Cisordinol-acutard - süstelahus (50mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Cisordinol-Acutard, 50 mg/ml süstelahus
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 ml süstelahust sisaldab 50 mg zuklopentiksoolatsetaati. INN. Zuclopentixolum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Süstelahus.
Läbipaistev kollakas õlilahus, praktiliselt osakestevaba.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Ägedate psühhooside, sealhulgas mania ja krooniliste psühhooside ägenemise esmane ravi.
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Täiskasvanud
Annus määratakse individuaalselt vastavalt patsiendi seisundile.
Tavaline annus on 50…150 mg (1…3 ml), mis manustatakse lihasesiseselt. Manustamist võib vajadusel korrata, soovitatavalt 2…3-päevase intervalliga. Mõnel juhul on näidustatud täiendav manustamine 24…48 tundi pärast esimest süstet.
Zuklopentiksoolatsetaat ei ole ette nähtud pikaajaliseks raviks ning ravi ei tohi kesta üle 2 nädala. Maksimaalne ravikuuri kestel manustatud koguannus ei tohi ületada 400 mg ja süstete arv ei tohi ületada 4 korda.
Säilitusravis tuleb ravi jätkata suukaudse zuklopentiksooli või zuklopentiksooldekanoaadiga (manustatakse lihasesse) järgmiseid juhiseid järgides.
1)Üleminek suukaudsele zuklopentiksoolile:
2…3 päeva pärast viimast süstet peab patsient, kes sai ravi 100 mg zuklopentiksoolatsetaadiga, alustama zuklopentiksooli tablettide manustamist annuses 40 mg ööpäevas, mis soovitatakse manustada väiksemateks annusteks jagatuna. Vajadusel võib annust suurendada (10…20 mg kaupa iga 2…3 päeva järel) 75 mg või suurema annuseni.
2)Üleminek zuklopentiksooldekanoaadile:
Samaaegselt (viimase) zuklopentiksoolatsetaadi (100 mg) süstega manustada lihasesse 200…400 mg (1…2 ml) zuklopentiksooldekanoaati (200 mg/ml) ja korrata manustamist iga 2 nädala järel. Vajalik võib olla suuremate annuste või lühemate manustamisintervallide kasutamine.
Zuklopentiksoolatsetaadi ja zuklopentiksooldekanoaadi võib ühte süstlasse kokku segada ja manustada ühe süstena.
Järgnevalt määratakse zuklopentiksooldekanoaadi annused ja manustamisintervall patsiendi individuaalsest ravivastusest lähtuvalt.
Eakad patsiendid
Eakatel patsientidel võib olla vajalik annuse vähendamine. Maksimaalne annus 1 süste kohta on 100 mg.
Lapsed
Kliinilise kogemuse puudumise tõttu ei soovitata Cisordinol-Acutard’i lastel kasutada.
Neerufunktsiooni häired
Neerufunktsiooni häirega patsientidele võib Cisordinol-Acutard’i manustada tavalistes annustes.
Maksafunktsiooni häired
Maksafunktsiooni häirega patsientidele manustada soovitatust poole väiksemaid annuseid ja võimalusel määrata ravimi plasmakontsentratsiooni.
Manustamisviis
Cisordinol-Acutard’i süstitakse lihasesse tuharapiirkonna ülemises välimises neljandikus. Kui on vaja manustada üle 2 ml, tuleb selleks kasutada 2 erinevat süstekohta. Lokaalne taluvus on hea.
Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine(te) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Tsirkulatoorne kollaps, mistahes põhjusel tekkinud teadvushäired (nt mürgistuse tõttu alkoholi, barbituraatide või opiaatidega), kooma.
Erioiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Neuroleptikumide kasutamisel võib tekkida maliigne neuroleptikumisündroom (hüpertermia, lihasjäikus, teadvushäired, autonoomse närvisüsteemi ebastabiilsus). Risk on seda suurem, mida tugevatoimelisem on ravim. Patsientidel olemasoleva orgaanilise ajukahjustuse või vaimse arengu peetusega, samuti opiaate ja alkoholi kuritarvitavatel patsientidel on sündroom sagedamini lõppenud surmaga.
