Carboplatin pfizer - inf lahuse konts 10mg / ml 5ml n1; 15ml n1; 45ml n1

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

Järgnev informatsioon on mõeldud peamiselt meditsiinipersonalile või tervishoiutöötajale.

Kui teil on lisaküsimusi, pidage palun nõu arsti või apteekriga.

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Carboplatin Pfizer, 10 mg/ml infusioonilahuse kontsentraat

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml kontsentraati sisaldab 10 mg karboplatiini.

Üks 5 ml viaal sisaldab 50 mg karboplatiini. Üks 15 ml viaal sisaldab 150 mg karboplatiini. Üks 45 ml viaal sisaldab 450 mg karboplatiini.

INN. Carboplatinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Infusioonilahuse kontsentraat.

Selge, värvitu kuni kergelt kahvatukollane, osakestevaba lahus.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Epiteelrakuline munasarja kartsinoom. Kopsuvähk. Kaugelearenenud emakakaelakartsinoom. Pea- ja kaela skvamoosrakuline kartsinoom.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Karboplatiini soovitatav annus normaalse neerufunktsiooniga varem ravimata täiskasvanud patsientidel on 400 mg/m2 ühekordse intravenoosse annusena, mis tuleb manustada 15...60-minutilise infusioonina. Ravi ei tohi korrata enne 4 nädala möödumist pärast eelmist karboplatiini kuuri ja/või kuni neutrofiilide hulk on vähemalt 2000 rakku mm3 kohta ning trombotsüütide hulk vähemalt

100 000 rakku mm3 kohta.

Selliste riskiteguritega patsientidel, kellel esineb eelnev müelosupressiivne ravi ja/või vähenenud toimetulekuvõime (ECOG-Zubrod 2…4 või Karnofsky alla 80), on soovitatav vähendada esialgset annust 20…25% võrra.

Esimeste ravikuuride ajal on soovitatav jälgida hematoloogilist seisundit, määrates verenäitajaid nädalase vahega ja tulemuste järgi annust kohandades ka järgmistes karboplatiini ravikuurides.

Karboplatiini süstelahuse ettevalmistamisel või manustamisel ei tohi kasutada nõelu või intravenoosseid komplekte, mille karboplatiini süstelahusega kokkupuutuvad osad on alumiiniumist. Alumiinium reageerib karboplatiini süstelahusega, põhjustades sademe tekkimist ja/või toimivuse kadu.

Leukopeenia, neutropeenia ja trombotsütopeenia on annusest sõltuvad ja annuseid tulenevast toksilisusest piiravad seisundid. Perifeerset vererakkude arvu tuleb ravi ajal karboplatiiniga ja toksilisuse tekkel pidevalt jälgida kuni normaalse verepildi taastumiseni. Vererakkude madalseisu mediaanpäev on 21. päev karboplatiini süstelahust saavatel patsientidel ja 15. päev karboplatiini süstelahust koos teiste kemoterapeutikumidega saavatel patsientidel. Üldiselt ei tohi perioodilisi karboplatiini ravikuure korrata, kuni leukotsüütide, neutrofiilide ja trombotsüütide arv on normaliseerunud. Ravi ei tohi korrata enne 4 nädala möödumist pärast eelmist karboplatiinikuuri ja/või kuni neutrofiilide hulk on vähemalt 2000 rakku mm3 kohta ning trombotsüütide hulk vähemalt 100 000 rakku mm3 kohta.

Aneemia esineb sageli kumulatiivselt ja nõuab väga harva vereülekannet.

Müelosupressiooni raskusaste on kõrgem patsientidel, keda on varem ravitud (eriti tsisplatiiniga) ja/või kellel esineb neerupuudulikkus. Esmane karboplatiini süstelahuse annus nendel patsientidel peab olema sobivalt vähendatud (vt lõik 4.2) ja ravikuuride vahel tuleb mõju hoolikalt jälgida sagedaste verepildi analüüsidega. Karboplatiini kombinatsioonravi puhul teiste müelosupressiivsete ravivormidega tuleb planeerida väga hoolikalt nii annuseid kui ka ajastust, et vähendada kõrvaltoimete teket.

Allergilised reaktsioonid:

Nagu teiste plaatinapõhiste ravimite puhul, võivad karboplatiini allergilised reaktsioonid kõige sagedamini ilmneda perfusiooni ajal. Sellisel juhul tuleb perfusioon katkestada ja kohaldada sümptomaatilist ravi. Mõnikord isegi surmaga lõppenud ristreaktsioone on täheldatud kõigi plaatinapreparaatide kasutamisel (vt lõigud 4.3 ja 4.8).

Nefrotoksilsisus:

Neerupuudulikkusega patsientidel on karboplatiini mõju vereloomesüsteemile rohkem väljendunud ja pikema toimega kui normaalse neerufunktsiooniga patsientidel. Selles riskirühmas tuleb karboplatiinravi kasutada eriti ettevaatlikult (vt lõik 4.2).

Neurotoksilisus:

Kuigi perifeerne neurotoksilisus on üldiselt tavaline ja kergekujuline ning piirdub paresteesia ja vähenenud kõõlusrefleksidega, siis selle esinemissagedus suureneb üle 65-aastastel ja/või varem tsisplatiiniga ravitud patsientidel. Seiret ja neuroloogilisi uuringuid tuleb läbi viia regulaarselt.

Nägemishäireid, sh nägemise kadu, on teatatud pärast karboplatiini süstelahuse soovitatust suuremate annuste kasutamist neerupuudulikkusega patsientidel. Nägemine taastub täielikult või olulisel määral mõne nädala jooksul pärast suurte annuste kasutamise lõpetamist.

Eakad:

Uuringutes, milles kasutati kombineeritud ravi karboplatiini ja tsüklofosfamiidiga, tekkis karboplatiiniga ravitud eakatel patsientidel võrreldes noorematega suurema tõenäosusega raskekujuline trombotsütopeenia. Et neerufunktsioon on eakatel sageli vähenenud, siis peab neerufunktsiooni enne annuse määramist hindama (vt lõik 4.2).

