 10 mg perindopriilarginiinile) ööpäevas andis märkimisväärse esmase tulemusnäitaja vähenemise (1,9%) (suhteline risk vähenes 20%, 95% usaldusintervall [9,4; 28,6] – p < 0,001). Müokardiinfarkti ja/või revaskularisatsiooni anamneesiga patsientide puhul vähenes platseeboga võrreldes esmane tulemusnäitaja 2,2% ja vastav riskisuhe 22,4% (95% usaldusintervall [12,0; 31,6] – p < 0,001).

Amlodipiin Amlodipiin on kaltsiumi antagonist, mis inhibeerib kaltsiumiioonide sisenemist südame ja veresoonte silelihaskoe rakkudesse. Antihüpertensiivne toime on põhjustatud otsesest lõõgastavast toimest veresoonte silelihastesse. Täpne mehhanism, kuidas amlodipiin leevendab stenokardiat, ei ole veel täielikult välja selgitatud, kuid on teada, et ta omab kahte järgnevat toimet.

1. Amlodipiin laiendab perifeerseid arterioole ning seeläbi alandab perifeerset vaskulaarset resistentsust (järelkoormus), mille vastu süda pidevalt töötab. See südametöö koormuse vähendamine vähendab müokardi energiatarvet ja hapnikuvajadust. 2. Amlodipiini toimemehhanism on tõenäoliselt seotud ka peamiste koronaararterite ja -arterioolide laiendamisega. Veresoonte laienemine suurendab südamelihase hapnikuvarustust Prinzmetali stenokardia korral. Annustamine üks kord ööpäevas vähendab kogu 24-tunnise perioodi vältel hüpertensiooniga patsientidel kliiniliselt olulisel määral vererõhku nii lamavas kui ka seisvas asendis.

Stenokardia korral pikendab amlodipiini ühekordne manustamine ööpäevas patsiendi üldist kehalise koormuse aega, stenokardia algusaega ja ST segmendi 1 mm-se depressiooni aega. Amlodipiin vähendab nii stenokardiahoogude sagedust kui ka nitroglütseriini kasutamise vajadust.

Kasutamine südamepuudulikkusega patsientidel Hemodünaamika uuringud ja kehalisel koormusel põhinevad kontrollitud kliinilised uuringud, mis viidi läbi NYHA järgi II–IV klassi südamepuudulikkusega patsientidel, näitavad, et amlodipiin ei põhjustanud kliinilise seisundi halvenemist, mida hinnati koormustaluvuse, vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni ja kliinilise sümptomaatika alusel. Platseebokontrollitud uuring (PRAISE), mis oli kavandatud selleks, et uurida patsiente, kellel esines NYHA järgi III–IV klassi südamepuudulikkus ning kellele manustati digoksiini, diureetikume ja AKE inhibiitoreid, näitas, et amlodipiin ei suurendanud südamepuudulikkusest tingitud suremuse ega suremuse ja haigestumuse kombineeritud riski.

Amlodipiini kasutamise pikaaegses platseebokontrollitud jätku-uuringus (PRAISE-2) NYHA järgi III ja IV klassi kuuluvatel südamepuudulikkusega patsientidel, kellel puudusid isheemiatõvele viitavad kliinilised sümptomid või objektiivsete uuringute leid ning kes said raviks AKE inhibiitorite, digitaalise preparaatide ja diureetikumide stabiilseid annuseid, ei mõjutanud amlodipiin üldist ega kardiovaskulaarset suremust. Samade patsientide grupis suurendas amlodipiin platseebogrupiga võrreldes kopsuturse esinemissagedust, samas ei kutsunud amlodipiin esile südamepuudulikkuse märkimisväärset süvenemist.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Amlodipiini ja perindopriili imendumise kiirus ning määr Dalnessa tablettide puhul ei erine palju sellest, kuidas see toimub ainult amlodipiini või perindopriili sisaldavate tablettide puhul.

Perindopriil

Imendumine Perindopriil imendub suukaudse manustamise järel kiiresti, plasmakontsentratsiooni maksimum saabub 1 tunni jooksul. Perindopriili poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu 1 tund.

Biotransformatsioon Perindopriil on eelravim. Kakskümmend seitse protsenti manustatud perindopriilist jõuab vereringesse selle aktiivse metaboliidi perindoprilaadina. Lisaks aktiivsele perindoprilaadile tekib veel viis inaktiivset metaboliiti. Perindoprilaadi maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 3…4 tunni jooksul.

Kuna toit vähendab perindopriili muutmist perindoprilaadiks ja sellest tulenevalt ka biosaadavust, tuleb perindopriilarginiini ühekordne suukaudne ööpäevane annus manustada hommikuti enne sööki.

Lineaarsus/mittelineaarsus On tõestatud, et perindopriili annus ja selle kontsentratsioon plasmas on lineaarselt seotud.

Jaotumine Seondumata perindoprilaadi jaotusruumala on ligikaudu 0,2 l/kg. Perindoprilaat seondub plasmavalkudega, peamiselt angiotensiini konverteeriva ensüümiga (see on kontsentratsioonist sõltuv), 20% ulatuses.

Eritumine Perindoprilaat eritub uriiniga ja mitteseotud fraktsiooni lõplik poolväärtusaeg on ligikaudu 17 tundi, mistõttu tasakaalukontsentratsioon saabub 4 päeva jooksul.

Maksakahjustus Perindoprilaadi farmakokineetika on muutunud maksatsirroosiga haigetel: perindopriili maksakliirens on vähenenud poole võrra. Samas ei ole tekkiva perindoprilaadi moodustumine vähenenud ja annust ei ole vaja kohandada (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Eakad, neerukahjustusega patsiendid ja teised eripopulatsioonid Perindoprilaadi eritumine on vähenenud eakatel ning samuti südame- või neerupuudulikkusega patsientidel (vt lõik 4.2). Seega peaks tavapärane meditsiiniline jälgimine hõlmama sagedast kreatiniini- ja kaaliumitaseme hindamist.

Perindoprilaadi kliirens dialüüsil on 70 ml/min. Amlodipiin Imendumine Amlodipiin imendub terapeutilistes annustes pärast suukaudset manustamist hästi ning maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 6...12 tundi pärast manustamist. Absoluutne biosaadavus on hinnanguliselt vahemikus 64...80%.

Jaotumine Jaotusruumala on ligikaudu 21 l/kg. Toit ei mõjuta selle biosaadavust. In vitro uuringud on näidanud, et ligikaudu 97,5% tsirkuleerivast amlodipiinist on seotud plasmavalkudega.

Eritumine Lõplik plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on 35...50 tundi ja on seetõttu kooskõlas ühekordse ööpäevase annuse manustamisega. Amlodipiin metaboliseeritakse maksas ulatuslikult mitteaktiivseteks metaboliitideks. Ligikaudu 10% manustatud amlodipiini annusest eritub uriiniga muutumatul kujul ning 60% metaboliitidena.

Eakad Kasutamine eakatel: aeg amlodipiini maksimaalse plasmakontsentratsiooni saabumiseks on eakatel ja noorematel patsientidel sarnane. Eakatel kaldub amlodipiini kliirens olema vähenenud, mistõttu suureneb nii AUC kui ka eliminatsiooni poolväärtusaeg. Kuigi annustamisskeem eakatel on sama,

tuleb ettevaatlik olla annuse suurendamisel.

Neerukahjustus Kasutamine neerukahjustusega patsientidel: vt lõik 4.2.

Maksakahjustus Kasutamine maksafunktsiooni häirega patsientidel: nagu ka teiste kaltsiumi antagonistide puhul, pikeneb maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel amlodipiini poolväärtusaeg.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Perindopriil Korduvtoksilisuse suukaudsetes uuringutes (rottidel ja ahvidel) olid märklaudorganiks neerud, kuid neerukahjustus oli mööduv.

In vitro ja in vivo uuringutes ei ole täheldatud mutageensust.

Reproduktsioonitoksilisuseuuringutes (rotid, hiired, küülikud ja ahvid) ei ilmnenud embrüotoksilisust ega teratogeensust. Siiski on andmeid, et angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid mõjutavad loote arengut hilises faasis, mis võib viia näriliste ja küülikute loote surmani ja kaasasündinud toimeteni: on täheldatud neerukahjustusi ning peri- ja postnataalse suremuse suurenemist. Kartsinogeensust rottidel ja hiirtel pikaaegsetes uuringutes ei täheldatud.

Amlodipiin Farmakoloogilise ohutuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, viljakuse ja korduvtoksilisuseuuringud loomadel ei ole näidanud spetsiifilist kahjulikku toimet inimesele. Reproduktiivtoksilisuse uuringud rottidel näitasid, et pikenes tiinusaeg ning suurenes peri- ja postnataalne suremus.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Mikrokristalliline tselluloos (E460) Kaltsiumkloriidheksahüdraat Naatriumvesinikkarbonaat Eelželatiniseeritud tärklis Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A) Magneesiumstearaat (E470b) Kolloidne ränidioksiid, veevaba

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Al/Al blister, kus on 28, 30, 50, 60, 90 või 100 tabletti. Blistrid on pakendatud karpi.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBRID

4 mg/5 mg: 802212 4 mg/10 mg: 802312 8 mg/5 mg: 802112 8 mg/10 mg: 802012

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV/MÜÜGILOA UUENDAMISE

KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.11.2012 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 07.11.2017

10. TEKSTI ÜLEVAATAMISE KUUPÄEV

August 2022

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Dalnessa 2,85 mg/2,5 mg tabletid Dalnessa 5,7 mg/5 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Dalnessa 2,85 mg/2,5 mg tabletid Üks tablett sisaldab 2,85 mg perindopriiltertbutüülamiini (vastab 2,38 mg perindopriilile) ja 2,5 mg amlodipiini (amlodipiinbesilaadina).

