Ciprinol - infusioonilahuse kontsentraat (10mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Ciprinol 2 mg/ml, infusioonilahus
Ciprinol, 10 mg/ml infusioonilahuse kontsentraat
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIINVE KOOSTIS
1 ml infusioonilahust sisaldab 2 mg tsiprofloksatsiini (tsiprofloksatsiinlaktaadina).
50 ml, 100 ml ja 200 ml (1 viaal) infusioonilahust sisaldab vastavalt 100 mg, 200 mg ja 400 mg tsiprofloksatsiini (tsiprofloksatsiinlaktaadina).
1 ml infusioonilahuse kontsentraati sisaldab 10 mg tsiprofloksatsiini (tsiprofloksatsiinlaktaadina).
Üks 10 ml ampull infusioonilahuse kontsentraati sisaldab seega 100 mg tsiprofloksatsiini (tsiprofloksatsiinlaktaadina).
INN. Ciprofloxacinum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Infusioonilahus on selge, kollakas-rohekat värvi lahus.
Infusioonilahuse kontsentraat on selge, kollakas-rohekat värvi lahus.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Ciprinol`i infusioonilahus on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks (vt lõigud 4.4 ja 5.1). Enne ravi alustamist tuleb erilist tähelepanu pöörata olemasolevale informatsioonile tsiprofloksatsiini resistentsuse kohta.
Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.
Täiskasvanud
- Gramnegatiivsetest bakteritest põhjustatud alumiste hingamisteede infektsioonid:
- kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ägenemine;
- bronhopulmonaarsed infektsioonid tsüstilise fibroosi ja bronhekstaasia korral;
- pneumoonia.
- Krooniline mädane keskkõrvapõletik.
- Kroonilise sinusiidi ägenemine, eriti kui need on põhjustatud gramnegatiivsetest bakteritest.
- Kuseteede infektsioonid.
- Suguteede infektsioonid:
- epididümiitorhiit, sh Neisseria gonorrhoeae põhjustatud juhud;
väikevaagnapõletik, sh Neisseria gonorrhoeae põhjustatud juhud.
- Maosooletrakti infektsioonid (nt reisikõhulahtisus).
- Kõhuõõne infektsioonid.
- Gramnegatiivsete bakterite põhjustatud naha ja pehmete kudede infektsioonid.
- Pahaloomuline väliskõrvapõletik.
- Luude ja liigeste infektsioonid.
- Siberi katku kopsuvorm (kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi).
Tsiprofloksatsiini võib kasutada neutropeeniaga patsientidel, kellel on palavik, mis võib olla tingitud bakteriaalsest infektsioonist.
Lapsed ja noorukid
- Pseudomonas aeruginosa põhjustatud bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi korral.
- Kuseteede tüsistunud infektsioonid ja püelonefriit.
- Siberi katku kopsuvorm (kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi).
Vajadusel võib tsiprofloksatsiini kasutada lastel ja noorukitel raskete infektsioonide raviks.
Ravi võivad alustada ainult arstid, kellel on laste ja noorukite tsüstilise fibroosi ja/või raskete infektsioonide ravi kogemusi (vt lõigud 4.4 ja 5.1).
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Annustamine sõltub näidustusest, infektsiooni raskusest ja lokalisatsioonist, haigustekitajate tundlikkusest tsiprofloksatsiini suhtes, patsiendi neerufunktsioonist ja lastel ning noorukitel kehakaalust.
Ravi kestus sõltub haiguse raskusest ning selle kliinilisest ja bakterioloogilisest leiust.
Kliinilise näidustuse korral võib arst otsustada pärast intravenoosse ravi alustamist üle minna suukaudsele ravile tablettidega. Suukaudsele manustamisele peaks üle minema nii kiiresti kui võimalik.
Rasketel juhtudel või kui patsient ei ole võimeline tablette neelama (nt patsient, keda toidetakse enteraalselt), soovitatakse ravi jätkata intravenoosse tsiprofloksatsiiniga nii kaua, kuni on võimalik üle minna suukaudsele ravile.
Teatud tüüpi bakteriaalsete infektsioonide (nt Pseudomonas aeruginosa, Acinetobacter või Staphylococci) raviks võivad olla vajalikud tsiprofloksatsiini suuremad annused või koosmanustamine teiste sobivate antibakteriaalsete ravimitega.
Sõltuvalt kaasuvatest patogeenidest võib teatud infektsioonide (nt väikevaagnapõletik, kõhuõõne infektsioonid, infektsioonid neutropeeniaga patsientidel, luude ja liigeste infektsioonid) raviks olla vajalik ka teiste vastavate antibakteriaalsete ravimite samaaegne manustamine.
Täiskasvanud
| Näidustused | Ööpäevane annus | Ravi kogukestus (sealhulgas | |
|
|
| mg-des | võimalik esialgne |
|
|
|
| parenteraalne ravi |
|
|
|
| tsiprofloksatsiiniga) |
Alumiste hingamisteede infektsioonid | 400 mg kaks kuni | 7…14 päeva | ||
|
|
| kolm korda ööpäevas |
|
Ülemiste |
| Kroonilise sinusiidi | 400 mg kaks kuni | 7…14 päeva |
hingamisteede |
| ägenemine | kolm korda ööpäevas |
|
infektsioonid |
| Krooniline mädane | 400 mg kaks kuni | 7…14 päeva |
|
| keskkõrvapõletik | kolm korda ööpäevas |
|
|
| Pahaloomuline | 400 mg kolm korda | 28 päeva…3 kuud |
|
| väliskõrvapõletik | ööpäevas |
|
Kuseteede |
| Komplitseeritud ja | 400 mg kaks kuni | 7…21 päeva, teatud juhtudel |
infektsioonid |
| komplitseerumata | kolm korda ööpäevas | (abstsess) võib ravi jätkuda |
|
|
| püelonefriit |
|
| kauem kui 21 päeva | ||
|
|
| Prostatiit |
| 400 mg kaks kuni | 2….4 nädalat (äge) | ||
|
|
|
|
|
| kolm korda ööpäevas |
| |
| Suguelundite |
| Epididümiit-orhiit ja | 400 mg kaks kuni | Vähemalt 14 päeva | |||
| infektsioonid |
| väikevaagnapõletik | kolm korda ööpäevas |
| |||
| Mao-sooletrakti |
| Diarröa, mis on | 400 mg kaks korda | 1 päev | |||
| ja kõhuõõne |
| põhjustatud | ööpäevas |
|
| ||
| infektsioonid |
| bakteriaalsete |
|
|
| ||
|
|
| patogeenide |
|
|
| ||
|
|
| poolt, sh Shigella |
|
|
| ||
|
|
| spp. va Shigella |
|
|
| ||
|
|
| dysenteriae tüüp 1 |
|
|
| ||
|
|
| ning raske |
|
|
| ||
|
|
| „reisikõhulahtisuse“ |
|
|
| ||
|
|
| empiiriline ravi |
|
|
| ||
|
|
| Diarröa, mis on | 400 mg kaks korda | 5 päeva | |||
|
|
| põhjustatud | ööpäevas |
|
| ||
|
|
| patogeeni Shigella |
|
|
| ||
|
|
| dysenteriae tüüp 1 |
|
|
| ||
|
|
| poolt |
|
|
|
| |
|
|
| Vibrio cholerae | 400 mg kaks korda | 3 päeva | |||
|
|
| põhjustatud diarröa | ööpäevas |
|
| ||
|
|
| Kõhutüüfus | 400 mg kaks korda | 7 päeva | |||
|
|
|
|
|
| ööpäevas |
|
|
|
|
| Gramnegatiivsete | 400 mg kaks kuni | 5…14 päeva | |||
|
|
| bakterite põhjustatud | kolm korda ööpäevas |
