Ciprofloxacin olainfarm - õhukese polümeerikattega tablett (250mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Ciprofloxacin Olainfarm, 250 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Ciprofloxacin Olainfarm, 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Ciprofloxacin Olainfarm 250 mg:
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 291,50 mg tsiprofloksatsiinvesinikkloriidmonohüdraati, mis vastab 250 mg tsiprofloksatsiinile.
Ciprofloxacin Olainfarm 500 mg:
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 583 mg tsiprofloksatsiinvesinikkloriidmonohüdraati, mis vastab 500 mg tsiprofloksatsiinile.
INN: Ciprofloxacinum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
Ciprofloxacin Olainfarm 250 mg:
Valged või kollakad, 11 mm ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega poolitusjoonega tabletid, märgisega “4” ühel poolel.
Ciprofloxacin Olainfarm 500 mg:
Valged või kollakad, 19,1 x 7,6 mm piklikud, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega poolitusjoonega tabletid, märgisega “5” ühel poolel.
Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Tsiprofloksatsiini tabletid on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks (vt lõigud 4.4 ja 5.1). Enne raviga alustamist tuleb erilist tähelepanu pöörata olemasolevale informatsioonile tsiprofloksatsiini resistentsuse kohta.
Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.
Täiskasvanud
Gramnegatiivsetest bakteritest põhjustatud alumiste hingamisteede infektsioonid:
- kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ägenemine,
- bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi või bronhektaasia korral,
- pneumoonia.
Krooniline mädane keskkõrvapõletik.
Kroonilise sinusiidi ägenemine, eriti kui need on põhjustatud gramnegatiivsetest bakteritest.
Kuseteede infektsioonid.
Gonokokkidest põhjustatud uretriit ja tservitsiit. Epididümiit-orhiit, sh Neisseria gonorrhoeae põhjustatud juhud. Väikevaagnapõletik, sh Neisseria gonorrhoeae põhjustatud juhud.
Ülaltoodud suguteede põletiku korral, kui haigustekitajana on oletatavalt või teadaolevalt Neisseria gonorrhoeae, on eriti oluline saada kohalikku informatsiooni tsiprofloksatsiini resistentsuse esinemise kohta ning kinnitada tundlikkus laboratoorsete analüüside alusel.
Mao-sooletrakti infektsioonid (nt reisikõhulahtisus). Kõhuõõne infektsioonid.
Gramnegatiivsete bakterite põhjustatud naha ja pehmete kudede infektsioonid. Pahaloomuline väliskõrvapõletik.
Luude ja liigeste infektsioonid.
Infektsioonide ravi neutropeeniaga patsientidel. Infektsioonide profülaktika neutropeeniaga patsientidel.
Neisseria meningitidis’e põhjustatud invasiivsete infektsioonide profülaktika. Siberi katku kopsuvorm (kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi).
Lapsed
Pseudomonas aeruginosa põhjustatud bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi korral. Kuseteede tüsistunud infektsioonid ja püelonefriit.
Siberi katku kopsuvorm (kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi).
Vajadusel võib tsiprofloksatsiini kasutada lastel ja noorukitel raskete infektsioonide raviks.
Ravi võivad alustada ainult arstid, kellel on laste ja noorukite tsüstilise fibroosi ja/või raskete infektsioonide ravi kogemusi (vt lõigud 4.4 ja 5.1).
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Annuse suuruse määravad infektsiooni näidustus, selle raskusaste ja koht, haigustekitaja(te) tundlikkus tsiprofloksatsiini suhtes, patsiendi neerufunktsioon ning lastel ja noorukitel kehakaal.
Ravi kestus sõltub haiguse raskusest ning selle kliinilisest ja bakterioloogilisest kulust. Teatud bakterite (nt Pseudomonas aeruginosa, Acinetobacter või Staphylococci) põhjustatud
infektsioonide ravi puhul võib tekkida vajadus tsiprofloksatsiini suuremate annuste ning teiste sobivate antibakteriaalsete preparaatide samaaegse manustamise järele.
Teatud infektsioonide (nt väikevaagnapõletik, kõhuõõne infektsioonid, infektsioonid neutropeeniaga patsientidel ning luude ja liigeste infektsioonid) ravi puhul võib sõltuvalt haigustekitajast ilmneda vajadus teiste sobivate antibakteriaalsete preparaatide samaaegse manustamise järele.
Täiskasvanud
Näidustused |
| Ööpäevane annus | Ravi kogukestus (võib | |
|
| mg-des | sisaldada esialgset | |
|
|
| parenteraalset ravi | |
|
|
| tsiprofloksatsiiniga) | |
|
|
|
| |
Alumiste hingamisteede infektsioonid | 500…750 mg kaks | 7...14 päeva | ||
|
| korda ööpäevas |
| |
|
|
|
| |
Ülemiste | Kroonilise sinusiidi | 500…750 mg kaks | 7...14 päeva | |
hingamisteede | ägenemine | korda ööpäevas |
| |
infektsioonid |
|
|
| |
Krooniline mädane | 500…750 mg kaks | 7...14 päeva | ||
| ||||
| keskkõrvapõletik | korda ööpäevas |
| |
|
|
|
| |
| Pahaloomuline | 750 mg kaks korda | 28 päeva kuni 3 kuud | |
| väliskõrvapõletik | ööpäevas |
| |
|
|
|
|
Kuseteede | Tüsistumata tsüstiit | 250…500 mg kaks | 3 päeva |
infektsioonid |
| korda ööpäevas |
|
|
|
|
|
|
| Premenopausaalsetel naistel võib kasutada | |
|
| ühekordset 500 mg annust | |
|
|
|
|
| Tüsistunud tsüstiit, | 500 mg kaks korda | 7 päeva |
| tüsistumata püelonefriit | ööpäevas |
|
|
|
|
|
| Tüsistunud püelonefriit | 500…750 mg kaks | Vähemalt 10 päeva, |
|
| korda ööpäevas | mõningatel juhtudel võib |
|
|
| kasutada rohkem kui 21 |
|
|
| päeva (nt abstsess) |
|
|
|
|
| Prostatiit | 500…750 mg kaks | 2...4 nädalat (äge) kuni |
|
| korda ööpäevas | 4...6 nädalat (krooniline) |
|
|
|
|
Suguelundite | Gonokokiline uretriit ja | 500 mg ühekordse | 1 päev (üksikannus) |
infektsioonid | tservitsiit | annusena |
|
|
|
|
|
