Ciqorin - pehmekapsel (10mg)
Artikli sisukord
pehmekapsel (10mg)
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Ciqorin, 10 mg pehmekapslid
Ciqorin, 25 mg pehmekapslid
Ciqorin, 50 mg pehmekapslid
Ciqorin, 100 mg pehmekapslid
Tsüklosporiin
Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
-Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
-Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord
1.Mis ravim on Ciqorin ja milleks seda kasutatakse
2.Mida on vaja teada enne Ciqorin’i võtmist
3.Kuidas Ciqorin’i võtta
4.Võimalikud kõrvaltoimed
5.Kuidas Ciqorin’i säilitada
6.Pakendi sisu ja muu teave
1.Mis ravim on Ciqorin ja milleks seda kasutatakse
Mis ravim on Ciqorin
Teie ravimi nimi on Ciqorin. See sisaldab toimeainena tsüklosporiini. Tsüklosporiin kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse immunosupressantideks. Neid ravimeid kasutatakse organismi immuunreaktsioonide mahasurumiseks.
Milleks Ciqorin’i kasutatakse ja kuidas Ciqorin toimib
-Kui teile on tehtud elundi, luuüdi või tüvirakkude siirdamine, siis on Ciqorin’i ülesandeks hoida teie organismi immuunsüsteemi kontrolli all. Ciqorin hoiab ära siirdatud elundi äratõukereaktsiooni, pidurdades teatud rakkude moodustumist, mis tavaliselt ründaksid siirdatud kude.
-Kui teil on autoimmuunhaigus, mille puhul teie organismi immuunsüsteem ründab teie oma keharakke, peatab Ciqorin selle immuunreaktsiooni. Selliste haiguste hulka kuuluvad näiteks teie nägemist ohustavad silmahaigused (endogeenne uveiit (soonkestapõletik), sh Behçeti uveiit), teatud nahahaiguste rasked vormid (atoopiline dermatiit, ekseem või psoriaas), raskekujuline reumatoidartriit ja neeruhaigus, mida nimetatakse nefrootiliseks sündroomiks.
2.Mida on vaja teada enne Ciqorin’i võtmist
Kui te võtate Ciqorin’i pärast siirdamist, siis määrab selle teile ainult selline arst, kellel on siirdamise ja/või autoimmuunhaiguste ravi kogemus.
Käesolevas infolehes antavad soovitused võivad olla erinevad, sõltudes sellest, kas te võtate ravimit seoses siirdamisega või autoimmuunhaigusega.
Järgige hoolikalt kõiki arstilt saadud juhiseid. Need võivad erineda käesolevas infolehes kirjeldatud üldisest teabest.
Ärge võtke Ciqorin’i
-kui olete tsüklosporiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
-koos preparaatidega, mis sisaldavad Hypericum perforatum’it
-koos preparaatidega, mis sisaldavad dabigatraaneteksilaati (kasutatakse verehüüvete ärahoidmiseks pärast kirurgilist operatsiooni) või bosentaani või aliskireeni (kasutatakse kõrge vererõhu alandamiseks).
Kui midagi eelnevast kehtib teie kohta, ärge võtke Ciqorin’i ja rääkige sellest oma arstile. Kui te ei ole milleski kindel, pidage enne Ciqorin’i võtmist nõu oma arstiga.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Ciqorin’iga ravi alustamist ja ravi ajal rääkige otsekohe oma arstile:
-kui teil on mis tahes infektsiooni nähtusid, nt palavik või kurguvalu. Ciqorin pärsib immuunsüsteemi ja võib vähendada teie vastupanuvõimet infektsioonidele.
-kui teil on probleeme maksaga.
-kui teil on probleeme neerudega. Teie arst teeb teile regulaarselt vereanalüüse ja vajadusel muudab ravimi annuseid.
-kui teie vererõhk tõuseb. Teie arst kontrollib regulaarselt teie vererõhku ning võib teile vajadusel määrata vererõhku langetava ravimi.
-kui teie organismis on madal magneesiumisisaldus. Teie arst võib teile soovitada magneesiumi toidulisandeid, eeskätt vahetult pärast operatsiooni, kui teile tehti siirdamine.
-kui teie veres on kõrge kaaliumisisaldus.
-kui teil on podagra.
-kui teile on tarvis teha vaktsineerimine.
Kui midagi eelnevast kehtib teie kohta enne ravi või ravi ajal Ciqorin’iga, siis rääkige sellest kohe oma arstile.
Päikesevalgus ja päikesekaitse
Ciqorin pärsib teie immuunsüsteemi. Selle tagajärjel suureneb teie risk vähktõve, eeskätt naha- ja lümfisüsteemivähi tekkeks. Te peate piirama kokkupuudet päikese- ja
-kandke sobivat kaitsvat riietust;
-kasutage tihti päikesekaitsevahendit, millel on kõrge kaitsefaktor.
Enne Ciqorin’i võtmist rääkige oma arstiga:
-kui teil on või on kunagi olnud probleeme alkoholiga;
-kui teil on epilepsia;
-kui teil on mis tahes probleeme maksaga;
-kui te olete rase;
-kui te toidate last rinnaga;
-kui see ravim on välja kirjutatud lapsele.
Kui midagi eelnevast kehtib teie kohta (või te ei ole päris kindel), pidage enne Ciqorin’i kasutamist nõu oma arstiga. See on tähtis ka seetõttu, et ravim sisaldab alkoholi (vt allpool lõik „Ciqorin sisaldab etanooli“).
Jälgimine ravi ajal Ciqorin’iga
Teie arst kontrollib:
-tsüklosporiinisisaldust teie veres, eriti juhul kui teile tehti siirdamine;
-teie vererõhku enne ravi alustamist ja ravi ajal regulaarselt;
-kui hästi töötavad teie maks ja neerud;
-teie verelipiidide (vererasvade) sisaldust.
Kui teil on küsimusi Ciqorin’i toime kohta või miks teile see ravim on määratud, pidage nõu oma arstiga.
Lisaks, kui te võtate Ciqorin’i mitte siirdamise tõttu, vaid muul põhjusel (intermediaarne või posterioorne uveiit ja Behçeti uveiit, atoopiline dermatiit, raskekujuline reumatoidartriit või nefrootiline sündroom), siis ärge võtke Ciqorin’i juhul:
-kui teil on probleeme neerudega (välja arvatud nefrootiline sündroom);
-kui teil on infektsioon, mis ei allu ravile;
-kui teil on mis tahes tüüpi vähktõbi;
-kui teil on kõrgvererõhutõbi (hüpertensioon), mis ei allu ravile. Kui teil tekib vererõhu tõus ravi ajal ja see ei allu ravile, peab arsti lõpetama teie ravi Ciqorin’iga.
Ärge võtke Ciqorin’i, kui midagi eelnevast kehtib teie kohta. Kui te ei ole milleski kindel, pidage enne Ciqorin’i võtmist nõu oma arsti või apteekriga.
Kui te saate ravi Behçeti uveiidi tõttu, siis teie arst jälgib eriti hoolikalt, kui teil esinevad neuroloogilised sümptomid (nt suurenenud unustamine, aja jooksul tekkinud isiksuse muutused, psühhiaatrilised või meeleoluhäired, põletustunne jäsemetes, jäsemete tundlikkuse vähenemine, surin jäsemetes, jäsemete nõrkus, kõndimishäired, peavalu koos iivelduse ja oksendamisega või ilma, nägemishäired, sh silmamuna liikuvuse piiratus).
Teie arst jälgib teid hoolikalt, kui olete eakas ja saate ravi psoriaasi või atoopilise dermatiidi tõttu. Kui Ciqorin’i määrati teile psoriaasi või atoopilise dermatiidi raviks, ei tohi te ravi ajal viibida UVB kiirguse käes ega saada valgusravi.
Lapsed ja noorukid
Ciqorin’i ei tohi kasutada lastel siirdamisega mitteseotud näidustustel, välja arvatud nefrootilise sündroomi raviks.
Eakate vanuserühm
Ciqorin’i kasutamise kohta eakatel patsientidel on vähe andmeid. Teie arst jälgib, kui hästi teie neerud töötavad. Kui olete vanem kui
Muud ravimid ja Ciqorin
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.
Eelkõige peate rääkima oma arstile või apteekrile, kui te olete enne Ciqorin’iga ravi alustamist võtnud mõnda järgmistest ravimitest:
-Ravimeid, mis mõjutavad kaaliumitaset. Siia kuuluvad ravimid, mis sisaldavad kaaliumi, kaaliumi toidulisandid, vett väljaviivad ravimid (diureetikumid), mida nimetatakse kaaliumisäästvateks diureetikumideks ja mõned vererõhku langetavad ravimid.
-Metotreksaat. Seda kasutatakse kasvajate, raske psoriaasi ja raske reumatoidartriidi raviks.
-Ravimid, mis võivad suurendada või vähendada tsüklosporiini (Ciqorin’i toimeaine) sisaldust teie veres. Teie arst kontrollib tsüklosporiinitaset teie veres, kui alustate või lõpetate ravi mõne muu ravimiga.
-Ravimid, mis võivad tõsta tsüklosporiinitaset teie veres: antibiootikumid (nt erütromütsiin või asitromütsiin), seenevastased ravimid (vorikonasool, itrakonasool), südamehaiguste või kõrgvererõhutõve ravimid (diltiaseem, nikardipiin, verapamiil, amiodaroon), metoklopramiid (iivelduse vastu), suukaudsed rasestumisvastased pillid, danasool (kasutatakse menstruaaltsükli häirete raviks), podagra ravimid (allopurinool), koolhape ja selle derivaadid (kasutatakse sapikivide raviks), proteaasi inhibiitorid HIV raviks, imatiniib (kasutatakse leukeemia või kasvajate raviks), kolhitsiin, telapreviir (kasutatakse hepatiit C raviks).
-Ravimid, mis võivad langetada tsüklosporiinitaset teie veres: barbituraadid (kasutatakse uinumise soodustamiseks), mõned krambivastased ravimid (nt karbamasepiin või fenütoiin), oktreotiid (kasutatakse akromegaalia või soole neuroendokriinsete kasvajate raviks), antibakteriaalsed ravimid tuberkuloosi raviks, orlistaat (kasutatakse kehakaalu langetamiseks), naistepuna ürti sisaldavad taimsed ravimid, tiklopidiin (kasutatakse pärast insulti), teatud vererõhku langetavad teatud ravimid (bosentaan) ja terbinafiin (seenevastane ravim, mida kasutatakse varvaste ja küünte infektsiooni raviks).
