Co-codamol - tablett (500mg +8mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Co-codamol, 500 mg/8 mg tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 500 mg paratsetamooli ja 8 mg kodeiinfosfaathemihüdraati. INN. Paracetamolum, codeinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Tablett.

Tablett on lame, ümmargune, valge, poolitusjoonega.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Mõõdukas valu.

Kodeiin on näidustatud ägeda mõõduka valu raviks üle 12-aastastele lastele ja täiskasvanutele vaid juhul, kui valu ei ole võimalik leevendada teiste valuvaigistitega nagu paratsetamool või ibuprofeen.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud ja üle 15-aastased noorukid: 1...2 tabletti, mida võib korrata iga 4...6 tunni järel, maksimaalselt 8 tabletti 24 tunni jooksul.

12 – 15- aastased lapsed

Soovitatav annus on 1 tablett, mida võib korrata iga 6 tunni järel, maksimaalselt 4 tabletti 24 tunni jooksul.

Kodeiini ei tohi kasutada alla 12-aastastel lastel, kuna kodeiini ja morfiini muutuva ja etteaimamatu metabolismi tõttu esineb risk opiaadimürgistuse tekkeks (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Eakad patsiendid: annuseid tuleb vähendada maksa- või neerufunktsiooni häirete korral.

Maksafunktsiooni häiretega patsiendid: tuleb kasutada ettevaatusega (vajadusel vähendada annust). Raske maksafunktsiooni häire korral on ravim vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Neerufunktsiooni häiretega patsiendid: tuleb kasutada ettevaatusega. Mõõduka neerufunktsioonihäirega patsientidel on soovitatav annust vähendada 75%-le normaalannusest (glomerulaarfiltratsiooni 10…50 ml/min). Raske neerufunktsiooni häirega patsientide annus tuleb viia miinimumini ning patsiente tuleb hoolikalt jälgida (vt lõik 4.4).

Manustamisviis

Tabletid tuleb neelata veega.

Ravi kestus peab piirnema 3 päevaga ja kui efektiivset valu leevendust ei saavutata, tuleb patsientidel/hooldajatel soovitada pöörduda arsti poole.

Vastunäidustused

Paratsetamooli ja kodeiini kombinatsioon on vastunäidustatud järgmistel juhtudel:

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

• ülitundlikkus paratsetamooli, kodeiinfosfaadi, teiste opioidide või lõigus 6 loetletud mistahes abiainete suhtes,
• mürgistusest põhjustatud kõhulahtisus, kuni mürgiste ainete elimineerumiseni organismist,
• pseudomembranoosse koliidiga seotud kõhulahtisus,
• hingamisdepressioon,
• hingamisteede obstruktiivseid haiguseid,
• raske maksafunktsiooni häire,
• lastel (alla 18 aasta), kellel on teostatud kurgumandlite või adenoidide eemaldamise operatsioon uneapnoe tõttu, kuna nendel patsientidel on suurem risk tõsiste ja eluohtlike kõrvaltoimete tekkeks (vt lõik 4.4),
• rinnaga toitvatel emadel, kuna kodeiin eritub rinnapiima ning võib seega sattuda lapse organismi,
• valu leevendamiseks patsientidel, kes on teadaolevalt ülikiired metaboliseerijad, sest neil on suurem oht kodeiini tõsiste kõrvaltoimete tekkeks.

Soovituslikest suuremate annuste manustamisel esineb raske maksakahjustuse oht.

Manustades valuvaigisteid iga kahe päeva tagant või sagedamini, pikema perioodi jooksul (>3 kuud), võib tekkida või süveneda peavalu.

Ravimi liigtarvitamisest tingitud peavalu (MOH – medication-overuse headache) ei tohiks ravida ravimi annuste edasise suurendamisega. Sellistel puhkudel tuleb konsulteerida enne valuvaigistite kasutamise lõpetamisest arstiga.

Pikaajalise suurtes annustes ebaõige valuvaigistite tarvitamise äkiline lõpetamine võib tekitada peavalusid, väsimust, lihasvalusid, närvilisust ja autonoomseid sümptomeid. Need ärajätu nähud mööduvad mõne päevaga. Seni tuleb valuvaigistite võtmist vältida ning arstiga läbi rääkimata ei tohi valuvaigisteid uuesti tarvitama hakata.