Ototoksilisus:

Ravi käigus karboplatiiniga on esinenud kuulmisdefekte. Ototoksilisus võib olla rohkem väljendunud lastel. Lastel on teatatud hilise tekkega kuulmislanguse juhtudest. Laste puhul on soovitatav rakendada pikaajalist audiomeetrilist kontrolli.

Elusvaktsiinid:

Elusvaktsiinide või nõrgestatud elusvaktsiinide manustamine kemoterapeutiliste ravimitega, sh karboplatiiniga, immuunkomprimeeritud patsientidele võib põhjustada raskeid või fataalseid infektsioone. Karboplatiinravi saavaid patsiente ei tohi vaktsineerida elusvaktsiiniga.

Surmatud või inaktiveeritud vaktsiine võib manustada, kuid vastus sellistele vaktsiinidele võib olla vähenenud.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kasvajatega kaasneva trombide tekkeohu suurenemise tõttu manustatakse sageli antikoagulante. Haiguste ajal individuaalse hüübivuse suure varieerumise ning võimaliku antikoagulantide ja vähivastase kemoteraapia koostoime tõttu võib vajalik olla INR-i jälgimissageduse suurendamine, eriti kui otsustatakse manustada suukaudseid antikoagulantravimeid.

Samaaegne kasutamine on vastunäidustatud

- Kollapalaviku vaktsiin: risk surmaga lõppeda võivate generaliseerunud vaktsiinhaiguse tekkeks (vt lõik 4.3).

Samaaegset kasutamist ei soovitata

-Nõrgestatud elusvaktsiinid (välja arvatud kollapalavik): võimalik süsteemse, sh fataalse haiguse tekkeoht. See risk on suurem isikutel, kes on juba immunosupresseeritud nende põhihaiguse tulemusel.

Kasutage inaktiveeritud vaktsiini, kui see on olemas (poliomüeliit).

-Fenütoiin, fosfenütoiin: esineb krampide tekkimise oht, mis tuleneb seedetraktist fenütoiini imendumise vähenemisest tsütotoksilise toimeaine mõjul või toksilisuse suurenemise oht või tsütotoksilise aine toime kadumise risk, mida põhjustab fenütoiini toimel suurenenud maksametabolism.

Samaaegne kasutamine, millele tuleb tähelepanu pöörata

-Tsüklosporiin (ja ekstrapolatsiooniga takroliimus ja siroliimus): liigse immunosupressiooni oht koos lümfoproliferatsiooni riskiga.

-Aminoglükosiidid: samaaegset karboplatiini kasutamist koos aminoglükosiid-antibiootikumidega tuleb arvesse võtta, sest võib esineda kumulatiivne nefro- ja ototoksilisus, eriti neerupuudulikkusega patsientidel.

-Lingudiureetikumid: samaaegset karboplatiini kasutamist koos lingudiureetikumidega tuleb arvesse võtta, sest võib esineda kumulatiivne nefro- ja ototoksilisus.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Karboplatiini süstelahuse manustamine rasedatele võib põhjustada lootekahjustusi. Loomkatsed on näidanud, et karboplatiini süstelahus on rottidel embrüotoksilise ja teratogeense toimega. Rasedatel naistel ei ole vastavaid uuringuid läbi viidud. Raseduse ajal või kui patsient rasestub selle ravimi kasutamise ajal, tuleb patsienti hoiatada võimaliku riski suhtes lootele. Rasestumisealistele naistele peab soovitama rasestumisest hoiduda.

Imetamine

Ei ole teada, kas karboplatiin eritub rinnapiima. Kui ravi osutub vajalikuks imetamisperioodil, siis tuleb rinnaga toitmine lõpetada.

Fertiilsus

Sugunäärmete talitluse langusest tingitud amenorröa või azoospermia võivad tekkida patsientidel, kes saavad antineoplastilist ravi. Need mõjud näivad olevat seotud annuse ja ravi kestusega ning võivad olla pöördumatud. Munandite või munasarja funktsiooni languse ulatuse ennustamine on keeruline mitme antineoplastilise ravimi kombineeritud kasutamisel, mistõttu on ka iga üksiku ravimi mõju raske hinnata.

Seetõttu on karboplatiiniga ravitavatel meestel soovitatav mitte saada lapsi kuni 6 kuu jooksul pärast ravi. Samuti on soovitatav kaaluda enne ravi sperma krüosäilitamise võimalust, sest ravi karboplatiiniga võib põhjustada pöördumatut viljatust.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuritud. Siiski, võib karboplatiin põhjustada iiveldust, oksendamist, nägemishäireid ja ototoksilisust, mistõttu tuleb patsiente hoiatada nende sündmuste võimaliku mõju suhtes auto juhtimise või masinate kasutamise võimele.

4.8Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete esinemissageduse andmed pärinevad ainult karboplatiini süstelahust saava 1893 patsiendi kumulatiivsest andmebaasist ja turuletulekujärgsetest kogemustest.

Esinemissagedused on esitatud organite kaupa, eelistades MedDRA termineid. Sagedused on jaotatud järgmistesse kategooriatesse: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), väga harv(<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

* Fataalne <1%-l juhtudest, surmaga lõppenud kardiovaskulaarsed juhud <1%, mille hulka kuuluvad kombineeritud südamepuudulikkus, emboolia ja ajuinsult.

Hematoloogilised:

Müelosupressioon on karboplatiini süstelahuse annust piirav toksiline reaktsioon. Normaalsete algväärtustega patsientidel tekib trombotsütopeenia trombotsüütide arvuga alla 50 000/mm3 25%-l patsientidest, neutropeenia koos granulotsüütide arvuga alla 1000/mm3 18%-l patsientidest ning leukotsüütide arv langeb alla 2000/mm3 14%-l patsientidest. Madalseis ilmneb tavaliselt 21. päeval. Müelosupressioon võib halveneda karboplatiini süstelahuse süstimisel koos teiste müelosupressiivsete ühendite või ravimvormidega.

