Cefepime norameda - süste-/infusioonilahuse pulber (1g) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Cefepime Norameda, 1 g süste-/infusioonilahuse pulber

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga viaal sisaldab 1 g tsefepiimi tsefepiimdivesinikkloriidmonohüdraadina.

INN. Cefepimum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahuse pulber.

Valge kuni kahvatukollase värvusega pulber.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Tsefepiimile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonide ravi. Täiskasvanud ja noorukid:

• pneumoonia;
• kuseteede rasked infektsioonid;
• naha ja pehmete kudede infektsioonid;
• palavikuga neutropeenia empiiriline ravi:

palavikuga neutropeenia korral on tsefepiim näidustatud monoteraapiana. Raske infektsiooni riskiga patsientidel (nt hiljutise luuüdi transplantatsiooni järgselt, hüpotensiooni, hematoloogilise kasvaja, raske või püsiva neutropeenia korral) ei ole antimikroobne monoteraapia sobiv; tsefepiimi monoteraapia efektiivsus sellistel patsientidel ei ole piisavalt tõestatud;

• kõhuõõne rasked/tüsistunud infektsioonid, sealhulgas peritoniit ja sapipõie infektsioon.

Lapsed (2-kuused kuni 12-aastased):

• raske pneumoonia,
• kuseteede rasked infektsioonid;
• naha ja pehmete kudede infektsioonid;
• palavikuga neutropeenia empiiriline ravi:

palavikuga neutropeenia korral on tsefepiim näidustatud monoteraapiana. Raske infektsiooni riskiga patsientidel (nt hiljutise luuüdi transplantatsiooni järgselt, hüpotensiooni, hematoloogilise kasvaja, raske või püsiva neutropeenia korral) ei ole antimikroobne monoteraapia sobilik; tsefepiimi monoteraapia efektiivsus sellistel patsientidel ei ole piisavalt tõestatud;

• bakteriaalne meningiit.

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

Annustamine ja manustamisviis

Cefepime Norameda´t võib manustada intravenoosselt või intramuskulaarselt. Annus ja manustamistee valik olenevad infektsiooni põhjustava mikroorganismi tundlikkusest, neerufunktsioonist ja patsiendi üldseisundist.

Intravenoosne manustamine on soovitatav raske või eluohtliku infektsiooniga patsientidele, eriti kui esineb šoki võimalus.

Lahustamis- ja lahjendamisjuhiseid intravenoosseks või intramuskulaarseks manustamiseks vt lõik 6.6.

Annustamine

Normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga üle 40 kg

Annustamissoovitused normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanutele ja lastele kehakaaluga üle 40 kg on toodud järgnevas tabelis:

Soovitatud annustamisskeem normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanutele ja lastele kehakaaluga üle 40 kg *

*Ravi kestus on tavaliselt 7...10 päeva, raske infektsiooni korral ka kauem. Palavikuga neutropeenia empiirilise ravi kestus on tavaliselt 7 päeva või kuni neutropeenia lahenemiseni.

Normaalse neerufunktsiooniga lapsed

Pneumoonia, kuseteede infektsioonid, naha ja pehmete kudede infektsioonid:

Üle 2 kuu vanused imikud ja kuni 12 aastased lapsed kehakaaluga ≤ 40 kg: 50 mg/kg iga 12 tunni järel 10 päeva vältel. Raskema infektsiooni korral on annustamise intervall 8 tundi.

Septitseemia, bakteriaalne meningiit, tundmatu päritoluga palaviku esialgne ravi neutropeeniaga patsientidel:

Üle 2 kuu vanused imikud ja kuni 12 aastased lapsed kehakaaluga ≤ 40 kg: 50 mg/kg iga 8 tunni järel 7…10 päeva vältel.

