Dalacin c - kõvakapsel (150mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Dalacin C, 150 mg kõvakapslid

Dalacin C, 300 mg kõvakapslid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kõvakapsel sisaldab 150 mg või 300 mg klindamütsiini (vesinikkloriidina).

INN. Clindamycinum

Teadaolevat toimet omavad abiained

Dalacin C 150 mg kõvakapslid: Üks kapsel sisaldab ligikaudu 209,5 mg laktoosmonohüdraati. Dalacin C 300 mg kõvakapslid: Üks kapsel sisaldab ligikaudu 254 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Kõvakapslid.

Dalacin C 150 mg kõvakapslid:valget värvi kapslile on trükitud „CLIN 150“ ja „Pfizer“. Dalacin C 300 mg kõvakapslid: lavendlikarva kapslile on trükitud „CLIN 300“ ja „Pfizer“.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Klindamütsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid: tonsillofarüngiit

luude ja liigeste infektsioon

naha ja pehmete kudede infektsioon periodontaalinfektsioon pneumoonia, kopsuabstsess vaagnapiirkonna infektsioon naistel.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

Kliiniliselt oluline toimespekter

Bacteroides, Bacteroides fragilis (esineb resistentseid tüvesid), Clostridium perfringens, Porphyromonas, Prevotella, Staphylococcus aureus (välja arvatud metitsilliinresistentne

Staphylococcus aureus), Streptococcus (välja arvatud metitsilliinresistentne penitsilliinresistentne

Streptococcus pneumoniae).

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine täiskasvanutele

600...1800 mg/ööpäevas jaotatuna 2, 3 või 4 annuseks. Söögitoru ärrituse vältimiseks tuleb klindamütsiinvesinikkloriidi kapsleid alla neelata koos ühe klaasi veega.

Annustamine lastele (üle 1 kuu vanused lapsed)

Klindamütsiinvesinikkloriidi kapsleid tohib kasutada ainult lastel, kes on võimelised kapsleid neelama.

Söögitoru ärrituse vältimiseks tuleb klindamütsiinvesinikkloriidi kapsleid alla neelata koos ühe klaasi veega.

8...25 mg/kg/ööpäevas jaotatuna 3 või 4 võrdseks annuseks.

Lapse ravimiseks vajaliku täpse mg/kg annuse manustamiseks ei pruugi kapslite kasutamine sobida.

Annustamine eakatele

Farmakokineetilistes uuringutes klindamütsiiniga ei ole täheldatud kliiniliselt olulisi erinevusi normaalse maksa- ja normaalse (eakohase) neerufunktsiooniga vanemate ja nooremate isikute vahel suukaudse või veenisisese manustamise järgselt. Seetõttu ei ole normaalse maksa- ja normaalse (eakohase) neerufinktsiooniga vanemaealistel patsientidel vaja annust korrigeerida. (vt lõik 5.2).

Annustamine neerukahjustuse korral

Neerupuudulikkusega patsientidel ei ole vaja klindamütsiini annust kohandada.

Annustamine maksakahjustuse korral

Maksapuudulikkusega patsientidel ei ole vaja klindamütsiini annust kohandada.

Manustamisviis

Suukaudne.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, linkomütsiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Klindamütsiini kasutamisel on teatatud raskete ülitundlikkusreaktsioonide, sealhulgas selliste nahareaktsioonide, nagu ravimist tingitud reaktsioon koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS), Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) ja äge generaliseerunud eksamentoosne pustuloos (AGEP), tekkest. Ülitundlikkuse ja raskete nahareaktsioonide tekkimisel tuleb klindamütsiini kasutamine lõpetada ja rakendada vastavat ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.8).