| Epididümiit-orhiit ja | 500…750 mg kaks | Vähemalt 14 päeva |
| väikevaagnapõletik | korda ööpäevas |
|
|
|
|
|
Mao-sooletrakti | Bakteriaalsete patogeenide (sh | 500 mg kaks korda | 1 päev |
ning kõhuõõne | Shigella spp, kuid mitte | ööpäevas |
|
infektsioonid | Shigella dysenteriae 1. tüüp) |
|
|
| põhjustatud kõhulahtisus ning |
|
|
| raske “reisijate kõhulahtisuse” |
|
|
| empiiriline ravi |
|
|
|
|
|
|
| Shigella dysenteriae 1. tüübi | 500 mg kaks korda | 5 päeva |
| põhjustatud kõhulahtisus | ööpäevas |
|
|
|
|
|
| Vibrio cholerae põhjustatud | 500 mg kaks korda | 3 päeva |
| kõhulahtisus | ööpäevas |
|
|
|
|
|
| Kõhutüüfus | 500 mg kaks korda | 7 päeva |
|
| ööpäevas |
|
|
|
|
|
| Gramnegatiivsete bakterite | 500...750 mg kaks | 5...14 päeva |
| põhjustatud kõhuõõne | korda ööpäevas |
|
| infektsioonid |
|
|
|
|
|
|
Naha ja pehmete kudede infektsioonid | 500...750 mg kaks | 7...14 päeva | |
|
| korda ööpäevas |
|
|
|
| |
Luude ja liigeste infektsioonid | 500...750 mg kaks | Maksimaalselt 3 kuud | |
|
| korda ööpäevas |
|
|
|
| |
Infektsioonide ravi või profülaktika neutropeeniaga | 500...750 mg kaks | Ravi tuleb jätkata | |
patsientidel tuleb tsiprofloksatsiini manustada koos | korda ööpäevas | neutropeenia | |
sobivate antibakteriaalse(te) ravimi(te)ga vastavalt |
| taandumiseni | |
kohalikule juhisele |
|
|
|
|
|
| |
Neisseria meningitidis’e põhjustatud invasiivsete | 500 mg ühekordse | 1 päev (ühekordne | |
infektsioonide profülaktika | annusena | annus) | |
|
|
| |
Siberi katku kopsuvormi kokkupuutejärgne | 500 mg kaks korda | 60 päeva pärast Bacillus | |
profülaktika ja ravi isikutel, kes on võimelised ravi | ööpäevas | anthracis’ega | |
suukaudselt manustama, kui see on kliiniliselt |
| kokkupuute kinnitust | |
vajalik. |
|
|
|
Ravimi manustamisega tuleb pärast arvatavat või |
|
| |
kindlat kokkupuudet alustada nii kiiresti kui |
|
| |
võimalik. |
|
|
|
|
|
|
|
Lapsed ja noorukid
Näidustus | Ööpäevane annus mg- | Ravi kogukestus (võib |
| des | sisaldada esialgset |
|
| parenteraalset ravi |
|
| tsiprofloksatsiiniga) |
|
|
|
Tsüstiline fibroos | 20 mg/kg kohta kaks | 10...14 päeva |
| korda ööpäevas kuni |
|
| maksimaalselt 750 mg |
|
| annuse kohta. |
|
|
|
|
Kuseteede tüsistunud infektsioonid ja püelonefriit | 10...20 mg/kg kohta | 10...21 päeva |
| kaks korda ööpäevas |
|
| kuni maksimaalselt |
|
| 750 mg annuse kohta. |
|
|
|
|
Siberi katku kopsuvormi kokkupuutejärgne | 10...15 mg/kg kohta | 60 päeva pärast Bacillus |
profülaktika ja ravi isikutel, kes on võimelised ravi | kaks korda ööpäevas | anthracis`èga |
suukaudselt manustama, kui see on kliiniliselt | kuni maksimaalselt | kokkupuute kinnitust |
vajalik. | 500 mg annuse kohta. |
|
Ravimi manustamisega tuleb pärast arvatavat või |
|
|
kindlat kokkupuudet alustada nii kiiresti kui |
|
|
võimalik. |
|
|
|
|
|
Teised rasked infektsioonid | 20 mg/kg kohta kaks | Vastavalt infektsioonide |
| korda ööpäevas kuni | tüübile |
| maksimaalselt 750 mg |
|
| annuse kohta. |
|
|
|
|
Eakad patsiendid
Eakatele patsientidele manustatav annus peab olema vastavuses haiguse raskusastme ja patsiendi kreatiniini kliirensiga.
Neeru- ja maksafunktsiooni häired
Soovituslikud alg- ja säilitusannused häirunud neerufunktsiooniga patsientidele:
Kreatiniini kliirens | Seerumi kreatiniin | Suukaudne annus |
[ml/min/1,73 m²] | [mikromol/l] | [mg] |
|
|
|
> 60 | < 124 | Vaata tavaline annustamine |
|
|
|
30...60 | 124…168 | 250…500 mg iga 12 tunni järel |
|
|
|
< 30 | > 169 | 250…500 mg iga 24 tunni järel |
|
|
|
Hemodialüüsi patsiendid | > 169 | 250…500 mg iga 24 tunni järel (pärast |
|
| dialüüsi) |
|
|
|
Peritoneaaldialüüsi patsiendid | > 169 | 250…500 mg iga 24 tunni järel |
|
|
|
Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Annustamist neeru- ja/või maksafunktsiooni kahjustusega lastele ei ole uuritud.
Manustamisviis
Tabletid tuleb neelata alla ilma närimata, koos vedelikuga. Neid võib võtta sõltumata söögiaegadest. Ravimi võtmisel tühja kõhuga imendub toimeaine kiiremini. Tsiprofloksatsiini tablette ei tohi võtta koos piimatoodetega (nt piim, jogurt) või mineraalainetega rikastatud puuviljamahladega (nt kaltsiumiga rikastatud apelsinimahl) (vt lõik 4.5).
Rasketel juhtudel või kui patsient ei ole võimeline tablette võtma (nt enteraalsel toitmisel patsient) soovitatakse alustada tsiprofloksatsiini veenisisese manustamisega kuni ravimi suukaudne annustamine on võimalik.
Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine, teiste kinoloonide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Tsiprofloksatsiini ja tisanidiini samaaegne manustamine (vt lõik 4.5).
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Rasked infektsioonid ning grampositiivsete ja anaeroobsete patogeenide põhjustatud segainfektsioonid
Tsiprofloksatsiin monoteraapia ei sobi raskete ning oletatavalt grampositiivsete või anaeroobsete patogeenide põhjustatud infektsioonide raviks. Sellistel juhtudel tuleb tsiprofloksatsiini manustada koos teiste sobivate antibakteriaalsete preparaatidega.
Streptokokk-infektsioonid (sh Streptococcus pneumoniae)
Väikese efektiivsuse tõttu ei soovitata tsiprofloksatsiini streptokokk-infektsioonide ravis kasutada.
Suguteede infektsioonid
Epididümiit-orhiiti ja väikevaagnapõletikku võib tekitada fluorokinoloon-resistentne Neisseria gonorrhoeae. Kui tsiprofloksatsiin-resistentset Neisseria gonorhoeae`d ei saa välistada, tuleb tsiprofloksatsiini manustada koos teiste sobivate antibakteriaalsete preparaatidega. Kui kolmanda ravipäeva järel ei ole kliinilist paranemist märgata, tuleb ravi uuesti üle vaadata.