Dalnessa 5,7 mg/5 mg tabletid Üks tablett sisaldab 5,7 mg perindopriiltertbutüülamiini (vastab 4,76 mg perindopriilile) ja 5 mg amlodipiini (amlodipiinbesilaadina).

INN. Perindoprilum, amlodipinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett.

Dalnessa 2,85 mg/2,5 mg tabletid Valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kergelt kaksikkumerad kaldservadega tabletid. Läbimõõt: 5,5 mm.

Dalnessa 5,7 mg/5 mg tabletid Valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kergelt kaksikkumerad kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Läbimõõt: 7 mm. Poolitusjoon ei ole ette nähtud tableti poolitamiseks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi täiskasvanutel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Suukaudne.

Dalnessa 2,85 mg/2,5 mg on mõeldud kasutamiseks esmavaliku ravimina arteriaalse hüpertensiooniga patsientidel. Soovitatav algannus on Dalnessa 2,85 mg/2,5 mg tablett üks kord ööpäevas.

Patsientidel, kellel ei ole Dalnessa 2,85 mg/2,5 mg-ga saavutatud piisavat vererõhu langust, võib pärast vähemalt 4-nädalast ravi annust suurendada 5,7mg/5 mg-ni üks kord ööpäevas.

Erirühmad

Neerukahjustus (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.2) Dalnessa on vastunäidustatud raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) (vt lõik 4.3).

Mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens vahemikus 30 ml/min kuni 60 ml/min), on soovitatav algannus Dalnessa 2,85 mg/2,5 mg tablett ülepäeviti. Patsiendid, kellel ei saavutata adekvaatset vererõhu kontrolli, võivad võtta Dalnessa 2,85 mg/2,5 mg tableti üks kord ööpäevas. Patsientidel, kellel ei saavutata piisavat kontrolli, võib vajadusel annust suurendada. Tavapärane meditsiiniline jälgimine hõlmab kreatiniini- ja kaaliumisisalduse jälgimist (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Maksakahjustus (vt lõigud 4.4 ja 5.2) Dalnessa määramisel raske maksakahjustusega patsientidele tuleb olla ettevaatlik.

Eakad (vt lõigud 4.4 ja 5.2) Dalnessa efektiivsus ja ohutus eakatel on tõestatud. Ravi alustamisel tuleb ettevaatust rakendada sõltuvalt neerufunktsioonist.

Pärast ravi alustamist tuleb neerufunktsiooni jälgida enne igat annuse suurendamist, eriti 75-aastastel ja vanematel patsientidel. Tavapärane meditsiiniline jälgimine hõlmab kreatiniini- ja kaaliumisisalduse jälgimist. Lapsed Dalnessa ohutus ja efektiivsus lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis Dalnessa tablett tuleb manustada ühekordse annusena, eelistatult hommikul enne sööki.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete, AKE-inhibiitorite, dihüdropüridiini derivaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Raske neerukahjustus (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
Anamneesis angioödeem, mis on seotud eelneva AKE-inhibiitorite raviga.
Pärilik või idiopaatiline angioödeem.
Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).
Raske hüpotensioon.
Šokk, sh kardiogeenne šokk.
Südame vasaku vatsakese väljavoolu takistus (nt raske aordistenoos).
Ägeda müokardiinfarkti järgne hemodünaamiliselt ebastabiilne südamepuudulikkus.
Dalnessa samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m2) patsientidel (vt lõigud 4.5 ja 5.1).
Kehavälised ravimeetodid, mistõttu on tekkinud vere kokkupuude negatiivselt laetud pindadega (vt lõik 4.5).
Märkimisväärne bilateraalne neeruarteri stenoos või ainsa funktsioneeriva neeruarteri stenoos (vt lõik 4.4).
Samaaegne kasutamine sakubitriil/valsartaaniga. Ravi perindopriiliga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast sakubitriil/valsartaani annust (vt ka lõigud 4.4 ja 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Erihoiatused

Ülitundlikkus/angioödeem AKE-inhibiitoritega, sealhulgas perindopriiliga ravi saavatel patsientidel on harva teatatud näo,

jäsemete, huulte, limaskestade, keele, häälepaelte ja/või kõri angioödeemi tekkest (vt lõik 4.8). See võib esineda ükskõik millal ravi jooksul. Sellistel juhtudel tuleb ravi Dalnessaga kohe katkestada ja vastavalt jälgida patsienti kuni sümptomite täieliku taandumiseni. Juhtudel, mil turse piirdus näo ja huultega, taandus see tavaliselt ilma ravita, kuigi sümptomite leevendamisel on kasu olnud antihistamiinikumidest.

Angioödeem, mis on seotud kõritursega, võib lõppeda surmaga. Kui turse haarab keele, häälepaelad või kõri ning võib põhjustada hingamistakistust, tuleb otsekohe alustada erakorralist ravi. See võib hõlmata adrenaliini manustamist ja/või patsiendi hingamisteede avatuna hoidmist. Patsient peab olema hoolika meditsiinilise jälgimise all sümptomite täieliku ja püsiva kadumiseni. Patsientidel, kellel on anamneesis AKE-inhibiitoritega mitteseotud angioödeem, võib esineda suurem angioödeemi risk AKE-inhibiitorite manustamise korral (vt lõik 4.3).

AKE-inhibiitoritega ravitud patsientidel on harva täheldatud soolte angioödeemi. Neil patsientidel esines kõhuvalu (koos iivelduse või oksendamisega või ilma); mõningatel juhtudel ei eelnenud sellele näopiirkonna angioödeemi ja C-1 esteraasi sisaldus oli normis. Angioödeem diagnoositi kas kõhupiirkonna kompuutertomograafia, ultraheliuuringu või operatsiooni käigus ja need sümptomid kadusid pärast AKE-inhibiitori manustamise lõpetamist. AKE-inhibiitoritega ravitavate kõhuvaluga patsientide puhul tuleb ühe diferentsiaaldiagnostilise võimalusena arvestada ka soolte angioödeemiga (vt lõik 4.8).

Perindopriili kombinatsioon sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud angioödeemi suurenenud riski tõttu (vt lõik 4.3). Ravi sakubitriili/valsartaaniga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast perindopriili annust. Kui ravi sakubitriili/valsartaaniga lõpetatakse, ei tohi ravi perindopriiliga alustada varem kui 36 tundi pärast viimast sakubitriili/valsartaani annust (vt lõigud 4.3 ja 4.5). AKE-inhibiitorite samaaegne kasutamine koos NEP inhibiitorite (nt ratsekadotriil), mTOR-i inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja gliptiinidega (nt linagliptiin, saksagliptiin, sitagliptiin, vildagliptiin) võib põhjustada angioödeemi (nt hingamisteede või keele turse koos hingamishäirega või ilma) suurenenud riski (vt lõik 4.5). Ettevaatlik tuleb olla ratsekadotriili, mTOR-i inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja gliptiinide (nt linagliptiin, saksagliptiin, sitagliptiin, vildagliptiin) alustamisel patsientidel, kes juba võtavad AKE-inhibiitorit. Seetõttu tuleb perindopriili saavatel patsientidel enne ravi alustamist NEP inhibiitoritega (nt ratsekadotriil) hoolikalt hinnata kasu ja riski suhet.

Anafülaktoidsed reaktsioonid madala tihedusega lipoproteiinide afereesi ajal Patsientidel, kes saavad AKE-inhibiitoreid madala tihedusega lipoproteiini (low-density lipoprotein, LDL) afereesi ajal dekstraansulfaadiga, on harva esinenud eluohtlikke anafülaktoidseid reaktsioone. Neid reaktsioone välditi, kui enne iga afereesi katkestati ajutiselt ravi AKE-inhibiitoritega.

Anafülaktoidsed reaktsioonid desensibiliseeriva ravi ajal Patsientidel, kes saavad AKE-inhibiitoreid desensibiliseeriva ravi (nt kiletiivaliste mürk) ajal, on esinenud anafülaktoidseid reaktsioone. Nendel patsientidel sai selliseid reaktsioone vältida, kui AKE- inhibiitoreid ajutiselt ei kasutatud, kuid need reaktsioonid tekkisid uuesti ravimi tahtmatul kokkupuutel.

Hemodialüüsi patsiendid Anafülaktoidseid reaktsioone on teatatud patsientidel, keda on dialüüsitud kõrgvoolumembraanidega ja samaaegselt ravitud AKE-inhibiitoriga. Nendel patsientidel tuleb kaaluda erinevat tüüpi dialüüsimembraani või erinevat tüüpi antihüpertensiivse ravimi kasutamist.

Neutropeenia/agranulotsütoos/trombotsütopeenia/aneemia AKE-inhibiitoreid saavatel patsientidel on teatatud neutropeeniast/agranulotsütoosist, trombotsütopeeniast ja aneemiast. Normaalse neerufunktsiooni ja muude komplitseerivate teguriteta patsientidel esineb neutropeeniat harva. Erilise ettevaatusega peab perindopriili kasutama patsientidel, kellel esineb veresoonte kollageenhaigus, kes saavad immunosupressiivset ravi, ravi allopurinooli või

prokaiinamiidiga või kellel esineb nende komplitseerivate tegurite kombinatsioon, eriti kui esineb eelnev neerufunktsiooni häire. Mõnedel sellistel patsientidel tekkisid rasked infektsioonid, mis vähestel juhtudel ei allunud intensiivsele antibiootikumravile. Kui Dalnessat kasutatakse selliste patsientide raviks, on soovitatav perioodiliselt jälgida leukotsüütide arvu ja patsientidele tuleb öelda, et nad teataksid arstile igast infektsiooninähust (nt kurguvalu, palavik).