-Ravimid, mis võivad mõjutada teie neerufunktsiooni. Siia kuuluvad: antibakteriaalsed ravimid (gentamütsiin, tobramütsiin, tsiprofloksatsiin), amfoteritsiin
vähiravimid, maohappesuse vähendamiseks kasutatavad ravimid (H2 retseptori antagonisti tüüpi happe sekretsiooni inhibiitorid), takroliimus, valuvaigistid (mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, nt diklofenak), fibriinhappe preparaadid (kasutatakse vererasvadesisalduse vähendamiseks).
-Nifedipiin. Seda kasutatakse kõrgvererõhutõve ja südames olevate valude raviks. Kui võtate tsüklosporiinravi ajal nifedipiini, siis võivad teie igemed hakata paistetama ning ulatuda üle hammaste.
-Digoksiin (kasutatakse südamehaiguste raviks), kolesteroolisisaldust langetavad ravimid
antratsükliinideks (nt doksorubitsiin).
Kui midagi eelnevast kehtib teie kohta (või te ei ole päris kindel), pidage enne Ciqorin’i võtmist nõu oma arsti või apteekriga.
Ciqorin koos toidu ja joogiga
Ärge võtke Ciqorin’i koos greibimahlaga ega greibiga, sest see võib mõjutada Ciqorin’i toimet.
Rasedus ja imetamine
Enne selle ravimi kasutamist pidage nõu arsti või apteekriga. Teie arst arutab teiega võimalikke riske, mis on seotud Ciqorin’i kasutamisega raseduse ajal.
-Rääkige oma arstile, kui olete rase või kavatsete rasestuda. Kogemus Ciqorin’i kasutamisega raseduse ajal on vähene. Üldjuhul ei tohi Ciqorin’i raseduse ajal võtta. Kui seda ravimit on kindlasti tarvis võtta, siis teie arst arutab teiega, milline on kasu ja võimalikud riskid, kui võtate seda ravimit raseduse ajal.
-Rääkige oma arstile, kui te toidate last rinnaga.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Ciqorin sisaldab alkoholi. See võib mõjutada teie autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.
Ciqorin sisaldab etanooli
Ciqorin sisaldab ligikaudu 14,7% etanooli (alkoholi), mis vastab kuni 797,5
Alkohol võib olla teile kahjulik, kui teil on alkoholiga seotud probleeme, epilepsia, ajukahjustus, maksaprobleeme, olete rase või toidate last rinnaga. Samuti võib olla kahjulik, kui seda ravimit antakse lastele.
Ciqorin sisaldab makrogoolglütseroolhüdroksüstearaati
Ciqorin sisaldab makrogoolglütseroolhüdroksüstearaati, mis võib põhjustada ebamugavustunnet kõhus ja kõhulahtisust.
Ciqorin’i sisaldab sorbitooli.
Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, pidage enne selle ravimi võtmist nõu oma arstiga.
3.Kuidas Ciqorin’i võtta
Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arstiga.
Ärge võtke soovitatavast suuremat annust.
Teie arst kohandab selle ravimi annust hoolikalt vastavalt teie individuaalsetele vajadustele. Liiga suur annus võib mõjutada teie neerufunktsiooni. Te peate käima regulaarselt arsti vastuvõttudel ja teile tehakse regulaarselt vereanalüüse, eriti juhul kui teile tehti siirdamine. Sedasi on teil võimalik rääkida arstiga oma ravist ja võimalikest probleemidest.
Kui palju Ciqorin’i võtta
Arst valib teile sobiva Ciqorin’i annuse. See sõltub teie kehakaalust ja ravimi kasutamise põhjusest. Arst ütleb teile, kui tihti te peate seda ravimit võtma.
-Täiskasvanud:
Elundi, luuüdi ja tüvirakkude siirdamine
-Ööpäevane koguannus on tavaliselt vahemikus 2 mg kuni 15 mg kehakaalu kilogrammi kohta. See jagatakse kaheks annuseks.
-Tavaliselt kasutatakse enne siirdamist ja kohe pärast siirdamist suuremaid annuseid. Kui siirdatud elund või luuüdi on stabiliseerunud, kasutatakse väiksemaid annuseid.
-Arst kohandab annust, nii et see oleks teie jaoks sobivaim annus. Selleks võib olla arstil vaja teha mõned vereanalüüsid.
Endogeenne uveiit
-Ööpäevane koguannus on tavaliselt vahemikus 5 mg kuni 7 mg kehakaalu kilogrammi kohta. See jagatakse kaheks annuseks.
Nefrootiline sündroom
-Ööpäevane koguannus on tavaliselt 5 mg kehakaalu kilogrammi kohta. See jagatakse kaheks annuseks. Neeruprobleemidega patsientidel ei tohi päeva esimene annus ületada 2,5 mg kehakaalu kilogrammi kohta.
Raske reumatoidartriit
-Ööpäevane koguannus on tavaliselt vahemikus 3 mg kilogrammi kehakaalu kohta kuni 5 mg kehakaalu kilogrammi kohta. See jagatakse kaheks annuseks.
Psoriaas ja atoopiline dermatiit
-Ööpäevane koguannus on tavaliselt vahemikus 2,5 mg kehakaalu kilogrammi kohta kuni 5 mg kehakaalu kilogrammi kohta. See jagatakse kaheks annuseks.
-Lapsed:
Nefrootiline sündroom
-Lastel on ööpäevane koguannus tavaliselt 6 mg kehakaalu kilogrammi kohta. See jagatakse kaheks annuseks. Neeruprobleemidega patsientidel ei tohi päeva esimene annus ületada 2,5 mg kehakaalu kilogrammi kohta
Järgige täpselt oma arstilt saadud juhiseid ja ärge kunagi muutke ravimi annust omal algatusel, isegi kui te tunnete ennast tervena.
Üleminek teiselt suukaudselt tsüklosporiinilt Ciqorin’ile
Võimalik, et olete juba kasutanud teist suukaudset tsüklosporiini preparaati. Teie arst otsustab, kas vahetab teil selle ravimi Ciqorin’i vastu.
-Kõik need ravimid sisaldavad toimeainena tsüklosporiini.
-Ciqorin’i erinevus seisneb selles, et tsüklosporiini ravimvormi on täiustatud. Ciqorin’i
kasutamisel tsüklosporiin imendub paremini vereringesse ning imendumist mõjutab väiksema tõenäosusega ravimi võtmine koos toiduga. See tähendab, et Ciqorin’i kasutamisel on tsüklosporiinitase teie veres püsivam.
Kui teie arst vahetab teil teise suukaudse tsüklosporiini Ciqorin’i vastu:
-Ärge hakake taas võtma eelmist ravimit, kui arst ei ole seda soovitanud.
-Pärast üleminekut jälgib arst teid hoolikamalt teatud aja jooksul, sest tsüklosporiini imendumine verre on muutunud. Teie arst teeb kindlaks, et te saate õige annuse, mis vastab teie individuaalsetele vajadustele.
-Teil võib esineda mõningaid kõrvaltoimeid. Sel juhul rääkige nendest oma arstile või apteekrile. Võimalik, et teie annust tuleb vähendada. Ärge kunagi vähendage ise annust, kui arst ei ole seda teile soovitanud.
Kui arst vahetab teil ühe tsüklosporiini suukaudse ravimvormi teise vastu
Kui üks tsüklosporiini suukaudne ravimvorm on vahetatud teise vastu:
-Arst jälgib teid teatud aja jooksul hoolikamalt.
-Teil võib esineda mõningaid kõrvaltoimeid. Sel juhul rääkige nendest oma arstile või apteekrile. Võimalik, et teie annust tuleb vähendada. Ärge kunagi vähendage ise annust, kui arst ei ole seda teile soovitanud.
Millal Ciqorin’i võtta
Võtke Ciqorin’i iga päev samal kellaajal. See on väga tähtis, kui teile on tehtud siirdamine.
Kuidas Ciqorin’i võtta
Ööpäevane annus tuleb alati jagada kaheks manustamiskorraks. Võtke kapsel blistrist välja. Neelake kapsel tervelt alla, koos veega.
Kui kaua Ciqorin’i võtta
Teie arst ütleb teile, kui kaua te peate Ciqorin’i võtma. See sõltub sellest, kas te saate ravi pärast siirdamist või raske nahahaiguse, reumatoidartriidi, uveiidi või nefrootilise sündroomi tõttu. Raske lööbe korral kestab ravi tavaliselt 8 nädalat.
Jätkake Ciqorin’i võtmist senikaua, kui arst on teile soovitanud.
Kui teil on küsimusi selle kohta, kui kaua Ciqorin’i võtta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Kui te võtate Ciqorin’i rohkem kui ette nähtud
Kui te võtsite kogemata liiga palju ravimit, rääkige sellest otsekohe oma arstile või pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. Te võite vajada arstiabi.
Kui te unustate Ciqorin’i võtta
-Kui te unustasite Ciqorin’i võtta, võtke see niipea kui see teile meenub. Kui aga on peaaegu aeg võtta järgmine annus, jätke vahelejäänud annus võtmata ning jätkake vastavalt raviskeemile.
-Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.
Kui te lõpetate Ciqorin’i võtmise
Ärge lõpetage Ciqorin’i võtmist enne kui arst on seda teile soovitanud.
Jätkake Ciqorin’i võtmist ka siis, kui tunnete ennast tervena. Kui lõpetate Ciqorin’i võtmise, võib teil suureneda siirdatud elundi äratõukereaktsiooni oht.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4.Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Mõned kõrvaltoimed võivad olla tõsised
Rääkige kohe oma arstile, kui te märkate mõnda järgmistest tõsistest kõrvaltoimetest:
-Sarnaselt teistele immuunsüsteemi mõjutavatele ravimitele võib ka tsüklosporiin mõjutada teie organismi vastupanuvõimet infektsioonidele ning põhjustada kasvajate või teiste vähkkasvajate (eriti nahavähk) tekkimist. Infektsiooni nähtudeks võivad olla palavik ja kurguvalu.
-Nägemishäired, koordinatsioonihäired, kohmakus, mälukaotus, raskused rääkimisel või teiste kõnest arusaamisel, lihasnõrkus. Need nähud võivad viidata ajuinfektsioonile, mida nimetatakse progresseeruvaks multifokaalseks leukoentsefalopaatiaks.
-Ajufunktsiooni häired, mille nähtudeks on krambid, segasus, desorienteeritus reageerimisvõime langus, isiksuse muutused, ärevus, unetus, nägemise häired, pimedus, kooma, kehaosa või kogu
keha halvatus, kaela jäikus, koordinatsioonihäire koos ebatavalise kõnega või silmaliigutustega või ilma.
