Doribax
Artikli sisukord
Doribax
Doribax on toimeainet doripeneemi sisaldav ravim. Seda turustatakse pulbrina, millest valmistatakse infusioonilahus (veeni tilgutatav lahus).
Doribax
Mis on Doribax?
Doribax on toimeainet doripeneemi sisaldav ravim. Seda turustatakse pulbrina, millest valmistatakse infusioonilahus (veeni tilgutatav lahus).
Milleks Doribaxi kasutatakse?
Doribax on antibiootikum. Seda kasutatakse järgmiste infektsioonide raviks:
•nosokomiaalne pneumoonia (kopsupõletik). Nosokomiaalne tähendab seda, et infektsioon tekkis haiglas, ning mõiste hõlmab ka ventilaatori (hingamisaparaadi) kasutamisest tingitud pneumooniat;
•kõhukoopa komplitseeritud infektsioonid. Komplitseeritud tähendab, et infektsiooni on raske ravida;
•kuseteede komplitseeritud infektsioonid.
Enne Doribaxi kasutamist peab arst arvesse võtma antibiootikumide kasutamise ametlikke suuniseid.
Ravimit saab üksnes retsepti alusel.
Kuidas Doribaxi kasutatakse?
Doribaxi tavaline annus on 500 mg iga kaheksa tunni järel. Üks infusioon kestab ühe tunni, kuigi mõnel pneumooniaga patsiendil võib olla vajalik neli tundi kestva infusiooni kasutamine. Ravi kestab tavaliselt 5–14 päeva sõltuvalt infektsiooni raskusest ja patsiendi reageerimisest ravile. Kuna ravim eemaldatakse organismist neerude kaudu, tuleb keskmise või raske neerupuudulikkusega patsientidel Doribaxi annust vähendada.
Doribaxi ei ole soovitatav kasutada alla 18aastastel lastel, sest selles vanuserühmas ei ole ravimi ohutuse ja tõhususe kohta piisavalt andmeid.
Kuidas Doribax toimib?
Doribaxi toimeaine doripeneem on karbapeneemide rühma kuuluv antibiootikum. Ravim kinnitub bakterirakkude pinnal olevate teatud tüüpi valkude külge. See takistab bakterit ümbritseva rakuseina moodustumist, mille tõttu bakterid hukkuvad. Bakterite loetelu, mille vastu Doribax toimib, on esitatud ravimi omaduste kokkuvõttes (Euroopa avaliku hindamisaruande osa).
Kuidas Doribaxi uuriti?
Enne inimuuringuid kontrolliti Doribaxi toimet muude katsetega.
Doribaxi uuriti viies põhiuuringus, milles seda võrreldi teiste antibiootikumidega.
•Kahes uuringus võrreldi Doribaxi piperatsilliini/tasobaktaamiga või imipeneemiga kokku 979-l nosokomiaalse pneumooniaga patsiendil.
•Kahes uuringus võrreldi Doribaxi meropeneemiga kokku 962-l kõhukoopa komplitseeritud infektsiooniga patsiendil.
•Ühes uuringus võrreldi Doribaxi levofloksatsiiniga 753-l kuseteede komplitseeritud infektsiooniga patsiendil.
Kõigis uuringutes oli tõhususe peamine näitaja patsientide arv, kellel infektsioon raviga paranes.
Milles seisnes uuringute põhjal Doribaxi kasulikkus?
Doribax oli infektsioonide ravimisel sama tõhus kui teised antibiootikumid.
•Vaadeldes kahe nosokomiaalse pneumoonia uuringu tulemusi koos, paranes 75% Doribaxi saanud patsientidest (195 patsienti 260st) võrreldes piperatsilliini/tasobaktaami või imipeneemi saanud patsientidega, kellest paranes 72% (174 patsienti 241st).
•Vaadeldes kahe kõhukoopa komplitseeritud infektsiooni uuringu tulemusi koos, paranes 85% Doribaxi saanud patsientidest (275 patsienti 325st) võrreldes meropeneemi saanud patsientidega, kellest paranes 84% (260 patsienti 309st).
•Kuseteede komplitseeritud infektsiooni uuringutes paranes 82% Doribaxiga ravitud patsientidest (230 patsienti 280st), võrreldes levofloksatsiiniga ravitud patsientidega, kellest paranes 83% (221 patsienti 265st).
Mis riskid Doribaxiga kaasnevad?
Doribaxi kõige sagedam kõrvalnäht (esinenud enam kui ühel patsiendil kümnest) on peavalu. Doribaxi kohta teatatud kõrvalnähtude täieliku loetelu leiate pakendi infolehelt.
Doribaxi ei tohi kasutada patsientidel, kes võivad olla doripeneemi või teiste karbapeneemide suhtes ülitundlikud (allergilised). Seda ei tohi kasutada patsientidel, kellel on tugev allergia teiste beetalaktaamantibiootikumide, nagu näiteks penitsilliinide või tsefalosporiinide suhtes.
Miks Doribax heaks kiideti?
Inimravimite komitee otsustas, et Doribaxi kasulikkus nosokomiaalse pneumoonia, kõhuõõne komplitseeritud infektsioonide ja kuseteede komplitseeritud infektsioonide ravis täiskasvanutel ületab ravimi kasutamisega seotud ohud. Komitee soovitas anda Doribaxile müügiloa.
Muu teave Doribaxi kohta
Euroopa Komisjon väljastas Doribaxi müügiloa, mis kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil, ettevõttele Janssen-Cilag International NV 25. juulil 2008.
Kokkuvõtte viimane uuendus: 06-2008.
LISA I
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Doribax 250 mg infusioonilahuse pulber
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Iga viaal sisaldab doripeneemmonohüdraati koguses, mis vastab 250 mg doripeneemile.
Ravim ei sisalda abiaineid.
3. RAVIMVORM
Infusioonilahuse pulber (infusioonipulber).
Valge kuni kahvatukollakas kristalne pulber.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Doribax on näidustatud täiskasvanutele järgnevalt loetletud infektsioonide raviks (vt lõigud 4.4 ja 5.1):
• Nosokomiaalpneumoonia (sh kunstliku kopsuventilatsiooniga seotud pneumoonia)
• Tüsistunud intraabdominaalsed infektsioonid
• Tüsistunud kuseteede infektsioonid
Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid ravijuhiseid.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Järgmises tabelis on toodud soovituslikud annused ja manustamisviis infektsioonide kaupa.
Infektsioon Annus Sagedus Infusiooni
kestus
Nosokomiaalpneumoonia, sh kunstliku
kopsuventilatsiooniga seotud pneumoonia
500 mg iga 8 tunni järel 1 või
4 tundi*
Tüsistunud intraabdominaalsed infektsioonid 500 mg iga 8 tunni järel 1 tund
Tüsistunud kuseteede infektsioonid,
sh püelonefriit
500 mg iga 8 tunni järel 1 tund
* Lähtudes peamiselt farmakokineetika/farmakodünaamika kaalutlustest võib 4-tunnine infusiooniaeg olla sobivam
vähemtundlike patogeenide korral (vt lõik 5.1). Sellist annustamisskeemi tuleks kaaluda ka eriti raskete infektsioonide
korral.