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a äge neerupuudulikkus) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelevalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku.

AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Primaarne aldosteronism Patsientidel, kellel on primaarne hüperaldosteronism, ei teki üldiselt ravivastust antihüpertensiivsetele ravimitele, mis toimivad reniin-angiotensiin süsteemi inhibeerimise kaudu. Seetõttu ei ole selle ravimi kasutamine soovitatav. Rasedus Ravi Dalnessaga ei tohi alustada raseduse ajal. Juhul, kui ravi jätkamine Dalnessaga ei ole äärmiselt vajalik, tuleb rasedust planeerivad patsiendid üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, millel on raseduse ajal kasutamise ohutusprofiil kindlaks määratud. Raseduse tuvastamisel tuleb ravi Dalnessaga kohe lõpetada ja vajadusel alustada alternatiivse ravimiga (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Kasutamine neerukahjustusega patsientidel Dalnessa on vastunäidustatud raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) (vt lõik 4.3).

Mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens vahemikus 30 ml/min kuni 60 ml/min), on soovitatav algannus Dalnessa 2,85 mg/2,5 mg tablett ülepäeviti (vt lõik 4.2). Tavapärane meditsiiniline jälgimine hõlmab kreatiniini- ja kaaliumisisalduse jälgimist (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Mõnel bilateraalse neeruarteri stenoosiga või ainsa neeru puhul ühepoolse neeruarteri stenoosiga patsiendil, keda on ravitud AKE-inhibiitoritega, on täheldatud uurea- ja kreatiniinisisalduse tõusu veres, mis taandub pärast ravi lõpetamist. See on eriti tõenäoline neerupuudulikkusega patsientidel. Kui sellele lisandub ka renovaskulaarne hüpertensioon, siis on suurenenud risk raske hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse tekkeks. Mõnedel eelneva renovaskulaarse haiguseta hüpertensiivsetel patsientidel on tõusnud uurea- ja kreatiniinisisaldus veres, mis on tavaliselt tagasihoidlik ja mööduva iseloomuga, eriti kui perindopriili on manustatud koos diureetikumiga. See on tõenäolisem varasema neerukahjustusega patsientidel.

Amlodipiini võib kasutada neerupuudulikkusega patsientidel tavalistes annustes. Muutused amlodipiini plasmakontsentratsioonides ei ole seotud neerukahjustuse raskusastmega. Amlodipiin ei ole dialüüsitav.

Neerusiirdamine Puuduvad kogemused perindopriil/amlodipiini manustamise kohta hiljuti neerusiirdamise läbiteinud patsientidele, mistõttu ravi Dalnessaga ei ole soovitatav.

Renovaskulaarne hüpertensioon Bilateraalse neeruarteri stenoosiga või ainsa funktsioneeriva neeruarteri stenoosiga patsientidel, kes

saavad ravi AKE-inhibiitoritega, esineb suurenenud risk hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse tekkeks (vt lõik 4.3). Ravi diureetikumidega võib olla soodustavaks faktoriks. Neerufunktsiooni kadumine võib ilmneda vaid väikeste muutustena plasma kreatiniinisisalduses, isegi patsientide puhul, kellel on unilateraalne neeruarteri stenoos.

Kasutamine maksakahjustusega patsientidel Harva on AKE-inhibiitoreid seostatud sündroomiga, mis algab kolestaatilise ikterusega ning progresseerub fulminantse maksanekroosi ja (mõnikord) surmani. Selle sündroomi mehhanism ei ole teada. Dalnessat kasutavad patsiendid, kellel tekib kollatõbi või märkimisväärne maksaensüümide aktiivsuse tõus, peavad Dalnessa kasutamise lõpetama ja neid tuleb tähelepanelikult jälgida (vt lõik 4.8).

Maksakahjustusega patsientidel on amlodipiini poolestusaeg pikenenud ning AUC väärtused suurenenud.

Kasutamine eakatel Ravi alustamisel ja annuse suurendamisel eakatel tuleb olla ettevaatlik, lähtuda tuleb neerufunktsioonist. Neerufunktsiooni tuleb jälgida enne igat annuse suurendamist. Tavapärane meditsiiniline jälgimine peab seetõttu hõlmama kreatiniini- ja kaaliumisisalduse jälgimist (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Ettevaatusabinõud kasutamisel Hüpertensiivne kriis Amlodipiini ohutus ja efektiivsus hüpertensiivse kriisi puhul ei ole tõestatud.

Kasutamine südamepuudulikkusega patsientidel Südamepuudulikkusega patsiente tuleb ravida ettevaatlikult.

Dalnessat tuleb kasutada ettevaatusega südame paispuudulikkusega patsientidel, kuna amlodipiin võib suurendada tulevaste kardiovaskulaarsete juhtude ja suremuse riski.

Hüpotensioon AKE-inhibiitorid võivad põhjustada ülemäärast vererõhu langust. Sümptomaatiline hüpotensioon esineb tüsistusteta kõrgvererõhuhaigetel harva ja võib tõenäolisemalt esineda patsientidel, kellel on tekkinud vedelikuvaegus, nt pärast ravi diureetikumidega, piiratud soolasisaldusega dieeti, dialüüsi, kõhulahtisust või oksendamist, või kellel on raske reniinsõltuv hüpertensioon (vt lõigud 4.5 ja 4.8). Sümptomaatilise hüpotensiooni kõrge riskiga patsientidel tuleb ravi ajal Dalnessaga regulaarselt kontrollida vererõhku, neerufunktsiooni ja seerumi kaaliumisisaldust.

Samu aspekte tuleb arvestada südame isheemiatõbe või tserebrovaskulaarset haigust põdevate patsientide puhul, kellel ülemäärane vererõhu langus võib põhjustada müokardiinfarkti või ajuvereringega seotud haiguste teket.

Hüpotensiooni esinemisel tuleb patsient asetada selili ja vajadusel manustada veenisiseselt naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) lahust. Mööduva hüpotensiooni ilmnemine ei ole vastunäidustuseks edasiste annuste manustamisele, mida võib tavaliselt probleemideta teha, kui vererõhk on pärast vedelikumahu suurendamist tõusnud.

Aordi- ja mitraalklapi stenoos/hüpertroofiline kardiomüopaatia AKE-inhibiitoreid tuleb manustada ettevaatusega mitraalklapi stenoosi ja vasaku vatsakese väljavoolu takistuse, näiteks aordistenoosi või hüpertroofilise kardiomüopaatia korral.

Rass AKE-inhibiitorid põhjustavad angioödeemi mustanahalistel patsientidel sagedamini kui mitte mustanahalistel patsientidel.

AKE-inhibiitorite vererõhku alandav toime võib mustanahalistel patsientidel olla väiksem kui mitte mustanahalistel, tõenäoliselt madalama reniinisisalduse suurema esinemissageduse tõttu mustanahaliste hüpertoonikute populatsioonis.

Köha Ravi ajal perindopriil/amlodipiiniga võib esineda köha. Oma iseloomult on köha mitteproduktiivne, püsiv ja kaob pärast ravi lõpetamist. AKE-inhibiitorite poolt indutseeritud köha tuleb pidada osaks köha diferentsiaaldiagnostikas.

Kirurgia/anesteesia Patsientidel, kellele planeeritakse teha suurem operatsioon või anesteesia ravimitega, mis tekitavad hüpotensiooni, võib perindopriil blokeerida angiotensiin II tekkimist, mis järgneb kompensatoorselt reniini vabanemisele. Seetõttu tuleb ravi Dalnessaga katkestada üks päev enne operatsiooni. Kui esineb hüpotensioon ja selle on tõenäoliselt põhjustanud mainitud mehhanism, saab seda korrigeerida vedelikumahu suurendamisega.

Hüperkaleemia Seerumi kaaliumisisalduse tõusu on täheldatud mõnedel AKE-inhibiitoritega (kaasa arvatud perindopriil) ravi saavatel patsientidel. Hüperkaleemia tekke riskitegurite hulka kuuluvad neerupuudulikkus, neerutalitluse halvenemine, vanus (> 70 aastat), suhkurtõbi, kaasnevad haiguslikud seisundid, eriti dehüdratsioon, äge südame dekompensatsioon, metaboolne atsidoos ja samaaegne kaaliumi säästvate diureetikumide (nt spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen või amiloriid, üksikuna või kombinatsioonis), kaaliumilisandite või kaaliumi sisaldavate soolaasendajate kasutamine; või patsiendid, kes võtavad teisi vere kaaliumisisalduse tõusuga seotud ravimeid (nt hepariin, teised AKE- inhibiitorid, angiotensiin II retseptorite antagonistid, atsetüülsalitsüülhape > 3 g ööpäevas, COX-2 inhibiitorid ja mitteselektiivsed mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, immunosupressiivsed ained, nagu tsüklosporiin või takroliimus, trimetoprim või kotrimoksasool, mida tuntakse ka trimetoprimi/sulfametoksasoolina, ja eriti aldosterooni antagonistid). Kaaliumilisandite, kaaliumi säästvate diureetikumide või kaaliumi sisaldavate soolaasendajate kasutamine, eriti neerutalitluse häirega patsientidel, võib põhjustada kaaliumisisalduse olulist tõusu vereseerumis. Hüperkaleemia võib põhjustada tõsiseid, mõnikord surmaga lõppevaid arütmiaid. Kui Dalnessa ja mis tahes eespool mainitud ravimite samaaegset kasutamist peetakse vajalikuks, tuleb neid kasutada ettevaatlikult, mõõtes tihti kaaliumisisaldust vereseerumis (vt lõik 4.5). Diabeeti põdevad patsiendid Suukaudsete diabeedivastaste ravimite või insuliiniga ravitavate diabeeti põdevate patsientide puhul tuleb vere glükoositaset tähelepanelikult jälgida Dalnessaga ravimise esimese kuu jooksul (vt lõik 4.5).

