Dolocodon 20 mg - toimeainet prolongeeritult vabastav tablett (20mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Dolocodon 10 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

Dolocodon 20 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

Dolocodon 40 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Dolocodon 10 mg: Iga toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 10 mg oksükodoonvesinikkloriidi, mis vastab 9 mg oksükodoonile.

Dolocodon 20 mg: Iga toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 20 mg oksükodoonvesinikkloriidi, mis vastab 17,9 mg oksükodoonile.

Dolocodon 40 mg: Iga toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 40 mg oksükodoonvesinikkloriidi, mis vastab 36 mg oksükodoonile.

INN. Oxycodonum

Teadaolevat toimet omavad abiained:

Dolocodon 10 mg: Iga toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab maksimaalselt 30 mg sahharoosi.

Dolocodon 20 mg: Iga toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab maksimaalselt 12 mg sahharoosi.

Dolocodon 40 mg: Iga toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab maksimaalselt 24 mg sahharoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett.

Dolocodon 10 mg: Roosad, piklikud, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega tabletid, poolitusjoonega mõlemal poolel.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Dolocodon 20 mg: Valged kuni valkjad, piklikud, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, poolitusjoonega mõlemal poolel. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Dolocodon 40 mg: Roosad, piklikud, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega tabletid, poolitusjoonega mõlemal poolel. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Tugev valu, mis allub ainult opioidanalgeetikumidele.

Annustamine ja manustamisviis

Annused määratakse sõltuvalt valu tugevusest ning patsiendi individuaalsest tundlikkusest ravile. Soovitatavad on järgmised üldised annustamisskeemid:

Annustamine

Täiskasvanud ja noorukid (> 12-aastased)

Annuse tiitrimine ja korrigeerimine

Üldiselt on opioide varem mittekasutanud patsientidel algannuseks 10 mg oksükodoonvesinikkloriidi manustatuna 12-tunniste intervallidega. Mõnedel patsientidel võib abi olla ka 5 mg algannusest, et vähendada kõrvaltoimete tekkimise võimalust.

Juba varem opioide saanud patsientidel alustatakse ravi suuremate annustega, arvestades nende varasemat opiaatravi kogemust.

Lähtudes hästi kontrollitud kliinilistest uuringutest, on 10…13 mg oksükodooni suukaudne annus võrdne ligikaudu 20 mg morfiinsulfaadi annusega, kui mõlemad on toimeainet prolongeeritult vabastavas ravimvormis.

Individuaalse tundlikkuse erinevuse tõttu erinevate opioidide suhtes, on soovitatav, et patsient alustaks Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide võtmist teistelt opioididelt üleminekul üsna konservatiivselt, arvestatuna 50...75% väljaarvutatud oksükodooni annusest.

Mõned patsiendid, kes võtavad Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette kindla ajavahemiku järel, võivad vajada toimeainet kiiresti vabastavat ravimvormi kui nn hädaabi alangeetikumi läbilöögivalude kupeerimiseks.

Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid ei ole mõeldud ägeda valu ja/või läbilöögivalu vaigistamiseks. Hädaabivaluvaigisti ühekordne annus peaks olema 1/6 Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide ekvianalgeetilisest päevaannuseset. Kui nn hädaabi ravimit tuleb manustada rohkem kui kaks korda ööpäevas, viitab see vajadusele suurendada Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide annust. Annust ei tohi suurendada sagedamini kui iga 1...2 päeva järel, kuni on saavutatud stabiilne kaks korda ööpäevas manustamine.

Pärast annuse suurendamist 10 mg-lt 20 mg-ni iga 12 tunni järel, tuleb annuseid edaspidi korrigeerida järk-järgult ligikaudu 1/3 kaupa päevaannusest. Eesmärk on saavutada patsiendispetsiifiline annus, mis manustatuna kaks korda ööpäevas tagaks adekvaatse analgeesia talutavate kõrvaltoimete ja võimalikult vähese hädaabi valuvaigisti vajadusega, sest vaja võib minna pikaajalist ravi.

Võrdne jaotamine (sama annus hommikul ja õhtul) pärast fikseeritud annustamisskeemi kasutamist (iga 12 tunni järel) on enamusel patsientidele osutunud sobivaks. Mõnedele patsientidele on kasulik jaotada annused võrdselt. Üldreeglina tuleb valida väikseim efektiivne analgeetiline annus Mitte-pahaloomulisest kasvajast tingitud valu raviks on ööpäevane annus 40 mg olnud üldiselt piisav, kuid võib vaja minna ka suuremaid annuseid. Vähivaludega patsiendid võivad vajada isegi kuni 80...120 mg, mida võib üksikjuhtudel suurendada kuni 400 mg-ni. Kui vajatakse isegi veel suuremaid annuseid, tuleb selle üle otsustada individuaalselt, kaaludes kaasuvate tolerantsuse ja kõrvaltoimete riske.

