Dolmen – Ravimi omaduste kokkuvõte (suukaudse lahuse graanulid 25 mg)

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Dolmen, 25 mg suukaudse lahuse graanulid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kotike suukaudse lahuse graanulitega sisaldab 25 mg deksketoprofeeni, deksketoprofeentrometamoolina.

INN. Dexketoprofenum

Teadaolevat toimet omavad abiained 2,418 g sahharoosi. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Suukaudse lahuse graanulid. Sidrunikollast värvi graanulid.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Nõrga kuni mõõduka tugevusega ägeda valu lühiajaline sümptomaatiline ravi, sh lihas-skeleti valu, düsmenorröa, hambavalu.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Täiskasvanud Valu iseloomu ja raskusastme järgi on soovitatav annus 25 mg iga 8 tunni järel. Kogu ööpäevane annus ei tohi ületada 75 mg. Kõrvaltoimeid saab minimeerida, kui kasutada väikseimat efektiivset annust sümptomite kontrolli all hoidmiseks vajaliku lühima aja vältel (vt lõik 4.4). Dolmen on ette nähtud ainult lühiajaliseks kasutamiseks ja ravi tuleb piirata sümptomaatilise perioodiga.

Eakad Eakatel patsientidel soovitatakse alustada ravi väikse annusega (ööpäevane annus 50 mg). Annust võib suurendada täiskasvanutele soovitatava annuseni alles pärast seda, kui on kindlaks tehtud ravimi hea talutavus. Tulenevalt võimalike kõrvaltoimete profiilist peavad eakad patsiendid olema eriti hoolika jälgimise all (vt lõik 4.4).

Maksakahjustus Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel tuleb alustada ravi väiksemate annustega (ööpäevane annus 50 mg) ja neid tähelepanelikult jälgida. Dolmeni ei tohi kasutada raske maksakahjustusega patsientidel.

Neerukahjustus

Kerge neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens 60...89 ml/min) tuleb algannust vähendada ööpäevase koguannuseni 50 mg (vt lõik 4.4). Dolmeni ei tohi kasutada mõõduka kuni raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens ≤ 59 ml/min) (vt lõik 4.3).

Lapsed Dolmeni graanulite kasutamist lastel ja noorukitel ei ole uuritud. Seetõttu ei ole ohutus ja efektiivsus tõestatud ning seda ei tohi lastel ja noorukitel kasutada.

Manustamisviis Kogu kotikese sisu lahustada klaasis vees ja loksutada/segada hoolikalt kuni lahustumiseni. Saadud lahus tuleb kohe pärast valmistamist ära kasutada. Samaaegne manustamine koos toiduga aeglustab ravimi imendumiskiirust (vt „Farmakokineetilised omadused“), seepärast soovitatakse ägeda valu korral ravimit manustada vähemalt 15 minutit enne sööki.

4.3 Vastunäidustused

Dolmeni ei tohi manustada järgmistel juhtudel:

• ülitundlikkus toimeaine, mõne teise mittesteroidse põletikuvastase aine (MSPVA) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
• patsiendid, kellel sarnase toimega ained (nt atsetüülsalitsüülhape või teised MSPVA-d) põhjustavad astmahooge, bronhospasmi, ägedat riniiti või ninapolüüpe, urtikaariat või angioödeemi;
• teadaolevad fotoallergilised või fototoksilised reaktsioonid ketoprofeeni või fibraatide kasutamisel;
• anamneesis MSPVA-de kasutamisega seotud seedetrakti verejooks või perforatsioon;
• patsiendid, kellel on peptiline haavand/seedetrakti hemorraagia või anamneesis seedetrakti verejooks, haavandumine või perforatsioon;
• krooniline düspepsia;
• teised ägedad verejooksud või veritsushäired;
• Crohni tõbi või haavandiline koliit;
• raske südamepuudulikkus;
• mõõdukas kuni raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens ≤ 59 ml/min);
• raske maksafunktsiooni kahjustus (Child-Pugh skoor 10...15);
• hemorraagiline diatees või teised koagulatsioonihäired;
• raske dehüdratsiooniga patsiendid (põhjuseks oksendamine, kõhulahtisus või puudulik vedelikutarbimine);
• raseduse kolmas trimester ja imetamine (vt lõik 4.6).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Manustada ettevaatlikult allergiliste seisundite anamneesiga patsientidele.

