RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

Sellele ravimile kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teatada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Kõrvaltoimetest teatamise kohta vt lõik 4.8.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Chenodeoxycholic acid Leadiant 250 mg kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kõvakapsel sisaldab 250 mg kenodeoksükoolhapet.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel

0-suurusega, 21,7 mm pikkune kapsel, millel on kollane kapslikeha ja oranž kaas ning sisaldab valget kokkupressitud pulbrit.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Kenodeoksükoolhape on näidustatud primaarsete sapphapete sünteesi selliste kaasasündinud häirete, mis on tingitud sterool 27-hüdroksülaasi puudulikkusest (avaldub tserebrotendinoosse ksantomatoosina), raviks imikutel, lastel ja noorukitel vanuses 1 kuu kuni 18 aastat ning täiskasvanutel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi peavad alustama ja selle läbiviimist jälgima tserebrotendinoosse ksantomatoosi (cerebrotendinous xanthomatosis, CTX) või primaarsete sapphapete sünteesi kaasasündinud häire ravimises kogenud arstid.

Ravi alustamisel ja annuse reguleerimisel tuleb seerumi kolestanooli taset ja/või uriini polühüdroksüleeritud alkoholi jälgida iga 3 kuu järel kuni ainevahetuse kontrolli alla saamiseni ja seejärel kord aastas. Valida tuleb kenodeoksükoolhappe väikseim annus, mis alandab seerumi kolestanooli ja/või uriini polühüdroksüleeritud alkoholi taseme normivahemikku. Jälgida tuleb ka maksafunktsiooni. Maksaensüümide samaaegne tõus normaaltasemest kõrgemale võib viidata üleannustamisele. Pärast alustamise perioodi tuleb kolestanooli, uriini polühüdroksüleeritud alkoholi ja maksafunktsiooni hinnata vähemalt kord aastas ning annust vastavalt reguleerida (vt lõik 4.4). Kiire kasvamise perioodil, kaasuvate haiguste ja raseduse korral võib olla vajadus täiendavate või sagedasemate terviseuuringute läbiviimiseks (vt lõik 4.6).

Püsiva ravivastuse puudumise korral kenodeoksükoolhappe monoteraapiale tuleb kaaluda teisi ravivõimalusi.

Annustamine

Täiskasvanud Algannus täiskasvanutel on 750 mg ööpäevas jagatuna kolmeks annuseks, tingimusel et annus on seerumi kolestanooli ja/või uriini polühüdroksüleeritud alkoholi taseme normaliseerimiseks piisav. Seejärel võib seerumi kolestanooli ja/või uriini polühüdroksüleeritud alkoholi pidevalt kõrge taseme korral päevast annust suurendada 250 mg sammudena maksimaalse annuseni 1000 mg ööpäevas.

Lapsed (vanuses 1 kuu kuni 18 aastat) Algannus lastel on 5 mg/kg kohta ööpäevas jagatuna kolmeks annuseks. Kui arvutatud annus ei ole mitmekordne 250 mg väärtus, tuleb valida väärtus, mis on lähim madalaim väärtus maksimaalsele väärtusele 15 mg/kg kohta ööpäevas, tingimusel et see on piisav seerumi kolestanooli ja/või uriini polühüdroksüleeritud alkoholi taseme normaliseerumiseks.

Vastsündinud vanuses alla ühe kuu Ohutus ja efektiivsus alla ühe kuu vanustel vastsündinutel ei ole tõestatud. Saadaval on piiratud ohutusandmed (vt lõik 4.8).

Vahelejäänud annus Kui annus jääb vahele, peab patsient võtma järgmise annuse ettenähtud ajal. Vahelejäänud annuse korvamiseks ei tohi võtta kahekordset annust.

Eripopulatsioonid Eakad patsiendid (≥ 65 aastat) Annuse reguleerimine ei ole vajalik.

Neerukahjustus Neerukahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad. Siiski tuleb selliseid patsiente tähelepanelikult jälgida ja nende annust individuaalselt tiitrida.