| |||
|
|
| kõhuõõne |
|
|
| ||
|
|
| infektsioonid |
|
|
| ||
| Naha ja pehmete kudede infektsioonid | 400 mg kaks kuni | 7…14 päeva | |||||
|
|
|
|
|
| kolm korda ööpäevas |
| |
| Luude ja liigeste infektsioonid | 400 mg kaks kuni | Maksimaalselt 3 kuud | |||||
|
|
|
|
|
| kolm korda ööpäevas |
| |
| Arvatavalt bakteriaalsest infektsioonist | 400 mg kaks kuni | Ravi tuleb jätkata kogu | |||||
| põhjustatud palavikuga neutropeenilised | kolm korda ööpäevas | neutropeenia esinemise aja | |||||
| patsiendid. Tsiprofloksatsiini tuleb |
|
|
| ||||
| manustada koos sobivate |
|
|
|
| |||
| antibakteriaalse(te) ravimi(te)ga vastavalt |
|
|
| ||||
| kohalikule juhisele |
|
|
|
|
|
| |
| Siberi katku kopsuvormi |
| 400 mg kaks korda | 60 päeva pärast Bacillus | ||||
| ekspositsioonijärgne profülaktika ja ravi | ööpäevas |
| anthracis´ega kokkupuute | ||||
| isikutel, kes vajavad parenteraalset ravi. |
|
| kinnitust | ||||
| Ravimi manustamisega tuleb pärast |
|
|
| ||||
| arvatavat või kindlat kokkupuudet |
|
|
| ||||
| alustada nii kiiresti kui võimalik |
|
|
| ||||
| Lapsed |
|
|
|
|
|
| |
|
|
|
|
|
| |||
| Näidustused |
|
| Ööpäevane annus mg-des | Ravi kogukestus (sealhulgas võimalik | |||
|
|
|
|
|
|
| esialgne parenteraalne ravi | |
|
|
|
|
|
|
| tsiprofloksatsiiniga) | |
| Tsüstiline fibroos |
|
| 10 mg/kg kohta kolm korda | 10…14 päeva | |||
|
|
|
|
| ööpäevas, maksimaalne |
|
| |
|
|
|
|
| ühekordne annus on 400 mg |
|
| |
| Komplitseeritud kuseteede |
| 6...10 mg/kg kohta kolm | 10…21 päeva | ||||
| infektsioonid ja püelonefriit |
| korda ööpäevas, |
|
| |||
|
|
|
|
| maksimaalne ühekordne |
|
|
| annus on 400 mg |
|
Siberi katku kopsuvormi | 10...15 mg/kg kohta kaks | 60 päeva pärast Bacillus anthracis´ega |
ekspositsioonijärgne | korda ööpäevas, | kokkupuute kinnitust |
profülaktika ja ravi isikutel, | maksimaalne ühekordne |
|
kes vajavad parenteraalset | annus on 400 mg |
|
ravi. Ravimi manustamisega |
|
|
tuleb pärast arvatavat või |
|
|
kindlat kokkupuudet |
|
|
alustada nii kiiresti kui |
|
|
võimalik |
|
|
Teised rasked infektsioonid | 10 mg/kg kohta kolm korda | Vastavalt infektsiooni tüübile |
| ööpäevas, maksimaalne |
|
| ühekordne annus on 400 mg |
|
Eakad
Eakatele tuleb annuse määramisel arvestada infektsiooni raskusega ning patsiendi kreatiniini kliirensiga.
Neeru- ja maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid
Soovituslikud alg- ja säilitusannused neerufunktsiooni kahjustusega patsientidele:
Kreatiniini kliirens | Plasma | Intravenoosne annus |
[ml/min/1,73 m²] | kreatiniin | [mg] |
| [mikromol/l] |
|
|
|
|
> 60 | <124 | vt tavaline annustamine |
30…60 | 124…168 | 200…400 mg iga12 tunni järel |
< 30 | >169 | 200…400 mg iga 24 tunni järel |
Hemodialüüsi saavad | >169 | 200…400 mg iga 24 tunni järel (pärast dialüüsi) |
patsiendid |
|
|
Peritoneaaldialüüsi saavad | >169 | 200…400 mg iga 24 tunni järel |
patsiendid |
|
|
Halvenenud maksafunktsiooniga patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.
Annustamist neeru- ja/või maksafunktsiooni kahjustusega lastel ei ole uuritud.
Manustamisviis
Enne manustamist tuleb Ciprinol`i lahust visuaalset kontrollida võõrosakeste või värvimuutuse suhtes. Kasutada võib vaid selget ja osakestevaba lahust. Hägust lahust mitte kasutada.
Tsiprofloksatsiini manustatakse intravenoosse infusiooni teel. Lastel peab infusiooni kestuseks olema 60 minutit.
Täiskasvanutel on Ciprinol`i 400 mg annuse infusiooni kestuseks 60 minutit ning 200 mg annuse infusiooni kestuseks 30 minutit. Aeglane infusioon suurde veeni vähendab ebamugavustunnet patsiendil ja vähendab veeniärrituse riski.
Infusioonilahust võib infundeerida otse või pärast segamist teise sobiliku infusioonilahusega (vt lõik 6.2).
4.3 | Vastunäidustused |
- | Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. |
- | Tsiprofloksatsiini ja tisanidiini koosmanustamine (vt lõik 4.5). |
4.4 | Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel |
Rasked infektsioonid ning grampositiivsetest ja anaeroobsetest patogeenidest põhjustatud segainfektsioonid
Tsiprofloksatsiini monoteraapia ei sobi raskete infektsioonide ja oletatavalt grampositiivsete ning anaeroobsete patogeenide põhjustatud infektsioonide raviks. Selliste infektsioonide korral tuleb tsiprofloksatsiini kasutada koos teiste sobivate antibakteriaalsete ravimitega.
Streptokokk-infektsioonid (sealhulgas Streptococcus pneumoniae)
Vähese efektiivsuse tõttu ei soovitata tsiprofloksatsiini kasutada streptokokk-infektsioonide raviks.
Suguteede infektsioonid
Epididümiit-orhiidi ja väikevaagna põletikuliste haiguste põhjustajaks võib olla fluorokinolooni suhtes resistentne Neisseria gonorrhoeae. Epididümiit-orhiidi ja väikevaagna põletikuliste haiguste korral tuleb tsiprofloksatsiini kasutada empiiriliselt ainult koos mõne teise sobiva antibakteriaalse ravimiga (nt tsefalosporiin), välja arvatud, kui tsiprofloksatsiini suhtes resistentse Neisseria gonorrhoeae esinemine on välistatud. Kui pärast kolmepäevast ravi kliinilist paranemist ei saavutata, tuleb ravi muuta.
Kuseteede infektsioonid
Escherichia coli, mis on sagedasim kuseteede infektsioone põhjustav patogeen, resistentsus fluorokinoloonide suhtes varieerub Euroopa Liidu piires. Arstidel soovitatakse arvestada Escherichia coli piirkondliku resistentsuse esinemist fluorokinoloonide suhtes.
Kõhuõõne infektsioonid
Andmed tsiprofloksatsiini kasutamise kohta operatsioonijärgsete kõhuõõne infektsioonide raviks on puudulikud.
Reisikõhulahtisus
Tsiprofloksatsiini valikul peab arvestama teavet tsiprofloksatsiin-resistentsuse kohta vastavate patogeenide osas külastatavates riikides.
Luude ja liigeste infektsioonid
Sõltuvalt mikrobioloogilisest hindamisest tuleb tsiprofloksatsiini manustada kombinatsioonis teiste antimikroobsete ravimitega.
Siberi katku kopsuvorm
Ravimi kasutamine inimestel põhineb in vitro tundlikkusel ning loomkatsete andmetel ja inimestelt saadud piiratud andmetel. Seoses siberi katku raviga peavad raviarstid juhinduma riiklikest ja/või rahvusvahelistest juhenditest.