Ravi: Neuroleptikumi ärajätmine. Sümptomaatiline ravi ja üldtoetavad meetmed. Võib manustada dantroleeni ja bromokriptiini.
Sümptomid võivad püsida üle nädala pärast suukaudse neurolepikumi ärajätmist. Depooravimitega seotud sümptomid püsivad mõnevõrra kauem.
Sarnaselt teiste neuroleptikumidega peab zuklopentiksoolatsetaadi kasutamisel ettevaatlik olema orgaanilise ajukahjustuse, krambiseisundite ja raske maksahaiguse korral.
Nagu on kirjeldatud teiste psühhotroopsete ravimite puhul, võib ka zuklopentiksoolatsetaat muuta patsiendi tundlikkust insuliini ja glükoosi suhtes, mistõttu võib diabeetikute puhul vajalik olla antidiabeetilise ravi korrigeerimine.
Sarnaselt teiste antipsühhootikumide rühma kuuluvate ravimitega võib zuklopentiksoolatsetaat põhjustada QT-intervalli pikenemist. Püsiva QT-intervalli pikenemise korral võib suureneda risk maliigsete arütmiate tekkeks. Seetõttu tuleb zuklopentiksoolatsetaati ettevaatusega kasutada vastava eelsoodumusega isikutel (hüpokaleemia, hüpomagneseemia või geneetiline eelsoodumus) ja patsientidel, kellel on anamneesis kardiovaskulaarsed häired, nt QT-intervalli pikenemine, väljendunud bradükardia (<50 lööki minutis), hiljuti esinenud äge müokardiinfarkt, kompenseerimata südamepuudulikkus või südame rütmihäired. Samaaegset ravi teiste antipsühhootikumidega tuleks vältida (vt lõik 4.5).
Ravimit tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on Parkinsoni tõbi.
Antipsühhootikumide kasutamisel on teatatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtudest. Kuna antipsühhootikume kasutavatel patsientidel esineb tihti VTE omandatud riskitegureid, tuleb kõik võimalikud VTE riskitegurid välja selgitada zuklopentiksoolatsetaatravi alustamise eelselt ning ravi ajal, samuti tuleb tarvitusele võtta VTE ennetavad abinõud.
Eakad patsiendid Tserebrovaskulaarsed häired
Randomiseeritud platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes dementsusega patsientidel on mõnede atüüpiliste antipsühhootikumide kasutamisel täheldatud tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete riski ligikaudu 3-kordset suurenemist. Riski suurenemise mehhanism ei ole teada. Riski suurenemist ei saa välistada teiste antipsühhootikumide või teiste patsientide puhul. Zuklopentiksoolatsetaati tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel esinevad insuldi riskifaktorid.
Eakad patsiendid on eriti aldid ortostaatilise hüpotensiooni tekkele.
Suremuse tõus dementsusega vanemaealistel patsientidel
Kahest jälgimisuuringust saadud andmed näitavad, et antipsühhootikume saavatel dementsusega eakatel on suremuse risk tõusnud võrreldes ravi mittesaanutega. Riski täpse suuruse hindamiseks on andmed ebapiisavad ning suurenenud riski põhjus ei ole teada.
Zuklopentiksoolatasetaat pole registreeritud dementsusega seotud käitumishäirete raviks.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Kombinatsioonid, mille puhul on vajalik ettevaatusabinõude rakendamine Zuklopentiksoolatsetaat võib tugevdada alkoholi sedatiivset toimet ning barbituraatide jt kesknärvisüsteemi pärssivate ravimite toimet.
Neuroleptikumid võivad suurendada või vähendada antihüpertensiivsete ravimite toimet; väheneb guanetidiini jt sarnase toimega ravimite vererõhku langetav toime.
Samaaegsel liitiumi manustamisel suureneb neurotoksiline toime.
Tritsüklilised antidepressandid ja neuroleptikumid pärsivad teineteise metabolismi.
Zuklopentiksoolatsetaat võib vähendada levodopa ja adrenomimeetikumide toimet.
Metoklopramiidi ja piperasiini samaaegne kasutamine suurendab ekstrapüramidaalhäirete riski.