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad. Siiski tuleb selliseid patsiente tähelepanelikult jälgida ja nende annust individuaalselt tiitrida.

Manustamisviis

Suukaudne. Kenodeoksükoolhappe kapsleid võib võtta koos toiduga või ilma. Kõvakapslid tuleb võtta piisava koguse veega iga päev umbes samal ajal. Imikute ja laste puhul, kes ei oska kapsleid alla neelata, võib kapslid ettevaatlikult avada ja nende sisu lisada 8,4% naatriumbikarbonaadi lahusele, vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Jälgimine

Pärast alustamise perioodi tuleb kolestanooli, uriini polühüdroksüleeritud alkoholi ja maksafunktsiooni hinnata vähemalt kord aastas ning annust vastavalt kohandada (vt lõik 4.2). Kiire kasvamise perioodil, kaasuvate haiguste ja raseduse korral võib olla vajadus täiendavate või sagedasemate terviseuuringute läbiviimiseks (vt lõik 4.6).

Kenodeoksükoolhappe manustamine koos teiste ravimitega

Tsüklosporiini, siroliimuse, fenobarbitaaliga koos manustamine ei ole soovitatav, lisateavet vt lõigust 4.5. Kolestipooli või alumiiniumhüdroksiidi ja/või smektiiti sisaldavaid antatsiide tuleb võtta kas 2 tundi enne või pärast kenodeoksükoolhappe võtmist, lisateavet vt lõigust 4.5.

Kenodeoksükoolhapet tuleb võtta kas üks tund enne või 4 ... 6 tundi pärast kolestüramiini võtmist, lisateavet vt lõigust 4.5.

Suukaudsete kontratseptiividega koos manustamine ei ole soovitatav, lisateavet vt lõigust 4.5. Rasestumisvõimelised naised peavad kasutama tõhusat rasestumisvastast meetodid, lisateavet vt lõigust 4.6.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

CTX-iga patsientidel ei ole läbi viidud kenodeoksükoolhappe ja samaaegselt manustatavate ravimite koostoimet käsitlevaid uuringuid.

Kolestipool ja antatsiidid

Kenodeoksükoolhapet ei tohi manustada koos kolestipooli ega alumiiniumhüdroksiidi ja/või smektiiti (alumiiniumoksiid) sisaldavate antatsiididega, kuna nimetatud preparaadid seovad soolestikus kenodeoksükoolhappe toimeaine ning takistavad seeläbi toimeaine uuesti imendumist ja tõhusust. Kui on vaja võtta ühte nimetatud toimeainet sisaldavat ravimit, tuleb seda võtta kas 2 tundi enne või pärast kenodeoksükoolhappe võtmist.

Kolestüramiin

Kenodeoksükoolhapet ei tohi manustada koos kolestüramiiniga, kuna see seob kenodeoksükoolhappe soolestikus ja pärsib seeläbi happe uuesti imendumist ja tõhusust. Kolestüramiini võtmise vajaduse korral tuleb kenodeoksükoolhapet võtta kas üks tund enne või 4 ... 6 tundi pärast kolestüramiini võtmist.

Tsüklosporiin ja siroliimus

On tõendatud, et tsüklosporiin vähendab kenodeoksükoolhappe sünteesi CYP27A1 inhibitsiooni läbi ja suurendab HMG CoA reduktaasi aktiivsust. Sarnast efekti CYP27A1 puhul, olenemata suuremast annusest, on täheldatud ka siroliimuse puhul. Kenodeoksükoolhappe tsüklosporiini või siroliimusega koosmanustamist tuleks vältida. Kui tsüklosporiini või siroliimuse manustamine arvatakse olevat vajalik, tuleb seerumi ja uriini polühüdroksüleeritud alkoholi taset täpselt jälgida ning kenodeoksükoolhappe annust tuleb vastavalt kohandada.