-Silmapõhja turse. Sellega võib kaasneda ähmane nägemine. See võib mõjutada teie nägemist ka koljusisese rõhu suurenemise tõttu (healoomuline intrakraniaalne hüpertensioon).
-Maksaprobleemid ja maksakahjustus, millega võivad, kuid ei pruugi kaasneda silmade ja naha kollaseks muutumine, iiveldus, isukaotus ja tume uriin.
-Neeruprobleemid, mistõttu võib oluliselt väheneda teie organismis tekkiva uriini hulk.
-Vere punaliblede või vereliistakute vähesus. Nähtudeks on kahvatu nahk, väsimus, õhupuudus, tume uriin (see viitab vere punaliblede lagunemisele), ilma selge põhjuseta tekkivad verevalumid või veritsused, segasus, desorienteeritus, tähelepanuvõime langus ja neeruprobleemid.
Muud kõrvaltoimed:
Väga sageli esinevad kõrvaltoimed: Need kõrvaltoimed võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10st.
-Neerufunktsiooni häired;
-Kõrge vererõhk;
-Peavalu;
-Keha kontrollimatu rappumine;
-Liigne karvakasv näol ja kehal;
-Lipiidide kõrge tase veres.
Kui mõni neist kõrvaltoimetest on raskekujuline, rääkige sellest oma arstile.
Sageli esinevad kõrvaltoimed: Need kõrvaltoimed võivad esineda 1 kuni 10 inimesel 100st.
-Krambihood;
-Maksaprobleemid;
-Veresuhkru kõrge tase;
-Väsimus;
-Isukaotus;
-Iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhukinnisus, kõhulahtisus;
-Liigne karvakasv;
-Akne, kuumahood;
-Palavik;
-Vere valgeliblede vähesus;
-Tuimus või surin;
-Lihasvalu, lihasspasmid;
-Maohaavand;
-Igemekoe vohamine, igemed katavad hambaid;
-Kusihappe või kaaliumi kõrge tase veres, magneesiumi madal tase veres. Kui mõni neist kõrvaltoimetest on raskekujuline, rääkige sellest oma arstile.
-Ajufunktsiooni häire sümptomid, sh järsud tõmblused, vaimne segasus, unetus, desorienteeritus, nägemishäired, teadvusetus, jäsemete nõrkus, häirunud liigutused;
-Lööve;
-Üldine turse;
-Kehakaalutõus;
-Vere punaliblede vähesus, vereliistakute vähesus, mis võib suurendada veritsuste riski. Kui mõni neist kõrvaltoimetest on raskekujuline, rääkige sellest oma arstile.
Harva esinevad kõrvaltoimed: Need kõrvaltoimed võivad esineda 1 kuni 10 inimesel 10 000st.
-Neuroloogilised probleemid, tuimus või surin sõrmedes ja varvastes;
-Kõhunäärme põletik ja tugev ülakõhuvalu;
-Lihasnõrkus, lihasjõu kadumine, valud käte ja jalgade lihastes või mujal kehas;
-Vere punaliblede lagunemine koos neeruprobleemidega, mille sümptomiteks on näo, kõhu, käte ja/või jalgade paistetus, vähenenud urineerimine, hingamisraskus, valu rinnus, tõmblused, teadvusetus;
-Menstruaaltsükli häired, rindade suurenemine meestel.
Kui mõni neist kõrvaltoimetest on raskekujuline, rääkige sellest oma arstile.
Väga harva esinevad kõrvaltoimed: Need kõrvaltoimed võivad esineda 1 kuni 10 inimesel 100 000st.
-Silmapõhjaturse, millega võib kaasneda koljusisese rõhu tõus (healoomuline intrakraniaalne hüpertensioon) ja nägemisehäired.
Kui see kõrvaltoime on raskekujuline, rääkige sellest oma arstile.
Muud kõrvaltoimed, esinemissagedus teadmata: Esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel.
-Tõsised maksaprobleemid, millega võivad, kuid ei pruugi kaasneda silmade ja naha muutumine kollaseks, iiveldus, isukaotus, uriini muutumine tumedaks, näo, jalgade, käte ja/või kogu keha paistetus;
-Nahaalune veritsus või lillad laigud nahal, järsku tekkiv ilma selge põhjuseta veritsus;
-Migreen või tugev peavalu, tihti koos iivelduse ja oksendamisega ning valgustundlikkus.
Kui mõni neist kõrvaltoimetest on raskekujuline, rääkige sellest oma arstile.
Täiendavad kõrvaltoimed lastel ja noorukitel
Lastel ja noorukitel ei ole oodata täiendavaid kõrvaltoimeid, mis erineksid täiskasvanutel täheldatutest.
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5.Kuidas Ciqorin’i säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud kartongkarbil ja blistril pärast „EXP:“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Hoida temperatuuril kuni 30°C. Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Ciqorin sisaldab
-Toimeaine on tsüklosporiin.
Üks pehmekapsel sisaldab 10 mg tsüklosporiini. Üks pehmekapsel sisaldab 25 mg tsüklosporiini. Üks pehmekapsel sisaldab 50 mg tsüklosporiini. Üks pehmekapsel sisaldab 100 mg tsüklosporiini.
-Teised koostisosad on:
Kapsli sisu: makrogoolglütserool hüdroksüstearaat, glütserool monolinoleaat, dietüleenglükool monoetüüleeter, veevaba etanool ja
Kapsli kest: (10 mg) želatiin, glütserool 85%, mittekristalluv sorbitooli lahus 70% (E420), glütsiin, titaandioksiid (E171) ja kerge vedel parafiin.
(25 mg ja 50 mg) želatiin, glütserool 85%, mittekristalluv sorbitooli lahus 70% (E420), glütsiin, titaandioksiid (E171), kollane raudoksiid (E172) ja kerge vedel parafiin.
(100 mg) želatiin, glütserool 85%, mittekristalluv sorbitooli lahus 70% (E420), glütsiin, titaandioksiid (E171), pruun raudoksiid (E172) ja kerge vedel parafiin.
Kuidas Ciqorin välja näeb ja pakendi sisu
Ciqorin 10 mg pehmekapslid on läbipaistmatud valged kuni valkjad pehmed zelatiinkapslid, mis sisaldavad värvitut kuni kergelt kollakat õlist lahust. Mõõdud on ligikaudu 9,0 x 5,5 mm. Ciqorin 25 mg pehmekapslid on läbipaistmatud kollased pehmed zelatiinkapslid, mis sisaldavad
värvitut kuni kergelt kollakat õlist lahust. Kapslile on trükitud märgistused IVAX „liivakella“ logo „25“. Mõõdud on ligikaudu 12,2 x 7,6 mm.
Ciqorin 50 mg pehmekapslid on läbipaistmatud ookerkollased pehmed zelatiinist kapslid, mis sisaldavad värvitut kuni kergelt kollakat õlist lahust. Kapslile on trükitud märgistused IVAX „liivakella“ logo „50“. Mõõdud on ligikaudu 20,7 x 7,8 mm.
Ciqorin 100 mg pehmekapslid on läbipaistmatud pruunid pehmed zelatiinkapslid, mis sisaldavad värvitut kuni kergelt kollakat õlist lahust. Kapslile on trükitud märgistused IVAX „liivakella“ logo „100“. Mõõdud on ligikaudu 24,7 x 9,9 mm.
Kapslid on saadaval pakendi suurustes 20, 30, 50, 50x1, 60, 60x1, 90 ja 100 pehmekapslit OPA/Alu/PVC – Alumiinium blistrites.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja Teva Pharma B.V. Swensweg 5 2031 GA Haarlem Holland
Tootjad
Teva Czech Industries s.r.o. Address: Ostravska 29, c.p. 305, 74770
Tšehhi Vabariik
TEVA Pharmaceutical Works Private Limited Company Pallagi út 13,
4042 Debrecen Ungari
TEVA UK Ltd
Brampton Road, Hampden Park, Eastbourne, East Sussex, BN22 9AG Ühendkunigriik
Pharmachemie B.V.
Address: Swensweg 5,
2031 GA Haarlem
Holland
Merckle GmbH
89143 Blaubeuren
Saksamaa
Teva Operations Poland Sp. z.o.o ul. Mogilska 80.
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
Teva Eesti esindus UAB Sicor Biotech Eesti filiaal Hallivanamehe 4
11317 Tallinn
Tel.: +372 661 0801
Infoleht on viimati uuendatud juunis 2018.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Ciqorin, 10 mg pehmekapslid
Ciqorin, 25 mg pehmekapslid
Ciqorin, 50 mg pehmekapslid
Ciqorin, 100 mg pehmekapslid
2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks pehmekapsel sisaldab 10 mg, 25 mg, 50 mg või 100 mg tsüklosporiini.
INN. Ciclosporinum
Teadaolevat toimet omavad abiained:
Üks 10 mg pehmekapsel sisaldab ligikaudu 16 mg veevaba etanooli, 4,43 mg 70% sorbitooli ja 43,40 mg makrogoolglütseroolhüdroksüstearaati.
Üks 25 mg pehmekapsel sisaldab ligikaudu 40 mg veevaba etanooli, 7,42 mg 70% sorbitooli ja 108,50 mg makrogoolglütseroolhüdroksüstearaati.
Üks 50 mg pehmekapsel sisaldab ligikaudu 80 mg veevaba etanooli, 16,67 mg 70% sorbitooli ja 217,00 mg makrogoolglütseroolhüdroksüstearaati.
Üks 100 mg pehmekapsel sisaldab ligikaudu 160 mg veevaba etanooli, 28,83 mg 70% sorbitooli ja 434,00 mg makrogoolglütseroolhüdroksüstearaati.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3.RAVIMVORM
Pehmekapsel.
10 mg: Läbipaistmatud valged kuni valkjad pehmed želatiinkapslid (ovaalne 2, ligikaudu 9,0 x 5,5 mm) sisaldavad värvitut kuni kergelt kollakat õlist lahust.
25mg: Läbipaistmatud kollased pehmed želatiinkapslid (ovaalne 5, ligikaudu 12,2 x 7,6 mm) sisaldavad värvitut kuni kergelt kollakat õlist lahust. Kapslile on trükitud märgistused IVAX „liivakella“ logo „25“.
50 mg: Läbipaistmatud ookerkollased pehmed želatiinkapslid (piklik 11, ligikaudu 20,7 x 7,8 mm) sisaldavad värvitut kuni kergelt kollakat õlist lahust. Kapslile on trükitud märgistused IVAX „liivakella“ logo „50“.
100 mg: Läbipaistmatud pruunid pehmed želatiinkapslid (piklik 20, ligikaudu 24,7 x 9,9 mm) sisaldavad värvitut kuni kergelt kollakat õlist lahust. Kapslile on trükitud märgistused IVAX „liivakella“ logo „100“.