Co-codamol tablette peab kasutama ettevaatusega järgmistel juhtudel:

• hingamispuudulikkus ja äge bronhiaalastma, kuna kodeiin võib hingamist pärssida;
• opioidsõltuvus (sh alkoholism), suurenenud meeltesegasus, suitsiidimõtted või katsed – soodustavad ravimsõltuvust;
• Addisoni tõbi;
• kõrgenenud intrakraniaalne rõhk või koljutrauma;
• kesknärvisüsteemi depressantidega koosmanustamine;
• hüpotüreoidism (depressiooni oht ja KNSi depressiooni süvenemine);
• eesnäärme hüpertroofia või uretraalne striktuur;
• adenokortikaalpuudulikkus;
• ägeda kõhu sündroom (põletikuline jämesoolehaigus);
• eakad ja nõrgad patsiendid;
• Gilbert’i sündroom (perekondlik hüperbilirubineemia);
• glükoos6fosfaadi dehüdrogenaasi puudus;
• krambid – võivad tekkida või tugevneda;
• sapipõie põletik või sapikivid – opioidid võivad põhjustada sapijuha kontraktsioone;
• maosooletrakti operatsioon – kasutada ettevaatusega, kui hiljuti on olnud maosooletrakti operatsioon, sest opioidid võivad mõjutada soole peristaltikat;
• hüpotensioon ja šokk;
• Myasthenia gravis;
• feokromotsütoom – opioidid võivad stimuleerida katehhoolamiinide produktsiooni endogeensete histamiinide vabastamise kaudu.

Co-codamol’i tuleb manustada äärmise ettevaatusega ning vähendatud annustes:

• raske neerufunktsiooniga patsientidele (vt lõik 4.2). Neerukahjustuse riski pikaajalisel kasutamisel ei saa välistada.
• maksafunktsiooni häirega või alkoholismiga patsientidele (vt ka lõigud 4.2 ja 4.5).

Süsivesikute ja väävlit sisaldavaid aminohappeid sisaldavate toiduainete vähendamisel on toksiliste maksatoimete ohutusaste vähenenud võrreldes normaalse toitumisega.

Jätkuv maksimaalsete annuste kasutamine, eriti puuduliku toitumusega (mis on tingitud alkoholi liigtarvitamisest, anoreksiast või alatoitumisest) patsientidel kujutab endast tõsist maksakahjustuse riski.

Hoiatused patsiendile:

Mitte kasutada koos teiste paratsetamooli sisaldavate ravimitega, et vältida üleannustamist.

Kroonilisel manustamisel on oht tolerantsile ning füüsilise ja psühholoogilise sõltuvuse tekkimisele.

Üleannustamise korral, isegi kui te tunnete ennast hästi, konsulteerige kohe oma arstiga, vältimaks võimalikku maksakahjustust. Antidoot tuleb manustada võimalikult kiiresti (vt lõik 4.9).

CYP2D6 metabolism

Kodeiin metaboliseeritakse maksaensüüm CYP2D6 abil aktiivseks metaboliidiks, morfiiniks. Kui patsiendil on selle ensüümi defitsiit või täielik puudumine, ei saavutata piisavat valuvaigistavat toimet. Valgenahalisest elanikkonnast võib see puudujääk esineda hinnanguliselt kuni 7 %. Ja kuigi patsient on ülemäärane või ülikiire metaboliseerija, esineb risk opioidi mürgistuse kõrvaltoimete tekkeks ja seda isegi terapeutilistel annustel. Sellistel patsientidel muudetakse kodeiin kiiresti morfiiniks, mille tulemuseks on eeldatavast kõrgem morfiinitase vereseerumis. Opioidi mürgistuse üldised sümptomid on: segasus, unisus, pindmine hingamine, väikesed pupillid, iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus ja söögiisu kadumine. Rasketel juhtudel võivad kaasneda tsirkulatoorse- ja hingamisdepressiooni sümptomid, mis võivad olla eluohtlikud ja väga harvadel juhtudel surmaga lõppevad.