Kasutamine valu korral, mis ei ole tingitud pahaloomulisest kasvajast:

Opioidid ei sobi esmavaliku ravimiks kroonilise mittekasvajalise valu ravis, samuti ei ole nad soovitatavad monoteraapiana. Kroonilise valu liigid, mille korral on näidatud, et tugevatoimelised opioidid leevendavad

valu on krooniline osteoartriit ja lülidevahelise diski haigused. Jätkuva ravi vajadust mittekasvajalise valu korral tuleb regulaarselt hinnata.

Manustamisviis

Suukaudne.

Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavate tablette tuleb võtta kaks korda ööpäevas kindlate ajavahemike järel ja määratud annuses.

Toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette võib võtta sõltumata söögiaegadest koos piisava koguse vedelikuga. Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid tuleb alla neelata tervetena, mitte närida.

Annuste jaoks, mida selle ravimiga ei saa võtta, on olemas teised ravimi tugevused ja ravimvormid.

Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette ei tohi võtta koos alkohoolsete jookidega.

Manustamise kestus

Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette ei tohi võtta kauem kui hädavajalik. Kui haiguse tüübi ja raskuse tõttu osutub vajalikuks pikaajaline ravi, tuleb hoolikalt ja regulaarselt jälgida, kas ja mil määral tuleb ravi jätkata. Kui opioidravi ei ole pikemalt näidustatud, on soovitatav ööpäevaannust järk-järgult vähendada, et vältida ärajätusündroomi sümptomaatikat.

Alla 12-aastased lapsed

Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide kasutamine ei ole alla 12-aastastel lastel soovitatav.

Eakad patsiendid

Eakatel (üle 65-aastased) patsientidel teostatud kontrollitud farmakokineetika uuringutes on leitud, et eakatel on nooremate täiskasvanutega võrreldes oksükodooni kliirens ainult vähesel määral vähenenud. Vanusega seotud soovimatuid kõrvaltoimeid täheldatud ei ole; seetõttu võib ravimit eakatel kasutada samades annustes ja samasuguste intervallidega, nagu noorematel täiskasvanutel.

Kerge kuni mõõduka neeru- või maksakahjustusega täiskasvanud patsiendid:

Selles patsientide populatsioonis võib plasmakontsentratsioon olla suurenenud. Seetõttu tuleb neil patsientidel ravi alustada ettevaatlikult. Algannus peaks sellistel patsientidel olema 5 mg oksükodooni 12- tunniste intervallidega või 2,5 mg oksükodooni 6-tunniste vahedega ning tiitrides annuseid edasi vastavalt valu leevenemisele nagu ülal kirjeldatud.

Patsientide erigrupid

Riskigrupi patsiendid, näiteks neeru- või maksafunktsiooni kahjustusega, väikese kehakaaluga, või ravimeid aeglaselt metaboliseerivad isikud, peavad võtma algannusena poole täiskasvanute soovitatavast annusest, juhul kui nad enne ei ole opioide saanud. Seega, madalaim soovitatav algannus, 10 mg ei pruugi nendele olla sobiv algannus. Annuse tiitrimine peab toimuma lähtuvalt patsiendi individuaalsest kliinilisest seisundist.

Vastunäidustused

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
• Raske respiratoorne depressioon koos hüpoksia ja/või hüperkapniaga.
• Raske krooniline obstruktiivne kopsuhaigus.
• Cor pulmonale.
• Raske bronhiaalastma.
• Paralüütiline iileus, krooniline kõhukinnisus.
• Rasedus (vt lõik 4.6).
• Imetamine (vt lõik 4.6).
• „Äge kõht“, mao aeglustunud tühjenemine.
• Monoamiini oksüdaasi inhibiitorite samaaegne manustamine ning 2 nädala jooksul pärast MAO inhibiitorite kasutamise lõpetamist.

Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide kasutamist ei ole alla 12-aastastel lastel uuritud. Tablettide ohutust ja efektiivsust ei ole alla 12-aastastel lastel näidatud ja seetõttu ei soovitata lastel ravimit kasutada.