Kogemus kasutamisest alla 2 kuustel imikutel on piiratud. Põhinedes kogemusele annusega 50 mg/kg ning farmakokineetilistele andmetele, mis on saadud üle 2 kuu vanuste imikute puhul, on 1..2 kuu vanuste imikute soovituslikuks annuseks 30 mg/kg iga 8 kuni 12 tunni järel.

Üle 2 kuu vanuste imikute annus 50 mg/kg ning 1..2 kuu vanuste imikute annus 30 mg/kg on võrreldav täiskasvanu 2 g annusega. Cefepime Norameda manustamisel tuleb imikuid hoolikalt jälgida.

Lastele kehakaaluga üle 40 kg kehtivad täiskasvanute annused. Üle 12-aastaste laste puhul, kelle kehakaal on alla 40 kg tuleb kasutada noorematele lastele kehtivaid annustamissoovitusi.

Laste annused ei tohi ületada täiskasvanute maksimaalset lubatud annust (2 g iga 8 tunni järel). Kogemused lihasesisese manustamise kohta lastel on piiratud.

Neerukahjustusega patsiendid

Neerukahjustusega patsientidel tuleb Cefepime Norameda annust kohandada, kompenseerimaks neerude vähenenud eliminatsiooni kiirust. Cefepime Norameda soovituslik algannus kerge kuni mõõduka neerukahjustuse korral on sama, mis normaalse neerufunktsiooniga patsientidel. Tsefepiimi soovitatavad säilitusannused neerupuudulikkusega täiskasvanutele on toodud järgnevas tabelis.

* Farmakokineetiliselt on annuse vähendamine neil patsientidel põhjendatud. Hemodialüüsi saavatele patsientidele peab manustama tsefepiimi järgnevalt: esimesel ravipäeval 1 g algannusena, edaspidi 500 mg päevas kõikide infektsioonide puhul, v.a palavikuga neutropeenia korral, mil tuleb manustada 1 g päevas. Dialüüsipäevadel tuleb tsefepiimi manustada dialüüsijärgselt. Kui võimalik, tuleb tsefepiimi manustada iga päev samal kellaajal.

Dialüüsitavad patsiendid

Hemodialüüsitavatel patsientidel eemaldatakse 3 tundi kestva hemodialüüsi käigus ligikaudu 68% hemodialüüsi alguses organismis leidunud tsefepiimist.

Pidevat ambulatoorset peritoneaaldialüüsi saavatele patsientidele võib tsefepiimi manustada samades annustes, mis normaalse neerufunktsiooniga patsientidele (500 mg, 1 g või 2 g olenevalt infektsiooni raskusest), kuid annustamisintervall peab olema 48 tundi.

Neerukahjustusega alla 12-aastased lapsed kehakaaluga ≤ 40 kg

Kuna tsefepiim eritub lastel peamiselt neerude kaudu (vt lõik 5.2), tuleb kaaluda Cefepime Norameda annuse kohandamist alla 12-aastastel neerukahjustusega lastel.

Laste annus 50 mg/kg (2-kuused kuni 12- aastased) ja annus 30 mg/kg (1…2-kuused) on võrreldav täiskasvanute annusega 2 g. Seetõttu tuleks annustamisintervalle pikendada ja/või annuseid vähendada sarnaselt täiskasvanutele, vastavalt järgmistele tabelitele.

Soovituslik annustamisskeem lastele alates 2-kuu vanusest kuni kehakaaluni 40 kg (ligikaudu 12- aastased neerukahjustusega patsiendid):

Soovituslik annustamisskeem 1…2-kuustele neerukahjustusega imikutele:

Maksakahjustusega täiskasvanud patsiendid

Annuse kohandamine maksapuudulikkusega patsientidel ei ole vajalik.

Eakad

Neerukahjustuse korral tuleb annust kohandada vastavalt neerufunktsioonile, sest eakad patsiendid võivad olla tundlikumad tsefepiimi suurema ekspositsiooni suhtes (vt lõik 4.4).

