Diphereline 11,25 mg - toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti (11,25mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Diphereline 11,25 mg, toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks annus (viaal) süstesuspensiooni pulbrit sisaldab 11,25 mg triptoreliini (triptoreliinpamoaadina) INN. Triptorelinum
Abiainete täielik loetelu, vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Lokaalselt levinud või metastaseerunud eesnäärmevähi ravi.
Lokaalse või lokaalselt levinud kõrge riskiga eesnäärmevähi ravi kombinatsioonis radioteraapiaga. Vt lõik 5.1.
Märkus. Ravitoime on efektiivsem, kui patsient pole eelnevalt hormoonravi saanud.
Genitaalne ja ekstragenitaalne endometrioos (I kuni IV staadium)
Märkus. Ravi ei tohi kesta kauem kui 6 kuud (vt. lõik 4.8). Teistkordset ravikuuri triptoreliini või mõne muu GnRH analoogiga ei soovitata.
Varane puberteet (enne 8-ndat eluaastat tüdrukutel ja enne 10-ndat eluaastat poistel).
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Lokaalselt levinud eesnäärmevähi raviks monoteraapiana või adjuvantravina radioteraapia korral. Metastaseerunud eesnäärmevähi ravi.
Diphereline 11,25 mg 1 lihasesisene süste iga 3 kuu järel.
Ravi kestus:Kasutamisel kõrge riskiga lokaalse või lokaalselt levinud eesnäärmevähi radioteraapiaga samaaegseks või radioteraapia järgseks raviks, on kliinilised andmed näidanud, et radioteraapia, millele järgneb pikaajaline androgeene pärssiv ravi, on eelistatud radioteraapiale, millele järgneb lühiajaline androgeene pärssiv ravi. Vt lõik 5.1.
Soovitatud androgeene pärssiva ravi kestus kliiniliste suuniste järgi kõrge riskiga lokaalse või lokaalselt levinud eesnäärmevähiga radioteraapiat saavatele patsientidele on 2 kuni 3 aastat.
Ravi triptoreliiniga tuleb jätkata metastaatilise kastratsiooni suhtes resistentse eesnäärmevähiga patsientidel, kes on kirurgiliselt kastreerimata, keda ravitakse triptoreliiniga ja kellele sobib ravi androgeeni biosünteesi inhibiitoritega.
Endometrioos
Diphereline 11,25 mg 1 lihasesisene süste iga 3 kuu järel.
Ravi tuleb alustada menstruaaltsükli esimese viie päeva jooksul.
Ravi kestus sõltub endometrioosi raskusastmest ja funktsionaalsest ja anatoomilisest kliinilisest väljendusest.
Tavaliselt on ravikuur vähemalt 3 kuni maksimaalselt 6 kuud. Ravi jätkamine või kordamine triptoreliini või teiste GnRH analoogidega ei ole soovitatav.
Varane puberteet
Laste ravi triptoreliiniga peab kogu ravi jooksul olema laste endokrinoloogi, lastearsti või varase puberteedi ravimise kogemustega endokrinoloogi kontrolli all.
Lastele kehakaaluga üle 20 kg: üks Diphereline 11,25 mg lihasesisene süste iga 3 kuu järel.
Ravi tuleb poistel ja tüdrukutel lõpetada ligikaudu füsioloogilise puberteedi saabumisel ning tüdrukutel ei soovitata ravi jätkata, kui nende luuline vanus on rohkem kui 12 aastat.
Seni on vähe andmeid ravi lõpetamise optimaalse aja kohta poistel, sõltuvalt luulisest vanusest. Siiski soovitatakse poistel ravi lõpetada, kui nende luuline vanus on 13-14 aastat.
Manustamisviis
NB! On väga oluline, et prolongeeritud toimega lihasesisene süste tehakse täpses vastavuses instruktsiooniga. Kõikidest juhtudest, kus ravimit manustab mitte arst ise ja ravimi mittetäieliku manustamise tõttu on jäänud osa ravimist viaali, tuleb kindlasti teatada raviarstile.
Homogeenne piimjas süstesuspensioon tuleb segada õrnalt loksutades.
Järgnevaid ja patsiendi infolehes kirjeldatud lahustamise juhiseid tuleb täpselt järgida. Ainult ühekordseks kasutamiseks. Järelejäänud suspensioon tuleb hävitada. Kasutatud nõelad tuleb ära visata koos karbiga.
Pulber lahustada 2 ml-s mannitooli lahuses. Kasutades üht nõeladest, tõmmata kogu lahusti süstlasse ja lahusti kanda pulbrit sisaldavasse viaali. Loksutada viaali õrnalt kuni pulber on täielikult lahustunud ja muutunud homogeenseks piimjaks suspensiooniks. Saadud suspensioon tõmmata tagasi süstlasse. Vahetada nõel ja süstida suspensioon viivitamatult.