Kuna zuklopentiksool metaboliseerub osaliselt CYP2D6 vahendusel, võib seda ensüümi teadaolevalt pärssivate ravimite samaaegne kasutamine viia zuklopentiksooli kliirensi aeglustumiseni.
Antipsühhootilise raviga seotud QT-intervalli pikenemist võib potentseerida teiste QT-intervalli oluliselt pikendavate ravimite samaaegne manustamine. Selliste ravimite samaaegset manustamist tuleb vältida. Vastavateks ravimirühmadeks on:
•IA ja III klassi antiarütmikumid (nt kinidiin, amiodaroon, sotalool, dofetiliid)
•mõned antipsühhootikumid (nt tioridasiin)
•mõned makroliidid (nt erütromütsiin)
•mõned antihistamiinikumid (nt terfenadiin, astemisool)
•mõned kinoloonantibiootikumid (nt gatifloksatsiin, moksifloksatsiin)
Ülaltoodud loetelu ei ole ammendav ning vältida tuleb ka teisi ravimeid, mis teadaolevalt pikendavad oluliselt QT-intervalli (nt tsisapriid, liitium).
Samuti tuleb ettevaatusega kasutada ravimeid, mis teadaolevalt põhjustavad elektrolüütide tasakaaluhäireid (nt tiasiiddiureetikumid - hüpokaleemia) ja suurendavad zuklopentiksoolatsetaadi
plasmakontsentratsiooni, kuna need võivad suurendada QT-intervalli pikenemise ja maliigsete arütmiate riski (vt lõik 4.4).
Memantiin pärsib antipsühhootikumide toimet.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Zuklopentiksoolatsetaati tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui oodatav kasu patsiendile ületab teoreetilise ohu lootele.
Raseduse kolmanda trimestri ajal antipsühhootikume (kaasaarvatud zuklopentiksoolatsetaati) saanud vastsündinul on risk kõrvaltoimete tekkeks, sh ekstrapüramidaalsed reaktsioonid ja/või ärajätu nähud, mis võivad varieeruda raskuse ja kestvuse poolest pärast sünnitust. Teatatud on agiteeritusest, hüpertooniast, hüpotooniast, treemorist, unisusest, respiratoorsest distressist või söömishäiretest. Sellest tulenevalt on vaja vastsündinuid hoolikalt jälgida.
Loomadel teostatud uuringud on näidanud reproduktiivsust kahjustavat toimet (vt lõik 5.3).
Imetamine
Kuna zuklopentiksool eritub rinnapiima madalates kontsentratsioonides, ei ole terapeutiliste annuste kasutamisel tõenäoline selle mõju imikule. Lapseni jõuab annus, mis moodustab alla 1% ema annusest (mg/kg baasil). Rinnaga toitmist võib zuklopentiksoolravi ajal jätkata, kuid imikut tuleb jälgida, eriti esimese 4 nädala jooksul pärast sündi.
Fertiilsus
Inimestel on kõrvaltoimetena kirjeldatud hüperprolaktineemiat, galaktorröad, amenorröad, erektsiooni- ja ejakulatsioonihäireid (vt lõik 4.8). Nendel kõrvaltoimetel võib olla negatiivne mõju naiste ja/või meeste seksuaalfunktsioonile ja fertiilsusele.
Kui tekib kliiniliselt oluline hüperprolaktineemia, galaktorröa, amenorröa või seksuaalfunktsiooni häire, tuleb kaaluda annuse vähendamist (kui võimalik) või ravi lõpetamist. Toimed on ravi lõpetamise järgselt pöörduvad.
Zuklopentiksooli manustamine isastele ja emastele rottidele oli seotud veidi hilinenud paaritumisega. Loomkatses, kus zuklopentiksooli manustati toiduga, täheldati paaritumisvõime langust ja väiksemat eostamise määra.
Toime reaktsioonikiirusele
Cisordinol-Acutard on sedatiivse toimega ravim. Patsientidel, kes saavad psühhotroopset ravi, võib väheneda tähelepanu- ja keskendumisvõime ning patsiente tuleb hoiatada, et see võib mõjutada nende autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet.
Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimed on enamasti annusest sõltuvad. Kõrvaltoimete sagedus ja raskus on enam väljendunud ravi alguses, vähenedes ravi jätkumisel.