Ülikiirete metaboliseerijate osakaalu hinnang erinevates populatsioonides on kokku võetud allpool:

Sedatiivsete ravimite nagu bensodiasepiinide või sarnaste ravimite samaaegse kasutamise risk Co-codamol’i ja sedatiivsete ravimite (nagu bensodiasepiinid või sarnased ravimid) samaaegne kasutamine võib põhjustada sedatsiooni, hingamisdepressiooni, koomat ja surma. Nende riskide tõttu tohib sedatiivseid ravimieid samaaegselt määrata ainult patsientidele, kellel puuduvad alternatiivsed ravivõimalused. Kui Co-codamol’i otsustatakse määrata samaaegselt sedatiivsete ravimitega, tuleb kasutada väikseimat toimivat annust võimalikult lühikese aja jooksul. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida hingamisdepressiooni ja sedatsiooni nähtude ja sümptomite suhtes. Sellega seoses on tungivalt soovitatav teavitada patsiente ja nende hooldajaid, et nad oleksid nendest sümptomitest teadlikud (vt lõik 4.5).

Operatsioonijärgne kasutamine lastel

Avaldatud kirjanduses on olnud teateid, et lastel uneapnoest tingitud kurgumandli- ja/või adenoidi operatsiooni järgselt manustatav kodeiin põhjustab harvaesinevaid kuid eluohtlikke kõrvaltoimeid, sh surma (vt ka lõiku 4.3). Kõik lapsed said kodeiini annustes, mis jäid sobivasse annustamisvahemikku, kuigi oli tõendeid, et need lapsed olid kodeiini morfiiniks töötlemisel kas ülikiired või ülemäärased metaboliseerijad.

Hingamisfunktsiooni häirega lapsed

Kodeiini ei soovitata kasutada lastel, kellel võib hingamisfunktsioon olla pärsitud, sh neuromuskulaarsed häired, tõsised südame- või hingamisseisundid, ülemiste hingamisteede või kopsu infektsioonid, hulgitrauma või ulatuslikud kirurgilised protseduurid. Need faktorid võivad morfiinimürgistuse sümptomeid halvendada.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kolestüramiin

Võimalik mehhanism: kolestüramiin vähendab paratsetamooli imendumist. Toime: paratsetamooli toime on vähenenud.

Paratsetamooli tuleb võtta 1 või mitu tundi enne ja mitmeid tunde pärast kolestüramiini manustamist.

Metoklopramiid ja domperidoon

Metoklopramiid ja domperidoon võivad kiirendada paratsetamooli imendumismäära.

Varfariini (ja teised kumariin-antikoagulandid)

Võimalik mehhanism: antikoaguleeriv toime võib tugevneda paratsetamooli regulaarsel koosmanustamisel

Toime: suurenenud risk verejooksudele. Paratsetamooli harv kasutamine ei mõjuta verehüübimist.

Sedatiivsed ravimid nagu bensodiasepiinid või sarnased ravimid

Opiodide samaaegne kasutamine koos sedatiivsete ravimitega (nagu bensodiasepiinid või sarnased ravimid) suurendab sedatsiooni, hingamisdepressiooni, kooma ja surma riski aditiivse KNS pärssiva toime tõttu. Samaaegsel kasutamisel peavad annus ja ravi kestus olema piiratud (vt lõik 4.4).

H- antagonistid

KNS toimete (segasus) esinemise riski suurenemine.

Antiepileptikumid

Ensüüme indutseerivad ravimid (nagu fenütoiin, karbamasepiin) vähendavad läbi glükuronisatsiooni paratsetamooli biosaadavust. Ensüüm-indutseerijatega (nagu probenetsiid) ravi saavatel patsientidel suureneb pärast paratsetamooli üleannustamist maksatoksilisuse oht.

Alkohol

Võimalik mehhanism:

a)Maksaensüümide induktsiooni tulemusena suurenenud maksatoksiliste paratsetamooli metaboliitide teke.

b)Aditiivne või sünergistlik KNS inhibeerimine (kodeiin).

Toime:

a)Hepatotoksilisuse suurenenud risk (vt lõik 4.4).

b)Sedatsiooni risk (kodeiin).

Kodeiin konverteeritakse maksas, sh läbi CYP2D6-sõltuva O-demetüleerimise morfiiniks. Teadaolevalt inhibeerivad mõningad raviained CYP2D6. Seega võib nende ravimite samaaegne kasutamine valuvaigistavat toimet vähendada.