Ravimit on soovitatav ettevaatusega kasutada eakatel, nõrgestatud organismiga patsientidel, raske kopsu-, maksa või neerufunktsiooni häirega patsientidel, müksödeemi, hüpotüreoidismi, Addisoni tõve (neerupealiste puudulikkus), intoksikatsiooni psühhoosi (nt alkoholist), prostata hüpertroofia, alkoholismi, teadaoleva opioidsõltuvuse, delirium tremens’i, pankreatiidi, sapijuhade haiguse, sapi või emakakoolikute korral, põletikuliste soolehaiguste korral, kõrgenenud intrakraniaalse rõhuga kaasuvate seisundite korral, vereringehäirete (hüpotensioon, hüpovoleemia), epilepsia või kalduvuse korral krampide tekkeks ning patsientidel, kes kasutavad MAO inhibiitoreid.

Alkoholi ja Dolocodon’i kooskasutamine võib suurendada Dolocodon’i kõrvaltoimete esinemist, samaaegset kasutamist tuleb vältida.

Oksükodooni 80 mg ja suuremaid annuseid ei tohi manustada eelnevalt opioide mittesaanud patsientidele. Sellised annused võivad varem opioide mittesaanud isikutel tekitada surmaga lõppevat hingamisteede depressiooni.

Teatud patsientidel, kes kannatavad kroonilise, mitte-pahaloomulisest haigusest tingitud valu käes, tuleb opioide kasutada osana ulatuslikust raviprogrammist, mis hõlmab ka teiste ravimite ja ravivõimaluste kasutamist. Eriti oluline faktor kroonilise, mitte-pahaloomulisest haigusest tingitud valu käes kannatava patsiendi hindamisel on patsiendi ravimsõltuvus ja ravimite varasem kuritarvitamine.

Kui ravimi kasutamisel peaks kahtlustatama või tekkima paralüütiline iileus, tuleb oksükodoon otsekohe ära jätta.

Raske maksafunktsioonihäirega patsiente tuleb hoolikalt jälgida.

Juhul kui tabletist tehtud lahust kasutatakse veenisiseseks ravimi kuritarvitamiseks võib see abiainete sisalduse tõttu tekitada kudede paikset nekroosi, kopsude granuloomi või teisi tõsiseid, võimalik ka, et surmlõppega juhtumeid. Vältimaks toimeaine kontrollitud vabastamisega ravimvormi omaduste kahjustamist, ei tohi toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette närida ega purustada. Tablettide närimisel või purustamisel vabaneb ja imendub kiiresti eluohtlikus koguses oksükodooni (vt lõik 4.9).

Respiratoorne depressioon

Opioidide kõige olulisem riskifaktor on hingamisdepressioon, mis enamasti ilmneb eakatel või nõrgestatud organismiga patsientidel. Oksükodooni hingamist pärssiv toime võib tekitada süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tõusu veres ja seega ka liikvoris. Eelsoodumusega patsientidel võivad opioidid tekitada raske vererõhu languse.

Ajukahjustus, koljusisese rõhu tõus

Opioidide hingamist pärssiv toime koos süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tõusu ja liikvori rõhu sekundaarse tõusuga võivad märkimisväärselt ägestada olemasolevat ajukahjustust, koljusisest kahjustust, või olemasolevat koljusisese rõhu tõusu. Neuroloogilised nähud rõhu edasisest tõusust võivad koljutraumaga haigetel olla ebaselged.

Tolerantsus

Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide pikaajaline kasutamine võib põhjustada tolerantsuse väljakujunemist, mis omakorda viib suuremate annuste kasutamiseni, et saavutada soovitud analgeetilist toimet. Esineb ristuvat tolerantsust teiste opioididega. Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid võivad põhjustada füüsilist sõltuvust. Ravi järsu lõpetamise järgselt võivad esineda ärajätunähud. Kui oksükodoon-ravi ei ole enam vajalik, on soovitatav ööpäevaseid annuseid hakata järk- järgult vähendama, et vältida ärajätunähtude teket. Ärajätunähud võivad olla haigutamine, müdriaas, pisaravool, rinorröa, treemor, hüperhidroos, ärevus, agiteeritus, krambid ja unetus.

Harvadel juhtudel ja eriti suurte annuste kasutamisel on esinenud hüperalgeesiat, mis ei allu enam oksükodooni annuste edasisele suurendamisele. Vajalikuks võib osutuda oksükodooni annuse vähendamine või patsiendi viimine alternatiivsele ravile.