Ravi antibakteriaalsete ravimitega kahjustab jämesoole normaalset mikrofloorat, mis põhjustab Clostridium difficile liigset kasvu. Seda on registreeritud peaaegu kõigi antibakteriaalsete ravimite, sh klindamütsiini, kasutamisel. Clostridium difficile toodab A- ja B-toksiine, mis soodustavad Clostridium difficile’ga seotud kõhulahtisuse (CDAD) tekkimist ja on „antibiootikumidega seotud koliidi” peamine põhjus.

CDAD-i diagnoosi tuleb kaaluda nende patsientide puhul, kellel pärast antibakteriaalsete ravimite manustamist esineb kõhulahtisus. See võib süvendada koliiti, sh pseudomembranoosset koliiti (vt lõik 4.8), mis võib olla kerge kuni surmaga lõppev koliit. Kui kahtlustatakse või on kinnitatud antibiootikumidega seotud kõhulahtisuse või antibiootikumidega seotud koliidi esinemine, peab antibiootikumidega, sh klindamütsiiniga, toimuva ravi lõpetama ja alustama kohe asjakohase raviga. Selles olukorras on peristaltikat pärssivad ravimid vastunäidustatud.

Kuna klindamütsiin tserebrospinaalvedelikku piisavas koguses ei imendu, ei sobi ta meningiidi raviks.

Pikaajalise ravi korral tuleb jälgida neeru- ja maksafunktsiooni.

Klindamütsiin võib põhjustada mõnede mittetundlike mikroorganismide, eriti pärmseente ülekasvu.

Laktoos

Klindamütsiinvesinikkloriidi kapslid sisaldavad abiainena laktoosi. Teadaoleva laktoositalumatusega patsientidel tuleb kapslite kasutamisel olla ettevaatlik.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Klindamütsiin metaboliseerub peamiselt CYP3A4 vahendusel ja väiksemas ulatuses CYP3A5 vahendusel peamiseks metaboliidiks klindamütsiinsulfoksiidiks, ja vähemtähtsaks metaboliidiks N-desmetüülklindamütsiiniks. Seetõttu võivad CYP3A4 ja CYP3A5 inhibiitorid klindamütsiini kliirensit vähendada ja nende isoensüümide indutseerijad võivad klindamütsiini kliirensit suurendada. Tugevate CYP3A4 indutseerijate nagu rifampitsiini olemasolul jälgige patsienti efektiivsuse vähenemise osas.

Vitamiin K antagonistid

Teatatud on suurenenud vere hüübimistestide (PT/INR) väärtustest ja/või verejooksudest patsientidel, keda on ravitud klindamütsiiniga kombinatsioonis vitamiin K antagonistidega (nt varfariin, atsenokumarool ja fluindioon). Seetõttu peab vitamiin K antagonistidega ravitavate patsientide hüübimisteste sageli kontrollima.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Klindamütsiini suukaudse ja subkutaanse manustamise reproduktiivtoksilisuse uuringud rottide ja küülikutega ei näidanud fertiilsuse ega loote kahjustusi ravimi toimel, välja arvatud emasloomale toksilistes annustes. Loomade reproduktiivtoksilisuse uuringud ei võimalda alati inimesel tekkivaid reaktsioone prognoosida.

Klindamütsiin läbib platsentaarbarjääri. Pärast korduvat manustamist moodustas ravimi kontsentratsioon amnionivedelikus ligikaudu 30% ema veres leiduva ravimi kontsentratsioonist.

Rasedatega läbiviidud kliinilistes uuringutes ei seostatud klindamütsiini süsteemset manustamist teisel ja kolmandal trimestril kaasasündinud häirete sagenemisega. Kasutamise kohta rasedatel raseduse kolmandal trimestril ei ole piisavaid ja hästi kontrollitud uuringuid läbi viidud.

Raseduse ajal tohib klindamütsiini kasutada ainult kindla vajaduse korral.

Imetamine

Suu kaudu ja parenteraalselt manustatud klindamütsiin eritub rinnapiima (0,7…3,8 mikrogramm/ml). Arvestades imikule tekitatavaid potentsiaalseid tõsiseid kõrvaltoimeid, ei tohi imetavad emad klindamütsiini kasutada.