Kaaliumi säästvad diureetikumid, kaaliumilisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad Kaaliumi säästvate diureetikumide, kaaliumilisandite või kaaliumi sisaldavate soolaasendajate kombinatsioon Dalnessaga ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).

Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeniga on seotud kõrvalnähtude, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerufunktsiooni languse (k.a äge neerupuudulikkus) sagenemisega, võrreldes monoteraapiaga (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Angioödeemi riski suurendavad ravimid

AKE-inhibiitorite samaaegne kasutamine sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud, kuna see suurendab angioödeemi riski (vt lõigud 4.3 ja 4.4). AKE-inhibiitorite samaaegne kasutamine ratsekadotriili, mTOR-i inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja gliptiinidega (nt linagliptiin, saksagliptiin, sitagliptiin, vildagliptiin) võib suurendada angioödeemi riski (vt lõik 4.4).

Hüperkaleemiat indutseerivad ravimid Mõned ravimid või ravimite rühmad võivad suurendada hüperkaleemia teket: aliskireen, kaaliumisoolad, kaaliumi säästvad diureetikumid, AKE-inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid, MSPVA-d, hepariinid, immuunosupresseerivad ained, nagu tsüklosporiin või takroliimus, trimetoprim ja selle fikseeritud annuse kombinatsioon sulfametoksasooliga (kotrimoksasool). Nende ravimite kombineerimine Dalnessaga suurendab hüperkaleemia riski (vt lõik 4.4). Seetõttu ei ole Dalnessa kombinatsioon ülalnimetatud ravimitega soovitatav. Kui samaaegne kasutamine on näidustatud, tuleb neid kasutada ettevaatusega ja seerumi kaaliumisisaldust sageli jälgida.

Samaaegne kasutamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3)

Aliskireen Diabeetikutel või neerukahjustusega patsientidel on risk hüperkaleemia, neerufunktsiooni halvenemise ning kardiovaskulaarse haigestumise ja suremuse suurenemiseks.

Kehavälised ravimeetodid Kehavälised ravimeetodid, mis on põhjustanud vere kokkupuudet negatiivselt laetud pindadega, nt dialüüs või hemofiltratsioon teatud tüüpi high-flux membraanidega (nt polüakrülonitriilmembraanid) ja madala tihedusega lipoproteiin-aferees dekstraansulfaadiga, suurendavad riski raskete anafülaktoidsete reaktsioonide tekkeks (vt lõik 4.3). Kui selline ravi on vajalik, tuleb kaaluda teist tüüpi dialüüsimembraanide või teise klassi kuuluvate antihüpertensiiivsete ravimite kasutamist. Sakubitriil/valsartaan Perindopriili ja sakubitriili/valsartaani samaaegne kasutamine on vastunäidustatud, kuna neprilüsiini (NEP) ja AKE samaaegne inhibeerimine võib suurendada angioödeemi riski. Ravi sakubitriili/valsartaaniga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast perindopriili viimast annust. Ravi perindopriiliga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast sakubitriili/valsartaani viimast annust (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.4)

Estramustiin Kõrvaltoimete suurenenud risk, nt angioneurootiline ödeem (angioödeem).

Kaaliumi säästvad diureetikumid (nt triamtereen, amiloriid), kaalium (soolad) Hüperkaleemia (potentsiaalselt surmav), eriti koos neerukahjustusega (aditiivne hüperkaleemiline toime). AKE-inhibiitoreid ei tohi seostada hüperkaleemiliste ainetega, välja arvatud hüpokaleemia korral.

Dalnessa kombineerimine ülalnimetatud ravimitega ei ole soovitatav (vt lõik 4.4). Kui samaaegne kasutamine on siiski näidustatud, tuleb neid kasutada ettevaatusega ja seerumi kaaliumisisaldust sageli jälgida. Spironolaktooni kasutamise kohta südamepuudulikkuse korral vt allpool.

Liitium Liitiumi ja AKE-inhibiitorite samaaegsel manustamisel on teatatud seerumi liitiumikontsentratsiooni ja toksilisuse pöörduvast tõusust. Dalnessa kasutamine koos liitiumiga ei ole soovitatav, kuid kui kombinatsioon osutub vajalikuks, tuleb seerumi liitiumisisaldust hoolikalt jälgida (vt lõik 4.4).

Dantroleen (infusioon)

Loomadel on pärast verapamiili manustamist koos intravenoosse dantroleeniga täheldatud hüperkaleemiast tingitud letaalset vatsakeste fibrillatsiooni ja kardiovaskulaarset kollapsit. Hüperkaleemia riski tõttu on soovitatav vältida kaltsiumikanali blokaatorit amlodipiini sisaldava Dalnessa samaaegset manustamist patsientidele, kes on vastuvõtlikud pahaloomulisele hüpertermiale ja kellele teostatakse pahaloomulise hüpertermia ravi.

Samaaegne kasutamine, mis nõuab erilist ettevaatust

Antidiabeetilised ravimid (insuliin, suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid) Epidemioloogilised uuringud on viidanud, et AKE-inhibiitorite ja antidiabeetiliste ravimite (insuliin, suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid) samaaegne manustamine võib suurendada vere glükoositaset langetavat toimet koos hüpoglükeemia riskiga. See võib tõenäolisemalt ilmneda selle kombinatsiooni kasutamise esimeste nädalate ajal ning neerukahjustusega patsientidel.

Baklofeen Suurenenud antihüpertensiivne toime. Jälgida vererõhku ja vajadusel kohandada antihüpertensiivse ravimi annust.

Kaaliumi mittesäästvad diureetikumid Diureetikume kasutavad patsiendid, eriti need, kellel on soola ja/või vedeliku puudus, võivad pärast AKE-inhibiitoriga ravi alustamist kogeda järsku vererõhu langust. Hüpotensiooni tekkevõimalust võib vähendada, katkestades diureetilise ravi, suurendades vedeliku või soola manustamist enne ravi algust Dalnessaga. Arteriaalse hüpertensiooni korral, kui eelnev ravi diureetikumiga on põhjustanud soola/vedeliku puudust, tuleb diureetikumravi katkestada enne Dalnessa ravi alustamist, mille järel võib alustada kaaliumi mittesäästva diureetikumiga uuesti. Esimestel ravinädalatel Dalnessaga tuleb jälgida neerufunktsiooni (kreatiniinisisaldus).

Kaaliumi säästvad diureetikumid (eplerenoon, spironolaktoon) Eplerenoon või spironolaktoon annuses 12,5 mg kuni 50 mg ööpäevas ja AKE-inhibiitor väikeses annuses. Eelnevalt AKE-inhibiitorite ja lingudiureetikumidega ravitud II...IV klassi (NYHA) < 40% väljutusfraktsiooniga südamepuudulikkusega patsientidel esineb risk potentsiaalselt letaalse hüperkaleemia tekkeks, eriti juhul, kui ei järgita selle kombinatsiooni kohta käivaid annustamissoovitusi.

Enne kombinatsiooniga alustamist tuleb kontrollida hüperkaleemia ja neerukahjustuse puudumist. Ravi esimese kuu jooksul soovitatakse hoolikalt jälgida kaleemia ja kreatineemia suhtes esialgu üks kord nädalas ja pärast üks kord kuus.

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d), sh atsetüülsalitsüülhape ≥ 3 g ööpäevas AKE-inhibiitorite manustamisel koos mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega (st atsetüülsalitsüülhape põletikuvastase annustamisskeemiga, COX-2 inhibiitorid ja mitteselektiivsed MSPVA-d) võib tekkida antihüpertensiivse toime vähenemine. Dalnessa ja MSPVA-de samaaegne kasutamine võib suurendada neerufunktsiooni halvenemise, sh võimaliku ägeda neerupuudulikkuse riski, ja suurendada seerumi kaaliumisisaldust, eriti olemasoleva neerufunktsiooni häirega patsientidel. Seda kombinatsiooni tuleb manustada ettevaatusega, eriti eakatel. Patsientidele tuleb manustada küllaldaselt vedelikku ja kaaluda neerufunktsiooni jälgimist pärast kombinatsioonravi alustamist ning perioodiliselt ravi ajal.

Tsüklosporiin AKE-inhibiitorite ja tsüklosporiini samaaegsel kasutamisel võib tekkida hüperkaleemia. Soovitatav on jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

Hepariin

AKE-inhibiitorite ja hepariini samaaegsel kasutamisel võib tekkida hüperkaleemia. Soovitatav on jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

Ratsekadotriil AKE-inhibiitorid (nt perindopriil) põhjustavad teadaolevalt angioödeemi. See risk võib suureneda, kui seda kasutatakse samaaegselt ratsekadotriiliga (ägeda kõhulahtisuse vastane ravim) (vt lõik 4.4).

mTOR-i inhibiitorid (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) Patsientidel, kes saavad samaaegset ravi mTOR-i inhibiitoritega, võib olla suurem risk angioödeemi tekkeks (vt lõik 4.4).

Gliptiinid (linagliptiin, saksagliptiin, sitagliptiin, vildagliptiin) Suurenenud angioödeemi risk patsientidel, keda ravitakse samaaegselt AKE-inhibiitoriga, kuna gliptiin vähendab dipeptidüül peptidaas IV (DPP-IV) aktiivsust.