Infusioonilahuse kõlblikkusaega vt lõik 6.3.
Tavaline doripeneemiravi kestus on 5...14 päeva ning see peab lähtuma haiguse raskusest,
infektsioonikohast ja kliinilise seisundi paranemisest. Kliinilistes uuringutes manustati doripeneemi
kuni 14 päeva ja pikema ravi ohutust ei ole kindlaks tehtud. Pärast kliinilise paranemise saavutamist on
võimalik üle minna intravenoosselt doripeneemi manustamiselt sobivale suukaudsele ravile.
Annus laste puhul
Ravimit Doribax ei soovitata kasutada alla 18-aastastel lastel puudulike ohutuse ja efektiivsuse
andmete tõttu.
Annus neerukahjustusega patsientide puhul
Kui patsiendil on kerge neerukahjustus (kreatiniini kliirens (CrCl) on >50 kuni ≤ 80 ml/min), ei tule
annuseid kohandada. Mõõduka neerukahjustuse korral (CrCl ≥30…≤50 ml/min) on ravimi Doribax
annus 250 mg iga 8 tunni järel (vt lõik 6.6). Raske neerukahjustuse korral (CrCl <30 ml/min) on ravimi
Doribax annus 250 mg iga 12 tunni järel (vt lõik 6.6). Ravimit Doribax tuleb manustada ettevaatusega
raske neerukahjustuse korral puudulike kliiniliste andmete ja eeldatava suurenenud ekspositsiooni tõttu
doripeneemile ja tema metaboliidile (doripeneem-M-1).
Annus dialüüsi saavate patsientide puhul
Ravimi Doribax annustamise ja manustamise soovitused pidevat neeruasendusravi saavatele
patsientidele on esitatud järgnevas tabelis:
CRRT
protseduur
Glomerulaarfiltratsiooni
määr
Annus Sagedus Infusiooniaega,b,c Eesmärgi
saavutamine
(MIC)
CVVH ≤ 30 ml/min 250 mg Iga 12 h järel 4 tundi ≤ 1 mg/l
CVVHDF < 5 ml/min 250 mg Iga 12 h järel 4 tundi ≤ 1 mg/l
CVVHDF 5…30 ml/min 500 mg Iga 12 h järel 4 tundi ≤ 1 mg/l
CRRT: pidev neeruasendusravi; CVVH: pidev venovenoosne hemofiltratsioon; CVVHDF: pidev venovenoosne hemodiafiltratsioon; MIC:
minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon
a Ägeda neerupuudulikkusega patsientidel, kes saavad pidevat neeruasendusravi, on vajalik infusiooniaeg 4 tundi, võttes arvesse
võimaliku karbapeneemide mitterenaalse kliirensi suurenemise ägeda neerupuudulikkusega patsientidel.
b Kroonilise neerukahjustusega pidevat neeruasendusravi saavatel patsientidel võib infusiooniaeg olla kas 1 tund või 4 tundi. Vähem
tundlike patogeenide poolt põhjustatud infektsioonide või eriti raskete infektsioonide puhul võib peamiselt FK/FD kaalutlustel olla
sobivam 4-tunnine infusiooniaeg maksimeerimaks protsentuaalset annustamisintervalli aega, millal doripeneemi plasmakontsentratsioon
ületab minimaalset inhibeerivat kontsentratsiooni (%T > MIC) (vt lõik 5.1).
c Infusioonilahuse kõlblikkusaeg vt lõik 6.3.
Annustamissoovitusi patogeenide korral, mille MIC on > 1 mg/ml ei ole pideva neeruasendusravi jaoks
kindlaks tehtud potentsiaalse doripeneemi ja doripeneem-M-1-metaboliidi kuhjumise tõttu (vt lõigud
4.4 ja 5.2). Kuna doripeneem-M-1 metaboliidi kohta on kliinilisi andmeid vähe ning oodatav on
suurenenud ekspositsioon, on pideval neeruasendusravil patsientide puhul soovitav hoolikas
ohutusjärelevalve (vt lõik 4.4).
Puudub piisav teave, mille alusel anda annuse kohandamise soovitusi hemodialüüsi muul meetodil
saavatele patsientidele (vt lõik 5.2).
Annus eakate patsientide puhul (≥65-aastased)
Eakatel patsientidel ei tule annuseid kohandada, v.a mõõduka kuni raske neerukahjustuse korral (vt
eespool Annus neerukahjustusega patsientide puhul ja lõik 5.2).
Annus maksakahjustusega patsientide puhul
Annust ei ole vaja kohandada.
Manustamisviis
Doribax tuleb manustamiskõlblikuks muuta ning täiendavalt lahjendada (vt lõik 6.6) ja seejärel
manustada veenisisese infusioonina 1 või 4 tunni jooksul.
4.3 Vastunäidustused
• Ülitundlikkus toimeaine suhtes.
• Ülitundlikkus mõne muu karbapeneemi rea antibiootikumi suhtes.
• Raske ülitundlikkus (nt anafülaktiline reaktsioon, raske nahareaktsioon) ükskõik millise muu
beetalaktaam-antibiootikumi suhtes (nt penitsilliinid või tsefalosporiinid).
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Beetalaktaam-antibiootikume saanud patsientidel on tekkinud raskeid ja mõnikord surmaga lõppenud
ülitundlikkuse (anafülaktilisi) reaktsioone. Enne ravi algust ravimiga Doribax tuleb hoolikalt välja
selgitada, kas patsiendil on olnud ülitundlikkusreaktsioone sama klassi või beetalaktaam4
antibiootikumide suhtes. Sel juhul tuleb ravimit Doribax kasutada ettevaatusega. Kui peaks tekkima
ülitundlikkusreaktsioon ravimi Doribax suhtes, tuleb ravim kohe ära jätta ja võtta kasutusele sobivad
vastumeetmed. Tõsised ägedad ülitundlikkuse (anafülaktilised) reaktsioonid vajavad kiiret erakorralist
ravi.
Ravi ajal teiste karbapeneemidega on harva esinenud krampe.
Doribax’i kasutajatel on teatatud Clostridium difficile põhjustatud pseudomembranoossest koliidist,
mille raskusaste võib olla kergest eluohtlikuni. Seetõttu on oluline seda diagnoosi arvesse võtta, kui
patsiendil tekib antibiootikumi võtmise ajal või pärast antibiootikumi võtmist kõhulahtisus
(vt lõik 4.8).
Nagu kõiki antibiootikume, võib ka doripeneemi kasutamist seostada langenud tundlikkusega
bakteritüvede väljakujunemise ja selektsiooniga. Patsiendi seisundit tuleb ravi ajal tähelepanelikult
jälgida. Kui superinfektsioon tekib, tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed. Hoiduda tuleb
pikaajalisest Doribax-ravist.