Vältida tuleb Dolmeni kasutamist koos teiste MSPVA-dega, sealhulgas tsüklooksügenaas-2 selektiivsete inhibiitoritega.

Soovimatuid toimeid saab vähendada, kui kasutada väikseimat efektiivset annust lühima aja kestel, mis on vajalik sümptomite kontrolli alla saamiseks (vt lõik 4.2 ja allpool seedetrakti ja kardiovaskulaarsed riskid).

Seedetrakti riskid Surmaga lõppeda võivatest seedetrakti verejooksudest, haavandumistest või perforatsioonidest on teatatud kõigi MSPVA-de kasutamisel ükskõik millal ravi ajal koos hoiatavate sümptomitega või ilma ning eelneva tõsiste seedetrakti haiguste anamneesiga või ilma. Kui Dolmeni kasutamisel tekib seedetrakti verejooks või haavandumine, tuleb ravi katkestada. Seedetrakti verejooksu, haavandumise või perforatsiooni risk võimendub suuremate MSPVA annuste manustamisel, patsientidel, kellel on anamneesis haavand, eriti kui see on tüsistunud verejooksu või

perforatsiooniga (vt lõik 4.3), samuti eakatel. Eakad: eakatel patsientidel esineb MSPVA-de kõrvaltoimete, eriti seedetrakti verejooksu ja perforatsiooni, suurenenud esinemissagedus, mis võib lõppeda surmaga (vt lõik 4.2). Nendel patsientidel tuleb ravi alustada väikseima võimaliku annusega.

Nagu kõigi MSPVA-de puhul, tuleb enne ravi alustamist deksketoprofeentrometamooliga välja selgitada, kas patsiendil on anamneesis ösofagiiti, gastriiti ja/või peptilist haavandit ning veenduda, et need on täielikult välja ravitud. Gastrointestinaalsete sümptomite või anamneesis gastrointestinaalse haigusega patsiente tuleb jälgida seedehäirete, eriti gastrointestinaalse verejooksu sümptomite suhtes. MSPVA-sid tuleb manustada ettevaatlikult seedetrakti haiguse (haavandiline koliit, Crohni tõbi) anamneesiga patsientidele, sest nende seisund võib muutuda halvemaks (vt lõik 4.8). Nendel patsientidel tuleb kaaluda kombinatsioonravi protektiivsete ravimitega (st misoprostool või prootonpumba inhibiitorid), samuti nende patsientide puhul, kes vajavad samaaegset väikeses annuses atsetüülsalitsüülhapet või muid ravimeid, mis arvatavasti suurendavad gastrointestinaalset riski (vt allpool ja lõik 4.5). Patsiendid, kelle anamneesis on ravimite toksiline toime seedetraktile, eriti eakad, peavad teatama kõigist ebaharilikest abdominaalsetest sümptomitest (eriti seedetrakti verejooksust). Väga oluline on see ravi alguses. Tuleb olla ettevaatlik patsientidega, kes saavad samal ajal ravimeid, mis võivad suurendada haavandumise või verejooksu riski, nt suukaudsed kortikosteroidid, antikoagulandid, nagu varfariin, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid või antitrombotsütaarsed ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape (vt lõik 4.5).

Neerude riskid Neerufunktsiooni häirega patsientide ravimisel tuleb olla ettevaatlik. Neil patsientidel võib MSPVA-de kasutamine põhjustada neerufunktsiooni halvenemist, vedelikupeetust ja turseid. Ettevaatus on samuti vajalik patsientidel, kes saavad diureetilist ravi, või neil, kellel võib tekkida hüpovoleemia, sest nefrotoksilisuse risk on suurenenud.

Ravi ajal tuleb tagada adekvaatne vedeliku tarbimine, et vältida dehüdratsiooni ja võimalikku suurenenud renaalset toksilisust.

Nagu kõik MSPVA-d, võib ravim suurendada plasma uurea lämmastiku ja kreatiniini sisaldust. Nagu kõiki teisi prostaglandiini sünteesi inhibiitoreid, saab seda seostada renaalse süsteemi kõrvaltoimetega, mis võivad viia glomerulonefriidi, interstitsiaalse nefriidi, neerude papillaarse nekroosi, nefrootilise sündroomi ja ägeda neerupuudulikkuseni. Eakatel patsientidel esineb tõenäolisemalt neerufunktsiooni häireid (vt lõik 4.2).