CYP3A4 indutseerijad Samaaegsel manustamisel teadaolevate CYP3A4 indutseerijatega võib amlodipiini plasmakontsentratsioon varieeruda. Seetõttu tuleb nii samaaegse manustamise ajal kui selle järgselt jälgida vererõhku ning kaaluda annuse kohandamist, seda eeskätt tugevate CYP3A4 indutseerijate (nt rifampitsiin, liht-naistepuna) puhul.

CYP3A4 inhibiitorid Amlodipiini samaaegne kasutamine koos tugevate või mõõdukate CYP3A4 inhibiitoritega (proteaasi inhibiitorid, asooli tüüpi seenevastased ained, makroliidid, nagu erütromütsiin või klaritromütsiin, verapamiil või dilitiaseem) võib olulisel määral suurendada amlodipiini kontsentratsiooni. Nende farmakokineetiliste muutujate kliiniline tõlgendamine võib olla rohkem väljendunud eakate puhul. Seetõttu võib olla vajalik kliiniline jälgimine ja Dalnessa annuse kohandamine. Klaritromütsiini koos amlodipiiniga saavatel patsientidel on suurenenud risk hüpotensiooni tekkeks. Amlodipiini koosmanustamisel klaritromütsiiniga on soovitatav patsientide hoolikas jälgimine.

Samaaegne kasutamine, mis nõuab mõningast ettevaatust

Antihüpertensiivsed ained (nt beetablokaatorid) ja vasodilataatorid Nende ainete samaaegne kasutamine võib suurendada Dalnessa hüpotensiivset toimet. Samaaegne kasutamine koos nitroglütseriini ja teiste nitraatide või muude vasodilataatoritega võib liigselt langetada vererõhku, mistõttu tuleb rakendada ettevaatust.

Tritsüklilised antidepressandid/antipsühhootikumid/anesteetikumid Teatud tüüpi anesteetikumide, tritsükliliste antidepressantide ja antipsühhootikumide kasutamine koos Dalnessaga võib põhjustada liigset vererõhu langust.

Sümpatomimeetikumid Sümpatomimeetikumid võivad vähendada Dalnessa antihüpertensiivset toimet.

Kortikosteroidid, tetrakosaktiid Antihüpertensiivse toime nõrgenemine (kortikosteroididest põhjustatud soola ja vee retentsioon).

Alfa-blokaatorid (prasosiin, alfusosiin, doksasosiin, tamsulosiin, terasosiin) Antihüpertensiivse toime tugevnemine ja ortostaatilise hüpotensiooni suurenenud risk.

Amifostiin Võib potentseerida amlodipiini antihüpertensiivset toimet.

Kuld Süstitava kulla (naatriumaurotiomalaat) ja AKE-inhibiitori, sh perindopriili, koosmanustamine on

harva põhjustanud patsientidel nitritoidseid reaktsioone (sümptomiteks on näo õhetus, iiveldus, oksendamine ja hüpotensioon).

Greipfruut Dalnessa manustamine koos greipfruudi või greipfruudi mahlaga ei ole soovitatav, kuna mõnedel patsientidel võib suureneda amlodipiini biosaadavus, mille tulemusena tugevnevad vererõhku langetavad toimed.

Takroliimus Manustamisel koos amlodipiiniga on risk takroliimuse sisalduse suurenemiseks veres. Takroliimuse toksilisuse vältimiseks tuleb amlodipiini manustamisel takroliimusega ravitavatele patsientidele nende takroliimuse plasmakontsentratsiooni hoolikalt jälgida ja vajadusel takroliimuse annust kohandada.

Imetajate rapamütsiini märklaua (mTOR) inhibiitorid mTOR-i inhibiitorid, nagu siroliimus, temsiroliimus ja everoliimus, on CYP3A substraadid. Amlodipiin on nõrk CYP3A inhibiitor. mTOR-i inhibiitoritega samaaegsel kasutamisel võib amlodipiin suurendada mTOR-i inhibiitorite ekspositsiooni.

Tsüklosporiin Tsüklosporiini ja amlodipiini koostoimete uuringuid ei ole tervetel vabatahtlikel ega teistel populatsioonidel tehtud, välja arvatud neerusiirdamise patsientidel, kellel täheldati tsüklosporiini varieeruvat minimaalse kontsentratsiooni suurenemist (keskmiselt 0…40%). Kaaluda tuleb tsüklosporiinisisalduse jälgimist neerusiirdamise patsientidel, kes saavad amlodipiini, ja vajaduse korral tuleb tsüklosporiini annust vähendada.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Arvestades selles ravimis sisalduvate toimeainete toimet rasedusele ja imetamisele: ei ole Dalnessat soovitatav kasutada raseduse esimesel trimestril. Raseduse teisel ja kolmandal trimestril on Dalnessa kasutamine vastunäidustatud.

Dalnessa kasutamine rinnaga toitmise ajal ei ole soovitatav. Otsus, kas lõpetada imetamine või katkestada Dalnessa kasutamine, tuleb teha, arvestades ravist saadavat kasu emale.

Rasedus

Perindopriiliga seotud

AKE-inhibiitoreid ei soovitata kasutada raseduse esimesel trimestril (vt lõik 4.4). Raseduse teisel ja kolmandal trimestril on AKE-inhibiitorite kasutamine vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Epidemioloogilised tõendid AKE-inhibiitorite teratogeensuse riski kohta kasutamisel raseduse esimesel trimestril ei ole olnud veenvad; siiski ei saa välistada väikest riski suurenemist. Juhul, kui ravi AKE-inhibiitoritega on äärmiselt vajalik, tuleb rasedust planeerivad patsiendid üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille raseduse ajal kasutamise ohutusprofiil on tõestatud. Raseduse diagnoosimisel tuleb ravi AKE-inhibiitoritega kohe lõpetada ja vajadusel alustada alternatiivse raviga.

Teadaolevalt võib ravi AKE-inhibiitoritega raseduse teisel ja kolmandal trimestril inimestel põhjustada fetotoksilisust (vähenenud neerufunktsioon, oligohüdramnion, koljuluude luustumise peetus) ja neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3).

Kui AKE-inhibiitorit on kasutatud alates raseduse teisest trimestrist, on soovitatav neerufunktsiooni ja kolju ultraheliuuring.

Imikuid, kelle emad on võtnud AKE-inhibiitoreid, tuleb hoolikalt jälgida hüpotensiooni suhtes (vt

lõigud 4.3 ja 4.4).

Amlodipiiniga seotud Amlodipiini ohutus raseduse ajal ei ole tõestatud. Loomkatsete käigus täheldati kahjulikku toimet reproduktiivsusele suurte annuste kasutamisel (vt lõik 5.3). Kasutamine raseduse ajal on soovitatav vaid juhul, kui puudub ohutum alternatiiv ning kui haigus ise kujutab emale ja lootele suuremat ohtu.

Imetamine

Perindopriiliga seotud Kuna puuduvad andmed perindopriili kasutamise kohta imetamise ajal, ei soovitata perindopriili kasutada ja imetamise ajal on eelistatud alternatiivsed ravimid, mille imetamisaegne ohutusprofiil on paremini tõestatud, eriti kui imetatakse vastsündinut või enneaegset imikut.

Amlodipiiniga seotud Amlodipiin eritub rinnapiima. Hinnanguliselt jääb imiku saadav annus ema annusega võrreldes kvartiilide vahemikku 3...7%, maksimaalselt 15%. Amlodipiini toime imikutele ei ole teada. Otsus, kas jätkata/katkestada imetamine või kas jätkata/katkestada ravi amlodipiiniga tuleb vastu võtta, arvestades imetamise kasu lapsele ja amlodipiini ravi kasu emale.

Fertiilsus Perindopriiliga seotud Toime reproduktiivsusele või fertiilsusele puudub.

Amlodipiiniga seotud Mõnedel kaltsiumikanali blokaatoritega ravitud patsientidel on teatatud pöörduvatest biokeemilistest muutustest spermatosoidide peaosas. Kliinilised andmed amlodipiini võimaliku mõju kohta viljakusele on ebapiisavad. Ühes rottidega tehtud uuringus täheldati toimet isaslooma viljakusele (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid perindopriil/amlodipiini toimete kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole läbi viidud.

Perindopriil ja amlodipiin võivad mõjutada kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Kui patsiendil tekib pearinglus, peavalu, väsimus, kurnatus või iiveldus, võib reaktsioonivõime olla halvenenud. Ravi ajal Dalnessaga on vajalik ettevaatus, eriti ravi alguses.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Perindopriil/amlodipiini ohutusprofiili on hinnatud 6-kuulises kontrolliga uuringus, mis hõlmas 1771 patsienti, kellest 887 said perindopriil/amlodipiini, 6-nädalases kontrolliga uuringus, mis hõlmas 837 patsienti, kellest 279 said perindopriil/amlodipiini, ning 8-nädalases platseebokontrolliga uuringus, mis hõlmas 1581 patsienti, kellest 249 said perindopriil/amlodipiini.

Nende kliiniliste uuringute käigus ei täheldatud selle kombinatsiooni kasutamisel olulisi uusi kõrvaltoimeid, võrreldes nendele toimeainetele iseloomulike kõrvaltoimetega.

Kliiniliste uuringute käigus leiti, et kõige sagedamini teatud kõrvaltoimed olid järgmised: pearinglus, köha ja turse.