Ekstrapüramidaalsed reaktsioonid võivad tekkida eriti esimesel paaril päeval pärast ravimi süstimist ja ravi alguses. Enamikel juhtudel saab kõrvaltoimeid edukalt kontrollida annust vahäendades ja/või kasutades parkinsonismivastaseid ravimeid. Parkinsonismivastaste ravimite kasutamist rutiinse profülaktikana ei soovitata. Parkinsonismivastased ravimid ei leevenda tardiivse düskineesia nähtusid, pigem võivad neid tugevdada. Soovitatav on annuse vähendamine või võimalusel zuklopentiksoolravi lõpetamine. Püsiva akatiisia korral võib kasutada bensodiasepiini või propranolooli.
Esinemissagedused pärinevad kirjandusest ja spontaansetest raportitest. Esinemissagedused on defineeritud järgnevalt:
Väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Vere- ja lümfisüsteemi häired | Harv | Trombotsütopeenia, |
|
| neutropeenia, leukopeenia, |
|
| agranulotsütoos. |
Immuunsüsteemi häired | Harv | Ülitundlikkus, anafülaktiline |
|
| reaktsioon. |
Endokriinsüsteemi häired | Harv | Hüperprolaktineemia. |
Ainevahetus- ja toitumishäired | Sage | Söögiisu suurenemine, |
|
| kaalutõus. |
| Aeg-ajalt | Söögiisu vähenemine, |
|
| kaalulangus. |
| Harv | Hüperglükeemia, glükoosi |
|
| tolerantsuse häirumine, |
|
| hüperlipideemia. |
Psühhiaatrilised häired | Sage | Unetus, depressioon, ärevus, |
|
| närvilisus, ebatavalised |
|
| unenäod, agiteeritus, libiido |
|
| langus. |
| Aeg-ajalt | Apaatia, hirmuunenäod., libiido |
|
| tõus, segasusseisund. |
Närvisüsteemi häired | Väga sage | Somnolentsus, akatiisia, |
|
| hüperkineesia, hüpokineesia. |
| Sage | Treemor, düstoonia, |
|
| hüpertoonia, pearinglus, |
|
| peavalu, paresteesiad, |
|
| tähelepanuhäired, amneesia, |
|
| ebanormaalne kõnnak. |
| Aeg-ajalt | Tardiivne düskineesia, |
|
| hüperrefleksia, düskineesia, |
|
| parkinsonism, minestus, ataksia, |
|
| kõnehäired, hüpotoonia, |
|
| krambid, migreen. |
| Väga harv | Neuroleptiline maliigne |
|
| sündroom. |
Silma kahjustused | Sage | Akommodatsioonihäired, |
|
| nägemishäired. |
| Aeg-ajalt | Okulogüüriline kriis, müdriaas. |
Kõrva ja labürindi kahjustused | Sage | Peapööritus. |
| Aeg-ajalt | Ülikuulmiserksus, tinnitus. |
Südame häired | Sage | Tahhükardia, |
|
| südamepekslemine. |
| Harv | Elektrokardiogrammis QT |
|
| intervalli pikenemine. |
Vaskulaarsed häired | Aeg-ajalt | Hüpotensioon, kuumahood. |
| Väga harv | Venoosne trombemboolia. |
Respiratoorsed, rindkere ja | Sage | Ninakinnisus, hingeldus. |
mediastiinumi häired |
|
|
Seedetrakti häired | Väga sage | Suukuivus. |
| Sage | Suurenenud süljeeritus, |
|
| kõhukinnisus, oksendamine, |
|
| düspepsia, kõhulahtisus. |
| Aeg-ajalt | Kõhuvalu, iiveldus, |
|
| kõhupuhitus. |
Maksa ja sapiteede häired | Aeg-ajalt | Ebanormaalsed maksa |
|
| funktsiooni testid. |
| Väga harv | Kolestaatiline hepatiit, ikterus. |
Naha ja nahaaluskoe | Sage | Suurenenud higistamine, |
kahjustused |
| sügelus. |
| Aeg-ajalt | Lööve, |
|
| valgustundlikkusreaktsioon, |
|
| pigmentatsioon, seborröa, |
|
| dermatiit, purpur. |
Lihas-skeleti ja sidekoe | Sage | Lihasvalu. |
kahjustused |
|
|
| Aeg-ajalt | Lihaste rigiidsus, trismus |
|
| (mälumislihaste kramp), |
|
| torticollis (kõõrkaelsus). |