Maksa riskid Maksafunktsiooni häirega patsientide ravimisel tuleb olla ettevaatlik. Nagu teised MSPVA-d, võib preparaat põhjustada teatud maksafunktsiooni näitajate mööduvat vähest tõusu, samuti SGOT ja SGPT aktiivsuse olulist tõusu. Nende näitajate olulise tõusu puhul tuleb ravi katkestada.

Eakatel patsientidel esineb tõenäolisemalt maksafunktsiooni häireid (vt lõik 4.2).

Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed riskid Hüpertensiooni ja/või kerge kuni keskmise raskusega südamepuudulikkusega patsientide puhul on vajalik hoolikas jälgimine ja nõustamine. Eriti ettevaatlik tuleb olla patsientide puhul, kellel on anamneesis südamehaigus, eriti neil, kellel on esinenud südamepuudulikkuse episoode, kuna esineb risk südamepuudulikkuse süvenemiseks, sest MSPVA-de kasutamisel on täheldatud vedelikupeetust ja tursete esinemist.

Kliinilised uuringud ja epidemioloogilised andmed viitavad sellele, et mõningate MSPVA-de kasutamist (eriti suurtes annustes ja kaua aega) võib seostada arteriaalsete trombootiliste tüsistuste (nt müokardiinfarkt või insult) veidi suurenenud riskiga. Piisavate andmete puudumisel ei ole võimalik sellist riski deksketoprofeeni puhul välistada.

Seega tohib ravimata hüpertensiooni, südame paispuudulikkuse, kindlaks tehtud südame isheemiatõve, perifeersete arterite haiguse ja/või tserebrovaskulaarse haigusega patsiente deksketoprofeeniga ravida ainult pärast hoolikat kaalumist. Sarnaselt tuleb kaaluda enne pikaajalise ravi alustamist patsientidel, kellel on kardiovaskulaarse haiguse riskitegurid (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, suhkurtõbi, suitsetamine).

Deksketoprofeeniga ravitud patsientidel on teatatud Kounise sündroomi juhtudest. Kounise sündroom on määratletud kui allergilise või ülitundlikkusreaktsiooni põhjustatud kardiovaskulaarsed sümptomid, mis on seotud pärgarterite ahenemisega ja võivad viia müokardiinfarkti tekkeni.

Kõik mitteselektiivsed MSPVA-d võivad inhibeerida trombotsüütide agregatsiooni ja pikendada veritsusaega prostaglandiinide sünteesi inhibeerimise kaudu. Seetõttu ei soovitata deksketoprofeeni kasutada patsientidel, kes saavad muud ravi, mis mõjutab hemostaasi, nagu varfariin või teised kumariinid või hepariinid (vt lõik 4.5).

Eakatel patsientidel esineb tõenäolisemalt kardiovaskulaarse funktsiooni häireid (vt lõik 4.2).

Nahareaktsioonid Väga harva on seoses MSPVA-de kasutamisega teatatud tõsistest nahareaktsioonidest (mõnikord fataalsed), sh eksfoliatiivne dermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs. Patsientide jaoks esineb nende reaktsioonide suurim risk tõenäoliselt ravi alguses, reaktsioon algab enamikul juhtudest esimesel ravikuul. Esimeste nahalööbe, limaskesta kahjustuste või teiste ülitundlikkuse nähtude ilmnemisel tuleb Dolmeni kasutamine katkestada.

Infektsiooni sümptomite varjamine Deksketoprofeen võib varjata infektsiooni sümptomeid, mistõttu võib hilineda asjakohane ravi ja seeläbi halveneda infektsiooni kulg. Seda on täheldatud bakteriaalse keskkonnatekkese kopsupõletiku ja tuulerõugete bakteriaalsete tüsistuste korral. Kui seda ravimit manustatakse infektsiooniga seotud valu leevendamiseks, on soovitatav jälgida infektsiooni kulgu. Sümptomite püsimisel või süvenemisel haiglaväliselt peab patsient pidama nõu arstiga. Erandjuhul võib varicella viirus olla tõsiste naha ja pehmete kudede nakkusliku tüsistuse allikas. Siiani ei ole võimalik välistada, et MSPVA-d võivad halvendada varicella viirusest tingitud infektsiooni kulgu. Seetõttu on varicella viirusest tingitud infektsiooni korral soovitatav hoiduda Dolmeni kasutamisest.

Muu teave Eriline ettevaatus on vajalik patsientidel, kellel esineb:

• kaasasündinud porfüriini metabolismi häire (näiteks vahelduv porfüüria);
• dehüdratsioon;
• kohe ulatusliku operatsiooni järgselt.