Kõhuõõne infektsioonid
Andmed tsiprofloksatsiini efektiivsuse kohta kõhuõõne infektsioonide postoperatiivses ravis on piiratud.
Reisikõhulahtisus
Tsiprofloksatsiini valiku puhul tuleb arvestada teavet külastatava riigi oluliste patogeenide resistentsuse kohta tsiprofloksatsiini suhtes.
Luude ja liigeste infektsioonid
Sõltuvalt mikrobioloogilise analüüsi tulemustest tuleb tsiprofloksatsiini kasutada kombinatsioonis teiste antibakteriaalsete preparaatidega.
Siberi katku kopsuvorm
Ravimi kasutamine inimestel põhineb in vitro tundlikkuse ja katseloomadelt saadud andmetel ning lisaks inimestelt saadud piiratud andmetel. Raviarstid peavad tutvuma riiklike ja/või rahvusvaheliste juhenditega siberi katku ravi kohta.
Lapsed
Tsiprofloksatsiini kasutamisel lastel ja noorukitel tuleb järgida kohalikke ravijuhiseid. Ravi tsiprofloksatsiiniga võivad alustada ainult arstid, kellel on kogemusi tsüstilise fibroosi ja/või raskete infektsioonide ravis lastel ja noorukitel.
Katsetes noorloomadega selgus, et tsiprofloksatsiin võib põhjustada kandvate liigeste artropaatiat. Lastel läbi viidud randomiseeritud topeltpimeda tsiprofloksatsiini uuringu (tsiprofloksatsiin: n=335, keskmine vanus = 6,3 aastat; võrdlusrühm: n=349, keskmine vanus=6,2 aastat; vanuse vahemik = 1 kuni 17 aastat) ohutusandmete põhjal oli ravimiga arvatavalt seotud artropaatia (hinnatud liigesega seotud kliiniliste nähtude ja sümptomite põhjal) juhtude sagedus +42 päeval 7,2 % ja 4,6 %. Üheaastasel jälgimisel oli ravimiga seotud artropaatia sagedus vastavalt 9,0 % ja 5,7 %. Ravimiga arvatavalt seotud artropaatia juhtude sagenemine aja jooksul ei olnud rühmade vahel statistiliselt oluline. Ravi tuleb alustada vaid kasu ja riskide hoolika kaalumise järel, arvestades liigese ja/või ümbritsevate kudedega seotud kõrvaltoimete võimalust.
Bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi korral
Kliinilised uuringud on hõlmanud 5..17-aastaseid lapsi ja noorukeid. 1…5-aastaste laste ravimises on olemasolev kogemus piiratud.
Kuseteede tüsistunud infektsioonid ja püelonefriit
Kuseteede infektsioonide puhul tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga kaaluda juhul, kui teisi ravimeid ei saa kasutada. Ravi peab põhinema mikrobioloogilise analüüsi tulemustel.
Kliinilistes uuringutes on osalenud 1…17-aastased lapsed ja noorukid.
Teised spetsiifilised rasked infektsioonid
Teised rasked infektsioonid vastavalt kohalikele ravijuhistele või pärast hoolikat kasu-riski hindamist, kui teisi ravimeid ei saa kasutada või konventsionaalse ravi ebaõnnestumise järel ning kui mikrobioloogiline analüüs saab õigustada tsiprofloksatsiini kasutamist.
Tsiprofloksatsiini kasutamist selliste spetsiifiliste raskete infektsioonide ravis, mida ei ole ülal nimetatud, ei ole kliinilistes uuringutes hinnatud ning kliiniline kogemus on piiratud. Seega tuleb nende infektsioonidega patsientide ravimisel olla ettevaatlik.
Ülitundlikkus
Esimese annuse järel võib ilmneda ülitundlikkust ja allergilisi reaktsioone (sh anafülaksia ja anafülaktoidsed reaktsioonid) (vt lõik 4.8), mis võivad olla eluohtlikud. Sellise reaktsiooni ilmnemisel tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga lõpetada ning vajalik on vastav ravi.
Lihas-skeleti süsteem
Üldiselt ei tohi tsiprofloksatsiini kasutada neil patsientidel, kel on tekkinud kinoloonraviga seoses kõõlushaigusi. Ometi võib väga harvadel juhtudel haigustekitajate mikrobioloogilise analüüsi ning ravist saadava riski/kasu tasakaalu hindamise järel tsiprofloksatsiini nendele patsientidele teatud raskete infektsioonide raviks määrata. Mikrobioloogilised andmed võivad tsiprofloksatsiini kasutamist õigustada eriti sellisel juhul, kui standardravi osutub ebapiisavaks või kaasneb bakteriaalne resistentsus.
Kohe esimese 48 tunni jooksul võib ravi ajal tsiprofloksatsiiniga ilmneda tendiniiti ja kõõluse rebendeid (eriti Achilleuse kõõluse osas), mis mõnikord tekivad bilateraalselt. Tendinopaatia risk võib suureneda eakatel või samaaegselt kortikosteroididega ravitud patsientidel (vt lõik 4.8). Tendiniidi tunnuste (nt valulik turse, põletik) ilmnemisel tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada. Haigele jäsemele tuleb anda rahu.
Müasteeniaga patsientidel tuleb tsiprofloksatsiini kasutada ettevaatusega (vt lõik 4.8).
Valgustundlikkus
Tsiprofloksatsiin on põhjustanud valgustundlikkuse reaktsioone. Tsiprofloksatsiini saavatel patsientidel soovitatakse ravi ajal hoiduda otsese ulatusliku päikese või UV-kiirguse käes viibimisest (vt lõik 4.8).
Kesknärvisüsteem
Teadaolevalt vallandavad kinoloonid krambihoogusid või alandavad krambiläve. Krambihoogude teket soodustada võivate kesknärvisüsteemi haigustega patsientidel tuleb tsiprofloksatsiini kasutada ettevaatusega. Krambihoo tekkides tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada (vt lõik 4.8). Isegi esimese tsiprofloksatsiini annuse manustamise järel võivad ilmneda psühhiaatrilised reaktsioonid. Harvadel juhtudel võib depressioon või psühhoos muutuda ennastkahjustavaks käitumiseks. Sellistel juhtudel tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada.
Tsiprofloksatsiini tarvitavatel patsientidel on kirjeldatud polüneuropaatia juhtumeid (põhineb järgmistel neuroloogilistel sümptomitel nagu valu, põletustunne, tundlikkusehäired või lihasnõrkus ning sümptomid tekivad üksi või kombineerituna). Pöördumatu seisundi vältimiseks tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada patsientidel, kellel on neuropaatia sümptomeid sh valu, põletustunne, surin, tuimus ja/või nõrkus (vt lõik 4.8).