Fertiilsus

Viljakusuuringutes, milles rotte raviti suukaudse klindamütsiiniga, ei täheldatud kahjulikku mõju fertiilsusele ega paaritumisvõimele.

Toime reaktsioonikiirusele

Klindamütsiin ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Kõrvaltoimed

Allpool toodud tabelis on loetletud kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgse järelevalve käigus täheldatud kõrvaltoimed organsüsteemide klasside ja esinemissageduste alusel. Turuletulekujärgselt registreeritud kõrvaltoimed on esitatud kaldkirjas. Kõrvaltoimete esinemissagedus liigitatakse järgnevalt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10

000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed esitatud raskusastme vähenemise järjekorras.

* turuletulekujärgsed kõrvaltoimed

‡ ainult suukaudsete ravimvormide kõrvaltoimed

# vt lõik 4.4

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Spetsiifiline ravi puudub.

Klindamütsiin ei ole hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsiga eemaldatav.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: linkoosamiidid; ATC-kood: J01FF01.

Toimemehhanism

Klindamütsiin on linkosamiidantibiootikum, mis inhibeerib bakteri valgusünteesi. See seondub ribosoomi 50S alaühikuga ning mõjutab nii ribosoomi moodustumise kui ka translatsiooni protsessi. Kuigi klindamütsiinfosfaat on in vitro inaktiivne, muudab kiire in vivo hüdrolüüs selle ühendi antibakteriaalselt aktiivseks klindamütsiiniks. Tavapäraste annuste puhul on klindamütsiin in vitro bakteriostaatiline.

Farmakodünaamilised toimed

Toime sõltub ajast, mille vältel toimeaine sisaldus on patogeeni minimaalsest inhibeerivast kontsentratsioonist (minimum inhibitory concentration, MIC) kõrgem (%T/MIC).

Resistentsus

Resistentsus klindamütsiini suhtes on kõige sagedamini tingitud mutatsioonidest rRNA antibiootikumi seondumiskohas või spetsiifiliste nukleotiidide metülatsioonist ribosoomi 50S alaühiku 23S RNAs. Need muudatused võivad põhjustada in vitro ristresistentsuse makroliidide ja B-grupi streptogramiinide suhtes (MLSB fenotüüp). Mõnikord põhjustavad resistentsust muudatused ribosoomi valkudes. Resistentsust klindamütsiini suhtes võivad esile kutsuda makroliidresistentsetes bakteriaalsetes isolaatides sisalduvad makroliidid. Indutseeritava resistentsuse kinnitamiseks võib kasutada diski analüüsi (D-tsooni analüüs) või söödet. Vähemlevinud resistentsusmehhanismid hõlmavad antibiootikumi modifikatsiooni ja aktiivset väljavoolumehhanismi. Klindamütsiini ja linkomütsiini vaheline ristresistentsus on täielik. Nagu paljude antibiootikumide puhul, varieerub resistentsuse esinemus bakterite liikide ja geograafiliste piirkondade lõikes. Resistentsust klindamütsiini suhtes esineb rohkem metitsilliinresistentsete stafülokokkide isolaatides ja penitsilliinresistentsete pneumokokkide isolaatides kui nende toimeainete suhtes tundlike organismide puhul.

Mikroobivastane toime

Klindamütsiinil on tõendatult in vitro toime alljärgnevate organismide enamiku isolaatide suhtes.

Aeroobsed bakterid

Grampositiivsed bakterid

Staphylococcus aureus (metitsilliintundlikud isolaadid)

Koagulaasnegatiivsed stafülokokid (metitsilliintundlikud isolaadid)

Streptococcus pneumoniae (penitsilliintundlikud isolaadid)

Beetahemolüütilised A-, B-, C- ja G-grupi streptokokid

Viridans-grupi streptokokid

Corynebacterium spp.