Vastunäidustused
Ülitundlikkus GnRH(gonadotropiini vabastajahormoon), tema analoogide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes või mõne muu ravimi koostisaine suhtes (vt lõik 4.8). Rasedus ja imetamine. Triptoreliini ei kasutata eesnäärmevähi puhul patsientidel, kellel on sedastatud spinaalkompressioon või spinaalsed metastaasid.
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Täiskasvanutel võib GnRH analoogide pikaajaline kasutamine põhjustada luukoe kadu ja suurendada osteoporoosi riski. Esialgsed andmed näitavad et meestel, kellel kasutatakse GnRH agoniste kombinatsioonis bisfosfonaadiga, võib väheneda luuhõrenemine. Ettevaatlikkusega tuleb kasutada triptoreliini patsientidel, kellel lisanduvad osteoporoosi riski suurendavad faktorid (krooniline alkoholi tarbimine, suitsetamine, pikaajaline ravi ainetega, mis soodustavad luuhõrenemist, nagu krambivastased ained või kortikoidid, osteoporoos perekonna anamneesis, alatoitumus).
Enne ravi alustamist triptoreliiniga peab olema kindel, et patsient ei ole rase.
Harva võib ravi GnRH analoogidega paljastada seniavastamata gonadotroopse ajuripatsi adenoomi. Neil patsientidel võib tekkida ajurabandus, mida iseloomustab äkiline peavalu, oksendamine, nägemishäired ja oftalmopleegia.
Patsientidel, keda ravitakse GnRH analoogidega nagu triptoreliin, on suurenenud risk depressiooni tekkeks, mis võib olla raske. Patsiente tuleb sellest ohust teavitada ja neid vastavalt ravida, kui depressiooni sümptomid peaksid ilmnema. Teadaoleva depressiooniga patsiente tuleb ravi kestel pidevalt jälgida.
Eesnäärmevähk:
Triptoreliin, nagu ka teised GnRH analoogid, kutsuvad alguses esile mööduva seerumi testosterooni taseme tõusu ja võimaliku eesnäärmevähiga seotud sümptomite halvenemise ravi esimeste nädalate jooksul.
Et esmast testosterooni taseme tõusu vähendada ja leevendada sümptomite halvenemist võib ravi alguses kaaluda antiandrogeeni kasutamist.
Vähesel arvul patsientidel võivad ajutiselt halveneda eesnäärme vähiga seotud sümptomid nagu kasvaja ägenemine ja vähiga seotud valu ajutine tugevnemine (metastaatiline valu), mida saab sümptomaatiliselt leevendada.
Nagu ka teiste GnRH agonistide puhul, on triptoreliini kasutamise puhul esinenud üksikuid seljaaju kompressiooni juhte või kuseteede obstruktsiooni. Seljaaju kompressiooni või neerukahjustuse tekkimisel, tuleb kasutada standardseid ravivõtteid ja äärmuslikel juhtudel kaaluda kohest orhidektoomiat (kirurgiline kastratsioon).
Esimeste nädalate jooksul jälgida pidevalt lülisamba metastaasidega patsiente, kuna neil on suurenenud seljaaju kompressiooni risk.Kusetrakti obstruktsiooniga või selle riskiga patsiente tuleb hoolikalt jälgida.
Pärast kirurgilist kastratsiooni ei mõjuta triptoreliin edasist vere testosterooni taseme langust.
Pikaajaline androgeenide puudus bilateraalse orhidektoomia või GnRH analoogide manustamise tagajärjel seostub luutiheduse vähenemise riskiga. See võib viia osteoporoosi tekkeni ning suurneb luumurdude risk.
Pikaajaline androgeene pärssiv ravi võib pikendada QT intervalli. Enne ravi alustamist Diphereline 11,25 mg-ga, peaksid arstid kaaluma, kas ravi kasutegur kaalub üle võimalikke riske patsientide jaoks, kellel on pärilik pika QT sündroom (vt lõik 4.5) või keda ravitakse samaaegselt ravimitega, mis võivad pikendada QT intervalli, kaasaarvatud torsade de pointes´i võimendamine.
Lisaks on epidemioloogilisi andmeid, et androgeene pärssiva ravi jooksul võib patsientidel suureneda metaboolsete häirete (näiteks glükoositalumatus) ja kardiovaskulaarsete haiguste risk.
Andmed ei ole kinnitanud seost GnRH analoogidega ravi ja kardiovaskulaarsetesse haigustesse suremuse vahel. Metaboolsete häirete või kardiovaskulaarse riskiga patsientide puhul tuleb ravi alustamist GnRH analoogidega ettevaatlikult kaaluda ja neid patsiente ravi ajal pidevalt jälgida.
Triptoreliini manustamine raviannustes põhjustab gonadotropiini sekretsiooni pärssimist.
Normaalne funktsioon taastub tavaliselt pärast ravi lõppu. Seetõttu on diagnostilised testid GnRH analoogide ravi ajal ja pärast ravi lõppu eksitavad.
Triptoreliini kasutamisse eesnäärmevähi puhul patsientidel, kellel on sedastatud spinaalkompressioon või spinaalsed metastaasid tuleb suhtuda äärmise ettevaatikkusega.