Fenobarbitaal

Kenodeoksükoolhappe samaaegne manustamine fenobarbitaaliga suurendab HMG CoA reduktaasi aktiivsust ja seetõttu CTXi korral töötab vastu ühele kenodeoksükoolhappe farmakokineetilisele toimele. Kui fenobarbaritaali manustamine arvatakse olevat vajalik, tuleb seerumi ja uriini polühüdroksüleeritud alkoholi taset täpselt jälgida ning kenodeoksükoolhappe annust tuleb vastavalt reguleerida.

Suukaudsed kontratseptiivid

Suukaudsete kontratseptiivide manustamine vähendab kenodeoksükoolhappe depoo suurust. Seega võivad suukaudsed kontratseptiivid süvendada puudust ja CTXi puhul avaldada vastandsuunalist toimet kenodeoksükoolhappele. Suukaudsete kontratseptiividega koos manustamine ei ole soovitatav.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised Rasestumisvõimelised naised peavad kasutama tõhusat rasestumisvastast vahendit. Kenodeokükoolhapet võtvatel patsientidel ei soovitata kasutada suukaudseid kontratseptiive, vt lisateavet lõigust 4.5.

Rasedus

CTXi ja kõrge kolestanooliga patsientidel on raseduse ajal täheldatud kõrvaltoimeid. Kirjanduses on mainitud CTXiga emade puhul kahte emakasisest surma. CTXiga emade puhul lõppes kaks rasedust enneaegsete imikute sünniga, kellel oli kirjanduses kirjeldatud emakasisese kasvupeetuse tunnused. Kenodeoksükoolhappe kasutamise kohta rasedatel naistel andmed puuduvad või on andmeid piiratud koguses. Loomuuringutes on täheldatud reproduktiivtoksilisust (vt lõik 5.3).

Kenodeoksükoolhapet ei soovitata kasutada raseduse ajal ega kontratseptiive mittekasutavatel rasestumisvõimelistel naistel.

Imetamine

Ei ole teada, kas kenodeoksükoolhape/metaboliidid erituvad rinnapiima.

Riski vastsündinutele/väikelastele ei saa välistada.

Arvestades kasu, mida laps saab rinnaga toitmisest ja naine saab ravist, tuleb langetada otsus rinnaga toitmise lõpetamise või kenodeoksükoolhappega ravi katkestamise/sellest keeldumise kohta.

Fertiilsus

Kenodeoksükoolhape on asendusravis kasutatav endogeenne sapphape ja eeldatavasti ei kaasne terapeutilise annuse korral viljakusele mingit mõju.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Kenodeoksükoolhape ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Kenodeoksükoolhapet manustavatel patsientidel (nii täiskasvanud kui ka lapsed) esinevate kõrvaltoimete raskusaste on tavaliselt kerge kuni mõõdukas; peamised täheldatud reaktsioonid on alltoodud tabelis.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina

Kõrvaltoimeid on järjestatud MedDRA organsüsteemi klasside kaupa, kasutades järgmisi kriteeriume: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa olemasolevate andmete alusel hinnata).

MedDRA organsüsteemi klass Eelistatud mõiste Sagedus Seedetrakti häired Kõhukinnisus teadmata Maksa ja sapiteede häired Transaminaaside aktiivsuse teadmata

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Kenodeoksükoolhappe kahes mittesekkuvas uuringus täheldati 63 patsiendist (ohutuspopulatsioon) kolmel kokku kolm kõrvaltoimet. Ükski kolmest kõrvaltoimest ei olnud tõsine. Üks kerge perioodilise kõhukinnisuse juhtum esines täiskasvanul ja teine lapsel. Üks maksa kõrvaltoimete juhtum esines kahenädalasel CTX diagnoosiga imikul ja seda kirjeldatakse edaspidi selles lõigus.

Lapsed

Kahes kenodeoksükoolhappe mittesekkuvas uuringus raviti kenodeoksükoolhappega kokku 14 CTX diagnoosiga last: 1 imik (0 kuni < 2 aastat), 6 last (2 kuni < 12 aastat) ja 7 noorukit (12 kuni < 18 aastat). Kõikidele lastele manustati algannusena 15 mg / kg kohta / ööpäevas.