4.KLIINILISED ANDMED
4.1Näidustused
Siirdamisega seotud näidustused
Elundite siirdamine
Siiriku äratõukereaktsiooni ennetamine pärast elundi siirdamist.
Siiriku rakulise äratõukereaktsiooni ravi patsientidel, kes on eelnevalt saanud teisi immunosupressante.
Luuüdi siirdamine
Siiriku äratõukereaktsiooni ennetamine pärast allogeenset luuüdi ja tüvirakkude siirdamist.
Siirdamisega mitteseotud näidustused
Endogeenne uveiit
Mitteinfektsioosse etioloogiaga nägemist ohustava intermediaalse või posterioorse uveiidi ravi patsientidel, kellel konventsionaalne ravi on ebaõnnestunud või põhjustas vastuvõetamatuid kõrvaltoimeid.
Reetinat haaravate korduvate põletikuepisoodidega Behçet’i uveiidi ravi patsientidel, kellel puuduvad neuroloogilised leiud.
Nefrootiline sündroom
Steroidsõltuv ja steroidresistentne nefrootiline sündroom, mis on tingitud primaarsetest glomerulaarsetest haigustest, nagu minimaalsete muutustega nefropaatia,
Tsüklosporiini kasutatakse remissioonide indutseerimiseks ja säilitamiseks. Seda saab kasutada ka steroidindutseeritud remissiooni säilitamiseks, mis võimaldab steroidid ära jätta.
Reumatoidartriit
Raskekujulise aktiivse reumatoidartriidi ravi
Psoriaas
Raskekujulise psoriaasi ravi patsientidel, kelle puhul konventsionaalne ravi on sobimatu või ebaefektiivne.
Atoopiline dermatiit
Tsüklosporiin on näidustatud raske atoopilise dermatiidiga patsientide raviks, kes vajavad süsteemset ravi.
4.2Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Siin antud suukaudsete annuste vahemikud on mõeldud kasutamiseks üksnes üldiste ravijuhistena.
Tsüklosporiini ööpäevased annused tuleb manustada ööpäeva jooksul kaheks võrdseks annuseks jagatuna. Tsüklosporiini on soovitatav manustada püsiva raviskeemi alusel, mis arvestab kellaaegade ja söögikordadega.
Tsüklosporiini tohib patsiendile määrata üksnes arst, kes omab kogemusi immunosupressiivse ravi ja/või organi siirdamise alal või lähedases koostöös sellise arstiga.
Siirdamine
Elundi siirdamine
tsüklosporiini väärtusele veres ja kohalike
Kui tsüklosporiini manustatakse koos mõne teise immunosupressandiga (näiteks koos kortikosteroididega või osana 3- või
Luuüdi siirdamine
Algannus manustatakse siirdamisele eelneval päeval. Enamikul juhtudel eelistatakse sel eesmärgil kasutada tsüklosporiini infusioonilahuse kontsentraati. Soovitatav intravenoosne annus on 3 kuni
5 mg/kg ööpäevas. Infusiooni jätkatakse selle annusega vahetu siirdamisjärgse perioodi jooksul kuni kaks nädalat, enne kui patsient viiakse üle suukaudsele säilitusravile tsüklosporiiniga ööpäevases annuses ligikaudu 12,5 mg/kg, jagatuna kaheks annuseks.
Säilitusravi tuleb jätkata vähemalt 3 kuu jooksul (kuid eelistatult 6 kuud), enne kui annust
Kui tsüklosporiini kasutatakse ravi alustamiseks, on soovitatav ööpäevane annus 12,5 kuni 15 mg/kg jagatuna kaheks annuseks, alustades siirdamisele eelneval päeval.
Seedetrakti häirete korral, millega võib kaasneda imendumise vähenemine, võib olla vajalik kasutada suuremaid tsüklosporiini annuseid või tsüklosporiini intravenoosset ravi.
Mõnel patsiendil tekib GVHD (graft versus host disease,
Siirdamisega mitteseotud näidustused
Kasutades tsüklosporiini ükskõik millisel siirdamisega mitteseotud registreeritud näidustusel, tuleb kinni pidada järgmistest üldreeglitest:
Enne ravi alustamist tuleb ravieelne neerufunktsiooni tase määrata kindlaks vähemalt kahe mõõtmise teel. Täiskasvanutel võib neerufunktsiooni hindamiseks kasutada arvestusliku glomerulaarfiltratsiooni (eGFR, estimated glomerular filtration rate) määramist MDRD valemi abil. Lastel tuleb eGFR hindamiseks kasutada vastavat valemit. Kuna tsüklosporiin võib kahjustada neerufunktsiooni, siis on vajalik neerufunktsiooni sageli kontrollida. Kui eGFR langeb ravieelsega võrreldes üle 25% rohkem kui ühel määramisel, tuleb tsüklosporiini annust vähendada 25 kuni 50% võrra. Kui eGFR langus ravieelsega võrreldes on suurem kui 35%, tuleb kaaluda tsüklosporiini annuse edasist vähendamist. Need soovitused kehtivad ka juhul, kui patsiendi neerufunktsiooni väärtused jäävad laboratoorse normi piiridesse. Kui ühe kuu jooksul annuse vähendamise abil eGFR ei parane, tuleb ravi tsüklosporiiniga lõpetada (vt lõik 4.4).
Nõutav on regulaarne vererõhu jälgimine.
Enne ravi alustamist on nõutav bilirubiini ja maksafunktsiooni parameetrite määramine ning ravi ajal on soovitatav nende hoolikas jälgimine. Enne ravi alustamist ja perioodiliselt ravi ajal on soovitav määrata seerumis lipiidide, kaaliumi, magneesiumi ja kusihappe sisaldus.
Siirdamisega mitteseotud näidustuste korral võib
farmakokineetikat või juhul, kui esineb ebatavaline kliiniline ravivastus (nt toime puudumine või ravimi talumatuse tõus, nt neerufunktsiooni häire korral).
Tavaline manustamistee on suukaudne. Kui kasutatakse tsüklosporiini infusioonilahuse kontsentraati, tuleb hoolikalt jälgida, et intravenoosselt manustatav annus vastaks suukaudsele annusele. Soovitatav on konsulteerida arstiga, kellel on kogemus tsüklosporiini kasutamisega.
Ööpäevane koguannus ei tohi kunagi ületada 5 mg/kg, välja arvatud nägemist ohustava endogeense uveiidiga patsientidel ja nefrootilise sündroomiga lastel.
Säilitusraviks sobiv väikseim efektiivne ja hästi talutav annus tuleb määrata individuaalselt.
Patsientidel, kellel ettenähtud aja jooksul (vt vastav teave allpool) ei saavutata piisavat ravivastust või kellel efektiivne annus ei vasta kehtivatele ravijuhistele, tuleb ravi tsüklosporiiniga lõpetada.
Endogeenne uveiit
Remissiooni saavutamiseks on soovitatav manustada suukaudne algannus 5 mg/kg ööpäevas, jagatuna kaheks annuseks, kuni on saavutatud ägeda soonkestapõletiku remissioon ning nägemisteravuse paranemine. Raskesti ravile alluvatel juhtudel võib annust piiratud ajaks suurendada 7
Esialgse remissiooni saavutamiseks või silmapõletiku ägenemiste vältimiseks võib lisada süsteemse kortikosteroidravi, kasutades prednisooni ööpäevaseid annuseid 0,2 kuni 0,6 mg/kg või sellega ekvivalentset ravimit, kui tsüklosporiini monoteraapia ei taga piisavat kontrolli haiguse üle. 3 kuu pärast võib kortikosteroidi annust
Säilitusraviks tuleb annust aeglaselt vähendada kuni väikseima efektiivse tasemeni. Remissioonifaaside ajal ei tohi annus ületada 5 mg/kg ööpäevas.
Enne immunosupressantide kasutamist tuleb välistada uveiidi infektsioosne etioloogia.
Nefrootiline sündroom
Remissiooni saavutamiseks manustatakse soovitatav ööpäevane annus jagatuna kaheks suukaudseks annuseks.
Kui neerufunktsioon (välja arvatud proteinuuria) on normaalne, siis on soovitatavad ööpäevased annused järgmised:
-täiskasvanud: 5 mg/kg
-lapsed: 6 mg/kg.
Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel ei tohi algannus ületada 2,5 mg/kg ööpäevas.
Patsientidel, kellel tsüklosporiini toime on ebapiisav, eriti steroidresistentsetel patsientidel, on soovitatav manustada koos tsüklosporiiniga väikeses annuses suukaudseid kortikosteroide.
Aeg paranemiseni võib varieeruda 3 kuust 6 kuuni, sõltuvalt glomerulopaatia tüübist. Kui patsiendi seisund ei parane selle aja jooksul, tuleb ravi tsüklosporiiniga lõpetada.
Annuseid tuleb kohandada individuaalselt, vastavalt efektiivsusele (proteinuuria) ja ohutusele, kuid need ei tohi ületada täiskasvanutel 5 mg/kg ööpäevas ja lastel 6 mg/kg ööpäevas.
Säilitusraviks tuleb annust aeglaselt vähendada kuni väikseima efektiivse annuseni.
Reumatoidartriit
Ravi esimese 6 nädala jooksul on soovitatav annus 3 mg/kg ööpäevas, mida manustatakse suukaudselt jagatuna kaheks annuseks. Kui toime ei ole piisav, võib ööpäevast annust vastavalt patsiendi
individuaalsele taluvusele
Säilitusravi annus tuleb tiitrida individuaalselt kuni väikseima efektiivse annuseni, vastavalt patsiendi taluvusele.
Tsüklosporiini võib manustada kombinatsioonis väikeses annuses kortikosteroidide ja/või mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega
2,5 mg/kg ööpäevas, jagatuna kaheks annuseks ning vastavalt patsiendi taluvusele on võimalus suurendada annust.
Psoriaas
Algannus 5 mg/kg ööpäevas on õigustatud patsientide puhul, kelle seisund nõuab kiiret paranemist. Niipea, kui saavutatakse rahuldav ravivastus, võib tsüklosporiini ära jätta ning retsidiivi tekkimisel alustada ravi uuesti eelnevalt tõhusaks osutunud annustes. Mõnedel patsientidel võib olla vajalik ka pidev säilitusravi.
Säilitusraviks peab kasutama individuaalselt tiitritud väikseimat toimivat tsüklosporiini annust, mis ei tohi ületada 5 mg/kg ööpäevas.