Naistel
GnRH agonistide kasutamine võib põhjustada luuhõrenemist keskmiselt 1% võrra kuus 6 kuud kestva ravi jooksul. Iga 10%-line luutiheduse langus on seotud kahe- kuni kolmekordse luumurdude riski tõusuga.
Olemasolevate andmete põhjal võib väita, et enamikel naistel toimub luutiheduse taastumine pärast ravi lõppemist.
Spetsiifilisi andmeid patsientide osteoporoosi või osteoporoosi riskifaktorite kohta pole (näiteks krooniline alkoholi tarvitamine, suitsetamine, pikaajaline ravi ainetega, mis soodustavad luuhõrenemist, nagu krambivastased ained või kortikoidid, osteoporoos perekonna anamneesis, alatoitumus, näiteks anorexia nervosa).
Kuna on tõenäoline, et luuhõrenemine on neile patsientidele kahjulik, peab ravi triptoreliiniga määrama individuaalselt ja ravi alustama ainult siis, kui eeldatav kasu kaalub üle võimalikud riskid. Peab arvestama ka lisameetmetega, et võidelda luuhõrenemise vastu.
Endometrioos ja emaka müoomid
Soovitatud annuse kasutamisel kutsub triptoreliin esile pideva hüpogonadotroopse amenorröa. Kui verejooks emakast tekib pärast esimest ravikuud, tuleb kontrollida plasma östradioolide taset ja kui see on alla 50 pikogrammi/ml-s, tuleb otsida kaasnevaid orgaanilisi koldeid.
Pärast ravi lõpetamist taastub munasarjade funktsioon ja esimene menstruatsioon toimub keskmiselt 134 päeva pärast viimast süsti.
Mittehormonaalne kontratseptsioon on vajalik 15 päeva pärast ravi lõpetamist, s.t. 3,5 kuud pärast viimast süsti.
Kuna menstruatsioon peab triptoreliinravi ajal lõppema, tuleb patsienti instrueerida, et menstruatsiooni jätkumise korral teavitaks ta sellest kohe oma arsti. Emaka müoomide ravi korral triptoreliiniga soovitatakse regulaarselt määrata müoomide suurust. Submukoossete müoomidega patsientidel on ravi ajal GnRH analoogidega andmeid verejooksude kohta.
Tavaliselt on verejooksud esinenud 6 kuni 10 nädalat pärast ravi alustamist.
Lastel
Tsentraalne varane puberteet
Progresseeruvate ajukasvajatega laste ravimisse tuleb suhtuda ettevaatlikult ja individuaalselt kaaluda kasu - riski vahekorda.
Tüdrukutel
Algne munasarjade stimulatsioon ja järgnev ravist põhjustatud östrogeenide ärajätusündroom võib esimesel ravikuul põhjustada tüdrukutel vähest või mõõdukat veritsust tupest.
Pärast ravi lõpetamist areneb välja puberteet.
Andmed tulevase viljakuse kohta on piiratud. Enamikul tüdrukutest algab regulaarne menstruatsioon keskmiselt aasta pärast ravi lõppu.
Tuleb välistada pseudo-varane puberteet (gonadaalne või neerupealise kasvaja või hüperplaasia) ja gonadotropiinsõltuv varane puberteet (testikulaarne toksikoos, pärilik Leydig´i raku hüperplaasia). Tsentraalse varase puberteedi korral võib luutihedus ravi ajal GnRH analoogidega väheneda.
Ravi lõpetamisel luumassi lisandumine jätkub ja luumassi lõplik kogus hilises puberteedis ei ole ravist mõjutatud.
Pärast GnRH analoogidega ravi lõpetamist võib esineda reieluupea epifüüsi nihestust. Arvatakse, et östrogeeni madalad konstentratsioonid ravi ajal GnRH analoogidega nõrgestavad epifüüsiplaati. Kasvukiiruse suurenemine pärast ravi lõpetamist vähendab epifüüsi nihestuse ulatust.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Ettevaatlikkusega tuleb suhtuda triptoreliini manustamisse koos ravimitega, mis mõjutavad ajuripatsi gonadotropiinide sekretsiooni. Sel juhul soovitatakse patsiendi hormonaalset seisundit jälgida.
Kuna androgeene pärssiv ravi võib pikendada QT intervalli, siis triptoreliini samaaegsesse kasutamisse koos ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QT intervalli või ravimid, mis on võimelised indutseerima torsade de pointes´i nagu IA klassi (nagu kinidiin, disopüramiid) või III klassi (nagu amiodaroon, sotalool, dofetiliid, ibutiliid) arütmiavastased ravimid, metadoon, moksifloksatsiin, antipsühhootilised ravimid jne, tuleb suhtuda ettevaatlikkusega (vt lõik 4.4).
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Triptoreliini ei tohi kasutada raseduse ajal, kuna GnRH agonistide kasutamine on teoreetiliselt seotud abordi riski või loote anomaaliatega. Kliinilised andmed triptoreliini ja looteanomaaliate või lootetoksilisuse seose kohta puuduvad. Mittehormonaalne kontratseptsioon on vajalik kogu ravi ajal kuni menstruatsiooni taastumiseni.