Doripeneemi ja valproehappe/naatriumvalproaadi samaaegne kasutamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).
Kui Doribax’i manustati uuringu ajal inhalatsiooni teel, tekkis pneumoniit. Seetõttu ei tohiks Doribax’i
sel teel manustada.
Pidevat neeruasendusravi saavatel patsientidel võib ekspositsioon metaboliit doripeneem-M-1-le
suureneda tasemeni, mille puhul siiani puuduvad in vivo ohutusandmed. Metaboliidil puudub
farmakoloogiline aktiivsus sihtkoha suhtes, kuid muud võimalikud farmakoloogilised toimed on
teadmata. Seetõttu on soovitav hoolikas ohutusjärelevalve (vt lõigud 4.2 ja 5.2).
Kliinilistes uuringutes osalevate patsientide populatsiooni kirjeldus
Kahes nosokomiaalpneumoonia (N=979) kliinilises uuringus oli 60%-l kliiniliselt hinnatud Doribaxravi
saavatest patsientidest kunstliku kopsuventilatsiooniga seotud pneumoonia (ventilator-associated
pneumonia, VAP). Neist 50%-l oli hilise algusega VAP (tekkis pärast viiepäevast kunstlikku
ventilatsiooni) ja 54%-l oli APACHE (Acute Physiology And Chronic Health Evaluation)
II skoor >15 ja 32%-le patsientidest manustati kaasuvalt aminoglükosiide (76%-le rohkem kui
3 päeva).
Kahes kliinilises uuringus oli tüsistunud intraabdominaalse infektsiooniga (N=962) patsientide seas
mikrobioloogiliselt hinnatud Doribax-ravi korral kõige sagedasem anatoomiline infektsioonikoht
apendiks (62%). Neist 51%-l oli ravi alguses generaliseerunud peritoniit. Muud infektsiooniallikad olid
kooloni perforatsioon (20%), tüsistunud koletsüstiit (5%) ja muude piirkondade infektsioonid (14%).
Ravi alguses oli 11%-l APACHE II skoor >10, 9,5%-l oli postoperatiivne infektsioon, 27%-l oli üks
või mitu intraabdominaalset abstsessi ning 4%-l oli kaasuv baktereemia.
Tüsistunud kuseteede infektsioonidega (N=1179) patsientidel tehtud kahes kliinilises uuringus oli
52%-l mikrobioloogiliselt hinnatud Doribax-ravi saanud patsientidel tüsistunud alumiste kuseteede
infektsioonid ning 48%-l püelonefriit, millest 16% oli tüsistunud. Kokku oli ravi alguses 54%-l
patsiendil püsivad tüsistused, 9%-l kaasuv baktereemia ning 23%-l kaasuv infektsioon
levofloksatsiinile resistentse uropatogeeniga.
Kogemused raskelt immunokomprimeeritud patsientidega, kes saavad immunosupressiivset ravi ja
kellel on väljendunud neutropeenia, on piiratud kuna see populatsioon jäeti III faasi uuringutest välja.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Doripeneem läbib tsütokroom P450 (CYP450) vahendatud metabolismi vähesel määral või üldse mitte.
In vitro uuringud on näidanud, et doripeneem ei pärsi ega aktiveeri CYP450 toimet. Seetõttu ei ole
oodata CYP450-ga seotud ravimite koosmõjusid (vt lõik 5.2).
On näidatud, et doripeneemi ja valproehappe koosmanustamine vähendab seerumi valproehappe taset
märkimisväärselt alla terapeutilise vahemiku. Valproehappe vähenenud tase võib põhjustada
ebaadekvaatse kontrolli krampide üle. Ühes koostoimeuuringus vähenes valproehappe
seerumikontsentratsioon märgatavalt (AUC vähenes 63%) pärast doripeneemi ja valproehappe
koosmanustamist. Koostoime algas kiiresti. Kuna patsientidele manustati ainult neli doripeneemi
annust, ei saa välistada valproehappe taseme edasist vähenemist pikemaajalisel koosmanustamisel.
Valproehappe taseme langusest on teatatud ka koosmanustamisel teiste karbapeneemidega, saavutades
60...100% languse valproehappe tasemes ligikaudu kahe päevaga. Seetõttu tuleks kaaluda alternatiivset
antibakteriaalset või täiendavat krambivastast ravi.
Probenetsiid konkureerib doripeneemiga renaalse tubulaarse sekretsiooni osas ning vähendab
doripeneemi väljutamist neerude kaudu. Koostoimeuuringus suurenes probenetsiidi samaaegsel
manustamisel doripeneemi keskmine AUC 75%. Seetõttu ei soovitata probenetsiidi manustada koos
ravimiga Doribax. Välistada ei saa koostoimeid teiste renaalse tubulaarse sekretsiooni teel erituvate
ravimitega.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Doripeneemi kasutamise kohta raseduse ajal on vähe kliinilisi andmeid. Loomkatsete põhjal ei saa
välistada kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule
(vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele pole teada. Ravimit Doribax ei tohi raseduse ajal kasutada, kui
see ei ole kindlalt hädavajalik.
Ei ole teada, kas doripeneem eritub rinnapiima. Rottidel tehtud uuringud on näidanud, et doripeneem ja
selle metaboliidid imenduvad rinnapiima. Kui otsustatakse imetamise jätkamise/katkestamise või
Doribax-ravi jätkamise/katkestamise üle, tuleb arvestada rinnaga toitmise kasu lapsele ja Doribax-ravi
kasu emale.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi Doribax toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid tehtud.
Baseerudes teatatud kõrvaltoimete andmetele, ei ole tõenäoline, et Doribax mõjutaks autojuhtimise ja
masinate käsitsemise võimet.
4.8 Kõrvaltoimed
II ja III faasi kliinilistes uuringutes osalenud 3142 täiskasvanul (1817 said ravimit Doribax) tekkis
ravimiga Doribax (500 mg iga 8 tunni järel) seoses kõrvaltoimeid 32%-l. Ravimi Doribax jättis
kõrvaltoimete tõttu ära kokku 0,1% patsienti. Doribax-ravi katkestamise tinginud kõrvaltoimed olid
iiveldus (0,1%), kõhulahtisus (0,1%), nahasügelemine (0,1%), tupe seeninfektsioon (0,1%),
maksaensüümide aktiivsuse tõus (0,2%) ja nahalööve (0,2%). Kõige sagedasemad kõrvaltoimed olid
peavalu (10%), kõhulahtisus (9%) ja iiveldus (8%).
Ravimi Doribax kliinilistes uuringutes ja turustamisjärgselt registreeritud kõrvaltoimed on loetletud
alljärgnevalt, jaotatuna sageduse alusel. Kõrvaltoimete sagedused on määratletud järgmiselt: väga sage
(≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), teadmata (ei saa hinnata
olemasolevate andmete alusel).
Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Ravimi Doribax kliinilistes uuringutes ja turustamisjärgselt registreeritud kõrvaltoimed
Infektsioonid ja infestatsioonid Sage: suuõõne kandidiaas, tupe seeninfektsioon
Vere ja lümfisüsteemi häired Aeg-ajalt: trombotsütopeenia, neutropeenia
Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt: ülitundlikkusreaktsioonid (vt lõik 4.4)
Teadmata: anafülaksia (vt lõik 4.4)
Närvisüsteemi häired Väga sage: peavalu
Vaskulaarsed häired Sage: veenipõletik
Seedetrakti häired Sage: iiveldus, kõhulahtisus
Aeg-ajalt: C. difficile koliit (vt lõik 4.4)
Maksa- ja sapiteede häired Sage: maksaensüümide aktiivsuse tõus
Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage: lööve, sügelemine
Teadmata: epidermise toksiline nekrolüüs, Stevensi-
Johnsoni sündroom
4.9 Üleannustamine
I faasi uuringus tervetel patsientidel, kellele infundeeriti 2 g doripeneemi 1 tunni vältel iga 8 tunni järel
10 kuni 14 päeva jooksul, oli lööbe esinemissagedus väga sage (8-st patsiendist 5-l). Lööve kadus
10 päeva jooksul pärast doripeneemi manustamise lõpetamist.
Üleannustamise korral tuleb Doribax ära jätta ning rakendada üldtoetavat ravi, kuni toimeaine on
organismist neerude kaudu väljutatud. Doribax on eemaldatav pideva neeruasendusravi või
hemodialüüsi teel (vt lõik 5.2). Üleannustamise ravis puudub siiski mõlema raviviisi kasutamise
kogemus.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, karbapeneemid, ATCkood:
J01DH04.
Toimemehhanism
Doripeneem on sünteetiline antibakteriaalne karbapeneem.
Doripeneemi bakteritsiidne toime seisneb bakteriraku seina biosünteesi pärssimises. Doripeneem
inaktiveerib paljusid essentsiaalseid penitsilliini siduvaid valke (PBP-d), mille tagajärjel rakuseina
süntees pärsitakse ning rakk sureb.
In vitro uuringud doripeneemiga on näidanud, et doripeneemil on nõrk antagonistlik mõju teiste
antibakteriaalsete ainete suhtes ja vastupidi. On täheldatud aditiivset ja nõrka sünergilist toimet
Pseudomonas aeruginosa suhtes amikatsiini ja levofloksatsiiniga ning gram-positiivsete bakterite
suhtes daptomütsiini, linesoliidi, levofloksatsiini ja vankomütsiiniga.
Farmakokineetiline/farmakodünaamiline suhe
Sarnaselt teiste beetalaktaamidega on prekliinilistes farmakokineetika/farmakodünaamika uuringutes
näidatud, et aeg, mil doripeneemi plasmakontsentratsioon ületab haigustekitaja minimaalset
inhibeerivat kontsentratsiooni (%T>MIC), korreleerub tõhususega kõige paremini. Lõppenud III faasi
katsetustel ja populatsiooni FK andmetele tuginevate haigustekitaja tundlikkuse tulemustel põhinevad
Monte Carlo simulatsioonitestid viitasid, et %T>MIC sihtmärk 35% saavutati enam kui 90%
patsientidest, kellel oli nosokomiaalpneumoonia, tüsistunud kuseteede infektsioonid ja tüsistunud
intraabdominaalsed infektsioonid ning seda kõikide neerufunktsiooni häire raskusastmete puhul.
Ravimi Doribax infusiooniaja pikendamine 4 tunnini suurendab kasutatud annuse %T>MIC ja selle
alusel on võimalik manustada 4-tunnist infusiooni patsientidele, kellel on nosokomiaalpneumoonia, sh
kunstliku kopsuventilatsiooniga seotud pneumoonia. Saavutamaks eesmärki 50% T>MIC vähemalt
95%-l patientidest, võib raskesti haigetele ja nõrgenenud immuunvastusega patsientidele 4-tunnine
infusioon olla sobivam, kui doripeneemi MIC teadaoleva(te)le või tõenäolis(t)ele patogeeni(de)le on
määratud või on see eeldatavalt ≥0,5 mg/l (vt lõik 4.2). Monte Carlo simulatsioonitestid toetasid
raviskeemi 500 mg 4-tunnine infusioon iga 8 tunni järel normaalse neerufunktsiooniga uuritavate
puhul, kui doripeneemi MIC on ≤4 mg/l.
Resistentsuse mehhanism
Doripeneemi mõjutavad bakteriaalse resistentsuse mehhanismid on muuhulgas toimeaine
inaktiveerimine karbapeneemi hüdrolüüsivate ensüümide toimel, mutantsed või omandatud PBPd,
välismembraani läbilaskvuse vähenemine ning aktiivne väljaviimine rakust. Doripeneem on stabiilne
enamiku beetalaktaamide hüdrolüüsi suhtes, siia alla kuuluvad nii gram-positiivsete kui ka
-negatiivsete bakterite penitsillinaasid ja tsefalosporinaasid, v.a suhteliselt vähelevinud karbapeneemi
hüdrolüüsivad beetalaktamaasid. Liigid, mis on resistentsed teiste karbapeneemide suhtes, on üldiselt
ko-resistensed ka doripeneemi suhtes. Metitsiliin-resistentseid stafülokokke tuleks alati lugeda ka
doripeneemile resistentseiks. Sarnaselt teistele antibiootikumidele (sh karbapeneemid) on kinnitust
leidnud doripeneemi resistentseid bakteritüvesid selekteeriv toime.
Tundlikkusläved
Antimikroobse tundlikkuse Euroopa analüüsikomitee testides (EUCAST, European Committee on
Antimicrobial Susceptibility Testing) kinnitatud minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni läved on
järgmised:
Liigiga mitteseotud S ≤1 mg/l ja R >4 mg/l
Stafülokokid järeldatud metitsilliini tundlikkuslävest
Enterobacteriaceae S ≤1 mg/l ja R >4 mg/l
Acinetobacter spp. S ≤1 mg/l ja R >4 mg/l
Pseudomonas spp. S ≤1 mg/l ja R >4 mg/l
Streptococcus spp., v.a. S. pneumoniae: S ≤1 mg/l ja R >1 mg/l
S. pneumoniae S ≤1 mg/l ja R >1 mg/l
Enterokokid „mittevastav sihtmärk“
Haemophilus spp. S ≤1 mg/l ja R >1 mg/l
N.gonorrhoeae ebapiisavad andmed
Anaeroobid S ≤1 mg/l ja R >1 mg/l
Tundlikkus
Omandatud resistentsuse olemasolu konkreetse liigi osas võib varieeruda, sõltudes geograafilisest
asukohast ja ajast. Juhinduda tuleks kohalikest resistentsust käsitlevatest andmetest, seda eriti raskete
infektsioonide ravimisel. Vajadusel tuleb konsulteerida ekspertidega, kui kohalik resistentsuse olukord
on selline, et ravimi mõju vähemalt osade infektsioonide puhul on küsitav.