Ainsal kaasatud imikul olid kuue nädala jooksul alates ravi alustamisest maksafunktsiooni analüüsides tulemused kõrgemad. Kenodeoksükoolhappega ravi ajutiselt peatamisel imiku maksafunktsioon normaliseerus. Kenodeoksükoolhappe manustamist alustati uuesti ja jätkati annusega 5 mg/kg kohta ööpäevas ilma edasiste komplikatsioonideta. See imikul esinenud maksa kõrvaltoime esines koos mitmete soodustavate faktoritega, näiteks kaasuv parehoviirusnakkus, maksafunktsiooni teadaolevalt mõjutavate ravimite (atsükloviir ja fenobarbitaal) samaaegne manustamine ning hüperbilirubineemia esinemine sünnihetkel.

CTXi haruldase olemuse tõttu ei piisa olemasolevast kirjandusest kenodeoksükoolhappe manustamise ohutuse eristamiseks laste erinevate vanuserühmade ning laste ja täiskasvanute vahel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamisega kaasnev võimalik kahju arvatakse olevat äärmiselt väike, kuna väljutamise ja eritamise endogeense mehhanismi tõttu on kenodeoksükoolhappe kuhjumine ebatõenäoline.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: sapiteede ja maksa ravi, sapphapped ja nende derivaadid, ATC kood: A05AA01.

Toimemehhanism

Eksogeenset kenodeoksükoolhapet kasutatakse asendusravina endogeense kenodeoksükoolhappe puudusest/puudumisest tingitud tagasiside inhibitsiooni taastamiseks. CTXi puhul põhjustab geeni CYP27A1 defekt mitokondriaalse sterool 27-hüdroksülaasi ensüümi puudust. Puuduse tõttu blokeeritakse primaarsete sapphapete süntees klassikalise (neutraalse) ja alternatiivse (happelise) raja kaudu. Siiski tekib koolhape alternatiivsete mikrosomaalsete radade kaudu. Lõpptulemuseks on sapphappe reservuaar, milles on kenodeoksükoolhapet oluliselt puudu, kuid mis on koolhappega suhteliselt rikastatud.

CTXi puhul põhjustab kenodeoksükoolhappe puudus kolesterool-7α-hüdroksülaasi (CYP7A1) ja HMG Co A reduktaasi tagasiside puudust, mis tingib atüüpiliste sapphapete, polühüdroksüleeritud alkoholi ja kolestanooli suurenenud tootmise, mis viib seisundi patoloogiliste tagajärgedeni. Kenodeoksükoolhappe eksogeenne asendamine inhibeerib ensüümi CYP7A1 (nukleaarretseptori, famesoid X retseptori (FXR) kaudu) ja HMG CoA reduktaasi, taastades seeläbi tagasiside inhibitsiooni.

Kenodeoksükoolhappe peamine farmakodünaamiline toime on järgmine: 1. kolesterooli tootmise langus: seerumi kolestanooli langus (toime HMG CoA reduktaasile); 2. kolestanooli tootmise langus: seerumi kolestanooli langus (toime HMG CoA reduktaasile ja ensüümile CYP7A1); 3. atüüpiliste polühüdroksüleeritud alkoholide ja sapphapete tootmise langus: primaarse sapphappe sünteesi tagasiside inhibitsiooni taastamise läbi (toime ensüümile CYP7A1).

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Efektiivsust ja ohutust uuriti Euroopa kahes uuringukeskuses kahe retrospektiivse uuringu raames. Keskses kliinilises uuringus osalenud patsiendid olid nooremad, keskmise vanusega 25,8 aastat ja toetava uuringu populatsiooni vanus oli 35 aastat, mis väljendus ka enne ravi kahes rühmas esinenud tervisekaotuse tasemele, kus toetava uuringu ravieelne tervisekaotuse näitaja oli kõrgem.