Imetamine
Triptoreliini ei soovitata kasutada rinnaga toitmise ajal.
Fertiilsus
Enne ravi alustamist fertiilses eas naistel, tuleb rasedus kindlalt välistada.
Toime reaktsioonikiirusele
Uuringuid väljaselgitamaks triptoreliini mõju autojuhtimisele või masinate käsitsemisele ei ole läbi viidud.
Juhul, kui patsiendil tekib peapööritus, unisus või nägemishäired (võimalikud ravimist või haigusest põhjustatud kõrvaltoimed), on autojuhtimine ja masinate käsitsemine ravi ajal keelatud.
Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimete klassifikatsioon esinemissageduse järgi:
väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata sagedus.
Üldine talutavus meestel:
Nagu ka ravi korral teiste GnRH analoogidega või pärast kirurgilist kastratsiooni, on kõige sagedasem kõrvaltoime seotud triptoreliini farmakoloogiliste omadustega nagu esialgne testosterooni taseme tõus, millele järgneb peaaegu täielik testosterooni sekretsiooni pärssimine.
Need kõrvaltoimed on kuumahood ja libiido langus.
Välja arvatud immunoallergilised (harva) ja süstekoha (< 5 %) reaktsioonid, on kõik kõrvaltoimed seotud testosterooni taseme muutustega.
Alljärgnevalt on loetletud kõrvaltoimed, millel on arvatav seos triptoreliiniga.
Enamik neist on teada kui biokeemilise või kirurgilise kastratsiooni järgsed kõrvaltoimed.
|
|
|
| Turuletulekujärg |
Väga sage | Sage | Aeg-ajalt | Harv | sed andmed |
|
|
|
| Teadmata |
| ≥ 1/100 kuni | ≥ 1/1000 | ≥ 1/10 000 | sagedus |
≥ 1/10 | < 1/10 | kuni < 1/100 | kuni < 1/1000 |
|
Vere-ja lümfisüsteemi häired |
|
|
| |
|
| Trombotsütoos |
|
|
Kõrva ja labürindi kahjustused |
|
|
| |
|
| Tinnitus |
|
|
|
| Tasakaaluhäired |
|
|
Südame häired |
|
|
|
|
|
| Südamepekslemine |
| QT intervalli |
|
|
|
| pikendamine* (vt |
|
|
|
| lõik 4.4 ja 4.5) |
|
|
|
|
|
Endokriinsüsteemi häired |
|
|
| |
|
|
| Suhkurtõbi | Günekomastia |
Silma kahjustused
|
|
| Nägemispuudulikk | Ebanormaalne |
|
|
|
| us | nägemine |
|
|
|
|
| nägemishäired |
|
|
|
|
|
|
|
Seedetrakti häired |
|
|
| ||
|
| Suukuivus | Kõhuvalu | Kõhupuhitus |
|
|
| Iiveldus | Kõhukinnisus |
|
|
|
|
| Kõhulahtisus | Maitsehäire |
|
|
|
| Oksendamine |
|
|
|
|
|
|
| |
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid |
|
| |||
Asteenia |
| Letargia | Rinnavalu | Haiglane | |
|
| Süstekoha | Perifeerne turse | Seismisraskus | enesetunne |
|
| punetus | Valu | Gripilaadsed |
|
|
| Süstekoha põletik | Kangestus | sümptomid |
|
|
| Valu süstekohas | Unisus | Palavik |
|
|
| Süstekoha |
|
|
|
|
| reaktsioon |
|
|
|
|
| Süstekoha turse |
|
|
|
|
|
|
|
| |
Immuunsüsteemi häired |
|
|
| ||
|
| Ülitundlikkus |
| Anafülaktiline | Anafülaktiline |
|
|
|
| reaktsioon | šokk |
|
|
|
|
| |
Infektsioonid ja infestatsioonid |
|
|
| ||
|
|
|
| Nasofarüngiit |
|
Uuringud |
|
|
| ||
|
| Kehakaalu tõus | Suurenenud | Suurenenud vere | Vererõhu tõus |
|
|
| alaniini | aluseline |
|
|
|
| aminotransferaas | fosfataas |
|
|
|
| Suurenenud |
|
|
|
|
| aspartaat |
|
|
|
|
| aminotransferaas |
|
|
|
|
| Suurenenud vere |
|
|
|
|
| kreatiniin |
|
|
|
|
| Vere kusihape |
|
|
|
|
| suurenenud |
|
|
|
|
| Kehakaalu langus |
|
|
|
|
|
|
| |
Ainevahetus-ja toitumishäired |
|
|
|
Isutus Suhkurtõbi Podagra Hüperlipideemia Suurenenud söögiisu
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Seljavalu |