Gramnegatiivsed bakterid

Chlamydia trachomatis

Anaeroobsed bakterid

Grampositiivsed bakterid

Actinomyces spp.

Clostridium spp. (välja arvatud Clostridium difficile)

Eggerthella (Eubacterium) spp.

Peptococcus spp.

Peptostreptococcus spp. (Finegoldia magna, Micromonas micros)

Propionibacterium acnes

Gramnegatiivsed bakterid

Bacteroides spp.

Fusobacterium spp.

Gardnerella vaginalis

Prevotella spp.

Seened

Pneumocystis jirovecii

Ainuraksed

Toxoplasma gondii

Plasmodium falciparum

Murdepunktid

Omandatud resistentsuse esinemus võib valitud tüvede lõikes varieeruda piirkonniti ja muutuda ajas. Järgida tuleb kohalikku informatsiooni resistentsuse kohta, eriti raskeid infektsioone ravides. Kui kohalik resistentsuse levimus muudab küsitavaks ravimi kasutamise vähemalt teatud tüüpi infektsioonide puhul, tuleb vajadusel paluda ekspertarvamust. Eeskätt raskete infektsioonide või ravi ebaõnnestumise korral on soovitatav mikrobioloogiline diagnoosimine ning patogeeni ja selle klindamütsiintundlikkuse kindlaks määramine.

Üldjuhul hinnatakse süsteemselt manustatavate antibiootikumide puhul resistentsust Antimikroobse Tundlikkuse Euroopa Analüüsikomitee (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing; EUCAST) kehtestatud tundlikkuse tõlgendamiskriteeriumite (murdepunktide) alusel.

Allpool on välja toodud EUCASTi kehtestatud murdepunktid.

Tabel 1. EUCASTi kehtestatud klindamütsiinile kohalduvad tundlikkuse tõlgendamiskriteeriumid

Alljärgnev tabel annab ülevaate EUCASTi kehtestatud minimaalsele inhibeerivale kontsentratsioonile ja diski tsooni määramisele kohalduvatest kvaliteedikontrolli vahemikest.

Tabel 2. EUCASTi kehtestatud klindamütsiinile kohalduvad tundlikkuse analüüsi tulemuste valideerimisel kasutatavad aktsepteeritavad kvaliteedikontrolli vahemikud

Farmakokineetilised omadused

150 mg klindamütsiinvesinikkloriidi suukaudse annuse vereseerumi kontsentratsiooni uuringutes 24 tervel täiskasvanud vabatahtlikul ilmnes, et klindamütsiin imendub kiiresti pärast suukaudset manustamist. Keskmine maksimaalne kontsentratsioon vereseerumis saabus 45 minuti jooksul; tase vereseerumis langes tasemele 1,51 mikrogrammi/ml 3 tunni jooksul ning tasemele 0,70 µg/ml 6 tunni jooksul. Suukaudne annus imendus peaaegu täielikult (90%), sõltumata toidu samaaegsest manustamisest; kontsentratsioonid vereseerumis olid ühesugused ja ennustatavad. 14-päevases mitmeannuselises klindamütsiinvesinikkloriidi vereseerumi kontsentratsiooni uuringus ei ilmnenud tõendeid ravimi kuhjumisest või muutunud metabolismist. Klindamütsiini seerumi poolväärtusaeg oli veidi pikem patsientidel, kellel oli neerutalitlus oluliselt vähenenud. Vereseerumi kontsentratsioonid ületasid MIC (minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni) enamuse näidustusteks olevate organismide puhul vähemalt kuue tunni jooksul pärast tavalisi soovitatud annuseid. Klindamütsiin jaotub laialdaselt kehavedelikesse ja kudedesse (k.a luud). Inimese maksa ja soolestiku mikrosoomide in vitro uuringutest selgus, et klindamütsiin oksüdeerub peamiselt CYP3A4 ja minimaalsel määral ka CYP3A5 toimel. Oksüdeerumise tulemusel moodustub klindamütsiinsulfoksiid ja vähemtähtis metaboliit N-desmetüülklindamütsiin. Keskmine bioloogiline poolväärtusaeg on 2,4 tundi. Ligikaudu 10% bioaktiivsest ühendist eritub uriiniga ja 3,6% väljaheidetega; ülejäänu eritatakse inaktiivsete metaboliitide kujul. Tervete vabatahtlike seas läbi viidud uuringus taluti hästi annuseid kuni 2 grammi klindamütsiini päevas 14 päeva jooksul; suurte annuste manustamisel esines rohkem vaid seedesüsteemi kõrvaltoimeid. Tserebrospinaalvedelikus ei ole täheldatud klindamütsiini olulist kontsentratsiooni tõusu, ka põletikuliste ajukelmete korral. Farmakokineetilistes uuringutes, mis viidi