Müelotoksilisus on raskem varem ravitud patsientidel, eriti neil, keda on varem ravitud tsisplatiiniga, ning patsientidel, kellel esinevad neerufunktsiooni häired. Patsiendid, kes on halvema toimetulekuvõimega, on kogenud ka suurenenud leukopeeniat ja trombotsütopeeniat. Need mõjud, kuigi tavaliselt pöörduvad, on lõppenud nakkushaiguste ja hemorraagiliste tüsistustega vastavalt 4%-l ja 5%-l karboplatiini süstelahust saanud patsientidest. Need tüsistused on toonud kaasa surma vähem kui 1%-l patsientidest.

Aneemiat hemoglobiini väärtustega alla 8 g/dl on täheldatud 15%-l normaalsete algväärtustega patsientidest. Karboplatiini süstelahuse kasvav manustamine suurendab aneemia esinemissagedust.

Seedetrakt:

Oksendamist esineb 65%-l patsientidest, sealhulgas ühel kolmandikul on see raske. Iiveldus esineb lisaks 15%-l patsientidest. Varem ravitud patsientidel (eriti patsiendid, keda on varem ravitud tsisplatiiniga) esineb oksendamist rohkem. Need toimed kaovad üldiselt 24 tunni jooksul pärast ravi lõpetamist ja on kontrollitavad või ennetatavad antiemeetiliste ravimitega. Oksendamine on tõenäolisem, kui karboplatiini süstelahust manustatakse koos teiste oksendamist soodustavate ühenditega.

Muudest seedetrakti kaebustest esines valu 8%-l patsientidest, kõhulahtisus ja kõhukinnisus 6%-l patsientidest.

Neuroloogilised:

Perifeerne neuropaatia (peamiselt paresteesiad ja kõõlusreflekside vähenemine) on tekkinud 4%-l patsientidest, kellele on määratud ravi karboplatiini süstelahusega. Üle 65-aastastel ja eelnevalt tsisplatiiniga ravitud patsientidel, samuti neil, kes saavad pikaajalist ravi karboplatiini süstelahusega, on ilmnenud riskide suurenemine.

Kliiniliselt olulised sensoorsed häired (nt nägemishäired ja maitse muutused) on esinenud 1%-l patsientidest.

Üldine neuroloogiliste kõrvaltoimete esinemissagedus on suurem karboplatiini süstelahuse kombineeritud ravi saavatel patsientidel. See võib olla seotud ka pikema kumulatiivse kokkupuutega.

Ototoksilisus:

Kuulmisdefektid väljaspool kõneväärtuse vahemikku ja kuulmisteravuse langust kõrgsagedusel (4000...8000 Hz) leiti audiomeetriliste uuringute käigus 15%-l juhtudest. Harvadel juhtudel on esinenud hüpoakuusiat.

Patsientidel, kelle kuulmine on eelnevalt tsisplatiini tõttu kahjustunud, võib ravi ajal karboplatiiniga kuulmisvõime veelgi langeda.

Neerud:

Kui karboplatiini manustada tavalistes annustes, siis neerufunktsiooni kahjustumine on väga harv, hoolimata asjaolust, et karboplatiini süstelahust on manustatud ilma suuremahulise hüdratsioonita ja/või diureesi forsseerimiseta. Seerumi kreatiniini tõus esineb 6%-l patsientidest, vere tõusnud lämmastikuurea esineb 14%-l ja kusihappe tõus 5%-l patsientidest. Need on tavaliselt kerged ja pöörduvad umbes pooltel patsientidest. Kreatiniini kliirens on osutunud kõige tundlikumaks neerufunktsiooni mõõdikuks karboplatiini süstelahust saavatel patsientidel. Kahekümne seitsmel protsendil (27%) patsientidest, kel on algväärtus 60 ml/min või rohkem, tekib aja jooksul ravi tulemusel karboplatiini süstelahusega kreatiniini kliirensi vähenemine.

Elektrolüüdid:

Seerumi naatriumi-, kaaliumi-, kaltsiumi- ja magneesiumikontsentratsiooni vähenemine esineb vastavalt 29%-l, 20%-l, 22%-l ja 29%-l patsientidest. Harvadel juhtudel on esinenud hüponatreemiat. Elektrolüütide kaod on väikesed ja enamasti kulgevad ilma kliiniliste sümptomiteta.

Maks:

Maksafunktsiooni muutuseid täheldati normaalsete algväärtustega patsientidel, sealhulgas tõusis üldbilirubiin 5%-l, SGOT 15%-l ja alkaalne fosfataas 24%-l patsientidest. Need muutused olid tavaliselt mõõdukad ja pöörduvad umbes pooltel patsientidest. Väiksel hulgal väga suurtes annustes karboplatiini süstelahust saanud ja autoloogse luuüdi transplantatsiooni läbinud patsientidel on esinenud suuri kõrvalekaldeid maksafunktsiooni testides.

Karboplatiini suurtes annustes manustamise järel on tekkinud mõningatel juhtudel äge fulminantne maksarakkude nekroos.

Allergiline reaktsioon:

Mõnikord surmaga lõppeda võiv anafülaktiline reaktsioon tekib minutitega pärast ravimi manustamist: esineb näo turse, hingeldus, tahhükardia, madal vererõhk, urtikaaria, anafülaktiline šokk ja bronhospasm.

Teised kõrvaltoimed:

Sekundaarsete ägedate pahaloomuliste kasvajate teket on täheldatud pärast karboplatiini sisaldavate kombineeritud tsütostaatiliste ravimeetodite rakendamist.

Harva on esinenud alopeetsia, palavik ja külmavärinad, mukosiit, asteenia, halb enesetunne ja maitsetundlikkuse häired.

Üksikjuhtudel on tekkinud hemolüütilis-ureemiline sündroom.

Üksikjuhtudel on esinenud südame-veresoonkonna häired (südamepuudulikkus, emboolia), samuti üksikjuhtudel tserebrovaskulaarsed haigused.

Harvadel juhtudel on esinenud hüpertensioon.

Paiksed reaktsioonid:

Täheldatud on süstekoha reaktsioone (põletustunne, valu, punetus, turse, urtikaaria, nekroos seoses ekstravasatsiooniga).