| Lihas-skeleti valu | Artralgia | Liigeste jäikus | Luuvalu |
|
| Valu jäsemetes | Luuvalu | Liigeste turse |
|
|
|
| Lihaskramp | Lihas-skeleti |
|
|
|
| Lihasnõrkus | jäikus |
|
|
|
| Müalgia | Osteoartriit |
|
|
|
|
|
|
|
Närvisüsteemi häired |
|
|
| ||
Alajäsemete |
| Peapööritus | Paresteesia | Mälu häired |
|
paraesteesia |
| Peavalu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Psühhiaaatrilised häired |
|
|
| ||
Libiido |
| Libiido kadu |
| Segadus | Ärevus |
vähenemine |
| Depressioon* | Unetus | Langenud |
|
|
| Meeleolu | Ärrituvus | aktiivsus |
|
|
| kõikumised* |
| Eufooria |
|
|
|
|
|
|
|
Neeru-ja kuseteede häired |
|
|
| ||
|
|
| Noktuuria |
| Inkontinents |
|
|
| Uriinipeetus |
|
|
|
|
|
|
| |
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired |
|
| |||
Erektsiooni |
| Vaagnavalu | Günekomastia | Ejakulatsiooni |
|
häired |
|
| Rindade valulikkus | häired |
|
(kaasaarvatud |
|
| Testikulaarne |
|
|
ejakulatsiooni |
|
| atroofia |
|
|
häire) |
|
| Testikulaarne valu |
|
|
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired |
|
| |||
|
|
| Düspnoe | Ortopnoe |
|
|
|
| Ninaverejooks |
|
|
Naha ja nahaaluskoe kahjustused |
|
|
| ||
Liighigistamine |
|
| Akne | Villid | Angioneurootiline |
|
|
| Alopeetsia | Purpur | turse |
|
|
| Erüteem |
|
|
|
|
| Sügelus |
|
|
|
|
| Lööve |
|
|
|
|
| Nõgestõbi |
|
|
|
|
|
|
| |
Vaskulaarsed häired |
|
|
|
Kuumahood Hüpertensioon
Hüpotensioon
Ravi esimese nädala jooksul pärast esimest süsti põhjustab triptoreliin mööduvat plasma testosterooni taseme tõusu.
Esialgsest testosterooni taseme tõusust tingituna võib väikesel hulgal patsientidel (≤ 5%) esineda ajutist eesnäärme vähiga seotud sümptomite halvenemist nagu kuseteede sümptomite ägenemine (2%) ja metastaatilist valu (5%), mida saab ravida sümptomaatiliselt. Need sümptomid on mööduvad ja kaovad tavaliselt 1 kuni 2 nädala jooksul.
Üksikutel juhtudel on esinenud metastaasidest tingitud kusejuha obstruktsiooni või seljaaju kompressiooni sümptomeid. Seetõttu tuleb lülisamba metastaasidega ja/või kusetrakti obstruktsiooniga patsiente esimeste ravinädalate jooksul tähelepanelikult jälgida (vt lõik 4.4). GnRH agonistide kasutamine eesnäärmevähi ravis võib põhjustada luuhõrenemist ning viia osteoporoosi tekkimiseni ja luumurdude riski suurenemiseni.
Aeg-ajalt on süstekohal esinenud survetundlikke infiltratsioone pärast nahaalust manustamist teiste triptoreliini-ravimitega.
Patsientidel, kes saavad pikaajalist ravi GnRH-analoogiga kombinatsioonis radioteraapiaga, võib esineda rohkem radioteraapiaga seotud seedetrakti kõrvaltoimeid.
Üldine talutavus naistel (vt lõik 4.4):
Östrogeenide taseme languse tulemusel on väga sageli esinenud kõrvaltoimeid (esinevad 10% või rohkematel naistel) nagu peavalu, libiido langus, unehäired, meeleolu muutus, düspareuunia, düsmenorröa, genitaalne verejooks, munasarjade hüperstimulatsiooni sündroom, munasarjade hüpertroofia, valu alakõhus, kõhuvalu, tupe kuivus, liighigistamine, kuumahood ja asteenia.
Alljärgnevad kõrvaltoimed on arvatavalt seotud triptoreliini kasutamisega.
Enamik neist on teada kui biokeemilise või kirurgilise kastratsiooni järgsed kõrvaltoimed. Kõrvaltoimete klassifikatsioon esinemissageduse järgi: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni
< 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000).