Euroopa Liidus on kirjeldatud karbapeneemile resistentsete organismidega seotud lokaliseeritud
infektsioonipuhanguid. Alltoodud teave annab vaid ligikaudse juhise tõenäosuse kohta, kas
mikroorganism on doripeneemi suhtes tundlik või mitte.
Enamasti tundlikud liigid
Gram-positiivsed aeroobid
Enterococcus faecalis*$
Staphylococcus aureus (ainult metitsilliini suhtes tundlikud tüved)*^
Staphylococcus spp. (ainult metitsilliini suhtes tundlikud tüved)^
Streptococcus pneumoniae*
Streptococcus spp.
Gram-negatiivsed aeroobid
Citrobacter diversus
Citrobacter freundii
Enterobacter aerogenes
Enterobacter cloacae*
Haemophilus influenzae*
Escherichia coli*
Klebsiella pneumoniae*
Klebsiella oxytoca
Morganella morganii
Proteus mirabilis*
Proteus vulgaris
Providencia rettgeri
Providencia stuartii
Salmonella spp.
Serratia marcescens
Shigella spp.
Anaeroobid
Bacteroides fragilis*
Bacteroides caccae*
Bacteroides ovatus
Bacteroides uniformis*
Bacteroides thetaiotaomicron*
Bacteroides vulgatus*
Bilophila wadsworthia
Peptostreptococcus magnus
Peptostreptococcus micros*
Porphyromonas spp.
Prevotella spp.
Sutterella wadsworthensis
Liigid, mille puhul võib tekkida omandatud resistentsus
Acinetobacter baumannii*
Acinetobacter spp.
Burkholderia cepacia$+
Pseudomonas aeruginosa*
Loomulikult resistentsed organismid
Gram-positiivsed aeroobid
Enterococcus faecium
Gram-negatiivsed aeroobid
Stenotrophomonas maltophilia
Legionella spp.
* liigid, mille suhtes on kliinilistes uuringutes toimet täheldatud
$ liigid, millel on loomulikult keskmine tundlikkus
+ liigid, millel on >50% omandatud resistentsus ühes või enamas liikmesriigis
^ kõiki metitsilliin-resistentseid stafülokokke tuleb käsitleda kui doripeneemile resistentseid
5.2 Farmakokineetilised omadused
Doripeneemi keskmine Cmax ja AUC0-∞ oli tervetel vabatahtlikel erinevates uuringutes pärast 500 mg
manustamist 1 tunni vältel vastavalt 23 μg/ml ja 36 μg.h/ml. Erinevates uuringutes oli doripeneemi
keskmine Cmax ja AUC0-∞ tervetel uuritavatel pärast 500 mg ja 1 g manustamist 4 tunni vältel vastavalt
ligikaudu 8 μg/ml ja 17 μg/ml ning 34 μg.h/ml ja 68 μg.h/ml. Normaalse neerufunktsiooniga
uuritavatel ei kuhju doripeneem pärast mitut veenisisest infusiooni (500 mg või 1 g iga 8 tunni järel
7 kuni 10 päeva).
Doripeneemi üksikannuse farmakokineetilised näitajad 4-tunnise infusiooni järel tsüstilise fibroosiga
täiskasvanutel vastavad tsüstilise fibroosita täiskasvanutel täheldatavatele näitajatele. Adekvaatseid ja
hästikontrollitud uuringuid doripeneemi ohutuse ja efektiivsuse kohta tsüstilise fibroosiga patsientidel
läbi viidud ei ole.
Jaotumine
Doripeneemi keskmine seonduvus plasmavalkudega oli ligikaudu 8,1% ja see on sõltumatu
plasmakontsentratsioonist. Püsiseisundis oli jaotusruumala ligikaudu 16,8 l, mis on sarnane inimese
rakuvälise vedelikumahuga. Doripeneem jõuab hästi mitmetesse kehavedelikesse ja -kudedesse, nagu
emakakude, retroperitoneaalne vedelik, eesnäärmekude, sapipõiekude ja uriin.
Metabolism
Doripeneemi metabolism mikrobioloogiliselt inaktiivseks avatud tsükliga metaboliidiks kulgeb
peamiselt dehüdropeptidaasi-I kaudu. Doripeneem läbib tsütokroom P450 (CYP450) vahendatud
metabolismi vähesel määral või üldse mitte. In vitro uuringud on näidanud, et doripeneem ei pärsi ega
aktiveeri CYP isovormide 1A2, 2A6, 2C9, 2C19, 2D6, 2E1 või 3A4 toimet.
Eliminatsioon
Doripeneem väljutatakse peamiselt muutumatul kujul neerude kaudu. Doripeneemi keskmine plasma
terminaalne poolväärtusaeg on tervetel noortel täiskasvanutel ligikaudu 1 tund ja plasmakliirens
15,9 l/h. Keskmine renaalne kliirens on 10,3 l/h. Arvestades probenetsiidi samaaegsel manustamisel
täheldatud doripeneemi eliminatsiooni olulist langust, viitab ulatuslik renaalne kliirens sellele, et
doripeneem läbib nii glomerulaarfiltratsiooni, tubulaarse sekretsiooni kui ka tagasiimendumise.
Tervetele noortele täiskasvanutele manustatud ühekordse 500 mg ravimi Doribax annuse puhul leiti
uriinist vastavalt 71% muutumatul kujul toimeainena ja 15% avatud tsükliga metaboliidina. Pärast
radiomärgistatud 500 mg doripeneemi ühekordset manustamist tervetele noortele täiskasvanutele leiti
väljaheites alla 1% üldradioaktiivsusest. Doripeneemi farmakokineetika on lineaarne annusevahemikus
500 mg kuni 2 g, manustatuna intravenoosse infusioonina 1 tunni vältel, ja annusevahemikus 500 mg
kuni 1 g, manustatuna intravenoosse infusioonina 4 tunni vältel.
Neerupuudulikkus
Pärast 500 mg ravimi Doribax ühekordset manustamist suurenes kerge (CrCl 51…79 ml/min),
keskmise (CrCl 31…50 ml/min) ja raske neerukahjustusega (CrCl ≤30 ml/min) uuritavatel
doripeneemi AUC vastavalt 1,6; 2,8 ja 5,1 korda, võrreldes samaealiste tervete uuritavatega, kelle
neerufunktsioon on normaalne (CrCl >80 ml/min). Võrreldes tervete uuritavatega on raske
neerukahjustusega patsientidel mikrobioloogiliselt inaktiivse avatud ahelaga metaboliidi (doripeneem-
M-1) AUC eeldatavasti märgatavalt suurem. Keskmise kuni raske neerukahjustusega patsientidel tuleb
annuseid kohandada (vt lõik 4.2).