Sõltuvus

Oksükodooni väärkasutamise profiil on sarnane teiste tugevatoimeliste opioidiagonistide omale. Latentse või manifesteerunud sõltuvusega patsientidel võib esineda oksükodooni otsivat käitumist ja selle aine väärkasutust. Opioidanalgeetikumide, sh oksükodooni puhul esineb võimalus psüühilise sõltuvuse tekkeks. Antud ravimit tuleb erilise ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel esineb anamneesis alkoholi või ravimite väärkasutust.

Kirurgilised protseduurid

Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette ei soovitata kasutada preoperatiivselt ega esimese 12...24 tunni jooksul postoperatiivselt.

Erilist ettevaatust on vaja rakendada, kui oksükodooni määratakse sooleoperatsioonidele minevatele patsientidele, sest teadaolevalt pärsivad opioidid soolemotoorikat. Opioide tuleb manustada ainult operatsiooni järgselt, kui soolestiku motoorika on taastunud.

Sarnaselt kõikide teiste opioidpreparaatidega, peavad patsiendid, kelle tehakse täiendavaid valuleevendavaid protseduure (nt operatsioon, plexus’e blokaad), ei tohi oksükodooni enne protseduuri saada. Kui pärast seda protseduuri on oksükodooni kasutamine jätkuvalt näidustatud, tuleb annused kohandada vastavalt uuele postoperatiivsele vajadusele.

Dopinguproov

Sportlased peavad arvestama, et see ravim annab dopinguproovis positiivse vastuse.

Abiained

See ravim sisaldab sahharoosi. Harvaesinevate pärilike haigustega, nagu galaktoosi talumatus, laktaasi defitsiit või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, patsiendid, ei tohi antud ravimit kasutada.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

• KNS depressandid (nt sedatiivsed, hüpnootilised ained, fenotiasiinid, neuroleptikumid, anesteetikumid, antidepressandid, lihasrelaksandid, antihistamiinikumid, antiemeetikumid) ja teised opioidid või alkohol võivad suurendada oksükodooni kõrvaltoimete esinemist, eriti hingamisdepressiooni.
• Alkohol võib tugevdada Dolocodon’i farmakodünaamilisi toimeid; samaaegset kasutamist tuleb vältida.
• Antikolinergilised ained (nt neuroleptikumid, antihistamiinikumid, antiemeetikumid, parkinsonitõvevastased ained) võivad suurendada oksükodooni antikoliinergilisi kõrvaltoimeid (nt kõhukinnisus, suukuivus või kusepeetushäired).
• Tsimetidiin võib inhibeerida oksükodooni metabolismi.
• On täheldatud INR väärtuse kliiniliselt olulist kõikumist mõlemas suunas nendel patsientidel, kellele on Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette määratud koos kumariini tüüpi antikoagulantidega.

Puuduvad uuringud oksükodooni toimest läbi CYP ensüümide metaboliseeruvate ainetega.

• MAO inhibiitorid, mis omavad teadaolevalt koostoimet narkootiliste analgeetikumidega, tekitades KNS erutuse või pärssumise koos hüper või hüpotensiivse kriisiga (vt lõik 4.4). Patsientidel, kes saavad või on viimasel kahel nädalal saanud MAO inhibiitoreid, tuleb oksükodooni kasutada ettevaatusega (vt lõik 4.4).
• Oksükodoon metaboliseeritakse peamiselt CYP3A4 poolt CYP2D6 kaasabil. Erinevad samal ajal manustatavad ravimid või toiduained võivad nende metaboolsete radade tegevust inhibeerida või indutseerida.

CYP3A4 inhibiitorid, nagu makroliidantibiootikumid (nt klaritromütsiin, erütromütsiin ja telitromütsiin), seenevastased asoolid (nt ketokonasool, vorikonasool, itrakonasool ja posakonasool), proteaasi inhibiitorid (nt botsepreviir, ritonaviir, indinaviir, nelfinaviir ja sakvinaviir), tsimetidiin ja greibimahl võivad oksükodooni kliirensit aeglustada, mis võib põhjustada oksükodooni plasmakontsentratsiooni suurenemist. Seepärast võib olla vajalik oksükodooni annuse kohandamine.

Allpool on toodud mõned spetsiifilised näited.