Neerude ja kuseteede häired | Sage | Urineerimishäired, uriinipeetus, |
|
| polüuuria. |
Rasedus, sünnitusjärgsed ja | Teadmata | Ravimi ärajätu sündroom |
perinataalsed seisundid |
| vastsündinul (vt lõik 4.6). |
Reproduktiivse süsteemi ja | Aeg-ajalt | Ejakulatsioonihäired, erektiilne |
rinnanäärme häired |
| düsfunktsioon, orgasmi |
|
| saavutamise raskus naistel, |
|
| vulvovaginaalne kuivus. |
| Harv | Günekomastia, galaktorröa, |
|
| amenorröa, priapism |
Üldised haired ja | Sage | Asteenia, kurnatus, halb |
manustamiskoha reaktsioonid |
| enesetunne, valu |
| Aeg-ajalt | Janu, süstekoha reaktsioon, |
|
| alatemperatuur, palavik. |
Nagu ka teiste antipsühhootikumide ravimrühma kuuluvate ravimite puhul, on zuklopentiksoolatsetaadi kasutamisel harva tekkinud QT-intervalli pikenemine, ventrikulaarsed arütmiad – vatsakeste virvendus, ventrikulaarne tahhükardia, torsade de pointes ja ebaselge põhjusega äkksurm (vt lõik 4.4).
Järsu zuklopentiksool atsetaadi ravi lõpetamisega võivad kaasneda ärajätu sümptomid. Kõige sagedasemad sümptomid on iiveldus, oksendamine, isutus, kõhulahtisus, ninavoolus, higistamine, müalgiad, paresteesiad, unetus, rahutus, ärevus ja agiteeritus. Patsiendid võivad kogeda ka peapööritust, vahelduvalt kuuma ja külma tunnet ja treemorit. Üldiselt ilmnevad sümptomid 1. kuni 4. ärajätu päeval ja kaovad 7-14 päeva pärast.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võiamlikest kõrvaltoimetest riiklikku teavitamissüsteemi Ravimiameti kodulehe www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Selle ravimvormi puhul ei ole üleannustamine tõenäoline.
Sümptomid
Somnolentsus, kooma, liikumishäired, krambid, šokk, hüpertermia/hüpotermia.
Üleannustamise korral koos teadaolevalt südamele mõjuvate ravimitega manustamisel on tekkinud EKG muutused, QT-intervalli pikenemine, torsade de pointes, südameseiskus ja ventrikulaarsed arütmiad.
Ravi
Ravi on sümptomaatiline ja toetav. Rakendada hingamis- ja kardiovaskulaarsüsteemi toetavaid meetmeid. Adrenaliini ei tohi kasutada, kuna selle tagajärjel võib vererõhk veelgi langeda. Krambiraviks võib kasutada diasepaami ja ekstrapüramidaalhäirete korral biperideeni.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Antipsühhootilised ained, tioksanteeni derivaadid, ATC-kood: N05AF05.
Toimemehhanism
Zuklopentiksool on tioksanteenirühma neuroleptikum.
Neuroleptikumide antipsühhootiline toime põhineb nende dopamiini- ja arvatavasti ka serotoniiniretseptorite blokeerimisel. Zuklopentiksoolil on in vitro suur afiinsus nii dopamiini D- kui -retseptorite,D samuti -adrenoretseptoriteα ja -retseptorite5-HT suhtes, kuid puudub afiinsus koliinergiliste muskariiniretseptorite suhtes. Zuklopentiksoolil on nõrk afiinsus histamiini- -)(H retseptorite suhtes ning puudub -adrenoretseptoreidα blokeeriv toime.
In vivo on zuklopentiksoolil suurem afiinsus -retseptoriteD kui -retseptoriteD suhtes. Kõigis neuroleptilise (dopamiiniretseptoreid blokeeriva) aktiivsuse käitumuslikes katsetes on tõestust leidnud, et zuklopentiksool on tugevatoimeline neuroleptikum. In vivo testmudelitel on leitud korrelatsioon dopamiini -retseptoriteD suhtes in vitro esineva afiinsuse ja keskmiste ööpäevaste suukaudsete antipsühhootiliste annuste vahel.