4.9Üleannustamine

Karboplatiini süstelahuse üleannustamise vastu antidooti ei tunta. Üleannustamise tüsistused on seotud müelosupressiooniga, samuti võivad esineda maksa-, neeru-ja kuulmisfunktsiooni häired. Karboplatiini süstelahuse kasutamist soovitatust suuremates annustes on seostatud nägemise kaotusega (vt lõik 4.4).

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Teised antineoplastilised ained, plaatina ühendid. ATC-kood: L01XA02

Toimemehhanism:

Karboplatiin seondub DNAga ja põhjustab kahe DNA ahela ristsideme tekke. Tulemusena muutub heeliksi konfiguratsioon ja pärsitakse DNA süntees. Tõenäoliselt ei sõltu toime rakutsüklist.

Farmakodünaamilised toimed:

Karboplatiin on kasvajavastase toimega plaatinaühend tsisdiammiin (1,1-tsüklobutaandikarboksüül) plaatina. Biokeemilised omadused on sarnased tsisplatiinile.

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine:

Ühekordse 60-minutilise intravenoosse infusioonina manustatud annuse järgselt väheneb kogu plaatina ja vaba plaatina (ultrafiltraadi) sisaldus plasmas bifaasiliselt I tüüpi kineetika järgi. Vaba plaatina esialgne poolväärtusaeg on 1…2 tundi ja terminaalne poolväärtusaeg 3…6 tundi. Kogu plaatina esialgne poolväärtusaeg on sama, kuid terminaalne poolväärtusaeg on pikem (ligikaudu 24 tundi). Saavutatakse ligikaudne lineaarne seos annuse (300…500 mg/m) ning kogu ja vaba plaatina plasma AUC vahel. Karboplatiini korduvate annuste manustamine neljal järjestikusel päeval ei põhjusta plaatina kuhjumist plasmas. 24 tundi pärast annuse manustamist on 85% plasmas sisalduvast plaatinast seotud valkudega.

Jaotumine:

Karboplatiini jaotusmaht on 16 liitrit.

Eritumine:

Karboplatiin eritub peamiselt uriiniga, kusjuures 30% annusest eritub muutumatul kujul. Patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on 60 ml/min või suurem, eritub pärast 12 ja 24 tunni möödumist vastavalt 65% ja 70% annusest. Karboplatiini kogukliirens on 4,4 liitrit tunnis.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Karboplatiini intravenoossel manustamisel olid karboplatiini LD50 väärtused hiirtel 150 mg/kg ja rottidel 61 mg/kg ning koertel üle 31,1 mg/kg. Ühekordsel manustamisel olid peamisteks sihtmärkkudedeks hemolümfopoeetiline süsteem, neerud ja seedetrakt.

Karboplatiini toksilist toimet ravimi mitmekordsel manustamisel on uuritud hiirtel, rottidel ja koertel. Peamised sihtmärkkoed olid hemolümfopoeetiline süsteem, seedetrakt, neerud, maks ja reproduktiivsed organid nii emas- kui ka isasloomadel. Karboplatiini intravenoossel manustamisel isas- ja emasrottidele enne paaritumist ning kuni implanteerumiseni suurendas loodete suremust ja vähendas elusloodete arvu. Karboplatiini intravenoosne manustamine tiinetele rottidele organogeneesi perioodil (7. kuni 17. päevani) kutsus esile loote arengu ja kasvu peetuse ning aeglasema sünnijärgse kasvu. Ravimi manustamine rottidele alates tiinuse 17. päevast kuni imetamise lõpetamiseni ei avaldanud mingit toimet järglaste sünnile, eluvõimele ega arengule.

Karboplatiini genotoksilisus on olnud ilmne enamikus läbi viidud in vitro ja in vivo uuringutes. Toksilisuse uuringud on näidanud, et veresooneväline süstimine põhjustab koenekroosi.

Meditsiinitöötajad peavad olema saanud eriväljaõppe ravimi ohutuks lahustamiseks ja käsitlemiseks. Rasedad meditsiinitöötajad ei tohi karboplatiini käsitleda.

Lahus tuleb valmistada selleks kohandatud paigas, ideaaljuhul vertikaalse laminaarse õhuvoolu tingimustes, kus tööpind on altpoolt kaetud plastiku ja absorbentpaberiga, mis hävitatakse pärast lahuse valmistamist.

Tuleb hoolikalt jälgida, et välditakse ravimiosakeste sissehingamist ja naha kokkupuudet karboplatiiniga.

Lahuse valmistamise ajal tuleb kanda sobivaid kaitserõivaid, nagu PVC-kindad, kaitseprillid, ühekordne kittel ja mask.

Süstalde ja infusioonisüsteemide ühendamisel soovitatakse lekke vältimiseks kasutada lukustuvaid detaile.

Ravimi juhuslikul silmasattumisel tuleb silmi pesta rohke vee või füsioloogilise lahusega. Ravimi sattumisel nahale tuleb antud piirkonda hoolikalt veega pesta. Mõlemal juhul tuleb meditsiinipersonali poole pöörduda.

Ravimi juhuslikul allaneelamisel või sissehingamisel tuleb viivitamatult arsti poole pöörduda. Kõik tsütotoksiliste ravimitega kokku puutunud materjalid, nõelad, süstlad, viaalid ja teised esemed tuleb hävitada (tuhastada). Sarnaselt tuleb töödelda ka ravimi jäätmeid. Ravimiga kokku puutunud pinnad tuleb üle pesta rohke veega.

Infusioonilahuse valmistamine. Väljaarvutatud kogus Carboplatin Pfizer 10 mg/ml infusioonilahuse kontsentraati lahjendatakse steriilselt kas 5% glükoosi infusioonilahuses või 0,9% naatriumkloriidi infusioonilahuses. Väikseim kontsentratsioon, milleni karboplatiini infusioonilahust saab lahjendada on 0,5 mg karboplatiini milliliitri kohta. Tavaliselt lahjendatakse väljaarvutatud karboplatiini annus 500 ml infusioonilahuses.