|
|
| Harv | Turuletulekujärgse |
Väga sage |
| Sage |
| d andmed |
≥ 10% |
| ≥1/100 kuni <1/10 | ≥1/1000 kuni <1/100 | Teadmata sagedus |
Seedetrakti häired |
|
| ||
|
| Iiveldus |
| Kõhulahtisus |
|
| Kõhuvalu |
| Oksendamine |
|
| Ebamugavustunne |
|
|
|
| alakõhus |
|
|
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid |
| |||
|
| Süstekoha punetus |
| Palavik |
|
| Süstekoha põletik |
| Haiglane |
|
| Valu süstekohal |
| enesetunne |
Uuringud |
|
|
|
|
|
| Kehakaalu tõus |
| Kõrgenenud |
|
|
| vererõhk | |
|
|
|
| |
Lihas-skeleti ja | sidekoe kahjustused |
|
| |
|
| Artralgia |
| Müalgia |
|
| Lihaskrambid |
| Lihasnõrkus |
|
|
|
|
|
Närvisüsteemi häired
Peavalu |
|
| Peapööritus |
|
|
|
|
Psühhiaatrilised häired |
|
| |
Unehäired | Depressioon* | Depressioon** | Depressioon |
Meeleolu |
|
| Ärevus ja segadus |
muutused |
|
|
|
Libiido langus |
|
|
|
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired |
| ||
Düspareuunia | Rindade valulikkus |
| Amenorröa |
Düsmenorröa |
|
|
|
Genitaalne |
|
|
|
verejooks |
|
|
|
(kaasaarvatud |
|
|
|
menorraagia, |
|
|
|
metrorraagia) |
|
|
|
Libiido langus |
|
|
|
Munasarjade |
|
|
|
hüperstimulatsioon |
|
|
|
Munasarjade |
|
|
|
hüpertroofia |
|
|
|
Valu alakõhus |
|
|
|
Tupe kuivus |
|
|
|
Naha ja nahaaluskoe kahjustused |
|
| |
Liighigistamine |
|
| Angioneurootiline |
|
|
| turse |
|
|
| Sügelus |
|
|
| Lööve |
|
|
| Nõgestõbi |
Vaskulaarsed häired |
|
|
|
Kuumahood |
|
|
|
|
|
|
|
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired |
| ||
|
|
| Düspnoe |
|
|
|
|
Silma kahjustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| Hägune nägemine |
|
|
| Nägemishäired |
Kõrva ja labürindi kahjustused |
|
| |
|
|
| Tasakaaluhäired |
Immuunsüsteemi häired |
|
| |
|
|
| Ülitundlikkus |
|
|
|
|
* Pikaajalisel kasutamisel. Põhineb sagedusel, mis on ühine kõigile GnRH analoogidele kui terapeutilisele klassile.
** Lühiajalisel kasutamisel. Põhineb sagedusel, mis on ühine kõigile GnRH analoogidele kui terapeutilisele klassile.
Väga sageli (10%) esineb ravi algul endometrioosi sümptomite, kaasaarvatud kõhuvalu ja düsmenorröa ägenemist, mis on tingitud esmasest pöörduvast plasma östradioolide taseme tõusust. Need sümptomid on pöörduvad ja tavaliselt kaovad 1 kuni 2 nädala jooksul.
Esimesel kuul pärast esimest süsti võib tekkida genitaalverejooks, kaasaarvatud menorraagia ja metrorraagia.
Kui ravimit kasutatakse viljatuse ravis kombineeritult gonadotropiinidega, võib tekkida munasarjade hüperstimulatsiooni sündroom. Võivad tekkida munasarjade hüpertroofia, alakõhuvalu ja/või kõhuvalu.
Üldine talutavus lastel ( vt lõik 4.4 ):
Nagu ka ravi korral teiste GnRH analoogidega, on kõige sagedasem kõrvaltoime kliinilistes uuringutes seotud triptoreliini farmakoloogiliste omadustega. Need toimed hõlmavad tupeverejooksu, kaasaarvatud tupeveritsused.
Järgnevalt on loetletud kõrvaltoimed, millel on arvatav seos triptoreliin-raviga ja millest teatati uuringute käigus.
Kõrvaltoimete klassifikatsioon esinemissageduse järgi: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni
< 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata sagedus.
Väga sage |
| Sage | Harv | Turuletulekujärgsed |
|
|
|
| andmed |
|
|
|
|
|
≥1/10 |
| ≥1/100 kuni <1/10 | ≥1/1000 kuni <1/100 | teadmata sagedus |
|
|
|
|
|
Silma kahjustused |
|
|
| |
|
|
|
|
|
|
|
| Nägemiskahjustused | Nägemishäired |
Seedetrakti häired |
|
|
| |
|
|
|
|
|
|
| Kõhuvalu | Oksendamine, |
|
|
|
| kõhukinnisus, |
|
|
|
| iiveldus |
|
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid |
| |||
|
|
|
|
|
|
| Süstekoha | Haiglane enesetunne |
|
|
| reaktsioonid |
|
|
|
| (kaasaarvatud valu |
|
|
|
| süstekohal, |
|
|
|
| süstekohal punetus, |
|
|
|
| süstekohapõletik) |
|
|
Immuunsüsteemi häired |
|
| ||
|
|
|
|
|
|
| Ülitundlikkusreaktsi |
| Anafülaktiline šokk (on |
|
| oon |
| esinenud täiskasvanud |
|
|
|
| meestel ja naistel) |
Uuringud |
|
|
| |
|
|
|
|
|
|
| Kehakaalu tõus |
| Vere prolaktiinitaseme tõus |
Ainevahetus-ja toitumishäired
Rasvumine
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
|
|
| Kaelavalu | Müalgia |
Närvisüsteemi häired |
|
| ||
|
|
|
| |
| Peavalu |
|
|
|
Psühhiaatrilised häired |
|
| ||
|
|
|
|
|
|
|
| Meeleolu kõikumised | Emotsionaalne labiilsus |
|
|
|
| Depressioon |
|
|
|
| Närvilisus |
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired |
| |||
|
|
| ||
Tupeverejooks, |
|
| Rinnavalu |
|
kaasaarvatud |
|
|
|
|
tupeveritsused, |
|
|
|
|
määrimine, |
|
|
|
|
tupevoolus, emaka |
|
|
|
|
veritsused |
|
|
|
|
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi | häired |
| ||
|
|
|
|
|
|
|
| Ninaverejooks |
|
Naha ja nahaaluskoe kahjustused |
|
| ||
|
|
|
| |
| Akne |
| Sügelus | Angioneurootiline turse |
|
|
| Nõgestõbi |
|
|
|
| Lööve |
|
Vaskulaarsed häired |
|
| ||
|
|
|
| |
| Kuumahood |
|
| Kõrgenenud vererõhk |
Esimesel kuul pärast esimest süstet võib esineda tupeverejooksu.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Üleannustamisest tingitud kõrvaltoimetest pole teatatud.