Sarnaselt enamike teiste neuroleptikumidega põhjustab zuklopentiksool plasma prolaktiinitaseme tõusu.
Farmakoloogilised uuringud on näidanud väljendunud toimet 4 tundi pärast zuklopentiksoolatsetaadi õlilahuse parenteraalset manustamist. Mõnevõrra tugevamat toimet täheldati 1. kuni 3. päeval pärast manustamist; järgnevatel päevadel vähenes toime kiiresti.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Zuklopentiksoolatsetaati kasutatakse kliiniliselt ägedate psühhooside, sh mania ja krooniliste psühhooside ägenemise esmaseks raviks.
Zuklopentiksoolatsetaadi ühekordne süste tagab psühhootiliste sümptomite kiire vähenemise. Toime kestab 2…3 päeva ja tavaliselt piisab 1 või 2 süstest enne patsientide zuklopentiksooli suukaudsele või depoovormile üleviimist.
Lisaks skisofreenia korral esinevate hallutsinatsioonide, luulude ja mõtlemishäirete vähendamisele või kõrvaldamisele omab zuklopentiksool ka toimet sellistele kaasuvatele sümptomitele nagu vaenulikkus, umbusklikkus, rahutus ja agressiivsus.
Zuklopentiksool kutsub esile mööduva annusest sõltuva sedatsiooni. Selline esialgne sedatsioon on tavaliselt kasulik haiguse ägedas faasis, kuna see rahustab patsienti enne antipsühhootilise toime ilmnemist. Mittespetsiifilise sedatsioon väljendub juba 2 tunni möödudes, saavutades maksimumi u 8 tunni pärast. Edasi väheneb sedatsioon oluliselt ja püsib nõrgana hoolimata korduvast manustamisest.
Zuklopentiksoolatsetaat on eriti kasulik psühhootiliste patsientide ravis, kes on agiteeritud, rahutud, vaenulikud või agressiivsed.
Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Zuklopentiksooli esterdamisel äädikhappega muudetakse zuklopentiksool lipofiilsemaks ühendiks zuklopentiksoolatsetaadiks, mis õlis lahustatuna ja lihasesse manustatuna difundeerub ümbritsevasse koevedelikku, kus see kiiresti hüdrolüüsub ja vabastab aktiivse zuklopentiksooli.
Lihasesse manustamise järel saabub maksimaalne kontsentratsioon plasmas 24...48 tunni (keskmiselt 36 tunni) jooksul. Keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg on u 32 tundi (peegeldab ravimi vabanemist depoost).
Jaotumine
Jaotusruumala (V D)βon u 20 l/kg. Seonduvus plasmavalkudega on ligikaudu 98…99%.
Biotransformatsioon
Zuklopentiksool metaboliseerub sulfoksüdatsiooni, külgahela N-dealküülimise ja konjugatsiooni teel glükuroonhappega. Metaboliidid on inaktiivsed. Zuklopentiksooli sisaldus ajus jt kudedes on suurem kui metaboliitidel.
Eritumine
Zuklopentiksooli eliminatsiooni poolväärtusaeg (T1/2)ß on u 20 tundi ja keskmine süsteemne kliirens (ClS) ligikaudu 0,86 l/min.
Zuklopentiksool eritub peamiselt väljaheite, kuid teatud määral ka uriiniga (u 10%). Vaid 0,1% annusest eritub muutumatul kujul uriiniga, mis tähendab, et ravimi eritumine neerude kaudu on ebaoluline.
Zuklopentiksool eritub väikestes kogustes rinnapiima. Ravimi kontsentratsioonide suhe rinnapiimas ja plasmas nii suukaudse zuklopentiksooli kui zuklopentiksooldekanoaadi manustamisel oli u 0,29.
Lineaarsus
Ravimi kineetika on lineaarne. Keskmine maksimaalne kontsentratsioon plasmas, mis vastab 100 mg zuklopentiksoolatsetaadi manustamisele, on 102 nmol/l (41 ng/ml). 3 päeva pärast süstet moodustab ravimi plasmakontsentratsioon 1/3 maksimaalsest kontsentratsioonist, st 35 nmol/l (14 ng/ml).