Hävitamine

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele. Ravimiga kokku puutunud pinnad tuleb üle pesta rohke veega.

7.MÜÜGILOA HOIDJA JA TOOTJA

Müügiloa hoidja:

Pfizer Enterprises SARL Rond-Point du Kirchberg 51, Avenue J.F Kennedy L-1855 Luksemburg

Tootja:

Pfizer Service Company bvba. Hoge Wei 10

1930 Zaventem Belgia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Pfizer Luxembourg SARL Eesti filiaal Pirita tee 20

10127 Tallinn

Tel. 6 405 328

Faks 6 405 327

8.MÜÜGILOA NUMBER

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Carboplatin Pfizer, 10 mg/ml infusioonilahuse kontsentraat

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml kontsentraati sisaldab 10 mg karboplatiini.

Üks 5 ml viaal sisaldab 50 mg karboplatiini. Üks 15 ml viaal sisaldab 150 mg karboplatiini. Üks 45 ml viaal sisaldab 450 mg karboplatiini.

INN. Carboplatinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Infusioonilahuse kontsentraat.

Selge, värvitu kuni kergelt kahvatukollane, osakestevaba lahus.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Epiteelrakuline munasarja kartsinoom. Kopsuvähk. Kaugelearenenud emakakaelakartsinoom. Pea- ja kaela skvamoosrakuline kartsinoom.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Karboplatiini soovitatav annus normaalse neerufunktsiooniga varem ravimata täiskasvanud patsientidel on 400 mg/m2 ühekordse intravenoosse annusena, mis tuleb manustada 15...60-minutilise infusioonina. Ravi ei tohi korrata enne 4 nädala möödumist pärast eelmist karboplatiini kuuri ja/või kuni neutrofiilide hulk on vähemalt 2000 rakku mm3 kohta ning trombotsüütide hulk vähemalt

100 000 rakku mm3 kohta.

Selliste riskiteguritega patsientidel, kellel esineb eelnev müelosupressiivne ravi ja/või vähenenud toimetulekuvõime (ECOG-Zubrod 2…4 või Karnofsky alla 80), on soovitatav vähendada esialgset annust 20…25% võrra.

Esimeste ravikuuride ajal on soovitatav jälgida hematoloogilist seisundit, määrates verenäitajaid nädalase vahega ja tulemuste järgi annust kohandades ka järgmistes karboplatiini ravikuurides.

Karboplatiini süstelahuse ettevalmistamisel või manustamisel ei tohi kasutada nõelu või intravenoosseid komplekte, mille karboplatiini süstelahusega kokkupuutuvad osad on alumiiniumist. Alumiinium reageerib karboplatiini süstelahusega, põhjustades sademe tekkimist ja/või toimivuse kadu.

Süstelahuse valmistamisel ja manustamisel tuleb järgida ohtlike ainetega töötamise ohutusmeetmeid. Karboplatiini süstelahust tohivad valmistada töötajad, kes on läbinud ohutu kasutamise koolituse ning kannavad kaitsekindaid, näomaski ja kaitseriietust.

Neerupuudulikkus:

Patsientidel, kelle kreatiniini kliirensi väärtused on alla 60 ml/min, on suurenenud oht tõsiseks müelosupressiooniks. Kui raske leukopeenia, neutropeenia või trombotsütopeenia kordumissagedus on hoitud 25% tasemel, siis on soovitatav kasutada järgmisi annuseid:

Andmete puudumise tõttu ei ole ravisoovitusi võimalik anda karboplatiini süstelahuse kasutamiseks patsientidel, kellel on kreatiniini kliirens 15 ml/min või vähem.

Kõik ülaltoodud annustamissoovitused kehtivad esmase ravikuuri kohta. Järgnevad annused tuleb kohandada patsiendi ravimitaluvuse ja vastuvõetaval tasemel müelosupressiooni alusel.

Kombineeritud ravi:

Karboplatiini süstelahuse optimaalseks kasutamiseks koos teiste müelosupressiivsete ravimitega on vajalik annuste kohandamine vastavalt määratud annustamisrežiimile/skeemile.

Eakad:

Üle 65-aastastel patsientidel on üldseisundist lähtuvalt vajalik karboplatiini annuse kohandamine esimesel ja järgnevatel ravikuuridel.

Lapsed:

Antud hetkel puuduvad andmed, mistõttu soovitusi annustamise kohta lastel ei ole võimalik anda.

Manustamisviis

Karboplatiini süstelahust tuleb kasutada ainult intravenoosselt.

Lahjendamine ja ettevalmistamine

Enne manustamist tuleb ravim lahjendada. Ravimpreparaadi lahjendamise juhised vt lõik 6.6.

4.3Vastunäidustused

Karboplatiini süstelahus on vastunäidustatud järgmistel juhtudel:

Ülitundlikkus toimeaine (karboplatiin) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Raske neerupuudulikkusega patsiendid (kreatiniini kliirens <30 ml/min), välja arvatud juhul, kui arsti ja patsiendi hinnangul kaaluvad ravitulemused üles võimalikud ohud.

Raske müelosupressiooniga patsiendid.

Veritsevate kasvajatega patsiendid.

Kasutamine koos kollapalaviku vaktsiiniga (vt lõik 4.5).

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Karboplatiini süstelahust võib kasutada ainult arst, kellel on kogemus kasvajavastaste ainete kasutamisega. Regulaarselt tuleb määrata perifeersete vererakkude arvu ning jälgida neeru- ja maksafunktsiooni. Ravimi kasutamine tuleb lõpetada, kui esineb ebanormaalne luuüdi depressioon või täheldatakse neeru- või maksafunktsiooni häireid.