Keskses kliinilises uuringus CDCA-STUK-15-001 oli CTXiga patsientide ravi kenodeoksükoolhappe annusega 750 ... 1000 mg ööpäevas täiskasvanutel või 5 ... 15 mg/kg ööpäevas imikutel ja lastel seotud statistiliselt olulise kolestanooli seerumi taseme langusega alates lähteolukorrast kuni lähteolukorrale järgneva ajani üldises populatsioonis ning kahes < 21 või ≥ 21 aasta vanuste patsientide alamrühmas esimesel ravikorral. Uriini sapphappe alkoholi sisalduse tasemed langesid. Neuroloogilise häire skaala tulemused (Rankin ja EDSS) stabiliseerusid või paranesid kliiniliseks visiidiks vastavalt 84,6% ja 76,9% patsientidel. Rankini ja EDSSi skaala keskmised tulemused viitasid väga väikesele tõusule (halvenemisele) alates lähteolukorrast kuni kliinilise visiidini väärtustel 0,08 ±0,74 ja 0,27 ±1,24 üldise populatsiooni puhul ning vastav tõus ei olnud statistiliselt oluline. Alla 21-aastaste patsientide alamrühma puhul esines Rankini skaala keskmise väärtuse puhul statistiliselt oluline (p = 0,04) paranemine (langus) –0,31 ±0,48.

Kogu uuringu ajal haigusnähud ja sümptomid kadusid, leevenesid või stabiliseerisid enamiku patsientide puhul. Kõhulahtisus taandus 100% (23/23 patsienti) patsientidest, kellel see sümptom lähteolukorras esines. Kognitiivse häirega patsientide puhul esines häire taandumine, leevenemine või stabiliseerumine 88,9% patsientidest (16/18). Epilepsia leevenes 100% (3/3) patsientidest ja polüneuropaatia stabiliseerus või leevenes 100% (11/11) patsientidest. Püramidaalne düsfunktsioon leevenes või stabiliseerus 60% (10/15) patsientidest ja väikeaju düsfunktsioon 88,7% (12/14) patsientidest. Psühhiaatriline häire leevenes või stabiliseerus 85,7% (6/7) patsientidest. Siiski ei esinenud uuringu käigus ravivastust Parkinsoni tõve sümptomite puhul; tegemist on 2 patsiendil esinenud harva haiguse ilmingu/seosega. Toetavas uuringus CDCA-STRCH-CR-14-001 oli CTXi põdevate patsientide ravi kenodeoksükoolhappe annusega 750 mg/ööpäevas ja kestuse mediaaniga 5,75 aastat seotud statistiliselt olulise kolestanooli seerumi keskmise taseme langusega alates lähteolukorrast kuni sellele

järgneva visiidini. 7α-hüdroksü-4-kolesteen-3-üks keskmine tase langes lähtevisiidi ja sellele järgnenud 1. ja 2. visiidi vahelisel ajal oluliselt. D-vitamiini ja PTH tasemed langesid lähtevisiidi ja mõlema lähtevsiidi järgse visiidi vahelisel ajal ning püruvaadi keskmine tase langes lähtevisiidi ja sellele järgnenud esimese visiidi vahelisel ajal. Rankini ja EDSSi skaala väärtused püsisid stabiilsed vastavalt 61,5% ja 50% patsientide puhul, kuigi lähtevisiidist alates üldine keskmine näitaja halvenes. Luu mineraalse tiheduse (Z-skoori) suurenemist selgroo nimmeosas täheldati mõlemal ravijärgsel visiidil ja puusades ravijärgselt ja 2. ravijärgsel visiidil. Enamikul patsientidel püsisid haigusnähud ja - sümptomid stabiilsena. Kõhulahtisus leevenes või taandus 64,3% patsientidest, kellel see sümptom enne ravi esines.

Ühelgi patsiendil ei esinenud raviga seotud kõrvaltoimeid ning kenodeoksükoolhappe profiil oli rutiinsete laboratoorsete ohutusparameetrite (hematoloogia ja kliiniline keemia) põhjal rahuldav.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Andmed on olemas ainult täiskasvanute kohta. Kenodeoksükoolhape on inimorganismis olev endogeenne sapphape, mida tugevalt reguleerib sappi eritumine väljavoolu pumpade vahendusel ja detoksikatsioon sulfatiseerumise teel. Lisaks sulfatiseerumisele saab sapphapet detoksifitseerida glükuronidatsiooni teel.