Allolevas tabelis on loetletud kõrvaltoimed, mida on eelnevate kliiniliste uuringute ja/või turuletulekujärgsete kogemuste käigus teatatud seoses perindopriili ja amlodipiiniga, kuna need võivad

ilmneda ka nende fikseeritud kombinatsiooni kasutamisel.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina Ravi ajal perindopriil/amlodipiiniga või perindopriili või amlodipiini eraldi kasutamise ajal on esinenud järgmisi kõrvaltoimeid, mis on reastatud MedDRA organsüsteemi klassifikatsiooni ning järgneva esinemissageduse järgi: väga sage ( 1/10); sage ( 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt ( 1/1000 kuni < 1/100); harv ( 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

MedDRA Kõrvaltoimed Esinemissagedus organsüsteemi Perindopriil/ Amlodipiin Perindopriil klass amlodipiin Infektsioonid ja Riniit - Aeg-ajalt Väga harv infestatsioonid Vere ja Eosinofiilia - - Aeg-ajalt* lümfisüsteemi Leukopeenia/neutropeenia (vt lõik 4.4) - Väga harv Väga harv häired Agranulotsütoos või pantsütopeenia (vt - - Väga harv lõik 4.4) Trombotsütopeenia (vt lõik 4.4) - Väga harv Väga harv Hemolüütiline aneemia kaasasündinud G- - - Väga harv 6PDH puudulikkusega patsientidel (vt lõik 4.4) Immuunsüsteemi Ülitundlikkus - Väga harv Aeg-ajalt häired Endokriin- Antidiureetilise hormooni liignõristuse - - Harv süsteemi häired sündroom (SIADH) Ainevahetus- ja Hüperkaleemia (vt lõik 4.4) Aeg-ajalt - Aeg-ajalt* toitumishäired Hüperglükeemia Aeg-ajalt Väga harv - Hüponatreemia - - Aeg-ajalt* Hüpoglükeemia (vt lõigud 4.4 ja 4.5) - - Aeg-ajalt* Psühhiaatrilised Meeleoluhäired (sh ärevus) - Aeg-ajalt Aeg-ajalt häired Unetus - Aeg-ajalt - Depressioon - Aeg-ajalt Aeg-ajalt Unehäired - - Aeg-ajalt Segasusseisund - Harv Väga harv Närvisüsteemi Pearinglus (eriti ravi alguses) Sage Sage Sage häired Peavalu (eriti ravi alguses) - Sage Sage Unisus (eriti ravi alguses) - Sage Aeg-ajalt* Maitsetundlikkuse häired - Aeg-ajalt Sage Paresteesia - Aeg-ajalt Sage Sünkoop - Aeg-ajalt Aeg-ajalt* Hüpoasteesia - Aeg-ajalt - Treemor - Aeg-ajalt - Hüpertoonia - Väga harv - Perifeerne neuropaatia - Väga harv - Tserebrovaskulaarsed juhud, võib olla - - Väga harv sekundaarne tugevale hüpotensioonile kõrge riskiga patsientidel (vt lõik 4.4) Ekstrapüramidaalne häire - Teadmata - (ekstrapüramidaalsündroom) Silma Nägemishäired - Sage Sage kahjustused Diploopia - Sage - Kõrva ja Tinnitus - Aeg-ajalt Sage labürindi Vertiigo - - Sage kahjustused Südame häired Südamepekslemine - Sage Aeg-ajalt* Tahhükardia - - Aeg-ajalt* Stenokardia - - Väga harv Müokardiinfarkt, võib olla sekundaarne - Väga harv Väga harv

tugevale hüpotensioonile kõrge riskiga patsientidel (vt lõik 4.4) Arütmia (sh bradükardia, ventrikulaarne - Aeg-ajalt Väga harv tahhükardia ja kodade fibrillatsioon) Vaskulaarsed Nahaõhetus - Sage Harv häired Hüpotensioon (ja sellega seotud toimed) - Aeg-ajalt Sage Vaskuliit - Väga harv Aeg-ajalt* Raynaud’ fenomen - - Teadmata Respiratoorsed, Köha Sage Aeg-ajalt Sage rindkere ja Düspnoe - Sage Sage mediastiinumi Bronhospasm - - Aeg-ajalt häired Eosinofiilne kopsupõletik - - Väga harv Seedetrakti Kõhuvalu Sage Sage häired Iiveldus - Sage Sage Oksendamine - Aeg-ajalt Sage Düspepsia - Sage Sage Kõhulahtisus - Sage Sage Kõhukinnisus - Sage Sage Muutunud soolemotoorika - Sage - Suukuivus - Aeg-ajalt Aeg-ajalt Igemete hüperplaasia - Väga harv - Pankreatiit - Väga harv Väga harv Gastriit - Väga harv - Maksa ja Hepatiit, ikterus - Väga harv - sapiteede häired Tsütolüütiline või kolestaatiline hepatiit (vt - - Väga harv lõik 4.4) Naha ja Lööve, eksanteem - Aeg-ajalt Sage nahaaluskoe Sügelus - Aeg-ajalt Sage kahjustused Suurenenud higistamine - Aeg-ajalt Aeg-ajalt Alopeetsia - Aeg-ajalt - Purpur - Aeg-ajalt - Naha värvuse muutus - Aeg-ajalt - Pemfigoid - - Aeg-ajalt* Näo, jäsemete, huulte, limaskestade, keele, - Väga harv Aeg-ajalt häälepaelte ja/või kõri angioödeem (vt lõik 4.4) Urtikaaria - Aeg-ajalt Aeg-ajalt Valgustundlikkusreaktsioon - Väga harv Aeg-ajalt* Multiformne erüteem Aeg-ajalt Väga harv Väga harv Quincke ödeem - Väga harv - Stevensi-Johnsoni sündroom - Väga harv - Eksfoliatiivne dermatiit - Väga harv - Toksiline epidermaalne nekrolüüs - Teadmata - Psoriaasi ägenemine - - Harv Lihaste, luustiku Seljavalu - Aeg-ajalt - ja sidekoe Liigeste turse (pahkluu turse) - Sage - kahjustused Lihasespasmid - Sage Sage Artralgia, müalgia - Aeg-ajalt Aeg-ajalt* Neerude ja Urineerimishäire, noktuuria, pollakisuuria - Aeg-ajalt - kuseteede häired Neerukahjustus - - Aeg-ajalt Äge neerupuudulikkus - - Harv Anuuria/oliguuria - - Harv Reproduktiivse Erektsioonihäired - Aeg-ajalt Aeg-ajalt süsteemi ja rinnanäärme Günekomastia - Aeg-ajalt - häired Üldised häired ja Perifeerne turse Sage - Aeg-ajalt* manustamiskoha Turse Väga sage reaktsioonid Väsimus Aeg-ajalt Sage - Asteenia - Sage Sage

Valu rindkeres - Aeg-ajalt Aeg-ajalt* Halb enesetunne - Aeg-ajalt Aeg-ajalt* Valu - Aeg-ajalt - Püreksia - - Aeg-ajalt* Uuringud Kehakaalu tõus, kehakaalu langus - Aeg-ajalt - Vere uureasisalduse suurenemine - - Aeg-ajalt* Vere kreatiniinisisalduse suurenemine - - Aeg-ajalt* Vere bilirubiinisisalduse suurenemine - - Harv Maksaensüümide aktiivsuse tõus - Väga harv Harv Hemoglobiini vähenemine ja hematokriti - - Väga harv langus Vigastus, Kukkumine - - Aeg-ajalt* mürgistus ja protseduuri tüsistused * Sagedus arvutatud kliinilistest uuringutest pärinevate spontaansete kõrvaltoimete teatise alusel. Lisateave perindopriil/amlodipiini kombinatsiooni kohta Randomiseeritud, topeltpime, platseebokontrolliga 8 nädalat kestnud uuring näitas, et amlodipiini teadaolevat kõrvaltoimet, perifeerset turset, ilmnes vähem patsientidel, kes said perindopriil 3,5 mg/ amlodipiin 2,5 mg kombinatsiooni võrreldes nendega, kes said 5 mg amlodipiini monoteraapiana (vastavalt 1,6% ja 4,9%).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Andmed perindopriil/amlodipiini üleannustamise kohta puuduvad.

Kogemused amlodipiini tahtliku üleannustamise kohta inimestel on piiratud. Sümptomid: senistel andmetel võib suur üleannustamine põhjustada ülemäärast perifeerset vasodilatatsiooni ning võimalikku reflektoorset tahhükardiat. On teatatud väljendunud ja potentsiaalselt pikenenud süsteemsest hüpotensioonist kuni letaalse lõppega šokini.

Amlodipiini üleannustamise tulemusena on harva teatatud mittekardiogeensest kopsutursest, mis võib ilmneda hilinenud algusega (24...48 tundi pärast manustamist) ja vajada ventilatsiooni toetamist. Varased elustavad meetmed (sealhulgas vedeliku ülekoormus) perfusiooni ja südame väljutusmahu säilitamiseks võivad olla seisundit süvendavad tegurid.

Ravi: amlodipiini üleannustamise tõttu tekkinud kliiniliselt olulise hüpotensiooni korral tuleb kardiovaskulaarsüsteemi aktiivselt toetada, sealhulgas sageli jälgida kardiaalset ja respiratoorset funktsiooni, tõsta jäsemed kõrgemale ja jälgida ringleva vedeliku mahtu ning väljutatava uriini hulka.

Veresoonte toonuse ja vererõhu taastamiseks võib vastunäidustuste puudumisel kasulikuks osutuda vasokonstriktorite kasutamine. Kaltsiumglükonaadi kasutamine intravenoosselt võib aidata kaasa kaltsiumikanali blokaadi likvideerimisele.

Mõnedel juhtudel võib kasulikuks osutuda maoloputus. Aktiivsöe manustamine tervetele vabatahtlikele kuni 2 tundi pärast 10 mg amlodipiini manustamist vähendas tunduvalt amlodipiini imendumist. Kuna amlodipiin seondub tugevalt plasmavalkudega, ei ole dialüüsist tõenäoliselt kasu.