Lapsed
Tsiprofloksatsiini kasutamisel lastel ja noorukitel tuleb järgida kohalikke ravijuhiseid. Ravi tsiprofloksatsiiniga tohib alustada vaid arst, kellel on kogemused tsüstilise fibroosi ja/või raskete infektsioonide ravimisel lastel ja noorukitel.
Noorloomadel on tsiprofloksatsiini kasutamisel tekkinud keharaskust kandvate liigeste artropaatiad. Ohutusandmete põhjal, mis saadi randomiseeritud topeltpime-uuringust tsiprofloksatsiini kasutamisel lastel (tsiprofloksatsiin: n = 335, keskmine vanus = 6,3 aastat; võrdlusravimid: n=349, keskmine vanus 6,2 aastat; vanusevahemik 1 kuni 17 aastat) ilmnes 42. päevaks ravimiga arvatavalt seotud artropaatia (eristatud liigestega seotud kliinilistest nähtudest ja sümptomitest), mille esinemissagedus oli vastavalt 7,2% ja 4,6%. Ravimiga seotud artropaatia esinemissagedus 1-aastase jälgimise lõpus oli vastavalt 9,0% ja 5,7%. Ravimiga seotud artropaatia esinemissageduse suurenemine ajas ei olnud gruppide vahel statistiliselt oluline. Liigeste ja/või ümbritsevate kudede võimalike kõrvaltoimete tõttu tohib ravi alustada ainult pärast kasu/riski suhte hoolikat kaalumist (vt lõik 4.8).
Bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi korral
Kliinilistesse uuringutesse on kaasatud lapsi ja noorukeid vanuses 5...17 eluaastat. Kogemused 1...5
aastaste laste ravimisel on piiratud.
Kuseteede tüsistunud infektsioonid ja püelonefriit
Tsiprofloksatsiini kasutamist kuseteede infektsioonide korral tuleb kaaluda vaid juhul, kui teisi ravimeid ei saa kasutada. Ravi peab põhinema mikrobioloogiliste uuringute tulemustel. Kliinilistesse uuringutesse on kaasatud lapsi ja noorukeid vanuses 1...17 eluaastat.
Muud spetsiifilised rasked infektsioonid
Tsiprofloksatsiini kasutamine võib olla põhjendatud mikrobioloogiliste uuringute tulemuste põhjal ka muude raskete infektsioonide raviks kooskõlas kohalike ravijuhistega või pärast ravi kasulikkuse ja sellega seotud riskide hoolikat hindamist, kui teisi ravimeid ei ole võimalik kasutada või kui tavapärane ravi on ebaõnnestunud.
Tsiprofloksatsiini kasutamist spetsiifiliste raskete infektsioonide korral, mida ei ole ülevalpool mainitud, ei ole kliinilistes uuringutes hinnatud ning kliiniline kogemus on piiratud. Seepärast peab nende infektsioonidega patsientide ravimisel olema ettevaatlik.
Ülitundlikkus
Pärast ühekordse annuse manustamist võib esineda ülitundlikkust ja allergilisi reaktsioone, sealhulgas anafülaksia ja anafülaktoidsed reaktsioonid, mis võivad olla eluohtlikud (vt lõik 4.8). Sellise reaktsiooni tekkimisel peab katkestama tsiprofloksatsiini kasutamise ning alustama sobiva medikamentoosse raviga.
Lihas-skeletisüsteem
Tsiprofloksatsiini ei kasutata üldjuhul patsientidel, kellel on anamneesis kinoloonraviga seotud kõõlusepõletik/-haigus. Väga harvadel juhtudel on siiski pärast haigustekitaja mikrobioloogilist analüüsi ja riski/kasu suhte hindamist määratud tsiprofloksatsiini ka sellistele patsientidele teatud raskete infektsioonide raviks, eriti standardravi ebaõnnestumise või bakteri resistentsuse korral, kui mikrobioloogiliste analüüside tulemused õigustavad tsiprofloksatsiini kasutamist. Tsiprofloksatsiini kasutamisel, eriti 48 tunni jooksul peale ravi alustamist, on ilmnenud tendiniiti ja kõõluserebendit (eriti Achilleus´e kõõlus), mis on mõnikord kahepoolne. Tendinopaatia risk võib suureneda eakatel patsientidel või neil, keda samaaegselt ravitakse kortikosteroididega (vt lõik 4.8).
Tendiniidi sümptomite (nt valulik turse, põletik) ilmnemisel tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada. Haigestunud jäset tuleb hoida hoolikalt puhkeasendis.
Tsiprofloksatsiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on Myasthenia gravis, sest sümptomid võivad ägeneda (vt lõik 4.8).
Valgustundlikkus
Tsiprofloksatsiini kasutamisel on tekkinud valgustundlikkusreaktsioone. Tsiprofloksatsiini kasutavatele patsientidele tuleb soovitada ravi ajal vältida ereda päikesevalguse või ultraviolettkiirguse otsest mõju (vt lõik 4.8).
Nägemiskahjustus
Kui nägemine halveneb või kui on tunda toimet silmadele, peab otsekohe konsulteerima silmaarstiga.
Kesknärvisüsteem
Teadaolevalt soodustab kinoloonide kasutamine krambihoogude teket või alandab krampide tekkimise läve. Tsiprofloksatsiini tuleb kasutada ettevaatusega kesknärvisüsteemi häiretega patsientidel, kuna see võib soodustada krambihoogude teket. Krambihoo tekkimisel tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga lõpetada (vt lõik 4.8). Psühhiaatrilised reaktsioonid võivad tekkida isegi peale esimese tsiprofloksatsiini annuse manustamist. Harvadel juhtudel võib stress või psühhoos kujuneda ennastohustavaks käitumiseks. Sellistel juhtudel tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada. Tsiprofloksatsiini saavatel patsientidel on teatatud polüneuropaatia juhtudest (tekivad neuroloogilised sümptomid nagu valu, põletustunne, tundlikkushäired või lihasnõrkus üksiku sümptomina või kombineeritult). Patsientidel, kellel ilmnevad neuropaatia sümptomid, sealhulgas valu, põletustunnet, torkimistunne, tuimus ja/või nõrkus, tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada, et vältida pöörumatu seisundi tekkimist (vt lõik 4.8).
Südame häired
Fluorokinoloonide, sh tsiprofloksatsiini kasutamisel tuleb rakendada ettevaatust, kui patsiendil on QT- intervalli pikenemise teadaolevaid riskifaktoreid, näiteks:
- kaasasündinud pika QTintervalli sündroom;
- teadaolevalt QTintervalli pikendavate ravimite samaaegne kasutamine (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid);
- elektrolüütide korrigeerimata tasakaaluhäire (nt hüpokaleemia, hüpomagneseemia);
- eakad;
- südamehaigus (nt südamepuudulikkus, müokardiinfarkt, bradükardia).
Eakad patsiendid ja naised võivad olla tundlikumad QTc-intervalli pikendavate ravimite suhtes. Seetõttu tuleb fluorokinoloonide (sh tsiprofloksatsiin) kasutamisel nendes populatsioonides olla ettevaatlik. (vt lõik 4.2 “Eakad”, lõik 4.5, 4.8, 4.9).
Hüpoglükeemia
Nagu teiste kinoloonide puhul, on hüpoglükeemiast teatatud peamiselt diabeediga patsientidel, eriti vanematel inimestel. Kõikidel diabeediga patsientidel on soovitatav hoolikas vere glükoosisisalduse jälgimine (vt lõik 4.8).
Seedetrakt
Kui ravi ajal või pärast ravi (isegi mitu nädalat peale ravi) tekib raske ja püsiv kõhulahtisus, võib see viidata antibiootikumravist tingitud koliidile (eluohtlik, võimaliku fataalse lõppega), mis vajab otsekohest ravi (vt lõik 4.8). Sellistel juhtudel tuleb tsiprofloksatsiini kasutamine koheselt lõpetada ja alustada asjakohase raviga. Antiperistaltiliste ravimite kasutamine on sellisel juhul vastunäidustatud.