Südame häired
Fluorokinoloonide, sh Ciprofloxacin Olainfarm’i kasutamisel on vajalik ettevaatus patsientide puhul, kellel esineb teadaolevalt risk QT-intervalli pikenemiseks, näiteks:
- kaasasündinud pika QTintervalli sündroom
- samaaegne ravimite kasutamine, mis teadaolevalt pikendavad QTintervalli (nt IA ja IIIklassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid)
- korrigeerimata elektrolüütide tasakaaluhäired (nt hüpokaleemia, hüpomagneseemia)
- südamehaigused (nt südamepuudulikkus, müokardiinfarkt, bradükardia).
Eakad patsiendid ja naissoost patsiendid võivad olla tundlikumad ravimite QTc intervalli pikendava toime suhtes. Seetõttu tuleb fluorokinoloonide, sealhulgas tsiprofloksatsiini kasutamisel nimetatud patsientide populatsioonis olla ettevaatlik.
(vt lõigud 4.2 Eakad, 4.5, 4.8, ja 4.9).
Seedetrakt
Ravi ajal või pärast seda (sh mitu nädalat pärast ravi) tekkinud raske ja püsiv kõhulahtisus võib viidata antibiootikumraviga seotud koliidile (eluohtlik võimaliku fataalse lõppega) ning vajab kohest ravi (vt lõik 4.8). Sellistel juhtudel tuleb tsiprofloksatsiini manustamine kohe lõpetada ja alustada asjakohase raviga. Antiperistaltiliste ravimite kasutamine on sel juhul vastunäidustatud.
Neerud ja kuseteed
Teatatud on tsiprofloksatsiini kasutamisega seotud kristalluuriast (vt lõik 4.8). Tsiprofloksatsiini saavad patsiendid peavad olema hästi hüdreeritud ja neil tuleb vältida uriini muutumist liiga aluseliseks.
Maks ja sapiteed
Tsiprofloksatsiiniga seoses on teatatud maksanekroosi juhtudest ja eluohtlikust maksapuudulikkusest (vt lõik 4.8). Maksahaigusele viitavate mistahes sümptomite (nt isutus, ikterus, tume uriin, naha sügelemine või kõhu valulikkus) tekkides tuleb ravi katkestada.
Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi vaegus
Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi vaegusega patsientidel on tsiprofloksatsiini kasutamisel kirjeldatud hemolüütiliste reaktsioonide teket. Tsiprofloksatsiini kasutamist tuleb sellistel patsientidel vältida, välja arvatud juhul kui potentsiaalne kasu kaalub üle võimaliku riski. Sellisel juhul tuleb kontrollida hemolüüsi võimalikku teket.
Resistentsus
Tsiprofloksatsiinravi ajal või järel võib isoleerida baktereid, mis näitasid tsiprofloksatsiini suhtes resistentsust koos kliiniliselt ilmse superinfektsiooniga või ilma. Pikaajalise ravi ning nosokomiaalsete ja/või Staphylococcus’e ja Pseudomonas’e põhjustatud infektsioonide korral on oht valida tsiprofloksatsiin resistentsete bakterite ravi.
Tsütokroom P450
Tsiprofloksatsiin inhibeerib CYP1A2 ning võib seega suurendada samaaegselt manustatavate selle ensüümi poolt metaboliseeritud preparaatide kontsentratsiooni seerumis (nt teofülliin, klosapiin, ropinirool, tisanidiin). Tsiprofloksatsiini ja tisanidiini samaaegne manustamine on vastunäidustatud. Seetõttu tuleb neid patsiente, kes võtavad nimetatud preparaate samaaegselt koos tsiprofloksatsiiniga hoolikalt jälgida üleannustamise kliiniliste tunnuste osas ning vajalik võib olla ravimite (nt teofülliin) kontsentratsiooni määramine seerumis (vt lõik 4.5).
Metotreksaat
Metotreksaati ei soovitata samaaegselt koos tsiprofloksatsiiniga kasutada (vt lõik 4.5).
Mõju analüüsitulemustele
Tsiprofloksatsiini in vitro aktiivsus Mycobacterium tuberculosis’e vastu võib anda tsiprofloksatsiinravi saavate patsientide proovides vale-negatiivseid bakterioloogiliste analüüside tulemusi.
Nägemishäired
Nägemishäirete tekkimisel või mis tahes muude silmatoimete esinemisel tuleb viivitamatult konsulteerida silmaarstiga.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Teiste ravimite mõju tsiprofloksatsiinile
Kelaatkompleksi moodustumine
- Suukaudse tsiprofloksatsiini ja multivalentset katiooni sisaldavate ravimite ja mineraalide lisandite (nt kaltsium, magneesium, alumiinium, raud), polümeersete fosfaatide sidujate (nt sevelamer), sukralfaadi või antatsiidide ning magneesiumi, alumiiniumi või kaltsiumi sisaldavate kõrgpuhverdatud ravimite (nt didanosiini tabletid) samaaegse manustamise korral tsiprofloksatsiini imendumine väheneb. Seetõttu tuleb tsiprofloksatsiini manustada kas 1…2 tundi enne või vähemalt 4 tundi pärast nimetatud preparaatide manustamist. Nimetatud piirang ei kehti H2 retseptoreid blokeerivate antatsiidide kohta.
Toit ja piimatooted
Toidus sisalduv kaltsium ei mõjuta oluliselt ravimi imendumist. Siiski tuleks piimatoodete või mineraalainetega rikastatud jookide (nt piim, jogurt, kaltsiumiga rikastatud apelsinimahl) samaaegset manustamist koos tsiprofloksatsiiniga vältida kuna tsiprofloksatsiini imendumine võib väheneda.
Probenetsiid
Probenetsiid inhibeerib tsiprofloksatsiini eritumist neerude kaudu. Probenetsiidi ja tsiprofloksatsiini samaaegne manustamine suurendab tsiprofloksatsiini kontsentratsiooni seerumis.
Tsiprofloksatsiini toime teistele ravimitele
Tisanidiin
Tisanidiini ei tohi koos tsiprofloksatsiiniga manustada (vt lõik 4.3). Tervetega läbi viidud kliinilises uuringus suurenes tisanidiini samaaegsel manustamisel koos tsiprofloksatsiiniga tisanidiini kontsentratsioon seerumis (CMAX tõus: 7-kordne, vahemik: 4…21-kordne; AUC tõus: 10-kordne, vahemik: 6…24-kordne), Tisanidiini seerumikontsentratsiooni suurenemine on seotud suurenenud hüpotensiivse ja sedatiivse toimega.
Metotreksaat
Tsiprofloksatsiini samaaegne manustamine võib pärssida metotreksaadi tubulaarset transporti neerudes, mis võib suurendada metotreksaadi sisaldust seerumis ja sellega seotud toksiliste reaktsioonide riski. Samaaegne ravi ei ole soovitatav (vt lõik 4.4).