Manustamisviis

Otsese intravenoosse süste korral, tuleb valmistatud lahus süstida infusioonisüsteemi kanüüli aeglaselt 3…5 minuti jooksul samal ajal kui patsiendile infundeeritakse sobilikku infusioonilahust.

Intravenoosseks infusiooniks, tuleb lahustatud lahus lisada intravenoossele lahusele ja manustada ligikaudu 30 minuti jooksul.

Intramuskulaarse süste korral tuleb lahustatud lahus süstida suurde lihasesse (nt tuharalihase ülemisse välimisse neljandikku).

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud abiaine, teiste tsefalosporiinide või beetalaktaamantibiootikumide suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Penitsilliini allergia korral tuleb olla tähelepanelik võimalike ristallergia sümptomite tekkimise suhtes. L-arginiini sisalduse tõttu on Cefepime Norameda vastunäidustatud patsientidele, kellel esineb L- arginiini ülitundlikkus või atsidoos. Seetõttu on hüperkaleemia korral vajalik ettevaatus. Ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kellel on anamneesis allergia (eriti mõne ravimi suhtes), bronhiaalastma, urtikaaria või heinapalavik.

Neerukahjustusega (kreatiniini kliirens <50 ml/min) patsientidel, kellel on vähenenud uriini teke või teiste seisundite korral, mis kahjustavad neerufunktsiooni, on vajalik Cefepime Norameda annuse kohandamine kompenseerimaks ravimi aeglustunud eritumist neerude kaudu. Neerukahjustuse või teiste neerufunktsiooni kahjustavate seisundite puhul võib tavaliste annuste korral antibiootikumi kontsentratsioon seerumis püsida kauem kõrge, mistõttu tuleb neil patsientidel vähendada säilitusannuseid. Annus tuleb määrata vastavalt neerukahjustuse astmele, infektsiooni raskusastmele ja haigustekitaja tundlikkusele (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Turuletulekujärgselt on registreeritud tõsiseid kõrvaltoimeid sealhulgas pöörduv entsefalopaatia (teadvuse häire, sealhulgas segasus, hallutsinatsioon, stuupor ja kooma), müokloonus, krambid (sealhulgas mittekonvulsiivne status epilepticus) ja/või neerupuudulikkus (vt lõik 4.8). Enamikel juhtudel esinesid need neerukahjustusega patsientidel, kellele manustati Cefepime Norameda´t suuremates annustes kui soovitatud.

Üldjuhul taandusid neurotoksilised nähud pärast ravi lõpetamist ja/või hemodialüüsi järgselt, kuigi on esinenud ka üksikuid surmajuhtumeid.

Clostridium difficile'ga seotud kõhulahtisusest (CDAD) on teatatud peaaegu kõigi antibakteriaalsete ravimite, sealhulgas ka Cefepime Norameda kasutamisel; see võib varieeruda kergest kõhulahtisusest kuni fataalse koliidini. CDAD võimalusega tuleb arvestada kõikidel patsientidel juhul kui pärast antibiootikumide kasutamist esineb kõhulahtisus. Oluline on patsiendi haiguste anamnees, kuna CDAD juhtudest on teatatud kuni kahe kuu jooksul pärast antibakteriaalsete ravimite manustamist. CDAD diagnoosi kahtluse või kinnitamise korral tuleb otsekohe katkestada antibiootikumide kasutamine, isegi kui see ei ole otseselt seotud C. difficile vastase raviga.

Nagu kõikide beeta-laktaamantibiootikumide puhul, tuleb enne tsefepiimravi alustamist kindlaks teha kas patsiendil on eelnevalt esinenud ülitundlikkusreaktsioone tsefepiimi, tsefalosporiinide, penitsilliinide või teiste ravimite suhtes. Penitsilliini allergia korral tuleb olla tähelepanelik võimalike ristallergia sümptomite tekkimise suhtes (vt lõik 4.3). Allergiliste sümptomite ilmnemisel tsefepiimi suhtes, tuleb ravi katkestada. Raskete ülitundlikkusreaktsioonide korral on vajalik esmaabi meetmete rakendamine.