Kui arst kaalub pikaajalist ravi deksketoprofeeniga, tuleb regulaarselt kontrollida maksa- ja neerufunktsiooni näitajaid ning verepilti.

Raske äge ülitundlikkusreaktsioon (nt anafülaktiline šokk) on esinenud väga harvadel juhtudel. Raske ülitundlikkusreaktsiooni esimeste sümptomite ilmnemisel pärast Dolmeni manustamist tuleb ravi katkestada. Olenevalt tekkinud sümptomitest tuleb spetsialisti juhtimisel võtta kasutusele vajalikud meetmed. Patsientidel, kellel on astma koos kroonilise nohu, kroonilise sinusiidi ja/või ninapolüüpidega, on võrreldes teiste isikutega suurem risk atsetüülsalitsüülhappest ja/või MSPVA-dest põhjustatud allergiateks. Selle ravimi manustamine võib põhjustada astmahoo või bronhospasmi, eriti nendel, kellel esineb allergia atsetüülsalitsüülhappe või MSPVA-de suhtes (vt lõik 4.3).

Dolmeni tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kellel esinevad hematopoeesi häired, süsteemne erütematoosne luupus või segatüüpi sidekoehaigus.

Ravim sisaldab sahharoosi. Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse, glükoos-galaktoos malabsorptsiooni või sahharaas-isomaltaasi puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada. Seda tuleb arvestada suhkurtõvega patsientidel.

Lapsed Ohutus lastel ja noorukitel ei ole tõestatud.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Järgmised koostoimed kehtivad MSPVA-de puhul üldiselt.

Mittesoovitatavad kombinatsioonid − Teised MSPVA-d (sealhulgas tsüklooksügenaas-2 selektiivsed inhibiitorid) ja salitsülaatide suured annused ((≥ 3 g ööpäevas): mitmete MSPVA-de koosmanustamine võib suurendada seedetrakti haavandite ja verejooksu riski sünergilise toime tõttu. − Antikoagulandid: MSPVA-d võivad tugevdada antikoagulantide, näiteks varfariini toimeid (vt lõik 4.4) deksketoprofeeni suure seondumise tõttu plasmavalkudega ning trombotsüütide funktsiooni inhibeerimise ja seedetrakti limaskesta kahjustuse tõttu. Kui kombinatsiooni ei saa vältida, tuleb patsiente hoolikalt kliiniliselt jälgida ja teostada laboratoorseid analüüse. − Hepariinid: verejooksu suurenenud risk (trombotsüütide funktsiooni inhibeerimise ning seedetrakti limaskesta kahjustuste tõttu). Kui kombinatsiooni ei saa vältida, tuleb patsiente hoolikalt kliiniliselt jälgida ja teostada laboratoorseid analüüse. − Kortikosteroidid: esineb seedetrakti haavandumise või verejooksu suurenenud risk (vt lõik 4.4). − Liitium (kirjeldatud mitme MSPVA-ga): MSPVA-d suurendavad vere liitiumi sisaldust, mis võib jõuda toksiliste väärtusteni (liitiumi vähenenud ekskretsioon neerude kaudu). Seetõttu vajab see parameeter jälgimist ravi alustamisel deksketoprofeeniga, ravi reguleerimisel ja lõpetamisel. − Metotreksaat, suurtes annustes, 15 mg nädalas või rohkem: metotreksaadi suurenenud hematoloogiline toksilisus renaalse kliirensi vähenemise tõttu MSPVA-de toimel üldiselt. − Hüdantoiinid ja sulfoonamiidid: nende ainete toksilised toimed võivad tugevneda.

Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid − Diureetikumid, AKE inhibiitorid, antibakteriaalsed aminoglükosiidid ja angiotensiin II retseptori antagonistid: deksketoprofeen võib vähendada diureetikumide ja antihüpertensiivsete ravimite toimet. Mõnedel kompromiteeritud neerufunktsiooniga patsientidel (nt dehüdreeritud patsiendid või eakad kompromiteeritud neerufunktsiooniga patsiendid) võib samaaegne tsüklooksügenaasi inhibeerivate ainete, AKE inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või antibakteriaalsete aminoglükosiidide manustamine põhjustada edasist neerufunktsiooni halvenemist, mis on tavaliselt pöörduv. Deksketoprofeeni ja diureetikumi kombineeritud ordineerimise puhul peab tagama, et patsient on adekvaatselt hüdreeritud ning ravi alguses ja perioodiliselt ravi ajal tuleb jälgida neerufunktsiooni. Dolmeni koosmanustamine kaaliumi säästvate diureetikumidega võib viia hüperkaleemia tekkele. Vajalik on jälgida vere kaaliumisisaldust. (vt lõik 4.4). − Metotreksaat, väikestes annustes, alla 15 mg nädalas: metotreksaadi suurenenud hematoloogiline toksilisus renaalse kliirensi vähenemise tõttu põletikuvastaste ainete toimel üldiselt. Iganädalane verepildi jälgimine kombinatsiooni kasutamise esimestel nädalatel. Tõhustatud jälgimine isegi kerge neerufunktsiooni häire olemasolul, samuti eakatel patsientidel. − Pentoksüfülliin: verejooksu suurenenud risk. Tõhustatud kliiniline jälgimine ja sage veritsusaja kontroll. − Zidovudiin: toksilisuse suurenenud risk erütrotsüütide reale toime kaudu retikulotsüütidele raske aneemiaga, mis ilmneb nädal pärast MSPVA-dega alustamist. Kontrollida täisverepilti ja retikulotsüütide arvu üks kuni kaks nädalat pärast ravi alustamist MSPVA-ga. − Sulfonüüluuread: MSPVA-d võivad suurendada sulfonüüluureate hüpoglükeemilist toimet nende kõrvaldamisega plasmavalkude sidumiskohtadest.

Kombinatsioonid, millega tuleb arvestada

− Beetablokaatorid: ravi MSPVA-ga võib vähendada nende antihüpertensiivset toimet prostaglandiinide sünteesi inhibeerimise kaudu. − Tsüklosporiin ja takroliimus: MSPVA-d võivad suurendada nefrotoksilisust neeru prostaglandiinide poolt vahendatud toime kaudu. Kombinatsioonravi puhul tuleb mõõta neerufunktsiooni. − Trombolüütikumid: verejooksu suurenenud risk. − Trombotsüütide agregatsiooni pärssijad ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d): suurenenud oht seedetrakti verejooksu tekkeks (vt lõik 4.4). − Probenetsiid: deksketoprofeeni plasmakontsentratsioonid võivad olla suurenenud; selle koostoime põhjuseks võib olla inhibeeriv mehhanism renaalse tubulaarse sekretsiooni kohas ja glükuroonkonjugatsioon ning see nõuab deksketoprofeeni annuse reguleerimist. − Südameglükosiidid: MSPVA-d võivad suurendada plasmas südameglükosiidide kontsentratsiooni. − Mifepristoon: esineb teoreetiline risk, et prostaglandiinide süntetaasi inhibiitorid võivad muuta mifeprostooni efektiivsust. Piiratud andmed näitavad, et MSPVA-de manustamine samal päeval koos prostaglandiiniga ei mõjuta mifepristooni ega prostaglandiini toimet emakakaela küpsemisele ega emaka kontraktiilsusele ning ei vähenda meditsiinilise abordi tõhusust. − Kinoloonantibiootikumid: loomkatsete andmed viitavad sellele, et kinoloonide suured annused kombinatsioonis MSPVA-dega võivad suurendada krampide tekkimise riski. − Tenofoviir: samaaegne kasutamine koos MSPVA-ga võib suurendada plasma uurea lämmastiku ja kreatiniini sisaldust; tuleb jälgida neerutalitlust, et kontrollida võimalikku sünergilist toimet neerutalitlusele. − Deferasiroks: samaaegne kasutamine koos MSPVA-dega võib suurendada seedetrakti toksilisuse riski. Deferasiroksi kooskasutamisel nende ainetega on vajalik hoolikas kliiniline jälgimine. − Pemetrekseed: samaaegne kasutamine koos MSPVA-dega võib vähendada pemetrekseedi eritumist, seetõttu tuleb MSPVA-de suuremate annuste manustamisel olla ettevaatlik. Kerge kuni mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens 45…79 ml/min) tuleb vältida pemetrekseedi ja MSPVA-de annuste koosmanustamist kaks päeva enne ja kaks päeva pärast pemetrekseedi manustamist.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Dolmen on raseduse kolmanda trimestri ja imetamise ajal vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Rasedus Prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine võib kahjustada rasedust ja/või embrüo/loote arengut. Epidemioloogiliste uuringute andmed näitavad, et varajases raseduse staadiumis kasutatud prostaglandiinide sünteesi inhibiitorid võivad põhjustada suurenenud riski raseduse katkemiseks ning südame malformatsioonide ja gastroskiisi tekkeks. Kardiovaskulaarse malformatsiooni absoluutne risk suurenes vähem kui 1 %-lt ligikaudu 1,5 %-ni. Arvatakse, et risk suureneb annuse suurenedes ja ravi pikema kestuse korral. Loomadel on prostaglandiini sünteesi inhibiitori manustamine põhjustanud pre- ja postimplantatsiooni kaotuse kasvu ning embrüo-loote letaalsust.