Teofülliin
Tsiprofloksatsiini ja teofülliini samaaegne manustamine võib soovimatult suurendada teofülliini kontsentratsiooni seerumis. See võib viia teofülliinist põhjustatud kõrvaltoimete tekkeni, mis võivad harvadel juhtudel eluohtlikud või surmaga lõppevad olla. Samaaegsel manustamisel tuleb kontrollida teofülliini kontsentratsiooni seerumis ning vajadusel teofülliini annust vähendada (vt lõik 4.4).
Teised ksantiini derivaadid
Tsiprofloksatsiini ja kofeiini või pentoksüfülliini (okspentifülliin) samaaegsel kasutamisel on kirjeldatud nende ksantiini derivaatide kontsentratsioonide tõusu seerumis.
Fenütoiin
Tsiprofloksatsiini ja fenütoiini üheaegse manustamise tagajärjel võib fenütoiini kontsentratsioon vereseerumis tõusta või langeda, seetõttu on soovitatav ravimi kontsentratsiooni jälgida.
Suukaudsed antikoagulandid
Tsiprofloksatsiini samaaegne manustamine varfariiniga võib suurendada selle antikoagulatiivseid toimeid. Kirjeldatud on paljusid juhtumeid, kus suukaudse antikoagulandi aktiivsus antibakteriaalseid preparaate (sh fluorokinoloone) saavatel patsientidel suureneb. Riskiaste võib muutuda patsiendi olemasoleva infektsiooni, vanuse ja üldise seisundiga, seega on fluorokinoloonide panust INR-i väärtuse suurenemisse raske hinnata. Tsiprofloksatsiini ja suukaudsete antikoagulantide samaaegse manustamise ajal ja natuke aega pärast manustamist soovitatakse INR-i taset korduvalt kontrollida.
Ropinirool
Kliiniline uuring näitas, et ropinirooli samaaegne manustamine tsiprofloksatsiiniga (mõõdukas CYP450 1A2 isoensüümi inhibiitor) suurendab ropinirooli Cmax ja AUC vastavalt 60 % ja 84 %. Tsiprofloksatsiini ja ropinirooli samaaegse manustamise ajal ja mõnda aega pärast manustamist on soovitatav jälgida ropinirooliga seotud kõrvaltoimete teket ning vajadusel annust kohandada (vt lõik 4.4).
Klosapiin
Tsiprofloksatsiini 250 mg annuse ja klosapiini samaaegse manustamise järel 7 päeva jooksul suurenes klosapiini ja N-desmetüülklosapiini kontsentratsioon seerumis vastavalt 29 % ja 31 %. Tsiprofloksatsiini ja klosapiini samaaegse manustamise ajal ja mõnda aega pärast manustamist soovitatakse patsienti kliiniliselt jälgida ning vajadusel klosapiini annust kohandada (vt lõik 4.4).
QT-intervalli pikendavd ravimid
Sarnaselt teiste fluorokinoloonidega tuleb Ciprofloxacin Olainfarm’i kasutada ettevaatusega patsientidel, kes saavad kaasuvalt ravimeid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli (nt IA- ja III- klassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid) (vt lõik 4.4).
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Olemasolevad andmed tsiprofloksatsiini manustamise kohta rasedatele naistele ei viita tsiprofloksatsiini väärarenguid põhjustavatele omadustele ega loote-/vastsündinu toksilisusele. Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele. Kinoloonidega kokkupuutunud noortel loomadel ja loomaloodetel täheldati kinoloonidest põhjustatud toimeid ebaküpsele kõhrele. Seega ei saa välistada, et ravim võib kahjustada liigeskõhre ebaküpses inimorganismis/lootel (vt lõik 5.3).
Ennetava meetmena soovitatakse tsiprofloksatsiini kasutamist raseduse ajal vältida.
Imetamine
Tsiprofloksatsiin eritub rinnapiima. Liigeskahjustuse võimaliku riski tõttu ei tohi tsiprofloksatsiini imetamise ajal kasutada.
Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi neuroloogiliste toimete tõttu võib tsiprofloksatsiin mõjutada reaktsioonikiirust. Seega võib autojuhtimine või masinate käsitsemise võime olla häiritud.
Kõrvaltoimed
Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on iiveldus ja kõhulahtisus.
Allpool loetletud kõrvaltoimed pärinevad tsiprofloksatsiiniga (suukaudne, veenisisene ja järjestikune ravi) läbi viidud kliinilistest uuringutest ja turuletulekujärgsest järelevalvest ning on järjestatud esinemissageduse järgi. Esinemissageduse analüüs arvestab tsiprofloksatsiini nii suukaudsel kui veenisisesel manustamisel saadud andmeid.
Organsüsteemi | Sage | Aeg-ajalt | Harv | Väga harv | Teadmata |
klass | ≥ 1/100 | ≥ 1/1000 kuni | ≥ 1/10000 kuni | < 1/10 000 | (ei saa hinnata |
| kuni < 1/10 | < 1/100 | < 1/1 000 |
| olemasolevate |
|
|
|
|
| andmete alusel) |
|
|
|
|
|
|
Infektsioonid ja |
| Mükootilised | Antibiootikumiga |
|
|
infestatsioonid |
| superinfektsioo- | seotud koliit (väga |
|
|
|
| nid | harva võimaliku |
|
|
|
|
| surmlõppega) (vt |
|
|
|
|
| lõik 4.4) |
|
|
Vere ja |
| Eosinofiilia | Leukopeenia | Hemolüütiline |
|
lümfisüsteemi |
|
| Anaeemia | aneemia |
|
häired |
|
| Neutropeenia | Agranulotsütoos |
|
|
|
| Leukotsütoos | Pantsütopeenia |
|
|
|
| Trombotsütopeenia | (eluohtlik) |
|
|
|
| Trombotsüteemia | Luuüdi |
|
|
|
|
| depressioon |
|
|
|
|
| (eluohtlik) |
|
|
|
|
|
|
|
Immuunsüsteemi |
|
| Allergiline | Anafülaktiline |
|
häired |
|
| reaktsioon | reaktsioon |
|
|
|
| Allergiline | Anafülaktiline |
|
|
|
| turse/angioödeem | šokk (eluohtlik) |
|
|
|
|
| (vt lõik 4.4) |
|
|
|
|
| Seerumtõve |
|
|
|