Nagu teistegi antibiootikumide puhul, võib ka Cefepime Norameda kasutamisel suureneda mittetundlike mikroorganismide kasv. Superinfektsiooni tekkimisel ravi ajal tuleb rakendada vastavaid ravimeetmeid.

Juhul kui Cefepime Norameda´ga kasutatakse samaaegselt nefrotoksilisi ravimeid nt aminoglükosiide või potentseid diureetikume, tuleb hoolikalt jälgida neerufunktsiooni. Vajalik on happe-aluse tasakaalu jälgimine.

Eakad

Kliinilistes uuringutes on tsefepiimiga ravitud üle 6400 täiskasvanu, kellest 35% on üle 65-aastased ning 16% üle 75-aastased. Kliinilistes uuringutes manustati eakatele patsientidele tavalisi täiskasvanutele soovitatud annuseid. Kliiniline efektiivsus ja ohutus ravimi tavapäraste täiskasvanutele soovituslike annuste manustamisel eakatele normaalse neerufunktsiooniga patsientidele olid võrreldavad mitte-eakate täiskasvanute kliinilise efektiivsuse ja ohutusega.

Võrreldes nooremate patsientidega oli eliminatsiooni poolväärtusaeg mõõdukalt pikenenud ja neerukliirens aeglustunud. Neerukahjustuse korral on vajalik annuse kohandamine (vt lõik 4.2).

Tsefepiim elimineerub peamiselt neerude kaudu, mistõttu on neerukahjustusega patsientidel suurem risk toksiliste toimete tekkeks.

Kuna eakatel patsientidel võib suurema tõenäosusega esineda neerukahjustus, tuleb olla nendele annuse määramisel ettevaatlik ning jälgida neerufunktsiooni (vt lõigud 4.8 ja 5.2).

Eakatel neerukahjustusega patsientidel, kellel ei ole annuseid kohandatud, on esinenud tõsiseid kõrvaltoimeid sealhulgas pöörduv entsefalopaatia (teadvuse häire, sealhulgas segasus, hallutsinatsioon, stuupor ja kooma), müokloonus, krambid (sealhulgas mittekonvulsiivne status epilepticus) ja/või neerupuudulikkus (vt lõik 4.8).

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Harvadel juhtudel võib tsefepiimravi ajal anda Coombs'i test valepositiivse tulemuse (vt lõik 4.8). Uriini glükoosisisalduse määramise mitteensümaatilised meetodid võivad samuti anda valepositiivseid tulemusi. Samaaegsel lingudiureetikumide või aminoglükosiidide kasutamisel tuleb jälgida neerufunktsiooni.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilsus ja rasedus:

Tsefepiimi kasutamise ohutust rasedatel naistel ei ole tõestatud.

Loomkatsed ei viita otsestele ega kaudsetele reproduktiivtoksilistele toimetele (vt lõik 5.3).

Cefepime Norameda´t ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui tsefepiimravi on hädavajalik naise kliinilise seisundi tõttu.

Imetamine:

Tsefepiim eritub väga väikestes kogustes rinnapiima, mistõttu toimeid vastsündinule ei ole oodata.

Siiski tuleks ravi ajal rinnapiim välja pumbata ning ära visata.

Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid autojuhtimise ja masinate käsitsemise võime kohta ei ole teostatud.

Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on klassifitseeritud organsüsteemide klassi, MedDRA terminoloogia ja sageduste alusel järgmiselt: Väga sage (≤1/10), sage (≤1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≤1/1000 kuni <1/100), harv (≤1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed loetletud tõsiduse vähenemise järjekorras.

*Neid kõrvaltoimeid võib üldiselt pidada klassi kõrvaltoimeteks.

Cefepime Norameda ohutusprofiil on imikutel ja lastel sarnane täiskasvanutega. Kliinilistes uuringutes oli lööve kõige sagedasemaks ilmnenud kõrvaltoimeks, millel oli põhjuslik seos tsefepiimiga.