Lisaks sellele on teatatud mitmesuguste malformatsioonide, sealhulgas kardiovaskulaarsete malformatsioonide suurenenud esinemust loomadel, kellele manustati prostaglandiinide sünteesi inhibiitoreid organogeneesi perioodil. Siiski ei ole deksketoprofeeniga läbi viidud loomkatsed näidanud reproduktiivset toksilisust (vt lõik 5.3). Alates 20. rasedusnädalast võib deksketoprofeeni kasutamine põhjustada loote neerufunktsiooni häiretest tingitud oligohüdramnioni. See võib tekkida kohe pärast ravi alustamist ja on ravi lõpetamisel tavaliselt pöörduv. Lisaks on teatatud arterioosjuha ahenemisest pärast ravimi kasutamist raseduse teisel trimestril, mis oli enamasti pöörduv ravi lõpetamisel. Seetõttu ei tohi raseduse esimesel ja teisel trimestril deksketoprofeeni manustada, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik. Kui deksketoprofeeni kasutab naine, kes proovib rasestuda või raseduse esimesel ja teisel trimestril, tuleb annused hoida minimaalsed ja ravi kestus nii lühike kui võimalik. Pärast mitmepäevast kokkupuudet deksketoprofeeniga alates 20. rasedusnädalast tuleb

kaaluda raseda sünnituseelset jälgimist oligohüdramnioni ja arterioosjuha ahenemise suhtes. Oligohüdramnioni või arterioosjuha ahenemise ilmnemisel tuleb deksketoprofeeni kasutamine lõpetada.

Raseduse kolmandal trimestril võivad kõik prostaglandiini sünteesi inhibiitorid põhjustada lootel: − kardiopulmonaalset toksilisust (arterioosjuha enneaegne ahenemine/sulgumine ja pulmonaalne hüpertensioon); − neerufunktsiooni häireid (vt eespool);

raseduse lõpus emal ja vastsündinul: − võimalikku veritsusaja pikenemist, antiagregantne efekt, mis võib ilmneda ka väga väikeste annuste puhul; − emakakontraktsioonide pärssimist, mis põhjustab sünnituse hilinemist või pikenemist.

Imetamine Ei ole teada, kas deksketoprofeen eritub rinnapiima. Dolmeni kasutamine on imetamise ajal vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Fertiilsus Nagu teised MSPVA-d, võib ka Dolmen põhjustada naiste fertiilsuse häireid ja ravimit ei soovitata rasestuda soovivatele naistele. Naistel, kellel esinevad raskused rasestumisel või keda uuritakse sigimatuse tõttu, tuleb mõelda deksketoprofeeni kasutamise lõpetamisele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Dolmeni graanulid võivad põhjustada kõrvaltoimeid, nagu pearinglus, nägemishäired või uimasus. Sellisel juhul võib häiruda võime adekvaatselt reageerida, osaleda aktiivses liiklussituatsioonis ja käsitseda masinaid.

4.8 Kõrvaltoimed

Allolevas tabelis on organsüsteemi klasside ja esinemissageduse alusel klassifitseeritud kõrvaltoimed, mis kliinilistes uuringutes loeti vähemalt võimalikult seotuks deksketoprofeeniga (tabletivorm), ja kõrvaltoimed, millest on teatatud Dolmeni graanulite turuletulekujärgselt. Et graanulivormis deksketoprofeeni plasma maksimumkontsentratsioon on suurem kui tabletivormi kasutamisel, ei saa välistada suurenenud riski (seedetrakti) kõrvaltoimete tekkeks.