|
| sarnane |
|
|
|
|
| reaktsioon |
|
Ainevahetus- ja |
| Anoreksia | Hüperglükeemia |
|
|
toitumishäired |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Psühhiaatrilised |
| Psühhomotoorne | Segasus ja | Psühhootilised |
|
häired |
| hüperaktiivsus/ | desorientatsioon | reaktsioonid (vt |
|
|
| agiteeritus | Ärevus | lõik 4.4) |
|
|
|
| Hirmuunenäod |
|
|
|
|
| Depressioon |
|
|
|
|
| Hallutsinatsioonid |
|
|
Närvisüsteemi |
| Peavalu | Par- ja düsesteesia | Migreen | Perifeerne |
häired |
| Pearinglus | Hüpoesteesia | Koordinatsiooni- | neuropaatia (vt |
|
| Unehäired | Treemor | häired | lõik 4.4) |
|
| Maitsetundlik- | Krambid (vt lõik | Kõnnaku häired |
|
|
| kuse häired | 4.4) | Haistmisnärvi |
|
|
|
| Peapööritus | häired |
|
|
|
|
| Intrakraniaalne |
|
|
|
|
| hüpertensioon |
|
|
|
|
|
|
|
Silma |
|
| Nägemishäired | Visuaalne värvide |
|
kahjustused |
|
|
| moonutus |
|
Kõrva ja |
|
| Tinnitus |
|
|
labürindi |
|
| Kuulmise kadu/ |
|
|
kahjustused |
|
| kuulmise häirumine |
|
|
|
|
|
|
|
|
Südame häired |
|
| Tahhükardia |
| Ventrikulaarne |
|
|
|
|
| arütmia ja |
|
|
|
|
| torsades de |
|
|
|
|
| pointes (teatatud |
|
|
|
|
| peamiselt QT- |
|
|
|
|
| intervalli |
|
|
|
|
| piknemise |
|
|
|
|
| riskifaktoritega |
|
|
|
|
| patsientidel), |
|
|
|
|
| EKG-s QT |
|
|
|
|
| pikenemine (vt |
|
|
|
|
| lõigud 4.4 ja |
|
|
|
|
| 4.9) |
|
|
|
|
|
|
Vaskulaarsed |
|
| Vasodilatatsioon | Vaskuliit |
|
häired |
|
| Hüpotensioon |
|
|
|
|
| Minestamine |
|
|
Respiratoorsed, |
|
| Düspnoe (sh |
|
|
rindkere ja |
|
| astmaatiline |
|
|
mediastiinumi |
|
| seisund) |
|
|
häired |
|
|
|
|
|
Seedetrakti | Iiveldus | Oksendamine |
| Pankreatiit |
|
häired | Kõhu- | Seedetrakti ja |
|
|
|
| lahtisus | ülakõhu valu |
|
|
|
|
| Düspepsia |
|
|
|
|
| Soolegaasid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maksa ja |
| Transaminaaside | Maksakahjustus | Maksanekroos |
|
sapiteede häired |
| aktiivsuse tõus | Kolestaatiline | (väga harva |
|
|
| Bilirubiini- | ikterus | progresseerub |
|
|
| sisalduse tõus | Hepatiit | eluohtliku |
|
|
|
|
| maksapuudulik- |
|
|
|
|
| kuseni (vt lõik |
|
|
|
|
| 4.4) |
|
|
|
|
|
|
|
Naha ja |
| Nahalööve | Valgustundlikkus- | Petehhiad |
|
nahaaluskoe |
| Kihelus | reaktsioonid (vt | Multiformne |
|
kahjustused |
| Urtikaaria | lõik 4.4) | erüteem |
|
|
|
|
| Nodoosne |
|
|
|
|
| erüteem |
|
|
|
|
| Stevensi- |
|
|
|
|
| Johnsoni |
|
|
|
|
| sündroom |
|
|
|
|
| (potentsiaalselt |
|
|
|
|
| eluohtlik) |
|
|
|
|
| Toksiline |
|
|
|
|
| epidermaalne |
|
|
|
|
| nekrolüüs |
|
|
|
|
| (potentsiaalselt |
|
|
|
|
| eluohtlik) |
|
|
|
|
|
|
|
Lihas-skeleti ja |
| Lihas-skeleti valu | Müalgia | Lihasnõrkus |
|
sidekoe |
| (nt jäsemete | Artriit | Tendiniit |
|
kahjustused |
| valu, seljavalu, | Lihastoonuse tõus | Kõõluse rebend |
|
|
| rindkere valu) | ja krambid | (valdavalt |
|
|
| Artralgia |
| Achilleuse |
|
|
|
|
| kõõluses) (vt lõik |
|
|
|
|
| 4.4) |
|
|
|
|
| Müasteenia |
|
|
|
|
| sümptomite |
|
|
|
|
| ägenemine (vt |
|
|
|
|
| lõik 4.4) |
|
|
|
|
|
|
|
Neerude ja |
| Neerukahjustus | Neerupuudulikkus |
|
|
kuseteede häired |
|
| Hematuuria |
|
|
|
|
| Kristalluuriaa (vt |
|
|
|
|
| lõik 4.4) |
|
|
|
|
| Tubulointerstit- |
|
|
|
|
| siaalne nefriit |
|
|
Üldised häired ja |
| Asteenia | Tursed |
|
|
manustamiskoha |
| Palavik | Higistamine |
|
|
reaktsioonid |
|
| (hüperhidroos) |
|
|
|
|
|
|
|
|
Uuringud |
| Alkaalse | Protrombiini |
|
|
|
| fosfataasi | väärtuse |
|
|
|
| aktiivsuse | kõrvalekalded |
|
|
|
| suurenemine | Amülaasi aktiivsuse |
|
|
|
| veres | tõus |
|
|
Lapsed
Ülalmainitud artropaatia esinemissagedus viitab täiskasvanutel läbi viidud uuringutest kogutud andmetele. Lastel tekib artropaatiat sageli (vt lõik 4.4).
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Kergeid toksilisuse sümptomeid on põhjustanud 12 g üleannus. Ägeda üleannustamise (16 g) korral on tekkinud äge neerupuudulikkus.
Üleannustamise sümptomid on pearinglus, treemor, peavalu, väsimus, krambid, hallutsinatsioonid, segasus, seedetrakti ärritusnähud, neeru- ja maksakahjustus ning kristalluuria ja hematuuria. Kirjeldatud on pöörduva neerutoksilisuse teket.
Peale rutiinsete esmaabimeetmete soovitatakse jälgida neerufunktsiooni, sealhulgas ka uriini pH ja happelisust, et vajadusel vältida kristalluuria teket. Patsiente tuleb hoida hästi hüdreerituna. Ainult väike osa tsiprofloksatsiinist (<10%) eemaldatakse hemo- või peritoneaaldialüüsiga.
Üleannustamisel tuleb rakendada sümptomaatilist ravi. Võimaliku QT-intervalli pikenemise tõttu tuleb jälgida EKG-d.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: Fluorokinoloonid, ATC-kood: J01MA02
Toimemehhanism:
Fluorokinolooni rühma antibiootikumina tuleb tsiprofloksatsiini bakteritsiidne toime nii topoisomeraas II ( DNA-güraas) kui topoisomeraas IV inhibeerimisest, mis on vajalikud bakteri DNA replikatsiooniks, transkriptsiooniks, parandamiseks ja rekombineerimiseks.