Rifampitsiin

Rifampitsiin indutseerib CYP3A- ensüümi maksas ja seeläbi suurendab kodeiini metabolismi, vähendades või nullides kodeiini toime. Kombinatsiooni saab kasutada annuse kohaldamisel.

Klooramfenikool

Co-codamol suurendab klooramfenikooli plasmakontsentratsiooni.

Kodeiinfosfaadil on teiste ravimitega järgmised koostoimed:

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

• Antibakteriaalsed ravimid, nt tsiprofloksatsiin – eelnev opioidide manustamine võib vähendada tsiprofloksatsiini konsentratsiooni plasmas.
• MAO inhibiitorid – kasutada vaid siis, kui see on vältimatult vajalik.
• Tsüklisiin.
• Meksiletiin – pikenenud imendumisaeg.
• Tsisapriid – maosooletrakti vastupidine reaktsioon.
• Dopamiinergilised preparaadid (nr selegiliin) – võimalik hüperpüreksia ja KNSi mürgistus. Oht on suurem petidiini puhul, teiste opioidide puhul pole oht nii kindel.
• Antikolinergilised ravimid (nt atropiin) – ägeda kõhukinnisuse oht, mis võib viia paralüüsini ja/või kusepeetuseni.
• Kõhulahtisuse vastased ravimid (nt loperamiid, kaoliin) ägeda kõhukinnisuse oht.
• Antihüpertensiivsed ravimid (nt guanetidiin, diureetikumid) – suurenenud hüpotensiivne toime.
• Opiodide antagonistid (nt buprenorfiin, naltreksoon, naloksoon).
• Neuromuskulaarset ülekannet pärssivad ravimid – hingamisteede depressioon.

Rasedus

Raseduse ajal kasutamisega tuleb olla ettevaatlik.

Paratsetamooli normaalannuse manustamisel ei ole epidemioloogilistes uuringutes raseduse ajal kahjulikke toimeid täheldatud. Andmed kodeiinfosfaadi kohta on puudulikud.

Loomuuringud on näidanud, et opioidid (sh kodeiin) pikendavad hiirtel luustumisprotsessi ja rottidel suureneb opioidide biosaadavus tiinuse ajal. Regulaarne kasutamine raseduse ajal võib põhjustada lootel füüsilist sõltuvust ja pärast sündi ärajätunähtusid. Sünnituse ajal opiaatide manustamisel lähevad opiaadid loote vereringesse ja võivad põhjustada vastsündinul hingamisdepressiooni. Opioidid läbivad platsentaarbarjääri. Kodeiini metaboliidid läbivad platsentaarbarjääri.

Raseduse esimesel trimestril ei tohi Co-codamol’i kasutada. Sünnituse ajal tuleb Co-codamol’i manustamist vältida.

Imetamine

Kodeiini ei tohi kasutada imetamise ajal (vt lõik 4.3).

Kodeiin ja selle aktiivne metaboliit võivad tavalistes raviannustes esineda rinnapiimas väga väikeses koguses ja ei ole tõenäoline, et need tekitaksid imetatavale imikule kõrvaltoimeid. Kui patsient on siiski CYP2D6 ülikiire metaboliseerija, võib rinnapiimas esineda aktiivse metaboliidi morfiini kõrget taset ja väga harvadel juhtudel võivad imikul tagajärjeks olla surmaga lõppeda võivad opioidi mürgistuse sümptomid.

Toime reaktsioonikiirusele

Opioidanalgeetikumid vähendavad reaktsioonikiirust ja võivad põhjustada nägemise halvenemist ja pearinglust, ning seetõttu mõjutada masinate käsitsemist ja auto juhtimist. Patsiendid peaksid olema kindlad, et kodeiin ei põhjusta neil kõrvaltoimeid, kui nad juhivad autot või töötavad liikuvate mehhanismidega.

Kõrvaltoimed

Tavalisim kõrvatoime Co-codamol’i kasutamisel on väsimus, iiveldus ja kõhukinnisus, mida on teatatud 1…10% kasutajatest.

Ligikaudu 15% ravimpreparaadi kasutajatest kogevad kõrvaltoimeid mis on peamisel tingitud kodeiini farmakoloogilistest toimetest.