Üleannustamine

Tõsise üleannustamise korral, eriti neerukahjustusega patsientidel, saab tsefepiimi organismist elimineerida hemodialüüsiga. Peritoneaaldialüüsist ei ole kasu. Juhuslikku üleannustamist on ilmnenud neerukahjustusega patsientidel, kellele on manustatud suuri annuseid (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Üleannustamise sümptomid on entsefalopaatia (teadvuse häire, sealhulgas segasus, hallutsinatsioon, stuupor ja kooma), müokloonilised krambid ja neuromuskulaarne erutatus (vt lõik 4.8).

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised beetalaktaamantibiootikumid, neljanda põlvkonna tsefalosporiinid; ATC-kood: J01DE01

Toimemehhanism

Tsefepiimi toimemehhanism põhineb bakteri rakuseina inhibitsioonil (kasvufaasis) penitsilliini siduvate valkude nt transpeptidaaside inhibeerimise tulemusel. See on bakteritsiidse toime aluseks.

Farmakokineetiline/farmakodünaamiline suhe

Efektiivsus sõltub suuresti ajast, mille jooksul ravim ületab haigustekitaja minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (minimal inhibitory concentration - MIC).

Resistentsusmehhanismid

Tsefepiimi resistentsus tekib järgmiste mehhanismide tõttu:

Beetalaktamaaside inhibitsioon. Teatud beetalaktamaasid (eriti laiatoimelised beetalaktamaasid), mis ilmnevad näiteks Escherichia coli või Klebsiella pneumoniae tüvedes, võivad hüdrolüüsida tsefepiimi.

PBP-de (penitsilliini siduv valk) vähenenud afiinsus tsefepiini suhtes: pneumokokkide ja streptokokkide omandatud resistentsus tekib mutatsiooni tagajärjel PBP-de muundumise tõttu; põhjustades seejuures uute PBP-de moodustumise (millel on vähenenud afiinsus tsefepiimi suhtes) resistentsust metitsilliin(oksatsilliin)-resistentste stafülokokkide suhtes.

Tsefepiimi ebapiisav penetratsioon läbi gramnegatiivsete bakterite rakuseina võib põhjustada ebapiisavat PBP inhibitsiooni.

Efflux-pumbad võivad tsefepiimi aktiivselt rakust välja transportida.

Tsefepiimi ja teiste tsefalosporiinide ja penitsilliini vahel võib esineda osaline või täielik ristresistentsus.

Tulemusnäitajad

Tsefepiimi on testitud kasutades standardlahjenduste seeriaid. Tundlike ja resistentsete bakterite suhtes on määratud järgmised minimaalsed inhibeerivad kontsentratsioonid:

EUCAST (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing) tulemused

*Stafülokokkide jaoks kasutati oksatsilliini testide tulemusi. Metitsilliin (oksatsilliin) resistentseid stafülokokke hinnati kui tsefalosporiinidele resistentseid baktereid.

**Põhineb peamisel seerumi farmakokineetikal.

Tundlikkus

Erinevate liikide puhul võib omandatud resistentsuse levimine geograafiliselt ja ajaliselt varieeruda. Selle tõttu on vajalik kohalike andmete olemasolu resistentsuse kohta, seda eriti raskete infektsioonide adekvaatse ravi teostamiseks. Juhul kui kohalik info resistentsuse kohta tekitab kahtlusi tsefepiimi efektiivsuse suhtes, tuleb ravi osas nõu pidada vastava spetsialistiga. Raskete infektsioonide korral ning ravi ebaõnnestumise korral on eriti oluline panna õige mikrobioloogiline diagnoos määrates haigustekitaja ja selle tundlikkus tsefepiimi suhtes.