ORGANSÜSTE Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata: EMI KLASS (≥ 100 kuni (≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000 kuni (< 1/10 000) esinemis- < 1/10) < 1/100) < 1/1000) sagedust ei Vere ja --- --- --- Neutropeenia, --- lümfisüsteemi trombotsütopeenia häired Immuunsüstee --- --- Kõriturse Anafülaktiline --- mi häired reaktsioon, sh Ainevahetus- ja --- --- Anoreksia --- --- toitumishäired Psühhiaatrilised --- Ärevus, unetus. --- --- --- häired Närvisüsteemi --- Peavalu, Paresteesiad, --- ---

häired pearinglus, sünkoop Silma --- --- --- Nägemise --- kahjustused ähmastumine Kõrva ja --- Peapööritus --- Tinnitus --- labürindi kahjustused Südame häired --- Palpitatsioonid --- Tahhükardia Kounise Vaskulaarsed --- Nahaõhetus Hüpertensioon Hüpotensioon --- häired Respiratoorsed, --- --- Bradüpnoe Bronhospasm, --- rindkere ja düspnoe mediastiinumi häired Seedetrakti Iiveldus ja/või Gastriit, Peptiline haavand, Pankreatiit --- häired oksendamine, kõhukinnisus, peptilise haavandi kõhuvalu, suukuivus, verejooks või kõhulahtisus, meteorism peptilise haavandi seedehäired perforatsioon (vt Maksa ja --- --- Maksarakkude --- sapiteede häired kahjustus Naha ja --- Lööve Urtikaaria, akne, Stevensi-Johnsoni Paikne nahaaluskoe suurenenud sündroom, ravimlööve kahjustused higistamine toksiline Lihaste, --- --- Seljavalu --- --- luustiku ja sidekoe kahjustused Neerude ja --- --- Polüuuria, äge Nefriit või --- kuseteede neerupuudulikkus nefrootiline häired sündroom Reproduktiivse --- --- Menstruaalhäired, --- --- süsteemi ja eesnäärmehäired rinnanäärme häired Üldised häired --- Kurnatus, valu, Perifeersed tursed --- --- ja asteenia, manustamiskoh külmavärinad, a reaktsioonid halb enesetunne Uuringud --- --- Maksafunktsiooni --- --- Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on seotud seedetraktiga. Võivad tekkida peptiline haavand, perforatsioon või seedetrakti veritsus, vahel ka surmaga lõppev, eriti eakatel (vt lõik 4.4). Pärast manustamist on teatatud iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, puhitust, kõhukinnisust, seedehäireid, kõhuvalu, veriroed, veriokset, haavandilist stomatiiti, koliidi ja Crohni tõve ägenemist (vt lõik 4.4).

Harvem on esinenud gastriiti. Seoses MSPVA-de raviga on teatatud tursetest, hüpertensioonist ja südamepuudulikkusest. Kliinilised uuringud ja epidemioloogilised andmed viitavad sellele, et mõnede MSPVA-de kasutamist (eriti suurtes annustes ja pikka aega) võib seostada veidi suurenenud arteriaalsete trombootiliste tüsistuste (nt müokardiinfarkt või insult) riskiga (vt lõik 4.4).

Nagu teiste MSPVA-de puhul, võivad ilmneda järgmised kõrvaltoimed: aseptiline meningiit, mis võib esineda peamiselt süsteemse erütematoosse luupuse või segatüüpi sidekoehaigusega patsientidel, ja hematoloogilised reaktsioonid (purpura, aplastiline ja hemolüütiline aneemia ning harva agranulotsütoos ja medullaarne hüpoplaasia).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise sümptomaatika ei ole teada. Sarnased ravimid on põhjustanud gastrointestinaalseid (oksendamine, anoreksia, kõhuvalu) ja neuroloogilisi (somnolentsus, vertiigo, desorientatsioon, peavalu) häireid. Kogemata või liigsel manustamisel alustada kohe sümptomaatilist ravi vastavalt patsiendi kliinilisele seisundile. Aktiivsütt tuleb manustada, kui täiskasvanu või laps on sisse võtnud rohkem kui 5 mg/kg tunni aja jooksul. Deksketoprofeentrometamooli saab eemaldada dialüüsiga.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: propioonhappe derivaadid; ATC-kood: M01AE17