• Tugev CYP3A4 inhibiitor itrakonasool, mida manustati 200 mg suukaudselt viis päeva, suurendas suukaudselt manustatava oksükodooni AUCd. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 2,4 korda suurem (vahemikus 1,5...3,4).
• CYP3A4 inhibiitor vorikonasool, mida manustati 200 mg suukaudselt kaks korda ööpäevas neli päeva (kaks esimest annust olid 400 mg), suurendas suukaudselt manustatava oksükodooni AUCd. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 3,6 korda suurem (vahemikus 2,7...5,6).
• CYP3A4 inhibiitor telitromütsiin, mida manustati 800 mg suukaudselt neli päeva, suurendas suukaudselt manustatava oksükodooni AUCd. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 1,8 korda suurem (vahemikus 1,3...2,3)
• CYP3A4 inhibiitor greibimahl, mida manustati 200 ml kolm korda ööpäevas viis päeva, suurendas suukaudselt manustatava oksükodooni AUCd. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 1,7 korda suurem (vahemikus 1,1...2,1).

CYP3A4 indutseerijad, nagu rifampitsiin, karbamasepiin, fenütoiin ja naistepunaürt, võivad indutseerida oksükodooni metabolismi ning kiirendada oksükodooni kliirensit, mistõttu võib oksükodooni plasmakontsentratsioon väheneda. Seepärast võib vajalik olla oksükodooni annuse kohandamine.

Allpool on toodud mõned spetsiifilised näited.

• CYP3A4 indutseerija naistepunaürt, mida manustati 300 mg kolm korda ööpäevas viisteist päeva, vähendas suukaudselt manustatava oksükodooni AUCd. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 50% väiksem (vahemikus 37...57%).
• CYP3A4 indutseerija rifampitsiin, mida manustati 600 mg üks kord ööpäevas seitse päeva, vähendas suukaudselt manustatava oksükodooni AUCd. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 86% väiksem.

CYP2D6 aktiivsust inhibeerivad ravimid, nagu paroksetiin ja kinidiin, võivad oksükodooni kliirensit aeglustada, mis võib põhjustada oksükodooni plasmakontsentratsiooni suurenemist.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Selle ravimi kasutamist tuleb rasedatel ja imetavatel patsientidel vältida nii palju kui võimalik..

Rasedus

Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette ei tohi raseduse ajal võtta (vt lõik 4.3). Puuduvad adekvaatsed andmed oksükodooni kasutamise kohta rasedatel naistel. Imikuid, kelle emad on võtnud oksükodooni 3...4 nädalat enne sünnitust, tuleb jälgida hingamisdepressiooni esinemise suhtes. Oksükodoon läbib platsentaarbarjääri. Oksükodooni pikaajaline kasutamine raseduse ajal võib põhjustada

vastsündinul ärajätusümptomeid. Oksükodooni kasutamine sünnituse ajal võib põhjustada loote hingamisdepressiooni.

Imetamine

Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette ei tohi imetamise ajal võtta (vt lõik 4.3). Oksükodoon eritub rinnapiima. Piima/plasma kontsentratsioonide suhe oli 3,4:1.

Toime reaktsioonikiirusele

Oksükodoon võib häirida tähelepanu- ja reaktsioonivõimet sellisel määral, et autojuhtimise ja masinate käsitsemise võime on pärsitud või täiesti puudub. Stabiilse ravi korral ei ole täielikku autosõidu keeldu vaja. Raviarst peab hindama individuaalset situatsiooni.

Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on tüüpilised opioidagonistidele. Võib välja kujuneda tolerantsus ja sõltuvus (vt lõik „Tolerantsus ja sõltuvus“, allpool). Kõhukinnisust saab vältida sobiva lahtisti manustamisega. Kui iiveldus ja oksendamine muutuvad häirivaks, võib oksükodooni kombineerida antiemeetikumidega.

Oksükodoon võib tekitada hingamise depressiooni, mioosi, bronhide spasme ja silelihasspasme ning pärssida köharefleksi.

Kõrvaltoimed, mida on arvatud olevat vähemalt võimalikult seotud antud raviga, on loetletud allpool organsüsteemide kaupa absoluutse esinemissageduse järgi.

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Allolevas tabelis on kokkuvõte oksükodooni kõrvaltoimetest jagatuna MedDRA terminoloogia järgi gruppidesse koos nende esinemissagedusega: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

Võib välja kujuneda tolerantsus ja sõltuvus.