Perindopriili üleannustamise kohta inimestel on andmed piiratud. AKE-inhibiitorite üleannustamisega seotud sümptomite hulka võivad kuuluda hüpotensioon, tsirkulatoorne šokk, elektrolüütide tasakaaluhäired, neerupuudulikus, hüperventilatsioon, tahhükardia, palpitatsioonid, bradükardia,

pearinglus, ärevus ja köha.

Üleannustamise raviks on soovitatav füsioloogilise soolalahuse intravenoosne infusioon. Kui hüpotensioon tekib, tuleb patsient asetada šokiasendisse. Võimalusel võib kaaluda ka angiotensiin II infusiooni ja/või katehhoolamiinide intravenoosset manustamist. Perindopriili saab süsteemsest vereringest eemaldada hemodialüüsi teel (vt lõik 4.4). Ravile allumatu bradükardia korral on näidustatud südamestimulaatori kasutamine. Pidevalt tuleb jälgida elulisi näitajaid, elektrolüütide ja kreatiniinisisaldust vereseerumis.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid ja kaltsiumikanali blokaatorid, ATC-kood: C09BB04.

Toimemehhanism Dalnessa sisaldab kahte antihüpertensiivset toimeainet, mis täiendavad üksteise toimet vererõhu langetamisel essentsiaalse hüpertensiooniga patsientidel: amlodipiin kuulub kaltsiumikanali blokaatorite klassi ja perindopriil AKE-inhibiitorite klassi.

Nende toimeainete kombinatsioonil on aditiivne antihüpertensiivne toime. Farmakodünaamilised toimed

Perindopriil Perindopriil inhibeerib ensüümi, mis muudab angiotensiin I angiotensiin II-ks (angiotensiini konverteeriv ensüüm, AKE). Konverteeriv ensüüm ehk kinaas on eksopeptidaas, mis võimaldab muuta angiotensiin I vasokonstriktoorseks angiotensiin II-ks, lagundades ka veresooni laiendava bradükiniini inaktiivseks heptapeptiidiks. AKE pärssimise tulemuseks on angiotensiin II sisalduse vähenemine plasmas, mis aktiveerib plasma reniini (inhibeerides reniini vallandumise negatiivset tagasisidet) ja vähendab aldosterooni sekretsiooni. Kuna AKE inaktiveerib bradükiniini, põhjustab AKE inhibeerimine ka tsirkuleeriva ja paikse kallikreiin-kiniini süsteemi aktiivsuse suurenemist (ja seega ka prostaglandiini süsteemi aktiveerumise). Võimalik, et selline mehhanism aitab kaasa AKE-inhibiitorite vererõhku alandavale toimele ja on osaliselt vastutav tema mõnede kõrvaltoimete eest (nt köha). Perindopriil toimib oma aktiivse metaboliidi – perindoprilaadi – kaudu. Teised metaboliidid ei oma in vitro mitte mingisugust AKE aktiivsust pärssivat toimet.

Amlodipiin Amlodipiin on dihüdropüridiinide gruppi kuuluv kaltsiumioonide sisenemisinhibiitor (aeglase kanali blokaator või kaltsiumioonide antagonist), mis takistab kaltsiumioonide transmembraanset transporti südame ja veresoonte silelihasrakkudesse.

Amlodipiini vererõhku alandav toime on tingitud veresoonte seinte silelihaste otsesest lõõgastamisest. Täpne mehhanism, kuidas amlodipiin leevendab stenokardiat, ei ole veel täielikult välja selgitatud, kuid on teada, et ta alandab kogu isheemilist koormust kahel järgneval viisil:

amlodipiin laiendab perifeerseid arterioole ning seeläbi alandab üldist perifeerset resistentsust (järelkoormus), mille vastu süda pidevalt töötab. Kuna südame löögisagedus jääb samaks, väheneb alanenud koormusega südames energiatarbimine ning hapnikuvajadus;
amlodipiini toimemehhanism hõlmab tõenäoliselt ka peamiste koronaararterite ja arterioolide laiendamist, seda nii normaalsetes kui ka isheemilistes piirkondades. See laienemine suurendab südamelihase hapnikuvarustust koronaarspasmiga (Prinzmetali või variantne stenokardia) patsientidel.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Perindopriil/amlodipiin 8-nädalane, mitmekeskuseline, randomiseeritud, topeltpime, platseebokontrolliga, paralleelrühmadega faktoriaalne uuring, mis viidi läbi 1581-l kerge kuni mõõduka hüpertensiooniga patsiendil, näitas, et perindopriil 3,5 mg/amlodipiin 2,5 mg (ekvivalentne Dalnessa 2,85 mg/2,5 mg-le) kombinatsioon vähendas kliiniliselt ja statistiliselt olulisel määral keskmist süstoolset/diastoolset vererõhku 22,0/13,6 mmHg võrra võrreldes platseeboga (14,2/9,3 mmHg), perindopriiliga 3,5 mg (16,3/9,7 mmHg) ja amlodipiiniga 2,5 mg (16,0/10,3 mmHg) (p < 0,001 kõikide võrdluste puhul).

6-kuulises, mitmekeskuselises, randomiseeritud, topeltpimedas, aktiivkontrolliga uuringus said 1774 kerge kuni mõõduka hüpertensiooniga patsienti kas 3,5 mg perindopriili/2,5 mg amlodipiini (ekvivalentne Dalnessa 2,85 mg/2,5 mg-le), mis tiitriti annuseni 7 mg/5 mg (ekvivalentne Dalnessa 5,7 mg/5 mg-le), ja 14 mg/10 mg, seejärel kuni 14 mg/10 mg kombineerituna 1,5 mg indapamiidiga, või valsartaan-amlodipiini ravi (80 mg valsartaani, mis tiitriti 160 mg-ni ning edasi valsartaan/ amlodipiini kombinatsioonini annuses 160 mg/5 mg ning seejärel annuseni 160 mg/10 mg).

3. kuul täheldati perindopriil/amlodipiini ravi puhul kliiniliselt ja statistiliselt olulist keskmist langust süstoolses/diastoolses vererõhus (25,9/16,9 mmHg) võrreldes valsartaan-amlodipiini raviga (23,6/15,5 mmHg) (p < 0,001 kõikide võrdluste puhul). Perindopriil/amlodipiini ravi puhul oli vererõhk kontrollitud 56,4%-l patsientidest võrreldes 49%-ga valsartaan/amlodipiini ravi puhul (p = 0,002), ja ravivastuste määrad olid vastavalt 87,4% versus 81,6%, (p < 0,001). Perindopriil/amlodipiini ravi paremust vererõhu langusele ja ravivastuste määrale võrreldes valsartaan-amlodipiini raviga täheldati alates 1. kuust ning see püsis igal visiidil kuni 6. kuuni. Tulemusi kinnitas 24-tunnine automaatne vererõhu jälgimine, mis tehti 1029 patsiendil. 3.-l ja 6.-l kuul oli perindopriil/amlodipiini ravirühmas keskmine süstoolse ja diastoolse vererõhu langus 24 tunni jooksul suurem (vastavalt 15,5/9,4 mmHg ja 17/10,4 mmHg), võrreldes valsartaan-amlodipiini ravirühmaga (vastavalt 12,7/8,0 mmHg ja 14,7/9,2 mmHg) (p ≤ 0,001). 8-kuulisel avatud jälgimisel 1554 patsiendil vastas perindopriil/amlodipiini ohutusprofiil perindopriili ja amlodipiini ohutusprofiilidele.

9-kuulises, mitmekeskuselises, randomiseeritud, topeltpimedas, aktiivkontrolliga uuringus said 3270 kerge kuni raske hüpertensiooniga patsienti kas 3,5 mg perindopriili/2,5 mg amlodipiini (ekvivalentne Dalnessa 2,85 mg/2,5 mg-le), mis tiitriti annuseni 7 mg/5 mg (ekvivalentne Dalnessa 5,7 mg/5 mg-le), 14 mg/5 mg, seejärel 14 mg/10 mg, või irbesartaan-hüdroklorotiasiidi ravi (150 mg irbesartaani, seejärel irbesartaan/hüdroklorotiasiid annustes 150 mg/12,5 mg, 300 mg/12,5 mg and 300 mg/25 mg).

Patsientide osakaal, kellel saavutati vererõhu kontroll, suurenes statistiliselt olulisel määral iga perindopriil/amlodipiini annuse puhul kogu hindamisperioodi vältel (p < 0,001 kuni 3 kuud ja p ≤ 0,003 kuni 6 kuud).

Pärast 6-kuulist ravi oli keskmine vererõhu langus sarnane perindopriil/amlodipiini rühmas (22,0/10,1 mmHg) ja irbesartaan/hüdroklorotiasiidi rühmas (22,5/9,6 mmHg) nii süstoolse (p = 0,116) kui diastoolse (p = 0,050) rõhu puhul.

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeteks kliinilistes uuringutes olid pearinglus, köha ja turse (vt lõik 4.4).

Kliiniliste uuringute käigus teatatud kõrvaltoimed olid vastavuses nendega, mida eeldati komponentide perindopriili ja amlodipiini ohutusprofiilidega.

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordse blokaadi kliiniliste uuringute andmed Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes)) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga.

ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2. tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente.

Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist monoteraapiaga võrreldes.

Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi.

AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Perindopriili ja amlodipiini imendumise kiirus ning määr perindopriil/amlodipiini puhul ei erine palju sellest, kuidas see toimub vastavalt ainult perindopriili ja amlodipiini sisaldavate tablettide puhul.