Atoopiline dermatiit
Kuigi paranemiseks võib olla piisav
Üleminek suukaudselt tsüklosporiini ravimvormilt suukaudsele mikroemulgeeritud tsüklosporiinile
Olemasolevad andmed näitavad, et pärast 1:1 vahekorras üleminekut tsüklosporiinilt mikroemulgeeritud tsüklosporiinile, on tsüklosporiini minimaalsed kontsentratsioonid täisveres võrreldavad. Paljudel patsientidel võib aga esineda kõrgemaid maksimaalseid kontsentratsioone (CMAX) ja toimeaine plasmakontsentratsiooni (AUC) suurenemist. Väikesel osal patsientidest on need muutused enam väljendunud ja võivad omada kliinilist tähendust. Lisaks sellele on tsüklosporiini imendumine mikroemulgeeritud tsüklosporiinist vähem varieeruv ning korrelatsioon tsüklosporiini minimaalsete kontsentratsioonide ja plasmakontsentratsiooni (AUC seisukohalt) vahel on tugevam kui tsüklosporiini puhul.
Kuna üleminekul tsüklosporiinilt mikroemulgeeritud tsüklosporiinile võib esineda tsüklosporiini ekspositsiooni suurenemine, tuleb kinni pidada järgmistest reeglitest:
Siirdamise patsientidel alustatakse mikroemulgeeritud
Siirdamisega mitteseotud näidustusel ravi saavatel patsientidel tuleb ravi alustada mikroemulgeeritud tsüklosporiiniga sama ööpäevase annusega nagu eelnevalt kasutatud tsüklosporiini puhul. Kaks korda, 4 ja 8 nädalat pärast ravivahetust, tuleb kontrollida neerufunktsiooni ja vererõhku. Kui vererõhk ületab märkimisväärselt ravivahetusele eelnenud väärtusi või eGFR väärtus langeb rohkem kui 25% võrreldes tsüklosporiini ravile eelnenud väärtusega rohkem kui ühel määramisel, tuleb annust vähendada (vt ka „Täiendavad ettevaatusabinõud“ lõigus 4.4). Kui esineb tsüklosporiini ootamatu toksilisus või toime puudumine, tuleb kontrollida ka minimaalseid kontsentratsioone veres.
Üleminek ühelt suukaudselt tsüklosporiini ravimvormilt teisele
Üleminek ühelt suukaudselt tsüklosporiini ravimvormilt teisele peab toimuma arsti järelevalve all, sh tuleb siirdamise patsientidel jälgida tsüklosporiinitaset veres.
Patsientide erirühmad
Neerukahjustusega patsiendid
Kõik näidustused
Tsüklosporiini renaalne eliminatsioon on minimaalne ning neerukahjustus ei mõjuta oluliselt selle farmakokineetikat (vt lõik 5.2). Nefrotoksilise potentsiaali tõttu (vt lõik 4.8) on siiski soovitatav neerufunktsiooni hoolikalt jälgida (vt lõik 4.4).
Siirdamisega mitteseotud näidustused
Välja arvatud nefrootilise sündroomi tõttu ravi saavad patsiendid, ei tohi neerufunktsiooni kahjustusega patsientidele tsüklosporiini manustada (vt lõik 4.4 alalõik täiendavate ettevaatusabinõude kohta siirdamisega mitteseotud näidustustel). Neerufunktsiooni häirega nefrootilise sündroomiga patsientide algannus ei tohi ületada 2,5 mg/kg ööpäevas.
Maksakahjustusega patsiendid
Tsüklosporiini metabolism maksas on ulatuslik. Maksakahjustusega patsientidel on täheldatud ligikaudu 2- kuni
Lapsed
Kliinilisi uuringuid on läbi viidud lastega alates 1 aasta vanusest. Mitmes uuringus vajasid ja talusid lapspatsiendid tsüklosporiini suuremaid annuseid kg/kehakaalu kohta kui täiskasvanutel kasutatavad annused.
Tsüklosporiini kasutamist lastel siirdamisega mitteseotud näidustustel, välja arvatud nefrootiline sündroom, ei soovitata (vt lõik 4.4).
Eakad
Tsüklosporiini kasutamisega eakatel on vähe kogemusi.
Reumatoidartriidiga patsientidel läbi viidud tsüklosporiini kliinilistes uuringutes oli
hüpertensiooni ravi foonil ja pärast 3...4 kuud kestnud ravi oli neil suurem tõenäosus seerumi kreatiniinisisalduse tõusuks ≥50% algväärtusest.
Eakale patsiendile annuse valimisel tuleb olla ettevaatlik, alustades tavaliselt annustevahemiku väiksemate annustega, sest eakatel patsientidel on sagedamini
Manustamisviis
Suukaudne
Tsüklosporiini kapslid tuleb neelata alla tervelt.
4.3Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Samaaegne kasutamine koos preparaatidega, mille koostises on Hypericum perforatum (liht- naistepuna) (vt lõik 4.5).
Samaaegne kasutamine koos ravimitega, mis on substraadiks paljude ravimite väljavoolu transporterile
4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Arstlik järelevalve
Tsüklosporiini tohib määrata ainult arst, kellel on küllalt kogemusi immunosupressiivse ravi läbiviimisega ning kellel on võimalused patsiendi adekvaatseks jälgimiseks, sh regulaarseks üldiseks arstlikuks läbivaatuseks, vererõhu mõõtmiseks ning laboratoorsete ohutusparameetrite määramiseks. Pärast siirdamist peab patsiendi ravi toimuma keskuses, kus on olemas vajalikud laboratoorse ning meditsiinilise jälgimise võimalused. Säilitusravi eest vastutavale arstile tuleb anda patsiendi jälgimiseks vajalikku põhjalikku teavet.
Lümfoomid ja teised pahaloomulised kasvajad
Sarnaselt teistele immunosupressantidele suurendab ka tsüklosporiin lümfoomide jt pahaloomuliste (eriti
Raviskeemi, mis sisaldab mitut immunosupressanti (sh tsüklosporiini), tuleb seetõttu kasutada ettevaatusega, kuna see võib viia lümfoproliferatiivsete häirete ja soliidorganite kasvajate tekkeni, millest mõned on lõppenud surmaga.
Arvestades pahaloomuliste nahakasvajate potentsiaalse riskiga, tuleb tsüklosporiini saavaid patsiente, eriti neid, kellel ravitakse psoriaasi või atoopilist dermatiiti, hoiatada, et nad väldiksid kaitsevahendeid kasutamata liigset päikese käes viibimist ja nad ei tohi saada samaaegset ultraviolett- B kiirgust ega PUVA fotokemoteraapiat.
Infektsioonid
Sarnaselt teistele immunosupressantidele soodustab ka tsüklosporiin mitmesuguste bakteriaalsete,
seotud suure immunosupressiivse üldkoormusega ja neid tuleb arvesse võtta diferentsiaaldiagnostikas immunosupresseeritud patsientidel neerufunktsiooni halvenemisel või neuroloogiliste sümptomite tekkimisel. Teatatud on tõsistest ja/või surmaga lõppenud juhtudest. Rakendada tuleb efektiivseid ennetavaid ja ravimeetmeid, eeskätt pikaajalist immunosupressiivset mitme ravimiga ravi saavate patsientide puhul.
Nefrotoksilisus
Hepatotoksilisus
Sõltuvalt annusest võib tsüklosporiin põhjustada vere bilirubiinisisalduse ja maksaensüümide aktiivsuse pöörduvat tõusu (vt lõik 4.8).
Eakad
Eakatel patsientidel tuleb eriti hoolikalt jälgida neerufunktsiooni.
Tsüklosporiinitaseme jälgimine (vt lõik 4.2)
Tsüklosporiini kasutamisel siirdamise patsientidel on üheks oluliseks ohutusabinõuks tsüklosporiinitaseme rutiinne kontrollimine veres. Tsüklosporiinitaseme jälgimiseks täisveres on eelistatud kasutada spetsiifilise monoklonaalse antikeha meetodit (lähteühendi määramiseks), samuti võib kasutada kõrgefektiivset vedelikkromatograafilist (HPLC,
Siirikuta patsientidel on soovitatav
Tuleb meeles pidada, et tsüklosporiini kontsentratsioon veres, plasmas või seerumis on vaid üks paljudest teguritest, mis mõjutavad patsiendi kliinilist seisundit. Seetõttu on need tulemused ainult üheks juhiseks annustamisel, arvestades samaaegselt ka teisi kliinilisi ja laboratoorseid näitajaid.
Hüpertensioon
Vere lipiididesisalduse suurenemine
Kuna on teatatud, et tsüklosporiin põhjustab vere lipiididesisalduse kerget pöörduvat suurenemist, siis on soovitatav enne ravi alustamist ja pärast esimest ravikuud määrata vere lipiididesisaldust. Kui vere
lipiididesisaldus suureneb, on vajalik kaaluda rasvade piiramist toidus ja vajadusel ka annuse vähendamist.
Hüperkaleemia
Tsüklosporiin suurendab hüperkaleemia tekkeriski, seda eeskätt neerufunktsiooni häirega patsientidel. Samuti on nõutav ettevaatus, kui tsüklosporiini manustatakse koos kaaliumi säästvate ravimitega (nt kaaliumi säästvad diureetikumid, angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid) või kaaliumi sisaldavate ravimitega, samuti suure kaaliumisisalduse puhul toidus. Sellistel juhtudel on soovitatav jälgida kaaliumitaset.
Hüpomagneseemia
Tsüklosporiin kiirendab magneesiumi eritumist. See võib viia sümptomaatilise hüpomagneseemiani, eriti siirdamisaegsel perioodil. Seetõttu on siirdamisaegsel perioodil soovitatav kontrollida seerumi magneesiumisisaldust, eriti juhul, kui patsiendil esineb neuroloogilisi sümptomeid/nähtusid.
Vajadusel tuleb manustada magneesiumipreparaate.
Hüperurikeemia
Hüperurikeemiaga patsientide ravimisel on nõutav ettevaatus.
Nõrgestatud elusvaktsiinid
Koostoimed
Ettevaatus on vajalik tsüklosporiini manustamisel koos ravimitega, mis oluliselt suurendavad või vähendavad tsüklosporiinisisaldust plasmas, inhibeerides või indutseerides CYP3A4 ja/või P- glükoproteiini (vt lõik 4.5).
Nefrotoksilisust tuleb jälgida, kui alustatakse tsüklosporiinravi koos toimeainetega, mis suurendavad tsüklosporiinitasemeid või millel on tsüklosporiiniga nefrotoksiline sünergia (vt lõik 4.5).
Tsüklosporiini samaaegset manustamist koos takroliimusega tuleb vältida (vt lõik 4.5).