Suukaudselt manustatud kenodeoksükoolhape imendub peensooles. Uuesti imendumine ei ole täielik. Väike kogus kenodeoksükoolhapet väljutatakse roojaga.

Pärast soolestikus uuesti imendumist konjugeeritakse sapphape peaaegu täielikult aminohapeteks glütsiin ja tauriin ning seejärel eritatakse uuesti sappi.

Soolestikus lagundatakse kenodeoksükoolhape ja selle glütsiini või tauriini konjugaat bakterite poolt. Dekonjugatsiooni tulemuseks on vaba sapphape; 7-keto-litokoolhappe ja litokoolhappe (3α-hüdroksü- kolaanhape) oksüdeerumine toimub 7-hüdroksü rühma eemaldamise läbi. Kuna 7-keto-litokoolhappe saab käärsooles ja ka maksas osaliselt kenodeokükoolhappeks ja ursodeoksükoolhappeks (3α-, 7ß-di- hüdroksü-kolaanhape) muuta, imendub litokoolhape ainult väikeses koguses ja väljutatakse suures osas roojaga.

Kenodeoksükoolhappe bioloogiline poolväärtusaeg on umbes 4 päeva.

Kenodeoksükoolhappe uuesti imendumise määr on varieeruv (29% ... 84%). Pärast ravi kenodeoksükoolhappega inhibeeritakse primaarse sapphappe, koolhappe ja kenodeoksükoolhappe endogeenne süntees.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Vormikohaseid prekliinilise ohutuse uuringuid ei ole läbi viidud, kuid kirjandusandmed ei viita toksilisuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse tavapäraste uuringute alusel kahjulikele toimetele inimestele.

Uuritud närilistel ja primaatide liikidel puudub litokoolhappe konjugeerimiseks piisav sulfaatimisvõime, mistõttu on neil täheldatud maksamürgitust. Vastupidiselt ennetab inimorganismis litokoolhappe sulfaadi konjugeerimine ilmset maksamürgitust, mida on täheldatud loomaliikidel korduvannuse järel tekkinud toksilisuse korral.

Reproduktiivtoksilisus

Rottidel, hamstritel ja primaatidel läbi viidud arengutoksilisuse uuringud on näidanud teratogeense efekti puudumist. Reesusahvidel ja paavianitel läbi viidud uuringus selgus, et tiinele loomale manustatud kenodeoksükoolhappe annus (5...120 mg/kg kohta ööpäevas reesusahvide puhul; 18...38 mg/kg kohta ööpäevas paavianite puhul) põhjustas areneval lootel maksa patoloogiat.

Patoloogilist mõju neerupealistele ja neerudele täheldati ka reesusahvide loodete puhul. Reesusahvide, kuid mitte paavianite puhul, hõlmas ema poolt avaldatav mõju kõhulahtisust, oksendamist, kaalulangust ja toidukoguste vähenemist.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu

Maisitärklis Magneesiumstearaat Kolloidne veevaba ränidioksiid

Kapsli kest

Želatiin Titaandioksiid (E171) Kinoliinkollane (E104) Erütrosiin (E127)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Kapslid on pakitud polüvinüülkloriidist blistritesse, mis on kaetud fooliumiga ja pakendatud pappkarpidesse. Pakendi suurus: 100 kõvakapslit.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Patsiendid, kel tekib kapsli allaneelamisel probleeme

Laste (1 aasta kuni 11 aastat), noorukite (12 aastat kuni 18 aastat) ja täiskasvanute puhul, kes ei saa kapslit anna neelata ja/või peavad manustama alla 250 mg annuse, võib kapsli avada ja selle sisu lisada 25 ml 8,4% naatriumbikarbonaadi lahusele (1 mmol/ml), et valmistada suspensioon, mis sisaldab kenodeoksükoolhapet 10 mg/ml kohta.