Kui on tegemist üleannustamisega, rakendada sümptomaatilisi ravivõtteid.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: gonadotropiini vabastava hormooni analoogid
ATC-kood: L02AE04
Triptoreliin on sünteetiline dekapeptiid, loodusliku GnRH (gonadotropiini vabastajahormoon) analoog.
Toimemehhanism
Kliinilised uuringud ja loomkatsed näitavad, et korduva manustamise tulemusena takistab triptoreliin pärast lühiajalist stimulatsiooni hüpofüüsi LH (luteiniseeriv hormoon) sekretsiooni, mis põhjustab meestel seerumi testosterooni ja naistel östradiooli sisalduse vähenemise.
Loomkatsed viitavad ka teisele toimemehhanismile: otsene toime gonaadidele, vähendades perifeersete GnRH retseptorite tundlikkust.
Farmakodünaamilised toimed
Eesnäärmevähk:
Triptoreliini manustamine võib algselt põhjustada vereseerumis LH ja FSH (folliikulit stimuleeriv hormoon) taseme tõusu, millega kaasneb algse testosterooni taseme tõus.
Kestval manustamisel langebLH ja FSH produktsioon ning testosterooni sisaldus väheneb kastreeritu tasemele 2…3 nädala jooksul, püsides sellel tasemel kogu triptoreliini kasutamise vältel.
Ravi võib parandada funktsionaalseid ja objektiivseid sümptomeid.
Lokaalselt levinud eesnäärmevähiga patsientidel on tehtud mitmeid randomiseeritud pikaajalisi kliinilisi uuringuid, mis tõestavad androgeene pärssiva ravi kasulikkust kombinatsioonis radioteraapiaga võrreldes ainult radioteraapia kasutamisega (RTOG 85-31, RTOG 86-10, EORTC 22863, D’Amico et al., JAMA, 2008).
Lokaalselt levinud eesnäärmevähiga 970 patsiendil (peamiselt T2c-T4 patsiendil koos mõne T1C kuni T2B regionaalsete lümfisõlmede patoloogiaga patsiendil) uuriti III faasi randomiseeritud uuringus (EORTC 22961), kas radioteraapia koos lühiajalise androgeeni deprivatsiooni teraapiaga (6 kuud, n = 483) on samaväärne radioteraapiaga, mis kaasnes pikaajalise androgeeni deprivatsioonraviga (3 aastat, n = 487). Triptoreliini manustati 62,2% ja teisi GnRH agoniste 37,8%. Uuringut ei eristatud agonisti järgi.
Üldse oli kogu suremus 5 aasta pärast "lühiajalise hormoonravi" ja "pikaajalise hormoonravi" gruppides vastavalt 19,0% ja 15,2%, riski suhe 1,42 (CI: 95,71% = 1,79; 95,71% CI = [1,09; 1,85], p = 0,65 samaväärsuse seisukohalt ja p = 0,0082 uuringujärgsete testide põhjal erinevate ravirühmade vahel). 5-aastane suremus, mis oli spetsiifiliselt seotud eesnäärmevähiga " lühiajalise" ja "pikaajalise hormoonravi" rühmades oli vastavalt 4,78% ja 3,2%, riski suhe 1,71 (95% [1,14 kuni 2,57], p = 0,002). Kasutades QLQ-C30, ei erinenud kahe rühma üldine elukvaliteet märkimisväärselt (P= 0,37).Uuringujärgse analüüsi tulemused triptoreliini alarühmas on samad, mis teistes uuringu alarühmades, kus üldine suremus vähenes: riski suhe 1,28; 95,71% CI = [0,89; 1,84]. Uuringujärgsete testide tulemused vastavalt p = 0,38 ja ravirühmade vaheline erinevus p = 0,08.