Tsüklosporiin on CYP3A4 inhibiitor, paljude ravimite väljavoolu transporterile
Tsüklosporiini ja lerkanidipiini samaaegsel manustamisel suurenes lerkanidipiini AUC kolmekordselt ja tsüklosporiini AUC suurenes 21%. Seetõttu tuleb vältida tsüklosporiini ja lerkanidipiini kombinatsiooni kooskasutamist. Manustades tsüklosporiini 3 tundi pärast lerkanidipiini, jäi lerkanidipiini AUC muutumatuks, kuid tsüklosporiini AUC suurenes 27%. Seetõttu tuleb sellist kombinatsiooni kasutada ettevaatusega ja vähemalt
Spetsiifilised abiained: makrogoolglütseroolhüdroksüstearaat
Ciqorin sisaldab makrogoolglütseroolhüdroksüstearaati, mis võib põhjustada maoärritust ja kõhulahtisust.
Spetsiifilised abiained: etanool
Ciqorin sisaldab ligikaudu 14,7% etanooli. Ciqorin 500 mg annus sisaldab 797,5 mg etanooli, mis vastab ligikaudu 20 ml õllele või 8 ml veinile. See võib olla kahjulik alkohoolikutest patsientidele ning sellega tuleb arvestada rasedate või imetavate naiste, maksahaigusega või epilepsiaga patsientide puhul ning juhul, kui patsiendiks on laps.
Spetsiifilised abiained: sorbitool
Päriliku fruktoositalumatusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada, sest see sisaldab sorbitooli.
Täiendavad ettevaatusabinõud siirdamisega mitteseotud näidustuste puhul
Tsüklosporiini ei tohi manustada patsientidele, kellel on neerufunktsiooni kahjustus (välja arvatud nefrootilise sündroomiga patsiendid, kellel on lubatud raskusega neerukahjustus), ravile allumatu hüpertensioon, ravile allumatud infektsioonid või mistahes liiki pahaloomuline kasvaja.
Enne ravi alustamist tuleb ravieelset neerufunktsiooni vähemalt kahe eGFR mõõtmise abil usaldusväärselt hinnata. Neerufunktsiooni tuleb ravi ajal sageli kontrollida, et vajadusel kohandada annust (vt lõik 4.2).
Täiendavad ettevaatusabinõud endogeense uveiidi korral
Tsüklosporiini tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kellel on neuroloogiline Behceti sündroom. Selliste patsientide puhul tuleb hoolikalt jälgida neuroloogilist staatust.
Tsüklosporiini kasutamise kohta endogeense uveiidiga lastel on vähe kogemusi.
Täiendavad ettevaatusabinõud nefrootilise sündroomi korral
Ravieelselt halvenenud neerufunktsiooniga patsientidel alustatakse ravi annusega 2,5 mg/kg ööpäevas ja nende seisundit tuleb jälgida väga hoolikalt.
Mõne patsiendi puhul võib olla raske kindlaks teha tsüklosporiinist põhjustatud neerukahjustust, sest muutused võivad olla tingitud nefrootilisest südroomist endast. See selgitab, miks on tsüklosporiiniga seostatud neerude strukturaalseid muutusi harva täheldatud ilma seerumi kreatiniinisisalduse suurenemiseta. Patsientidel, kellel on steroidsõltuv minimaalsete muutustega nefropaatia ning
Patsientidel, kellel esines nefrootiline sündroom ja keda raviti immunosupressantidega (sh tsüklosporiin), on mõnikord teatatud pahaloomuliste kasvajate (sh Hodgkini lümfoom) esinemisest.
Täiendavad ettevaatusabinõud reumatoidartriidi korral
Pärast
Nagu ka muu pikaajalise immunosupressiivse ravi puhul, tuleb meeles pidada lümfoproliferatiivsete muutuste suuremat tekkeriski. Eriline ettevaatus on vajalik tsüklosporiini kasutamisel kombinatsioonis metotreksaadiga, sest need ravimid omavad nefrotoksilist sünergiat.
Täiendavad ettevaatusabinõud psoriaasi korral
Eakaid patsiente tuleb ravida üksnes puuet põhjustava psoriaasi korral ning neil tuleb eriti hoolikalt jälgida neerufunktsiooni.
Tsüklosporiini kasutamise kohta psoriaasiga lastel on väga vähe kogemusi.
On täheldatud, et psoriaasiga patsientidel, kes saavad tsüklosporiini, nagu ka tavapärase immunosupressiivse ravi puhul, võivad tekkida pahaloomulised kasvajad (eriti nahakasvajad). Psoriaasile ebatüüpiliste nahakahjustuste korral, mil kahtlustatakse pahaloomulisust või selle eelseisundit, tuleb teha biopsiauuring enne
Vähestel psoriaasiga patsientidel, kes said ravi tsüklosporiiniga, on ilmnenud lümfoproliferatiivsed häired, mis reageerisid ravi kohesele lõpetamisele.
Täiendavad ettevaatusabinõud atoopilise dermatiidi korral
Tsüklosporiini kasutamise kohta atoopilise dermatiidiga lastel on väga vähe kogemusi.
Eakaid patsiente tuleb ravida üksnes puuet põhjustava atoopilise dermatiidi korral ning neil tuleb eriti hoolikalt jälgida neerufunktsiooni.
Atoopilise dermatiidi ägenemistega on sageli seotud healoomuline lümfadenopaatia, mis taandub iseeneslikult või haiguse üldise paranemise käigus.
Kui lümfadenopaatia ei taandu ravi käigus vaatamata haiguse positiivsele dünaamikale, tuleb ettevaatusabinõuna teha biopsia, et välistada lümfoom.
Enne
Staphylococcus aureus’e poolt põhjustatud nahainfektsioonid ei ole
Kasutamine lastel siirdamisega mitteseotud näidustustel
Puudub piisav kogemus tsüklosporiini kasutamisega, välja arvatud nefrootilise sündroomi raviks. Ravimi kasutamist alla
4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimed teiste ravimitega
Paljudest ravimitest, mille puhul on teatatud koostoimetest tsüklosporiiniga, on alljärgnevalt loetletud need, mille puhul koostoimed on piisavalt tõestatud ja millel on kliiniline tähendus.
Mitmed ravimid teadaolevalt kas suurendavad või langetavad tsüklosporiinitaset plasmas või täisveres, tavaliselt inhibeerides või indutseerides ensüüme, mis osalevad tsüklosporiini metabolismis, eriti CYP3A4.
Tsüklosporiin on samuti CYP3A4 inhibiitor, paljude ravimite väljavoolu transportvalgu P- glükoproteiinile ja orgaanilistele aniooni transportvalkudele (OATP) ning võib suurendada samaaegselt manustatud ravimite plasmatasemeid, kui need on selle ensüümi ja/või transporterite substraadiks.
Ravimid, mis teadaolevalt suurendavad või vähendavad tsüklosporiini biosaadavust: Siirdamise patsientidel on vajalik sagedane tsüklosporiinitasemete määramine ja vajadusel kohandada tsüklosporiini annuseid, eeskätt samaaegselt kasutatavate ravimitega ravi alustamisel või lõpetamisel. Siirdamisega mitteseotud patsientidel ei ole kontsentratsiooni ja kliiniliste toimete vaheline seos nii hästi tõestatud. Kui samaaegselt manustatakse ravimeid, mis teadaolevalt suurendavad tsüklosporiinitaset, võib sage neerufunktsiooni kontrollimine ja tsüklosporiiniga seotud kõrvaltoimete hoolikas jälgimine olla asjakohasem kui ravimi kontsentratsiooni mõõtmine veres.
Ravimid, mis vähendavad tsüklosporiinisisaldust
Eeldatavasti langetavad tsüklosporiinitasemeid kõik CYP3A4 ja/või
Barbituraadid, karbamasepiin, okskarbasepiin, fenütoiin, naftsilliin, intravenoosne sulfadimidiin, probukool, orlistaat,
Ravimeid, mille koostises on
Rifampitsiin indutseerib tsüklosporiini metabolismi sooltes ja maksas. Koosmanustamisel võib olla vajalik tsüklosporiini annuseid suurendada 3 kuni 5 korda.
Oktreotiid vähendab tsüklosporiini suukaudset imendumist ja vajalik võib olla suurendada tsüklosporiini annust 50% või üle minna intravenoossele manustamisele.
Ravimid, mis suurendavad tsüklosporiinisisaldust
Kõik CYP3A4 ja/või
Nikardipiin, metoklopramiid, suukaudsed kontratseptiivid, metüülprednisoloon (suur annus), allopurinool, koolhape ja selle derivaadid, proteaasi inhibiitorid, imatiniib, kolhitsiin, nefasodoon.
Makroliidantibiootikumid: Erütromütsiin võib suurendada tsüklosporiini ekspositsiooni 4 kuni 7 korda, mis mõnikord põhjustab nefrotoksilisust. Klaritromütsiini puhul on teatatud, et see
kahekordistab tsüklosporiini ekspositsiooni. Asitromütsiin suurendab tsüklosporiinisisaldust ligikaudu 20%.
Asooli tüüpi antibiootikumid: Ketokonasool, flukonasool, itrakonasool ja vorikonasool võivad suurendada tsüklosporiinisisaldust rohkem kui kahekordselt.
Verapamiil suurendab tsüklosporiini kontsentratsiooni veres 2 kuni 3 kordselt.
Telapreviiriga koosmanustamine põhjustas tsüklosporiini tavapärase annuse ekspositsiooni (AUC) tõusu ligikaudu 4,64 korda.
Amiodaroon suurendab oluliselt plasma tsüklosporiinisisaldust ja samal ajal ka seerumi kreatiniinisisaldust. See koostoime võib ilmneda pikka aega pärast amiodarooni ärajätmist, kuna ravimil on väga pikk poolväärtusaeg (ligikaudu 50 päeva).
On teatatud, et danasool suurendab tsüklosporiini kontsentratsiooni veres ligikaudu 50% võrra.
Diltiaseem (annuses 90 mg ööpäevas) võib suurendada tsüklosporiini kontsentratsiooni plasmas kuni 50%.
Imatiniib võib suurendada tsüklosporiini ekspositsiooni ja CMAX ligikaudu 20%.
Koostoimed toiduga
On teatatud, et samaaegne greibimahla joomine ja greibi söömine suurendavad tsüklosporiini biosaadavust.