Mõnel juhul on teatatud nekrolüüsist, Stevensi-Johnsoni sündroomist, multiformsest erüteemist, kõritursest, anafülaktilisest šokist, aneemiast, maksa muutustest ja hepatiidist, neeru muutustest (raske neerupuudulikkus, soolenefriit, hematuuria, anurees), seedetrakti kõrvaltoimetest ja vertiigost.

Ravi lõpetamisel tekkida võivad nähud – äkiline ravi ärajätmine võib esile kutsuda ärajätunähtusid, mille sümptomiteks on treemor, unetus, iiveldus, oksendamine, higistamine ja südame löögisageduse suurenemine, hingamissageduse suurenemine ja vererõhu tõus.

MÄRKUS – tolerantsus ravimi suhtes väheneb kiiresti pärast ravi lõpetamist, mistõttu enne ravi lõpetamist manustatav suur annus võib pärast avaldada toksilist toimet.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Paratsetamool

Sümptomid: esimese 24 tunni jooksul esinevad kahvatus, iiveldus, oksendamine, anoreksia ja kõhuvalu. Maksakahjustus võib avalduda 12...48 tundi pärast paratsetamooli manustamist. Tekkida võivad glükoosi ainevahetushäired ja metaboolne atsidoos.

Ägeda mürgistuse korral võib maksakahjustus areneda entsefalopaatiaks, edasi võivad tekkida kooma ja surm.

Tugev neerukahjustus koos tubulaarse nekroosiga võivad tekkida isegi ägeda maksakahjustuse puudumisel. Esinenud on südame rütmihäireid.

Maksakahjustus on tavalisem täiskasvanutel, kes on korraga võtnud 10 g või rohkem paratsetamooli. Arvatakse, et suur kogus toksilist metaboliiti (tavaliste annuste korral lammutatakse glutatiooni poolt) seondub pöördumatult maksarakkudega.

Ravi: vajalik on kohene ravi. Hoolimata sümptomite vähesusest, tuleb patsient viivitamatult haiglasse toimetada. Patsiendile, kes on manustanud 7,5 g või rohkem paratsetamooli eelneva 4 tunni jooksul, tuleb teha maoloputus. Vajaduse korral tuleb anda metioniini või intravenoosselt N-atsetüültsüsteiini, millest võib abi olla vähemalt 48 tunni jooksul pärast toksilise annuse manustamist. Elustamisvahendid peavad olema käepärast. Rakendada tuleb sümptomaatilist ravi.

Opioidid:

Sümptomid: Kodeiini peamised mürgistuse tunnused on iiveldus ja oksendamine, kitsad pupillid, teadvuse hägustumine, vereringe ja hingamise pärsitus, tsüanoos, kahvatu ja niiske nahk, segasus, krambid, tugev uimasus, väsimus, madal vererõhk, madal südame löögisagedus ja kooma. Lastel võivad tekkida krambid.

Ravi: Ravi on sümptomaatiline, vastavalt vajadusele kombineeritud krambivastase ning hingamist soodustava raviga.

Soovitatav ravi on maoloputus. Kesknärvisüsteemi raske pärsituse korral on vajalik abistav hingamine, hapniku täiendav lisamine ja naloksooni parenteraalne manustamine. Vajadusel anda opioidide antagonisti naloksooni (0,4...2,0 mg süstida naha alla), mida võib

korrata 2...3-minutiliste intervallidega maksimaalse annuseni 10 mg. Naloksooni võib manustada ka intramuskulaarselt või intravenoosselt. Patsiendi seisundit tuleb jälgida, sest opioidi analgeetiline toime võib kesta kauem antagonisti toimest.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: analgeetikumid, ATC-kood: N02BE92

Paratsetamool

Paratsetamoolil on perifeerne valuvaigistav ja palavikku alandav toime läbi temperatuuri reguleerimiskeskuse hüpotaalamuses. Ei mõjuta homoöstaasi ega ärrita seedetrakti limaskesti. Põletikuvastane toime on nõrk.

Paratsetamool seob glutatiooniga, mis kaitseb paratsetamooli reaktiivse metaboliidi kahjulike toimete eest. Glutatiooni madal tase riskiorganis võib soodustada organkahjustust. Paratsetamooli toimemehhanismiks arvatakse olevat prostaglandiinide sünteesi pärssimine.