Hematoloogiline toksilisus:

Leukopeenia, neutropeenia ja trombotsütopeenia on annusest sõltuvad ja annuseid tulenevast toksilisusest piiravad seisundid. Perifeerset vererakkude arvu tuleb ravi ajal karboplatiiniga ja

toksilisuse tekkel pidevalt jälgida kuni normaalse verepildi taastumiseni. Vererakkude madalseisu mediaanpäev on 21. päev karboplatiini süstelahust saavatel patsientidel ja 15. päev karboplatiini süstelahust koos teiste kemoterapeutikumidega saavatel patsientidel. Üldiselt ei tohi perioodilisi karboplatiini ravikuure korrata, kuni leukotsüütide, neutrofiilide ja trombotsüütide arv on normaliseerunud. Ravi ei tohi korrata enne 4 nädala möödumist pärast eelmist karboplatiinikuuri ja/või kuni neutrofiilide hulk on vähemalt 2000 rakku mm3 kohta ning trombotsüütide hulk vähemalt 100 000 rakku mm3 kohta.

Aneemia esineb sageli kumulatiivselt ja nõuab väga harva vereülekannet.

Müelosupressiooni raskusaste on kõrgem patsientidel, keda on varem ravitud (eriti tsisplatiiniga) ja/või kellel esineb neerupuudulikkus. Esmane karboplatiini süstelahuse annus nendel patsientidel peab olema sobivalt vähendatud (vt lõik 4.2) ja ravikuuride vahel tuleb mõju hoolikalt jälgida sagedaste verepildi analüüsidega. Karboplatiini kombinatsioonravi puhul teiste müelosupressiivsete ravivormidega tuleb planeerida väga hoolikalt nii annuseid kui ka ajastust, et vähendada kõrvaltoimete teket.

Allergilised reaktsioonid:

Nagu teiste plaatinapõhiste ravimite puhul, võivad karboplatiini allergilised reaktsioonid kõige sagedamini ilmneda perfusiooni ajal. Sellisel juhul tuleb perfusioon katkestada ja kohaldada sümptomaatilist ravi. Mõnikord isegi surmaga lõppenud ristreaktsioone on täheldatud kõigi plaatinapreparaatide kasutamisel (vt lõigud 4.3 ja 4.8).

Nefrotoksilsisus:

Neerupuudulikkusega patsientidel on karboplatiini mõju vereloomesüsteemile rohkem väljendunud ja pikema toimega kui normaalse neerufunktsiooniga patsientidel. Selles riskirühmas tuleb karboplatiinravi kasutada eriti ettevaatlikult (vt lõik 4.2).

Neurotoksilisus:

Kuigi perifeerne neurotoksilisus on üldiselt tavaline ja kergekujuline ning piirdub paresteesia ja vähenenud kõõlusrefleksidega, siis selle esinemissagedus suureneb üle 65-aastastel ja/või varem tsisplatiiniga ravitud patsientidel. Seiret ja neuroloogilisi uuringuid tuleb läbi viia regulaarselt.

Nägemishäireid, sh nägemise kadu, on teatatud pärast karboplatiini süstelahuse soovitatust suuremate annuste kasutamist neerupuudulikkusega patsientidel. Nägemine taastub täielikult või olulisel määral mõne nädala jooksul pärast suurte annuste kasutamise lõpetamist.

Eakad:

Uuringutes, milles kasutati kombineeritud ravi karboplatiini ja tsüklofosfamiidiga, tekkis karboplatiiniga ravitud eakatel patsientidel võrreldes noorematega suurema tõenäosusega raskekujuline trombotsütopeenia. Et neerufunktsioon on eakatel sageli vähenenud, siis peab neerufunktsiooni enne annuse määramist hindama (vt lõik 4.2).

Ototoksilisus:

Ravi käigus karboplatiiniga on esinenud kuulmisdefekte. Ototoksilisus võib olla rohkem väljendunud lastel. Lastel on teatatud hilise tekkega kuulmislanguse juhtudest. Laste puhul on soovitatav rakendada pikaajalist audiomeetrilist kontrolli.

Elusvaktsiinid:

Elusvaktsiinide või nõrgestatud elusvaktsiinide manustamine kemoterapeutiliste ravimitega, sh karboplatiiniga, immuunkomprimeeritud patsientidele võib põhjustada raskeid või fataalseid infektsioone. Karboplatiinravi saavaid patsiente ei tohi vaktsineerida elusvaktsiiniga.

Surmatud või inaktiveeritud vaktsiine võib manustada, kuid vastus sellistele vaktsiinidele võib olla vähenenud.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kasvajatega kaasneva trombide tekkeohu suurenemise tõttu manustatakse sageli antikoagulante. Haiguste ajal individuaalse hüübivuse suure varieerumise ning võimaliku antikoagulantide ja vähivastase kemoteraapia koostoime tõttu võib vajalik olla INR-i jälgimissageduse suurendamine, eriti kui otsustatakse manustada suukaudseid antikoagulantravimeid.

Samaaegne kasutamine on vastunäidustatud

- Kollapalaviku vaktsiin: risk surmaga lõppeda võivate generaliseerunud vaktsiinhaiguse tekkeks (vt lõik 4.3).

Samaaegset kasutamist ei soovitata

-Nõrgestatud elusvaktsiinid (välja arvatud kollapalavik): võimalik süsteemse, sh fataalse haiguse tekkeoht. See risk on suurem isikutel, kes on juba immunosupresseeritud nende põhihaiguse tulemusel.

Kasutage inaktiveeritud vaktsiini, kui see on olemas (poliomüeliit).

-Fenütoiin, fosfenütoiin: esineb krampide tekkimise oht, mis tuleneb seedetraktist fenütoiini imendumise vähenemisest tsütotoksilise toimeaine mõjul või toksilisuse suurenemise oht või tsütotoksilise aine toime kadumise risk, mida põhjustab fenütoiini toimel suurenenud maksametabolism.

Samaaegne kasutamine, millele tuleb tähelepanu pöörata

-Tsüklosporiin (ja ekstrapolatsiooniga takroliimus ja siroliimus): liigse immunosupressiooni oht koos lümfoproliferatsiooni riskiga.

-Aminoglükosiidid: samaaegset karboplatiini kasutamist koos aminoglükosiid-antibiootikumidega tuleb arvesse võtta, sest võib esineda kumulatiivne nefro- ja ototoksilisus, eriti neerupuudulikkusega patsientidel.