Tavapäraselt tundlikud tüved

Gram-positiivsed aeroobid

Staphylococcus aureus (penitsilliin-tundlik)°

Streptococcus pneumoniae (sh penitsilliin-resistsentsed tüved)

Streptococcus pyogenes°

Gram-negatiivsed aeroobid

Acinetobacter baumannii

Citrobacter freundii

Enterobacter aerogenes

Enterobacter cloacae

Escherichia coli%

Haemophilus influenzae°

Klebsiella oxytoca%

Klebsiella pneumoniae%

Moraxella catarrhalis°

Morganella morganii

Proteus mirabilis%

Proteus vulgaris

Pseudomonas aeruginosa #1

Serratia liquefaciens°

Serratia marcescens

Omandatud resistentsusega tüved, mis võivad põhjustada kasutamisel probleeme

Gram-positiivsed aeroobid

Staphylococcus aureus 3

Staphylococcus epidermidis+

Staphylococcus haemolyticus+

Staphylococcus hominis+

Gram-negatiivsed aeroobid

Stenotrophomonas maltophilia+

Resistentsed tüved

Gram-positiivsed aeroobid

Enterococcus spp.

Listeria monocytogenes

Staphylococcus aureus (metitsilliin-resistentne)

Anaeroobid

Bacteroides fragilis

Clostridium difficile

Teised mikroorganismid

Chlamydia spp.

Chlamydophila spp.

Legionella spp.

Mycoplasma spp.

° Selle tabeli avalikustamisel puudusid andmed käesoleva aja andmete kohta. Info tundlikkuse kohta on oletatav põhinedes kirjandusele, ravipraktikale ja terapeutilistele soovitustele.

+ Resistentsuse määr on üle 50% vähemalt ühes regioonis.

# Intensiivravi osakondades on resistentsuse määr >10%.

Farmakokineetilised omadused

1. % Laiatoimelised beetalaktamaasi tootvad tüved on alati resistentsed. 3 Resistentsuse määr ambulatoorsete haigete hulgas on <10%.
2. Üksikutel patsientide erigruppidel (nt tsüstilise fibroosiga patsiendid) on resistentsuse määr >10%.

Tsefepiimi farmakokineetlised omadused on lineaarsed 250 mg kuni 2 g annuse intravenoossel ning 500 mg kuni 2 g intramuskulaarsel manustamisel; olenevalt ravi kestusest need ei erine.

Imendumine:

Enamjaolt imendub tsefepiim intramuskulaarse manustamise korral täielikult. Pärast 2 g annuse manustamist intravenoosselt 30 minuti jooksul saavutati maksimaalne plasmakontsentratsioon (CMAX) 126…193 mikrogrammi/ml- sama annuse intramuskulaarsel manustamisel oli see 57,5 mikrogrammi/ml.

Jaotumine:

Tsefepiim jaotub hästi kehavedelike- ja kudede vahel.

Tsefepiimi jaotumine kudedes ei varieeru kui manustatav annus on vahemikus 250 mg kuni 2 g. Keskmine püsikontsentratsiooni jaotusruumala on 18 l. Ravimi intravenoossel manustamisel tervetele vabatahtlikele annuses kuni 2 g 8-tunniste intervallidega 9 päeva jooksul, ei täheldatud ravimi kumuleerumist.

Tsefepiim seondub plasmavalkudega <19% ning ei sõltu plasmakontsentratsioonist. Keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 2 tundi.

Metabolism:

Tsefepiim metaboliseerub vähesel määral. Esmane metaboliit uriinis on N-metüülpürrolidiin-oksiid (tertsiaarne amiid), mis moodustab vaid 7% manustatud annusest.

Eritumine:

Keskmine kogukliirens on 120 ml/min. Tsefepiimi keskmine renaalne kliirens on 110 ml/min, mis viitab sellele, et tsefepiim eritub peaaegu täielikult uriiniga, peamiselt glomerulaarfiltratsiooni teel. Tsefepiim on uriinist muutumatul kujul tuvastatav 85% ulatuses manustatud annusest, mistõttu

tsefepiimi kontsentratsioon uriinis on kõrge. 500 mg tsefepiimi intravenoossel manustamisel, ei olnud tsefepiim enam seerumist tuvastatav 12 tunni pärast ning uriinist 16 tunni pärast.