Kodeiinfosfaat

Kodeiin on tsentraalse toimega nõrk valuvaigisti. Kodeiin avaldab toimet µ-opioidretseptorite kaudu, kuigi tal on nendele retspetoritele madal afiinsus ning kodeiini valuvaigistav toime tekib muutumise tõttu morfiiniks. Kombineerituna teiste valuvaigistite, nt paratsetamooliga, on kodeiin osutunud efektiivseks ägeda notsitseptiivse valu korral.

Kodeiin on märksa nõrgema toimega kui morfiin ja ta ei toimi tugeva valu puhul isegi suurimas talutavas annuses. Ta ei põhjusta märgatavalt hingamise depressiooni, kuid tal on köha vaigistav ja kõhukinnisust tekitav toime. Kodeiin ei tekita erinevalt morfiinist tugevat sõltuvust ja kodeiini suured annused põhjustavad rohkem erutust kui hingamisdepressiooni. Kodeiin seondub nõrgalt ka κ-opioidretseptoritega, mis soodustab spinaalanalgeesiat, sedatsiooni ja mioosi.

Farmakokineetilised omadused

Kodeiinfosfaat imendub kergesti seedetraktist, suukaudsel manustamisel saabub maksimaalne plasmakontsentratsioon umbes 1 tunni pärast. Kodeiin metaboliseerub maksas. Kodeiin ja tema metaboliidid erituvad täielikult uriiniga, peamiselt glükuroonhappega konjugeeritult. Paratsetamool imendub kergesti seedetraktist, maksimaalne konsentratsioon plasmas saabub 30 min kuni 2 tundi pärast imendumist. Paratsetamool metaboliseerub maksas ja eritub uriiniga, peamiselt konjugeeritult glükuroniidide ja sulfaatidena. Eritumise poolväärtusaeg on 1...4 tundi. Seonduvus plasmavalkudega on tavalistes terapeutilistes kontsentratsioonides ebaoluline, kuid suureneb kontsentratsiooni suurenedes.

Hüdroksüleeritud metaboliit, mis tekib tavaliselt väikeses koguses mitmesuguste oksüdaaside tegevuse tulemusel maksas ja mis tavaliselt detoksifitseeritakse maksa glutatiooni konjugeerimisel, võib paratsetamooli üleannustamise korral kumuleeruda ja põhjustada maksakahjustust.

Patsiendipõhised faktorid, mis võivad mõjutada kineetikat

Ligikaudu 10% populatsioonist ei ole võimelised kodeiini morfiiniks konverteerima, mistõttu need patsiendid ei saa tabletis sisalduvast kodeiinist oodatavat efekti.

Eakat patsiendid võivad kodeiini metaboliseerida märksa aeglasemalt kui noored. Vajalikuks võib osutuda annuse kohaldamine.

Prekliinilised ohutusandmed

Paratsetamool

Nii konverteerimata paratsetamool kui ka selle metaboliidid võivad mõjutada DNAd. Rakukatsed, loomkatsed kui ka isoleeritud inimese lümfotsüütidel läbi viidud katsed on näidanud, et paratsetamool võib suurendada kromosomaalsete kahjustuste esinemise sagedust. Tervete vabatahtlike lümfotsüütidel nähtuvad pärast raviannuse manustamist vastuolulised tulemused. Uuringudisaini tõttu ei saa hetkel kindlaid järeldusi teha. Epidemioloogiliste uuringute käigus on uuritud võimalikku seost paratsetamooli ja vähi arengu vahel. Käesoleval hetkel ei ole andmeid, et paratsetamool oleks inimesele kartsinogeenne.

Üleannustes kutsub paratsetamool esile neeru- ja maksakahjustuse.

Kodeiin

Loomadel ei ole pikaajalisi kartsinogeensete toimete uuringuid viljakusele läbi viidud. Kodeiinil ei ole leitud mutageenseid toimeid (Ames test, Basc test või mikrotuuma test hiirte luuüdist).

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Kolloidne ränidioksiid

Maisitärklis

Steariinhape

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C, originaalpakendis, niiskuse ja valguse eest kaitstult.

Pakendi iseloomustus ja sisu

20 tabletti blisterpakendis.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitsemiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Actavis Group PTC ehf Reykjavikurvegi 76-78 220 Hafnarfjördur Island

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 22.08.1997

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 30.11.2012

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Oktoober 2018