Pidevat neeruasendusravi saavatel patsientidel on vajalik kohandada ravimi Doribax annust (vt lõik
4.2). Uuringus 12 lõppjärgus neeruhaigusega uuritaval manustati doripeneemi ühekordne 500 mg
annus 1-tunnise intravenoosse infusioonina; võrreldes tervete isikutega suurenes süsteemne
ekspositsioon doripeneemile ja doripeneem-M-1-le . 12-tunnise CVVH seansi jooksul eemaldatud
doripeneemi ja doripeneem-M-1 kogused olid vastavalt ligikaudu 28% ja 10% annusest, 12-tunnise
CVVHDF seansi jooksul vastavalt ligikaudu 21% ja 8% annusest. Pideva neeruasendusravi patsientide
annustamissoovitused on välja töötatud niimoodi, et need tagaksid samasuguse süsteemse
ekspositsiooni doripeneemile nagu normaalse neerufunktsiooniga isikutel, kes saavad 500 mg
doripeneemi 1-tunnise infusiooniga, et säilitada doripeneemi kontsentratsioon, mis on suurem kui
minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon 1 mg/l ajavahemiku jooksul, mis on vähemalt 35%
annustamisintervallist, kuid säilitades samas ekspositsiooni doripeneemile ja doripeneem-M-1
metaboliidile väiksemana kui täheldati pärast 1 g doripeneemi manustamist 1-tunnise infusiooniga iga
8 tunni järel tervetele uuritavatele. Need annustamissoovitused on saadud pideval neeruasendusravil
lõppjärgus neeruhaigete andmete modelleerimisel, kusjuures on arvestatud karbapeneemide
mitterenaalse kliirensi võimalikku suurenemist ägeda neerupuudulikkusega patsientidel võrreldes
kroonilise neerukahjustusega patsientidega. Patsiendirühmas oli doripeneem-M-1 eliminatsioon
aeglane ning poolväärtusaeg (ja AUC) ei olnud rahuldavalt määratud. Seetõttu ei saa välistada, et
pideva neeruasendusravi patsientidel tekkiv ekspositsioon on arvestuslikust suurem, seega ka suurem
kui ekspositsioon metaboliidile pärast 1 g doripeneemi manustamist 1-tunnise infusiooniga iga 8 tunni
järel tervetele uuritavatele. Metaboliidile ekspositsiooni suurenemise tagajärjed in vivo on teadmata,
sest puuduvad andmed farmakoloogilise toime kohta, välja arvatud antimikroobne aktiivsus (vt lõik
4.4). Kui doripeneemi annust on suurendatud üle pideva neeruasendusravi korral soovitatud annuse on
süsteemne ekspositsioon metaboliit-M-1-le veelgi enam suurenenud. Sellise ekspositsiooni
suurenemise kliinilised tagajärjed ei ole teada.
Võrreldes tervete uuritavatega on süsteemne ekspositsioon doripeneemile ja doripeneem-M-1-le
märgatavalt tõusnud lõppjärgus neeruhaigusega patsientidel, kes saavad hemodialüüsi. Kui kuue
lõppstaadiumis neeruhaigusega patsiendiga tehtud uuringus manustati ühekordselt 500 mg doripeneemi
veenisisese infusiooni teel, olid 4-tunnise hemodialüüsiseansi ajal eemaldatud doripeneemi ja
doripeneem-M-1 kogused vastavalt ligikaudu 46% ja 6% annusest. Puudub piisav informatsioon, et
anda annustamissoovitusi patsientidele, kes saavad vahelduvat hemodialüüsi või dialüüsi muul viisil
kui pidev neeruasendusravi (vt lõik 4.2).
Maksakahjustus
Maksakahjustusega patsientidel ei ole doripeneemi farmakokineetika kindlaks tehtud. Et doripeneem ei
läbi maksa ainevahetust, ei mõjuta maksakahjustus eeldatavalt ravimi Doribax farmakokineetikat.
Eakad
Vanuse mõju doripeneemi farmakokineetikale hinnati tervete eakate meeste ja naiste puhul (vanuses
66–84 aastat). Doripeneemi AUC suurenes eakatel täiskasvanutel noortega võrreldes 49%. Neid
muutusi seostatakse peamiselt east tingitud neerufunktsiooni muutustega. Eakatel on soovitatav
annuseid kohandada vaid keskmise kuni raske neerupuudulikkuse korral (vt lõik 4.2).
Sugu
Soo mõju doripeneemi farmakokineetikale hinnati tervetel meestel ja naistel. Doripeneemi AUC oli
naistel 13% suurem kui meestel. Annuse kohandamine soo tõttu ei ole vajalik.
Rass
Rassi mõju doripeneemi farmakokineetikale on uuritud populatsiooni farmakokineetika analüüsi abil.
Eri rassirühmades ei täheldatud olulist erinevust doripeneemi kliirensi osas ning seetõttu ei tule eri
rassidel annuseid kohandada.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse ja genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku
toimet inimesele. Siiski, seoses korduva annuse toksilisuse uuringute ülesehituse ja farmakokineetika
erinevustega loomadel ja inimestel ei olnud loomade kestev ekspositsioon ravimile uuringute käigus
tagatud.
Uuringud rottide ja küülikutega ei kinnitanud reproduktsioonitoksilisust. Samas on need tulemused
piiratud olulisusega, kuna uuringud viidi läbi ühekordse päevase annusega, mis on vähem kui
kümnendik päevasest doripeneemi ekspositsioonikestusest loomadel.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Puudub
6.2 Sobimatus
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud
lõigus 6.3.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat
Manustamiskõlblikuks muudetud lahuse säilitamine: pärast manustamiskõlblikuks muutmist steriilse
süstevee või naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahusega võib Doribax’i suspensiooniga viaali
hoida kuni 1 tund temperatuuril alla 30°C enne infusioonikotti ülekandmist ja lahjendamist.
Pärast infusioonikotis lahjendamist 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahuse või 50 mg/ml (5%)
dekstroosi süstelahusega säilitatakse ravimi Doribax infusioone toatemperatuuril või külmkapis
vastavalt tabelis toodud aegadele:
Ajavahemik, mille vältel Doribax’i infusioonilahuste manustamiskõlblikuks muutmine, lahjendamine
ja infusioon peab olema tehtud
Infusioonilahus Toatemperatuuril hoitav
lahus
Külmkapis
(2°C…8°C)
hoitav lahus
9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahus 12 tundi 72 tundi*
+50 mg/ml (5%) dekstroosi süstelahus 4 tundi 24 tundi*
* Pärast külmkapist väljavõtmist tuleb infusioon toatemperatuurini soojendada toatemperatuuri stabiilsusaja
jooksul, eeldusel et kogu külmkapis hoitud aeg, toatemperatuurini soojendamise aeg ning infusiooni
manustamise aeg ei ületa külmkapis hoidmise stabiilsusaega.
+ Dekstroosi 50 mg/ml (5%) süstelahus tuleb tarvitada 1 tunni jooksul.
Keemiline ja füüsikaline stabiilsus on ülalolevas tabelis toodud aegade ja lahuste suhtes kontrollitud.