Eakad:

Tsefepiimi jaotumist on uuritud eakatel (üle 65-aastased) mees- ja naispatsientidel. Kuigi eakatel patsientidel täheldati eliminatsiooni poolväärtusaja vähest pikenemist ja renaalse kliirensi aeglustumist, on ohutus ja efektiivsus eakatel võrreldav täiskasvanutega. Annuse kohandamine on vajalik neerukahjustuse korral (vt lõik 4.2 „Neerukahjustusega patsiendid“ ja lõik 4.4 „Eakad“).

1 g annuse ühekordsel manustamisel on tsefepiimi kineetika tsüstilise fibroosiga ja maksakahjustusega patsientidel muutumatu, mistõttu ei ole annuse kohandamine vajalik.

Lapsed:

Tsefepiimi farmakokineetikat on uuritud 2-kuustel kuni 16-aastastel patsientidel. Ravimit manustati üksikannusena 50 mg/kg kehakaalu kohta (intravenoosne infusioon või intramuskulaarne manustamine) või korduval manustamisel annuses 50 mg/kg iga 8…12 tunni järel vähemalt 48 tunni jooksul.

Imendumine: tsefepiimi keskmine plasmakontsentratsioon pärast algannuse manustamist oli sarnane püsikontsentratsiooniga. Ravimi korduval manustamisel täheldati ravimi vähest kumuleerumist. Intramuskulaarse manustamise järgselt saavutati maksimaalne plasmakontsentratioon 68 mikrogrammi/ml 0,75 tundi pärast manustamist. 8 tundi pärast intramuskulaarset manustamist oli keskmine tasakaalukontsentratsioon 6,0 mikrogrammi/ml.

Eliminatsioon: Pärast üksikannuse manustamist (i.v) oli keskmine kogukliirens 3,3 ml/min/kg kehakaalu kohta ning jaotusruumala oli 0,3 l/kg. Keskmine eliminatsiooni poolestusaeg oli 1,7 tundi. 60,4% manustatud annusest tuvastati uriinis muutumatul kujul. Tsefepiim eritub peamiselt neerude kaudu ning keskmine renaalne kliirens on 2,0 ml/min/kg. Pärast algannuse manustamist ning pärast 8…12 tunnise intervalliga manustamist olid farmakokineetilised parameetrid imikutel ja lastel samad. Farmakokineetilisi erinevusi erinevas vanuses lastel (2 kuud kuni 12 aastat) või poistel ja tüdrukutel ei esinenud.

Neerukahjustus:

Erineva neerukahjustuse raskusastmega patsientidel läbiviidud uuringud on näidanud, et neerukahjustuse korral on eliminatsiooni poolestuseaeg olulisel määral pikenenud. Neerukahjustusega patsientidel esineb lineaarne seos keha kogukliirensi ja kreatiniini kliirensi vahel. Dialüüsipatsientidel (nii hemodialüüsi kui ambulatoorse peritoneaaldialüüsi korral) on poolestuaeg 13…19 tundi.

Prekliinilised ohutusandmed

Ohutuse, farmakoloogia, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja toksilisuse uuringutest saadud mittekliinilised andmed ei viita reproduktsiooni- ja arengutoksilisusele.

Pikaaegseid loomkatseid kartsinogeensuse uurimiseks ei ole teostatud.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

L-arginiin

Sobimatus

Cefepime Norameda lahust ei tohi segada järgmiste antibiootikumidega: metronidasool, vankomütsiin, gentamütsiin, tobramütsiinsulfaat või netilmitsiinsulfaat; võib esineda füüsiline või keemiline sobimatus. Juhul kui on näidustatud samaaegne ravi, tuleb neid ravimeid manustada eraldi.