Neerud ja kuseteed
Teatatud on tsiprofloksatsiini kasutamisega seotud kristalluuriast (vt lõik 4.8). Tsiprofloksatsiini kasutamise ajal tuleb tagada patsiendi küllaldane hüdreeritus ning vältida uriini muutumist ülemäära leeliseliseks.
Neerufunktsiooni kahjustus
Kuna tsiprofloksatsiin eritub neerude kaudu peamiselt muutumatult kujul, on neerufunktsiooni häirega patsientidel vajalik annuse kohandamine nagu on kirjeldatud lõigus 4.2, et vältida tsiprofloksatsiini kumuleerumise tõttu kõrvaltoimete tekke suurenemise ohtu.
Maks ja sapiteed
Seoses tsiprofloksatsiini kasutamisega on teatatud maksanekroosist ja eluohtlikust maksapuudulikkusest (vt lõik 4.8). Mistahes maksahaiguse nähtude tekkimisel (nt anoreksia, ikterus, tume uriin, pruritus või pinge kõhus) tuleb ravi katkestada.
Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkus
Patsientidel, kellel esineb glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkus, on teatatud seoses tsiprofloksatsiini kasutamisega hemolüütiliste reaktsioonide tekkest. Tsiprofloksatsiini kasutamist nendel patsientidel tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui võimalik saadav kasu kaalub üles potentsiaalselt tekkiva riski. Sellisel juhul tuleb patsienti jälgida võimaliku hemolüüsi tekke suhtes.
Resistentsus
Tsiprofloksatsiinravi ajal või peale seda võib isoleerida tsiprofloksatsiinile resistentsed bakterid, koos ilmse superinfektsiooni tekkega või ilma. Eriti suur on risk resistentsete bakterite tekkeks pikaajalise ravi korral, haiglatekkeliste infektsioonide ravimisel ja/või Staphylococcus´e ja Pseudomonas´e põhjustatud infektsioonide ravimisel.
Tsütokroom P450
Tsiprofloksatsiin inhibeerib CYP1A2, mistõttu võib samaaegselt manustatavate selle ensüümi vahendusel metaboliseeritavate ravimite (nt teofülliin, klosapiin, ropinirool, tisanidiin, duloksetiin,
agomelatiin) kontsentratsioon plasmas suureneda. Tsiprofloksatsiini ja tisanidiini koosmanustamine on vastunäidustatud. Seetõttu tuleb patsiente, kes kasutavad neid ravimeid samaaegselt koos tsiprofloksatsiiniga hoolikalt jälgida üleannustamise kliiniliste sümptomite suhtes, samuti võib olla vajalik ravimite kontsentratsioonide (nt teofülliini) määramine seerumis.
Metotreksaat
Tsiprofloksatsiini samaaegne kasutamine koos metotreksaadiga ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).
Toime analüüsidele
Tsiprofloksatsiini saavatel patsientidel võib tsiprofloksatsiini in vitro aktiivsus Mycobacterium tuberculosis´e suhtes anda valenegatiivseid bakterioloogiliste analüüside tulemusi.
Manustamiskoha reaktsioonid
Tsiprofloksatsiini intravenoossel manustamisel on teatatud paiksetest süstekoha reaktsioonidest. Need reaktsioonid tekivad sagedamini, kui infusiooniaeg on 30 minutit või vähem. Need võivad ilmneda paiksete nahareaktsioonidena, mis kaovad kiiresti infusiooni lõpetamisel. Edaspidine intravenoosne manustamine ei ole vastunäidustatud, välja arvatud juhul, kui reaktsioonid tekivad taas või halvenevad.
Eriline teave mõningate koostisainete suhtes
Infusioonilahuse kontsentraat sisaldab vähem kui 1 mmol naatriumi (23mg) annuse kohta, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.
1 ml infusioonilahust sisaldab 3,61 mg naatriumi. Seda tuleb arvesse võtta patsientide puhul, kes on kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil.
Naatriumkloriidi koormus
Patsientide puhul, kelle jaoks on soola manustamine meditsiiniline probleem (patsiendid südame paispuudulikkusega, neerupuudulikkusega, nefrootilise sündroomiga jne), tuleb arvestada naatriumi lisakoormusega (naatriumkloriidi sisaldus, vt lõik 2).
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Teiste ravimite toime tsiprofloksatsiinile:
Ravimid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli
Sarnaselt teistele fluorokinoloonidele, tuleb tsiprofloksatsiini kasutamisel rakendada ettevaatust, kui patsient saab ravimeid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid - vt lõik 4.4).
Probenetsiid
Probenetsiid inhibeerib tsiprofloksatsiini eritumist neerude kaudu. Probenetsiidi ja tsiprofloksatsiini samaaegne manustamine suurendab tsiprofloksatsiini kontsentratsiooni seerumis.
Metoklopramiid
Metoklopramiid kiirendab (suukaudse) tsiprofloksatsiini imendumist, mistõttu lüheneb aeg maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseni. Tsiprofloksatsiini biosaadavust see ei mõjuta.
Omeprasool
Tsiprofloksatsiini samaaegsel manustamisel koos omeprasooli sisaldavate ravimitega on tulemuseks tsiprofloksatsiini Cmax ja AUC kerge vähenemine.
Tsiprofloksatsiini toime teistele ravimitele:
Tisanidiin
Tisanidiini ei tohi koos tsiprofloksatsiiniga manustada (vt lõik 4.3). Tervetega läbiviidud kliinilises uuringus suurenes tisanidiini samaaegsel manustamisel koos tsiprofloksatsiiniga tisanidiini
kontsentratsioon seerumis (CMAX tõus: 7-kordne, vahemik: 4…21-kordne; AUC tõus: 10-kordne, vahemik: 6…24-kordne), mis on seotud suurenenud hüpotensiivse ja sedatiivse toimega.
Metotreksaat
Samaaegne tsiprofloksatsiinravi võib pärssida metotreksaadi tubulaarset transporti neerudes, mis võib suurendada metotreksaadi sisaldust seerumis ja sellega seotud toksiliste reaktsioonide riski. Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.4).
Teofülliin
Tsiprofloksatsiini ja teofülliini samaaegne manustamine võib soovimatult suurendada teofülliini kontsentratsiooni seerumis. See võib viia teofülliinist põhjustatud kõrvaltoimete tekkeni, mis võivad harvadel juhtudel olla eluohtlikud või surmaga lõppeda. Samaaegsel manustamisel tuleb kontrollida teofülliini kontsentratsiooni seerumis ning vajadusel teofülliini annust vähendada (vt lõik 4.4).
Teised ksantiini derivaadid
Tsiprofloksatsiini ja kofeiini või pentoksüfülliini (okspentifülliin) samaaegsel kasutamisel on kirjeldatud nende ksantiini derivaatide kontsentratsioonide tõusu seerumis.
Fenütoiin
Tsiprofloksatsiini ja fenütoiini samaaegse manustamise tagajärjel võib fenütoiini kontsentratsioon vereseerumis tõusta või langeda, seetõttu on soovitatav ravimi kontsentratsiooni jälgida.
Tsüklosporiin
Tsüklosporiini sisaldavate ravimite ja tsiprofloksatsiini samaaegsel manustamisel täheldati mööduvat kreatiniini sisalduse suurenemist seerumis. Seetõttu on vajalik nendel patsientidel sageli (kaks korda nädalas) kontrollida kreatiniini sisaldust seerumis.
K-vitamiini antagonistid
Tsiprofloksatsiini samaaegne manustamine K-vitamiini antagonistidega võib suurendada selle antikoagulatiivseid toimeid. Riskiaste võib muutuda sõltuvalt patsiendi olemasolevast infektsioonist, vanusest ja üldseisundist. Nii on tsiprofloksatsiini toimet INR (rahvusvaheline normaliseeritud suhtarv) väärtuse suurenemisse raske hinnata.