Kombinatsioonid, mis suurendavad nefrotoksilisuse riski
Tuleb olla ettevaatlik tsüklosporiini kasutamisel koos teiste toimeainetega, millel on nefrotoksiline sünergia, nt: aminoglükosiidid (sh gentamütsiin, tobramütsiin), amfoteritsiin B, tsiprofloksatsiin, vankomütsiin, trimetoprim (+ sulfametoksasool), fibriinhappe derivaadid (nt besafibraat, fenofibraat),
Samaaegsel kasutamisel koos ravimiga, mis võib põhjustada nefrotoksilisuse suurenemist, tuleb neerufunktsiooni hoolikalt jälgida. Kui ilmneb neerufunktsiooni märkimisväärne kahjustus, tuleb samaaegselt manustatava ravimi annust vähendada või kaaluda alternatiivset ravi.
Tuleb vältida tsüklosporiini ja takroliimuse kombinatsiooni kasutamist, sest sellega kaasnevad nefrotoksilisuse risk ja CYP3A4 ja/või
Tsüklosporiini mõju teistele ravimitele
Tsüklosporiin on CYP3A4 inhibiitor, paljude ravimite väljavoolu transportvalgu
Alljärgnevalt on loetletud mõned näited:
Tsüklosporiin võib vähendada digoksiini, kolhitsiini,
Tabel 1 Kokkuvõte ekspositsioonide muutustest sagedamini kasutatavate statiinide ja tsüklosporiini koosmanustamisel
Statiin |
Saadaolevad |
Ekspositsiooni muutus |
|
annused |
tsüklosporiiniga |
|
|
koosmanustamisel (kordades) |
Atorvastatiin |
10…80 mg |
8…10 |
Simvastatiin |
10…80 mg |
6…8 |
Fluvastatiin |
20…80 mg |
2…4 |
Lovastatiin |
20…40 mg |
5…8 |
Pravastatiin |
20…80 mg |
5…10 |
|
|
Rosuvastatiin |
5…40 mg |
5…10 |
Pitavastatiin |
1…4 mg |
4…6 |
Tsüklosporiini manustamisel koos lerkanidipiiniga on soovitatav ettevaatus (vt lõik 4.4).
Pärast tsüklosporiini manustamist koos aliskireeniga, mis on
Dabigatraaneteksilaadi samaaegne koosmanustamine ei ole soovitatav tsüklosporiini
Nifedipiini samaaegne koosmanustamine tsüklosporiiniga võib suurendada igemete hüperplaasia ulatust võrreldes sellega, mida täheldatakse ainult tsüklosporiini manustamisel.
On leitud, et diklofenaki ja tsüklosporiini samaaegne kooskasutamine viib diklofenaki biosaadavuse märkimisväärse tõusuni, mille võimalikuks tagajärjeks on pöörduv neerufunktsiooni kahjustus. Diklofenaki biosaadavuse tõus on kõige tõenäolisemalt põhjustatud ravimi ulatusliku esmase maksapassaaži vähenemisest. Kui koos tsüklosporiiniga manustatakse
Uuringutes, kus kasutati everoliimust või siroliimust kombinatsioonis tsüklosporiini mikroemulsiooni täisannusega, täheldati kreatiniini sisalduse tõusu seerumis. See toime oli sageli pöörduv pärast tsüklosporiini annuse vähendamist. Everoliimus ja siroliimus omasid vaid vähest mõju tsüklosporiini farmakokineetikale. Tsüklosporiini samaaegne manustamine suurendab oluliselt everoliimuse ja siroliimuse taset veres.
Samaaegsel kasutamisel kaaliumisäästvate ravimite (nt kaaliumisäästvad diureetikumid, AKE inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid) või kaaliumi sisaldavate ravimitega on vajalik ettevaatus, sest need võivad põhjustada seerumi kaaliumisisalduse märkimisväärset tõusu (vt lõik 4.4).
Tsüklosporiin võib suurendada repagliniidisisaldust plasmas ja seeläbi suurendada hüpoglükeemia riski.
Tervetele vabatahtlikele koosmanustatud bosentaan ja tsüklosporiin suurendasid bosentaani ekspositsiooni mitmekordselt ning tsüklosporiini ekspositsioon vähenes 35%. Tsüklosporiini ja bosentaani ei ole soovitatav manustada samaaegselt (vt eespool alalõik „Ravimid, mis vähendavad tsüklosporiinisisaldust“ ja lõik 4.3).
Ambrisentaani korduvate annuste ja tsüklosporiini manustamine tervetele vabatahtlikele põhjustas ligikaudu
Onkoloogilistel patsientidel, kellele manustati intravenoosselt antratsükliinantibiootikume ja tsüklosporiini väga suurtes annustes, täheldati olulist antratsükliinantibiootikumide (nt doksorubitsiin, mitoksantroon, daunorubitsiin) ekspositsiooni suurenemist.
Lapsed
Koostoimete uuringuid on läbi viidud ainult täiskasvanutega.
4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Loomkatsed on näidanud reproduktsioonitoksilisust rottidel ja küülikutel.
Tsüklosporiini kasutamise kogemus rasedatel on piiratud. Rasedatel, kes saavad immunosupressiivset ravi pärast siirdamist, sh tsüklosporiini ja tsüklosporiini sisaldavaid raviskeeme, on risk enneaegseks sünnituseks (< 37 nädalat).
Intrauteriinselt tsüklosporiinile eksponeeritud laste kohta kuni vanuseni ligikaudu 7 aastat, on piiratud hulgal andmeid. Nendel lastel olid neerufunktsioon ja vererõhk normaalsed. Siiski puuduvad piisavad ja hästikontrollitud uuringud rasedatel, mistõttu tsüklosporiini ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul kui potentsiaalne kasu emale õigustab potentsiaalset riski lootele. Rasedate puhul tuleb arvestada ka tsüklosporiini ravimvormide koostisse kuuluva etanooli kogusega (vt lõik 4.4).
Imetamine
Tsüklosporiin eritub rinnapiima. Imetavate naiste puhul tuleb arvestada ka tsüklosporiini ravimvormi koostisse kuuluva etanooli kogusega (vt lõik 4.4). Emad, kes saavad raviks tsüklosporiini, ei tohi toita last rinnaga, sest on võimalik, et tsüklosporiin põhjustab rinnaga toidetavale vastsündinule/imikule tõsiseid kõrvaltoimeid. Tuleb langetada otsus, kas lõpetada rinnaga toitmine või lõpetada selle ravimi kasutamine, võttes arvesse käesoleva ravimi olulisust ema tervisele.
Fertiilsus
Tsüklosporiini toime kohta inimese viljakusele on vähe andmeid (vt lõik 5.3).
4.7Toime reaktsioonikiirusele
Puuduvad andmed tsüklosporiini toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
4.8Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Põhilised kõrvaltoimed, mida täheldati kliinilistes uuringutes ja mida seostati tsüklosporiini manustamisega, olid neerufunktsiooni häire, treemor, hirsutism, hüpertensioon, kõhulahtisus, isutus, iiveldus ja oksendamine.
Paljud
Pärast intravenoosset manustamist on täheldatud ka anafülaktoidseid reaktsioone (vt lõik 4.4).
Infektsioonid ja infestatsioonid
Immunosupressiivset ravi, sh tsüklosporiini ja tsüklosporiini sisaldavaid raviskeeme saavatel patsientidel on suurem risk infektsioonide (viiruslikud, bakteriaalsed,
Kliinilistes uuringutes esinenud kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina
Kliinilistes uuringutes esinenud kõrvaltoimed (Tabel 2) on loetletud vastavalt MedDRA organsüsteemi klassile. Igas organsüsteemi klassis on kõrvaltoimed järjestatud vastavalt esinemissagedusele, kõige sagedasemad kõrvaltoimed eespool. Igas esinemissageduste rühmas on kõrvaltoimed loetletud tõsiduse vähenemise järjekorras. Lisaks põhineb iga kõrvaltoime vastav esinemissageduse kategooria järgmisel konventsioonil (CIOMS III): väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10);
(< 1/10 000); teadmata (ei ole võimalik hinnata olemasolevate andmete alusel).
Tabel 2: Kliinilistes uuringutes esinenud kõrvaltoimed
Vere ja lümfisüsteemi häired
Sage |
Leukopeenia. |
Aneemia, trombotsütopeenia. |
|
Harv |
Mikroangiopaatiline hemolüütiline aneemia, |
Teadmata* |
Trombootiline mikroangiopaatia, trombootiline trombotsütopeeniline purpur. |
Ainevahetus- ja toitumishäired |
|
Väga sage |
Hüperlipideemia. |
Sage |
Hüperglükeemia, isutus, hüperurikeemia, hüperkaleemia, hüpomagneseemia. |
Närvisüsteemi häired |
|
Väga sage |
Treemor, peavalu. |
Sage |
Krambid, paresteesia. |
Entsefalopaatia, sh pöörduv posterioorse entsefalopaatia sündroom (PRES, |
|
|
Posterior Reversible Encephalopathy Syndrome), mille nähud ja sümptomid on |
|
krambid, segasus, desorienteeritus, vähenenud reageerimisvõime, agiteeritus, |
|
unetus, nägemishäired, kortikaalne pimedus, kooma, parees ja tserebellaarne |
|
ataksia. |
Harv |
Motoorne polüneuropaatia. |
Väga harv |
Nägemisnärvi diski turse, sh papillödeem koos võimaliku nägemiskahjustusega |
|
healoomulise intrakraniaalse hüpertensiooni tagajärjel. |
Teadmata* |
Migreen. |
Vaskulaarsed häired |
|
Väga sage |
Hüpertensioon. |
Sage |
Nahaõhetus. |
Seedetrakti häired |
|
Sage |
Iiveldus, oksendamine, ebamugavustunne kõhus/kõhuvalu, kõhulahtisus, igemete |
|
hüperplaasia, peptiline haavand. |
Harv |
Pankreatiit. |
Maksa ja sapiteede häired |
|
Sage |
Maksafunktsiooni normist kõrvalekalded (vt lõik 4.4). |
Teadmata* |
Maksatoksilisus ja maksakahjustus, sh kolestaas, ikterus, hepatiit ja |
|
maksapuudulikkus koos mõne surmajuhuga (vt lõik 4.4). |
Naha ja nahaaluskoe kahjustused |
|
Väga sage |
Hirsutism. |
Sage |
Akne, hüpertrihhoos. |
Allergilised lööbed. |
|
Sage |
Lihaskrambid, müalgia. |
Harv |
Lihasnõrkus, müopaatia. |
Neerude ja kuseteede häired
Väga sage |
Neerude düsfunktsioon (vt lõik 4.4). |
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired |
|
Harv |
Menstruatsioonihäired, günekomastia. |
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid |
|
Sage |
Püreksia, väsimus. |
Tursed, kehakaalu suurenemine. |
|
* Turuletulekujärgsel perioodil teatatud kõrvaltoimete esinemissagedus on teadmata, sest puudub õige nimetaja.