Tolerantsus ja sõltuvus:

Patsientidel võib kroonilisel kasutamisel välja kujuneda tolerantsus ravimi suhtes ja nad võivad hakata vajama valu kontrolli alla saamiseks üha suuremaid annuseid. Dolocodon tablettide pikaajaline

kasutamine võib tekitada füüsilise sõltuvuse ja ravi järsul lõpetamisel võivad tekkida ärajätunähud. Kui patsient ei vaja enam oksükodoon-ravi, on soovitatav hakata annuseid ärajätunähtude esinemise vältimiseks järk-järgult vähendama. Opioid abstinentsi või ärajätusündroomi iseloomustavad kõik või mõned järgmistest sümptomitest: rahutus, pisaravool, rinorröa, haigutamine, higistamine, külmavärinad, müalgia ja müdriaas. Teised, samuti tekkida võivad sümptomid on: ärrituvus, ärevus, seljavalu, liigesvalu, nõrkus, kõhukrambid, unetus, iiveldus, isutus, oksendamine, kõhulahtisus või vererõhu, hingamise või südamelöögisageduse tõus.

Psühholoogilise sõltuvuse (narkomaania) kujunemist opioidanalgeetikumidele sihipäraselt ravitud patsientidel on kirjeldatud harva. Kuid ei ole andmeid selgete järelduste tegemiseks, kui tõenäoline on psühholoogilise sõltuvuse teke kroonilise valuga patsientidel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Üleannuse sümptomid

Mioos, hingamise depressioon, unisus, skeletilihaste toonuse ja vererõhu langus. Rasketel juhtudel võib tekkida vereringepuudulikkus, stuupor, kooma, bradükardia ja mitte-kardiogeenne kopsuturse; opioidide, nagu oksükodoon, suurte annuste kuritarvitamise korral on võimalik ka surm.

Üleannustamise ravi

Esmast tähelepanu tuleb pöörata patsiendi hingamisteede avatusele ja vajadusel viia ta kunstlikule hingamisele.

Üleannustamise korral tuleb manustada intravenoosselt opioidantagonisti (nt 0,4...2 mg naloksooni intravenoosselt). Ühekordsete annuste manustamist tuleb korrata sõltuvalt kliinilisest situatsioonist 2...3 minuti järel. Võimalik on teha ka naloksooni intravenoosset infusiooni – 2 mg naloksooni 500 ml-s isotoonilises soolalahuses või 5% glükoosilahuses (vastab 0,004 mg naloksoonile/ml täiskasvanutel ja 0,01 mg/kg kehakaalu kohta lastel). Infusioonilahus infundeeritakse kiirusega, mis vastab eelnevalt manustatud boolusannuste suurusele ja patsiendi reaktsioonile manustatud annustele. Infusioon ei asenda patsiendi sagedast kliinilist jälgimist. Teine võimalus on manustada naloksooni lihasesse, juhul kui veenitee ei ole kättesaadav. Kuna naloksooni toimekestus on suhteliselt lühike, tuleb patsienti hoolikalt jälgida, kuni spontaanne hingamine on kindlalt taastunud.

Naloksooni ei tohi manustada juhul, kui oksükodooni üleannustamise tagajärjel ei esine märkimisväärset hingamistegevuse ega vereringe pärssumist. Naloksooni tuleb ettevaatusega manustada nendele patsientidele, kellel on diagnoositud füüsiline sõltuvus oksükodooni suhtes või kellel seda kahtlustatakse. Sellisel juhul võib opioidi toime järsk ja täielik katkestamine vallandada ägeda valuhoo või ärajätusündroomi.

Kaaluda võib ka maoloputuse tegemist. Arvestage aktiivsöe koguseks 50 g täiskasvanutel ja 10...15 g lastele ja manustage see kui üleannus on võetud viimase tunni jooksul, hingamisteed peavad olema kaitstud. Mõistlik oleks arvestada ka sellega, et toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidega mürgistuse korral võib sütt edukalt anda ka hiljem; paraku puuduvad seda seisukohta toetavad tõendid. Kiirendamaks mao tühjenemist, võib kasutada sobivat lahtistit (nt polüetüleenglükooli(PEG)-baasil lahused võivad olla kasuks).

Toetavaid meetmeid (sh kunstlik hingamine, hapnik, vasopressorid ja vedelike infusioonid) tuleb vajadusel rakendada üleannustamisega kaasneva tsirkulatoorse šoki leevendamiseks. Südameseiskus või

arütmiad võivad vajada südamemassaaži või defibrillatsiooni. Vajadusel tuleb säilitada vedelike ja elektrolüütide metabolism.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: looduslikud oopiumi alkaloidid.