Tõendid kõrge riskiga eesnäärmevähi näidustuseks põhinevad avaldatud uuringutulemustel, kus GnRH analoogidega kombineeriti radioteraapiat. Analüüsiti viie avaldatud kliinilise uuringu tulemusi (EORTC 22863, RTOG 85-31, RTOG 92-02, RTOG 8610, ja D’Amico et al., JAMA, 2008), mis kõik näitavad GnRH analoogide ja kiiritusravi kombineerimise kasulikkust. Selget patsientide populatsiooni eristamist nimetatud avaldatud uuringute põhjal lokaalselt levinud või kõrge riskiga lokaalse eesnäärmevähi kohta ei olnud võimalik teha.
Endometrioos:
Triptoreliini kestev manustamine pärsib östrogeeni sekretsiooni ja võimaldab selliselt ektoopilise endometrioosi koe puhkeoleku.
Lapsed - varane puberteet
Hüpofüsaarse gonadotroopse hüperaktiivsuse pidurdamine vähendab LH sisaldust, mis tingib östradiooli või testosterooni (olenevalt soost) sekretsiooni pärssimise ja parandab kasvu/luulise vanuse suhet ja lõplikku kasvu.
Esialgne sugunäärmete stimuleerimine võib põhjustada kerget genitaalverejooksu, mis vajab medroksüprogesterooni või tsüproteroonatsetaadi ravi.
Metastaatilise kastratsiooni suhtes resistentse eesnäärmevähiga patsientidel on kliinilised uuringud näidanud androgeeni biosünteesi inhiibitorite (nagu abirateroonatsetaat) ravile GnRH analoogide (nagu triptoreliin) lisamise kasulikkust.
Farmakokineetilised omadused
Imendumine ja jaotumine
MEESTEL:
Pärast prolongeeritud toimega lihasesisest süstet toimub esialgne toimeaine aktiivne vabanemine, millele järgneb edasine toimeaine korrapärane vabanemine (CMAX = 0,32 ± 0,12 nanogrammi/ml), kindlustades ühtlase, stabiilse triptoreliini vabanemise keskmiselt 46,6 ± 7,1 mikrogrammi/päevas. Mikrokapslite biosaadavus on ühe kuu jooksul ligikaudu 53%.
NAISTEL:
Pärast lihasesisest süstet saavutatakse triptoreliini maksimaalne kontsentratsioon veres 2 kuni 6 tundi pärast süstet, toime maksimum on 11 nanogrammi/ml. Ei ole andmeid toimeaine kumuleerumise kohta pärast 6 kuud kestnud kasutamist. Minimaalne tase veres langeb 0,1 ja 0,2 nanogrammi/ml. Prolongeeritud toimega preparaadi biosaadavus on ligikaudu 50%.
Prekliinilised ohutusandmed
Prekliinilised ohutusandmed, mis baseeruvad traditsioonilistel korduva manustamise toksilisuse, genotoksilisuse, potentsiaalse kartsinogeense toime ja lootetoksilisuse farmakoloogilistel ohutusuuringutel, ei ole näidanud kahjulikku toimet inimestele.
Ravimi resorptsioon on lõppenud 120 päeva pärast.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
D,L – laktiid-koglükoliidpolümeer
Mannitool,
Naatriumkarmelloos,
Polüsorbaat-80,
Süstevesi
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
3 aastat.
Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Pärast lahustamist süstida viivitamatult.
Pakendi iseloomustus ja sisu
11.25 mg süstesuspensiooni pulber viaalis + 2 ml ampull lahustiga + süstal + 2 nõela karbis. Süstenõel on varustatud kaitsega.
Süstesuspensiooni pulber on 4 ml klaasviaalis (tüüp I), mis on varustatud kummikorgiga (elastomeer) ja alumiiniumist kaanega. Lahusti on 2 ml klaasampullis.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Süstesuspensioon tuleb valmistada aseptiliselt, kasutada lahustamiseks ainult kaasasolevat lahustit. Järgnevaid ja patsiendi infolehes kirjeldatud lahustamise juhiseid tuleb täpselt järgida.
Lahusti tuleb tõmmata süstlasse kaasasoleva lahustamiseks mõeldud nõelaga (20G, ohutuskatteta) ja kanda pulbrit sisaldavasse viaali. Pulber lahustada õrnalt loksutades ja viaali keerates niikaua, kuni on tekkinud homogeenne, piimjas suspensioon. Viaali mitte ümber pöörata. On tähtis kontrollida mittelahustunud osakeste puudumist viaalis. Kui suspensioon on homogeenne, tõmmata viaali pööramata kogu suspensioon süstlasse tagasi. Lahustamiseks kasutatud nõel vahetada ja kasutada süstimiseks kasutada teist, ohutuskattega nõela. Kuna tegemist on suspensiooniga, tuleb sadestumise vältimiseks süstida viivitamatult pärast lahustamist.
Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutatud nõelad, kasutamata suspensioon või muud järelejäänud materjalid tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
MÜÜGILOA HOIDJA
Ipsen Pharma
65, quai Georges Gorse
92100 Boulogne Billancourt Cedex Prantsusmaa
MÜÜGILOA NUMBER
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 31.08.2010
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.01.2015
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
november 2017