Imikute (1 kuu kuni 11 kuud) puhul võib kapsli avada ja selle sisu lisada 50 ml 8,4% naatriumbikarbonaadi lahusele (1 mmol/ml), et valmistada suspensioon, mis sisaldab kenodeoksükoolhapet 5 mg/ml kohta.

Toimeaine lahustub naatriumbikarbonaadi lahuses ja moodustub suspensioon, kuna kogu kapsli sisu ei lahustu. Suspensiooni valmistamine on suhteliselt lihtne ja suspensioon on valmis, kui selles ei ole näha tükke ega pulbrit.

Saadav suspensioon sisaldab 22,9 mg naatriumi 1 ml kohta, mis on oluline laste või madala naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.

Suspensioon on soovitatav lasta valmistada apteegis, kus antakse vanemale ka suspensiooni manustamise juhised. Suspensiooni tuleb hoida klaaspudelis. Mitte hoida külmkapis või lasta külmuda. Suspensioon püsib stabiilsena kuni 7 päeva.

Apteegist antakse suspensiooni manustamiseks vastava suuruse ja skaalajaotusega suusüstlad. Soovitav on õige kogus märkida suusüstlale.

Arst peab määrama manustatava annuse olenevalt lapse kehakaalust. Annuse vahemik lastel (1 kuu kuni 18 aastat) on 5 ... 15 mg/kg kohta ööpäevas (vt lõik 4.2). Lisateave on kirjas pakendi infolehe lõpus pealkirja all “Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele”.

Hävitamine

Kasutamata preparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada kooskõlas kohalike nõuetega.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Leadiant Biosciences Ireland Limited 127 Baggot Street Lower Dublin 2 D02 F634 Iirimaa

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/16/1110/001

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 10. aprill 2017 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 09. detsember 2021

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti veebisaidil http://www.ema.europa.eu.

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

E. ERIKOHUSTUSED ERANDLIKEL ASJAOLUDEL VÄLJAANTUD MÜÜGILOA JÄRGSETE MEETMETE TÄITMISEKS

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D) Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava(te) tootja(te) nimi ja aadress

Pharmaloop S.L. C/Bolivia, no 15 Polígono Industrial Azque Alcalá de Henares Madrid 28806 Hispaania

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Piiratud tingimustel väljastatav retseptiravim (vt I lisa: Ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.2).

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

• Perioodilised ohutusaruanded

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

• Riskijuhtimiskava

Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.

Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:

• Euroopa Ravimiameti nõudel;
• kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.

E. ERIKOHUSTUSED ERANDLIKEL ASJAOLUDEL VÄLJAANTUD MÜÜGILOA JÄRGSETE MEETMETE TÄITMISEKS

Erandlikel asjaoludel lubatud ja vastavalt EÜ määruse nr 726/2004 artiklile 14 (8) rakendab müügiloa hoidja ettenähtud aja jooksul järgmisi meetmeid:

Kirjeldus Kuupäev Selleks et koguda kenodeoksükoolhappega ravitavate patsientide kohta Uuringu tulemused pikaajalisi ohutuse ja tõhususega seotud andmeid, esitab müügiloa hoidja – PSURid ja iga- uuringu tulemused imikutel, lastel ja noorukitel vanuses 1 kuu kuni 18 aastat aastased ning täiskasvanutel sterool 27-hüdroksülaasi puudusest tingitud primaarsete ümberhindamised sapphapete sünteesi kaasasündinud häirega patsientide registrist.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Chenodeoxycholic acid Leadiant, 250 mg kõvakapslid kenodeoksükoolhape

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks kapsel sisaldab 250 mg kenodeoksükoolhapet.

3. ABIAINED

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

100 kõvakapslit

5. MANUSTAMISVIIS(ID) JA –TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Leadiant Biosciences Ireland Limited 127 Baggot Street Lower Dublin 2 D02 F634 Iirimaa

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/16/1110/001

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’I KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Chenodeoxycholic acid Leadiant

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL

BLISTERPAKENDID

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Chenodeoxycholic acid Leadiant, 250 mg kõvakapslid kenodeoksükoolhape

2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI

Leadiant Biosciences Ireland Limited

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. MUU