ATC-kood: N02AA05

Oksükodoonil on afiinsus kappa-, müü- ja deltaopioidretseptorite suhtes ajus ja seljaajus. Ta toimib nendesse retseptoritesse kui opioidagonist ilma antagonistliku toimeta. Terapeutilised toimed on peamiselt analgeetiline ja sedatiivne. Võrreldes oksükodooni toimeainet kiiresti vabastava ravimvormiga, manustatuna koos teiste ravimitega või ilma, tagavad toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid märkimisväärselt pikema valuvaigistava perioodi ilma kõrvaltoimete esinemise olulise suurenemiseta.

Oksükodooni efektiivsust on näidatud vähivaluravis, post-operatiivse valu ja tõsise mitte-kasvajalise valu nagu diabeetiline neuropaatia, postherpeetiline neuralgia, alaselja ja osteoartroosivalu leevendamisel. Viimasel näidustusel on ravi pikkus olnud kuni 18 kuud ja olnud efektiivne paljudel patsientidel, kellel MSPVA-d ei ole taganud piisavat valu leevendust. Oksükodooni toimet neuropaatilise valu leevendamisel on tõestatud kolme platseeboga kontrollitud uuringuga.

Kroonilise mitte-kasvajalise valuga patsientidel on stabiilse annustamise juures näidatud analgeesia püsimist kuni 3 aasta jooksul.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide biosaadavus suukaudsel manustamisel on võrreldav biosaadavusega oksükodooni sisaldava tavalise ravimvormi biosaadavusega, kuid toimeainet prolongeeritult vabastava ravimvormi puhul kujuneb maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas 4...5 tunni jooksul, samas kui tavalise preparaadi puhul on see aeg ligikaudu 1...1,5 tundi. Oksükodooni toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide 12-tunniste intervallidega manustamisel kujunev maksimaalne ja minimaalne kontsentratsioon on samaväärsed kontsentratsioonidega, mis on mõõdetud tavaliste oksükodooni tablettide sama annuse manustamisel 6-tunniste intervallidega.

Rasvarikka toidu söömine ei mõjuta oksükodooni maksimaalset kontsentratsiooni vereplasmas ega ka oksükodooni tablettidest vabanevat ja imenduvat oksükodooni kogust.

Tablette ei tohi purustada ega närida, sest selle tagajärjel vabaneb prolongeeritult vabastavate tablettide struktuuri rikkumise tõttu kiiresti suures koguses oksükodooni.

Jaotumine

Oksükodooni absoluutne biosaadavus on ligikaudu 2/3 parenteraalse ravimi manustamisel saadavast. Tasakaalukontsentratsiooni korral on oksükodooni jaotusruumala 2,6 l/kg; seonduvus plasmavalkudega 38...45%; eliminatsiooni poolväärtusaeg 4...6 tundi ja plasmakliirens 0,8 l/min. Oksükodooni eliminatsiooni poolväärtusaeg toimeainet prolongeeritult vabastavast ravimvormist on tasakaalukontsentratsiooni korral 4...5 tundi, see saabub keskmiselt 1 päevaga.

Biotransformatsioon

Oksükodoon metaboliseerub soolestikus ja maksas tsütokroom P450 ensüümsüsteemi vahendusel noroksükodooniks ja oksümorfooniks, aga ka mitmeteks glükuroniidkonjugaatiteks. In vitro uuringud on näidanud, et tsimetidiini terapeutilised annused ei oma tõenäoliselt noroksükodooni moodustumisele erilist

toimet. Inimesel vähendab kinidiin oksümorfooni moodustumist, kusjuures oksükodooni farmakoloogilised omadused suuremalt jaolt ei muutu. Metaboliitide osalus üldise farmakoloogilise toime moodustamisel on ebaoluline.

Eritumine

Nii oksükodoon kui tema metaboliidid erituvad uriini ja väljaheitega. Oksükodoon läbib platsentaarbarjääri ja seda leidub rinnapiimas.

Eakad

Eakatel on AUC 15% kõrgem kui noorematel täiskasvanutel.

Sugu

Naistel on arvestatuna kehakaalu järgi oksükodooni plasmakontsentratsioon keskmiselt 25% kõrgem kui meestel. Selle põhjus on teadmata.