Deksketoprofeentrometamool on S–(+)-2-(3-bensoüülfenüül) propioonhappe trometamiinsool, valuvastane, põletikuvastane ja antipüreetiline ravim, mis kuulub mittesteroidsete põletikuvastaste ainete rühma (M01AE). Toimemehhanism Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete toimemehhanism on seotud prostaglandiini sünteesi vähenemisega tsüklooksügenaasi tee inhibeerimise tõttu. Spetsiifiliselt inhibeeritakse arahhidoonhappe transformeerumist tsüklilisteks endoperoksiidideks PGG ja PGH , mis produtseerivad prostaglandiine PGE , PGE , PGF ja PGD , samuti prostatsükliini PGI ja tromboksaane (TxA ja TxB ). Lisaks võib 1 2 2α 2 2 2 2 prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine mõjutada teisi põletiku mediaatoreid (nagu kiniinid), põhjustades kaudset toimet, mis lisandub otsesele toimele. Farmakodünaamilised toimed On näidatud, et deksketoprofeen on katseloomadel ja inimestel COX-1 ja COX-2 inhibiitor. Kliiniline efektiivsus ja ohutus Mitmel valumudelil läbi viidud kliinilised uuringud näitasid deksketoprofeeni efektiivset analgeetilist aktiivsust. Mõnedes uuringutes leiti, et analgeetiline toime algas 30 minutit pärast manustamist. Analgeetiline toime püsib 4…6 tundi.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Suukaudse manustamise järel imendub deksketoprofeentrometamool kiiresti, maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 0,25…0,33 tunni pärast, manustamisel graanulitena. Deksketoprofeeni standardvabanemisega suukaudse tableti ja graanulite 25 mg annuste võrdlus näitas, et need kaks ravimvormi on biosaadavuse ulatuse (AUC) osas bioekvivalentsed. Maksimaalsed plasmakontsentratsioonid (C ) olid ligikaudu 30 % suuremad graanulite puhul, võrreldes tabletiga. Samaaegsel manustamisel toiduga deksketoprofeeni AUC ei muutu, samas C väheneb ja tema imendumiskiirus aeglustub (suurenenud t ). Jaotumine Deksketoprofeeni jaotumise poolväärtusaeg on 0,35 tundi ning eliminatsiooni poolväärtusaeg on 1,65 tundi. Nagu teistel ulatuslikult plasmavalkudega seonduvatel ravimitel (99 %), on tema jaotusruumala keskmine väärtus alla 0,25 l/kg. Biotransformatsioon ja eritumine Deksketoprofeeni peamine eliminatsioonitee on glükuroniidne konjugatsioon, millele järgneb renaalne ekskretsioon. Pärast deksketoprofeentrometamooli manustamist on uriinist leitav ainult S–(+) enantiomeer, mis näitab, et inimestel konversiooni R–(–) enantiomeeriks ei toimu. Mitme annusega farmakokineetika uuringutes leiti, et AUC ei ole pärast viimast manustamist erinev pärast ühekordse annuse manustamist, mis viitab sellele, et ravimi akumuleerumist ei toimu.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, genotoksilisuse ja immunofarmakoloogia mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Hiirtel ja ahvidel läbi viidud kroonilise toksilisuse uuringud andsid kõrvaltoimeid mittepõhjustanud annuse taseme (No Observed Adverse Effect Level, NOAEL) 2 korda suuremas annuses kui inimestele soovitatav maksimaalne annus. Peamised kõrvaltoimed ahvidel suurte annuste kasutamisel olid veri väljaheites, kehakaalu juurdekasvu vähenemine ja kõige suuremate annuste korral gastrointestinaalsed erosioonid ning haavandid. Need toimed ilmnesid, kui ravimi ekspositsioon oli 14...18 korda suurem, kui inimestele soovitatav maksimaalne annus. Loomkatsed kartsinogeense potentsiaali kohta puuduvad. Nagu on teada kogu MSPVA farmakoloogilise klassi puhul, võib deksketoprofeen põhjustada muutusi embrüo-loote elulemuses loommudelites, nii kaudselt gastrointestinaalse toksilisuse kaudu tiinetele loomadele, kui ka otseselt loote arengule.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Ammooniumglütsürrisinaat Neohesperidiindihüdrokalkoon Kinoliinkollane (E 104) Sidruni lõhnaaine Sahharoos

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Suukaudse lahuse valmistamiseks mõeldud graanulid on pakendatud üksikannustena alumiiniumpolüetüleenist kuumsuletud kotikestes.

Pakendis on 2, 4, 10, 20, 30, 40, 50, 100 või 500 kotikest.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Menarini International Operations Luxembourg S.A 1, Avenue de la Gare L-1611 Luxembourg Luksemburg

8. MÜÜGILOA NUMBER

746511

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 10.06.2011 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 09.06.2015

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

September 2025