-Lingudiureetikumid: samaaegset karboplatiini kasutamist koos lingudiureetikumidega tuleb arvesse võtta, sest võib esineda kumulatiivne nefro- ja ototoksilisus.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Karboplatiini süstelahuse manustamine rasedatele võib põhjustada lootekahjustusi. Loomkatsed on näidanud, et karboplatiini süstelahus on rottidel embrüotoksilise ja teratogeense toimega. Rasedatel naistel ei ole vastavaid uuringuid läbi viidud. Raseduse ajal või kui patsient rasestub selle ravimi kasutamise ajal, tuleb patsienti hoiatada võimaliku riski suhtes lootele. Rasestumisealistele naistele peab soovitama rasestumisest hoiduda.

Imetamine

Ei ole teada, kas karboplatiin eritub rinnapiima. Kui ravi osutub vajalikuks imetamisperioodil, siis tuleb rinnaga toitmine lõpetada.

Fertiilsus

Sugunäärmete talitluse langusest tingitud amenorröa või azoospermia võivad tekkida patsientidel, kes saavad antineoplastilist ravi. Need mõjud näivad olevat seotud annuse ja ravi kestusega ning võivad olla pöördumatud. Munandite või munasarja funktsiooni languse ulatuse ennustamine on keeruline mitme antineoplastilise ravimi kombineeritud kasutamisel, mistõttu on ka iga üksiku ravimi mõju raske hinnata.

Seetõttu on karboplatiiniga ravitavatel meestel soovitatav mitte saada lapsi kuni 6 kuu jooksul pärast ravi. Samuti on soovitatav kaaluda enne ravi sperma krüosäilitamise võimalust, sest ravi karboplatiiniga võib põhjustada pöördumatut viljatust.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuritud. Siiski, võib karboplatiin põhjustada iiveldust, oksendamist, nägemishäireid ja ototoksilisust, mistõttu tuleb patsiente hoiatada nende sündmuste võimaliku mõju suhtes auto juhtimise või masinate kasutamise võimele.

4.8Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete esinemissageduse andmed pärinevad ainult karboplatiini süstelahust saava 1893 patsiendi kumulatiivsest andmebaasist ja turuletulekujärgsetest kogemustest.

Esinemissagedused on esitatud organite kaupa, eelistades MedDRA termineid. Sagedused on jaotatud järgmistesse kategooriatesse: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), väga harv(<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

* Fataalne <1%-l juhtudest, surmaga lõppenud kardiovaskulaarsed juhud <1%, mille hulka kuuluvad kombineeritud südamepuudulikkus, emboolia ja ajuinsult.

Hematoloogilised:

Müelosupressioon on karboplatiini süstelahuse annust piirav toksiline reaktsioon. Normaalsete algväärtustega patsientidel tekib trombotsütopeenia trombotsüütide arvuga alla 50 000/mm3 25%-l patsientidest, neutropeenia koos granulotsüütide arvuga alla 1000/mm3 18%-l patsientidest ning leukotsüütide arv langeb alla 2000/mm3 14%-l patsientidest. Madalseis ilmneb tavaliselt 21. päeval. Müelosupressioon võib halveneda karboplatiini süstelahuse süstimisel koos teiste müelosupressiivsete ühendite või ravimvormidega.

Müelotoksilisus on raskem varem ravitud patsientidel, eriti neil, keda on varem ravitud tsisplatiiniga, ning patsientidel, kellel esinevad neerufunktsiooni häired. Patsiendid, kes on halvema toimetulekuvõimega, on kogenud ka suurenenud leukopeeniat ja trombotsütopeeniat. Need mõjud, kuigi tavaliselt pöörduvad, on lõppenud nakkushaiguste ja hemorraagiliste tüsistustega vastavalt 4%-l ja 5%-l karboplatiini süstelahust saanud patsientidest. Need tüsistused on toonud kaasa surma vähem kui 1%-l patsientidest.

Aneemiat hemoglobiini väärtustega alla 8 g/dl on täheldatud 15%-l normaalsete algväärtustega patsientidest. Karboplatiini süstelahuse kasvav manustamine suurendab aneemia esinemissagedust.

Seedetrakt:

Oksendamist esineb 65%-l patsientidest, sealhulgas ühel kolmandikul on see raske. Iiveldus esineb lisaks 15%-l patsientidest. Varem ravitud patsientidel (eriti patsiendid, keda on varem ravitud tsisplatiiniga) esineb oksendamist rohkem. Need toimed kaovad üldiselt 24 tunni jooksul pärast ravi lõpetamist ja on kontrollitavad või ennetatavad antiemeetiliste ravimitega. Oksendamine on tõenäolisem, kui karboplatiini süstelahust manustatakse koos teiste oksendamist soodustavate ühenditega.

Muudest seedetrakti kaebustest esines valu 8%-l patsientidest, kõhulahtisus ja kõhukinnisus 6%-l patsientidest.

Neuroloogilised:

Perifeerne neuropaatia (peamiselt paresteesiad ja kõõlusreflekside vähenemine) on tekkinud 4%-l patsientidest, kellele on määratud ravi karboplatiini süstelahusega. Üle 65-aastastel ja eelnevalt tsisplatiiniga ravitud patsientidel, samuti neil, kes saavad pikaajalist ravi karboplatiini süstelahusega, on ilmnenud riskide suurenemine.

Kliiniliselt olulised sensoorsed häired (nt nägemishäired ja maitse muutused) on esinenud 1%-l patsientidest.

Üldine neuroloogiliste kõrvaltoimete esinemissagedus on suurem karboplatiini süstelahuse kombineeritud ravi saavatel patsientidel. See võib olla seotud ka pikema kumulatiivse kokkupuutega.

Ototoksilisus:

Kuulmisdefektid väljaspool kõneväärtuse vahemikku ja kuulmisteravuse langust kõrgsagedusel (4000...8000 Hz) leiti audiomeetriliste uuringute käigus 15%-l juhtudest. Harvadel juhtudel on esinenud hüpoakuusiat.