Neerufunktsiooni häire

Esmased andmed kerge kuni mõõduka neerufunktsiooni häirega patsientide uuringust näitavad, et oksükodooni ja noroksükodooni maksimaalsed plasmakontsentratsioonid olid vastavalt ligikaudu 50% ja 20% kõrgemad ning oksükodooni, noroksükodooni ja oksümorfooni AUC väärtused ligikaudu 60%, 60% ja 40% kõrgemad kui tervetel isikutel. Oksükodooni eliminatsiooni poolväärtusaeg pikeneb ainult 1 tunni võrra.

Kerge kuni mõõdukas maksafunktsiooni häire

Kerge kuni mõõduka maksafunktsiooni häirega patsientidel on oksükodooni ja noroksükodooni plasmakontsentratsioonid ligikaudu vastavalt 50% ja 20% kõrgemad kui tervetel isikutel. AUC väärtused olid vastavalt ligikaudu 95% ja 75% kõrgemad. Oksümorfooni maksimaalsed

plasmakontsentratsioonid ja AUC väärtused oli 15...50% võrra madalamad. Oksükodooni eliminatsiooni poolväärtusaeg pikeneb 2,3 tunni võrra.

Prekliinilised ohutusandmed

Oksükodooni reproduktsioonitoksilisuse kohta ei ole piisavalt andmeid ning andmeid ei ole fertiilsuse ja postnataalsete toimete kohta emakasisese manustamise järgselt. Oksükodoon ei põhjusta rottidel ja küülikutel väärarenguid annustes, mis olid 1,5…2.5 korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 160 mg ööpäevas, arvutatuna keha kilogrammi kohta.

Pikaajalisi kartsinogeensuse uuringuid ei ole läbi viidud.

Oksükodoon ei osutunud mutageenseks järgmistes uuringutes: Ames’i Salmonella ja E. coli test, nii metaboolse aktivatsiooniga kui ilma, annustes kuni 5000 mikrogrammi; kromosomaalsete aberratsioonide test inimese lümfotsüütidel (ilma metaboolse aktivatsioonita annustes kuni 1500 mikrogrammi/ml ja koos aktivatsiooniga 48 tundi pärast ekspositsiooni), annustes kuni 5000 mikrogrammi/ml; ning in vivo luuüdi mikronukleuste test hiirtel (plasmakontsentratsioonidega kuni 48 mikrogrammi/ml). Mutageenseid toimeid täheldati metaboolse aktivatsiooni kasutamisel inimese kromosomaalsete aberratsioonide testis (kontsentratsioonides ≥ 1250 mikrogrammi /ml) 24 tundi, kuid mitte 48 tundi pärast ekspositsiooni; ning hiirte lümfoomirakkude testis metaboolse aktivatsiooniga (annuses ≥50 mikrogrammi/ml) ja ilma metaboolse aktivatsioonita (annuses ≥400 mikrogrammi/ml). Nende uuringute tulemused näitavad, et genotoksiline toime inimesele on madal.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Pelletid:

Suhkrusfäärid (sahharoos, maistärklis)

Hüpromelloos

Talk

Pelletite kate:

Etüültselluloos

Hüdroksüpropüültselluloos

Propüleenglükool

Lõppsegu:

Karmelloosnaatrium

Mikrokristalliline tselluloos

Magneesiumstearaate [taimne]

Kolloidne veevaba ränidioksiid

Tableti kate:

Sobimatus

• Dolocodon 10 mg: polüvinüülalkohol, titaandioksiid (E171), makrogool 3350, punane raudoksiid (E172), talk
• Dolocodon 20 mg: polüvinüülalkohol, titaandioksiid (E171), makrogool 3350, talk
• Dolocodon 40 mg: polüvinüülalkohol, titaandioksiid (E171), makrogool 3350, punane raudoksiid (E172), talk

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

2 aastat.

HDPE pudelid: Ravim tuleb kasutada 4 nädala jooksul pärast pakendi esmast avamist, kui seda hoida tihedalt suletuna originaalpakendis.

Säilitamise eritingimused

Blister: Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

HDPE pudel: Hoida pudel tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Lapsekindel PVC/PE/PVDC-alumiinium blister, mis sisaldab valget poolläbipaistvat lamineeritud fooliumi ja alumiinium fooliumi.

HDPE pudelid lapsekindla PE ärakeeratava korgiga.

Pakendi suurus:

10, 20, 28, 30, 56, 60, 90, 98, 112 või 120 toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

ZENTIVA k.s., U kabelovny 130, 102 37 Prague 10, Tšehhi Vabariik

MÜÜGILOA NUMBRID

10 mg: 707610

20 mg: 707810

40 mg: 707710

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 27.09.2010

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 14.09.2016

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

september 2016