läbi eakate vabatahtlike (vanuses 61…79 aastat) ning nooremate täiskasvanute (vanuses 18…39 aastat) seas, sedastati, et vanus iseenesest ei muuda klindamütsiini farmakokineetikat (kliirensit, eritumise poolväärtusaega, jaotusruumala ning ala seerumi kontsentratsiooni ajakõvera all) preparaadi manustamisel veenisiseselt. Klindamütsiinvesinikkloriidi manustamisel suukaudselt ilmnes, et eritumise poolväärtusaeg pikenes eakatel kuni 4 tunnini (vahemik 3,4…5,1 h) võrreldes 3,2 tunniga (vahemik 2,1…4,2 h) noorematel täiskasvanutel. Imendunud hulk ei ole siiski earühmade vahel erinev ning normaalse maksa- ja normaalse (eakohase) neerutalitlusega eakatel ei ole vaja annust korrigeerida.

Prekliinilised ohutusandmed

Kartsinogenees

Klindamütsiiniga ei ole läbi viidud pikaajalisi uuringuid loomadel, et hinnata kartsinogeenset potentsiaali.

Mutagenees

Genotoksilisuse uurimiseks tehti rottidel mikronukleustest ja Ames’i salmonella reversioonitest. Mõlemad testid olid negatiivsed.

Reproduktsiooni- ja arengutoksilisus

Rottidel läbi viidud reproduktsiooniuuringutes, mille korral manustati kuni 300 mg/kg/ööpäevas (ligikaudu 1,1 korda suurim soovitatav täiskasvanud inimese annus, mis põhineb -l),mg/m ei ilmnenud toimet viljakusele ega paaritumisvõimele.

Suukaudse manustamisega rottide loote arengu uuringutes ja subkutaanse manustamisega rottide ja küülikute embrüo ja loote arengu uuringutes arengutoksilisust ei täheldatud, välja arvatud emasloomale toksilistes annustes.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Kõvakapsel

Kapsli sisu

Laktoosmonohüdraat

Maisitärklis

Talk

Magneesiumstearaat

Kapslikest (150 mg kapslid)

Titaandioksiid (E171) Želatiin

Kapslikest (300 mg kapslid)

Erütrosiin (E127) Indigokarmiin (E132) Titaandioksiid (E171) Želatiin

Trükivärv

Šellak

Must raudoksiid (E172) N-butüülalkohol Puhastatud vesi Propüleenglükool

Tööstuslik metüülpiiritus

Isopropüülalkohol

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

5 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Dalacin C, 150 mg kõvakapslid, 16 või 100 kõvakapslit PVC-st või aklaarist blisterpakendis.

Dalacin C, 300 mg kõvakapslid, 16 kõvakapslit blisterpakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Pfizer Europe MA EEIG Boulevard de la Plaine 17 1050 Brüssel

Belgia

MÜÜGILOA NUMBRID

Dalacin C, kõvakapslid 150 mg: 047094.

Dalacin C, kõvakapslid 300 mg: 047194.

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 17. detsember 1999

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03. mai 2011

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

november 2018