Patsientidel, kelle kuulmine on eelnevalt tsisplatiini tõttu kahjustunud, võib ravi ajal karboplatiiniga kuulmisvõime veelgi langeda.

Neerud:

Kui karboplatiini manustada tavalistes annustes, siis neerufunktsiooni kahjustumine on väga harv, hoolimata asjaolust, et karboplatiini süstelahust on manustatud ilma suuremahulise hüdratsioonita ja/või diureesi forsseerimiseta. Seerumi kreatiniini tõus esineb 6%-l patsientidest, vere tõusnud lämmastikuurea esineb 14%-l ja kusihappe tõus 5%-l patsientidest. Need on tavaliselt kerged ja pöörduvad umbes pooltel patsientidest. Kreatiniini kliirens on osutunud kõige tundlikumaks neerufunktsiooni mõõdikuks karboplatiini süstelahust saavatel patsientidel. Kahekümne seitsmel protsendil (27%) patsientidest, kel on algväärtus 60 ml/min või rohkem, tekib aja jooksul ravi tulemusel karboplatiini süstelahusega kreatiniini kliirensi vähenemine.

Elektrolüüdid:

Seerumi naatriumi-, kaaliumi-, kaltsiumi- ja magneesiumikontsentratsiooni vähenemine esineb vastavalt 29%-l, 20%-l, 22%-l ja 29%-l patsientidest. Harvadel juhtudel on esinenud hüponatreemiat. Elektrolüütide kaod on väikesed ja enamasti kulgevad ilma kliiniliste sümptomiteta.

Maks:

Maksafunktsiooni muutuseid täheldati normaalsete algväärtustega patsientidel, sealhulgas tõusis üldbilirubiin 5%-l, SGOT 15%-l ja alkaalne fosfataas 24%-l patsientidest. Need muutused olid tavaliselt mõõdukad ja pöörduvad umbes pooltel patsientidest. Väiksel hulgal väga suurtes annustes karboplatiini süstelahust saanud ja autoloogse luuüdi transplantatsiooni läbinud patsientidel on esinenud suuri kõrvalekaldeid maksafunktsiooni testides.

Karboplatiini suurtes annustes manustamise järel on tekkinud mõningatel juhtudel äge fulminantne maksarakkude nekroos.

Allergiline reaktsioon:

Mõnikord surmaga lõppeda võiv anafülaktiline reaktsioon tekib minutitega pärast ravimi manustamist: esineb näo turse, hingeldus, tahhükardia, madal vererõhk, urtikaaria, anafülaktiline šokk ja bronhospasm.

Teised kõrvaltoimed:

Sekundaarsete ägedate pahaloomuliste kasvajate teket on täheldatud pärast karboplatiini sisaldavate kombineeritud tsütostaatiliste ravimeetodite rakendamist.

Harva on esinenud alopeetsia, palavik ja külmavärinad, mukosiit, asteenia, halb enesetunne ja maitsetundlikkuse häired.

Üksikjuhtudel on tekkinud hemolüütilis-ureemiline sündroom.

Üksikjuhtudel on esinenud südame-veresoonkonna häired (südamepuudulikkus, emboolia), samuti üksikjuhtudel tserebrovaskulaarsed haigused.

Harvadel juhtudel on esinenud hüpertensioon.

Paiksed reaktsioonid:

Täheldatud on süstekoha reaktsioone (põletustunne, valu, punetus, turse, urtikaaria, nekroos seoses ekstravasatsiooniga).

4.9Üleannustamine

Karboplatiini süstelahuse üleannustamise vastu antidooti ei tunta. Üleannustamise tüsistused on seotud müelosupressiooniga, samuti võivad esineda maksa-, neeru-ja kuulmisfunktsiooni häired. Karboplatiini süstelahuse kasutamist soovitatust suuremates annustes on seostatud nägemise kaotusega (vt lõik 4.4).

Lahus tuleb valmistada selleks kohandatud paigas, ideaaljuhul vertikaalse laminaarse õhuvoolu tingimustes, kus tööpind on altpoolt kaetud plastiku ja absorbentpaberiga, mis hävitatakse pärast lahuse valmistamist.

Tuleb hoolikalt jälgida, et välditakse ravimiosakeste sissehingamist ja naha kokkupuudet karboplatiiniga.

Lahuse valmistamise ajal tuleb kanda sobivaid kaitserõivaid, nagu PVC-kindad, kaitseprillid, ühekordne kittel ja mask.

Süstalde ja infusioonisüsteemide ühendamisel soovitatakse lekke vältimiseks kasutada lukustuvaid detaile.

Ravimi juhuslikul silmasattumisel tuleb silmi pesta rohke vee või füsioloogilise lahusega. Ravimi sattumisel nahale tuleb antud piirkonda hoolikalt veega pesta. Mõlemal juhul tuleb meditsiinipersonali poole pöörduda.

Ravimi juhuslikul allaneelamisel või sissehingamisel tuleb viivitamatult arsti poole pöörduda. Kõik tsütotoksiliste ravimitega kokku puutunud materjalid, nõelad, süstlad, viaalid ja teised esemed tuleb hävitada (tuhastada). Sarnaselt tuleb töödelda ka ravimi jäätmeid. Ravimiga kokku puutunud pinnad tuleb üle pesta rohke veega.

Infusioonilahuse valmistamine. Väljaarvutatud kogus Carboplatin Pfizer 10 mg/ml infusioonilahuse kontsentraati lahjendatakse steriilselt kas 5% glükoosi infusioonilahuses või 0,9% naatriumkloriidi infusioonilahuses. Väikseim kontsentratsioon, milleni karboplatiini infusioonilahust saab lahjendada on 0,5 mg karboplatiini milliliitri kohta. Tavaliselt lahjendatakse väljaarvutatud karboplatiini annus 500 ml infusioonilahuses.

Hävitamine

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele. Ravimiga kokku puutunud pinnad tuleb üle pesta rohke veega.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Pfizer Enterprises SARL Rond-Point du Kirchberg 51, Avenue J.F Kennedy L-1855 Luksemburg

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 04.04.2003

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.03.2013

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud mais 2013