Tsiprofloksatsiini ja K-vitamiini antagonistide (nt varfariin, atsenokumarool, fenprokumoon või fluiindioon) samaaegse manustamise ajal ja natuke aega pärast manustamist tuleb INR taset korduvalt kontrollida.
Duloksetiin
Kliinilistes uuringutes on tõestatud, et duloksetiini samaaegne kasutamine koos CYP4501A2 isoensüümi tugevate inhibiitoritega nagu fluvoksamiin võib põhjustada duloksetiini AUC ja CMAX suurenemist. Ehkki tsiprofloksatsiiniga puuduvad kliinilised andmed võimalike koostoimete kohta, võib samaaegsel manustamisel oodata samasuguseid kõrvaltoimeid (vt lõik 4.4).
Ropinirool
Kliinilises uuringus täheldati, et tsiprofloksatsiini manustamisel koos ropinirooliga, mis on mõõdukas CYP4501A2 isoensüüm, suurenes ropinirooli CMAX ja AUC vastavalt 60% ja 84%. Tsiprofloksatsiini ja ropinirooli samaaegse manustamise ajal ja mõnda aega pärast manustamist on soovitatav jälgida ropinirooliga seotud kõrvaltoimete teket ning vajadusel annust kohandada (vt lõik 4.4).
Lidokaiin
Tervetel uuritavatel on tõestatud, et lidokaiini sisaldavate ravimite kasutamine koos tsiprofloksatsiiniga, mis on CYP4501A2 isoensüümi mõõdukas inhibiitor, vähendab intravenoosse lidokaiini kliirensit 22% võrra. Ehkki lidokaiinravi taluti hästi, võib samaaegsel manustamisel esineda kõrvaltoimeid, mis kaasnevad tsiprofloksatsiini koostoimetega.
Klosapiin
Tsiprofloksatsiini 250 mg annuse ja klosapiini samaaegse manustamise järel 7 päeva jooksul suurenes
klosapiini ja N-desmetüülklosapiini kontsentratsioon seerumis vastavalt 29% ja 31%. Tsiprofloksatsiini ja klosapiini samaaegse manustamise ajal ja mõnda aega pärast manustamist soovitatakse patsienti kliiniliselt jälgida ning vajadusel klosapiini annust kohandada (vt lõik 4.4).
Sildenafiil
Pärast 50 mg sildenafiili ja 500 mg tsiprofloksatsiini samaaegset suukaudset manustamist tervetele uuritavatele suurenesid sildenafiili CMAX ja AUC ligikaudu kaks korda. Seetõttu tuleb rakendada ettevaatust tsiprofloksatsiini ja sildenafiili samaaegsel väljakirjutamisel, arvestades kasu-riski suhtega.
Agomelatiin
Kliinilistes uuringutes on näidatud, et tugev CYP450 1A2 isoensüümi inhibiitor fluvoksamiin inhibeerib märgatavalt agomelatiini metabolismi, suurendades agomelatiini ekspositsiooni 60 korda. Kuigi kliinilised andmed võimaliku koostoime kohta mõõduka CYP450 1A2 inhibiitori tsiprofloksatsiiniga puuduvad, on samaaegsel manustamisel arvatavasti sarnased toimed (vt lõik 4.4 -
Tsütokroom P450).
Zolpideem
Tsiprofloksatsiini samaaegsel kasutamisel võib zolpideemi tase veres tõusta ja nende samaaegne kasutamine ei ole soovitatav.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Olemasolevad andmed tsiprofloksatsiini manustamise kohta rasedatele ei viita tsiprofloksatsiini väärarenguid põhjustavatele omadustele ega loote/vastsündinu toksilisusele. Loomkatsetes ei ole ilmnenud otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele. Kinoloonidega kokkupuutunud noorloomadel ja loomaloodetel on täheldatud toimet väljaarenemata kõhredele, seega ei saa välistada ravimi kahjustavat toimet väljaarenemata inimorganismi/loote liigesekõhredele (vt lõik 5.3). Ettevaatusabinõuna on soovitatav vältida tsiprofloksatsiini kasutamist raseduse ajal.
Imetamine
Tsiprofloksatsiin eritub rinnapiima. Liigeskahjustuse võimaliku riski tõttu ei tohi tsiprofloksatsiini imetamise ajal kasutada.
Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi neuroloogiliste toimete tõttu võib tsiprofloksatsiin mõjutada reaktsioonikiirust. Seega võib autojuhtimine ja masinate käsitsemise võime olla häiritud.
Kõrvaltoimed
Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine, mööduv transaminaaside aktiivsuse tõus, nahalööve ning süste- ja infusioonikoha reaktsioonid.
Kliiniliste uuringute ja turuletulekujärgse jälgimise käigus kogutud tsiprofloksatsiini (suukaudne, intravenoosne ja üleminek ühelt teisele) kõrvaltoimed on loetletud all esinemissageduste järgi. Sageduse analüüsimisel võeti arvesse andmeid nii suukaudse kui intravenoosse manustamise kohta.
- Sage (≥1/100 kuni < 1/10)
- Aegajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100)
- Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)
- Väga harv (< 1/10 000)
- Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
Infektsioonid ja infestatsioonid
Aeg-ajalt | Mükootilised superinfektsioonid |
|
|
Vere ja lümfisüsteemi häired
Aeg-ajalt |
| Eosinofiilia | ||
Harv |
| Leukopeenia, aneemia, neutropeenia, leukotsütoos, trombotsüopeenia, | ||
|
|
| trombotsüteemia | |
Väga harv |
| Hemolüütiline aneemia, agranulotsütoos, pantsütopeenia (eluohtlik), luuüdi | ||
|
|
| depressioon (eluohtlik) | |
Immuunsüsteemi häired | ||||
Harv |
| Allergiline reaktsioon, allergiline ödeem/angioödeem | ||
Väga harv |
| Anafülaktiline reaktsioon, anafülaktiline šokk (eluohtlik) (vt lõik 4.4), | ||
|
|
| seerumtõve sarnane reaktsioon | |
Ainevahetus- ja toitumishäired | ||||
Aeg-ajalt |
| Anoreksia | ||
Harv |
| Hüperglükeemia, hüpoglükeemia (vt lõik 4.4) | ||
Psühhiaatrilised häired |
|
|
| |
Aeg-ajalt |
| Psühhomotoorne hüperaktiivsus/agiteeritus | ||
Harv |
| Segasus jadesorientatsioon, ärevus, hirmuunenäod, depressioon (võib | ||
|
|
| kulmineeruda suitsiidimõtete või suitsiidikatse ja lõpuleviidud suitsiidiga) | |
|
|
| (vt lõik 4.4), hallutsinatsioonid | |
Väga harv |
| Psühhootilised reaktsioonid (võib kulmineeruda suitsiidimõtete või | ||
|
|
| suitsiidikatse ja lõpuleviidud suitsiidiga) (vt lõik 4.4) | |
Teadmata |
| Mania, hüpomaania | ||
Närvisüsteemi häired |
|
|
| |
Aeg-ajalt |
| Peavalu, pearinglus, unehäired, maitsetundlikkuse häired | ||
Harv |
| Paresteesia, düsesteesia, hüpesteesia, treemor, krambihood (vt lõik 4.4), | ||
|
|
| vertiigo | |
Väga harv |
| Migreen, koordinatsioonihäired, kõnnaku häired, haistmisnärvi häired, | ||
|
|
| intrakraniaalne hüpertensioon ja aju pseudotuumor | |
Teadmata |
| Perifeerne neuropaatia ja polüneuropaatia (vt lõik 4.4) | ||
Silma kahjustused |
|
|
| |
Harv |
| Nägemishäired (nt diploopia) | ||
Väga harv |
| Värvitaju häired | ||
Kõrva ja labürindi kahjustused | ||||
Harv |