Eakad patsendid
Ravimi farmakokineetilised näitajad ei sõltu patsiendi vanusest.
Neerufunktsiooni häired
Ülaltoodud eritumisandmete põhjal võib eeldada, et neerupuudulikkus ei mõjuta tõenäoliselt ravimi plasmataset.
Maksafunktsiooni häired
Andmed puuduvad.
Polümorfism
In vivo uuring on näidanud, et teatud osa metabolismist allub sparteiini/debrisokiini oksüdatsiooni geneetilisele polümorfismile (CYP2D6).
Prekliinilised ohutusandmed
Äge toksilisus
Zuklopentiksoolil on madal ägeda mürgistuse potentsiaal.
Krooniline toksilisus
Kroonilise mürgistuse uuringutes ei täheldatud ravimi terapeutiliste annuste kasutamisel kahjulikke toimeid.
Reproduktsioonitoksilisus
Kolme põlvkonna uuringus rottidel täheldati hilinenud paaritumist. Pärast paaritumist puudus toime fertiilsusele. Loomkatses, kus zuklopentiksooli manustati toiduga, täheldati paaritumisvõime langust ja väiksemat eostamise määra.
Loomadel läbi viidud reproduktsiooniuuringutes ei ole täheldatud embrüotoksilise ega teratogeense toime ilminguid. Rottidel teostatud peri-/postnataalses uuringus täheldati annuste 5…15 mg/kg ööpäevas manustamisel surnultsündinute arvu suurenemist, rotipoegade elulemuse vähenemist ja arengupeetust. Nende leidude kliiniline tähtsus ei ole teada ning on võimalik, et toime rotipoegadele oli tingitud nende hooletussejätmisest emasloomade poolt, kellele manustati zuklopentiksooli annustes, mis kutsusid emasloomal esile mürgistuse.
Mutageensus ja kartsinogeensus
Zuklopentiksoolil puudub mutageenne või kartsinogeenne potentsiaal. Rottidel teostatud onkogeensusuuringus, mille käigus manustati zuklopentiksooli annuses 30 mg/kg ööpäevas 2 aasta kestel, täheldati rinnanäärme adenokartsinoomide, pankrease adenoomide ja kartsinoomide (emasloomadel) ning kilpnäärme kartsinoomide esinemissageduse statistiliselt mitteolulist suurenemist. Nimetatud kasvajate esinemissageduse vähene suurenemine on sagedaseks leiuks D- antagonistide kasutamisel, mis suurendavad prolaktiini sekretsiooni. Füsioloogiliste erinevuste tõttu rottide ja inimeste vahel prolaktiini osas on nende leidude kliiniline tähtsus ebaselge, kuid ravimit ei peeta onkogeenseks inimestel.
Lokaalne kahjustus
Neuroleptikumide (sh zuklopentiksooli) vesilahuste süstimisel on täheldatud lokaalse lihaskahjustuse teket. Lihaskahjustus on palju väljendunum neuroleptikumi vesilahuse kui zuklopentiksoolatsetaadi ja zuklopentiksooldekanoaadi õlilahuse manustamise järgselt.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Keskmise ahelaga triglütseriidid.
Sobimatus
Zuklopentiksoolatsetaati tohib segada ainult zuklopentiksooldekanoaadiga, mis mõlemad on lahustatud keskmise ahelaga triglütseriidides.
Zuklopentiksoolatsetaati ei tohi segada ravimi depoovormidega, mis on lahustatud seesamiõlis, kuna see võib muuta nende preparaatide farmakokineetilisi omadusi.
Kõlblikkusaeg
2 aastat.
Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30°C.
Hoida ampulle välispakendis valguse eest kaitstult.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Süstelahus, 1 ml värvitus klaasampullis, 10 tk pakendis.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
MÜÜGILOA HOIDJA
H.Lundbeck A/S
Ottiliavej 9
DK-2500 Valby
Taani
MÜÜGILOA NUMBER
Cisordinol-Acutard: 227698
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
12.1992/28.10.2013
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud oktoobris 2013