PK/PD suhe:
Tõhusus sõltub peamiselt tsiprofloksatsiini maksimaalse seerumikontsentratsiooni (Cmax) ja minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIC) vahelisest suhtest bakteriaalse patogeeni suhtes ning kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) ja MIC vahelisest suhtest.
Resistentsuse mehhanism:
In vitro resistentsus tsiprofloksatsiini suhtes võib olla omandatud astmelise protsessi käigus mutatsioonide kaudu nii DNA güraasis kui topoisomeraas IV-s. Ristresistentsuse aste tsiprofloksatsiini ja teiste fluorokinoloonide vahel on muutuv. Üksikud mutatsioonid ei pruugi põhjustada kliinilist resistentsust, kuid mitmed mutatsioonid põhjustavad üldjuhul kliinilist resistentsust paljude või kõikide ravimiklassi kuuluvate ravimite suhtes.
Resistentsuse mehhanismidel nagu läbimatus ja/või ravimi väljavoolu pump võib olla erinev toime fluorokinoloonide tundlikkusele, mis sõltub ravimirühma kuuluvate erinevate toimeainete füsiokeemilistest omadustest ning iga ravimi transpordisüsteemide afiinsusest. Resistentsuse kõik in vitro mehhanismid on tavaliselt jälgitavad kliinilistes isolaatides.
Tsiprofloksatsiini tundlikkust võivad mõjutada resistentsuse mehhanismid, mis inaktiveerivad teisi antibiootikume nagu läbivusbarjäär (tavaline Pseudomonas aeruginosa puhul) ning väljavoolu mehhanismid. Kirjeldatud on qnr-geenide vahendusel kodeeritud plasmiidvahendatud resistentsust.
Antibakteriaalse aktiivsuse spekter:
Murdepunktid eraldavad tundlikke tüvesid keskmise tundlikkusega tüvedest ning viimaseid omakorda resistentsetest tüvedest.
EUCAST soovitused:
Mikroorganism | Tundlikkus | Resistentsus |
Enterobacteria | S ≤ 0,5 mg/l | R > 1 mg/l |
|
|
|
Pseudomonas | S ≤ 0,5 mg/l | R > 1 mg/l |
Acinetobacter | S ≤ 1 mg/l | R > 1 mg/l |
Staphylococcus spp. | S ≤ 1 mg/l | R > 1 mg/l |
|
|
|
Haemophilus influenzae ja Moraxella | S ≤ 0,5 mg/l | R > 0,5 mg/l |
catarrhalis |
|
|
Neisseria gonorrhoeae | S ≤ 0,03 mg/l | R > 0,06 mg/l |
|
|
|
Neisseria meningitidis | S ≤ 0,03 mg/l | R > 0,06 mg/l |
Liigiga mitteseotud murdepunktid* | S ≤ 0,5 mg/l | R > 1 mg/l |
|
|
|
Staphylococcus spp. – murdepunktid tsiprofloksatsiinile on seotud suurtes annustes raviga.
- *Liigiga mitteseotud murdepunkte on määratud peamiselt PK/PD andmete alusel ning need ei sõltu kindlate liikide MICjaotuvusest. Neid kasutatakse ainult nende liikide puhul, millel ei ole liigispetsiifilisi murdepunkte ning ei kasutata nende liikide puhul, mille juures ei soovitata tundlikkuse teste teha.
Kindlate liikide jaoks võib omandatud resistentsuse levimus piirkonniti ja aja lõikes varieeruda ning eriti raskete infektsioonide ravimisel on soovitav omada kohalikku teavet resistentsuse kohta. Vajadusel võib pidada nõu spetsialistiga, kui resistentsuse kohaliku levimuse tõttu võib aine kasutamine vähemalt teatud tüüpi infektsioonide korral olla küsitav.
Oluliste liikide grupid vastavalt tsiprofloksatsiini tundlikkusele (Streptococcus’e perekond vt lõik 4.4).
TAVALISELT TUNDLIKUD LIIGID
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Bacillus anthracis (1)
Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Aeromonas spp. Brucella spp. Citrobacter koseri Francisella tularensis Haemophilus ducreyi Haemophilus influenzae* Legionella spp.
Moraxella catarrhalis* Neisseria meningitidis Pasteurella spp. Salmonella spp.* Shigella spp.* Vibrio spp.
Yersinia pestis
Anaeroobsed mikroorganismid
Mobiluncus
Muud mikroorganismid
Chlamydia trachomatis ($)
Chlamydia pneumoniae ($)
Mycoplasma hominis ($)
Mycoplasma pneumoniae ($)
LIIGID, MILLE PUHUL VÕIB TEKKIDA OMANDATUD RESISTENTSUS
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Enterococcus faecalis ($)
Staphylococcus spp.*(2)
Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Acinetobacter baumannii+
Burkholderia cepacia+* Campylobacter spp.+* Citrobacter freundii*
Enterobacter aerogenes
Enterobacter cloacae* Escherichia coli*
Klebsiella oxytoca
Klebsiella pneumoniae*
Morganella morganii* Neisseria gonorrhoeae* Proteus mirabilis* Proteus vulgaris* Providencia spp. Pseudomonas aeruginosa* Pseudomonas fluorescens
Serratia marcescens*
Anaeroobsed mikroorganismid
Peptostreptococcus spp.
Propionibacterium acnes
OLEMUSELT RESISTENTSED MIKROORGANISMID
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Actinomyces Enteroccus faecium Listeria monocytogenes
Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Stenotrophomonas maltophilia
Anaeroobsed mikroorganismid
Välja arvatud ülalloetletud
Muud mikroorganismid
Mycoplasma genitalium
Ureaplasma urealitycum
* Kliinilist tõhusust on näidatud tundlikele isolaatidele heakskiidetud kliinilistel näidustustel. + Resistentsuse määr ≥50 % ühes või enamas EL riigis.
($): Loomulik keskmine tundlikkus resistentsuse omandatud mehhanismi puudumisel.
(1): Uuringud on läbi viidud katseloomadel, kellel on infektsioonid Bacillus anthracis’e spooride sissehingamise tõttu, need uuringud näitavad, et varakult pärast kokkupuudet antibiootikumraviga alustamine hoiab ära haiguse tekke, kui ravi teostati kuni spooride hulga vähenemiseni organismis vastavalt infitseerivale annusele. Soovituslik kasutamine inimestel põhineb peamiselt in vitro tundlikkusel ning inimestelt saadud piiratud andmetega koos loomkatsetest saadud andmetega. 2 kuud kestnud ravi täiskasvanutel suukaudse tsiprofloksatsiiniga annuses 500 mg 2 korda päevas hinnatakse tõhusana siberi katku vältimiseks inimestel. Raviarstid peavad tutvuma riiklike ja/või rahvusvaheliste siberi katku ravi puudutavate konsensusdokumentidega.