Turuletulekujärgse kogemuse jooksul täheldatud muud kõrvaltoimed
Äge ja krooniline nefrotoksilisus
Kaltsineuriini inhibiitorit (KNI) (sh tsüklosporiini ja tsüklosporiini sisaldavad raviskeemid) saavatel patsientidel on suurem risk ägeda või kroonilise nefrotoksilisuse tekkeks. Kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt on teatatud juhtudest, mis seostuvad tsüklosporiini kasutamisega. Ägeda nefrotoksilisuse juhtude puhul teatati ioonide homöostaasi häiretest, nt hüperkaleemia, hüpomagneseemia ja hüperurikeemia. Juhtudel, kui teatati kroonilistest morfoloogilistest muutustest, oli tegemist arterioolide hüalinoosi, tuubulite atroofia ja interstitsiaalse fibroosiga (vt lõik 4.4).
Lapsed
Kliinilistes uuringutes on osalenud lapsed alates 1 aasta vanusest, kellele annustati tsüklosporiini standardannuses, ohutusprofiil oli võrreldav täiskasvanutega.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9Üleannustamine
Tsüklosporiini oraalne LD50 oli hiirtel 2329 mg/kg, rottidel 1480 mg/kg ja küülikutel > 1000 mg/kg. Intravenoosne LD50 oli hiirtel 148 mg/kg, rottidel 104 mg/kg ja küülikutel 46 mg/kg.
Sümptomid
Tsüklosporiini ägeda üleannustamise kogemused on minimaalsed. Kuni 10 g tsüklosporiini (ligikaudu 150 mg/kg) suukaudseid annuseid on talutud suhteliselt tagasihoidlike kliiniliste tagajärgedega, nt esines oksendamist, uimasust, peavalu, tahhükardiat ja mõnedel patsientidel mõõduka raskusega pöörduvat neerufunktsiooni kahjustust. Enneaegselt sündinud imikutel on pärast juhuslikku/tahtmatut parenteraalset üleannustamist täheldatud tõsiseid intoksikatsioonisümptomeid.
Ravi
Kõigil üleannustamise juhtudel tuleb rakendada sümptomaatilist ravi ja üldisi toetavaid meetmeid. Oksendamise esilekutsumine ja maoloputus võivad kõne alla tulla mõne esimese tunni jooksul pärast ravimi suukaudset manustamist. Tsüklosporiin ei ole kuigi suurel määral dialüüsitav, samuti ei eritu see oluliselt hemoperfusioonil aktiveeritud söega.
5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: Immunosupressandid, kaltsineuriini inhibiitorid
Tsüklosporiin (tuntud ka kui tsüklosporiin A) on tsükliline polüpeptiid, mis koosneb 11 aminohappest. See on tugev immunosupressant, mis loomadel pikendab naha, südame, neerude, kõhunäärme, luuüdi, peensoole või kopsude allogeensete siirikute eluiga. Uuringud näitavad, et tsüklosporiin pidurdab raku poolt vahendatud reaktsioonide arengut, sh allogeense siiriku vastu suunatud immuunsust, hilist tüüpi naha ülitundlikkust, eksperimentaalset allergilist entsefalomüeliiti, Freundi adjuvantartriiti,
Kõik olemasolevad tõendid näitavad, et tsüklosporiin mõjutab lümfotsüüte spetsiifiliselt ja pöörduvalt. Erinevalt tsütostaatikumidest ei pärsi see hemopoeesi ega oma toimet fagotsüütide funktsioonile.
Inimestel on teostatud edukaid elundite ja luuüdi siirdamisi, kasutades tsüklosporiini äratõukereaktsiooni ja GVHD vältimiseks ning raviks. Tsüklosporiini on edukalt kasutatud nii C- hepatiidi viiruse (HCV) suhtes positiivsetel kui negatiivsetel siirdatud maksaga patsientidel.
Lapsed
On tõestatud tsüklosporiini efektiivsus steroidsõltuva nefrootilise sündroomi ravis.
5.2Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Suukaudsel manustamisel saabub tsüklosporiini maksimaalne kontsentratsioon plasmas 1…2 tunniga. Tsüklosporiini manustamise järel on tsüklosporiini absoluutne suukaudne biosaadavus 20…50%. Tsüklosporiini manustamisel koos rasvarikka einega täheldati AUC langust ligikaudu 13% ja CMAX langust ligikaudu 33%. Terapeutilise annuse vahemikus on tsüklosporiini manustatud annuse ja ekspositsiooni (AUC) suhe lineaarne. AUC ja CMAX inter- ja intraindividuaalne erinevus on ligikaudu 10…20% piires. Tsüklosporiini lahus ja pehmekapslid on bioekvivalentsed.
Mikroemulgeeritud tsüklosporiini manustamisel on CMAX 59% suurem ja biosaadavus ligikaudu 29% suurem võrreldes tsüklosporiini algse ravimvormiga . Olemasolevad andmed näitavad, et tsüklosporiinilt mikroemulgeeritud tsüklosporiinile üleminekul vahekorras 1:1 on minimaalsed kontsentratsioonid täisveres võrreldaval tasemel ning jäävad soovitud terapeutilisse vahemikku. Mikroemulgeeritud tsüklosporiini manustamisel paraneb tsüklosporiini ekspositsiooni annuse lineaarsus (AUCB). See tagab püsivama imendumisprofiili, mis on vähem mõjutatud samaaegsest toidu manustamisest või ööpäevarütmist kui tsüklosporiini algne ravimvorm.
Jaotumine
Tsüklosporiin jaotub ulatuslikult väljaspool verevoluumenit, keskmise näiva jaotusruumalaga 3,5 l/kg: Veres leidub tsüklosporiini 33 kuni 47% plasmas, 4 kuni 9% lümfotsüütides, 5 kuni 12% granulotsüütides, 41 kuni 58% erütrotsüütides. Plasmas seondub ligikaudu 90% valkudele, enamasti lipoproteiinidele.
Biotransformatsioon
Tsüklosporiin metaboliseerub ulatuslikult ligikaudu
Eritumine
Eritumine toimub peamiselt sapiga, vaid 6% suukaudsest annusest eritub uriiniga ning ainult 0,1% eritub uriiniga muutumatul kujul ravimina.
Tsüklosporiini terminaalse poolväärtusaja kohta on väga erinevaid andmeid, mis sõltuvad kasutatud uuringumeetodist ja sihtpopulatsioonist. Terminaalne poolväärtusaeg jäi vahemikku 6,3 tunnist tervetel vabatahtlikel kuni 20,4 tunnini raske maksahaigusega patsientidel (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Siirdatud neeruga patsientidel oli eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu 11 tundi, vahemikus 4 kuni 25 tundi.
Patsientide erirühmad
Neerukahjustusega patsiendid
Terminaalse neerupuudulikkusega patsientidel läbi viidud uuringus oli süsteemne kliirens ligikaudu kaks kolmandikku keskmisest süsteemsest kliirensist normaalse neerufunktsiooniga patsientidel. Dialüüsiga saab eemaldada vähem kui 1% manustatud annusest.
Maksakahjustusega patsiendid
Maksakahjustusega patsientidel täheldati ligikaudu 2- kuni
Lapsed
Farmakokineetilisi andmeid laste kohta, kellele manustati tsüklosporiini, on väga vähe.
5.3Prekliinilised ohutusandmed
Tsüklosporiinil ei tuvastatud mutageenset ega teratogeenset toimet standardsetes katseseeriates suukaudsel manustamisel (rottidele kuni 17 mg/kg ööpäevas ja küülikutele kuni 30 mg/kg ööpäevas suukaudselt). Toksilistes annustes (rottidel 30 mg/kg ööpäevas ja küülikutel 100 mg/kg ööpäevas suukaudselt) avaldus tsüklosporiini embrüo- ja fetotoksiline toime, mida näitasid suurenenud pre- ja postnataalne suremus ning loote kehakaalu vähenemine koos sellega seotud skeleti arengupeetusega.
Kahes avaldatud uuringus, kus küülikud puutusid tsüklosporiiniga kokku in utero (10 mg/kg ööpäevas subkutaanselt), täheldati nefronite arvu vähenemist, neerude hüpertroofiat, süsteemset hüpertensiooni ja progresseeruvat neerupuudulikkust kuni 35 elunädalani. Tiinetel rottidel, kellele manustati tsüklosporiini annuses 12 mg/kg ööpäevas intravenoosselt (kahekordne soovitatav intravenoosne annus inimesele), esines loodetel sagedamini vatsakeste vaheseina defekti. Neid leidusid ei ole demonstreeritud teistel liikidel ja nende tähendus inimesele on teadmata. Uuringutes isastel ja emastel rottidel fertiilsuse kahjustust ei täheldatud.
Tsüklosporiini on testitud arvukates in vitro ja in vivo genotoksilisuse uuringutes, kuid ravimi kliiniliselt oluline mutageensuse potentsiaal ei ole tõendatud.
Kartsinogeensuse uuringud on läbi viidud isastel ja emastel rottidel ja hiirtel.
6.FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1Abiainete loetelu
Kapsli sisu:
Makrogoolglütserool hüdroksüstearaat
Glütserool monolinoleaat
Dietüleenglükool monoetüüleeter
Veevaba etanool
(10 mg) kapsli kest: Želatiin
Glütserool (85 %)
Sorbitooli lahus (mittekristalluv) (E420) Glütsiin
Titaandioksiid (E171) Kerge vedel parafiin
(25 ja 50 mg) kapsli kest: Želatiin
Glütserool (85 %)
Sorbitooli lahus (mittekristalluv) (E420) Glütsiin
Titaandioksiid (E171) Kollane raudoksiid (E172) Kerge vedel parafiin
(100 mg) kapsli kest: Želatiin
Glütserool (85 %)
Sorbitooli lahus (mittekristalluv) (E420) Glütsiin
Titaandioksiid (E171) Pruun raudoksiid (E172) Kerge vedel parafiin
6.2Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3Kõlblikkusaeg
2 aastat.
6.4Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30°C. Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.
6.5Pakendi iseloomustus ja sisu
OPA/Alu/PVC – Alumiinium blistrid.
Pakendi suurused 20, 30, 50, 50x1, 60, 60x1, 90, 100 pehmekapslit.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7.MÜÜGILOA HOIDJA
Teva Pharma B.V.
Swensweg 5
2031 GA Haarlem
Holland
8.MÜÜGILOA NUMBRID
10 mg: 818013
25 mg: 817913
50 mg: 817813
100 mg: 817713
9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 28.06.2013
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 08.05.2018
10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
mai 2018