Kui ravimipakend võimaldab, tuleb kõiki parenteraalseid ravimeid visuaalselt inspekteerida võimalike osakeste sisalduse osas.

Seda ravimit ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

Kõlblikkusaeg

21 kuud.

Lahustatud ravim:

Kui preparaadi manustamiskõlblikuks muutmise meetod ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada.

Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 12 tunni jooksul temperatuuril 20…25⁰C või 24 tunni jooksul temperatuuril 2…8⁰C. Sellest erinevate ravimi säilitamisaegade ning - tingimuste eest vastutab kasutaja.

Säilitamise eritingimused

Valmisravim: Hoida temperatuuril kuni 30°C. Hoida viaal välispakendis, valguse eest kaitstult.

Lahustatud ja lahjendatud ravimi säilitustingimusi vt lõik 6.3.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Cefepime Norameda, 1 g süste- või infusioonilahuse pulber on saadaval läbipaistvas III tüüpi klaasist viaalis, mis on suletud elastomeerist korgiga ning äratõmmatava „flip-off“ kaanega; mõeldud ühekordseks annuseks.

Pakendi suurus: 1 või 50 viaali.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

See ravim on mõeldud ühekordseks kasutamiseks.

Intravenoosne manustamine:

Intravenoosse süste korral lahustada ampulli sisu 5 või 10 ml süsteveega, 5% glükoosi süstelahusega või 0,9%-lise naatriumkloriidi lahusega vastavalt allolevale tabelile. Valmistatud lahus tuleb süstida aeglaselt, 3…5 minuti jooksul, otse veeni või infusioonisüsteemi kanüüli, samal ajal kui patsiendile infundeeritakse sobilikku intravenoosset lahust.

Intravenoosse infusiooni korral tuleb pulber lahustada samamoodi nagu intravenoosse süste korral. Vajalik kogus valmistatud lahust lisada intravenoosse infusiooni konteinerisse koos sobiliku intravenoosse infusiooni lahusega.

Lahustatud Cefepime Norameda lahus on sobilik järgmiste lahustega: steriilne süstevesi, 0,9% naatriumkloriidi lahus, 5% dekstroosi lahus, 10% dekstroosi lahus, M/6 naatriumlaktaadi lahus, 5% dekstroosi ja 0,9% naatriumkloriidi lahus, Ringer laktaadi ja 5% dekstroosi lahus ning Ringer laktaadi lahus. Pärast sobiliku infusioonilahusega segamist ei tohi lahjendatud lahust hoida kauem kui 1 tund temperatuuril 20…26⁰C.

Intramuskulaarne manustamine:

Cefepime Norameda tuleb valmistada mõne järgmise lahusega: süstevesi, 0,9% naatriumkloriidi lahus, 5% glükoosi lahus. Kui Cefepime Norameda´t võib valmistada ka 0,5 või 1%-lise lidokaiinilahusega,

ei ole see üldiselt vajalik, kuna intramuskulaarne manustamine ei põhjusta valu või vaid väikest valu. Lidokaiiniga lahjendatud lahus tuleb manustada otsekohe pärast valmistamist.

Lahustamisjuhised on toodud järgmises tabelis:

Valmistatud lahus tuleb manustada ligikaudu 30 minuti jooksul.

Sobimatus vt lõik 6.2.

Kontrollige viaali visuaalselt enne manustamist. Seda tohib kasutada vaid juhul kui lahus on osakeste vaba.

Kasutage ainult selgeid lahuseid.

Nagu ka teised tsefalosporiinid, võib ka tsefepiimi lahus sõltuvalt säilitustingimustest omandada merevaigukollase värvuse. Sellel puudub negatiivne mõju ravimi toimele.

Hävitamine:

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

UAB Norameda

Meistrų8a, LT-02189 Vilnius

Leedu

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 19.12.2012

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 06.12.2017

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

detsember 2017