Perindopriil

Imendumine Perindopriil imendub suukaudse manustamise järel kiiresti, plasmakontsentratsiooni maksimum saabub 1 tunni jooksul. Perindopriili poolväärtusaeg plasmas on 1 tund.

Perindopriil on eelravim. Kakskümmend seitse protsenti manustatud perindopriilist jõuab vereringesse selle aktiivse metaboliidi perindoprilaadina. Lisaks aktiivsele perindoprilaadile tekib veel viis inaktiivset metaboliiti. Perindoprilaadi maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 3…4 tunni jooksul.

Kuna toit vähendab perindopriili muutumist perindoprilaadiks ja sellest tulenevalt ka biosaadavust, tuleb perindopriili manustada suukaudse ühekordse ööpäevase annusena hommikuti enne sööki.

On tõestatud, et perindopriili annus ja selle kontsentratsioon plasmas on lineaarselt seotud.

Jaotumine Seondumata perindoprilaadi jaotusruumala on ligikaudu 0,2 l/kg. Perindoprilaat seondub plasmavalkudega 20% ulatuses, peamiselt angiotensiini konverteeriva ensüümiga, kuid see on kontsentratsioonist sõltuv.

Eritumine Perindoprilaat eritub uriiniga ja mitteseotud fraktsiooni lõplik poolväärtusaeg on ligikaudu 17 tundi, mistõttu tasakaalukontsentratsioon saabub 4 päeva jooksul.

Amlodipiin

Imendumine, jaotumine, seondumine plasmavalkudega Pärast terapeutiliste annuste suukaudset manustamist imendub amlodipiin hästi ning maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 6...12 tundi pärast manustamist. Absoluutne biosaadavus on hinnanguliselt vahemikus 64...80%. Jaotusruumala on ligikaudu 21 l/kg. In vitro uuringud on näidanud, et ligikaudu 97,5% tsirkuleerivast amlodipiinist on seotud plasmavalkudega. Toit ei mõjuta amlodipiini biosaadavust.

Biotransformatsioon, eritumine Lõplik plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 35...50 tundi ja on seetõttu kooskõlas ühekordse ööpäevase annuse manustamisega. Amlodipiin metaboliseeritakse maksas ulatuslikult mitteaktiivseteks metaboliitideks, millest 10% eritub muutumatul kujul ning 60% metaboliitidena uriiniga.

Erirühmad

Lapsed (alla 18-aastased) Farmakokineetilised andmed lastel puuduvad.

Eakad Amlodipiini maksimaalse plasmasisalduse saavutamiseks kuluv aeg on eakatel ja noorematel patsientidel ühesugune. Eakatel patsientidel tundub amlodipiini kliirens olema väiksem, mille tulemuseks on AUC ja eliminatsiooni poolväärtusaja pikenemine. Ravi alustamine ja annuse suurendamine peab eakatel toimuma ettevaatusega, sõltuvalt neerufunktsioonist. Perindoprilaadi eritumine on eakatel vähenenud. Enne annuse suurendamist tuleb kontrollida neerufunktsiooni. Tavapärane meditsiiniline jälgimine hõlmab seetõttu kreatiniini- ja kaaliumisisalduse jälgimist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Neerukahjustus Mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens vahemikus 30 ml/min kuni 60 ml/min), on soovitatav algannus Dalnessa 2,85 mg/2,5 mg tablett ülepäeviti (vt lõik 4.2).

Neerukahjustus ei mõjuta amlodipiini farmakokineetikat olulisel määral. Amlodipiin ei ole dialüüsitav. Perindoprilaadi eliminatsioon on vähenenud südame- või neerupuudulikkusega patsientidel. Seetõttu hõlmab tavapärane meditsiiniline jälgimine kreatiniini- ja kaaliumisisalduse jälgimist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidel tuleb olla ettevaatlik (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Amlodipiini kasutamise kohta maksakahjustusega patsientidel on saadaval väga piiratud hulgal andmeid. Maksapuudulikkusega patsientidel on amlodipiini kliirens vähenenud, mille tulemusena pikenes poolväärtusaeg ja suurenes AUC ligikaudu 40...60%.

Perindoprilaadi kliirens dialüüsil on 70 ml/min. Perindoprilaadi kineetika on muutunud maksatsirroosiga patsientidel: lähtemolekuli maksakliirens on vähenenud poole võrra. Samas ei ole tekkiva perindoprilaadi hulk vähenenud ja annust ei ole vaja seetõttu korrigeerida (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Perindopriil/amlodipiin Prekliinilised ohutusuuringud on näidanud, et perindopriili ja amlodipiini kombinatsioon oli rottidel hästi talutav. 13-nädalase suukaudse toksilisuse uuringu käigus saadud leiud rottidel olid vastavuses andmetega perindopriili ja amlodipiini kohta, kui neid mõlemaid toimeaineid manustati eraldi. Ei esinenud uusi toksilisusi või toksilisuse raskuse suurenemist, mis olid seotud kummagi toimeainega.

Perindopriil Korduvtoksilisuse suukaudsetes uuringutes (rottidel ja ahvidel) olid märklaudorganiks neerud, kuid kahjustus oli mööduv.

In vitro ja in vivo uuringutes ei ole täheldatud mutageensust.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes (rotid, hiired, küülikud ja ahvid) ei ilmnenud embrüotoksilisust ega teratogeensust. Siiski on angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid ravimklassina põhjustanud kõrvaltoimeid loote arengu hilises faasis, põhjustades närilistel ja küülikutel loote surma ja kaasasündinud defekte: on täheldatud neerukahjustusi ning peri- ja postnataalse suremuse suurenemist. Kartsinogeensust rottidel ja hiirtel pikaaegsetes uuringutes ei täheldatud. Ei isaste ega emaste rottide fertiilsus ei olnud kahjustatud.

Amlodipiin Reproduktsioonitoksilisus Reproduktsiooniuuringud rottidel ja hiirtel on näidanud poegimise hilinemist, poegimisaja pikenemist ning poegade elulemuse vähenemist annuste juures, mis ületavad ligikaudu 50 korda inimese maksimaalset soovituslikku annust mg/kg kohta.

Fertiilsuse halvenemine Amlodipiiniga ravi saanud rottidel (isasloomad 64 päeva ning emasloomad 14 päeva jooksul enne paaritumist) puudus mõju fertiilsusele annuste juures kuni 10 mg/kg ööpäevas (põhinedes mg/m2 kohta, 8 korda* suurem annus võrreldes inimese maksimaalse soovitusliku annusega 10 mg). Teises uuringus, kus isased rotid said amlodipiinbesilaati 30 päeva jooksul annuses, mis on võrreldav inimese soovitusliku annusega mg/kg alusel, leiti, et vähenes follikuleid stimuleeriva hormooni ja testosterooni hulk plasmas, samuti vähenes sperma tihedus ning küpsete spermatosoidide ja Sertoli rakkude arv. Kartsinogeensus, mutageensus Kahe aasta jooksul toiduga amlodipiini ravi saanud rottidel ja hiirtel, kontsentratsioonides, mis ümberarvutatuna vastavad ööpäevasele annusele 0,5 mg, 1,25 mg ja 2,5 mg/kg ööpäevas, ei ilmnenud mingeid kartsinogeensuse tunnuseid. Suurim annus (hiirtel sama kui, ja rottidel kahekordne* maksimaalne soovituslik kliiniline annus 10 mg, põhinedes mg/m2 alusel) oli lähedal maksimaalsele talutavale annusele hiirtel, kuid mitte rottidel.

Mutageensuse uuringud ei viidanud ravimiga seotud kõrvaltoimetele ei geeni ega kromosoomitasandil. * Põhineb patsiendil kehakaaluga 50 kg.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumvesinikkarbonaat Mikrokristalliline tselluloos Eelželatiniseeritud maisitärklis Naatriumtärklisglükolaat Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Blister (OPA/Alu/PVC/Alu foolium): 10, 30, 60, 90 või 100 tabletti karbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBRID

2,85 mg/2,5 mg: 969318 5,7 mg/5 mg: 969418

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 11.09.2018 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.01.2024

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Märts 2024

Dalnessa – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Vali ravim

Artikli sisukord

Pakendi infoleht: teave kasutajale

1. Mis ravim on Dalnessa ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Dalnessa võtmist

3. Kuidas Dalnessa’t võtta

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5. Kuidas Dalnessa’t säilitada

6. Pakendi sisu ja muu teave

Pakendi infoleht: teave patsiendile

1. Mis ravim on Dalnessa ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Dalnessa võtmist

3. Kuidas Dalnessat võtta

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5. Kuidas Dalnessat säilitada

6. Pakendi sisu ja muu teave

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

3. RAVIMVORM

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

4.2 Annustamine ja manustamisviis

4.3 Vastunäidustused

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

4.8 Kõrvaltoimed

4.9 Üleannustamine

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

5.2 Farmakokineetilised omadused

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

6.2 Sobimatus

6.3 Kõlblikkusaeg

6.4 Säilitamise eritingimused

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

7. MÜÜGILOA HOIDJA

8. MÜÜGILOA NUMBRID

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV/MÜÜGILOA UUENDAMISE

10. TEKSTI ÜLEVAATAMISE KUUPÄEV

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

3. RAVIMVORM

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

4.2 Annustamine ja manustamisviis

4.3 Vastunäidustused

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

4.8 Kõrvaltoimed

4.9 Üleannustamine

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

5.2 Farmakokineetilised omadused

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

6.2 Sobimatus

6.3 Kõlblikkusaeg

6.4 Säilitamise eritingimused

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

7. MÜÜGILOA HOIDJA

8. MÜÜGILOA NUMBRID

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV