Cymbalta

 

Cymbalta

duloksetiin

Kokkuvõte üldsusele

 

Mis on Cymbalta?

Cymbalta on ravim, mis sisaldab toimeainena duloksetiini. Seda turustatakse gastroresistentsete

kapslitena (valge-sinised 30 mg, rohe-sinised 60 mg). Gastroresistentne tähendab, et kapslid

lagunevad mitte maos, vaid alles sooles. See takistab toimeaine hävimist maohappe toimel.

Milleks Cymbaltat kasutatakse?

Cymbaltat kasutatakse järgmiste haiguste ravimiseks täiskasvanutel:

• raske depressioon;

• valu, mida põhjustab diabeetiline perifeerne neuropaatia (jäsemete närvikahjustus, mida võib

esineda diabeediga patsientidel);

• generaliseerunud ärevushäire (pikaaegne ärevus või närvilisus argielu asjade pärast).

Seda ravimit saab üksnes retsepti alusel.

Kuidas Cymbaltat kasutatakse?

Raske depressiooni raviks on Cymbalta soovituslik annus 60 mg üks kord päevas. Ravivastus tekib

tavaliselt kahe kuni nelja nädala jooksul. Patsiendid, kellel tekib Cymbaltale ravivastus, peavad

jätkama ravimi võtmist mitu kuud, et ennetada haiguse taastumist; samuti peavad ravimi võtmist

jätkama patsiendid, kellel on varem olnud korduvaid depressiooniepisoode.

Diabeetilise neuropaatilise valu raviks on soovitatav annus 60 mg üks kord ööpäevas, kuid mõnel

patsiendil võib olla vaja suuremat annust, 120 mg ööpäevas. Ravivastust tuleb regulaarselt hinnata.

Generaliseerunud ärevushäire raviks on soovitatav algannus 30 mg üks kord ööpäevas, kuid annust

võib olenevalt patsiendi ravivastusest suurendada 60, 90 või 120 mg-ni ööpäevas. Enamik patsiente

vajab ravimit annuses 60 mg ööpäevas. Patsiendid, kellel on samuti raske depressioon, peavad

alustama annusega 60 mg üks kord ööpäevas. Patsiendid, kellel tekib Cymbaltale ravivastus, peavad

jätkama ravimi võtmist mitu kuud, et ennetada haiguse taastumist.

Ravi katkestamisel tuleb Cymbalta annust vähendada järk-järgult.

Kuidas Cymbalta toimib?

Cymbalta toimeaine duloksetiin on serotoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitor. See pärsib

neurotransmitterite 5-hüdroksütrüptamiini (serotoniin) ja noradrenaliini tagasihaaret peaaju ja seljaaju

närvirakkudesse. Neurotransmitterid on keemilised ained, mis vahendavad närvirakkude vahelisi

signaale. Nende tagasihaarde pärssimisega suurendab duloksetiin neurotransmitterite arvu

närvirakkude vahel, suurendades seega närvirakkude signaalivahetust. Et need neurotransmitterid

osalevad hea meeleolu säilitamises ja valutunde vähendamises, võib nende närvirakkudesse

tagasihaarde pärssimine leevendada depressiooni, ärevuse ja neuropaatilise valu sümptomeid.

Kuidas Cymbaltat uuriti?

Raske depressiooni uuringutes võrreldi Cymbaltat platseeboga (näiva ravimiga) kaheksas

põhiuuringus, milles osales kokku 2544 patsienti. Kuues uuringus käsitleti depressiooni ravi ja

mõõdeti sümptomite muutumist kuni kuue kuu jooksul. Ülejäänud kahes uuringus vaadeldi, mis aja

jooksul sümptomid taastusid patsientidel, kellel oli esialgu tekkinud Cymbaltale ravivastus, sealhulgas

288 patsiendil, kellel oli esinenud kuni viie aasta jooksul korduvaid depressiooniepisoode.

Neuropaatilise valu uuringus võrreldi Cymbaltat platseeboga kahes 12 nädalat kestnud uuringus,

milles osales 809 diabeediga täiskasvanud patsienti. Efektiivsuse põhinäitaja oli valu tugevuse muutus

nädalas.

Generaliseerunud ärevushäire ravis võrreldi Cymbaltat platseeboga viies uuringus, milles osales kokku

2337 patsienti. Neljas uuringus käsitleti häire ravi, mõõtes sümptomite vähenemist 9–10 nädala järel.

Viiendas uuringus vaadeldi, mis aja jooksul tekkisid sümptomid uuesti. Uuringus osales 429 patsienti,

kellel oli esialgu tekkinud Cymbaltale ravivastus.

Milles seisneb uuringute põhjal Cymbalta kasulikkus?

Kuigi depressiooniuuringute tulemused varieerusid, oli Cymbalta efektiivsem kui platseebo neljas

uuringus. Mõlemas uuringus, kus heakskiidetud annuses Cymbaltat võrreldi platseeboga, oli Cymbalta

efektiivsem. Cymbaltat saanud patsientidel kulus sümptomite taastumiseni rohkem aega kui platseebot

saanud patsientidel.

Diabeetilise neuropaatilise valu ravis vähendas Cymbalta valu efektiivsemini kui platseebo. Mõlemas

uuringus vähenes valu alates ravi esimesest nädalast kuni 12 nädala jooksul.

Generaliseerunud ärevushäire ravis oli Cymbalta häire ravis ja haiguse taastumise ennetamisel samuti

efektiivsem kui platseebo.

Mis riskid Cymbaltaga kaasnevad?

Cymbalta kõige sagedamad kõrvalnähud (esinenud enam kui 1 patsiendil 10st) on iiveldus, peavalu,

suukuivus, unisus ja peapööritus. Enamik neist olid kerged või mõõdukad, tekkisid ravi alguses ja ravi

jätkudes leevendusid. Cymbalta kohta teatatud kõrvalnähtude täieliku loetelu leiate pakendi infolehelt.

Cymbaltat ei tohi kasutada patsiendid, kes võivad olla duloksetiini või selle ravimi mis tahes muu

koostisaine suhtes ülitundlikud (allergilised). Cymbaltat ei tohi kasutada koos monoaminooksüdaasi

inhibiitorite (teist liiki antidepressandid), fluvoksamiini (samuti antidepressant) ega tsiprofloksatsiini

või enoksatsiiniga (antibiootikumide liigid). Cymbaltat ei tohi kasutada ka patsiendid, kellel on teatud

liiki maksahaigus või raske neeruhaigus. Ravimata hüpertensiooniga (kõrge vererõhk) patsientidel ei

tohi ravi alustada hüpertensiivse kriisi (vererõhu ootamatu ohtlik tõus) tekkimise riski tõttu. Nagu

muudegi antidepressantide korral, on Cymbaltat kasutanud patsientidel täheldatud üksikjuhtudel

suitsiidimõtteid ja suitsidaalset käitumist, eelkõige depressiooniravi algusnädalatel. Kui Cymbaltat

kasutaval patsiendil tekivad mis tahes ajal rõhuvad mõtted või tunded, peab ta sellest teatama kohe

arstile.

Miks Cymbalta heaks kiideti?

Inimravimite komitee otsustas, et Cymbalta kasulikkus on suurem kui sellega kaasnevad riskid, ning

soovitas anda ravimi müügiloa.

Muu teave Cymbalta kohta

Euroopa Komisjon andis Cymbalta müügiloa, mis kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil,

ettevõttele Eli Lilly Nederland BV 17. detsembril 2004. Müügiluba on tähtajatu.

Kokkuvõtte viimane uuendus: 12-2009.