| Tinnitus, kuulmise kadu/halvenenud kuulmine | ||
Südame häired |
|
|
| |
Harv |
| Tahhükardia | ||
Teadmata |
|
| Ventrikulaarne arütmia ja torsades de pointes (teatati ülekaalukalt | |
|
|
|
| patsientidel, kellel olid riskifaktorid QT-intervalli pikenemiseks), QT- |
|
|
|
| intervalli pikenemine EKG-s (vt lõigud 4.4 ja 4.9) |
Vaskulaarsed häired |
|
|
| |
Harv |
| Vasodilatsioon, hüpotensioon, sünkoop | ||
Väga harv |
| Vaskuliit | ||
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired | ||||
Harv |
| Düspnoe (sh astmaatiline seisund) | ||
Seedetrakti häired |
|
|
| |
Sage |
| Iiveldus, kõhulahtisus | ||
Aeg-ajalt |
| Oksendamine, seedetrakti ja abdominaalsed valud, düspepsia, kõhugaasid | ||
Harv |
| Antibiootikumidega seotud kõhulahtisus ja pseudomembranoosne koliit (väga | ||
|
| harva võimaliku fataalse lõpuga) (vt lõik 4.4) | ||
Väga harv |
| Pankreatiit | ||
Maksa ja sapiteede häired | ||||
Aeg-ajalt |
| Transaminaaside aktiivsuse tõus, bilirubiinitaseme tõus | ||
Harv |
| Maksakahjustus, kolestaatiline ikterus, hepatiit | ||
Väga harv |
| Maksanekroos (väga harva areneb eluohtlikuks maksapuudulikkuseks) (vt | ||
|
|
| lõik 4.4) |
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt |
|
| Lööve, sügelus, urtikaaria | |
Harv |
|
| Valgustundlikkusreaktsioonid (vt lõik 4.4) | |
|
|
|
|
|
Väga harv |
|
| Petehhiad, multiformne erüteem, nodoosne erüteem, Stevensi –Johnsoni | |
|
|
| sündroom (potentsiaalselt eluohtlik), toksiline epidermaalne nekrolüüs | |
|
|
| (potentsiaalselt eluohtlik) | |
Teadmata |
|
| Äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (AGEP), | |
|
|
| ravimireaktsioon koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS) | |
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused | ||||
Aeg-ajalt | Lihas-skeleti valu (nt jäsemete valu, seljavalu, valu rinnus), artralgia | |||
Harv |
|
| Müalgia, artriit, lihastoonuse tõus ja krambid | |
Väga harv |
|
| Lihasnõrkus, tendiniit, kõõluserebend (valdavalt Achilleus'e kõõlus) (vt | |
|
|
| lõik 4.4), myasthenia gravis'e sümptomite süvenemine (vt lõik 4.4) | |
Neerude ja kuseteede häired | ||||
Aeg-ajalt |
|
| Neerude valu, hematuuria, äge neerupuudulikkus, sagenenud urineerimine | |
Teadmata |
|
| Krooniline neerupuudulikkus | |
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired | ||||
Aeg-ajalt |
|
| Neerukahjustus | |
Harv |
| Neerupuudulikkus, hematuuria, kristalluuria (vt lõik 4.4), tubulointerstitsiaalne | ||
|
| nefriit | ||
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid | ||||
Aeg-ajalt |
|
| Asteenia, palavik | |
Harv |
|
| Turse, higistamine (hüperhidroos) | |
Uuringud |
|
|
|
|
Aeg-ajalt |
|
| Alkaalse fosfataasi aktiivsuse tõus veres | |
Harv |
|
| Amülaasi aktiivsuse tõus | |
Teadmata |
|
|
| INR väärtuse suurenemine (patsientidel, kes saavad raviks K-vitamiini |
|
|
|
| antagoniste) |
* esialgne sõnastus hindamisaruande järgi, viiakse vastavusse ravimiohutuse järelevalve töörühma lõpliku sõnastusega. Nendest kõrvaltoimetest teavitati turuletulekujärgsel perioodil ning need ilmnesid peamiselt patsientidel, kellel oli risk QT-intervalli pikenemiseks (vt lõik 4.4).
Järgmised kõrvaltoimed esinesid sagedamini patsientidel, kes said ravi intravenoosselt või üleminekuga intravenoosselt suukaudsele ravile.
Sage | Oksendamine, mööduv transaminaaside aktiivsuse tõus, nahalööve |
Aeg- | Trombotsütopeenia, trombotsüteemia, segasus ja desorientatsioon, hallutsinatsioonid, |
ajalt | paresteesia, düsesteesia, krambid, vertiigo, nägemishäired, kuulmiskadu, tahhükardia, |
| vasodilatatsioon, hüpotensioon, mööduv maksakahjustus, kolestaatiline ikterus, |
| neerupuudulikkus, turse |
Harv | Pantsütopeenia, luuüdi depressioon, anafülaktiline šokk, psühhootilised reaktsioonid, migreen, |
| haistmisnärvi häired, kuulmiskahjustus, vaskuliit, pankreatiit, maksanekroos, petehhia, |
| kõõluserebend |
Lapsed
Artropaatia juhud, mida on eelnevalt mainitud, põhinevad andmetel, mis on saadud täiskasvanutega läbiviidud uuringutest. On teateid, et lastel esineb artropaatiat sageli (vt lõik 4.4).
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Sümptomid
Üleannuse korral kuni 12 g on teatatud kergetest toksilisuse sümptomitest. Ägeda üleannustamise korral kuni 16 g on teatatud ägeda neerupuudulikkuse tekkest.
Üleannustamise sümptomid on pearinglus, treemor, peavalud, väsimus, krambid, hallutsinatsioonid, segasus, ebamugavustunne kõhus, maksa- ja neerukahjustus, samuti kristalluuria, hematuuria. On teatatud pöörduvast neerutoksilisusest.
Ravi
Peale rutiinsete esmaabimeetmete, on soovitatav jälgida neerufunktsiooni, sealhulgas uriini pH ja happelisu, et vajadusel vältida kritalluuria teket. Patsiente tuleb hoida hüdreerituna. Kaltsiumi või magneesiumi sisaldavad antatsiidid võivad üledoseerimisel teoreetiliselt vähendada tsiprofloksatsiini imendumist.
Ainult väike kogus tsiprofloksatsiini (<10%) eemaldub organismist hemo- või peritoneaaldialüüsiga.
FARMAKOLOOGLISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: fluorokinoloonid, ATC-kood: J01MA02
Toimemehhanism
Fluorokinolooni tüüpi antibiootikumina tuleb tsiprofloksatsiini bakteritsiidne toime nii topoisomeraas II (DNA-güraas) ja topoisomeraas IV inhibeerimisest, mis on vajalik bakteri DNA replikatsiooniks, transkriptsiooniks, parandamiseks ja taasühendamiseks.
Farmakokineetiline/farmakodünaamiline suhe
Efektiivsus sõltub põhiliselt tsiprofloksatsiini maksimaalse seerumikontsentratsiooni (CMAX) ja minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIC) vahelisest suhtest bakteriaalse patogeeni suhtes ning kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) ja MIC vahelisest suhtest.
Resistentsuse mehhanism
In vitro resistentsus tsiprofloksatsiini suhtes võib olla omandatud järk-järgulise protsessina nii DNA- güraasi kui topoisomeraas IV genoomi muteerumisel. Tsiprofloksatsiini ristresistentsus teiste fluorokinoloonidega on varieeruv. Üksikud mutatsioonid ei põhjusta tavaliselt kliinilist resistentsust, kuid hulgimutatsioonid põhjustavad tavaliselt kliinilist resistentsust paljude või kõikide selle rühma toimeainete suhtes.
Läbitungimisvõimel ja/või toimeaine väljavoolupumba (efflux pump) resistentsusmehhanismidel võivad olla erinevad toimed fluorokinoloonide tundlikkusele, mis sõltub sellesse ravimrühma kuuluvate erinevate toimeainete füsiokeemilistest omadustest ning iga toimeaine transpordisüsteemi afiinsusest. Kõik in vitro resistentsuse mehhanismid on tavaliselt jälgitavad kliinilistel isolaatidel. Tundlikkust tsiprofloksatsiini suhtes võivad mõjutada ka teisi antibiootikume inaktiveerivad resistentsuse mehhanismid, näiteks läbitungimistõkked (sagedad Pseudomonas aeruginosa puhul) ja väljavoolumehhanismid.
Teatatud on plasmiidide poolt vahendatud resistentsusest, mida on seostatud qnr-geenidega.
Antibakteriaalse aktiivsuse toimespekter
Murdepunktid eristavad tundlikke tüvesid keskmise tundlikkusega tüvedest ning viimaseid omakorda resistentsetest tüvedest:
EUCAST soovitused
Mikroorganismid | Tundlik | Resistentne |
Enterobacteria | S ≤ 0,5 mg/l | R > 1 mg/l |
Pseudomonas | S ≤ 0,5 mg/l | R > 1 mg/l |
Acinetobacter | S ≤ 1 mg/l | R > 1 mg/l |
Staphylococcus spp. | S ≤ 1 mg/l | R > 1 mg/l |
Haemophilus influenzae ja | S ≤ 0,5 mg/l | R > 1 mg/l |
Moraxella catarrhalis |
|
|
Neisseria gonorrhoeae | S ≤ 0,03 mg/l | R > 1 mg/l |
Neisseria meningitidis | S ≤ 0,03 mg/l | R > 1 mg/l |
liigiga mitteseotud | S ≤ 0,5 mg/l | R > 1 mg/l |
murdepunktid* |
|
|
1-Staphylococcus spp- tsiprofloksatsiini murdepunktid on seotud suureannuselise raviga.
*- Liigiga mitteseotud murdepunktid on määratud peamiselt PK/PD andmete põhjal ja ei sõltu spetsiifiliste liikide MIC-jaotumisest. Need on ette nähtud kasutamiseks ainult liikide puhul, millele kindlat piirväärtust ei ole määratud ja ei kasutata nende liikide puhul, mille suhtes ei soovitata tundlikkust testida.
Omandatud resistentsuse esinemismäär võib teatud tüvede puhul varieeruda nii geograafiliselt kui ajas, mistõttu on vajalik teada resistentsuse lokaalset staatust, eriti raskete infektsioonide ravimisel.
Kui lokaalsest reistentsusest tingituna on teatud infektsioonide ravis kasutatavate antibiootikumide efektiivsus küsitav, tuleb küsida nõu eksperdilt.
Oluliste liikide grupeerimine vastavalt tsiprofloksatsiini tundlikkusele (Streptococcus liike vt lõik 4.4)
TAVALISELT TUNDLIKUD LIIGID
Grampositiivsed aeroobsed mikroorganismid
Bacillus anthracis (1)
Gramnegatiivsed aeroobsed mikroorganismid
Aeromonas spp.
Brucella spp.
Citrobacter koseri
Francisella tularensis
Haemophilus ducreyi
Haemophilus influenzae*
Legionella spp.
Moraxella catarrhalis*
Neisseria meningitidis
Pasteurella spp.
Salmonella spp.*
Shigella spp. *
Vibrio spp.
Yersinia pestis
Anaeroobsed mikroorganismid
Mobiluncus
Teised mikroorganismid
Chlamydia trachomatis ($)
Chlamydia pneumoniae ($)
Mycoplasma hominis ($)
Mycoplasma pneumoniae ($)
LIIGID, MILLE PUHUL VÕIB TEKKIDA OMANDATUD RESISTENTSUSE PROBLEEM
Grampositiivsed aeroobsed mikroorganismid
Enterococcus faecalis ($)
Staphylococcus spp. *(2)
Gramnegatiivsed aeroobsed mikroorganismid
Acinetobacter baumannii+
Burkholderia cepacia + *
Campylobacter spp.+ *
Citrobacter freundii*
Enterobacter aerogenes
Enterobacter cloacae *
Escherichia coli*
Klebsiella oxytoca
Klebsiella pneumoniae*
Morganella morganii*
Neisseria gonorrhoeae*
Proteus mirabilis*
Proteus vulgaris*
Providencia spp.
Pseudomonas aeruginosa*
Pseudomonas fluorescens
Serratia marcescens*
Anaeroobsed mikroorganismid
Peptostreptococcus spp.
Propionibacterium acnes
OLEMUSELT RESISTENTSED ORGANISMID
Grampositiivsed aeroobsed mikroorganismid
Actinomyces
Enteroccus faecium
Listeria monocytogenes
Gramnegatiivsed aeroobsed mikroorganismid
Stenotrophomonas maltophilia
Anaeroobsed mikroorganismid
Välja arvatud need, mis loetletud ülevalpool
Teised mikroorganismid
Mycoplasma genitalium
Ureaplasma urealitycum
* Kliinilist efektiivsust on tõestatud tundlike isolaatide suhtes heakskiidetud kliiniliste näidustuste puhul
+ Resistentsuse määr ≥50% ühes või rohkemas EL-i riigis
($): Loomulik keskmine tundlikkus omandatud resistentsusmehhanismi puudumisel.
(1): Uuringud on teostatud katseloomadel, kellel on Bacillus anthracis’e infektsioon nende spooride sissehingamise tõttu; need uuringud näitavad, et antibiootikumravi alustamine vahetult pärast kokkupuudet tekitajaga aitab vältida haigestumist, kui ravi on määratud selliselt, et see vähendab spooride arvu organismis alla nakatava taseme. Inimesele soovitatav annus põhineb peamiselt in vitro tundlikkusel ning loomkatsete andmetel ja inimestelt saadud piiratud andmetel. Kahekuuline ravi täiskasvanutel suukaudse tsiprofloksatsiiniga, annuses 500 mg 2 korda ööpäevas, arvatakse olevat efektiivne siberi katku infektsiooni vältimiseks inimesel. Raviarst peab juhinduma riiklikest ja/või rahvusvahelistest siberi katku ravi puudutavatest konsensusdokumentidest.
(2): Metitsilliinresistentne S. aureus on väga sageli resistentne ka fluorokinoloonidele. Resistentsuse määr metitsilliini suhtes on ligikaudu 20…50%-l kõikidel stafülokokkide liikidel ja on tavaliselt kõrgem nosokomiaalsetel isolaatidel.
Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Tsiprofloksatsiini intravenoosse manustamise järgselt saavutatakse keskmine maksimaalne plasma kontsentratsioon infusiooni lõpuks. Intravenoossel manustamisel on tsiprofloksatsiini farmakokineetika lineaarne annuse vahemikus kuni 400 mg.
Farmakokineetiliste parameetrite võrdlus, kui annustatakse kas kaks või kolm korda ööpäevas intravenoosselt, ei tõendanud tsiprofloksatsiini või selle metaboliitide akumuleerumist.
Nii 200 mg tsiprofloksatsiini intravenoossel infusioonil 60 minuti jooksul kui ka 250 mg tsiprofloksatsiini manustamisel suu kaudu, mõlemad iga 12 tunni järel, saadi võrdne plasmakontsentratsiooni kõveraalune pindala (AUC).
400 mg tsiprofloksatsiini manustamine intravenoosselt 60 minuti jooksul iga 12 tunni järel oli bioekvivalentne 500 mg suukaudse tsiprofloksatsiiniga, mida manustati iga 12 tunni järel (AUC suhtes).
400 mg annuse manustamine intravenoosselt 60 minuti jooksul iga 12 tunni järel andis tulemuseks sarnase CMAX, mida täheldati 750 mg suukaudse annuse korral.
400 mg tsiprofloksatsiini manustamine intravenoosselt 60 minuti jooksul iga 8 tunni järel oli võrdeline AUC-ga, mis saadi 750 mg suukaudsel manustamisel iga 12 tunni järel.
Jaotumine
Tsiprofloksatsiin seondub valkudega vähe (20...30%). Tsiprofloksatsiin on plasmas suures osas ioniseerimata kujul ning tal on püsikontsentratsioonil suur jaotusmaht 2...3 l/kg kohta. Tsiprofloksatsiini kontsentratsioonid on suured mitmesugustes kudedes, näiteks kopsudes (epiteelkoe vedelik, alveolaarsed makrofaagid, biopsiakude), ninakõrvalurgetes ja põletikulistes kolletes (kantariin-villivedelik) ja kuseteedes (uriin, eesnääre, emaka limaskest), kus saavutatakse kokku plasmakontsentratsiooni ületav kontsentratsioon.
Biotransformatsioon
Väikestes kontsentratsioonides on kindlaks määratud neli järgmist metaboliiti: desetüleentsiprofloksatsiin (M1), sulfotsiprofloksatsiin (M2), oksatsiprofloksatsiin (M3) ja formüültsiprofloksatsiin (M4). Metaboliitidel avaldub in vitro antibakteriaalne toime, mis on nõrgem kui lähteühendil.
Tsiprofloksatsiin on teadaolevalt CYP4501A2 isoensüümide mõõdukas inhibiitor.
Eritumine
Tsiprofloksatsiin eritub suures osas muutumatul kujul nii neerude kui ka vähemal määral rooja kaudu.
Tsiprofloksatsiini eritumine (% annusest)
| Suukaudne manustamine |
|
| Uriin | Roe |
Tsiprofloksatsiin | 61,5 | 15,2 |
Metaboliidid )-M(M | 9,5 | 2,6 |
Neerukliirens on vahemikus 180...300 ml/kg/h ja kogukeha kliirens vahemikus 480...600 ml/kg/h. Tsiprofloksatsiin allub nii glomerulaarfiltratsioonile kui ka tubulaarsekretsioonile. Raske neerufunktsiooni kahjustuse korral pikenevad tsiprofloksatsiini poolväärtusajad kuni 12 tunnini. Tsiprofloksatsiini mitterenaalne kliirens on tingitud peamiselt aktiivsest transintestinaalsest eritumisest ja metabolismist. 1% annusest eritub sapi kaudu. Tsiprofloksatsiini sisaldub sapis suurtes kontsentratsioonides.
Lapsed
Farmakokineetilised andmed lastel on piiratud.
Lastega (vanuses üle 1 aasta) teostatud uuringus ei olnud CMAX ja AUC vanusest sõltuvad. CMAX ja AUC märkimisväärset suurenemist korduva annuse (10 mg/kg kolm korda ööpäevas) kasutamisel ei täheldatud.
10-l raske sepsisega alla 1-aastasel lapsel oli pärast 1-tunnist intravenoosset infusiooni 10 mg/kg CMAX 6,1 mg/l (vahemik 4,6...8,3 mg/l) ja 1 kuni 5-aastastel lastel 7,2 mg/l (vahemik 4,7...11,8 mg/l). AUC väärtused olid vastavates vanuserühmades 17,4 mg*h/l (vahemik 11,8...32,0 mg*h/l) ja 16,5 mg*h/l (vahemik 11,0...23,8 mg*h/l).
Need väärtused on samas vahemikus kui täiskasvanutel raviannuste kasutamisel. Erinevate
infektsioonidega lapspatsientide populatsiooni farmakokineetika analüüsi põhjal on prognoositav keskmine poolväärtusaeg lastel ligikaudu 4...5 tundi ja suukaudse suspensiooni biosaadavus 50...80%.
Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, kartsinogeensuse või reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Nagu paljud teised kinoloonid, avaldab tsiprofloksatsiin loomadele kliiniliselt olulises ekspositsiooniväärtuses fototoksilist toimet. Fotomutageensuse/fotokartsinogeensuse andmed näitavad tsiprofloksatsiini nõrka fotomutageenset või fototumorigeenset toimet in vitro ning loomkatsetes. See toime oli võrreldav teiste güraasi inhibiitoritega.
Liigeste taluvus:
Sarnaselt teistele güraasi inhibiitoritele kahjustab tsiprofloksatsiin noorloomadel suuri kandvaid liigeseid. Kõhre kahjustuse ulatus varieerub vastavalt vanusele, liigile ja annusele. Kahjustusi saab vähendada koormuse vähendamisega liigestes. Täiskasvanud loomadel (rott, koer) läbiviidud uuringud ei näita mingeid viiteid kõhre kahjustustele. Noortel urukoertel läbi viidud uuringus põhjustas terapeutilises annuses tsiprofloksatsiin kahenädalase ravi järel raskeid liigese muutusi, mis olid 5 kuu möödudes endiselt jälgitavad.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Infusioonilahuse kontsentraat:
Piimhape
Vesinikkloriidhape
Dinaatriumedetaat
Süstevesi
Infusioonilahus:
Naatriumlaktaat
Naatriumkloriid
Vesinikkloriidhape
Süstevesi
Sobimatus
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.
Seni, kuni ei ole tõendatud sobivus teiste lahuste/ravimitega, peab seda infusioonilahust alati manustama eraldi. Sobimatuse visuaalseteks tunnusteks on näiteks sademe või hägususe ilmnemine ning värvuse muutus.
Sobimatus tekib kõigi infusioonilahuste/ravimitega, mis on valmistatud lahuse pH juures keemilis- füüsikaliselt ebastabiilsed (nt penitsilliinid, hepariinilahused), ravim ei sobi lahustega, mille pH on aluseline (tsiprofloksatsiini lahuste pH-väärtus on 3,9...4,5).
Kõlblikkusaeg
5 aastat.
Manustamiskõlblikuks muudetud ravim tuleb kohe ära kasutada. Ajavahemik lahjendamise alguse ning manustamise lõppemise vahel ei tohi olla pikem kui üks tund.
Säilitamise eritingimused
Infusioonilahuse kontsentraat:
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.
Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
Infusioonilahus:
Hoida temperatuuril kuni 30°C.
Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult. Mitte lasta külmuda.
Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Infusioonilahuse kontsentraat: 1 ampull sisaldab 10 ml (10 mg/ml) kontsentraati. Pakend sisaldab 5 ampulli
Infusioonilahus: 1 viaal sisaldab 50 ml, 100 ml või 200 ml lahust (2 mg/ml). Viaal on varustatud kummikorgi ja alumiiniumist korgikattega.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Infusioonilahus tuleb valmistada vahetult enne manustamist.
Infusioonilahus sobib kokku füsioloogilise soolalahuse, Ringeri lahuse, Hartmanni lahuse (Ringerlaktaadi), 5% või 10% glükoosilahuse, 10% fruktoosilahuse ja 5% glükoosilahusega 0,225% NaCl või 0,45% NaCl lisandiga.
Infusioonilahuse kontsentraat tuleb enne kasutamist lahjendada sobiva infusioonilahusega. Lahuse vähim ruumala võib olla 50 ml.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
MÜÜGILOA HOIDJA
KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto Sloveenia
MÜÜGILOA NUMBRID
Ciprinol 2 mg/ml infusioonilahus: 307800
Ciprinol 100 mg/10 ml infusioonilahuse kontsentraat: 072194
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Ciprinol 2 mg/ml infusioonilahus:
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 26.04.2000
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 22.10.2010
Ciprinol 100 mg/10 ml infusioonilahuse kontsentraat:
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 13.09.1994
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 22.10.2010
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Jaanuar 2018