Mikrobioloogilise ohutuse tagamiseks tuleb toode manustada kohe. Vastasel korral vastutab
kasutamiseelse säilimisaja ja -tingimuste eest kasutaja ning see ei tohiks temperatuuril 2°C…8°C
ületada 24 tundi, v.a juhul, kui lahuse manustamiskõlblikuks muutmine/lahjendamine on toimunud
kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Manustamiskõlblikuks muudetud ravimpreparaadi ja infusioonilahuse säilitamistingimusi vt lõik 6.3.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Läbipaistvast klaasist (tüüp I) 20 ml viaalid.
Ravim on saadaval 10 viaali sisaldavate kartongkarpidena.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitsemiseks
Iga viaal on mõeldud ainult ühekordseks kasutamiseks.
Doribax tuleb manustamiskõlblikuks muuta ning enne infusiooni täiendavalt lahjendada.
250 mg infusioonilahuse annuse ettevalmistamine, kasutades 250 mg viaali
1. Lisage 10 ml steriilset süstevett või 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahust 250 mg viaali
ja loksutage, et tekiks suspensioon.
2. Kontrollige suspensiooni visuaalselt võõrosakeste suhtes. Märkus: suspensioon ei ole mõeldud
otse infusiooni teel manustamiseks.
3. Tõmmake suspensioon süstla ja nõela abil välja ning kandke üle 50 ml või 100 ml
naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahust või dekstroosi 50 mg/ml (5%) süstelahust
sisaldavasse infusioonikotti ning segage, et ravim täielikult lahustuks. Manustage kogu
infusioonilahus, et saada 250 mg doripeneemi annus.
Doribax’i infusioonilahuste värvus võib olla selge värvitu kuni selge helekollakas lahus. Värvuse
erinevused selles vahemikus ei mõjuta ravimi toimet.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Janssen-Cilag International NV
Turnhoutseweg 30
B-2340 Beerse
Belgia
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/08/467/002
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 25. juuli 2008
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
{KK/AAAA}
LISA II
A. TOOTMISLOA HOIDJA(D), KES VASTUTAB RAVIMIPARTII
KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST
B. MÜÜGILOA TINGIMUSED
25
A. TOOTMISLOA HOIDJA(D), KES VASTUTAB RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS
VABASTAMISE EEST
Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava(te) tootja(te) nimi ja aadress
Janssen Pharmaceutica NV
Turnhoutseweg 30
B-2340 Beerse
Belgia
B. MÜÜGILOA TINGIMUSED
• MÜÜGILOA HOIDJALE ESITATUD HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED JA
-PIIRANGUD
Retseptiravim.
• TINGIMUSED VÕI PIIRANGUD, MIS PUUDUTAVAD RAVIMI OHUTUT JA
TÕHUSAT KASUTAMIST
Ei ole kohaldatav.
• MUUD TINGIMUSED
Ravimiohutuse süsteem
Müügiloa hoidja peab tagama, et ravimiohutuse järelevalve süsteem, nagu on kirjeldatud müügiloa
moodulis 1.8.1, on loodud ja toimib enne toote turuletulekut ja toote turustamise ajal.
Riskijuhtimise plaan
Müügiloa hoidja kohustub teostama uuringuid ja täiendavaid ravimiohutusalaseid tegevusi vastavalt
ravimiohutuse plaanis kirjeldatule, nagu on kokkulepitud müügiloa moodulis 1.8.2 esitatud
riskijuhtimise plaanis versioonis 4 (kuupäevaga 6. detsember 2010) ja igas järgnevas Inimravimite
komitee poolt heakskiidetud ajakohastatud riskijuhtimise plaanis.
Vastavalt Inimravimite komitee inimravimite riskijuhtimise süsteemi juhendile peab iga uuendatud
riskijuhtimise plaan olema esitatud samaaegselt perioodilise ohutusaruandega.
Lisaks peab uuendatud riskijuhtimise plaan olema esitatud:
• Kui on laekunud uus informatsioon, mis võib avaldada mõju kehtivale ohutuse
spetsifikatsioonile, ravimiohutuse plaanile või riski minimeerimise tegevustele.
• 60 päeva jooksul, kui oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk on saavutatud
• Euroopa Ravimiameti palvel
LISA III
PAKENDI MÄRGISTUS JA INFOLEHT
A. PAKENDI MÄRGISTUS
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
VÄLISPAKEND
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Doribax 250 mg infusioonilahuse pulber
doripenemum
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Iga viaal sisaldab doripeneemmonohüdraati koguses, mis vastab 250 mg doripeneemile.
3. ABIAINED
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
10 viaali
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.
Intravenoosne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
Ainult ühekordseks kasutamiseks
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni:
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. VAJADUSEL ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT RAVIMPREPARAADILE ESITATUD NÕUETELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Janssen-Cilag International NV
Turnhoutseweg 30
B-2340 Beerse
Belgia
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/08/467/002
13. PARTII NUMBER
Partii nr:
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
Retseptiravim
15. KASUTUSJUHEND
16. INFORMATSIOON BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Põhjendus Braille’ mitte lisamiseks heaks kiidetud
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE
Doribax 250 mg infusioonilahuse pulber
doripeneem
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik,
isegi kui haigussümptomid on sarnased.
- Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet,
mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
Infolehes antakse ülevaade:
1 Mis ravim on Doribax ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne Doribax’i kasutamist
3. Kuidas Doribax’i kasutada
4. Võimalikud kõrvaltoimed
5. Kuidas Doribax’i säilitada
6. Lisainfo
1. MIS RAVIM ON DORIBAX JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE
Doribax on antibiootikum. Doribax hävitab eri tüüpi baktereid (tüvesid), mis põhjustavad infektsioone
erinevates kehapiirkondades.
Ravimit Doribax kasutatakse järgmiste infektsioonide korral:
- kopsupõletik e. pneumoonia (raske rindkeresisene või kopsude infektsioon), mille olete saanud
haiglas või muus sarnases keskkonnas; siia alla kuulub ka kopsupõletik, mille olete saanud
seoses kunstliku hingamise aparaadiga.
- kõhuõõne tüsistunud nakkused (abdominaalsed infektsioonid).
- kuseteede tüsistunud nakkused, muuhulgas neeruinfektsioonid ning bakterite levik vereringesse.
2. MIDA ON VAJA TEADA ENNE DORIBAX’I KASUTAMIST
Ärge kasutage Doribax’i:
- kui te olete allergiline (ülitundlik) doripeneemi suhtes.
- kui olete allergiline teiste antibiootikumide suhtes, nagu penitsilliinid, tsefalosporiinid või
karbapeneemid (mida kasutatakse erinevate infektsioonide ravis), sest sel juhul võite olla
allergiline ka ravimi Doribax suhtes.
Ärge kasutage ravimit Doribax, kui ülaltoodu kehtib teie kohta. Kui te pole kindel, rääkige arsti või
apteekriga, enne kui teile manustatakse ravimit Doribax.
Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Doribax
kui teil on:
- neeruprobleemid: arst võib pidada vajalikuks ravimi Doribax annust vähendada.