(2): Metitsilliin-resistentne S. aureus väljendab väga sageli koresistentsust fluorokinoloonidele. Resistentsuse määr metitsilliinile on ligikaudu 20...50% kõikide stafülokokk-liikide seas ning on tavaliselt kõrgem nosokomiaalsetel isolaatidel.
Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Tsiprofloksatsiini 250 mg, 500 mg ja 750 mg tablettide ühekordse annuse suukaudse manustamise järgselt imendub tsiprofloksatsiin kiiresti ja ulatuslikult, peamiselt peensoolest ning saavutab 1..2 tunni pärast maksimaalse seerumi kontsentratsiooni.
Ühekordsed annused 100…750 mg annavad tulemuseks annusest sõltuva maksimaalse seerumi kontsentratsiooni (CMAX) vahemikus 0,56…3,7 mg/l. Seerumi kontsentratsioonid suurenevad proportsionaalselt koos annustega (kuni 1000 mg).
Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 70...80 %. 500 mg suukaudne annus, manustatud iga 12 tunni järel, on andnud tulemuseks samaväärse kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) kui tsiprofloksatsiini 400 mg veenisisene infusioon, mida manustatakse 60 minuti jooksul iga 12 tunni järel.
Jaotumine
Tsiprofloksatsiini seonduvus plasmavalkudega on madal (20…30 %). Tsiprofloksatsiin on plasmas suurel määral mitte-ioniseeritud kujul ning tal on tasakaaluolekus suur jaotusruumala 2...3 l/kg. Tsiprofloksatsiin saavutab kõrged kontsentratsioonid mitmetes kudedes, nagu kopsud (epiteelivedelik, alveolaarsed makrofaagid, biopsia kude), siinused, põletikulised kahjustuskolded (kantariidipulbri vedelik) ning urogenitaaltrakt (uriin, prostata, endomeetrium), kus üldkontsentratsioonid ületavad saavutatud plasmakontsentratsioonid.
Biotransformatsioon
Väikestes kontsentratsioonides on leitud 4 metaboliiti: desetüleentsiprofloksatsiin (M1), sulfotsiprofloksatsiin (M2), oksotsiprofloksatsiin (M3) ja formüültsiprofloksatsiin (M4). Metaboliidid näitavad in vitro antimikroobset aktiivsust, kuid madalama määrani, kui algühend.
Teadaolevalt on tsiprofloksatsiin CYP450 1A2 isoensüümi mõõdukas inhibiitor.
Eritumine
Tsiprofloksatsiin eritub valdavalt muutumatul kujul nii neerude kaudu kui ka väiksemal määral roojaga. Seerumi eliminatsiooni poolväärtusaeg normaalse neerufunktsiooniga inimestel on ligikaudu 4…7 tundi.
Tsiprofloksatsiini eritumine (% annusest)
| Suukaudne manustamine | |
| Uriin | Roe |
Tsiprofloksatsiin | 44,7 | 25,0 |
Metaboliidid (M1...M4) | 11,3 | 7,5 |
Renaalne kliirens on vahemikus 180..300 ml/kg/h ning kogukeha kliirens on vahemikus
480…600 ml/kg/h. Tsiprofloksatsiin läbib nii glomerulaarse filtratsiooni kui tubulaarse sekretsiooni. Oluliselt häirunud neerufunktsioon suurendab tsiprofloksatsiini poolväärtusaega kuni 12 tundi.
Tsiprofloksatsiini mitterenaalne kliirens sõltub peamiselt transintestinaalsest sekretsioonist ja metabolismist.
1 % annusest eritub sapiteede kaudu. Tsiprofloksatsiini kontsentratsioon sapis on kõrge.
Lapsed
Farmakokineetilised andmed lastel on piiratud.
Lastel läbi viidud uuringus ei sõltunud CMAX ja AUC vanusest (vanemad kui 1 aasta). CMAX ja AUC märkimisväärset tõusu mitmekordse annustamise (10 mg/kg 3 korda ööpäevas) järel ei täheldatud.
10-l raske sepsisega alla 1-aastasel lapsel oli CMAX tund aega kestnud veenisisese infusiooni (annuses 10 mg/kg) järel 6,1 mg/l (vahemik 4,6…8,3 mg/l) võrreldes 1…5-aastaste lastega, kelle CMAX oli 7,2 mg/l (vahemik 4,7…11,8 mg/l). AUC väärtused vastavates vanusegruppides olid 17,4 mg*h/l (vahemik 11,8…32,0 mg*h/l) ning 16,5 mg*h/L (vahemik 11,0…23,8 mg*h/l).
Nimetatud väärtused on terapeutilises annuses täiskasvanutel kirjeldatud vahemike piires. Põhinedes erinevate infektsioonidega laste populatsiooni farmakokineetilisele analüüsile on prognostiline keskmine poolväärtusaeg lastel ligikaudu 4…5 tundi ning suukaudse suspensiooni biosaadavus vahemikus 50…80 %.
Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, kartsinogeensuse või reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
Nagu paljud teised kinoloonid, avaldab tsiprofloksatsiin loomadele kliiniliselt olulises ekspositsiooniväärtuses fototoksilist toimet. Fotomutageensuse/fotokartsinogeensuse andmed näitavad tsiprofloksatsiini nõrka fotomutageenset või fototumorigeenset toimet in vitro ning loomkatsetes. See toime oli võrreldav teiste güraasi inhibiitoritega.
Liigeste taluvus:
Sarnaselt teistele güraasi inhibiitoritele kahjustab tsiprofloksatsiin noorloomadel suuri kandvaid liigeseid. Kõhre kahjustuse ulatus varieerub vastavalt vanusele, liigile ja annusele. Kahjustusi saab vähendada koormuse alandamisega liigestes. Täiskasvanud loomadel (rott, koer) läbiviidud uuringud ei näita mingeid viiteid kõhre kahjustustele. Noortel urukoertel läbi viidud uuringus põhjustas terapeutilises annuses tsiprofloksatsiin kahenädalase ravi järel raskeid liigese muutusi, mis olid 5 kuu möödudes endiselt jälgitavad.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Tableti sisu: maisitärklis
mikrokristalliline tselluloos krospovidoon
veevaba kolloidne ränidioksiid magneesiumstearaat
Tableti kate: hüpromelloos makrogool 4000 titaandioksiid (E 171).
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
3 aastat.
Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Pappkarp, milles on läbipaistvad PVC/alumiinium blistrid. Pakendid:
Ciprofloxacin Olainfarm 250 mg: 10, 20 või 100 õhukese polümeerikattega tabletti. Ciprofloxacin Olainfarm 500 mg: 10, 20 või 100 õhukese polümeerikattega tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Erinõuded puuduvad.
MÜÜGILOA HOIDJA
JSC Olainfarm
Rupnicu Str. 5
LV-2114 Olaine,
Läti
MÜÜGILOA NUMBRID
250 mg: 737411
500 mg: 737511
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 28.03.2011
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 18.11.2011
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud aprillis 2015