- kõhulahtisus: kui teil on verine kõhulahtisus nii enne Doribax-ravi, selle ajal kui ka järel, öelge
seda kindlasti arstile. Teil võib olla haigus, mida nimetatakse koliidiks (soolepõletik). Ärge
võtke ühtegi kõhulahtisuse ravimit, enne kui olete käinud arsti juures kontrollis.
Harva on esinenud krampe ravi ajal sarnaste antibiootikumidega.
Doribax hävitab teatud tüüpi baktereid ning samal ajal võivad hakata tavalisest enam vohama teised
bakterid ja seened. Seda nimetatakse mikroorganismide ülekasvuks. Arst jälgib teid selle suhtes ning
vajadusel ravib.
Rääkige oma arstile, kui te võtate valproehapet või naatriumvalproaati (vt Võtmine koos teiste
ravimitega allpool).
Ravimit Doribax ei tohi kasutada inhaleerimiseks (sissehingamiseks), kuna see võib põhjustada
kopsupõletikku (pneumooniat).
Ravimit Doribax ei tohi kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel, kuna ei ole piisavalt
informatsiooni olemaks kindel, et ravimi Doribax kasutamine lastel ja noorukitel on ohutu.
Kasutamine koos teiste ravimitega
Palun informeerige oma arsti või apteekrit, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mis tahes muid
ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid ja taimseid preparaate. Öelge oma arstile, kui
võtate valproehapet või naatriumvalproaati (kasutatakse epilepsia, bipolaarsete häirete, migreeni või
skisofreenia raviks) või probenetsiidi (kasutatakse podagra või vere kõrge kusihappe sisalduse raviks).
Teie arst otsustab, kas te peate võtma ravimit Doribax kombinatsioonis teiste ravimitega.
Rasedus ja imetamine
Teavitage oma arsti või apteekrit enne ravimi Doribax kasutamist alltoodud seisunditest.
- Olete rase või kahtlustate endal rasedust. Arst otsustab, kas tohite ravimit Doribax võtta.
- Toidate last rinnaga või plaanite seda teha. Väike kogus ravimit võib imenduda rinnapiima ja
mõjutada seeläbi imikut. Arst otsustab, kas tohite rinnaga toitmise ajal ravimit Doribax võtta.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Tõenäoliselt Doribax ei mõjuta teie autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet.
3. KUIDAS DORIBAX’I KASUTADA
Kuidas Doribax’i manustatakse
- Ravimi Doribax valmistab ette ja manustab teile intravenoosse infusioonina (nimetatakse ka
tilguti teel) veeni ühe või nelja tunni jooksul arst või õde.
Kui palju Doribax’i manustatakse
- Arst otsustab, kui palju ja kui kaua tuleb ravimit Doribax manustada.
Täiskasvanud (sh üle 65-aastased patsiendid)
- Tavaline annus on 500 mg manustatuna ühe või nelja tunni jooksul iga kaheksa tunni järel.
- Üks ravikuur kestab tavaliselt 5–14 päeva.
- Kui teil on neeruprobleemid, võib arst vähendada ravimi Doribax annust 250 mg-ni,
manustatuna ühe või nelja tunni jooksul.
Kui te kasutate Doribax’i rohkem kui ette nähtud
Kui te arvate, et teile on manustatud liiga palju ravimit Doribax, rääkige sellest kohe oma arstile või
apteekrile.
Kui te unustate Doribax’i kasutada
Kui te arvate, et ravimi Doribax üks annus on jäänud vahele, rääkige sellest kohe oma arstile või
apteekrile. Oluline on, et saate ravimit Doribax nii kaua, kui teie arsti arvates on vajalik.
Kui teil on lisaküsimusi Doribax’i kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED
Nagu kõik ravimid, võib ka Doribax põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Allpool loetletud võimalike kõrvaltoimete sagedusi defineeritakse kokkuleppeliselt:
väga sage (enam kui ühel patsiendil kümnest)
sage (ühel kuni kümnel patsiendil sajast)
aeg-ajalt (ühel kuni kümnel patsiendil tuhandest)
harva (ühel kuni kümnel patsiendil kümnest tuhandest)
väga harva (vähem kui ühel patsiendil kümnest tuhandest)
pole teada (olemasolevate andmete põhjal ei saa esinemissagedust määrata).
Väga sage
- Peavalu
Sage (vähem kui ühel patsiendil kümnest)
- Nahalööve, sügelemine, nõgeslööve
- Kõhulahtisus: teavitage oma arsti kohe, kui teil on tekkinud verine kõhulahtisus enne ravi, ravi
ajal või pärast ravi ravimiga Doribax.
- Iiveldus
- Veenipõletik (flebiit) kohas, kus intravenoosse infusiooni (ehk tilguti) teel ravimit veeni
manustatakse.
- Suuõõne või tupe seennakkus (soor)
- Mõnede maksaensüümide aktiivsuse tõus veres.
Aeg-ajalt
- Kõhulahtisusega kulgev soolepõletik (Clostridium difficile koliit)
- Vereliistakute arvu vähenemine veres, mis võib tõsta riski verevalumite ja verejooksude tekkeks.
- Valgete vereliblede arvu langus, mis võib suurendada infektsiooniriski
- Äkitselt tekkinud huulte, näo, kõri ja keele turse, nahalööve ning neelamis- ja
hingamisprobleemid. Need võivad viidata raskele allergilisele reaktsioonile (anafülaksiale) ja
olla eluohtlikud. Teatage oma arstile nende nähtude tekkest kohe, sest vajalik võib olla
kiire ravi.
Väikesel arvul patsientidest on kirjeldatud ka järgmisi kõrvaltoimeid
- Tõsised nahareaktsioonid, millega kaasneb ulatuslik lööve kooruva naha ja villidega suus,
silmades ja suguelunditel (epidermise toksiline nekrolüüs või Stevensi-Johnsoni sündroom).
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
5. KUIDAS DORIBAX’I SÄILITADA
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage Doribax’i pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kaks esimest numbrit
tähistavad kuud ja neli viimast numbrit tähistavad aastat. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma apteekrilt,
kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. LISAINFO
Mida Doribax sisaldab
- Toimeaine on doripeneem. Iga viaal sisaldab doripeneemmonohüdraati koguses, mis vastab
250 mg doripeneemile.
Kuidas Doribax välja näeb ja pakendi sisu
Doribax on valge kuni helekollakas kristalne pulber klaasviaalis. Doribax on saadaval 10 viaali
sisaldavate pakenditena.
Müügiloa hoidja
Janssen Cilag International NV
Turnhoutseweg 30
B-2340 Beerse
Belgia
Tootja
Janssen Pharmaceutica NV
Turnhoutseweg 30
B-2340 Beerse
Belgia
Müügiloa nr Euroopa Liidus |
Ravimi väljamõeldud nimetus |
Tugevus |
Ravimvorm |
Manustamistee |
Pakendi iseloomustus |
Pakendi suurus |
EU/1/08/467/001 |
Doribax |
500 mg |
Infusioonilahuse pulber |
Intravenoosne |
Viaal (klaasist) |
10 viaali |